Dokumendiregister | Politsei- ja Piirivalveamet |
Viit | 1.2-4/25-1 |
Registreeritud | 03.03.2025 |
Sünkroonitud | 05.03.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.2 Õigusteenindus ja õigusloome |
Sari | 1.2-4 Kooskõlastused ja arvamused teiste valitsusasutuste poolt algatatud õigusaktidele |
Toimik | 1.2-4/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Siseministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
Vastutaja | Tiina Vellet (arendusosakond, ennetuse ja süüteomenetluse büroo, kogukonna politseitöö grupp) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Välisministeerium
03.03.2025 nr 1-4/25/1015
8. novembril 1968. aastal Viinis koostatud teeliikluse
konventsiooni muudatuse heakskiitmine
Esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „8. novembril 1968. aastal Viinis
koostatud teeliikluse konventsiooni muudatuse heakskiitmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Svet
taristuminister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Konventsiooni muudatused inglise keeles
4. Konventsiooni muudatuste tõlge eesti keelde
Lisaadressaadid: Siseministeerium
Mait Klein, 625 6379
1
17.02.2025
Vabariigi Valitsuse korralduse „8. novembril 1968. aastal Viinis koostatud teeliikluse
konventsiooni muudatuse heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 23. märtsi 1992 otsusega liitus Eesti teeliikluse konventsiooniga, mis
on koostatud 8. novembril 1968. aastal Viinis (edaspidi konventsioon).1 Käesoleva korraldusega
kiidetakse heaks 9. augustil 2023 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO)
peasekretärile esitatud muudatusettepanek. Muudatused jõustusid rahvusvaheliselt 9. veebruaril
2025.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus-
ja liiklustalituse peaspetsialistid Mait Klein (tel: 625 6379, e-post:
[email protected]). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi
õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri (626 0717, [email protected]).
Konventsiooni muudatused on eesti keelde tõlkinud OÜ Dussan tõlkebüroo vandetõlk Mariliis
Soomäe.
1.3. Märkused
Riigisiseseks menetlemiseks vajavad konventsiooni muudatused Vabariigi Valitsuse heakskiitu
vastavalt välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS) § 25 lõikele 2. Konventsiooni artiklis 49 on ette
nähtud lihtsustatud muutmismenetlus, mille kohaselt edastab ÜRO peasekretär
konventsiooniosalistele riigilt või organisatsioonilt laekunud muudatusettepaneku ja
konventsiooniosalistel on võimalik teatada peasekretärile kaheteistkümne kuu jooksul, kas osaline
kiidab muudatuse heaks, lükkab selle tagasi või soovib muudatuse arutamiseks konverentsi
kokkukutsumist. Muudatusettepanek loetakse heakskiidetuks, kui vähem kui üks kolmandik
konventsiooniosalistest on kaheteistkümne kuu jooksul teatanud peasekretärile muudatuse
tagasilükkamisest või konverentsi kokkukutsumise soovist muudatuse arutamiseks. Kuna
konventsioonis on ette nähtud muudatuste lihtsustatud menetlemine, on VäTS § 25 lõike 2 alusel
võimalik lihtsustatud menetlemine ka riigi sees Vabariigi Valitsuse tasemel. Muudatus ei too kaasa
sisulisi ega olulisi muudatusi. Kuna muudatuse tõttu ei ole vaja vastu võtta, muuta ega kehtetuks
tunnistada seadusi, saab muudatuste heakskiitmine toimuda Vabariigi Valitsuse tasemel2.
2. Korralduse eesmärk
Korraldusega kiidetakse heaks 8. novembril 1968. aastal Viinis koostatud teeliikluse konventsiooni
9. augustil 2023 ÜRO peasekretärile esitatud muudatusettepanek.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/13078061 2 Konventsiooni inglisekeelne tekst ning tõlge eesti keelde on lisatud käesolevale korraldusele.
2
Korraldusega heaks kiidetava konventsiooni 9. augustil 2023 ÜRO peasekretärile esitatud
muudatusettepaneku vastavus Eesti õigusele on toodud allolevas tabelis.
Art. nr Artikli sisu Eesti õiguse vastavus artiklile
25 bis Kohustatakse sõidukijuhti tagama,
et tunneli läbimisel oleksid
sõidukil sisselülitatud lähi- või
kaugtuled, isegi juhul, kui tunnel
on valgustatud.
Vastab.
Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 67 lõige 1
kohustab tagama, et mootorsõidukil
põleksid sõidul tunnelis lähi- või
kaugtuled, sõltumata tunneli valgustusest.
32 Artiklis täpsustatakse nõudeid kaug-
, lähi-, udu-, ääre-,
manööverdamistuledele,
kurvivalgustuse funktsioonile,
vabatahtlikele
tagurdustulelaternatele,
spetsiaalsetele hoiatuslaternatele ja
nende kasutamisele.
Vastab.
Udutulede kasutamine on sätestatud LS §-
s 42, päevatulede kasutamine LS §-i 40
lõigetes 1 ja 2. Kaug-, lähi-, udu-,
ääretulede, kurvivalgustuse funktsiooni
täitvatele laternatele, vabatahtlikele
tagurdustulelaternatele,
manööverdamistuledele on kehtestatud
nõuded majandus- ja
kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011.
a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle
haagise tehnonõuded ning nõuded
varustusele“ (edaspidi määrus nr 42).
Spetsiaalsete hoiatuslaternate kasutamist
reguleerib Vabariigi Valitsuse 16. juuni
2011. a määrus nr 77 „Alarm- ja
jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise
ja liiklemise kord“.
Lisa 1
Mootorsõidukite ja haagiste rahvusvahelisse liiklusse lubamise kohustuse erandid
2, 8 Täiendatakse erandeid, mida ei
käsitata mootorsõidukite ja haagiste
suurimat lubatud laiust ületavate
osadena. Sellisteks osadena
lisatakse rehvirõhu jälgimisseadmed
ning kaudse nägemise seadmed, mis
on kavandatud mõõduka surve all
liikuma nii ette- kui ka tahapoole, nii
et nad enam ei ületa suurimat
lubatud laiust.
Vastab.
Sõidukite laiuse mõõtmisele on sätestatud
nõuded määrusega nr 42 ning vastavad
seadmed selles loetletud.
Lisa 5
Mootorsõidukite ja haagiste tehnonõuded
I peatükk
Pidurdamine
3
18
Täpsustatakse mootorrataste
piduritele esitatavaid nõudeid.
Vastab.
Mootorrataste piduritele esitatavad
nõuded on reguleeritud määrusega nr 42.
II peatükk
Sõiduki valgustus ja valgussignaalseadmed
19-45
(peatükk
tervikuna)
II peatükis muudetakse kaug-, lähi-,
ääre-, udu- piduri-, päeva-,
tagurdus-, ohu-, parkimistuledele,
vilkuritele ja helkuritele esitatud
nõudeid. Sätestatakse nõuded
kohanduvatele esituledele,
kurvivalgustusele,
manööverdamistuledele, välisele
ukse avamisel süttivale laternale ja
sõiduki nähtavamaks tegemise
märgistusele.
Vastab.
Nõuded erinevatele tuledele ja
nähtavusmärgistusele on reguleeritud
määrusega nr 42.
III peatükk
Muud nõuded
47
Täpsustatakse, et tahavaatepeeglite
asemel võib mootorsõiduk olla
varustatud muude kaudse nähtavuse
seadmetega.
Vastab.
Nõuded tahavaateseadmetele on
reguleeritud määrusega nr 42.
IV peatükk
Erandid
60-61
Täpsustatakse, milliseid
riigisiseseid erandeid võivad teha
konventsioonilased konventsiooni
lisast 5.
Vastab.
Erandite näol on tegemist
konventsiooniosalistele suunatud
võimalustega, mitte kohustustega. Eesti
saab vajadusel erandeid kasutusele võtta.
Liide
Lisa 5 liide tunnistatakse kehtetuks,
kuna aktiivse ja passiivse valgustuse
värvid ja valgussignaalseadmed on
sätestatud e-reeglis nr 48.
Vastab.
Eesti juhindub määruse nr 42 kohaselt e-
reeglis nr 48 sätestatust.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud ELi õiguse rakendamisega. Eelnõu on ELi õigusega kooskõlas.
5. Korralduse mõju
Korraldusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju majandusele, loodus- ja
elukeskkonnale, regionaalarengule, ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.
4
5.1 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Eelnõul on väike mõju suhetele teiste konventsiooniosalistega. Korraldusega kiidetakse
siseriiklikult heaks konventsiooni muudatused, mis tagab, et Eesti järgib konventsioonis kokku
lepitud põhimõtteid. Eelnõul puudub mõju riigi julgeolekule.
5.2 Mõju liiklusohutusele
Konventsiooniga on kokku lepitud ühistes sõidukitele esitatud nõuetes. Konventsiooni muudatuste
heakskiitmine kindlustab, et teeliikluses osalevad vaid konventsioonis toodud nõutele vastavad
ohutud sõidukid. Samuti tagab muudatuste heakskiitmine ühesugused nõuded sõidukitele
konventsiooniosalistes riikides ja seeläbi lihtsustab nii Eesti registreeritud sõidukitega teise
konventsiooniosalisse riiki reisimine kui ka teistes konventsiooniosalises riikides registreeritud
sõidukitega Eestisse reisimine.
6. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud
Korralduse rakendamisega ei kaasne kulutusi ega eeldatavaid tulusid.
7. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile eelnõude
infosüsteemi EIS kaudu.
EELNÕU
17.02.2025
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
8. novembril 1968. aastal Viinis koostatud teeliikluse konventsiooni muudatuse
heakskiitmine
Välissuhtlemisseaduse § 25 lõike 2 alusel kiita heaks 8. novembril 1968. a Viinis koostatud
teeliikluse konventsiooni 9. augustil 2023. a Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
peasekretärile esitatud muudatusettepanek. Muudatused jõustusid rahvusvaheliselt 9.
veebruaril 2025.
Kristen Michal
Peaminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
ARTIKKEL 25 bis, lõige 2
2. Juht peab kaug- või lähitulelaternad sisse lülitama tagab, et kaug- või lähitulelaternad
oleksid sisse lülitatud ka siis, kui tunnel on valgustatud.
Eespool toodud muudatuse tulemusel sõnastatakse artikli 25 bis lõige 2 järgmiselt:
ARTIKKEL 25 bis, lõige 2
2. Juht tagab, et kaug- või lähitulelaternad oleksid sisse lülitatud ka siis, kui tunnel on
valgustatud.
ARTIKKEL 32
Laternate kasutamise eeskirjad
1. Kui väljas on pime või kui nähtavus on udu, lumesaju, tugeva vihma või muude
põhjuste tõttu halvenenud, süüdatakse sõidukil sõidu ajal järgmised laternad:
a) mootorijõul liikuval sõidukil ja mopeedil süüdatakse kaugtulelatern/-laternad
kaugtulelatern/-laternad või lähitulelatern/-laternad lähitulelatern/-laternad ja
tagumine/tagumised ääretulelatern/-laternad vastavalt konventsiooniga eri liiki
sõidukeile ette nähtud varustusele;
b) haagisel süüdatakse eesmised ääretulelaternad kui need on konventsiooni lisa 5
punkti 30 22.2 kohaselt kohustuslikud, samuti vähemalt kaks tagumist ääretulelaternat.
2. Kaugtulelaternad Kaugtulelaternad lülitatakse välja ja lähitulelaternad
lähitulelaternad pannakse põlema:
a) asulas, kus tee on piisavalt valgustatud, ja väljaspool asulat, kui sõidutee tee on
ühtlaselt valgustatud ja valgustus on piisavalt hea, et juht näeks selgelt piisavalt kaugele
ja teised liiklejad liiklejad näeksid sõidukit küllalt kaugelt;
b) teisest sõidukist möödudes piisavalt kaugel, et teist sõidukit mitte pimestada ja
võimaldada tal hõlpsalt ja ohutult edasi sõita;
c) muudel juhtudel, kui see on vajalik, et mitte pimestada teisi liiklejaid liiklejaid
teel või tee kõrval kulgeval vee- või raudteel.
