Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine

Töö nr: 11-24

Algatamise ettepaneku tegija:

PÄRNU MAAKOND, HÄÄDEMEESTE VALD, REIU KÜLA

REIU KÜLAS KAPTENI KINNISTU DETAILPLANEERING

Arhitekt: Janika Jürgenson, MSc Planeerija: Anette Aun

TALLINN 2025

Kersti Ossaar Kapteni Reiu küla 86508 Häädemeeste vald Pärnu maakond e-mail: [email protected]

OÜ Ferrysan Muskaadi 14 Saue linn 76506 Saue vald Harjumaa Reg.nr.11203491 MTR reg nr: EEP002230 Tel. +372 522 1744 e-mail: [email protected]

Planeeringu koostaja:

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

2

Sisukord SELETUSKIRI 1 Detailplaneeringu koostamise alused ......................................................................... 4

1.1 Sissejuhatus ........................................................................................................... 4 1.2 Planeeritava maa-ala asukoht ................................................................................ 4 1.3 Detailplaneeringu koostamise aluseks olev haldusakt .......................................... 4 1.4 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ................................................. 4 1.5 Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid ................................................................ 5

2 Detailplaneeringu koostamise ülesanded ................................................................... 5 2.1 Põhiline planeeringu koostamise eesmärk ............................................................. 5 2.2 Teised planeeringu koostamise eesmärgid ............................................................ 5

3 Olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................................................. 5 3.1 Planeeritava ala asukoht ........................................................................................ 5 3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ................................ 5 3.3 Maakasutus ja hoonestus ....................................................................................... 6 3.4 Haljastus ja liiklus ................................................................................................. 6 3.5 Tehnovõrgud.......................................................................................................... 6 3.6 Piirangud planeeritaval alal ................................................................................... 6 3.7 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ............................................................... 6

4 Detailplaneeringuga kavandatav ................................................................................ 8 4.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................... 8 4.2 Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine ...................... 8 4.3 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, piirded .............................. 10 4.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine ........ 10 4.5 Tehnovõrgud ja rajatised ..................................................................................... 10

4.5.1 Veevarustus ................................................................................................ 10 4.5.2 Reovesi ....................................................................................................... 11 4.5.3 Sademevesi................................................................................................. 11 4.5.4 Soojavarustus ............................................................................................. 11 4.5.5 Sidevarustus ............................................................................................... 11 4.5.6 Elektrivarustus ........................................................................................... 11

4.6 Tuleohtuse tagamine ............................................................................................ 11 4.7 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine ...................................... 12 4.8 Keskkonnatingimused ......................................................................................... 12

4.8.1 Jäätmekäitluse põhimõtted ......................................................................... 13 4.8.2 Põhjavee kaitstus ........................................................................................ 13 4.8.3 Müra ........................................................................................................... 13 4.8.4 Radoon ....................................................................................................... 14

4.9 Piirangud.............................................................................................................. 14 4.9.1 Tehnovõrkude kaitsevööndid ..................................................................... 14 4.9.2 Teede kaitsevööndid .................................................................................. 15

4.10 Servituudid ................................................................................................... 15 5 Detailplaneeringu elluviimise etapid ........................................................................ 15

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

3

JOONISED Joonis 1 Situatsiooniskeem Joonis 2 Tugiplaan M 1:1000 Joonis 3 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:1000 ILLUSTRATSIOON Joonis 1 Illustratsioon

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

4

SELETUSKIRI

1 Detailplaneeringu koostamise alused

1.1 Sissejuhatus

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Kersti Ossaar.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Häädemeeste Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostaja on OÜ Ferrysan arhitekt Janika Jürgenson (Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) ja planeerija Anette Aun.

1.2 Planeeritava maa-ala asukoht

Planeeringuala hõlmab Reiu külas paiknevat Kapteni (84801:001:1707) katastriüksust.

Planeeringuala piirneb Meelise (84801:001:0469), Priidu (84801:001:1708), Pudromaa (21401:001:0569) ja Reiu kooli tee (84801:001:1686) katastriüksustega.

planeeritav ala Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (aluskaart: Maa-amet).

1.3 Detailplaneeringu koostamise aluseks olev haldusakt

Detailplaneering on algatatud Häädemeeste Vallavalitsuse 03.07.2024. a korraldusega nr 263.

1.4 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud

- Topo-geodeetilise maa-ala plaani on koostanud Tippgeo OÜ 19.06.2024 (mõõdistus 7-14.06.2024), töö nr 2024TG144.

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

5

1.5 Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid

- Planeerimisseadus;

- Ehitusseadustik;

- Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;

- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr. 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

- Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;

- Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“;

- Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;

- EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;

- EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

- Tahkuranna valla üldplaneering (kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11);

- Eesti Geoloogiateenistus. Eesti pinnase radooniriski kaart https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34f e19e04458dc875375e

2 Detailplaneeringu koostamise ülesanded

2.1 Põhiline planeeringu koostamise eesmärk

Kapteni maaüksuse jagamine kolmeks elamumaa katastriüksuseks ning ehitusõiguse andmine kahe uue elamu ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks.

2.2 Teised planeeringu koostamise eesmärgid

Määrata tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja haljastuse põhimõtteline lahendus.

3 Olemasoleva olukorra kirjeldus

3.1 Planeeritava ala asukoht

Planeeringuala asub Reiu külas Reiu kooli tee (84801:001:1686) ääres olemasolevas üksikelamute piirkonnas. Linnulennult ca 50 m kaugusel asub Tallinn-Pärnu-Ikla (4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee) maantee. Planeeringuala pindala on 8877 m².

3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus

Planeeringuala asub Reiu küla keskosas hajaasustusalal Reiu kooli tee ääres. Planeeringualast põhjapoole jääb küla tiheasustusala.

Juurdepääs planeeringualale on kohalikult kahesuunalise liiklusega Reiu kooli teelt, mis on keskmiselt 6 meetri laiuse asfaltkattega ning tänavavalgustuseta tänav. Kõnniteed puuduvad.

Planeeringuala on suures osas tasase reljeefiga, mida liigendab kinnistu põhjapoolses osas järsk tõus Peenra tee ääres. Kõrguste vahemik abs. +9,16 m kuni abs. +6,30 m.

Planeeringualast kagus paikneb maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus. Põhjapoolsed elamumaa naaberkinnistud, Meelise (84801:001:0469) ja Priidu

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

6

(84801:001:1708) on hoonestatud. Lõunas, teisel pool Reiu kooli teed paiknev elamumaa Sepa (21401:001:0656) on samuti hoonestatud.

Planeeringualast läänes kulgeb riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, mille kaitsevöönd ulatub osaliselt ka planeeringualale. Nimetatud põhimaantee on neljarealine ning kuulub Via Baltica koosseisu. Maa-ameti Teeregistri kaardirakenduse andmetel on aasta keskmine ööpäevane liiklus teel 11663 autot (valdavalt sõiduautod ja pakiautod). I klassi maantee projektkiirus on 120 km/h.

Planeeringualale lähimad bussipeatus on ca 1 km põhja pool (Rae) ning ca 2,3 km lõuna pool (Reiu kool), Tallinn-Pärnu-Ikla tee ääres.

3.3 Maakasutus ja hoonestus

Kapteni katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa (E).

Planeeringuala on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel paikneb alal elamu- majandushoone (kood: 120187126) pindalaga 280 m²; heinaküün (kood: 121291820) pindalaga 72.0 m² ja masinakuur (kood: 121291824) pindalaga 73 m².

3.4 Haljastus ja liiklus

Planeeringuala katab suures osas muru. Kinnistu piiridel kasvab grupiti kõrghaljastust ja põõsaid. Olemasoleva hoonete kompleksi esine on kaunistatud põõsaste ja puudega.

Juurdepääs planeeringualale on kohalikult kahesuunalise liiklusega Reiu kooli teelt, mis on keskmiselt 6 meetri laiuse asfaltkattega ning tänavavalgustuseta tänav. Kõnniteed puuduvad.

3.5 Tehnovõrgud

Planeeriingualal oleva eramu veevarustus on lahendatud salvkaevust ning reovesi suunatakse imbväljakule. Reiu kooli teel oleva sideliiniga ühendus puudub. Planeeringuala lääne nurgas asub alajaam Pudro:(Pärnu M). Olemasoleva eramu elektriliitumine on Reiu kooli teel.

3.6 Piirangud planeeritaval alal

- Sidekanalisatsiooni kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool)

- Sidekaabli kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool)

- Elektriõhuliini kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 2 m mõlemal pool)

- Elektrimaakaabelliini kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool);

- Alajaama kaitsevöönd (2 m seadmest)

- Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast)

3.7 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng

Planeeringualal kehtib ühinemiseelse Tahkuranna valla üldplaneering (kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11).

Üldplaneeringuga on planeeringualale määratud väikeelamumaa (EV) juhtotstarve. Planeeringuala asub detailplaneeringu kohustusega alal. Riigimaantee 4 Tallinn-Pärnu- Ikla teele on via Baltica raames ette nähtud trassikoridori laiendus, mis käesoleval ajal on välja ehitatud.

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

7

Väikeelamumaale (üldplaneeringu kaardil tähisega EV) ja väikeelamu reservmaale (üldplaneeringu kaardil tähisega EVR) on lubatud rajada vaid ühepereelamuid.

planeeritava ala piir

Joonis 2. Väljavõte Tahkuranna valla üldplaneeringust.

Elamuehituse põhimõtted ja üldnõuded elamuehitusele vastavalt üldplaneeringule:

- Väikeelamu ja väikeelamu reservmaale võib peale üldplaneeringu kehtestamist projekteerida ainult ühepereelamuid.

- Detailplaneeringus tuleb määrata lubatav maa-aluste korruste arv.

