Vastuskiri

Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

Siiri Leskov

Siseministeerium

[email protected]

Teie 14.02.2025 nr 11-1/11-1

Meie 28.02.2025 nr 1.2-3/19-2

PPA arvamus Siseministeeriumi

17.02.2025 pöördumisele

Lugupeetud Siseministeerium,

Olete edastanud Õiguskantsleri 14.02.2025 pöördumise nr 7-4/230561/2501061

põhiseaduskomisjonile, kus palutakse kaaluda võimalust muuta kodakondsuse seadust

järgmiselt:

1) Võimaldada Eesti kodakondsus Eestis sündinud lastele, kes ei omanda sünniga ühegi

riigi kodakondsust, juhul kui vähemalt üks lapse vanem on elanud Eestis elamisloa

alusel vähemalt viis aastat enne lapse sündi.

2) Kui on siiski kaalukaid põhjusi, mis takistavad eelmise soovituse järgimist, peaks

Eestis sündinud kodakondsuseta lapsele olema võimalik taotleda Eesti kodakondsust

hiljemalt siis, kui tema mõlemad vanemad, kes ei ole ühegi riigi kodanikud, on elanud

Eestis elamisloa alusel vähemalt viis aastat, isegi kui tema sünni ajal ei olnud see nõue

täidetud.

Olukorra kirjeldus

Eestis reguleerib kodakondsuse omandamise, saamise, taastamise ja kaotamise tingimused

kodakondsuse seadus (KodS). Käesoleva kirja saatmise hetkel kehtiv KodS § 13 lg 4 kohaldub

vaid juhul, kui mõlemad vanemad on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt 5 aastat,

sõltumata kas pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa alusel. Seega on siiski nõue, et

mõlemad vanemad peavad elama Eestis vähemalt 5 aastata enne lapse sündi, et laps omandaks

Eesti kodakondsuse. Olukorras, kus üks vanem on elanud nõutud aja Eestis ja teine vanem on

elanud alla 5 aasta elamisloaga Eestis, ei saa laps omandada vastavalt KodS § 13 lg 4 Eesti

kodakondsust. KodS §13 lg 4 alusel on Eestis kodakondsuse saanud lapsi aastast aastasse

vähenenud. Aastal 2020 on saanud sellistel tingimustel kodakondsuse 101 last, kuid 2024 aastal

vaid 35 last, mis näitab, et järjest vähemaks jääb lapsi, kes sünnivad kodakondsuseta

vanematele.

Määratlemata kodakondsusega lapsi ehk lapsi, kes ei saanud omandada KodS § 13 lg 4 alusel

kodakondsust on hetkel Eestis 8, kellest vanim 13-aastane ja noorim 8-kuune. Selline olukord

on tekkinud asjaolust, et Eestisse on elama asunud teistest riikides isikuid (enamasti Lätist),

keda mitte ükski riik ei pea oma kodanikuks ja nad on Eestis elanud alla 5 aasta või kes ei ela

käesoleval ajahetkel Eestis.

Lapse õigus kodakondsusele

Igas riigis on kehtestatud oma kindlad reeglid, kuidas omandatakse kodakondsus. Eesti on

2 (3)

riigina otsustanud ius sanguinis põhimõtetest lähtuda, mille kohaselt määratletakse isiku

kodakondsus vanemate kodakondsuse alusel lapse sünnihetkel ja kodakondsuse omandamise

ajal. Sellist põhimõtet kinnitab ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 8, mis sätestab, et igal

lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.

KodS § 13 lg 4 võimaldab lisaks eeltoodule Eesti kodanike lastele anda kodakondsus ka lastele,

kelle vanemaid ei pea ükski riik oma kodanikeks. Antud sätte eesmärk seisnes tõepoolest selles,

et Eestis püsivalt elavate inimeste lapsed ei jääks kodakondsuseta. Selleks aga, et ei tekiks uut

rändeliiki teistest riikidest isikute näol, keda keegi ei pea oma kodanikeks, ongi sätestatud

piirang, et vanemad peavad püsivalt elama Eestis vähemalt 5 aastat enne lapse sündi. Samuti ei

saa tekkida olukorda, kus teise riigi kodakondsuseta isikud on alles tulnud Eestisse elama, neile

sünnib laps ning omamata pikemat seost riigiga, omandab laps koheselt selle riigi

kodakondsuse. Selliselt tekitame me seisundi, kus teistes riikides elavad inimesed, keda ühegi

kehtiva seaduse alusel ei saa riigi kodanikeks nimetada, hakkavad reisima Eestisse, et

omandada oma lapsele Eesti Vabariigi kodakondsus ius soli põhimõtetest lähtuvalt.