3. Kui möödasõitu alustades ollakse piisavalt lähedal ees liikuvale sõidukile, võib
möödasõidu kavatsusest anda märku kaugtulelaternatega kaugtulelaternatega artikli 28 lõike
2 kohaselt.
4. Udutulelaternad võib põlema panna üksnes paksu udu, lumesaju, tugeva vihma ja
samalaadsete olude korral udu või samalaadsete halva nähtavusega olude korral, eesmisi
udutulelaternaid võib kasutada lähitulelaternate lähitulelaternate asemel. Riigisisestes
õigusaktides võidakse siiski lubada eesmiste udutulelaternate ja lähitulelaternate
lähitulelaternate samaaegne kasutamine, eesmiste udutulelaternate ja pöördelaternate
samaaegne kasutamine ja eesmiste udutulelaternate kasutamine kitsal käänulisel teel.
5. Eesmiste ääretulelaternatega sõidukitel tuleb kasutada eesmisi ääretulelaternaid
eesmised ääretulelaternad sisse lülitada koos kaugtule- kaugtule-, lähitule- lähitule- või
eesmiste udutulelaternatega. Ääretulelaternate funktsiooni võivad asendada
lähitulelaternad ja/või kaugtulelaternad, tingimusel et nende laternate rikke korral
lülituvad ääretulelaternad uuesti automaatselt sisse.
76. Riigisiseste õigusaktidega võib kohustada mootorsõidukijuhti kasutama valgel ajal
lähitulelaternaid lähitulelaternaid või päevatulelaternaid. Sellisel juhul põlevad tagumised
ääretulelaternad samaaegselt esilaternatega.
67. Valge ajal kasutatakse on teel liikleval mootorrattal sisse lülitatud ees vähemalt üht
lähitulelaternat ja taga punast laternat üks lähitulelatern ja taga punane latern. Riigisiseste
õigusaktidega võidakse lubada lähitulelaternate lähitulelaternate asemel kasutada
päevatulelaternaid.
8. Pimeda ajal ja halva nähtavuse korral teel peatatud või parkival mootorsõidukil ja selle
haagisel mootorsõidukiga ühendatud haagisel peavad põlema eesmised ja tagumised
ääretulelaternad. Paksus udus Udu, lumesajus, tugevas vihmas või muudes samalaadsetes
oludes samalaadsete halva nähtavusega olude korral võib kasutada lähitulelaternaid
lähitulelaternaid või eesmisi udutulelaternaid. Lisaks tagumistele ääretulelaternatele võivad
neis oludes põleda ka tagumised udutulelaternad.
9. Olenemata lõikest 8, võib asulas eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate asemel
kasutada seisutulelaternaid, kui:
a) sõiduk ei ole üle kuue meetri pikk ega üle kahe meetri lai;
b) sõiduk on haagiseta;
c) seisutulelaternad on sõiduteel peatuva või pargitud sõiduki sõiduteepoolsel
küljel.
10. Olenemata artikli lõigetest 8 ja 9, võib sõiduki peatada või parkida ilma laternaid
süütamata:
a) teel, mis on piisavalt valgustatud, et sõiduk oleks kaugelt selgesti näha;
b) eemal sõiduteest ja kindlustatud teepeenrast;
c) asulas sõidutee kõige ääres, kui tegu on mopeedi või külghaagiseta
mootorrattaga, millel puudub aku.
11. Riigisisestes õigusaktides võidakse asulas vähese liiklusega tänaval vähese liiklusega
asulas peatuvad või parkivad sõidukid vabastada artikli lõigete 8 ja 9 täitmise kohustusest.
12. Tagurduslaternaid võib kasutada üksnes tagurdamisel või tagurdama hakkamisel;
mittekohustuslikud täiendavad tagurduslaternad võivad sõidusuunas tehtavate
lühikeste või aeglaste manöövrite tegemise ajal põlema jääda.
12 bis. Manööverdustulelaternaid võib kasutada üksnes juhul, kui sõiduki kiirus ei ületa
10 km tunnis.
13. Ohutulesid Ohutulesid võib kasutada üksnes selleks, et hoiatada teisi liiklejaid
liiklejaid konkreetse ohu eest:
a) kui rikkis või liiklusõnnetuses olnud sõidukit ei saa kohe teelt eemaldada ja see
takistab teisi liiklejaid liiklejaid;
b) hoiatamaks teisi liiklejaid liiklejaid vahetu ohu eest.
14. Spetsiaalsed hoiatuslaternad:
a) sinist ja/või punast tuld võib kasutada üksnes alarmsõidukitel, millega
täidetakse möödapääsmatuid tööülesandeid või kui see on muul juhul vajalik selleks, et
teisi liiklejaid liiklejaid alarmsõiduki eest hoiatada;
b) merevaikkollast tuld võib kasutada üksnes juhul, kui tegemist on otseselt
eriülesannete täitmisega ning selleks otstarbeks spetsiaalse hoiatuslaternaga varustatud
sõidukiga või kui selline sõiduk ohustab teisi liiklejaid liiklejaid või häirib liiklust;
Riigisisestes õigusaktides võidakse lubada teist värvi hoiatuslaternate
kasutamine.
c) riigisisestes õigusaktides võidakse lubada teist värvi tule kasutamine.
15. Sõiduk ei tohi ühelgi juhul kasutada ees punast tuld või taga valget tuld, välja arvatud
lisa 5 punktis 61 toodud erandite korral. Sõidukit ei või ümber ehitada või sellele laternaid
lisada viisil, mis on vastuolus antud nõudega.
Eespool toodud muudatuse tulemusel sõnastatakse artikkel 32 järgmiselt:
ARTIKKEL 32
Laternate kasutamise eeskirjad
1. Kui väljas on pime või kui nähtavus on udu, lumesaju, tugeva vihma või muude
põhjuste tõttu halvenenud, süüdatakse sõidukil sõidu ajal järgmised laternad:
a) mootorijõul liikuval sõidukil ja mopeedil süüdatakse kaugtulelatern/-laternad
või lähitulelatern/-laternad ja tagumine/tagumised ääretulelatern/-laternad vastavalt
konventsiooniga eri liiki sõidukeile ette nähtud varustusele;
b) haagisel süüdatakse eesmised ääretulelaternad kui need on konventsiooni lisa 5
punkti 22.2 kohaselt kohustuslikud, samuti vähemalt kaks tagumist ääretulelaternat.
2. Kaugtulelaternad lülitatakse välja ja lähitulelaternad pannakse põlema:
a) asulas, kus tee on piisavalt valgustatud, ja väljaspool asulat, kui tee on ühtlaselt
valgustatud ja valgustus on piisavalt hea, et juht näeks selgelt piisavalt kaugele ja teised
liiklejad näeksid sõidukit küllalt kaugelt;
b) teisest sõidukist möödudes piisavalt kaugel, et teist sõidukit mitte pimestada ja
võimaldada tal hõlpsalt ja ohutult edasi sõita;
c) muudel juhtudel, kui see on vajalik, et mitte pimestada teisi liiklejaid teel või
teekõrval kulgeval vee- või raudteel.
3. Kui möödasõitu alustades ollakse piisavalt lähedal ees liikuvale sõidukile, võib
möödasõidu kavatsusest anda märku kaugtulelaternatega artikli 28 lõike 2 kohaselt.
4. Udutulelaternad võib põlema panna üksnes udu ja samalaadsete halva nähtavusega
olude korral, eesmisi udutulelaternaid võib kasutada lähitulelaternate asemel. Riigisisestes
õigusaktides võidakse siiski lubada eesmiste udutulelaternate ja lähitulelaternate samaaegne
kasutamine, eesmiste udutulelaternate ja pöördelaternate samaaegne kasutamine ja eesmiste
udutulelaternate kasutamine kitsal käänulisel teel.
5. Eesmiste ääretulelaternatega sõidukitel tuleb eesmised ääretulelaternad sisse lülitada
koos kaugtule-, lähitule- või eesmiste udutulelaternatega. Ääretulelaternate funktsiooni võivad
asendada lähitulelaternad ja/või kaugtulelaternad, tingimusel et nende laternate rikke korral
lülituvad ääretulelaternad uuesti automaatselt sisse.
6. Riigisiseste õigusaktidega võib kohustada mootorsõidukijuhti kasutama valgel ajal
lähitulelaternaid või päevatulelaternaid.
7. Valge ajal on teel liikleval mootorrattal sisse lülitatud ees vähemalt üks lähitulelatern ja
taga punane latern. Riigisiseste õigusaktidega võidakse lubada lähitulelaternate asemel
kasutada päevatulelaternaid.
8. Pimeda ajal ja halva nähtavuse korral teel peatatud või parkival mootorsõidukil ja
mootorsõidukiga ühendatud haagisel peavad põlema eesmised ja tagumised ääretulelaternad.
Udu või samalaadsete halva nähtavusega olude korral võib kasutada lähitulelaternaid või
eesmisi udutulelaternaid. Lisaks tagumistele ääretulelaternatele võivad neis oludes põleda ka
tagumised udutulelaternad.
9. Olenemata lõikest 8, võib asulas eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate asemel
kasutada seisutulelaternaid, kui:
a) sõiduk ei ole üle kuue meetri pikk ega üle kahe meetri lai;
b) sõiduk on haagiseta;
c) seisutulelaternad on sõiduteel peatuva või pargitud sõiduki sõiduteepoolsel
küljel.
10. Olenemata artikli lõigetest 8 ja 9, võib sõiduki peatada või parkida ilma laternaid
süütamata:
a) teel, mis on piisavalt valgustatud, et sõiduk oleks kaugelt selgesti näha;
b) eemal sõiduteest ja kindlustatud teepeenrast;
c) asulas sõidutee kõige ääres, kui tegu on mopeedi või külghaagiseta
mootorrattaga, millel puudub aku.
11. Riigisisestes õigusaktides võidakse vähese liiklusega asulas peatuvad või parkivad
sõidukid vabastada artikli lõigete 8 ja 9 täitmise kohustusest.
12. Tagurduslaternaid võib kasutada üksnes tagurdamisel või tagurdama hakkamisel;
mittekohustuslikud täiendavad tagurduslaternad võivad sõidusuunas tehtavate lühikeste või
aeglaste manöövrite tegemise ajal põlema jääda.
12 bis. Manööverdustulelaternaid võib kasutada üksnes juhul, kui sõiduki kiirus ei ületa 10 km
tunnis.
13. Ohutulesid võib kasutada üksnes selleks, et hoiatada teisi liiklejaid konkreetse ohu eest:
a) kui rikkis või liiklusõnnetuses olnud sõidukit ei saa kohe teelt eemaldada ja see
takistab teisi liiklejaid;
b) hoiatamaks teisi liiklejaid vahetu ohu eest.
14. Spetsiaalsed hoiatuslaternad:
a) sinist ja/või punast tuld võib kasutada üksnes alarmsõidukitel, millega
täidetakse möödapääsmatuid tööülesandeid või kui see on muul juhul vajalik selleks, et
teisi liiklejaid alarmsõiduki eest hoiatada;
b) merevaikkollast tuld võib kasutada üksnes juhul, kui tegemist on eriülesannete
täitmisega ning selleks otstarbeks spetsiaalse hoiatuslaternaga varustatud sõidukiga või
kui selline sõiduk ohustab teisi liiklejaid või häirib liiklust;
c) riigisisestes õigusaktides võidakse lubada teist värvi tule kasutamine.