- Maanteeäärsetele aladele uute elamute planeerimisel lähtutakse teekaitsevööndist. Maantee kaitsevööndis (50 m) on elamute ehitamine keelatud.

- Tahkuranna vallas tuleb detailplaneeringu kohustusega aladel määrata palkmaja ehitamise õigus detailplaneeringu koostamise käigus.

Elamumaade planeerimise põhimõtteid:

- Ühepereelamu ehitamiseks lubatud maaüksuste või kruntide minimaalne suurus väikeelamumaal või väikeeelamu reservmaal on 2200 m².

- Elamuid, suvilaid ja aiamaju ning nende juurde kuuluvaid abihooneid ei või ehitada krundi piirile lähemale kui 5 m.

- Aiamaja, suvila ja ühepereelamu krundi täisehituse protsent ei või olla üle 20%.

- Krundi pinna kõrguse muutmine, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel. Krundi pinna tõstmiseks naaberkrundile lähemal kui 5 m ja üle 0,5 m võrreldes naaberkrundiga tuleb koostada vertikaalplaneerimise projekt, millest tuleb informeerida piirinaabreid, kellel on õigus esitada ühe kuu jooksul kirjalikult põhjendatud vastuväiteid.

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

8

- Ühepereelamu maksimumkõrguseks loetakse 8,5 m olemasolevast maapinnast.

- Elamispinna põranda absoluutkõrgus (ehk kõrgus merepinnast) Tahkuranna vallas ei tohi olla alla 2,0 m kõrguse Balti süsteemis. Hoonetel ei tohi elektripaigaldused olla alla 3,0 m abs. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,0 m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena.

- Aiamaja ja suvila maksimumkõrguseks loetakse 7,5 m olemasolevast maapinnast, kui kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti.

4 Detailplaneeringuga kavandatav

Planeeringulahendus näeb ette kinnistu jagamise kolmeks elamumaa krundiks. Kruntidele määratakse ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused elamu ning abihoonete ehitamiseks. Kruntidele pos 2 ja 3 määratakse põhimõtteline juurdepääsutee ja haljastuse lahendus, mida täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Kõikidele kruntidele on kavandatud tehnovõrkude, liikluse ja parkimise korraldamiseks põhimõtteline lahendus.

Koostatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimekirja, mis nõuaks KSH eelhinnangu koostamist.

4.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Kapteni (84801:001:1707) katastriüksuse jagamine kolmeks elamumaa krundiks.

4.2 Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine

Tabel 1. Krundi ehitusõigus ja hoonestustingimused.

positsiooni number,

aadressi ettepanek

Pos 1

-

Pos 2

-

Pos 3

-

krundi suurus 2959 m² 2959 m² 2959 m²

krundi lubatud suurim ehitisealune pind / täisehitus %

592 m2/ 20% 592 m2/ 20% 592 m2/ 20%

planeeritav katastriüksuse sihtotstarve, %

elamumaa (E) 100%

elamumaa (E) 100% elamumaa (E) 100%

planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve, %

EP 100% EP 100% EP 100%

üldplaneeringu juhtotstarve

väikeelamumaa (EV)

väikeelamumaa (EV) väikeelamumaa (EV)

hoonete maksimaalne kõrgus arvestatuna olemasolevast maapinnast

8,5 m 8,5 m 8,5 m

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

9

hoonete suurim maapealne/ maa- alune korruselisus

2 / 1 2 / 1 2 / 1

lubatud suurim hoonete arv krundil

4 (1+3) 4 (1+3) 4 (1+3)

lubatud väikseim tulepüsivusklass

määratakse ehitusprojektis

määratakse ehitusprojektis

määratakse ehitusprojektis

Piirangud 1. Sidekanalisatsiooni kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool)

2. Sidekaabli kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool)

3. Elektriõhuliini kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 2 m mõlemal pool)

1. Sidekanalisatsiooni kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool)

2. Sidekaabli kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool)

3. Elektriõhuliini kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 2 m mõlemal pool)

4. Elektrimaakaabelliini kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool);

5. Alajaama kaitsevöönd (2 m seadmest)

6. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast)

Krundi kasutamise sihtotstarbed Rahandusministeeriumi leppemärkide juhendmaterjali alusel: EP – üksikelamu maa

Katastriüksuse sihtotstarve: E – elamumaa

Tahkuranna üldplaneeringu kohaselt tuleb kõigi Tahkuranna valda ehitatavate hoonete, tööstusrajatiste jms puhul tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta. Selleks on vaja hoonete või rajatiste püstitamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel olemasoleva hoonestuse läheduses ja looduslikele aladele uute

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

10

hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustavadest ja asukoha looduslikust eripärast.

4.3 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, piirded

Olemasolevat kõrghaljastust tuleb võimalusel maksimaalselt säilitada. Haljastuse lahendus ning planeeringuala heakorrastus täpsustatakse ehitusprojekti(de)ga.

Piirdeaiad võib rajada krundi piiridele teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusele. Lubatud on rajada kuni 1,5 meetri kõrguseid piirdeid. Soovituslikult peaks puitmajadel olema puitmaterjalist piirdeaiad. Kivimajadele võib rajada nii puitmaterjalist, metallist kui ka kivist piirdeid või neid omavahel kombineerida. Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on lubatud juhul, kui see on vajalik müratõkke eesmärgil. Vastavalt Tahkuranna valla üldplaneeringule on kõik vundeeritud ja massiivkonstruktsiooniga ning üle 1,5 m kõrgused piirded lubatud rajada ainult kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud ehitusprojekti alusel.

4.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine

Krundile pos 1 säilib olemasolev juurdepääs Reiu kooli teelt. Krundile pos 3 kavandatakse juurdepääs Reiu kooli teelt ning krundi pos 2 juurdepääs kavandatakse avalikult kasutatavalt Peenra teelt, mis läbib krunti pos 3. Planeeringuala lääneserva ulatub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. Planeeritav hoonestus on osaliselt kavandatud tee kaitsevööndisse. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Parkimiskohtade arvutuse aluseks on standard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.2. Parkimiskohtade arvutamisel on võetud aluseks väike-elamute ala. Igale üksikelamule nähakse ette 3 parkimiskohta. Parkimine lahendatakse omal kinnistul.

Tabel 2. Sõiduautode parkimiskohtade vajadus vastavalt EVS 843:2016 parkimisnormatiivi tabelile 9.2.

Pos nr.

Elamu liik

(ehitise asukoht:

väike-elamute ala)

Uus / olev Normatiivsete

parkimiskohtade arv

Planeeritav parkimiskohtade

arv krundil

1 eramu olev 3 3

2 eramu uus 3 3

3 eramu uus 3 3

Planeeritud maa-alal kokku: 9 9

4.5 Tehnovõrgud ja rajatised

Detailplaneeringuga esitatud tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised. Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lokaalne.

4.5.1 Veevarustus

Kavandatavate kruntide veevarustus lahendatakse krundile pos 1 planeeritud puurkaevu baasil. Puurkaevu hooldusalasse ning veetorustike kaitsevööndisse on hoonete rajamine keelatud. Puurkaevu ja veetorustike täpne asukoht määratakse hoone ehitusprojektis.

Pos 1 ühendus olemasoleva salvkaevuga likvideeritakse, lubatud on kaevust kastmisvee võtmine.

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

11

4.5.2 Reovesi

Planeeringuga tehakse ettepanek koguda reoveed igal kinnistul eraldi kogumismahutisse. Kogumismahuti kasutamisel peab tagama, et see on keskkonnale ohutu, lekkekindel ja kaitstud külmumise eest. Lubatud on paigaldada vaid nõuetele vastavat sertifitseeritud (ja/või CE märgisega) kogumismahutit.

Kui perspektiivselt avaneb võimalus luua ühendus ühiskanalisatsiooniga, võib loobuda kogumismahutite kasutamisest. Biopuhasti ja imbväljaku rajamine on lubatud, kui suudetakse järgida selle rajamiseks esitatud nõudeid. Imbväljakut on lubatud rajada ka nt naaberkinnistute omanikevahelise kokkuleppe alusel.

Vastavalt veeseaduse § 134 lg 1 ei ole kanalisatsiooniehitise (puhasti) kujasse lubatud planeerida majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonet, mis teenindab regulaarselt inimesi. Kanalisatsiooniehitise kuja piires võivad asuda kanalisatsiooniehitise teenindamiseks vajalikud hooned, sealhulgas tööstus- ja laohooned ning käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetamata transpordihooned (VeeS § 134 lg 7). Seega lõplik reovee kogumise lahendus ja elamuehituse keeluala täpsustatakse ehitusprojektis.

4.5.3 Sademevesi

Sademevesi on ette nähtud maksimaalselt kohapeal immutada. Soovituslik on katustele sadav vihmavesi koguda kokku vihmaveerennide ja torudega ning püsttorude alla paigaldada infiltratsioonikastid või kogumislehtrid ja kokkuvoolukollektor, mis on juhitud kogumismahutisse, millele on paigaldatud ülevool infiltratsioonikassetti või kraavi. Vett saaks sellisel juhul kasutada kastmiseks.

Välistada tuleb vee valgumine naaberkinnistutele.

4.5.4 Soojavarustus

Planeeringuga nähakse kruntidele ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoonete projekteerimise käigus. Variantideks on elektri-, vedel, maa- või tahkeküte. Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepaneele.

4.5.5 Sidevarustus

Kapteni kinnistul (pos 1) olev sidekapp VK200 likvideeritakse. Telefoni- ja internetiühendus lahendatakse kas Wifi või mobiilse interneti kaudu.

4.5.6 Elektrivarustus

Elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ 03.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 483088.

Pos 2 ja 3 elektrivarustus nähakse ette pos 3 krundil asuvast Pudro:(Pärnu M) alajaamast, millest nähakse ette välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeeritakse kinnistute piiride lähedale 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Pos 2 elektrivarustus läbib krunti pos 3, seega on vajalik servituutide määramine.

