Teade

Tallinn 2025

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2

keskkonnamõju hindamise programm

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

2

Nimetus: Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm

Töö teostaja: LEMMA OÜ

Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected] Kontaktisik: Piret Toonpere, +372 5059914, [email protected]

Töö tellija: Politsei- ja Piirivalveamet

Harju maakond, Tallinn, Pärnu mnt 139, 15060 Tel +372 53323749 E-post [email protected] Kontaktisik: Natalia Abel, +372 57873666, [email protected]

KMH juhtekspert: Piret Toonpere

Töö versioon: 9.02.2025

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

3

Sisukord

Sisukord ......................................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus................................................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht ja alternatiivid .................................................................... 5

2 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus ................................................................................. 7

3 Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega .............................................................. 11

3.1 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 ....................................................................................... 11

3.2 Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri ........................................................................................... 12

4 Asjakohaste mõjude selgitamine ........................................................................................................ 13

4.1 Mõju Natura 2000 aladele (Natura eelhindamine) ..................................................................... 13

4.1.1 Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus .................................................................................. 13

4.1.2 Kavandatava tegevuse seotus Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorraldusega ................. 13

4.1.3 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad väärtused ....................................................... 13

4.1.4 Natura eelhindamise järeldused ............................................................................................. 14

4.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh kaitsealustele liikidele ............................................... 15

4.3 Mõju veekvaliteedile ja –režiimile ............................................................................................... 16

4.4 Mõju õhukvaliteedile, sh müra .................................................................................................... 16

4.5 Mõju vibratsiooni tasemele ......................................................................................................... 17

4.6 Mõju maavarale ........................................................................................................................... 17

4.7 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele ............................................................................. 17

4.8 Mõju pinnasele ............................................................................................................................ 17

4.9 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale .... 17

4.10 Jäätmeteke .................................................................................................................................. 17

4.11 Võimalik mõju kultuuripärandile ................................................................................................. 17

4.12 Võimalik mõju kliimamuutustele ................................................................................................. 18

4.13 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ....................................................................... 18

4.14 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega ............ 18

4.15 Mõju hädaolukordadest .............................................................................................................. 18

6 Hindamismetoodika ja vajalikud uuringud .............................................................................................. 19

7 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp ......................................................................................... 21

8 Ajakava ................................................................................................................................................ 23

9 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel .............................................................................. 24

Lisad ............................................................................................................................................................ 25

Lisa 1 Keskkonnamõju hindamise algatamise taotlus ja otsus ................................................................ 25

Lisa 2 KMH programmile esitatud ettepanekud ....................................................................................... 28

Lisa 3 KMH programmi avalikustamise dokumendid................................................................................ 28

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

4

Sissejuhatus

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka Arendaja) esitas vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 261 27.09.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) taotluse ning 24.10.2024 ning täiendatud taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamiseks Narva jõe patrulltee-2 projektile. TTJA on oma 28.10.2024 otsusega (Lisa 1) algatanud Politsei- ja Piirivalveameti 24.10.2024 esitatud taotluse põhjal keskkonnamõju hindamise.

KMH on algatatud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punktist 2, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Narva jõe patrulltee-2 on käsitletav Politsei- ja Piirivalveameti poolt kavandatava piirivalverajatisena, mille eesmärgiks on siseriikliku julgeoleku korraldamine. Erandi korral, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, välja arvatud § 3 lg 1 p 2 nimetatud juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Antud juhul kavandatakse Narva jõe patrulltee-2 osaliselt Natura 2000 võrgustiku aladele ja seega ei saa välistada ebasoodsat mõju Natura aladele ning on vajalik KMH läbiviimine koos Natura asjakohase hindamisega. Kuna patrulltee-2 põhimõtteline lahendus asub Narva jõe ehituskeeluvööndis, siis on oluline välja tuua, et vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 ei laiene ehituskeeld piirivalverajatistele.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

Keskkonnamõju hindamisel tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid.

Keskkonnamõju hindamise koostamine on oma olemuselt kaheetapiline protsess. Esimeses etapis koostatakse KMH programm ehk lähteülesanne hindamiseks ning teises etapis KMH aruanne ehk hindamistulemusi kokkuvõttev dokument. Käesoleva dokumendi näol on tegu KMH programmiga, millega pannakse paika tegevuskava, mille alusel koostatakse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

5

1 Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht ja alternatiivid

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tõhusama riigipiiri valve korraldamine, mis tagaks Politsei- ja Piirivalveametile maastiku erisusi arvestades piirisündmustele operatiivse reageerimise. Täpsemalt on eesmärgiks riigipiiri valve tõhustamiseks patrulltee rajamine.

Narva jõgi (kogupikkusega u 76 km) on liigitatud piiriveekoguks, kus kulgeb Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, mis on võrdsustatud riigipiiriga. Ligipääsuks jõele kasutatakse üldkasutatavaid või juba inimharjumustena väljakujunenud teid. Kavandatavaks tegevuseks on Narva jõe äärde patrulltee-2 rajamine.

Patrulltee-2 on kavandatud alates Vasknarvast kuni Narva jõe äärde jääva kavandatava asukohani „Karoli“ (Joonis 1). Tee kogupikkus on ~7,0 km, sh on vaja lõigule rajada 3 silda ja 1 torusild.

Patrullteele ja sellega seotud rajatisele on esitatavad järgmised nõuded:

− patrulltee asukoht peab kulgema jõe kaldal, võimalikult veepiiri lähedal va juhul, kui maastik ei võimalda nõuetele vastava patrullraja ehitamist veepiiri lähedale;

− patrulltee peab kandma kergliiklussõidukeid kogumassiga kuni 3,5 t; − patrulltee liikuvate kergliiklussõidukite liikumiskiirus kuni 30 km/h; − patrulltee pealtlaius 3,5-4 m; − patrulltee peab võimaldama ületada veetakistusi ja soiseid maa-alasid (sh

maastikusõidukitega). − patrulltee peab olema läbitav (nii jalgsi kui ka maastikusõidukiga) sõltumata aastaajast või

ilmastikuoludest (nt üleujutus, jää vms).