15. Sõiduk ei tohi ühelgi juhul kasutada ees punast tuld või taga valget tuld, välja arvatud
lisa 5 punktis 61 toodud erandite korral. Sõidukit ei või ümber ehitada või sellele laternaid
lisada viisil, mis on vastuolus antud nõudega.
Lisa 1
MOOTORSÕIDUKITE JA HAAGISTE RAHVUSVAHELISSE LIIKLUSSE LUBAMISE
KOHUSTUSE ERANDID
2. Käesoleva lisa punktis 1 ei käsitata külgmist väljaulatuvat osa suurimat lubatud laiust
ületava väljaulatuva osana järgmise puhul:
a) rehvid maapinnaga kokkupuutepunkti lähedal ning rehvi rõhumanomeetrite
rehvirõhu jälgimissüsteemide ühendused;
b) ratastele paigaldatavad libisemisvastased vahendid;
c) tahavaatepeeglid, tahavaatepeeglid / kaudse nähtavuse seadmed, mis on
kavandatud mõõduka surve all liikuma nii ette- kui ka tahapoole, nii et nad ei ületa
suurimat lubatud laiust;
d) külgmised suunatuled ja gabariidituled, tingimusel et selline väljaulatuv osa ei
ületa mõnda sentimeetrit;
e) koormale kinnitatud tollitõkendid ning nende kinnitus- ja kaitsevahendid.
8. Konventsiooniosalised võivad mitte lubada rahvusvahelises liikluses oma
territooriumile mootorsõidukit, millel on asümmeetrilise valgusvihuga lähitulelaternad
lähitulelaternad, kui valgusvihud ei ole kohandatud nende territooriumi sõidusuunale
sobivaks.
Eespool toodud muudatuste tulemusel sõnastatakse lisa 1 lõiked 2 ja 8 järgmiselt:
Lisa 1
MOOTORSÕIDUKITE JA HAAGISTE RAHVUSVAHELISSE LIIKLUSSE LUBAMISE
KOHUSTUSE ERANDID
2. Käesoleva lisa punktis 1 ei käsitata külgmist väljaulatuvat osa suurimat lubatud laiust
ületava väljaulatuva osana järgmise puhul:
a) rehvid maapinnaga kokkupuutepunkti lähedal ning rehvirõhu
jälgimissüsteemide ühendused;
b) ratastele paigaldatavad libisemisvastased vahendid;
c) tahavaatepeeglid / kaudse nähtavuse seadmed, mis on kavandatud mõõduka
surve all liikuma nii ette- kui ka tahapoole, nii et nad ei ületa suurimat lubatud laiust;
d) külgmised suunatuled ja gabariidituled, tingimusel et selline väljaulatuv osa ei
ületa mõnda sentimeetrit;
e) koormale kinnitatud tollitõkendid ning nende kinnitus- ja kaitsevahendid.
8. Konventsiooniosalised võivad mitte lubada rahvusvahelises liikluses oma
territooriumile mootorsõidukit, millel on asümmeetrilise valgusvihuga lähitulelaternad, kui
valgusvihud ei ole kohandatud nende territooriumi sõidusuunale sobivaks.
Lisa 5
MOOTORSÕIDUKITE JA HAAGISTE TEHNONÕUDED
I PEATÜKK
Pidurdamine
D. Mootorrataste pidurdamine
18. a) Mootorratas on varustatud kahe piduriga, millest üks toimib vähemalt
tagarattale või -ratastele ning teine vähemalt esirattale või -ratastele; kui mootorrattale on
kinnitatud külghaagis, ei ole külghaagise ratta pidurdamine nõutud. Nende piduriseadmete abil
peab saama mootorratta kiirust aeglustada ning selle ohutult, kiiresti ja tõhusalt peatada,
olenemata selle laadimistingimustest ja sõidetava tee üles- või allapoole suunatud kaldest;
b) alternatiivina käesoleva punkti alapunktile a võib mootorratas olla
varustatud pidurdussüsteemiga, mis toimib kõikidel ratastel ja koosneb kahest või
enamast allsüsteemist, mis on ühe juhtseadisega aktiveeritavad, et mõne allsüsteemi
individuaalne rike ei kahjustaks teisi allsüsteeme;
bc) lisaks käesoleva punkti alapunktile a peavad mootorrattad, millel on kolm ratast
paigutatud sümmeetriliselt sõiduki pikisuunalise mediaantasapinna suhtes, olema varustatud
seisupiduriga, mis vastab käesoleva lisa punkti 5 alapunktis b toodud tingimustele.
Eespool toodud muudatuste tulemusel sõnastatakse lisa 5 II peatüki D osa (Mootorrataste
pidurdamine) punkti 18 alapunktid b ja c järgmiselt:
Pidurdamine
D. Mootorrataste pidurdamine
18. a) Mootorratas on varustatud kahe piduriga, millest üks toimib vähemalt
tagarattale või -ratastele ning teine vähemalt esirattale või -ratastele; kui mootorrattale on
kinnitatud külghaagis, ei ole külghaagise ratta pidurdamine nõutud. Nende piduriseadmete abil
peab saama mootorratta kiirust aeglustada ning selle ohutult, kiiresti ja tõhusalt peatada,
olenemata selle laadimistingimustest ja sõidetava tee üles- või allapoole suunatud kaldest;
b) alternatiivina käesoleva punkti alapunktile a võib mootorratas olla varustatud
pidurdussüsteemiga, mis toimib kõikidel ratastel ja koosneb kahest või enamast allsüsteemist,
mis on ühe juhtseadisega aktiveeritavad, et mõne allsüsteemi individuaalne rike ei kahjustaks
teisi allsüsteeme;
c) lisaks käesoleva punkti alapunktile a peavad mootorrattad, millel on kolm ratast
paigutatud sümmeetriliselt sõiduki pikisuunalise mediaantasapinna suhtes, olema varustatud
seisupiduriga, mis vastab käesoleva lisa punkti 5 alapunktis b toodud tingimustele.
II PEATÜKK
Sõiduki valgustus ja valgussignaalseadmed
A. Mõisted
19. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) kaugtulelatern – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks kaugele sõiduki
ette;
b) lähitulelatern – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki ees nii, et
see liigselt ei pimesta ega häiri vastusõitvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid;
c) kohanduv esitulede süsteem – valgustusseade, mis kiirgab erinevate omadustega
valgusvihke, kohandudes automaatselt lähitulede ja kaugtulede kasutamise eri
tingimustega;
d) pöördelatern – latern, mida kasutatakse selle teeosa täiendavaks
valgustamiseks, mis asub sõiduki eesmise nurga juures ja sellel küljel, kuhu sõiduk
pöörama hakkab;
e) kurvivalgustus – valgustusfunktsioon tee paremaks valgustamiseks kurvides;
f) eesmine ääretulelatern – latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku ja laiuse
märkimiseks eestpoolt vaadatuna;
g) tagumine ääretulelatern – latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku ja laiuse
märkimiseks tagantpoolt vaadatuna;
h) piduritulelatern – latern, millega antakse sõiduki taga olevatele liiklejatele
teada, et sõiduki pikisuunalise liikumise aeglustumine on tahtlik;
i) eesmine udutulelatern – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki ees
udu või muude sarnaste halva nähtavusega olude korral;
j) tagumine udutulelatern – latern, mida kasutatakse, et teha sõiduk tagantpoolt
nähtavamaks udu või muude sarnaste halva nähtavusega olude korral;
k) tagurdustulelatern – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki taga ja
teiste liiklejate hoiatamiseks, et sõiduk tagurdab või hakkab tagurdama, või
mittekohustuslike täiendavate tagurduslaternate puhul sõidukiga külgneva ala
valgustamiseks aeglaste manöövrite ajal;
l) manööverdustulelatern – latern, mida kasutatakse sõidukiga külgneva ala
täiendavaks valgustamiseks aeglaste manöövrite ajal;
m) suunatulelatern – latern, mida kasutatakse teiste liiklejate teavitamiseks sellest,
et juht kavatseb muuta sõidusuunda paremale või vasakule;
n) seisutulelatern – latern, mida kasutatakse tähelepanu juhtimiseks pargitud
sõidukile asulas. Sellisel juhul asendab see eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid;
o) ülemine ääretulelatern – külgserva äärmise punkti lähedusse võimalikult
kõrgele paigaldatud latern, mis on ette nähtud sõiduki kogulaiuse selgeks
märgistamiseks. Kõnealune latern on ette nähtud täienduseks teatavate mootorsõidukite
ja haagiste eesmistele ja tagumistele ääretulelaternatele, juhtides eriti tähelepanu
sõiduki mõõtmetele;
p) ohutuled – signaali antakse sõiduki suunatulelaternate üheaegse toimimisega;
q) küljeääretulelatern – latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks
küljelt vaadatuna;
r) spetsiaalne hoiatuslatern – latern, mille eesmärk on kas alarmsõidukite või
sõiduki või sõidukite rühma näitamiseks, mille olemine teel võib ohustada teisi
liiklejaid või häirida liiklust;
s) tagumine registreerimismärgutule latern – seade, mida kasutatakse tagumise
registreerimismärgi jaoks ettenähtud ala valgustamiseks; see võib koosneda mitmest
optilisest osast;
t) päevatulelatern – latern, mille eesmärk on parandada päevasel ajal sõiduki
esiosa nähtavust sõidu ajal;
u) väline ukse avamisel süttiv latern – latern, mis annab täiendavat valgust, et
aidata juhil või kaassõitjal sõidukisse siseneda või sealt väljuda või valgustab
laadimistöödel;
v) helkur – seade, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku näitamiseks sõidukiga
ühendamata valgusallikast tuleva valguse peegeldumise teel;
w) nähtavusmärgistus – seade, mis on ette nähtud sõiduki nähtavamaks tegemiseks
valguse peegeldumise abil sõidukiga ühendamata valgusallikalt, vaadatuna küljelt või
tagantpoolt (ning haagiste puhul ka eest);
x) valgusava – laterna ortogonaalprojektsioon pinnal, mis asetseb risti laterna
nullteljega ning on kokkupuutes laterna välise valgusavaga. Helkuri valgusava piirneb
valgustpeegeldava pinna välisservadega kokkupuutuvate pindadega.
B. Tehnonõuded
20. Põhimõtted
20.1 Käesolevas peatükis nimetatud tulede värvid peaksid võimalikult palju vastama
määratlustele, mis on toodud rahvusvahelistes õigusaktides ratassõidukite ning nendele
paigaldatavate ja/või nendel kasutatavate seadmete ja osade kohta.*
20.2 Konkreetset valgustusfunktsiooni võivad täita mitu laternat.
20.3 Konkreetse sõiduki laternad, millel on sama ostarve ja mis on samas suunas, peavad
olema sama värvi.
Laternad ja helkurid, mida on paarisarv, paigutatakse sõiduki pikisuunalise
mediaantasapinna suhtes sümmeetriliselt, välja arvatud ebasümmeetrilise väliskujuga
sõidukitel. Laternate iga paari intensiivsus peab olema praktiliselt sama. Neid sätteid ei
kohaldata kohanduvale esitulede süsteemile.
20.4 Eri liiki laternad ja, arvestades käesoleva peatüki muid punkte, laternad ja helkurid
võidakse rühmitada või lisada samasse seadmesse, tingimusel et iga selline latern ja
helkur vastab käesoleva lisa kohaldatavatele sätetele.
21. Kaugtulelatern, lähitulelatern, kohanduv esitulede süsteem ja valgusava
21.1 Välja arvatud mootorrattad, peab mootorsõidukil, mille maksimaalne lubatud
valmistajakiirus ületab 40 km tunnis, olema ees paarisarv valgeid kaugtulelaternaid või
kohanduva esitulede süsteemi vastavad osad.