Pos 1 olemasolevat elektrivarustust ei muudeta.

4.6 Tuleohtuse tagamine

Hoonete tulepüsivuse klass määratakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides Vabariigi Valitsuse 30.03.2017. a vastu võetud määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

12

tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad olema käesoleva detailplaneeringu lahendusele kohalduvad standardiseerias EVS 812 esitatud nõuded. Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas Siseministri 18.02.2021 määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga.

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Alale peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise võimalused.

Päästeamti avaandmete järgi asub lähim tuletõrje veevõtukoht u 1 km kaugusel Reiu kooli teel. Kavandatavatele elamutele paigaldatakse sprinklersüsteemid või planeeringualale paigaldatakse minimaalselt 30 m³ mahutavusega tulekustutusvee mahuti. Planeeringu joonisel nr 3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on näidatud võimalik tulekustutusvee mahuti ning hüdrandi asukoht. Hüdrant ei tohi olla teeservast kaugemal kui 2,5 meetrit.

Rajades planeeringualale tulekustutusvee mahuti ja kuivhüdrandi peab tagama veevõtukohale 30 meetrise hoonestusest vaba ala, et tagada päästetehnika ohutus. Lisaks peab olema tagatud juurdepääs kuivhüdrandile. Kui hüdrant jääb piirdeaiast sissepoole on kohustuslik tagada sellele juurdepääs nt väravaga hüdrandi vahetus läheduses. Veevõtuasukoht täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel ning ühtlasi peab arvestama ka eelpool nimetatud nõuetega. Sprinklersüsteemi kasutamisel on lubatud ehitada terve hoonestusala ulatuses.

4.7 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”.

Kuritegevuse riske vähendavad:

- elav keskkond;

- selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine;

- ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui ka õuealal;

- õueala valgustatus;

- lukustatud sisenemisruumid;

- tugevad ukse- ja aknaraamid;

- võimalusel paigaldada alarmseade.

4.8 Keskkonnatingimused

Häädemeeste Vallavalitsuse 01.08.2024 korraldusest nr 289 nähtub, et kavandatav tegevus ei põhjusta olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole põhjendatud.

Käesoleva detailplaneeringuga ei ole lubatud tegevus, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Planeeringualal ei ole varem toimunud ega ei kavandata keskkonnale ohtlikku ega kahjulikku tegevust, mistõttu erimeetmeid ei rakendata ja reostusuuringute teostamise vajadus puudub. Planeeringuga kavandatava tegevuse puhul ei ületata mõjuala

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

13

keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei seata ohtu inimeste tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Lähtudes planeeritava maa-ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringulahenduse elluviimine antud asukohas olulist keskkonnamõju.

Planeeritaval alal ei ole kaitstavaid loodusobjekte ning planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Maa-ameti andmebaasi kohaselt ei paikne planeeritaval maa-ala ja selle lähiümbruses Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid ja kaitsealuseid parke.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ja õigusaktide nõudeid.

Ehitustöödel kasutatavad ehitusmasinad peavad olema tehniliselt korras ja nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse.

4.8.1 Jäätmekäitluse põhimõtted

Kõigil maavaldajatel tuleb tagada nende territooriumil tekkivate jäätmete kogumine prügikastidesse või konteineritesse ning sõlmida nende äraveo leping vastavalt kehtivale korrale. Kogumiskonteinerid paigutada planeeritavale alale. Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmed koguda eraldi mahutitesse, mis paiknevad soovituslikult juurdepääsutee läheduses. Konteinerite või prügimaja täpne asukoht esitatakse ehitusprojektis. Soovituslik prügikonteinerite asukoht on esitatud joonisel Põhijoonis tehnovõrkudega.

4.8.2 Põhjavee kaitstus

Maa-ameti andmetel on planeeringualal põhjavesi suhteliselt kaitstud ning reostusohtlikkuse tase on madal.

4.8.3 Müra

Planeeringuala paikneb Tallinn-Pärnu-Ikla maantee vahetus läheduses. Maa-ameti mürakaardi andmetel ulatub hoonestusalale osaliselt ööpäevane keskmine müratase kuni 55-59 db.

Skepast&Puhkim OÜ poolt 04.04.2019 koostatud põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu-Ikla km 133,4-143,0 Pärnu-Uulu lõigu eelprojekti mürahinnangust nähtub, et kavandatava krundi Pos 1 planeeritud hoonestusala jääb lubatud müratasemega ala sisse. Krunt Pos 3 jääb osaliselt alale, kus müratase ületab lubatud piirväärtust. Krundile Pos 3 on elamu lubatud rajada alale, kus müratase jääb lubatud normidesse. Hoonestusala maantee poolsele osale, kus müratase ületab lubatud piirväärtust, on soovituslik rajada abihoone, mis toimiks müratõkkena. Müratõkke eesmärgil on lubatud krundi piirile rajada läbipaistmatu plankpiire.

Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja tagada, et ei ületataks määruse lisas 1 toodud müra normtasemeid. II kategooriasse kuuluvate alade (sh. elamumaa-alad) lubatud liiklusmüra piirväärtus päevasel ajal on 60/65 dB ning öösel 55/60 dB.

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

14

Planeeringualal on täidetud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse II kategooria liiklusmüra piirväärtus, arvestades märkust, et müratundliku hoone teepoolsel küljel on lubatud 5 dB kõrgemad müratasemed.

Ehitiste projekteerimisel peab arvestama sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed määratakse lisaks eesti standardi EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ alusel. Liiklusmüra normtasemed elamutes, ühiskasutusega hoonetes nimetatud standardi järgi on: elamu elu- ja magamisruumides 35 dB (päev); 30 dB (öö).

Kruntidele ulatub suurim lubatud maanteeliiklusest põhjustatud müratase. Seega on soovituslik rakendada meetmeid meeldivama ja tervislikuma elukeskkonna tagamiseks. Hoone välispiiretele kõrgendatud heliisolatsiooni rakendamisel ja ruumide planeerimisega saab tagada siseruumides head akustilised tingimused.

Soovituslikud meetmed:

- akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;

- välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;

- rõdude korral projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra;

- hoonete välispiirde konstruktsioonid maantee poolsel küljel näha vajadusel ette massiivsete tarinditena;

- projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata tiheda liiklusega sõidutee poolsele küljele.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

4.8.4 Radoon

Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel (2024. aasta seisuga) paikneb planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga alal. See tähendab, et alal on madala looduskiirgusega pinnased ja kõrge radooni tase majade siseõhus esineb harva. Seega võib eeldada, et täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub.

4.9 Piirangud

4.9.1 Tehnovõrkude kaitsevööndid

Tegevuse piirangud tehnovõrkude kaitsevööndis on reguleeritud vastavalt ehitusseadustikule ning majandus-ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

15

4.9.2 Teede kaitsevööndid

Planeeringuala lääneserva ulatub põhimaanteest 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee lähtuv avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast). Tegevused riigitee kaitsevööndis on reguleeritud vastavalt EhS § 70 ja § 72. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Detailplaneeringuga kruntidele Pos 1 ja Pos 2 kavandatud hoonestusalad jäävad väljaspoole tee kaitsevööndit. Krundile Pos 3 planeeritud hoonestusala jääb osaliselt riigitee kaitsevööndisse. Sellele osale hoonestusalast, mis jääb maantee kaitsevööndisse, elamut ehitada ei ole lubatud. Soovituslik on sinna ehitada abihoone, mis toimiks müratõkkena. Krundil Pos 3 on avalikult kasutatava tee kaitsevööndisse kavandatud tehnovõrgud, juurdepääs krundile ning parkimisala. Kaitsevööndisse planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast on näidatud detailplaneeringu joonisel nr 3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“.

4.10 Servituudid

Tabel 3 Servituutide määramise vajadus

Teeniv kinnisasi/krunt

Valitsev krunt või asutus, mille kasuks on tehtud ettepanek

seada servituut

Servituut Servituudi sisu

Pos 1 Pos 2 ja 3 Reaalservituut

(planeeritav)

Reaalservituut annab kruntide pos 2 ja 3 omanikele õiguse

kasutada ja hooldada krundil pos 1 asuvat puurkaevu.

Pos 3 Elektrilevi Isiklik

kasutusõigus

(planeeritav)

Isiklik kasutusõigus annab Elektrilevile õiguse hooldada ja

kasutada kinnisasjal olevaid elektripaigaldisi.

5 Detailplaneeringu elluviimise etapid

Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.

Tegevuskava: - Kapteni katastriüksuste jagamine kolmeks krundiks. - Sihtotstarvete määramine. - Vajadusel servituutide seadmine. - Tehniliste tingimuste taotlemine ehitusprojektide koostamiseks tehnovõrgu

valdajatelt. - Ehitusprojektide koostamine ning ehituslubade taotlemine.

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

16

- Tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimisalade väljaehitamine. - Hoonete ehitus. - Kasutuslubade taotlemine.

Detailplaneeringuala arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased ehitised ja tagada nende korrashoid. Ühisvõrgud rajatakse koostöös võrguvaldajatega.

Transpordiametil ei ole kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

R5,0

R5,0

R5,0

R 10,0

R60,0

R10,0

Kapteni 84801:001:1707

Priidu 84801:001:1708

Pudromaa 21401:001:0569

Sepa 21401:001:0656

Reiu kooli tee 84801:001:1686

P3

4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee 21401:001:0657

Meelise 84801:001:0469

4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee 21401:001:0512

P3

P3

Pos 1 EP 100%

8,5 592 4(1+3)

2 / 1 2959 m²

Pos 3 EP 100%

8,5 592 4(1+3)

2 / 1 2959 m²

Pos 2 EP 100%

8,5 592 4(1+3)

2 / 1 2959 m²

12,1

5,0

5,0 5,0

5,0

5,0 5,0

5,0

5,0

8,5

5,0 5,0

8,5

60,0

27,0

43,1

50,0

36,0

23,4

46,9

28,5

Kapteni detailplaneering 21.05.2003 nr 94

30 ,0

KRUNTIDE KASUTAMISE TINGIMUSE TABEL

po s n

r.