KMH alternatiivide valik tuleneb kavandatava tegevuse eesmärgi täitmisest. Kavandatava tegevuse laiemaks eesmärgiks on tõhusama riigipiiri valve korraldamine, mis tagaks Politsei- ja Piirivalveametile maastiku erisusi arvestades piirisündmustele operatiivse reageerimise. Arendaja poolt on eelnevalt tuvastatud, et riigipiiri valve tõhustamiseks on vajalik rajada patrulltee.

Kavandatavad patrulltee lõikude pikkused, võimalikud alternatiivid (Joonis 1) ja kattuvus Narva jõe äärsete Natura 2000 võrgustiku aladega on järgnev:

− lõik 1 – pikkus u 3,3 km, kulgeb suures osas Struuga loodus- ja linnualal;

− lõik 2 - rajamiseks on kaks alternatiivi:

− alternatiiv 2a - pikkus u 3 km, kulgeb Narva jõe ääres, Karoli luha idapoolses servas ja jääb suures osas Struuga loodus- ja linnualadele;

− alternatiiv 2b - uue vajaliku teeosa pikkus u 2 km, esineb väike kattuvus Karoli luhaga (antud lõigus oli tee kavandatud ka seirepositsiooni läbipääsuteena, mis on hinnatud „Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide KMH aruande“ raames).

Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse KMH metoodikast lähtudes võrdluses 0- alternatiiviga. 0-alternatiiv on olukord, kus kavandatavat tegevust ei realiseerita ehk patrullteed ei rajata ehk säilib praegune olukord.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

6

Joonis 1. Patrulltee-2 põhimõtteline paiknemine. Patrulltee paiknemine on indikatiivne ja täpsustub KMH tulemuste alusel.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

7

2 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus

Patrulltee-2 on kavandatud alates Vasknarvast kuni Narva jõe äärde jääva kavandatava asukohani „Karoli“ (Joonis 1). Kavandatava patrulltee kasutus on madal. Seega on tee rajamisega seonduvad mõjud seotud valdavalt võimaliku veerežiimi muutusega. Täpsema teabe omamiseta tee ja veeületuskohtade tehnilise lahenduse osas on programmis tegevuse eeldatavaks mõjualaks võetud 400 m1. Tee kasutusega seonduvad mõjud seonduvad pigem võimalike elustiku lühiajaliste häiringutega ja on pigem väikesema mõjualaga kui ehitustegevuse mõjuala.

Kavandatava tegevuse ala omab kattuvust Alutaguse rahvuspargiga (KLO1000669), Struuga loodusalaga (RAH0000602) ja Struuga linnualaga (RAH0000114).

Patrulltee läbib Struuga ja Karoli luhtasid, mis on ajuti üleujutatavad alad, mida mõjutab otseselt Narva jõe (VEE1062200) veetase.

Narva jõgi on patrullteega külgnevas ja selle poolt ületatavates lõikudes elupaigaks kaitsealustest liikidest euroopa harjusele (Thymallus thymallus) leiukoht KLO9102043, hingile (Cobitis taenia) leiukoht KLO9102636, KLO9102672, võldasele (Cottus gobio) leiukoht KLO9102638, vingerjale (Misgurnus fossilis) leiukoht KLO9102637, KLO9102673, tõugjale (Aspius aspius) leiukoht KLO9102635, paksukojalisele jõekarbile (Unio crassus) leiukoht KLO9200087 ja rohe-tondihobule (Aeshna viridis) leiukoht KLO9200970.

Patrulltee alal ja selle lähialal on registreeritud mitmete nahkhiireliikide esinemist: põhja-nahkhiir KLO9114068, tiigilendlane KLO9114066, veelendlane KLO9114069, suurvidevlane KLO9114065, pargi- nahkhiir KLO9114067, hõbe-nahkhiir KLO9114064.

Patrulltee mõjualas on Narva jõel ning Karoli ja Struuga luhtadel registreeritud järgnevate linnuliikide elupaigad väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) rändepeatuspaik KLO9127766, rohunepp (Gallinago media) leiukoht KLO9123260, mustsaba-vigle (Limosa limosa) leiukoht KLO9123263, jõgitiir (Sterna hirundo) leiukoht KLO9102672, KLO9123273, jäälind (Alcedo atthis) leiukoht KLO9123258, hüüp (Botaurus stellaris) leiukoht KLO9123270, rukkirääk (Crex crex) leiukoht KLO9123259, hänilane (Motacilla flava) leiukoht KLO9123268, täpikhuik (Porzana porzana) leiukoht KLO9123271, kaldapääsuke (Riparia riparia) KLO9123266, punajalg-tilder (Tringa totanus) KLO9123264.

Kaitsealustest taimeliikide patrulltee võimalikus mõjualas registreeritud leiukohad on esitatud Tabel 1, Joonis 2 ja Joonis 3.

Tabel 1. Patrulltee-2 võimalikus mõjualas registreeritud kaitsealuste taimeliikide kasvukohad (EELIS 04.01.2025).

Nimetus eesti k Nimetus lad k EELIS kood Vaatuskuupäev Kaitsekategooria

ahtalehine ängelhein Thalictrum lucidum KLO9318635 20.06.2007 III

ahtalehine ängelhein Thalictrum lucidum KLO9318632 19.06.2007 III

ahtalehine ängelhein Thalictrum lucidum KLO9318634 19.06.2007 III

kahkjaspunane sõrmkäpp

Dactylorhiza incarnata KLO9318608 20.06.2007 III

kahkjaspunane sõrmkäpp

Dactylorhiza incarnata KLO9318611 20.06.2007 III

kahkjaspunane sõrmkäpp

Dactylorhiza incarnata KLO9318609 20.06.2007 III

kahelehine käokeel Platanthera bifolia KLO9318628 20.06.2007 III

kahelehine käokeel Platanthera bifolia KLO9318625 20.06.2007 III

rohekas käokeel Platanthera chlorantha KLO9318629 19.06.2007 III

rohekas käokeel Platanthera chlorantha KLO9318631 19.06.2007 III

1 Rannap, R., Vaikre, M., Soomets-Alver, E., Vellak, K., Remm, L., Lõhmus, P. 2024. Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks lühiversioon. Tartu.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

8

sinine emajuur Gentiana pneumonanthe

KLO9318619 28.09.2011 II

sinine emajuur Gentiana pneumonanthe

KLO9318621 02.09.2021 II

Loodusdirektiivi (LD) elupaigatüüpidest on patrulltee võimalikus mõjualas registreeritud eraldised on esitatud Tabel 2, Joonis 2 ja Joonis 3.