21.2 Välja arvatud mootorrattad, peab mootorsõidukil, mille maksimaalne lubatud
valmistajakiirus ületab 10 km tunnis, olema ees kaks valget lähitulelaternat või
kohanduva esitulede süsteemi vastavad osad.
21.3 Kuna mopeedidele võivad kõikidest või mõnedest nendest kohustustest teha erandi
konventsiooniosalised, kes on kooskõlas konventsiooni artikli 54 lõikega 2 teatanud, et
nad käsitavad mopeede mootorratastena:
a) peab kaherattalisel külghaagisega või külghaagiseta mootorrattal olema üks või
kaks valget lähitulelaternat;
b) peab kaherattalisel külghaagisega või külghaagiseta mootorrattal, mille
maksimaalne lubatud valmistajakiirus ületab 40 km tunnis, olema lisaks
lähitulelaternatele vähemalt üks valge kaugtulelatern;
* Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eeskirjad, mis on lisatud 20. märtsil 1958. aastal Genfis sõlmitud
kokkuleppele, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele
seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste
vastastikust tunnustamist, või
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni üldine tehniline eeskiri, mis on väljatöötatud 25. juunil 1998.
aastal sõlmitud kokkuleppe raames, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele
ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist.
c) peab kaherattalisel külghaagisega või külghaagiseta mootorrattal, mille
maksimaalne lubatud valmistajakiirus ületab 50 km tunnis, olema lisaks
lähitulelaternatele üks või kaks valget kaugtulelaternat.
21.4 Kaugtulelaternate valgusava välisservad ei tohi ühelgi juhul olla sõiduki külgserva
äärmisele punktile lähemal kui lähitulelaternate valgusava välisservad.
22. Eesmine ääretulelatern ja tagumine ääretulelatern
22.1 Mootorsõidukil, välja arvatud kaherattalisel külghaagiseta mootorrattal, peab olema ees
kaks valget või merevaikkollast eesmist ääretulelaternat.
22.2 Igal haagisel peab olema ees kaks valget eesmist ääretulelaternat, kui selle laius on üle
1,60 m.
22.3 Kaherattalisel külghaagiseta mootorrattal võib olla ees üks või kaks valget või
merevaikkollast eesmist ääretulelaternat.
22.4 a) Mootorsõidukil, välja arvatud kaherattalisel külghaagiseta mootorrattal, peab
olema taga paarisarv punaseid ääretulelaternaid;
b) Haagisel peab taga olema paarisarv punaseid tagumisi ääretulelaternaid.
22.5 Kaherattalisel külghaagiseta mootorrattal peab olema taga üks või kaks punast tagumist
ääretulelaternat.
23. Tagumine registreerimistulelatern
Mootorsõiduki või haagise taga olev registreerimismärk või number, kui see on olemas,
peab olema valgustatud tagumise registreerimistulelaternaga.
24. Eesmine udutulelatern ja tagumine udutulelatern ning valgusava
24.1 Mootorsõidukile võib olla paigaldatud üks või kaks valget või valikkollast eesmist
udutulelaternat. Need peavad olema paigaldatud sellisel viisil, et nende valgusava ükski
punkt ei oleks lähitulelaternate valgusava kõrgeimast punktist ülalpool.
24.2 Mootorsõidukil, välja arvatud mootorrattal, ja haagisel peab olema taga üks või kaks
punast tagumist udutulelaternat; neid saab sisse lülitada üksnes siis, kui
kaugtulelaternad, lähitulelaternad või eesmised udutulelaternad on sisselülitatud.
24.3 Mootorrattal võib olla taga üks või kaks punast tagumist udutulelaternat; neid saab sisse
lülitada üksnes siis, kui kaugtulelaternad, lähitulelaternad või eesmised udutulelaternad
on sisselülitatud.
25. Helkur
25.1 Mootorsõidukil, välja arvatud kaherattalisel külghaagiseta mootorrattal, peab taga
olema vähemalt kaks punast helkurit, mis ei ole kolmnurkse kujuga.
25.2 Haagisel peab olema taga vähemalt kaks punast helkurit. Haagisel, mille kogulaius ei
ületa 0,80 m, on siiski lubatud üksnes üks selline helkur, kui haagis on ühendatud
kaherattalise külghaagiseta mootorrattaga.
Need helkurid peavad olema võrdkülgse kolmnurga kujuga, mille üks tipp on üleval ja
üks külg horisontaalne. Kolmnurga sisse signaaltuld ei panda.
25.3 Üle 6 m pikkusel mootorsõidukil ja haagisel peab olema üks või mitu merevaikkollast
külghelkurit. Kõige tagumine külghelkur võib olla punane, kui see on kombineeritud
punase tagalaternaga.
25.4 Haagisel peab olema ees kaks valget helkurit, mis ei ole kolmnurkse kujuga.
25.5 Kaherattalisel külghaagiseta mootorrattal peab olema taga üks või kaks punast
mittekolmnurkset helkurit ja kummalgi küljel võib olla üks või kaks mittekolmnurkset
helkurit, ees merevaikkollane ja taga merevaikkollane või punane.
26. Küljeääretulelatern
Üle 6 m pikkusel mootorsõidukil ja üle 6 m pikkusel haagisel (sealhulgas haagise
haakeseade) peavad olema merevaikkollased küljeääretulelaternad. Kõige tagumine
küljeääretulelatern võib olla punane, kui see on kombineeritud punase tagalaternaga.
27. Nähtavusmärgistus
Mootorsõidukil, välja arvatud mootorrattal, ja haagisel võivad külgedel olla valged või
kollased nähtavusmärgistused ja taga punased või kollased nähtavusmärgistused.
Lisaks võivad haagisel olla ees valged nähtavusmärgistused.
28. Piduritulelatern
28.1 Välja arvatud kaherattalised külghaagisega või külghaagiseta mootorrattad, peab
mootorsõidukil, mille maksimaalne lubatud valmistajakiirus ületab 25 km tunnis, ja
haagisel olema taga vähemalt kaks punast piduritulelaternat. Sellisel sõidukil võib
lisaks olla keskmine kõrge paigutusega piduritulelatern.
28.2 Konventsiooniosalised, kes on kooskõlas konventsiooni artikli 54 lõikega 2 teatanud,
et nad käsitavad mopeede mootorratastena, võivad vabastada kaherattalised
külghaagisega või külghaagiseta mopeedid sellest kohustusest, kaherattaline
külghaagisega või külghaagiseta mootorratas peab olema varustatud ühe või kahe
punase piduritulelaternaga. Sellisel sõidukil võib lisaks olla keskmine kõrge
paigutusega piduritulelatern.
29. Päevatulelatern
29.1 Mootorsõidukil, välja arvatud mootorrattal, võib olla kaks valget päevatulelaternat.
29.2 Kaherattalisel külghaagisega või külghaagiseta mootorrattal võib olla üks või kaks
valget päevatulelaternat.
Mootorratastel, millele need on paigaldatud, põlevad päevatulelaternad mootori
töötades automaatselt. Mootorratastel, millel päevatulelaternaid ei ole, põleb esilatern
mootori töötades automaatselt.
30. Suunatulelatern
Mootorsõidukile, välja arvatud mopeedidele, ja haagisele peab olema paigaldatud
paarisarv merevaikkollaseid suunatulelaternaid.
31. Tagurdustulelatern
31.1 Mootorsõidukitel, välja arvatud mootorratastel, ja haagistel, mille lubatud täismass on
üle 750 kg, peab olema taga üks või kaks valget tagurdustulelaternat.
Tagurdustulelaternad põlevad üksnes siis, kui tagasikäik on sisse lülitatud.
31.2 Üle 6 m pikkustele mootorsõidukitele ja haagistele võib külgedele paigaldada kaks
täiendavat valget tagurdustulelaternat.
32. Manööverdustulelatern
Mootorsõidukil, välja arvatud külghaagisega või külghaagiseta mootorratastel, võib
külgedel olla üks või kaks valget manööverdustulelaternat.
33. Spetsiaalne hoiatuslatern
Spetsiaalsed hoiatuslaternad peavad kiirgama vilkuvat või pöörlevat valgust. Valguse
värvus peab vastama konventsiooni artikli 32 lõikele 14.
34. Ohutuled
Mootorsõiduk ja haagis peavad olema ning mootorratas võib olla varustatud
ohutuledega.
35. Ülemine ääretulelatern
Üle 1,80 m laiusel mootorsõidukil ja haagisel võivad olla ülemised ääretulelaternad.
Sellised laternad on kohustuslikud, kui mootorsõiduki või haagise laius ületab 2,10 m.
Kui need laternad on paigaldatud, peab neid olema vähemalt kaks ja need peavad
kiirgama valget või merevaikkollast valgust ettepoole ja punast valgust tahapoole.
36. Seisutulelatern
Mootorsõidukil, mille pikkus ei ületa 6 m ja mille laius ei ületa 2 m, võib olla kaks
valget eesmist seisutulelaternat ja kaks punast tagumist seisutulelaternat või kummalgi
küljel üks seisutulelatern, mis näitab valget valgust ettepoole ja punast valgust
tahapoole.
37. Pöördelatern ja kurvivalgustuse funktsioon
37.1 Mootorsõidukil, välja arvatud mootorrattal, võivad olla valged pöördelaternad.
37.2 Mootorsõidukil võib olla kurvivalgustuse funktsioon, mida saab kasutada koos
lähitulelaterna(te)ga lisavalgusallikat või valgusallikaid või täiendavat valgustusseadet
või valgustusseadmeid aktiveerides või lähitulelaterna(te) pööramisega sõiduki
kummalgi küljel.
Kaherattaliste mootorrataste puhul võib sõiduki kummalgi küljel asuvat
kurvivalgustuse saamiseks kasutatavat lisavalgusallikat või valgusallikaid või
täiendavat valgustusseadet või valgustusseadmeid automaatselt sisse ja välja lülitada
üksnes sõiduki kaldenurga alusel.
38. Väline ukse avamisel süttiv latern
Mootorsõidukile võib olla paigaldatud väline ukse avamisel süttiv latern
39. Mitmeid tulede/signaalide/seadmete kategooriaid puudutavad sätted
39.1 Ükski latern peale suunatulelaternate, ohutulede, hädapidurdustulena kasutatavate
piduritulelaternate ja spetsiaalsete hoiatuslaternate ei tohi tekitada vilkuvat või
pöörlevat valgust. Küljeääretulelaternad võivad vilkuda suunatulelaternatega samal
ajal.
39.2 Mootorsõidukitel, mille kolm ratast on asetatud sümmeetriliselt sõiduki pikisuunalise
mediaantasapinna suhtes ja mida käsitatakse mootorratastena konventsiooni artikli 1
punkti n kohaselt, peavad olema eespool punktides 21.1, 21.2, 22.1, punkti 22.4
alapunktis a, punktides 25.1 ja 28.1 ettenähtud seadmed. Elektrisõidukil, mille laius ei
ületa 1,30 m ja mille maksimaalne lubatud valmistajakiirus ei ületa 40 km tunnis, on
piisav üks kaugtulelatern ja üks lähitulelatern.
39.3 Kõikide mootorsõidukite (sealhulgas mootorrattad) ja kõikide mootorsõidukist ja ühest
või mitmest haagisest koosnevate autorongide elektriühendused on sellised, et
kaugtulelaternaid, lähitulelaternaid ja eesmisi udutulelaternaid saab sisse lülitada
üksnes koos eesmiste ja tagumiste ääretulelaternatega, ülemiste ääretulelaternatega, kui
need on olemas, küljeääretulelaternatega, kui need on olemas, ja tagumise
registreerimismärgitulelaternaga.
See säte ei kehti siiski kaugtulelaternate või lähitulelaternate suhtes, kui neid
kasutatakse konventsiooni artikli 32 lõikes 3 osutatud valgussignaali andmiseks.