K ru

nd i a

ad re

ss v

õi a

ad re

ss i

et te

pa ne

k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

, m ²

ho on

et e

eh iti

se al

un e

pi nd

(m aa

pe al

ne /

m aa

-a lu

ne ),

m ²

su ur

im k

or ru

se lis

us (m

aa pe

al ne

/m aa

-a lu

ne )

ho on

e kõ

rg us

m aa

pi nn

as t

(p õh

ih oo

ne /

ab ih

oo ne

), m

ho on

et e

ar v

kr un

di l

(p õh

ih oo

ne +a

bi ho

on e)

m aa

si ht

ot st

ar ve

ja o

sa ka

al u

% (d

et ai

lp la

ne er

in gu

li ik

id e

ka up

a)

pl an

ee rit

av m

aa si

ht ot

st ar

ve ja

os ak

aa lu

% (k

at as

tri ük

su se

li ik

id e

ka up

a)

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v

no rm

at iiv

ne / k

av an

da tu

d

Pi ira

ng ud

1 - 2959 592 2 / 1 8,5 / 5 4(1+3) EP 100% 100% E 3 / 3 1*, 2*, 6*

2 - 2959 592 2 / 1 8,5 / 5 4(1+3) EP 100% 100% E 3 / 3 3*

3 - 2959 592 2 / 1 8,5 / 5 4(1+3) EP 100% 100% E 3 / 3 1*, 2*, 3*, 4*, 5*, 6*

Arhitektuursed piirangud krundil pos 1, 2 ja 3

* Katusekalle 15…45° * Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. * Palkmajade ehitamine on lubatud * Katusekatte materjal: kivi, valtsplekk (valtsprofiil või klassik) või rullmaterjal. * Täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms). * Avatäited lahendatakse ehitusprojektis. * Õueala võib piirata kuni 1,5m kõrguse piirdeaiaga. Soovituslikult peaks puitmajadel olema puitmaterjalist piirdeaiad. Kivimajadele võib rajada nii puitmaterjalist, metallist kui ka kivist piirdeid või neid omavahel kombineerida.

Piirangud: 1* Sidekanalisatsiooni kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool); 2* Sidekaabli kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool); 3* Elektriõhuliini kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 2 m mõlemal pool); 4* Elektrimaakaabelliini kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool); 5* Alajaama kaitsevöönd (2 m seadmest); 6* Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast).

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA Janika Jürgenson

Arhitekt Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt 3 3

Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Reiu küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

1:1000

MTR reg nr: EEP002230

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Anette Aun Planeeringu koostaja

DP 11-24

Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Täpne hoonete asukoht ning juurdepääs krundile selgitatakse hoonete ehitusprojekti koostamise käigus. 4) Haljastuse, tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektidega. 5) Geodeetiline alusplaan on koostatud TIPPGEO OÜ poolt 19.06.2024 (mõõdistatud 7-14.06.2024), töö nr: 2024TG144 6) Koordinaadid riiklikus L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis

P10

PLANEERITAVA ALA PIIR KRUNDIPIIR HOONESTUSALA

HOONESTUSALA KUHU ON LUBATUD EHITADA VAID ABIHOONED

VÕIMALIK HOONE ASUKOHT (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

KÕVAKATTEGA ALA

JUURDEPÄÄS KRUNDILE (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

PARKIMISKOHT JA ARV (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

LIKVIDEERITAV OBJEKT

SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT

PUURKAEV HOOLDUSALAGA

REOVEE IMMUTAMISE KEELUALA KOGUMISMAHUTI JA KUJA

SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA VEETORUSTIK 0,4 kV MAAKAABELLIIN

LIITUMISKILP

TULEKUSTUTUSVEE MAHUTI VÕIMALIK ASUKOHT

KUIVHÜDRANDI VÕIMALIK ASUKOHT TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

PLANEERITAV

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

(KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVETE LIIGID):

E - ELAMUMAA

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE (RUUMILISE

PLANEERIMISE LEPPEMÄRGID 2013):

EP - ÜKSIKELAMU MAA

KINNISTU PIIR

SÕIDUTEE JUURDEPÄÄSUTEE JUURDEPÄÄS KRUNDILE HOONE AVALIKU KASUTUSEGA TEE VEETORU KANALISATSIOONITORU

SIDEÕHULIIN SIDEKAABEL SIDEKANALISATSIOON

MADALPINGE ÕHULIIN MADALPINGEKAABEL KESKPINGEKAABEL

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

REOVEESÜSTEEM VEEHAARDE RAJAMISE KEELUALAGA (ligilähedane asukoht)

TEE KAITSEVÖÖND (ligilähedane asukoht) RIIGITEE KATTE SERV (ligilähedane asukoht)

VARASEMAD PLANEERINGUD

PRÜGIKONTEINERITE ALA PUURKAEVU HOOLDUSALA

TINGMÄRGID OLEMASOLEV

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:

1 - POSITSIOONI NUMBER

2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST

4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS (MAAPEALNE

/MAA-ALUNE)

5 - HOONE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND

6 - HOONE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL

7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND

3 5 6

1 2

7 4

Kersti Ossaar

09.12.2024 a.

SITUATSIOONISKEEM Janika Jürgenson

Arhitekt

24.10.2024 a. Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt 1 3

Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

1:10000

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Anette Aun Planeeringu koostaja

Kersti Ossaar

DP 11-24

Märkused: 1) Aluskaart: Maa-amet

TINGMÄRGID PLANEERITAVA ALA PIIR

Reiu küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering

Kapteni 84801:001:1707 Elamumaa 100%

8877.0 m²

Meelise 84801:001:0469 Elamumaa 100%

2645.0 m²

Pudromaa 21401:001:0569

Maatulundusmaa 100% 8591.0 m²

Sepa 21401:001:0656 Elamumaa 100%

8075.0 m² Reiu kooli tee 84801:001:1686

Transpordimaa 100% 15921.0 m²

4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee 21401:001:0657

Transpordimaa 100% 584.0 m²

4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee 21401:001:0512

Transpordimaa 100% 28060.0 m²

Kapteni detailplaneering 21.05.2003 nr 94

Priidu 84801:001:1708 Elamumaa 100%

6577.0 m²

TUGIPLAAN Janika Jürgenson

Arhitekt Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt 2 3

Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

1:1000

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Anette Aun Planeeringu koostaja

DP 11-24

TINGMÄRGID OLEMASOLEV

Reiu küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering

Kersti Ossaar

Märkused: 1) Geodeetiline alusplaan on koostatud TIPPGEO OÜ poolt 19.06.2024 (mõõdistatud 7-14.06.2024), Töö nr: 2024TG144 2) Koordinaadid riiklikus L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis

KINNISTU PIIR

SÕIDUTEE JUURDEPÄÄSUTEE JUURDEPÄÄS KRUNDILE HOONE AVALIKU KASUTUSEGA TEE VEETORU KANALISATSIOONITORU

SIDEÕHULIIN SIDEKAABEL SIDEKANALISATSIOON

MADALPINGE ÕHULIIN MADALPINGEKAABEL KESKPINGEKAABEL

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND TEE KAITSEVÖÖND (ligilähedane asukoht)

VARASEMAD PLANEERINGUD PUURKAEVU HOOLDUSALA

24.10.2024 a.

HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS

___________________________________________________________________________________

Postiaadress Reg.nr 77000269 SEB Pank

Pargi tee 1 Telefon 444 8890 a/a EE 921010902001672004

Uulu küla 86502 E-post [email protected] Swedbank

Pärnumaa https://haademeestevald.kovtp.ee/ EE672200001120086893

Vastavalt nimekirjale 03.03.2025 nr 6-1/44-13

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine

Häädemeeste Vallavalitsus algatas 03.07.2024 korraldusega nr 263 Häädemeeste vallas Reiu külas

Kapteni kinnistu detailplaneeringu. Detailplaneeringu eesmärgiks on Kapteni maaüksuse jagamine

kolmeks elamumaa katastriüksuseks ning ehitusõiguse andmine kahe uue elamu ja neid

teenindavate abihoonete püstitamiseks. Juurdepääs planeeringualale on tagatud olemasoleva

avaliku Reiu kooli tee ja Peenra tee kaudu. Planeeringuala suurus on 8877 m². Kehtiva Tahkuranna

valla üldplaneeringu järgi asub Kapteni kinnistu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal

ning väikeelamumaa maal. Tulenevalt üldplaneeringust on minimaalne krundisuurus väikeelamu

reservmaal 2200 m². Detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Joogivee ja

kanalisatsiooni süsteemid lahendatakse oma kinnistu siseselt ning parkimine lahendatakse

planeeritavatel kruntidel. Detailplaneeringu algatamisel ei ole ette näha täiendavate uuringute

vajadust.

Võttes aluseks eelöeldu ja planeerimisseaduse § 133 lõike 1, esitab Häädemeeste Vallavalitsus

Teile kooskõlastamiseks Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneeringu. Kui kooskõlastaja ei ole

30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole

taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Külliki Kiiver

vallavanem

Lisa: Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering.

Marie Reinson

planeerimis- ja maanõunik

[email protected]

telefon 5788 0015

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 04.03.2025 08:55

Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 6-1/44-13 Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine

Manused: Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine.asice; Reiu külas

Kapteni kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine (3).docx

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Teile on saadetud Häädemeeste Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu

dokument "Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine",

mis on registreeritud 03.03.2025 numbriga 6-1/44-13.