Tabel 2. Patrulltee-2 võimalikus mõjualas registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüüpide eraldised (EELIS 04.01.2025).

EELIS id LD elupaigatüüp Esinduslikkus Looduskaitseline seisund

Üldine seisund

Pindala, ha

-880745083 6450 C III 0,16

1180045481 6450 C III 0,42

804345083 6450 B III 1,65

-1774545481 9070 B III 0,75

-1394945083 6270* B III 0,14

-844145083 6450 C III 0,17

1675445481 6450 C III 0,04

1236345083 6450 B III 0,77

850145083 6450 C III 0,36

1988345083 6450 C III 0,12

-692338363 6450 A I A 0,01

982245083 6450 B III 0,37

-1965645083 6450 B III 0,01

1790445083 3260 B III A 7,50

-349115858 6450 B II A 0,76

495445083 6450 B III 2,93

1495924282 6450 A I A 0,04

2140445481 6450 B III 0,04

874345083 6450 B III 0,08

1394345083 6450 B III 0,05

-1543845481 6450 B III 0,57

1096345083 9070 B III 0,19

1684345083 6450 B III 0,03

414445481 6450 C III 0,24

2056245481 9070 B III 0,14

-941645540 6450 B III 2,39

1748545481 9070 B III 0,00

2001745083 6270* B III 0,61

-1128145083 6450 B III 0,32

1924745083 6450 B III 0,64

1826545083 6450 C III 0,46

-1914545540 9070 B III 0,78

-1905045083 6530* B III 0,36

-1408945083 6450 B III 6,70

272445481 9070 B III 0,06

-876845083 6450 B III 1,60

-286445481 6450 B III 0,49

110345083 6450 B III 1,08

1730945083 6450 B III 0,10

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

9

Joonis 2. Kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide eraldiste patrulltee- 2 lõik 1 piirkonnas.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

10

Joonis 3. Kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide eraldiste patrulltee- 2 lõik 2 piirkonnas.

Kaitsealuseid üksikobjekte ega metsa vääriselupaiku (alad metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur) patrulltee-2 põhimõttelisel alal ega selle mõjupiirkonnas ei esine. Samuti ei ole registreeritud mõjualas kultuurimälestisi.

Vasknarva suudme piirkonnas on põhjavesi peamiselt keskmiselt kaitstud, ülejäänud aladel on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Patrulltee projekti mõjualasse jääb kolm puurkaevu PRK0052879 (hooldusala 10 m), PRK0020303 (hooldusala 10 m) ja PRK0004224 (sanitaarkaitseala 50 m). Patrulltee edasisel kavandamisel tuleb puurkaevude hooldus- ja sanitaarkaitsevööndite ulatusega arvestada.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

11

3 Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Siseturvalisuse arengukava 2020-20302

Arengukava üldeesmärk on, et Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

Piirihalduse valdkonnas on soovitud eesmärk, et Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud ning see on piisav julgeoleku tagamiseks. Tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele.

Eesmärgi saavutamiseks on vajalikuks tegevuseks suurendada piiri valvamise ja kaitsmise ning piirikontrolli tegemise kvaliteeti. Selleks:

− jätkata idapiiri taristu ja tehnilise seiresüsteemi valmisehitamist; − kasutada piiri valvamiseks uusimaid innovaatilisi lahendusi, mis vastavad Schengeni õigustiku

nõuetele; − tagada Eesti piiri kui Euroopa Liidu välispiiri pidev elektrooniline valve kogu piiri ulatuses; − pidada piirikontrolli tegemisel peale julgeoleku ja turvalisuse silmas ka reisijasõbralikkust ning

arvestada piiriliikluse mahtu ja intensiivsust; − suurendada valmisolekut välispiiril kontrolli tugevdamiseks ja sisepiiridel kontrolli taastamiseks.

Parandada eri asutuste teadlikkust välispiiril toimuvast, et tagada piisav teave, et koostöö kiiresti korraldada ja sündmustele reageerida.

Patrulltee-2 rajamine toetab siseturvalisuse arengukavaga seatud eesmärke.

Arengukava elluviimiseks on kavandatud programm „Siseturvalisus 2024–2027“. Programm sisaldab allprogrammi piirihaldus. Piirihalduse programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: piirivalvepoliitika kujundamise teenus, piiri valvamise teenus, piirikontrolli teostamise teenus. Piirihaldus on suunatud nii Eesti kui Euroopa Liidu välispiiri valvamisele ja kaitsmisele selliselt, et see oleks piisav julgeoleku tagamiseks. Piirihalduse kvaliteedi kontrollimiseks viiakse regulaarselt Euroopa Komisjoni poolt läbi Schengeni hindamisi ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt liikmesriikide haavatavuse hindamisi. Piiri valvamise ja kaitsmisega tõkestatakse piiri ebaseaduslikku ületamist, ebaseaduslikke toiminguid piiri lähedal, inimkaubandust ja salakaubavedu. Samuti tagatakse reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Piirihalduse toimingud viiakse läbi austades põhiõigusi ning järgides täielikult inimväärikust. Siseministeeriumi üheks prioriteediks on idapiiri välja ehitamine. 2025. aasta lõpuks on kavas välja ehitada maismaapiiri taristu vastavalt idapiiri väljaehitamise projekti skoobis kokku lepitule. Vastavalt lõikude valmimisele varustatakse see vajaliku valve- ja seiretehnikaga. 2021. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus eraldada piiriehitusega seotud täiendavate arendusplaanide elluviimiseks Siseministeeriumile 22,47 miljonit eurot. Nimetatud summa eest rajatakse maismaapiirile viivitusaed, kohtadesse, kus oldi sellest piiratud eelarve tõttu loobutud ning jätkatakse vahepeal peatatud tegevusi Narva jõepiiri valvamise võimekuse tõstmiseks. 2024. aastaks eraldati idapiiri väljaehitamiseks täiendavalt 12,10 miljonit eurot, et rajada varasemalt loobutud lõikudesse patrulltee ning luua valmisolek nende piirilõikude varustamiseks alalise valvetehnikaga. Idapiiri väljaehitamisega jätkatakse vastavalt projekti tegevuste- ja ajakavale ning täiendavate eelarveliste vahendite saamisel on võimalik idapiir täielikult välja ehitada 2027. aasta lõpuks.