39.4 Ilma et see piiraks kaherattalistele külghaagiseta mootorratastele ettenähtud laternaid ja
seadmeid puudutavaid sätteid, peab kaherattalisele mootorrattale kinnitatud
külghaagisel olema ees valge või merevaikkollane eesmine ääretulelatern ning taga
punane tagumine ääretulelatern ja punane helkur. Elektriühendused peavad olema
sellised, et külghaagise eesmine ääretulelatern ja tagumine ääretulelatern lülitatakse
sisse samal ajal kui mootorratta tagumine ääretulelatern.
Eespool toodud II peatüki (Sõiduki valgustus ja valgussignaalseadmed) punktide 19–
39.4 uus tekst asendab täielikult kustutatud II peatüki (Sõiduki valgustus ja
valgussignaalseadmed) punktid 19–45.
III peatükk
Muud nõuded
Tahavaatepeegel ja muud kaudse nähtavuse seadmed
47. Mootorsõidukil peab olema üks või mitu tahavaatepeeglit; seadet, nagu
tahavaatepeeglid, peeglite arv, mõõtmed ja paigutus peab võimaldama mis peavad
võimaldama juhil näha liiklust tema sõiduki taga.
Eespool toodud muudatuste tulemusel sõnastatakse lisa 5 III peatüki D osa (Muud nõuded)
punktid 47 järgmiselt:
47. Mootorsõidukil peab olema üks või mitu seadet, nagu tahavaatepeeglid, mis peavad
võimaldama juhil näha liiklust tema sõiduki taga.
IV peatükk
Erandid
60. Konventsiooniosalised võivad riigisiseselt teha erandeid käesoleva lisa sätetest
järgmise puhul:
a) mootorsõidukid ja haagised, mis oma konstruktsiooni tõttu ei saa ületada kiirust
30 km (19 miili) tunnis tasasel teel, mille kiirus on mille maksimaalne
valmistajakiirus ei ületa 30 km (19 miili) tunnis või mille maksimaalne lubatud
kiirus on riigisiseste õigusaktidega piiratud 30 km tunnis;
b) invasõidukid, st väikesed mootorsõidukid, mis on spetsiaalselt projekteeritud ja
ehitatud – ja mitte ainult kohandatud — kasutamiseks mõne füüsilise puudega inimese
poolt ja mida tavaliselt kasutab ainult see inimene liikumispuudega isikutele;
ce) sõidukid, mis on kohandatud kasutamiseks puuetega isikute poolt.
liikumispuudega isikutele;
dc) sõidukid, mida kasutatakse eksperimentideks, mille eesmärk on pidada sammu
tehnika arenguga ja parandada liiklusohutust;
ed) erivormi või -liiki sõidukid või mida kasutatakse konkreetsetel eesmärkidel
eritingimustes, näiteks lumesahad;
61. Konventsiooniosalised võivad samuti teha erandeid käesolevast lisast sõidukite puhul,
mida nad registreerivad ja mis võivad siseneda rahvusvahelisse liiklusesse:
a) lubades mootorsõidukite ja haagiste eesmistel ääretulelaternatel
merevaikkollase kasutamist;
ab) eriotstarbeliste sõidukite laternate asendi puhul, kui laterna väliskuju on selline,
et selle puhul ei ole võimalik nimetatud sätet järgida ilma kergesti kahjustatavaid või
ärarebitavaid paigaldusvahendeid kasutamata;
bc) pikki koormaid (puutüvesid, torusid jne) vedavate haagiste puhul, mis ei ole
liikumisel vedukiga ühendatud, vaid lihtsalt koormaga selle külge kinnitatud;
cd) lubades valge valguse kiirgumist tahapoole ja punase valguse kiirgumist
ettepoole järgmistel seadmetel:
- alarmsõidukite vilkuvate tulede spetsiaalsed hoiatuslaternad pöörlemine;
- erandlike koormate fikseeritud laternad;
- küljeääretulelaternad ja helkurid;
- valgustatud märgid katusel;
e) lubades pöörlevate või vilkuvate laternate sinise valguse ettepoole ja tahapoole
kiirgumist;
df) lubades erikujulise või -liigilise või eriotstarbel ja eritingimustes kasutatava
sõiduki küljel punaseid valgustpeegeldavaid või fluorestseeruvaid ja valgeid
valgustpeegeldavad ribasid;
eg) lubades tagumiste registreerimismärkide numbritelt või tähtedelt või taustalt,
tunnusmärkidelt või muudelt riigisiseste õigusaktidega nõutud tunnusmärkidelt
peegelduva valge või värvilise valguse kiirgumist tahapoole;
h) lubades punase kasutamist kõige tagumistel küljehelkuritel ja
küljeääretulelaternatel.
fh) lubades valgete nähtavusmärgistuste paigaldamist mootorsõidukite ja haagiste
taha.
Eespool toodud muudatuste tulemusel sõnastatakse lisa 5 IV peatüki (Erandid) punktid 60 ja
61 järgmiselt:
60. Konventsiooniosalised võivad riigisiseselt teha erandeid käesoleva lisa sätetest
järgmise puhul:
a) mootorsõidukid ja haagised, mille maksimaalne valmistajakiirus ei ületa 30 km
(19 miili) tunnis või mille maksimaalne lubatud kiirus on riigisiseste õigusaktidega
piiratud 30 km tunnis;
b) invasõidukid, st väikesed mootorsõidukid, mis on spetsiaalselt projekteeritud ja
ehitatud – ja mitte kohandatud – kasutamiseks liikumispuudega isikutele;
c) sõidukid, mis on kohandatud kasutamiseks liikumispuudega isikutele;
d) sõidukid, mida kasutatakse eksperimentideks, mille eesmärk on pidada sammu
tehnika arenguga ja parandada liiklusohutust;
e) erivormi või -liiki sõidukid või mida kasutatakse konkreetsetel eesmärkidel
eritingimustes, näiteks lumesahad;
61. Konventsiooniosalised võivad samuti teha erandeid käesolevast lisast sõidukite puhul,
mida nad registreerivad ja mis võivad siseneda rahvusvahelisse liiklusesse:
a) eriotstarbeliste sõidukite laternate asendi puhul, kui laterna väliskuju on selline,
et selle puhul ei ole võimalik nimetatud sätet järgida ilma kergesti kahjustatavaid või
ärarebitavaid paigaldusvahendeid kasutamata;
b) pikki koormaid (puutüvesid, torusid jne) vedavate haagiste puhul, mis ei ole
liikumisel vedukiga ühendatud, vaid lihtsalt koormaga selle külge kinnitatud;
c) lubades valge valguse kiirgumist tahapoole ja punase valguse kiirgumist
ettepoole järgmistel seadmetel:
- alarmsõidukite spetsiaalsed hoiatuslaternad;
- erandlike koormate fikseeritud laternad;
- küljeääretulelaternad ja helkurid;
- valgustatud märgid katusel;
d) lubades erikujulise või -liigilise või eriotstarbel ja eritingimustes kasutatava
sõiduki küljel punaseid valgustpeegeldavaid või fluorestseeruvaid ja valgeid
valgustpeegeldavad ribasid;
e) lubades tagumiste registreerimismärkide numbritelt või tähtedelt või taustalt,
tunnusmärkidelt või muudelt riigisiseste õigusaktidega nõutud tunnusmärkidelt
peegelduva valge või värvilise valguse kiirgumist tahapoole;
f) lubades valgete nähtavusmärgistuste paigaldamist mootorsõidukite ja haagiste
taha.
Liide
VÄRVIFILTRITE MÄÄRATLUS KÄESOLEVAS LISAS OSUTATUD VÄRVITOONIDE
SAAMISEKS (VÄRVUSKOORDINAADID)
Punane piirväärtus kollase poole y ≤ 0,335
piirväärtus purpurse poole1 z ≤ 0,008
Valge piirväärtus sinise poole x ≥ 0,310
piirväärtus kollase poole x ≤ 0,500
piirväärtus rohelise poole y ≤ 0,150 + 0,640x
piirväärtus rohelise poole y ≤ 0,440
piirväärtus purpurse poole y ≥ 0,050 + 0,750x
piirväärtus punase poole y ≥ 0,382
Merevaikkollane2 piirväärtus kollase poole1 y ≤ 0,429
piirväärtus punase poole1 y ≥ 0,398
piirväärtus valge poole1 z ≤ 0,007
Valikkollane3 piirväärtus punase poole1 y ≥ 0,138 + 0,580x
piirväärtus rohelise poole1 y ≤ 1,29x - 0,100
piirväärtus valge poole1 y ≥ -x + 0,966
piirväärtus spektraalväärtuse
poole1
y ≤ -x + 0,992
Sinine piirväärtus rohelise poole y = 0,065 + 0,805x
piirväärtus valge poole y = 0,400 -x
piirväärtus purpurse poole x = 0,133 + 0,600y
Filtrite kolorimeetriliste näitajate kontrollimisel kasutatakse valge valguse allikat
värvustemperatuuril 2854° K (vastab Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) valgusliigile
A).
1 Nendel juhtudel on kasutusele võetud piirväärtused, mis erinevad CIE soovitatud piirväärtustest, kuna
pinge laternate klemmidel, millega tuled on paigaldatud, erineb oluliselt.
2 Kehtiv mootorsõiduki märkide värvitooni suhtes, mida senini nimetati üldiselt „oranžiks“ või kollakas-
oranžiks. Vastab CIE valguskolmnurga „kollase“ ala konkreetsele osale.
3 Kehtib ainult lähi- ja kaugtuledele. Konkreetselt udutulelaternate korral loetakse värvi puhtustegur
rahuldavaks, kui puhtustegur ei ole väiksem kui 0,820, piirväärtus valge poole y ≥ -x + 0,966, olles
sellisel juhul y ≥ -x + 0,940 ja y = 0,440.
Lisa 5 eespool olev liide kustutatakse.
Amendment proposal to the Convention on Road Traffic (1968)
ARTICLE 25 bis, paragraph 2
2. Even if the tunnel is lit, all drivers must switch on the driving or passing lamps shall
ensure that the driving or passing beam headlamps are switched on.
As a result of the above amendment, Article 25 bis, paragraph 2 shall read:
ARTICLE 25 bis, paragraph 2
2. Even if the tunnel is lit, all drivers shall ensure that the driving or passing beam
headlamps are switched on.
ARTICLE 32
Rules of the use of lamps
1. Between nightfall and dawn and in any other circumstances when visibility is
inadequate on account, for example, of fog, snowfall or heavy rain, the following lamps
shall be lit on a moving vehicle:
(a) On power-driven vehicles and mopeds, the driving lamp(s) beam headlamp(s) or
passing lamp(s) beam headlamp(s) and the rear position lamp(s), according to the
equipment prescribed by the present Convention for the vehicle of each category;
(b) On trailers, front position lamps, if such lamps are required according to Annex 5,
paragraph 30 22.2, of this Convention, and not less than two rear position lamps.
2. Driving lamps beam headlamps shall be switched off and replaced by passing lamps
beam headlamps:
(a) In built-up areas where the road is adequately lighted and outside built-up areas where
the carriageway road is continuously lighted and the lighting is sufficient to enable the
driver to see clearly for an adequate distance and to enable other road-users road users
to see the vehicle far enough away;
(b) When a driver is about to pass another vehicle, so as to prevent dazzle far enough
away to enable the driver of the other vehicle to proceed easily and without danger;
(c) In any other circumstances in which it is necessary to avoid dazzling other road-users
road users or the users of a waterway or railway running alongside the road.
3. When, however, a vehicle is following closely behind another vehicle, driving lamps
beam headlamps may be used to give a luminous warning as referred to in Article 28
paragraph 2 of the intention to overtake.