Häädemeeste Vallavalitsus

[email protected]

tel 444 8890

haademeestevald.kovtp.ee

Töö nr: 11-24

Algatamise ettepaneku tegija:

PÄRNU MAAKOND, HÄÄDEMEESTE VALD, REIU KÜLA

REIU KÜLAS KAPTENI KINNISTU DETAILPLANEERING

Arhitekt: Janika Jürgenson, MSc Planeerija: Anette Aun

TALLINN 2025

Kersti Ossaar Kapteni Reiu küla 86508 Häädemeeste vald Pärnu maakond e-mail: [email protected]

OÜ Ferrysan Muskaadi 14 Saue linn 76506 Saue vald Harjumaa Reg.nr.11203491 MTR reg nr: EEP002230 Tel. +372 522 1744 e-mail: [email protected]

Planeeringu koostaja:

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

2

Sisukord SELETUSKIRI 1 Detailplaneeringu koostamise alused ......................................................................... 4

1.1 Sissejuhatus ........................................................................................................... 4 1.2 Planeeritava maa-ala asukoht ................................................................................ 4 1.3 Detailplaneeringu koostamise aluseks olev haldusakt .......................................... 4 1.4 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ................................................. 4 1.5 Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid ................................................................ 5

2 Detailplaneeringu koostamise ülesanded ................................................................... 5 2.1 Põhiline planeeringu koostamise eesmärk ............................................................. 5 2.2 Teised planeeringu koostamise eesmärgid ............................................................ 5

3 Olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................................................. 5 3.1 Planeeritava ala asukoht ........................................................................................ 5 3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ................................ 5 3.3 Maakasutus ja hoonestus ....................................................................................... 6 3.4 Haljastus ja liiklus ................................................................................................. 6 3.5 Tehnovõrgud.......................................................................................................... 6 3.6 Piirangud planeeritaval alal ................................................................................... 6 3.7 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ............................................................... 6

4 Detailplaneeringuga kavandatav ................................................................................ 8 4.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................... 8 4.2 Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine ...................... 8 4.3 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, piirded .............................. 10 4.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine ........ 10 4.5 Tehnovõrgud ja rajatised ..................................................................................... 10

4.5.1 Veevarustus ................................................................................................ 10 4.5.2 Reovesi ....................................................................................................... 11 4.5.3 Sademevesi................................................................................................. 11 4.5.4 Soojavarustus ............................................................................................. 11 4.5.5 Sidevarustus ............................................................................................... 11 4.5.6 Elektrivarustus ........................................................................................... 11

4.6 Tuleohtuse tagamine ............................................................................................ 11 4.7 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine ...................................... 12 4.8 Keskkonnatingimused ......................................................................................... 12

4.8.1 Jäätmekäitluse põhimõtted ......................................................................... 13 4.8.2 Põhjavee kaitstus ........................................................................................ 13 4.8.3 Müra ........................................................................................................... 13 4.8.4 Radoon ....................................................................................................... 14

4.9 Piirangud.............................................................................................................. 14 4.9.1 Tehnovõrkude kaitsevööndid ..................................................................... 14 4.9.2 Teede kaitsevööndid .................................................................................. 15

4.10 Servituudid ................................................................................................... 15 5 Detailplaneeringu elluviimise etapid ........................................................................ 15

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

3

JOONISED Joonis 1 Situatsiooniskeem Joonis 2 Tugiplaan M 1:1000 Joonis 3 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:1000 ILLUSTRATSIOON Joonis 1 Illustratsioon

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

4

SELETUSKIRI

1 Detailplaneeringu koostamise alused

1.1 Sissejuhatus

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Kersti Ossaar.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Häädemeeste Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostaja on OÜ Ferrysan arhitekt Janika Jürgenson (Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) ja planeerija Anette Aun.

1.2 Planeeritava maa-ala asukoht

Planeeringuala hõlmab Reiu külas paiknevat Kapteni (84801:001:1707) katastriüksust.

Planeeringuala piirneb Meelise (84801:001:0469), Priidu (84801:001:1708), Pudromaa (21401:001:0569) ja Reiu kooli tee (84801:001:1686) katastriüksustega.

planeeritav ala Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (aluskaart: Maa-amet).

1.3 Detailplaneeringu koostamise aluseks olev haldusakt

Detailplaneering on algatatud Häädemeeste Vallavalitsuse 03.07.2024. a korraldusega nr 263.

1.4 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud

- Topo-geodeetilise maa-ala plaani on koostanud Tippgeo OÜ 19.06.2024 (mõõdistus 7-14.06.2024), töö nr 2024TG144.

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

5

1.5 Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid

- Planeerimisseadus;

- Ehitusseadustik;

- Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;

- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr. 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

- Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;

- Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“;

- Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;

- EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;

- EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

- Tahkuranna valla üldplaneering (kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11);

- Eesti Geoloogiateenistus. Eesti pinnase radooniriski kaart https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34f e19e04458dc875375e

2 Detailplaneeringu koostamise ülesanded

2.1 Põhiline planeeringu koostamise eesmärk

Kapteni maaüksuse jagamine kolmeks elamumaa katastriüksuseks ning ehitusõiguse andmine kahe uue elamu ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks.

2.2 Teised planeeringu koostamise eesmärgid

Määrata tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja haljastuse põhimõtteline lahendus.

3 Olemasoleva olukorra kirjeldus

3.1 Planeeritava ala asukoht

Planeeringuala asub Reiu külas Reiu kooli tee (84801:001:1686) ääres olemasolevas üksikelamute piirkonnas. Linnulennult ca 50 m kaugusel asub Tallinn-Pärnu-Ikla (4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee) maantee. Planeeringuala pindala on 8877 m².

3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus

Planeeringuala asub Reiu küla keskosas hajaasustusalal Reiu kooli tee ääres. Planeeringualast põhjapoole jääb küla tiheasustusala.

Juurdepääs planeeringualale on kohalikult kahesuunalise liiklusega Reiu kooli teelt, mis on keskmiselt 6 meetri laiuse asfaltkattega ning tänavavalgustuseta tänav. Kõnniteed puuduvad.

Planeeringuala on suures osas tasase reljeefiga, mida liigendab kinnistu põhjapoolses osas järsk tõus Peenra tee ääres. Kõrguste vahemik abs. +9,16 m kuni abs. +6,30 m.

Planeeringualast kagus paikneb maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus. Põhjapoolsed elamumaa naaberkinnistud, Meelise (84801:001:0469) ja Priidu

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

6

(84801:001:1708) on hoonestatud. Lõunas, teisel pool Reiu kooli teed paiknev elamumaa Sepa (21401:001:0656) on samuti hoonestatud.

Planeeringualast läänes kulgeb riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, mille kaitsevöönd ulatub osaliselt ka planeeringualale. Nimetatud põhimaantee on neljarealine ning kuulub Via Baltica koosseisu. Maa-ameti Teeregistri kaardirakenduse andmetel on aasta keskmine ööpäevane liiklus teel 11663 autot (valdavalt sõiduautod ja pakiautod). I klassi maantee projektkiirus on 120 km/h.

Planeeringualale lähimad bussipeatus on ca 1 km põhja pool (Rae) ning ca 2,3 km lõuna pool (Reiu kool), Tallinn-Pärnu-Ikla tee ääres.

3.3 Maakasutus ja hoonestus

Kapteni katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa (E).

Planeeringuala on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel paikneb alal elamu- majandushoone (kood: 120187126) pindalaga 280 m²; heinaküün (kood: 121291820) pindalaga 72.0 m² ja masinakuur (kood: 121291824) pindalaga 73 m².

3.4 Haljastus ja liiklus

Planeeringuala katab suures osas muru. Kinnistu piiridel kasvab grupiti kõrghaljastust ja põõsaid. Olemasoleva hoonete kompleksi esine on kaunistatud põõsaste ja puudega.

Juurdepääs planeeringualale on kohalikult kahesuunalise liiklusega Reiu kooli teelt, mis on keskmiselt 6 meetri laiuse asfaltkattega ning tänavavalgustuseta tänav. Kõnniteed puuduvad.

3.5 Tehnovõrgud

Planeeriingualal oleva eramu veevarustus on lahendatud salvkaevust ning reovesi suunatakse imbväljakule. Reiu kooli teel oleva sideliiniga ühendus puudub. Planeeringuala lääne nurgas asub alajaam Pudro:(Pärnu M). Olemasoleva eramu elektriliitumine on Reiu kooli teel.

3.6 Piirangud planeeritaval alal

- Sidekanalisatsiooni kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool)

- Sidekaabli kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool)

- Elektriõhuliini kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 2 m mõlemal pool)

- Elektrimaakaabelliini kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool);

- Alajaama kaitsevöönd (2 m seadmest)

- Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast)

3.7 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng

Planeeringualal kehtib ühinemiseelse Tahkuranna valla üldplaneering (kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11).

Üldplaneeringuga on planeeringualale määratud väikeelamumaa (EV) juhtotstarve. Planeeringuala asub detailplaneeringu kohustusega alal. Riigimaantee 4 Tallinn-Pärnu- Ikla teele on via Baltica raames ette nähtud trassikoridori laiendus, mis käesoleval ajal on välja ehitatud.

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

7

Väikeelamumaale (üldplaneeringu kaardil tähisega EV) ja väikeelamu reservmaale (üldplaneeringu kaardil tähisega EVR) on lubatud rajada vaid ühepereelamuid.

planeeritava ala piir

Joonis 2. Väljavõte Tahkuranna valla üldplaneeringust.

Elamuehituse põhimõtted ja üldnõuded elamuehitusele vastavalt üldplaneeringule:

- Väikeelamu ja väikeelamu reservmaale võib peale üldplaneeringu kehtestamist projekteerida ainult ühepereelamuid.

- Detailplaneeringus tuleb määrata lubatav maa-aluste korruste arv.