Kavandatav tegevus on kooskõlas siseturvalisuse arengukava elluviimise programmiga.

2 https://www.siseministeerium.ee/stak2030

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

12

3.2 Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri3

Patrulltee-2 ala jääb suures osas Alutaguse rahvuspargi Struuga sihtkaitsevööndi alale. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis on keelatud ehitiste püstitamine. Eranditena on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul: Struuga sihtkaitsevööndis tee või tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitseala ja riigikaitse tarbeks ning tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks.

Kuna patrulltee-2 soovitakse rajada riigikaitse tarbeks on võimalik selle rajamine Alutaguse rahvuspargi alale kaitseala valitseja nõusolekul.

3 Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri, vastu võetud 17.12.2020 nr 97; RT I, 22.12.2020, 19

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

13

4 Asjakohaste mõjude selgitamine

4.1 Mõju Natura 2000 aladele (Natura eelhindamine)

Natura hindamise esimeseks etapiks on eelhindamine. Natura-eelhindamise eesmärgiks on välja selgitada, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda negatiivne mõju Natura alale ning asjakohase hindamise vajadus.

Natura hindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. KMHs tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2020).

4.1.1 Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus

4.1.1.1 Struuga loodusala (EE0070128)

Patrulltee-2 põhimõtteline lahendus jääb suures osas Struuga loodusalale.

Loodusala kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450); liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).

Loodusala ohuallikateks on EELIS andmetel reostusoht ja võsastumine.

4.1.1.2 Struuga linnuala (EE0070107)

Patrulltee-2 põhimõtteline lahendus jääb suures osas Struuga linnualale.

Linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on sooräts (Asio flammeus) ja rohunepp (Gallinago media).

Struuga linnualale on tüüpilised vanajõgedel ja sootidel pesitsevad linnuliigid. Arvukamalt pesitseb alal mustviires (Chlidonias niger) ja lauk (Fulica atra), vähemarvukamalt tuttpütt (Podiceps cristatus), tuttvart (Aythya fuligula) ja punapea-vart (Aythya ferina). Veekogudega on seotud ka sinikael-part (Anas platchyrynchos), viupart (Anas penelope) ja sõtkas (Bucephala clangula). Jõesootide roostikes esineb roo- loorkull (Circus aeruginosus) ja hüüp (Botaurus stellaris). Luhtadel esineb arvukamalt rukkirääk (Crex crex), tikutaja (Callinago gallinago), rohunepp (Gallinago media) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Linnuala ohuallikateks on EELIS andmetel reostusoht ja võsastumine.

4.1.2 Kavandatava tegevuse seotus Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorraldusega

Kavandatud tegevus ei ole vajalik ühegi Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

4.1.3 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad väärtused

Kavandatava tegevuse eeldatav mõjupiirkond on patrulltee-2 alune ala ja selle vahetu ümbrus.

Tabel 3. Mõjupiirkonda jäävate Natura alade kaitse-eesmärgid ja mõju võimalikkus neile.

Väärtus Mõju võimalikkus

Struuga loodusala

jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450);

Patrulltee-2 põhimõtteline lahendus kattub suures osas elupaigatüübiga 6450. Antud elupaigatüüpidele ei saa mõju esinemist välistada. Mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

14

saarmas (Lutra lutra) Saarmas on poolveeline imetaja, kelle esinemist ei ole otseselt Struuga loodusala EELISes registreeritud, samas sobivaid elupaiku leidub piirkonnas. Riikliku seire 2012. a

aruande kohaselt oli ainult Narva jõe alamjooksule jääv seireruut saarmaga asustatud.4 Mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

paksukojaline jõekarp (Unio crassus)

Liigi leiukoht (inventeeritud 2002.a) asub Narva jões Struuga sissevoolust Gorodenka suudmeni (KLO9200087). Narva jõe ülem- ja alamjooksul paksukojalist jõekarpi elusisenditena 2009.-2010. a inventuuril ei leitud, küll aga leidus siin-seal karbitükke ja

vanu, juba kulunud karbipoolmeid5. 2002.a liigi leiukoha piirkonda jääb patrulltee-2 alale. Mõju esinemist ei saa välistada ning mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

tõmmuujur (Graphoderus bilineatus)

Elutseb siseveekogudes, registreeritud elupaiku leidub Narva jõe ülemjooksul. Patrulltee-2 põhimõttelisel alal on registreeritud elupaik (KLO9200096 inventeeritud 2013. a). Struuga jõe soodi põhjakalda lähedal madalas vees roostikus leitud. Mõju esinemist ei saa välistada ning mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia)

Registreeritud elupaigad jäävad patrulltee-2 mõjupiirkonda. Mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

harilik tõugjas (Aspius aspius)

Registreeritud elupaigad jäävad patrulltee-2 mõjupiirkonda. Mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

harilik hink (Cobitis taenia)

Registreeritud elupaigad jäävad patrulltee-2 mõjupiirkonda. Mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

harilik võldas (Cottus gobio)

Registreeritud elupaigad jäävad patrulltee-2 mõjupiirkonda. Mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

harilik vingerjas (Misgurnus fossilis)

Registreeritud elupaigad jäävad patrulltee-2 mõjupiirkonda. Mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

jõesilm (Lametra fluviatilis)

Esineb Narva jõe alamjooksul (peetakse Eesti olulisimaks elupaigaks). Narva jõe ülemjooksul liiki ei esine, seega ebasoodsa mõju tekkimine on ebatõenäoline.

lõhe (Salmo salar) Narva jõgi Karoli jõe suudmest Gorodenka oja suudmeni ja Narva veehoidla paisust suubumiseni Narva lahte kuulub „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusseˮ. Struuga loodusalal leidub lõhe Narva jõe alamjooksul, kuid lõhe looduslikku taastootmist seal ei toimu. Mõju esinemist ei saa välistada ning mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus

Struuga linnuala

sooräts (Asio flammeus) Patrulltee-2 põhimõttelise lahenduse mõjualas ei ole registreeritud liigi elupaiku, samas elupaigad on piirkonnas sobivad. Mõju esinemist ei saa välistada ning mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

rohunepp (Gallinago media)

Lähimad registreeritud elupaigad asuvad Karoli luhal (KLO9100034) ja Struuga luhal (KLO9123260, KLO9100033). Mõju esinemist ei saa välistada ning mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

4.1.4 Natura eelhindamise järeldused

Kavandatava tegevuse mõjualasse jääb Struuga loodus- ja linnuala. Kavandatava tegevusega võib kaasneda ebasoodne mõju Struuga loodusala kaitse-eesmärkidele. Kavandatavad patrulltee kattub elupaigatüübi 6450 lamminiidud esinemisaladega. Patrulltee-2 rajamisega võib kaasneda elupaigatüübi 6450 eraldise vähenemine. Lisaks on kaudselt võimalik mõjutada vee elupaikadega seotud liike – harilik tõugjas, harilik võldas, harilik hink, harilik vingerjas, lõhe, paksukojaline karp. Vajalik on Natura asjakohase hindamise läbiviimine Struuga loodusala kaitse-eesmärkide suhtes.

Kavandataval tegevusel võib esineda mõju Struuga linnuala kaitse-eesmärkidele. Kaitstavate liikide teadaolevaid ja registreeritud elupaiku patrulltee-2 mõjualasse ei jää, kuid alal leidub mõlema kaitse-

4 Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024. 5 Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

15

eesmärgiks oleva liigi jaoks potentsiaalseid sobivaid elupaiku. Mõju olulisus tuleb selgitada asjakohase hindamise läbiviimisel.

Tulenevalt eeltoodust viiakse KMH aruande koostamisel läbi Natura asjakohane hindamine Struuga linnu- ja loodusala suhtes.

4.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh kaitsealustele liikidele

Käesolevas peatükis ei käsitleta dubleerimise vältimiseks ptk-s 4.1 Natura eelhindamine käsitletavaid kaitstavaid loodusobjekte ehk linnu- ja loodusalasid.

Kaitsealustest aladest jääb projekti ala suures osas Alutaguse rahvuspargi territooriumile. Alutaguse rahvuspargi kaitse eesmärk on:

1) kaitsta, säilitada ja taastada soo-, metsa-, niidu-, järve-, jõe- ja Peipsi järve ranniku kooslusi, piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet ja pinnavorme, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku;

2) kaitsta ja tutvustada Selisood, Muraka ja Puhatu soostikku, Kurtna järvederikast mõhnastikku, Jõuga ja Kõnnu oosistikku, Mäetaguse tammikut, Tärivere mäge, Peipsi põhjaranniku luitestikku, Narva jõe struugasid ja luhtasid ning Alutaguse kriivasid;

3) kaitsta ja tutvustada piirkondlikku kultuuripärandit ning ajaloolis-kultuurilisi objekte; 4) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited − 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited − 2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivaalade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel pinnal (6270*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0);

5) kaitsta kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need on ida-võsalill (Moehringia lateriflora), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laialehine nestik (Cinna latifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), soohiilakas (Liparis loeselii), harilik lendorav (Pteromys volans), hink (Cobitis taenia), männipurelane (Stephanopachys linearis), männisinelane ehk ebasüsik (Boros schneideri), tõugjas (Aspius aspius), lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio) ja väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus);

6) kaitsta kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja I lisas nimetamata rändlinnuliike, ning nende elupaiku. Need liigid on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike- konnakotkas (Aquila pomarina), kassikakk (Bubo bubo), must-toonekurg (Ciconia nigra), väikepistrik (Falco columbarius), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), sooräts (Asio flammeus), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rohunepp (Gallinago media), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), laanerähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo- loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), hallõgija (Lanius excubitor), punaselg-õgija (Lanius

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

16

collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), kalakajakas (Larus canus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);

7) kaitsta kaitsealuseid, ohustatud ja haruldasi linnuliike ning nende elu- või rändepeatuspaiku. Need liigid on niidurüdi (Calidris alpina schinzii), rabapüü (Lagopus lagopus), kanakull (Accipiter gentilis), jäälind (Alcedo atthis) ja hüüp (Botaurus stellaris);

8) kaitsta kaitsealuseid taime- ja seeneliike ning nende kasvukohti. Need liigid on lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium), palu-liivkann (Arenaria procera), kummeli-võtmehein (Botrychium multifidum), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun lõikhein (Cyperus fuscus), vesi-kiilsirbik (Dichelyma falcatum), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe), harilik sookäpp (Hammarbya paludosa), harilik käokuld (Helichrysum arenarium), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), väike käopõll (Listera cordata), vesilobeelia (Lobelia dortmanna), liiv-esparsett (Onobrychis arenaria), juurduv kõrkjas (Scirpus radicans), lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium), karvane ristmadar (Cruciata laevipes), lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), nõmmnelk (Helichrysum arenarium), poropoorik (Amylocystis lapponica), taigapässik (Inonotopsis subiculosa) ja haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana).

Kuna patrulltee ala jääb Alutaguse rahvuspargi territooriumile ja võimalikus mõjualas esineb mitmeid kaitse-eesmärgiks olevaid kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti ning kooslusi (vt ptk 2), siis on vajalik KMH aruandes hinnata mõju Alutaguse rahvuspargi kaitse-eesmärkidele, sh kaitsealuste liikide leiukohtadele ja kaitse-eesmärgiks olevatele kooslustele. Mõju hindamiseks on vajalik täpsustada olemasolevat olukorda projekti alal ja mõjualal, sh kaitsealuste liikide ja koosluste esinemist ning koosluste seisundit.