4. Fog lamps may be lit only in thick fog, falling snow, heavy rain or similar conditions
and, fog or any similar condition of reduced visibility and, as regards front fog lamps,
as a substitute for passing lamps beam headlamps. However, Ddomestic legislation may
authorize the simultaneous use of front fog lamps and passing lamps beam headlamps,
the simultaneous use of front fog lamps and cornering lamps, and the use of front fog
lamps on narrow, winding roads.
5. On vehicles equipped with front position lamps, such lamps shall be used switched on
together with the driving lamps beam headlamps, the passing lamps beam headlamps
or the front fog lamps. The function of the front position lamps may be substituted by
the passing beam headlamps and/or the driving beam headlamps, provided that in
case of failure of such lamps the front position lamps are automatically switched on
again.
76. Domestic legislation may make it compulsory for drivers of motor vehicles to use
during the day either passing lamps beam headlamps or daytime running lamps. Rear
position lamps shall in this case be used together with the front lamps.
67. During the day, a motorcycle moving on the road shall display have lit at least one
passing lamp beam headlamp to the front and a red lamp to the rear. Domestic legislation
may permit the use of daytime running lamps instead of passing lamps beam headlamps.
8. Between nightfall and dawn and in any other circumstances when visibility is
inadequate, the presence of power-driven vehicles and their trailers of trailers coupled
to power-driven vehicles, standing or parked on a road shall be indicated by front and
rear position lamps. In thick fog, falling snow, heavy rain or any similar conditions of
reduced visibility, passing lamps beam headlamps or front fog lamps may be used. Rear
fog lamps may in these conditions be used as a supplement to the rear position lamps.
9. Notwithstanding the provisions of paragraph 8 of this Article, within a built-up area the
front and rear position lamps may be replaced by parking lamps, provided that:
(a) The vehicle does not exceed 6 m in length and 2 m in width;
(b) No trailer is coupled to the vehicle;
(c) The parking lamps are placed on that side of the vehicle which is furthest from the
carriageway edge alongside which the vehicle is standing or parked.
10. Notwithstanding the provisions of paragraphs 8 and 9 of this Article, a vehicle may
be standing or parked without any lamps lit:
(a) On a road lit in such a way that the vehicle is clearly visible at an adequate distance;
(b)Away from the carriageway and hard shoulder;
(c) In the case of mopeds and two-wheeled motorcycles without a side-car which are not
equipped with batteries, at the extreme edge of a carriageway in a built-up area.
11. Domestic legislation may grant exemptions from the provisions of paragraphs 8 and
9 of this Article for vehicles standing or parked in streets built-up areas where there is
very little traffic.
12. Reversing lamps may be used only when the vehicle is reversing or about to reverse;
optional additional reversing lamps may remain illuminated during short and slow
forward manoeuvres.
12 bis. Manoeuvring lamps may be used only when the vehicle is moving at a speed
not exceeding 10 km (6 miles) per hour.
13. Hazard warning signals may be used only to warn other road-users road users of a
particular danger:
(a) When a vehicle which has broken down or has been involved in an accident cannot be
moved immediately, so that it constitutes an obstacle to other road-users road users;
(b) When indicating to other road-users road users the risk of an imminent danger.
14. Special warning lamps:
(a) Displaying a blue and/or red light may be used only on priority vehicles when
carrying out an urgent mission or when in other cases it is necessary to give warning to
other road-users road users of the presence of the vehicle;
(b) Displaying an amber light may be used only when the vehicles are genuinely assigned
to the specific tasks for which they were equipped with the special warning lamp or when
the presence of such vehicles on the road constitutes a danger or inconvenience to other
road-users road users;
The use of warning lamps displaying other colours may be authorized by domestic
legislations.
(c) Displaying a light of any other colour may be authorized by domestic legislation.
15. In no circumstances shall a vehicle display a red light to the front or white light to the
rear, subject to the exemptions mentioned in Annex 5, paragraph 61. A vehicle shall not
be modified or lamps added to it in a way which could conflict with this requirement.
As a result of the above amendments, Article 32 shall read:
ARTICLE 32
Rules of the use of lamps
1. Between nightfall and dawn and in any other circumstances when visibility is
inadequate on account, for example, of fog, snowfall or heavy rain, the following lamps
shall be lit on a moving vehicle:
(a) On power-driven vehicles and mopeds, the driving beam headlamp(s) or passing beam
headlamp(s) and the rear position lamp(s), according to the equipment prescribed by the
present Convention for the vehicle of each category;
(b) On trailers, front position lamps, if such lamps are required according to Annex 5,
paragraph 22.2, of this Convention, and not less than two rear position lamps.
2. Driving beam headlamps shall be switched off and replaced by passing beam
headlamps:
(a) In built-up areas where the road is adequately lighted and outside built-up areas where
the road is continuously lighted and the lighting is sufficient to enable the driver to see
clearly for an adequate distance and to enable other road users to see the vehicle far
enough away;
(b) When a driver is about to pass another vehicle, so as to prevent dazzle far enough
away to enable the driver of the other vehicle to proceed easily and without danger;
(c) In any other circumstances in which it is necessary to avoid dazzling other road-users
or the users of a waterway or railway running alongside the road.
3. When, however, a vehicle is following closely behind another vehicle, driving beam
headlamps may be used to give a luminous warning as referred to in Article 28 paragraph
2 of the intention to overtake.
4. Fog lamps may be lit only in fog or any similar condition of reduced visibility and, as
regards front fog lamps, as a substitute for passing beam headlamps. However, domestic
legislation may authorize the simultaneous use of front fog lamps and passing beam
headlamps, the simultaneous use of front fog lamps and cornering lamps, and the use of
front fog lamps on narrow, winding roads.
5. On vehicles equipped with front position lamps, such lamps shall be switched on
together with the driving beam headlamps, the passing beam headlamps or the front fog
lamps. The function of the front position lamps may be substituted by the passing beam
headlamps and/or the driving beam headlamps, provided that in case of failure of such
lamps the front position lamps are automatically switched on again.
6. Domestic legislation may make it compulsory for drivers of motor vehicles to use
during the day either passing beam headlamps or daytime running lamps.
7. During the day, a motorcycle moving on the road shall have lit at least one passing
beam headlamp to the front and a red lamp to the rear. Domestic legislation may permit
the use of daytime running lamps instead of passing beam headlamps.
8. Between nightfall and dawn and in any other circumstances when visibility is
inadequate, the presence of power-driven vehicles and of trailers coupled to power-driven
vehicles, standing or parked on a road shall be indicated by front and rear position lamps.
In fog or any similar condition of reduced visibility, passing beam headlamps or front fog
lamps may be used. Rear fog lamps may in these conditions be used as a supplement to
the rear position lamps.
9. Notwithstanding the provisions of paragraph 8 of this Article, within a built-up area the
front and rear position lamps may be replaced by parking lamps, provided that:
(a) The vehicle does not exceed 6 m in length and 2 m in width;
(b) No trailer is coupled to the vehicle;
(c) The parking lamps are placed on that side of the vehicle which is furthest from the
carriageway edge alongside which the vehicle is standing or parked.
10. Notwithstanding the provisions of paragraphs 8 and 9 of this Article, a vehicle may
be standing or parked without any lamps lit:
(a) On a road lit in such a way that the vehicle is clearly visible at an adequate distance;
(b) Away from the carriageway and hard shoulder;
(c) In the case of mopeds and two-wheeled motorcycles without a side-car which are not
equipped with batteries, at the extreme edge of a carriageway in a built-up area.
11. Domestic legislation may grant exemptions from the provisions of paragraphs 8 and
9 of this Article for vehicles standing or parked in built-up areas where there is very little
traffic.
12. Reversing lamps may be used only when the vehicle is reversing or about to reverse;
optional additional reversing lamps may remain illuminated during short and slow
forward manoeuvres.
12 bis. Manoeuvring lamps may be used only when the vehicle is moving at a speed not
exceeding 10 km (6 miles) per hour.
13. Hazard warning signals may be used only to warn other road-users of a particular
danger:
(a) When a vehicle which has broken down or has been involved in an accident cannot be
moved immediately, so that it constitutes an obstacle to other road-users;
(b) When indicating to other road-users the risk of an imminent danger.
14. Special warning lamps:
(a) Displaying a blue and/or red light may be used only on priority vehicles when carrying
out an urgent mission or when in other cases it is necessary to give warning to other road
users of the presence of the vehicle;
(b) Displaying an amber light may be used only when the vehicles are assigned to the
specific tasks for which they were equipped with the special warning lamp or when the
presence of such vehicles on the road constitutes a danger or inconvenience to other
roadusers;
(c) Displaying a light of any other colour may be authorized by domestic legislation.
15. In no circumstances shall a vehicle display a red light to the front or white light to the
rear, subject to the exemptions mentioned in Annex 5, paragraph 61. A vehicle shall not
be modified or lamps added to it in a way which could conflict with this requirement.
Annex 1
EXCEPTIONS TO THE OBLIGATION TO ADMIT MOTOR VEHICLES AND TRAILERS IN
INTERNATIONAL TRAFFIC
2. For the purposes of paragraph 1 of this Annex, the lateral projection of the
following shall not be regarded as projection beyond the permissible maximum width:
(a) Tyres, near their point of contact with the ground and connections of tyrepressure
indicators monitoring systems;
(b) Anti-skid devices mounted on the wheels;
(c) Driving mirrors so Rear view mirrors/devices for indirect vision designed so as to
yield both forwards and backwards under moderate pressure so that they no longer project
beyond the permissible maximum width;
(d) Side direction-indicators and marker lights, provided that such projection does not
exceed a few centimetres;
(e) Customs seals affixed to the load, and devices for the securing and protection of such
seals.
8. Contracting Parties may refuse to admit to their territories in international traffic any
motor vehicle equipped with passing lamps beam headlamps with asymmetric beams if
such beams have not been adapted to suit the direction of traffic in their territories.
As a result of the above amendments, Annex 1, paragraphs 2 and 8 shall read:
Annex 1
EXCEPTIONS TO THE OBLIGATION TO ADMIT MOTOR VEHICLES AND TRAILERS IN
INTERNATIONAL TRAFFIC
2. For the purposes of paragraph 1 of this Annex, the lateral projection of the
following shall not be regarded as projection beyond the permissible maximum width:
(a) Tyres, near their point of contact with the ground and connections of tyrepressure
monitoring systems;
(b) Anti-skid devices mounted on the wheels;
(c) Rear view mirrors/devices for indirect vision designed so as to yield both forwards
and backwards under moderate pressure so that they no longer project beyond the
permissible maximum width;
(d) Side direction-indicators and marker lights, provided that such projection does not
exceed a few centimetres;
(e) Customs seals affixed to the load, and devices for the securing and protection of such
seals.
8. Contracting Parties may refuse to admit to their territories in international traffic any
motor vehicle equipped with passing beam headlamps with asymmetric beams if such
beams have not been adapted to suit the direction of traffic in their territories.
Annex 5
TECHNICAL CONDITIONS CONCERNING MOTOR VEHICLES AND TRAILERS
CHAPTER I
Braking
D. Braking of motorcycles
18. (a) Every motorcycle shall be equipped with two brakes, one of which acts at least on
the rear wheel or wheels and the other at least on the front wheel or wheels; if a side-car
is attached to a motorcycle, braking of the side-car wheel shall not be required. These
braking devices shall be capable of slowing down the motorcycle and of stopping it safely,
rapidly and effectively, whatever its conditions of loading and whatever the upward or
downward gradient of the road on which it is moving;
(b) As an alternative to the provisions of subparagraph (a) of this paragraph, a
motorcycle may be equipped with a brake system that operates the brakes on all
wheels, consisting of two or more subsystems actuated by a single control designed
so that a single failure in any subsystem does not impair the operation of any other
subsystem;
(bc) In addition to the provisions of subparagraph (a) of this paragraph, motorcycles
having three wheels symmetrically arranged in relation to the vehicle’s median
longitudinal plane shall be equipped with a parking brake that fulfils the conditions stated
in paragraph 5 (b) of this Annex.