- Maanteeäärsetele aladele uute elamute planeerimisel lähtutakse teekaitsevööndist. Maantee kaitsevööndis (50 m) on elamute ehitamine keelatud.

- Tahkuranna vallas tuleb detailplaneeringu kohustusega aladel määrata palkmaja ehitamise õigus detailplaneeringu koostamise käigus.

Elamumaade planeerimise põhimõtteid:

- Ühepereelamu ehitamiseks lubatud maaüksuste või kruntide minimaalne suurus väikeelamumaal või väikeeelamu reservmaal on 2200 m².

- Elamuid, suvilaid ja aiamaju ning nende juurde kuuluvaid abihooneid ei või ehitada krundi piirile lähemale kui 5 m.

- Aiamaja, suvila ja ühepereelamu krundi täisehituse protsent ei või olla üle 20%.

- Krundi pinna kõrguse muutmine, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel. Krundi pinna tõstmiseks naaberkrundile lähemal kui 5 m ja üle 0,5 m võrreldes naaberkrundiga tuleb koostada vertikaalplaneerimise projekt, millest tuleb informeerida piirinaabreid, kellel on õigus esitada ühe kuu jooksul kirjalikult põhjendatud vastuväiteid.

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

8

- Ühepereelamu maksimumkõrguseks loetakse 8,5 m olemasolevast maapinnast.

- Elamispinna põranda absoluutkõrgus (ehk kõrgus merepinnast) Tahkuranna vallas ei tohi olla alla 2,0 m kõrguse Balti süsteemis. Hoonetel ei tohi elektripaigaldused olla alla 3,0 m abs. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,0 m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena.

- Aiamaja ja suvila maksimumkõrguseks loetakse 7,5 m olemasolevast maapinnast, kui kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti.

4 Detailplaneeringuga kavandatav

Planeeringulahendus näeb ette kinnistu jagamise kolmeks elamumaa krundiks. Kruntidele määratakse ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused elamu ning abihoonete ehitamiseks. Kruntidele pos 2 ja 3 määratakse põhimõtteline juurdepääsutee ja haljastuse lahendus, mida täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Kõikidele kruntidele on kavandatud tehnovõrkude, liikluse ja parkimise korraldamiseks põhimõtteline lahendus.

Koostatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimekirja, mis nõuaks KSH eelhinnangu koostamist.

4.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Kapteni (84801:001:1707) katastriüksuse jagamine kolmeks elamumaa krundiks.

4.2 Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine

Tabel 1. Krundi ehitusõigus ja hoonestustingimused.

positsiooni number,

aadressi ettepanek

Pos 1

-

Pos 2

-

Pos 3

-

krundi suurus 2959 m² 2959 m² 2959 m²

krundi lubatud suurim ehitisealune pind / täisehitus %

592 m2/ 20% 592 m2/ 20% 592 m2/ 20%

planeeritav katastriüksuse sihtotstarve, %

elamumaa (E) 100%

elamumaa (E) 100% elamumaa (E) 100%

planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve, %

EP 100% EP 100% EP 100%

üldplaneeringu juhtotstarve

väikeelamumaa (EV)

väikeelamumaa (EV) väikeelamumaa (EV)

hoonete maksimaalne kõrgus arvestatuna olemasolevast maapinnast

8,5 m 8,5 m 8,5 m

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

9

hoonete suurim maapealne/ maa- alune korruselisus

2 / 1 2 / 1 2 / 1

lubatud suurim hoonete arv krundil

4 (1+3) 4 (1+3) 4 (1+3)

lubatud väikseim tulepüsivusklass

määratakse ehitusprojektis

määratakse ehitusprojektis

määratakse ehitusprojektis

Piirangud 1. Sidekanalisatsiooni kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool)

2. Sidekaabli kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool)

3. Elektriõhuliini kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 2 m mõlemal pool)

1. Sidekanalisatsiooni kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool)

2. Sidekaabli kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool)

3. Elektriõhuliini kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 2 m mõlemal pool)

4. Elektrimaakaabelliini kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool);

5. Alajaama kaitsevöönd (2 m seadmest)

6. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast)

Krundi kasutamise sihtotstarbed Rahandusministeeriumi leppemärkide juhendmaterjali alusel: EP – üksikelamu maa

Katastriüksuse sihtotstarve: E – elamumaa

Tahkuranna üldplaneeringu kohaselt tuleb kõigi Tahkuranna valda ehitatavate hoonete, tööstusrajatiste jms puhul tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta. Selleks on vaja hoonete või rajatiste püstitamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel olemasoleva hoonestuse läheduses ja looduslikele aladele uute

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

10

hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustavadest ja asukoha looduslikust eripärast.

4.3 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, piirded

Olemasolevat kõrghaljastust tuleb võimalusel maksimaalselt säilitada. Haljastuse lahendus ning planeeringuala heakorrastus täpsustatakse ehitusprojekti(de)ga.

Piirdeaiad võib rajada krundi piiridele teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusele. Lubatud on rajada kuni 1,5 meetri kõrguseid piirdeid. Soovituslikult peaks puitmajadel olema puitmaterjalist piirdeaiad. Kivimajadele võib rajada nii puitmaterjalist, metallist kui ka kivist piirdeid või neid omavahel kombineerida. Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on lubatud juhul, kui see on vajalik müratõkke eesmärgil. Vastavalt Tahkuranna valla üldplaneeringule on kõik vundeeritud ja massiivkonstruktsiooniga ning üle 1,5 m kõrgused piirded lubatud rajada ainult kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud ehitusprojekti alusel.

4.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine

Krundile pos 1 säilib olemasolev juurdepääs Reiu kooli teelt. Krundile pos 3 kavandatakse juurdepääs Reiu kooli teelt ning krundi pos 2 juurdepääs kavandatakse avalikult kasutatavalt Peenra teelt, mis läbib krunti pos 3. Planeeringuala lääneserva ulatub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. Planeeritav hoonestus on osaliselt kavandatud tee kaitsevööndisse. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Parkimiskohtade arvutuse aluseks on standard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.2. Parkimiskohtade arvutamisel on võetud aluseks väike-elamute ala. Igale üksikelamule nähakse ette 3 parkimiskohta. Parkimine lahendatakse omal kinnistul.

Tabel 2. Sõiduautode parkimiskohtade vajadus vastavalt EVS 843:2016 parkimisnormatiivi tabelile 9.2.

Pos nr.

Elamu liik

(ehitise asukoht:

väike-elamute ala)

Uus / olev Normatiivsete

parkimiskohtade arv

Planeeritav parkimiskohtade

arv krundil

1 eramu olev 3 3

2 eramu uus 3 3

3 eramu uus 3 3

Planeeritud maa-alal kokku: 9 9

4.5 Tehnovõrgud ja rajatised

Detailplaneeringuga esitatud tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised. Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lokaalne.

4.5.1 Veevarustus

Kavandatavate kruntide veevarustus lahendatakse krundile pos 1 planeeritud puurkaevu baasil. Puurkaevu hooldusalasse ning veetorustike kaitsevööndisse on hoonete rajamine keelatud. Puurkaevu ja veetorustike täpne asukoht määratakse hoone ehitusprojektis.

Pos 1 ühendus olemasoleva salvkaevuga likvideeritakse, lubatud on kaevust kastmisvee võtmine.

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

11

4.5.2 Reovesi

Planeeringuga tehakse ettepanek koguda reoveed igal kinnistul eraldi kogumismahutisse. Kogumismahuti kasutamisel peab tagama, et see on keskkonnale ohutu, lekkekindel ja kaitstud külmumise eest. Lubatud on paigaldada vaid nõuetele vastavat sertifitseeritud (ja/või CE märgisega) kogumismahutit.

Kui perspektiivselt avaneb võimalus luua ühendus ühiskanalisatsiooniga, võib loobuda kogumismahutite kasutamisest. Biopuhasti ja imbväljaku rajamine on lubatud, kui suudetakse järgida selle rajamiseks esitatud nõudeid. Imbväljakut on lubatud rajada ka nt naaberkinnistute omanikevahelise kokkuleppe alusel.

Vastavalt veeseaduse § 134 lg 1 ei ole kanalisatsiooniehitise (puhasti) kujasse lubatud planeerida majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonet, mis teenindab regulaarselt inimesi. Kanalisatsiooniehitise kuja piires võivad asuda kanalisatsiooniehitise teenindamiseks vajalikud hooned, sealhulgas tööstus- ja laohooned ning käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetamata transpordihooned (VeeS § 134 lg 7). Seega lõplik reovee kogumise lahendus ja elamuehituse keeluala täpsustatakse ehitusprojektis.

4.5.3 Sademevesi

Sademevesi on ette nähtud maksimaalselt kohapeal immutada. Soovituslik on katustele sadav vihmavesi koguda kokku vihmaveerennide ja torudega ning püsttorude alla paigaldada infiltratsioonikastid või kogumislehtrid ja kokkuvoolukollektor, mis on juhitud kogumismahutisse, millele on paigaldatud ülevool infiltratsioonikassetti või kraavi. Vett saaks sellisel juhul kasutada kastmiseks.

Välistada tuleb vee valgumine naaberkinnistutele.

4.5.4 Soojavarustus

Planeeringuga nähakse kruntidele ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoonete projekteerimise käigus. Variantideks on elektri-, vedel, maa- või tahkeküte. Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepaneele.

4.5.5 Sidevarustus

Kapteni kinnistul (pos 1) olev sidekapp VK200 likvideeritakse. Telefoni- ja internetiühendus lahendatakse kas Wifi või mobiilse interneti kaudu.

4.5.6 Elektrivarustus

Elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ 03.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 483088.