4.3 Mõju veekvaliteedile ja –režiimile

Kavandatav tegevus võib mõjutada pinnavee kvaliteeti patrulltee ehitusperioodil juhul, kui on võimalik veekogu kallaste kahjustamine ja heljumi sattumine veekogusse. Eeskätt on ohuks veekvaliteedile ja - režiimile patrulltee-2 rajamisel veeületuskohtade (sildade) rajamine. Samuti esineb veerežiimi muutus seoses võimaliku teetammi ja teekraavide rajamisega. Tegevuse mõju pinnavee kvaliteedile hinnatakse KMH aruande koostamisel eksperthinnangu vormis.

Patrulltee-2 paikneb soistel tugevalt liigniisketel ja kohati üleujutatavatel aladel. Patrulltee-2 ehitamisel on vajalik täiendavate sildade rajamine. Samuti on vajalik suure tõenäosusega patrulltee-2 ehitusega teetammi ja teekraavide rajamist. Mõju pinnase veerežiimi muutusele ja sellega kaasnevale mõjule taimestikule ning kooslustele hinnatakse KMH aruandes eksperthinnangu vormis.

Patrulltee-2 ehituse ning kasutamise ajal ei ole ette näha mõju põhjaveele. Seega mõju põhjavee kvaliteedile ja kvantitatiivile puudub ja mõju põhjaveele KMH aruandes ei käsitleta.

4.4 Mõju õhukvaliteedile, sh müra

Piirkonna õhu kvaliteeti mõjutavad ehitusmasinate heitgaasid ehitusperioodil. Tegu on vähese ja lühiajalise mõjuga. Kasutusaegne mõju ei põhjusta olulist õhukvaliteedi halvenemist. Olulist mõju õhukvaliteedile ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata ja seega teemat KMH aruandes detailsemalt ei käsitleta.

Ehitusperioodil on täiendavaks müraallikaks ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale tööde teostamist. Ehitusaegset müra käsiteletakse KMH aruandes eksperthinnangu vormis, eeskätt linnustiku võimaliku häiringu vaates. Müratasemete arvutuslikku hindamist ei teostata. Olulist kasutusaegset müra patrulltee-2 kasutusega ei kaasne.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

17

4.5 Mõju vibratsiooni tasemele

Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha vibratsiooni taseme muutusi. Teemat KMH aruandes ei käsitleta.

4.6 Mõju maavarale

Kavandatava patrulltee-2 alal või vahetus läheduses puuduvad Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel maavarade leiukohad, levialad või perspektiivalad. Patrulltee-2 rajamine ei halvenda ligipääsu maavaravarule ja seega oluline mõju maardlatele puudub.

Igasugune ehitustegevus nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud ning seega piirkonnas sellest lokaalne negatiivne mõju puudub. Lisaks on kavandatava patrulltee- 2 materjalitarve võrdlemisi tagasihoidlik ning olulist keskkonnamõju maavaradele ei avalda. Teemat KMH aruandes ei käsitleta.

4.7 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavasti olulisi muutusi valguse või soojuse tasemes. Teemat KMH aruandes ei käsitleta. Patrullteele-2 ei ole kavandatud valgustust (prožektoreid vms).

4.8 Mõju pinnasele

Kavandatava patrulltee-2 rajamiseks teostatakse kaevetöid ning kooritakse pinnast. Kaevetöödel kaevandatav pinnas ladustatakse ehitusprojektis määratavatesse kohtadesse (võimalusel taaskasutatakse haljastusel või täitematerjalina). Tegu ei ole niivõrd mastaapse ehitustegevusega, et avaldada olulist mõju pinnasele. Teemat KMH aruandes ei käsitleta.

4.9 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Tegevuse positiivse mõjuna saab välja tuua Eesti julgeoleku ja idapiiri kaitse tõhustamist, millel on positiivne mõju julgeolekule.

Olulisi negatiivseid mõjusid sotsiaalsetele vajadustele, tervisele ja varale ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata. Teemat KMH aruandes ei käsitleta. Maaomandit puudutavad küsimused tuleb lahendada maaomanike ja arendaja koostöös järgides vajadusel Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatut.

Patrulltee-2 ehitamine ei ole väga suuremahuline ehitustegevus, mis võiks põhjustada olulist negatiivset mõju teedevõrgule, sh riigiteedele.

4.10 Jäätmeteke

Patrulltee-2 rajamise ja kasutamisega ei kaasne olulist jäätmeteket. Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ka ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle jäätmeluba, kompleksluba või vastavat registreeringut omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust ning teemat KMH aruandes ei käsitleta.

4.11 Võimalik mõju kultuuripärandile

Patrulltee-2 ning selle mõjualal ei paikne ühtegi kultuurimälestist.

Kavandatav patrulltee-2 alal ei paikne ühtegi pärandkultuuriobjekti. Lähialale jääb pärandkultuuriobjektid Lotjade ehitusplats, mis on hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud (reg nr 122:LEK:001) ja Veski, mis hävis II maailmasõja ajal (reg nr 122:VEV:002). Pärandkultuuriobjektidel puuduvad küll otsesed

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

18

kitsendused, kuid patrulltee-2 projekteerimisel ja ehitamisel tuleks võimalusel pärandkultuurilist väärtust omavaid elemente säilitada, antud juhul planeeritavale patrulltee-2 alale ei jää ühtegi pärandkultuuriobjekti.

Antud projekti puhul pole oodata mõju kultuuripärandile, seega teemat KMH aruandes ei käsitleta.

4.12 Võimalik mõju kliimamuutustele

Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu, siis oluline mõju kliimamuutustele puudub ning teemat ei käsitleta KMH aruandes.

4.13 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Tegu on piiritaristu väljaehitamisega riigipiirile. Tegevusel puudub riigipiiri ülene mõju, KeHJS § 30 või Espoo (1991) konventsiooni piiriülese keskkonnamõju hindamise kohta, mõistes. KMH aruandes antud teemat ei käsitleta.

4.14 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega

Patrulltee-2 kavandatakse piirkonda kuhu on kavandatud ka piirihalduse tõhustamiseks seirepositsioonid. Seirepositsioonide rajamisel on läbiviidud keskkonnamõju hindamine, sh Natura hindamine6. Mõlema projekti eesmärgiks on piiritaristu väljaehitamine ning projektid omavad koosmõju.