As a result of the above amendments, Annex 5, Chapter I, Section D (Braking of
motorcycles) paragraphs 18 (b) and 18 (c) shall read:
Braking
D. Braking of motorcycles
18. (a) Every motorcycle shall be equipped with two brakes, one of which acts at least on
the rear wheel or wheels and the other at least on the front wheel or wheels; if a side-car
is attached to a motorcycle, braking of the side-car wheel shall not be required. These
braking devices shall be capable of slowing down the motorcycle and of stopping it safely,
rapidly and effectively, whatever its conditions of loading and whatever the upward or
downward gradient of the road on which it is moving;
(b) As an alternative to the provisions of subparagraph (a) of this paragraph, a motorcycle
may be equipped with a brake system that operates the brakes on all wheels, consisting
of two or more subsystems actuated by a single control designed so that a single failure
in any subsystem does not impair the operation of any other subsystem;
(c) In addition to the provisions of subparagraph (a) of this paragraph, motorcycles having
three wheels symmetrically arranged in relation to the vehicle’s median longitudinal plane
shall be equipped with a parking brake that fulfils the conditions stated in paragraph 5 (b)
of this Annex.
CHAPTER II
Vehicle lighting and light-signalling devices
A. Definitions
19. For the purposes of this chapter, the term:
(a) “Driving beam headlamp” means a lamp used to illuminate the road over a long
distance ahead of the vehicle;
(b) “Passing beam headlamp” means a lamp used to illuminate the road ahead of the
vehicle without causing undue dazzle or discomfort to oncoming drivers and other road
users;
(c) “Adaptive front lighting system” means a lighting device providing beams with
differing characteristics for automatic adaptation to varying conditions of use of the
passing beam and/or the driving beam;
(d) “Cornering lamp” means a lamp used to provide supplementary illumination of that
part of the road which is located near the forward corner of the vehicle at the side towards
which the vehicle is going to turn;
(e) “Bend lighting” means a lighting function to provide enhanced illumination in bends;
(f) “Front position lamp” means a lamp used to indicate the presence and the width of the
vehicle when viewed from the front;
(g) “Rear position lamp” means a lamp used to indicate the presence and the width of the
vehicle when viewed from the rear;
(h) “Stop lamp” means a lamp used to indicate to other road users to the rear of the vehicle
that the longitudinal movement of the vehicle is intentionally retarded;
(i) “Front fog lamp” means a lamp used to improve the illumination of the road ahead of
the vehicle in case of fog or any similar condition of reduced visibility;
(j) “Rear fog lamp” means a lamp used to make the vehicle more visible from the rear in
fog or any similar condition of reduced visibility;
(k) “Reversing lamp” means a lamp used to illuminate the road to the rear of the vehicle
and provide a warning signal to other road users that the vehicle is reversing or about to
reverse, or, in the case of optional additional reversing lamps, to provide illumination to
the side for slow manoeuvres;
(l) “Manoeuvring lamp” means a lamp used to provide supplementary
illumination to the side of the vehicle to assist during slow manoeuvres;
(m) “Direction-indicator lamp” means a lamp used to indicate to other road users that the
driver intends to change direction to the right or to the left;
(n) “Parking lamp” means a lamp which is used to draw attention to the presence of a
parked vehicle in a built-up area. In such circumstances it may replace the front and rear
position lamps;
(o) “End-outline marker lamp” means a lamp fitted near to the extreme outer edge and as
close as possible to the top of the vehicle and intended to indicate clearly the vehicle’s
overall width. This lamp is intended, for certain motor vehicles and trailers, to
complement the vehicle’s front and rear position lamps by drawing particular attention to
its bulk;
(p) “Hazard warning signal” means a signal given by the simultaneous functioning of a
vehicle’s direction-indicator lamps;
(q) “Side marker lamp” means a lamp used to indicate the presence of the vehicle when
viewed from the side;
(r) “Special warning lamp” means a lamp intended to indicate either priority vehicles, or
a vehicle, or a group of vehicles whose presence on the road may constitute a danger or
inconvenience to other road users;
(s) “Rear registration plate lamp” means a device used to illuminate the space reserved
for the rear registration plate; such a device may consist of several optical components;
(t) “Daytime running lamp” means a lamp intended to make the vehicle more visible from
in front when being driven during daytime;
(u) “Exterior courtesy lamp” means a lamp used to provide supplementary illumination
to assist the entry and exit of the vehicle driver and passenger or in loading operations;
(v) “Retro-reflector” means a device used to indicate the presence of a vehicle by the
reflection of light emanating from a light source not connected to the vehicle;
(w) “Conspicuity marking” means a device intended to increase the conspicuity of a
vehicle when viewed from the side or rear (or, in the case of trailers, additionally from
the front) by the reflection of light emanating from a light source not connected to the
vehicle;
(x) “Illuminating surface” means an orthogonal projection of the lamp in a plane
perpendicular to its axis of reference and in contact with the exterior light-emitting surface
of the lamp. For a retro-reflector, the light-emitting surface is considered to be delimited
by planes contiguous to the outermost parts of the retro-reflector’s optical system.
B. Technical requirements
20. Principles
20.1 The colours of lights mentioned in this chapter shall, as far as possible, be in
accordance with the definitions given in the international legal instruments concerning
wheeled vehicles, equipment and parts which can be fitted and/or be used on wheeled
vehicles.1
20.2 A specific illuminating function can be performed by more than one lamp.
20.3 Lamps on a given vehicle having the same function and facing in the same direction
shall be of the same colour.
Lamps and retro-reflectors which are of even number shall be placed symmetrically in
relation to the vehicle’s median longitudinal plane, except on vehicles with an
asymmetrical external shape. The intensity of the lamps in each pair shall be substantially
the same. These provisions do not apply to an adaptive front lighting system.
20.4 Lamps of different kinds, and, subject to the provisions of other paragraphs of this
chapter, lamps and retro-reflectors, may be grouped or incorporated in the same device,
provided that each of these lamps and reflectors complies with the applicable provisions
of this Annex.
21. Driving beam headlamp, passing beam headlamp, adaptive front lighting system and
illuminating surface
21.1 With the exception of motorcycles, every motor vehicle with a maximum authorized
design speed exceeding 40 km (25 miles) per hour shall be equipped in front with an even
number of white driving beam headlamps or the relevant parts of an adaptive front
lighting system.
21.2 With the exception of motorcycles, every motor vehicle with a maximum authorized
design speed exceeding 10 km (6 miles) per hour shall be equipped in front with two
white passing beam headlamps or the relevant parts of an adaptive front lighting system.
21.3 Subject to the possibility that exemption from all or some of these obligations may
be granted in respect of mopeds by Contracting Parties which, in conformity with Article
54 paragraph 2 of the Convention, have declared that they treat mopeds as motorcycles:
(a) Every two-wheeled motorcycle with or without a side-car shall be equipped with one
or two white passing beam headlamps;
1 The United Nations Regulations annexed to the Agreement concerning the Adoption of Uniform Technical
Prescriptions for Wheeled Vehicles, Equipment and Parts which can be fitted and/or be used on Wheeled Vehicles and
the Conditions for Reciprocal Recognition of Approvals Granted on the Basis of These Prescriptions, done at Geneva
on 20 March 1958, or
The United Nations Global Technical Regulations developed in the framework of the Agreement concerning the
Establishing of Global Technical Regulations for Wheeled Vehicles, Equipment and Parts which can be Fitted and/or be
Used on Wheeled Vehicles, done at Geneva on 25 June 1998.
(b) Every two-wheeled motorcycle with or without a side-car with an authorized
maximum design speed exceeding 40 km (25 miles) per hour may be equipped, in
addition to the passing beam headlamps, with at least one white driving-beam headlamp.
(c) Every two-wheeled motorcycle with or without a side-car with an authorized
maximum design speed exceeding 50 km (31 miles) per hour shall be equipped, in
addition to the passing beam headlamps, with one or two white driving-beam
headlamp(s).
21.4 The outer edges of the illuminating surfaces of the driving lamps shall in no case be
closer to the extreme outer edge of the vehicle than the outer edges of the illuminating
surfaces of the passing beam headlamps.
22. Front position lamp and rear position lamp
22.1 Every motor vehicle other than a two-wheeled motorcycle without a side-car shall
be equipped in front with two white or amber front position lamps.
22.2 Every trailer shall be equipped at the front with two white front position lamps if its
width exceeds 1.60 m.
22.3 Every two-wheeled motorcycle without a side-car may be equipped at the front with
one or two white or amber front position lamps.
22.4 (a) Every motor vehicle other than a two-wheeled motorcycle without a side-car shall
be equipped at the rear with an even number of red rear position lamps;
(b) Every trailer shall be equipped at the rear with an even number of red rear position
lamps.
22.5 Every two-wheeled motorcycle without a side-car shall be equipped at the rear with
one or two rear red position lamp(s).
23. Rear registration plate lamp
On every motor vehicle or trailer the registration plate, or the number if present, located
at the rear shall be illuminated by a rear registration plate lamp.
24. Front and rear fog lamp and illuminating surface
24.1 Every motor vehicle may be fitted with one or two white or selective-yellow front
fog lamps. They shall be placed in such a way that no point on their illuminating surface
is above the highest point on the illuminating surface of the passing beam headlamps.
24.2 Every motor vehicle, other than motorcycles, and every trailer shall be fitted at the
rear with one or two red rear fog lamps; they shall be able to be switched on only if the
driving beam headlamps, the passing beam headlamps or the front fog lamps are switched
on.
24.3 Each motorcycle may be fitted at the rear with one or two red rear fog lamps; they
shall be able to be switched on only if the driving beam headlamps, the passing beam
headlamps or the front fog lamps are switched on.
25. Retro-reflector
25.1 Every motor vehicle other than two-wheeled motorcycles without side-cars shall be
equipped at the rear with at least two red retro-reflectors of other than triangular form.
25.2 Every trailer shall be equipped at the rear with at least two red retro-reflectors. It
shall, however, be permissible for a trailer whose overall width does not exceed 0.80 m
to be equipped with only one such retro-reflector if the trailer is coupled to a two-wheeled
motorcycle without a side-car.
These retro-reflectors shall have the shape of an equilateral triangle with one vertex
uppermost and one side horizontal. No signal lamp shall be placed inside the triangle.
25.3 Every motor vehicle with a length exceeding 6 m and every trailer shall be fitted
with (an) amber side retro-reflector(s). The rearmost side retro-reflector may be red if it
is combined with a red rear lamp.
25.4 Every trailer shall be equipped at the front with two white retro-reflectors of other
than triangular form.
25.5 Every two-wheeled motorcycle without a side-car shall be equipped at the rear with
one or two red non-triangular retro-reflectors and may be equipped, at each side, with one
or two non-triangular retro-reflectors which are amber at the front and amber or red at the
rear.
26. Side marker lamp
Every motor vehicle with a length exceeding 6 m and every trailer with a length exceeding
6 m (for trailers including the drawbar) shall be fitted with amber side marker lamps. The
rearmost side marker lamp may be red if it is combined with a red rear lamp.
27. Conspicuity marking
Every motor vehicle, except motorcycles, and every trailer may be fitted with white or
yellow conspicuity markings at the side and with red or yellow conspicuity markings at
the rear. In addition, every trailer may be fitted with white conspicuity markings at the
front.
28. Stop lamp
28.1 With the exception of two-wheeled motorcycles with or without a side-car, every
motor vehicle with a maximum authorized design speed exceeding 25 km (15 miles) per
hour and every trailer shall be equipped at the rear with at least two red stop lamps. An
additional centre high-mounted stop lamp may be fitted on such vehicles.