Pos 2 ja 3 elektrivarustus nähakse ette pos 3 krundil asuvast Pudro:(Pärnu M) alajaamast, millest nähakse ette välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeeritakse kinnistute piiride lähedale 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Pos 2 elektrivarustus läbib krunti pos 3, seega on vajalik servituutide määramine.

Pos 1 olemasolevat elektrivarustust ei muudeta.

4.6 Tuleohtuse tagamine

Hoonete tulepüsivuse klass määratakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides Vabariigi Valitsuse 30.03.2017. a vastu võetud määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

12

tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad olema käesoleva detailplaneeringu lahendusele kohalduvad standardiseerias EVS 812 esitatud nõuded. Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas Siseministri 18.02.2021 määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga.

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Alale peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise võimalused.

Päästeamti avaandmete järgi asub lähim tuletõrje veevõtukoht u 1 km kaugusel Reiu kooli teel. Kavandatavatele elamutele paigaldatakse sprinklersüsteemid või planeeringualale paigaldatakse minimaalselt 30 m³ mahutavusega tulekustutusvee mahuti. Planeeringu joonisel nr 3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on näidatud võimalik tulekustutusvee mahuti ning hüdrandi asukoht. Hüdrant ei tohi olla teeservast kaugemal kui 2,5 meetrit.

Rajades planeeringualale tulekustutusvee mahuti ja kuivhüdrandi peab tagama veevõtukohale 30 meetrise hoonestusest vaba ala, et tagada päästetehnika ohutus. Lisaks peab olema tagatud juurdepääs kuivhüdrandile. Kui hüdrant jääb piirdeaiast sissepoole on kohustuslik tagada sellele juurdepääs nt väravaga hüdrandi vahetus läheduses. Veevõtuasukoht täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel ning ühtlasi peab arvestama ka eelpool nimetatud nõuetega. Sprinklersüsteemi kasutamisel on lubatud ehitada terve hoonestusala ulatuses.

4.7 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”.

Kuritegevuse riske vähendavad:

- elav keskkond;

- selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine;

- ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui ka õuealal;

- õueala valgustatus;

- lukustatud sisenemisruumid;

- tugevad ukse- ja aknaraamid;

- võimalusel paigaldada alarmseade.

4.8 Keskkonnatingimused

Häädemeeste Vallavalitsuse 01.08.2024 korraldusest nr 289 nähtub, et kavandatav tegevus ei põhjusta olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole põhjendatud.

Käesoleva detailplaneeringuga ei ole lubatud tegevus, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Planeeringualal ei ole varem toimunud ega ei kavandata keskkonnale ohtlikku ega kahjulikku tegevust, mistõttu erimeetmeid ei rakendata ja reostusuuringute teostamise vajadus puudub. Planeeringuga kavandatava tegevuse puhul ei ületata mõjuala

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

13

keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei seata ohtu inimeste tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Lähtudes planeeritava maa-ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringulahenduse elluviimine antud asukohas olulist keskkonnamõju.

Planeeritaval alal ei ole kaitstavaid loodusobjekte ning planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Maa-ameti andmebaasi kohaselt ei paikne planeeritaval maa-ala ja selle lähiümbruses Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid ja kaitsealuseid parke.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ja õigusaktide nõudeid.

Ehitustöödel kasutatavad ehitusmasinad peavad olema tehniliselt korras ja nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse.

4.8.1 Jäätmekäitluse põhimõtted

Kõigil maavaldajatel tuleb tagada nende territooriumil tekkivate jäätmete kogumine prügikastidesse või konteineritesse ning sõlmida nende äraveo leping vastavalt kehtivale korrale. Kogumiskonteinerid paigutada planeeritavale alale. Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmed koguda eraldi mahutitesse, mis paiknevad soovituslikult juurdepääsutee läheduses. Konteinerite või prügimaja täpne asukoht esitatakse ehitusprojektis. Soovituslik prügikonteinerite asukoht on esitatud joonisel Põhijoonis tehnovõrkudega.

4.8.2 Põhjavee kaitstus

Maa-ameti andmetel on planeeringualal põhjavesi suhteliselt kaitstud ning reostusohtlikkuse tase on madal.

4.8.3 Müra

Planeeringuala paikneb Tallinn-Pärnu-Ikla maantee vahetus läheduses. Maa-ameti mürakaardi andmetel ulatub hoonestusalale osaliselt ööpäevane keskmine müratase kuni 55-59 db.

Skepast&Puhkim OÜ poolt 04.04.2019 koostatud põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu-Ikla km 133,4-143,0 Pärnu-Uulu lõigu eelprojekti mürahinnangust nähtub, et kavandatava krundi Pos 1 planeeritud hoonestusala jääb lubatud müratasemega ala sisse. Krunt Pos 3 jääb osaliselt alale, kus müratase ületab lubatud piirväärtust. Krundile Pos 3 on elamu lubatud rajada alale, kus müratase jääb lubatud normidesse. Hoonestusala maantee poolsele osale, kus müratase ületab lubatud piirväärtust, on soovituslik rajada abihoone, mis toimiks müratõkkena. Müratõkke eesmärgil on lubatud krundi piirile rajada läbipaistmatu plankpiire.

Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja tagada, et ei ületataks määruse lisas 1 toodud müra normtasemeid. II kategooriasse kuuluvate alade (sh. elamumaa-alad) lubatud liiklusmüra piirväärtus päevasel ajal on 60/65 dB ning öösel 55/60 dB.

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

14

Planeeringualal on täidetud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse II kategooria liiklusmüra piirväärtus, arvestades märkust, et müratundliku hoone teepoolsel küljel on lubatud 5 dB kõrgemad müratasemed.

Ehitiste projekteerimisel peab arvestama sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed määratakse lisaks eesti standardi EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ alusel. Liiklusmüra normtasemed elamutes, ühiskasutusega hoonetes nimetatud standardi järgi on: elamu elu- ja magamisruumides 35 dB (päev); 30 dB (öö).

Kruntidele ulatub suurim lubatud maanteeliiklusest põhjustatud müratase. Seega on soovituslik rakendada meetmeid meeldivama ja tervislikuma elukeskkonna tagamiseks. Hoone välispiiretele kõrgendatud heliisolatsiooni rakendamisel ja ruumide planeerimisega saab tagada siseruumides head akustilised tingimused.

Soovituslikud meetmed:

- akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;

- välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;

- rõdude korral projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra;

- hoonete välispiirde konstruktsioonid maantee poolsel küljel näha vajadusel ette massiivsete tarinditena;

- projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata tiheda liiklusega sõidutee poolsele küljele.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

4.8.4 Radoon

Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel (2024. aasta seisuga) paikneb planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga alal. See tähendab, et alal on madala looduskiirgusega pinnased ja kõrge radooni tase majade siseõhus esineb harva. Seega võib eeldada, et täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub.

4.9 Piirangud

4.9.1 Tehnovõrkude kaitsevööndid

Tegevuse piirangud tehnovõrkude kaitsevööndis on reguleeritud vastavalt ehitusseadustikule ning majandus-ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

15

4.9.2 Teede kaitsevööndid

Planeeringuala lääneserva ulatub põhimaanteest 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee lähtuv avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast). Tegevused riigitee kaitsevööndis on reguleeritud vastavalt EhS § 70 ja § 72. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Detailplaneeringuga kruntidele Pos 1 ja Pos 2 kavandatud hoonestusalad jäävad väljaspoole tee kaitsevööndit. Krundile Pos 3 planeeritud hoonestusala jääb osaliselt riigitee kaitsevööndisse. Sellele osale hoonestusalast, mis jääb maantee kaitsevööndisse, elamut ehitada ei ole lubatud. Soovituslik on sinna ehitada abihoone, mis toimiks müratõkkena. Krundil Pos 3 on avalikult kasutatava tee kaitsevööndisse kavandatud tehnovõrgud, juurdepääs krundile ning parkimisala. Kaitsevööndisse planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast on näidatud detailplaneeringu joonisel nr 3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“.

4.10 Servituudid

Tabel 3 Servituutide määramise vajadus

Teeniv kinnisasi/krunt

Valitsev krunt või asutus, mille kasuks on tehtud ettepanek

seada servituut

Servituut Servituudi sisu

Pos 1 Pos 2 ja 3 Reaalservituut

(planeeritav)

Reaalservituut annab kruntide pos 2 ja 3 omanikele õiguse

kasutada ja hooldada krundil pos 1 asuvat puurkaevu.

Pos 3 Elektrilevi Isiklik

kasutusõigus

(planeeritav)

Isiklik kasutusõigus annab Elektrilevile õiguse hooldada ja

kasutada kinnisasjal olevaid elektripaigaldisi.

5 Detailplaneeringu elluviimise etapid

Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.

Tegevuskava: - Kapteni katastriüksuste jagamine kolmeks krundiks. - Sihtotstarvete määramine. - Vajadusel servituutide seadmine. - Tehniliste tingimuste taotlemine ehitusprojektide koostamiseks tehnovõrgu

valdajatelt. - Ehitusprojektide koostamine ning ehituslubade taotlemine.

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering – Töö nr 11-24, veebruar 2025

16

- Tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimisalade väljaehitamine. - Hoonete ehitus. - Kasutuslubade taotlemine.

Detailplaneeringuala arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased ehitised ja tagada nende korrashoid. Ühisvõrgud rajatakse koostöös võrguvaldajatega.