Tegevuste koosmõju hinnatakse KMH aruandes. Võetakse arvesse, et patrulltee-2 soovitakse võimalusel ühildada seirepositsioonide ligipääsuteedega.

4.15 Mõju hädaolukordadest

Planeeringuala ei jää vastavalt Maa-ameti ohtlike käitiste kaardile ohtlike ettevõtete ohualasse. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid.

Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi.

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. KMH aruandes antud teemat ei käsitleta.

6 https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/?search[public_number]=16-6%2F20-15531

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

19

6 Hindamismetoodika ja vajalikud uuringud

Keskkonnamõju hindamisel, sh aruande koostamisel, lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest ning järgitakse keskkonnamõju hindamise häid tavasid ning ajakohaseid juhendmaterjale, eeskätt 2018 a koostatud Keskkonnamõju hindamise käsiraamatut7. KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte.

KMH raames läbiviidava Natura hindamise puhul järgitakse asjakohaseid juhendeid8, 9.

Keskkonnamõju hindamine toimub avaliku protsessina. KMH protsessi saavad sekkuda ja põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib pöörduda nii otsustaja, arendaja kui keskkonnamõju hindaja poole.

Hindamisel lähtutakse mõjude hindamise metoodilisest lähenemisest, mille korral hinnatakse muutusi keskkonnas ehk muutusi olemasoleva olukorra suhtes, mis toimuvad kavandatava tegevuse rakendumisel. Selleks prognoositakse mõjuhindamise käigus tagajärgi (nt saasteainete emissioon), mis võivad põhjustada muutusi keskkonnaelementides (pinnavesi, välisõhk, looduskooslus jms). Oluline on sealjuures vaadelda keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtjate (elanikkond, elusloodus) kontekstis.

Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KMH läbiviimise käigus. Kuna KMH on algatatud enne tegevusloa taotlust on KMH eesmärgiks eeskätt anda soovitusi võimalikult vähe keskkonnamõjusid põhjustavaid patrulltee asukoha ja ehitusliku lahenduse leidmiseks. KMH on oluliseks sisendiks patrulltee- 2 ehitusprojekti koostamisel.

KMH läbiviimisel arvestatakse varasemalt läbi viidud uuringute tulemustega. Antud KMH puhul kuuluvad eeskätt arvestamisele järgmised tööd:

− Alus-geoloogia OÜ. 2016. Narva jõe äärne patrullrada ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. − Keskkonnaagentuur Viridis OÜ. 2018. NARVA JÕE PATRULLRADADE RAJAMISEGA KAASNEVATE

VÕIMALIKE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE: LINNUSTIKU INVENTUUR. − Keskkonnaagentuur Viridis OÜ. 2018. Narva jõe patrullraja KMH. Struuga MKA ja Puhatu LKA hüdro-

geoloogiline uuring. − Keskkonnaagentuur Viridis OÜ. 2018. TAIMKATTE INVENTUUR STRUUGA MKA JA PUHATU LKA-L

SEOSES NARVA JÕE PATRULLRADADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISEGA. − LEMMA OÜ. 2022. Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise

aruanne. − Skepast&Puhkim OÜ. 2016. Karoli luhale juurdepääsutee ja kanalist ülepääsuks vajaliku silla

detailplaneering. KSH aruanne.

Arvesse võetakse ka projektiala piirkonnas teostavate riiklike keskkonnaseirete tulemusi. Narva jõgi on piirkonnas hõlmatud jõgede hüdrokeemiline seire ja jõgede hüdrobioloogilise seirega. Struuga ja Karoli luha rohunepi elupaigad on hõlmatud rohunepi riikliku seirega.

7 https://www.envir.ee/et/kmh-uuringud-ja-juhendid 8 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

9 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

20

Kavandatava tegevuse ala piirkonnas on haudelinnustiku paikvaatlused teostatud 2018 a patrullradade projekti raames ja 2021 a seirepositsioonide KMH raames ning rohunepi elupaikades on teostatud regulaarselt seiret riikliku rohunepi seire käigus. Sellest lähtuvalt tegevuse piirkonnas uut haudelinnustiku inventuuri KMH raames ei kavandata. Mõjuhinnangut on võimalik eelduslikult anda olemasolevate andmete alusel.

Kaitsealuste taimeliikide ja kahjuks ka struugadel esinevate loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinduslikkuse hinnangud on võrdlemisi vanad ning teadaolevalt ei ole piirkonnas lähiminevikus koosluste ja taimestiku inventuuri teostatud. Kogu kavandatava perspektiive trassi osas ajakohased taimestiku andmed puuduvad. Leidmaks patrullteele looduses võimalikult väikest mõju põhjustavat asukohta tuleb KMH raames teostada järgnev uuring:

− Kaitsealuste taimeliikide ja Natura niidu- ning metsaelupaigatüüpide inventuur patrulltee-2 võimalikul trassi alal ja sellest 100 m raadiuses. Taimestiku uuringu käigus kaardistatakse kaitsealuste soontaimeliikide leiukohad. Kaitsealuse liigi esinemisel määratakse liigi arvukus alal ja kaardistatakse leiukoht. Lisaks kaardistatakse alal kõrge ökoloogilise väärtusega kooslused – metsa vääriselupaikade tunnustele potentsiaalselt vastavad alad ja loodusdirektiivi elupaigatüüpidele vastavad kooslused. Järgitakse vastavaid inventeerimisjuhendeid10,11.

KMH kontekstis vaadeldakse põhiliste alternatiividena kavandatud tegevust ja olukorra jätkumist ilma selle elluviimiseta. Mõju hinnangud ja alternatiivide võrdlemine toimub järgneval skaalal:

− Tugev positiivne mõju

− Mõõdukas positiivne mõju

− Vähene positiivne mõju

− Mõju puudub (neutraalne)

− Vähene negatiivne mõju

− Mõõdukas negatiivne mõju

− Tugev negatiivne mõju

10 Pärandkoosluse Kaitse Ühing. 2010. Juhend loodusdirektiivi i lisa poollooduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. 11 Palo, A. 2018. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

21

7 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp

Tegevuse arendajaks on Politsei- ja Piirivalveamet (Kontaktisik: Natalia Abel, [email protected]).