Lapse vanematel on võimalus paluda oma kodakondsus kindlaks teha oma esivanemate

kodakondsusest tulenevalt ius sanguinis põhimõtete kohaselt või saada Eesti kodakondsus

naturalisatsiooni korras. KodS § 13 lg 1 sätestab, et kui üks vanematest on Eesti kodakondsuse

saanud, siis on võimalik taotleda Eesti kodakondsust ka alla 15-aastasele lapsele. Vanem saab

sellise taotluse esitada juba koos enda kodakondsuse taotlusega (KodS § 14). Kodakondsuseta

isikutel on võimalik endale kodakondsust taotleda naturalisatsiooni korras ja samal ajal on

võimalik taotleda kodakondsus ka oma alla 15-aastasele lapsele. Selliselt tagab vanem, et tema

lapsel oleks Eesti kodakondsus.

Võrdse kohtlemise nõue

Õiguskantsler on välja toonud, et järgida tuleb võrdse kohtlemise nõuet ja vastavalt PS §12 on

kõik seaduse ees võrdsed ning keelatud on diskrimineerida kedagi rahvuse, rassi, nahavärvuse,

soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja

sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Selle sätte mõte seisneb eelkõige võrduses

seaduse kohaldamisel ning nõudes rakendada kehtivaid seadusi kõigile isikutele erapooletult ja

ühtemoodi.

Õiguskantsler oma pöördumise p 4-5 toob välja ÜRO inimõiguste Komitee seisukoha, mille

vastusena on Eestis juba 01.01.2016 jõustunud täiendav muudatus KodS-is, mis lihtsustab lastel

kodakondsuse omandamise alla 15-aastastel alaealistel, kes on Eestis sündinud või kes asub

kohe pärast sündi vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama. Sellised lapsed

omandavadki Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, kui vanemad, keda ükski riik ei pea

kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks ja kes on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis

aastat. Vastav muudatus on ka kehtestatud selliselt seetõttu, et igal Eestits sündival lapsel oleks

võimalik omandada kodakondsus nagu seda näevad ette ius soli põhimõtted, kuid kelle

vanematel on püsivad seosed Eesti riigiga. Välistada on soovitud sellise seaduse muudatusega

olukordi, kus kõik Eestis sündinud lapsed omandavad automaatselt Eesti kodakondsuse ius soli

põhimõtetel.

Lisaks on ka 2020-aastal täienenud KodS ning sellega tekkis võimalus ka lastel, kelle üks

vanem omab ühe riigi kodakondsust, kuid teine alalise elamisõiguse või pikaajalise elaniku

elamisloaga Eestis elav vanem, keda ükski riik kehtivate seaduste järgi ei pea oma kodanikuks,

taotlevad lapsele Eesti kodakondsust. Alaealine saab kodakondsuse, kui alaealise vanem või

vanavanem oli 20.08.1991 seisuga juba Eesti elanik. (KodS § 13 lg 41)

Kõiki lapsi koheldakse vastavalt seaduses sätestatud reeglitele ühetaoliselt. Sama seadus on

sätestanud ka olukorrad, kus on kehtestatud erandid. Ühegi lapse puhul ei erista seadus

kodakondsuse andmist vastavalt rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või

muude asjaolude tõttu, vaid lähtutakse konkreetselt seaduses sätestatust.

3 (3)

Seega on käesoleval hetkel võimalus kõikidel lastel võrdsetel tingimustel omandada Eesti

kodakondsus läbi taotluse ja vastavate tingimuste.

Eeltoodust tulenevalt ei toeta Politsei- ja Piirivalveamet ettepanekut muuta kodakondsuse

seadust, sest:

1. Ei ole võimalik kõikidele lastele, kes sünnivad Eesti Vabariigi territooriumil kehtestada

võimalus omandada automaatselt Eesti kodakondsust puhtalt põhimõttest, et tema

vanemaid ei pea ükski riik nende kehtivate seaduste kohaselt oma kodanikeks.

Vanematel peab olema siiski püsiv seos konkreetse riigiga, mille kodakondsuse laps

omandab.

2. Igal Eestis alaliselt elaval isikul, keda kehtiva seaduse alusel ei peeta ühegi riigi

kodanikuks, on võimalus taotleda endale naturalisatsiooni korras kodakondsust, täites

kõiki vajalikke tingimusi, ning samal ajal taotleda kodakondsus ka oma alla 15-aastasele

lapsele. Eelnevalt toodud statistika kinnitab, et igal aastal jääb vähemaks lapsi, kes

omandavad KodS § 13 lg 4 alusel naturalisatsiooni korras kodakondsuse, mis kinnitab,

et enam sünnib lapsi, kelle vanemad on omandanud kodakondsused ning lapsed on

omandanud sellega seoses läbi vanemate kodakondsused.

Kui siiski on plaanis muuta kodakondsuse seadust, siis toetame varianti, kus vanemad, keda

ükski riik ei pea kehtivate seaduste kohaselt oma riigi kodanikuks, esitavad taotluse lapsele

kodakondsuse saamiseks peale viie aastast Eestis elamist, et näidata püsivat sidet Eestiga enne

kodakondsuse taotlust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Annika Karm

komissar

arendusosakond, identiteedi ja staatuste büroo,

õigusliku staatuse grupp

arendusekspert

Annika Karm, 7468548, [email protected]