Transpordiametil ei ole kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

R5,0

R5,0

R5,0

R 10,0

R60,0

R10,0

Kapteni 84801:001:1707

Priidu 84801:001:1708

Pudromaa 21401:001:0569

Sepa 21401:001:0656

Reiu kooli tee 84801:001:1686

P3

4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee 21401:001:0657

Meelise 84801:001:0469

4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee 21401:001:0512

P3

P3

Pos 1 EP 100%

8,5 592 4(1+3)

2 / 1 2959 m²

Pos 3 EP 100%

8,5 592 4(1+3)

2 / 1 2959 m²

Pos 2 EP 100%

8,5 592 4(1+3)

2 / 1 2959 m²

12,1

5,0

5,0 5,0

5,0

5,0 5,0

5,0

5,0

8,5

5,0 5,0

8,5

60,0

27,0

43,1

50,0

36,0

23,4

46,9

28,5

Kapteni detailplaneering 21.05.2003 nr 94

30 ,0

KRUNTIDE KASUTAMISE TINGIMUSE TABEL

po s n

r.

K ru

nd i a

ad re

ss v

õi a

ad re

ss i

et te

pa ne

k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

, m ²

ho on

et e

eh iti

se al

un e

pi nd

(m aa

pe al

ne /

m aa

-a lu

ne ),

m ²

su ur

im k

or ru

se lis

us (m

aa pe

al ne

/m aa

-a lu

ne )

ho on

e kõ

rg us

m aa

pi nn

as t

(p õh

ih oo

ne /

ab ih

oo ne

), m

ho on

et e

ar v

kr un

di l

(p õh

ih oo

ne +a

bi ho

on e)

m aa

si ht

ot st

ar ve

ja o

sa ka

al u

% (d

et ai

lp la

ne er

in gu

li ik

id e

ka up

a)

pl an

ee rit

av m

aa si

ht ot

st ar

ve ja

os ak

aa lu

% (k

at as

tri ük

su se

li ik

id e

ka up

a)

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v

no rm

at iiv

ne / k

av an

da tu

d

Pi ira

ng ud

1 - 2959 592 2 / 1 8,5 / 5 4(1+3) EP 100% 100% E 3 / 3 1*, 2*, 6*

2 - 2959 592 2 / 1 8,5 / 5 4(1+3) EP 100% 100% E 3 / 3 3*

3 - 2959 592 2 / 1 8,5 / 5 4(1+3) EP 100% 100% E 3 / 3 1*, 2*, 3*, 4*, 5*, 6*

Arhitektuursed piirangud krundil pos 1, 2 ja 3

* Katusekalle 15…45° * Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. * Palkmajade ehitamine on lubatud * Katusekatte materjal: kivi, valtsplekk (valtsprofiil või klassik) või rullmaterjal. * Täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms). * Avatäited lahendatakse ehitusprojektis. * Õueala võib piirata kuni 1,5m kõrguse piirdeaiaga. Soovituslikult peaks puitmajadel olema puitmaterjalist piirdeaiad. Kivimajadele võib rajada nii puitmaterjalist, metallist kui ka kivist piirdeid või neid omavahel kombineerida.

Piirangud: 1* Sidekanalisatsiooni kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool); 2* Sidekaabli kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool); 3* Elektriõhuliini kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 2 m mõlemal pool); 4* Elektrimaakaabelliini kaitsevöönd (liini äärmistest kaablitest 1 m mõlemal pool); 5* Alajaama kaitsevöönd (2 m seadmest); 6* Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast).

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA Janika Jürgenson

Arhitekt Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt 3 3

Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Reiu küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

1:1000

MTR reg nr: EEP002230

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Anette Aun Planeeringu koostaja

DP 11-24

Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Täpne hoonete asukoht ning juurdepääs krundile selgitatakse hoonete ehitusprojekti koostamise käigus. 4) Haljastuse, tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektidega. 5) Geodeetiline alusplaan on koostatud TIPPGEO OÜ poolt 19.06.2024 (mõõdistatud 7-14.06.2024), töö nr: 2024TG144 6) Koordinaadid riiklikus L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis

P10

PLANEERITAVA ALA PIIR KRUNDIPIIR HOONESTUSALA

HOONESTUSALA KUHU ON LUBATUD EHITADA VAID ABIHOONED

VÕIMALIK HOONE ASUKOHT (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

KÕVAKATTEGA ALA

JUURDEPÄÄS KRUNDILE (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

PARKIMISKOHT JA ARV (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

LIKVIDEERITAV OBJEKT

SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT

PUURKAEV HOOLDUSALAGA

REOVEE IMMUTAMISE KEELUALA KOGUMISMAHUTI JA KUJA

SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA VEETORUSTIK 0,4 kV MAAKAABELLIIN

LIITUMISKILP

TULEKUSTUTUSVEE MAHUTI VÕIMALIK ASUKOHT

KUIVHÜDRANDI VÕIMALIK ASUKOHT TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

PLANEERITAV

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

(KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVETE LIIGID):

E - ELAMUMAA

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE (RUUMILISE

PLANEERIMISE LEPPEMÄRGID 2013):

EP - ÜKSIKELAMU MAA

KINNISTU PIIR

SÕIDUTEE JUURDEPÄÄSUTEE JUURDEPÄÄS KRUNDILE HOONE AVALIKU KASUTUSEGA TEE VEETORU KANALISATSIOONITORU

SIDEÕHULIIN SIDEKAABEL SIDEKANALISATSIOON

MADALPINGE ÕHULIIN MADALPINGEKAABEL KESKPINGEKAABEL

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

REOVEESÜSTEEM VEEHAARDE RAJAMISE KEELUALAGA (ligilähedane asukoht)

TEE KAITSEVÖÖND (ligilähedane asukoht) RIIGITEE KATTE SERV (ligilähedane asukoht)

VARASEMAD PLANEERINGUD

PRÜGIKONTEINERITE ALA PUURKAEVU HOOLDUSALA

TINGMÄRGID OLEMASOLEV

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:

1 - POSITSIOONI NUMBER

2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST

4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS (MAAPEALNE

/MAA-ALUNE)

5 - HOONE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND

6 - HOONE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL

7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND

3 5 6

1 2

7 4

Kersti Ossaar

09.12.2024 a.

SITUATSIOONISKEEM Janika Jürgenson

Arhitekt

24.10.2024 a. Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt 1 3

Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

1:10000

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Anette Aun Planeeringu koostaja

Kersti Ossaar

DP 11-24

Märkused: 1) Aluskaart: Maa-amet

TINGMÄRGID PLANEERITAVA ALA PIIR

Reiu küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering

Kapteni 84801:001:1707 Elamumaa 100%

8877.0 m²

Meelise 84801:001:0469 Elamumaa 100%

2645.0 m²

Pudromaa 21401:001:0569

Maatulundusmaa 100% 8591.0 m²

Sepa 21401:001:0656 Elamumaa 100%

8075.0 m² Reiu kooli tee 84801:001:1686

Transpordimaa 100% 15921.0 m²

4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee 21401:001:0657

Transpordimaa 100% 584.0 m²

4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee 21401:001:0512

Transpordimaa 100% 28060.0 m²

Kapteni detailplaneering 21.05.2003 nr 94

Priidu 84801:001:1708 Elamumaa 100%

6577.0 m²

TUGIPLAAN Janika Jürgenson

Arhitekt Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt 2 3

Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

1:1000

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Anette Aun Planeeringu koostaja

DP 11-24

TINGMÄRGID OLEMASOLEV

Reiu küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering

Kersti Ossaar

Märkused: 1) Geodeetiline alusplaan on koostatud TIPPGEO OÜ poolt 19.06.2024 (mõõdistatud 7-14.06.2024), Töö nr: 2024TG144 2) Koordinaadid riiklikus L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis

KINNISTU PIIR

SÕIDUTEE JUURDEPÄÄSUTEE JUURDEPÄÄS KRUNDILE HOONE AVALIKU KASUTUSEGA TEE VEETORU KANALISATSIOONITORU

SIDEÕHULIIN SIDEKAABEL SIDEKANALISATSIOON

MADALPINGE ÕHULIIN MADALPINGEKAABEL KESKPINGEKAABEL

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND TEE KAITSEVÖÖND (ligilähedane asukoht)

VARASEMAD PLANEERINGUD PUURKAEVU HOOLDUSALA

24.10.2024 a.

HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS

___________________________________________________________________________________

Postiaadress Reg.nr 77000269 SEB Pank

Pargi tee 1 Telefon 444 8890 a/a EE 921010902001672004

Uulu küla 86502 E-post [email protected] Swedbank

Pärnumaa https://haademeestevald.kovtp.ee/ EE672200001120086893

Vastavalt nimekirjale 03.03.2025 nr 6-1/44-13

Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine

Häädemeeste Vallavalitsus algatas 03.07.2024 korraldusega nr 263 Häädemeeste vallas Reiu külas

Kapteni kinnistu detailplaneeringu. Detailplaneeringu eesmärgiks on Kapteni maaüksuse jagamine

kolmeks elamumaa katastriüksuseks ning ehitusõiguse andmine kahe uue elamu ja neid

teenindavate abihoonete püstitamiseks. Juurdepääs planeeringualale on tagatud olemasoleva

avaliku Reiu kooli tee ja Peenra tee kaudu. Planeeringuala suurus on 8877 m². Kehtiva Tahkuranna

valla üldplaneeringu järgi asub Kapteni kinnistu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal

ning väikeelamumaa maal. Tulenevalt üldplaneeringust on minimaalne krundisuurus väikeelamu

reservmaal 2200 m². Detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Joogivee ja

kanalisatsiooni süsteemid lahendatakse oma kinnistu siseselt ning parkimine lahendatakse

planeeritavatel kruntidel. Detailplaneeringu algatamisel ei ole ette näha täiendavate uuringute

vajadust.

Võttes aluseks eelöeldu ja planeerimisseaduse § 133 lõike 1, esitab Häädemeeste Vallavalitsus

Teile kooskõlastamiseks Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneeringu. Kui kooskõlastaja ei ole

30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole

taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Külliki Kiiver

vallavanem

Lisa: Reiu külas Kapteni kinnistu detailplaneering.

Marie Reinson

planeerimis- ja maanõunik

[email protected]

telefon 5788 0015