Tegevusloa väljastajaks ehk otsustajaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (Kontaktisik: Camilla Kastein, e-post [email protected], telefon 667 2065).

Keskkonnamõju hindamise viib läbi Lemma OÜ (Kontaktisik: Piret Toonpere, +372 5059914, [email protected]).

KMH läbiviimiseks on moodustatud töögrupp, kuhu kuuluvad järgmised Lemma OÜ-ga seotud spetsialistid oma hariduse, erialaste teadmiste ning senise töökogemuse alusel:

- Piret Toonpere – KMH juhtekspert (litsents KMH0153), tehnikateaduste magister (keskkonnakorraldus) ja loodusteaduste bakalaureus (keskkonnatehnoloogia ökosüsteemide suund). Ekspert on olnud juhteksperdiks paljudes Lemma OÜ poolt koostatud KSH ja KMH-des, samuti osalenud erinevates keskkonnaprojektides ning omab KMH juhteksperdina vajalikku kvalifikatsioon, sh KMH litsentsi. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitsealadele, sh Natura aladele.

- Mihkel Vaarik – keskkonnaekspert, diplomeeritud veemajanduse insener. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: tehnilise taristu küsimused, mõju veekvaliteedile.

- Heli Aun - keskkonnaspetsialist, geotehnoloog - Hinnatavad mõjuvaldkonnad ja ülesanded KMH juures: foonikirjelduse koostamine, mõju veerežiimile ja hüdrogeoloogiliste tingimustega seotud küsimused.

KMH läbiviimise käigus kaasatakse KMH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte. Kaasatakse vähemalt järgnevad erialaspetsialistid:

− Botaanik (isik täpsustatakse KMH aruande koostamisel) – teostab taimestiku ja taimekoosluste inventuuri patrulltee võimalikul alal ja sellest 100 m raadiuses. Inventuuri käigus antakse hinnang tegevuse võimalikele mõjudele.

− Ornitoloog (isik täpsustatakse KMH aruande koostamisel) – koondab linnustiku andmed projektiala ümbruses ja annab hinnangu mõjudele linnustikule, eeskätt Natura linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele.

Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi tegevuse vastu, on KMH programmi koostamise ajal määratletud järgnevalt tabelis 2. KMH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutavate ja/või huvitatud isikute ja asjaomaste asutuste nimekiri täieneda.

Tabel 4. Huvitatud isikud või asjaomased asutused.

Isik või asjaomane asutus Huvi põhjus Kaasamise/teavitamise viis

Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet

KMH algataja ja otsustaja Kirjaga ei teavitata, kuna on korraldajana protsessiga kursis otsustajana.

Politsei- ja Piirivalveamet Arendaja ehk asjast huvitatud isik Kirjaga ei teavitata, kuna on protsessiga kursis

Keskkonnaamet Kuulub asjaomaste asutuste hulka lähtuvalt KeHJS §23 lg (2)

Teavitatakse e-kirjaga.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Projekti alale jääb riigimetsa alasid.

Maa-ja ruumiamet Projekti alale jääb riigimaa alasid.

Transpordiamet Patrulltee võib vajada mahasõdu rajamist riigiteelt Jaama-Kuningaküla tee.

Muinsuskaitseamet Kultuuripärandi ning mälestiste kaitsega tegelev asutus. Antud juhul ei ole mõju

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

22

kultuuripärandile tuvastatud, kuid selgitamaks nt võimalikku arheoloogiapärandi esinemise võimalust on asjakohane edasise koostöö vajaduse selgitamiseks kaasata.

Maaomanikud Projekti alale võib jääda eraomandis olevaid kinnistuid

Alutaguse Vallavalitsus Kavandatava tegevuse alaga seotud kohalik omavalitsus.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon.

Muud asjaomased asutused ja isikud

KMH protsessi käigus lisanduda võivad isikud, kes edaspidi KMH programmi avalikustamise käigus avaldavad soovi olla kaasatud.

Teavitatakse e-kirjaga.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

23

8 Ajakava

Tabel 5. KMH ajakava.

Keskkonnamõju hindamise etapp Aeg

KMH algatamine Algatatud Tehnilise Järelevalve Ameti 28.10.2024 otsusega otsusega nr 16-12/24-12827-003

KMH programmi koostamine Detsember 2024-Jaanuar 2025

KMH programmi kohta asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine ja programmi avalik väljapanek

Veebruar 2025

KMH programmi avalik arutelu Märts 2025

KMH programmi täiendamine Märts 2025

KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll ja vastavaks tunnistamine

Aprill 2025

KMH läbiviimine ja aruande koostamine, sh uuringute läbiviimine Aprill-august 2025

KMH aruande kohta asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine ja aruande avalik väljapanek

September-oktoober 2025

KMH aruande avalik arutelu Oktoober 2025

KMH aruande täiendamine November 2025

KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll ja vastavaks tunnistamine

Detsember 2025

Programmi koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju hindamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on esitatud ajakava esialgselt eeldatav.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

24

9 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel

Lisatakse ettepanekute laekumisel

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

25

Lisad Lisa 1 Keskkonnamõju hindamise algatamise taotlus ja otsus

Algatamise taotlus https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ registreerimise nr: 16-12/24-12827

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

26

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

27

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 9.02.2025

28

Lisa 2 KMH programmile esitatud ettepanekud

Täiendatakse laekumisel

Lisa 3 KMH programmi avalikustamise dokumendid

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Meie: 1.14-2.4/1728-1 27.02.2025

[email protected]

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2

keskkonnamõju hindamise programm

Politsei- ja Piirivalveamet esitas vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 261 27.09.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) taotluse ning 24.10.2024 täiendatud taotluse

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamiseks Narva jõe patrulltee-2 projektile.

TTJA on oma 28.10.2024 otsusega algatanud Politsei- ja Piirivalveameti 24.10.2024 esitatud

taotluse põhjal keskkonnamõju hindamise.

Palume KeHJS § 16 alusel korraldada keskkonnamõju hindamise programmi avaliku

väljapaneku ja avaliku arutelu ning esitada programm asjaomastele asutustele seisukoha

küsimiseks.

Lugupidamisega

Natalia Abel

Politsei- ja Piirivalveamet

[email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)