28.2 Subject to the possibility for Contracting Parties which, in conformity with Article
54 paragraph 2 of this Convention have declared that they treat mopeds as motorcycles,
to exempt two-wheeled mopeds with or without a side-car from this obligation, every
twowheeled motorcycle with or without a side-car shall be equipped with one or two red
stop lamp(s). An additional centre high-mounted stop lamp may be fitted on such vehicles.
29. Daytime running lamp
29.1 Every motor vehicle, except motorcycles, may be equipped with two white daytime
running lamps.
29.2 Every two-wheeled motorcycle, with or without a side-car, may be equipped with
one or two white daytime running lamps.
On motorcycles on which they are installed, the daytime running lamp(s) shall
automatically be on when the engine is running. On motorcycles on which no daytime
running lamp(s) is (are) installed, a headlamp shall automatically be on when the engine
is running.
30. Direction-indicator lamp
Every motor vehicle, except mopeds, and every trailer, shall be equipped with amber
direction-indicator lamps, fitted on the vehicle in even numbers.
31. Reversing lamp
31.1 Motor vehicles, except motorcycles, and trailers with a permissible maximum mass
exceeding 750 kg shall be fitted with one or two white reversing lamps at the rear. The
reversing lamp(s) shall not be lit when the reverse gear is not engaged.
31.2 Two additional white reversing lamps may be fitted on the side of motor vehicles
and trailers with a length exceeding 6 m.
32. Manoeuvring lamp
Every motor vehicle, except motorcycles with or without a side car, may be equipped on
the side with one or two white manoeuvring lamps.
33. Special warning lamp
Special warning lamps shall emit a winking, revolving or flashing light. Colours of these
lights shall conform to the provisions of Article 32 paragraph 14 of this Convention.
34. Hazard warning signal
Every motor vehicle and every trailer shall, and every motorcycle may, be so equipped
that it can emit a hazard warning signal.
35. End-outline marker lamp
Every motor vehicle and trailer more than 1.80 m wide may be fitted with end-outline
marker lamps. Such lamps shall be mandatory if the width of a motor vehicle or trailer
exceeds 2.10 m. If these lamps are fitted, there shall be at least two of them and they shall
emit white or amber light towards the front and red light towards the rear.
36. Parking lamp
Every motor vehicle with a length not exceeding 6 m and a width not exceeding 2 m may
be fitted with two white front parking lamps and two red rear parking lamps, or with one
parking lamp at each side showing white light to the front and red light to the rear.
37. Cornering lamp and bend lighting function
37.1 Every motor vehicle, except motorcycles, may be fitted with white cornering lamps.
37.2 Every motor vehicle may be equipped with the bend lighting function that can be
produced in conjunction with the passing beam headlamp(s), by activating additional light
source(s) or additional lighting unit(s) or through the swivelling of the passing beam
headlamp(s) on each side of the vehicle.
In the case of two-wheeled motorcycles, the additional light source(s) or additional
lighting unit(s) used to produce bend lighting on each side of the vehicle may only be
automatically activated and deactivated on the basis of the banking of the vehicle.
38. Exterior courtesy lamp
Every motor vehicle may be fitted with white exterior courtesy lamps
39. Provisions involving several categories of lights/signals/devices
39.1 No lamps, other than direction-indicator lamps, the hazard warning signal, stop
lamps when operated as emergency stop signals and special warning lamps, shall emit a
winking, revolving or flashing light. Side marker lamps may flash at the same time as
directionindicator lamps.
39.2 Motor vehicles with three wheels placed symmetrically in relation to the vehicle’s
median longitudinal plane, which are treated as motorcycles pursuant to Article 1
paragraph n of this Convention, shall be equipped with the devices prescribed in
paragraphs 21.1, 21.2, 22.1, 22.4 (a), 25.1 and 28.1, above. However, on an electric
vehicle the width of which does not exceed 1.30 m and with a maximum authorized design
speed not exceeding 40 km (25 miles) per hour, a single driving beam headlamp and a
single passing beam headlamp shall be sufficient.
39.3 The electrical connections on all motor vehicles (including motorcycles) and on all
combinations consisting of a motor vehicle and one or more trailers shall be such that the
driving beam headlamps, the passing beam headlamps and the front fog lamps can only
be switched on together with the rear and front position lamps, the end-outline marker
lamps, if they exist, the side marker lamps, if they exist, and the rear registration plate
lamp.
However, this provision shall not apply to driving beam headlamps or passing beam
headlamps when they are used to give the luminous warning referred to in Article 32
paragraph 3 of this Convention.
39.4 Without prejudice to the provisions concerning lamps and devices prescribed for
two-wheeled motorcycles without a side-car, any side-car attached to a two-wheeled
motorcycle shall be equipped at the front with a white or amber front position lamp and
at the rear with a red rear position lamp and a red retro-reflector. The electrical
connections shall be such that the front position lamp and rear position lamp of the side-
car are switched on at the same time as the rear position lamp of the motorcycle.
The above new text of Chapter II, Vehicle lighting and light-signalling devices,
paragraphs 19 to 39.4, entirely replaces the deleted Chapter II, Vehicle lighting and light-
signalling devices, paragraphs 19 to 45.
CHAPTER III
Other requirements
Driving (rear-view) mirror and other devices for indirect vision
47. Every motor vehicle shall be equipped with one or more devices, such as driving
(rear-view) mirrors,; the number, dimensions and arrangement of these mirrors shall be
such as to that enable the driver to see the traffic to the rear of his or her vehicle.
As a result of the above amendments, Annex 5, Chapter III, Section D (Other
requirements) paragraph 47 shall read:
47. Every motor vehicle shall be equipped with one or more devices, such as driving
(rearview) mirrors that enable the driver to see the traffic to the rear of his or her vehicle.
Chapter IV
Exemptions
60. For domestic purposes, Contracting Parties may grant exemptions from the provisions
of this Annex in respect of:
(a) Motor vehicles and trailers which, by virtue of their design, cannot exceed a speed of
30 km (19 miles) per hour on a level road of whose speed is have a maximum design
speed not exceeding 30 km (19 miles) per hour or those having a maximum
authorized speed limited by domestic legislation to 30 km per hour;
(b) Invalid carriages, i.e. small motor vehicles specially designed and constructed — and
not merely adapted — for use by a persons suffering from some physical defect or
disability and normally used by that person only with reduced mobility;
(ce) Vehicles adapted for use by handicapped persons with reduced mobility.
(dc) Vehicles used for experiments whose purpose is to keep up with technical progress
and improve road safety;
(ed) Vehicles of a special form or type, or which are used for particular purposes under
special conditions such as snowplows;
61. Contracting Parties may also grant exemptions from the provisions of this Annex in
respect of vehicles which they register and which may enter international traffic:
(a) By authorizing the use of the colour amber for the front position lamps of motor
vehicles and trailers;
(ab) As regards the position of lamps on special-purpose vehicles whose external shape
is such that the said provisions could not be observed without the use of mounting devices
which could easily be damaged or torn off;
(bc) As regards trailers carrying long loads (tree trunks, pipes, etc.), which are not
coupled to the drawing vehicle when in movement, but merely attached to it by the load;
(cd) By authorizing the emission towards the rear of white light and towards the front of
red light for the following equipment:
- Revolving of flashing Special warning lamps of priority vehicles;
- Fixed lamps for exceptional loads;
- Side lamps and retro-reflectors;
- Professional lighted signs on the roof;
(e) By authorizing the emission of blue light towards the front and towards the rear for
revolving or flashing lamps;
(df) By authorizing on any side of a vehicle of a special shape or kind or used for special
purposes and in special conditions, alternating red retro-reflective or fluorescent and
white retro-reflective strips;
(eg) By authorizing the emission towards the rear of white or coloured light reflected by
the figures or letters or by the background of rear registration plates, by the distinctive
signs or by other distinctive marks required by domestic legislation;
(h) By authorizing the use of the colour red for rearmost lateral reflex-reflectors and side
lamps;
(fh) By authorizing the fitting of white conspicuity markings at the rear of motor vehicles
and trailers.
As a result of the above amendments, Annex 5, Chapter IV, (Exemptions) paragraphs 60
and 61 shall read:
60. For domestic purposes, Contracting Parties may grant exemptions from the provisions
of this Annex in respect of:
(a) Motor vehicles and trailers which have a maximum design speed not exceeding 30 km
(19 miles) per hour or those having a maximum authorized speed limited by domestic
legislation to 30 km per hour;
(b) Invalid carriages, i.e. small motor vehicles specially designed and constructed — and
not adapted — for use by persons with reduced mobility;
(c) Vehicles adapted for use by persons with reduced mobility.
(d) Vehicles used for experiments whose purpose is to keep up with technical progress
and improve road safety;
(e) Vehicles of a special form or type, or which are used for particular purposes under
special conditions such as snowplows;
61. Contracting Parties may also grant exemptions from the provisions of this Annex in
respect of vehicles which they register and which may enter international traffic:
(a) As regards the position of lamps on special-purpose vehicles whose external shape is
such that the said provisions could not be observed without the use of mounting devices
which could easily be damaged or torn off;
(b) As regards trailers carrying long loads (tree trunks, pipes, etc.), which are not coupled
to the drawing vehicle when in movement, but merely attached to it by the load;
(c) By authorizing the emission towards the rear of white light and towards the front of
red light for the following equipment:
- Special warning lamps of priority vehicles;
- Fixed lamps for exceptional loads;
- Side lamps and retro-reflectors;
- Professional lighted signs on the roof;
(d) By authorizing on any side of a vehicle of a special shape or kind or used for special
purposes and in special conditions, alternating red retro-reflective or fluorescent and
white retro-reflective strips;
(e) By authorizing the emission towards the rear of white or coloured light reflected by
the figures or letters or by the background of rear registration plates, by the distinctive
signs or other distinctive marks required by domestic legislation;
(f) By authorizing the fitting of white conspicuity markings at the rear of motor vehicles
and trailers.
Appendix
DEFINITION OF COLOUR FILTERS FOR OBTAINING THE COLOURS REFERRED TO
IN THIS ANNEX (TRICHROMATIC COORDINATES)
limit towards
purple1
................................
limit towards purple ................................. y ≥ 0.050 + 0.750x
limit towards red ...................................... y ≥ 0.382
Amber2 . ............................... limit towards yellow1 ............................... y ≤ 0.429
Selective yellow3 ................. limit towards red1 ..................................... y ≥ 0.138 +
0.580x limit towards green1 ................................. y ≤ 1.29x -
0.100 limit towards white1 ................................. y ≥ -x +
0.966 limit towards spectral value1 .................... y ≤ -x +
0.992
Blue ..................................... limit towards green ................................... y = 0.065 +
0.805x limit towards white ................................... y = 0.400 -
x limit towards purple ................................. x = 0.133 +
0.600y
For verifying the colorimetric characteristics of these filters, a source of white light at a colour
temperature of 2,854°K (corresponding to illuminant A of the International Commission on
Illumination [CIE]) shall be used.
1 In these cases, different limits have been adopted from those recommended by the CIE, since the
supply voltages at the terminals of the lamps with which the lights are fitted vary very
considerably. 2 Applies to the colour of motor vehicle signs hitherto commonly called “orange” or orange-yellow.
Corresponds to a specific part of the “yellow” zone of the triangle of CIE colours. 3 Applies only to passing and driving lights. In the particular case of fog-lights, the selectivity of
the colour shall be considered satisfactory if the purity factor is not less than 0.820, the limit
towards white y ≥ -x + 0.966, being in that case y ≥ -x + 0.940 and y = 0.440.
The above Appendix to Annex 5 is deleted.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0222 - 8. novembril 1968. aastal Viinis koostatud teeliikluse konventsiooni muudatuse heakskiitmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Siseministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.03.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/47244738-cb32-4df3-bd9d-cd1735fa3af3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/47244738-cb32-4df3-bd9d-cd1735fa3af3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main