Pöördumine

Tervist,

seoses riigikohtu ja minu kirjavahetusega (Teie 22.01.2025 6-1/25 jj) on minu poolt selgesõnaliselt esitatud taotlus minule saadetud kõigilt vastustelt eemaldada märge asutusesiseseks kasutamiseks ehk sisuliselt  asutusevälise kasutamise keelumärge. See on põhimõtteline ja piisavalt arusaadavalt andmesubjekti poolt väljendatud. Olen oma seisukoha selgelt väljendanud juba eelmises kirjas, kuid olete seda põhistamatult eiranud ning pannud samasuguse piirangu ka viimasele vastusele 03.03.k.a. Tegemist on sisuliselt minu taotluse rahuldamata jätmisega, mis on edaspidiselt eelduseks kaebusega halduskohtusse pöördumisel. 

Olete jätkuvalt märkinud, et kirja kasutuspiirangu õiguslikuks aluseks on AvTS § 35 lg 1 p 12 ehk kirjavahetuses sisalduvad andmed kahjustavad oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Minu nimi on avalik ja veel ühes või sajas kohas avaldamine ei kahjusta kuidagi minu eraelu puutumatust, veel vähem oluliselt. Kui olete suvatsenud tutvuda avalike andmetega minu kohta, sh internetis, siis minu nimi on seal kättesaadav mitmesugustes valdkondades, sh publitsistina ja kauaaegse juristina. Meiliaadress on üldkasutatav ja sellised aadressid lõpuga @gmail.com on enamusel EV kodanikel. Vastupidi – olen huvitatud, et minu kontaktandmed ei oleks varjatud, vaid vajadusel kättesaadavad. Minu nimi ega meiliaadress ei liigitu kuidagi eriliigiliste andmete või nn varasemas terminoloogias delikaatsete isikuandmete alla, mida ei või avalikustada. Saades igapäevaselt nn õngitsuskõnesid jms petukirju, on pahalased juba ammu kuskilt teada saanud minu kõikvõimalikud andmed ja seda ilmselt  eelkõige kaubandusteenust osutavate firmade kaudu.   Paraku ma ei näe minu nime ja kontaktide avaldamise kaudu minu eraelu puutumatuse mingisugust kahjustamist, vastupidi – riigikohtu töökorralduse läbipaistvust isikuandmete osas, millest kirjavahetus alguse sai, on hakatud õigusvastaselt piirama, ja see on minu subjektiivne hinnang. Riigikohtu eelduslik seisukoht, et nime ja meilikontakti avaldamine on lubamatu, peaks lähtuma eelkõige andmesubjekti arvamusest, mille osas olen nõusoleku andnud, kuigi selle vastu riigikohus huvi ei tundnud. Riigikohtu seisukohast, mida esindate,  järeldub, et isiku nime avaldamine dokumendiregistris on igal juhul eraelu puutumatuse õigusvastane kahjustamine, kuigi tegemist ei ole arestimaja või mingi muu  asutuse dokumendiregistriga, kuhu sattumine on diskrediteeriv jms.

Lisaks ma ei tea, milline on kohtupraktika AvTS § 54¹ sanktsioonide kohaldamise osas – kas avaldamise piirang puudutab ainult isikuandmete töötlejat või isegi andmesubjekti, mistõttu ma ei soovi selles osas nö seaduse tõlgendamisega eksperimenteerida. Soovin, palun ja nõuan väga minu õigusi kitsendava kasutuspiirangu märke kõrvaldamist riigikohtu vastustelt. Hinnang õiguste kitsendamisele on samuti subjektiivne, aga jään taotluse juurde. Taotlus on selge ja lihtne. Järelikult on minul huvi, et ka riigikohtuga suhtlemise sisulised asjaolud oleks avalikud kõigile huvitatud isikutele. Näiteks juhul, kui viitan Šotimaa kolleegile ülalkirjeldatud kirjavahetusele, siis ta ei saa dokumendiregistrist sellega vahetult tutvuda. Dokumendiregistris kirjavahetuse nähtavuse piiramist ei saa dogmaatiliselt laiendavalt põhjendada eraelu puutumatuse nõudega, mis pakub huvi ka praeguse kaasuse puhul.  See, et ebamõistlikud piirangud kirjavahetuselt maha võetakse, on iga teovõimelise isiku vaba tahte legitiimne väljendus, mille osas ükski riigiasutus ei tohiks takistusi teha, v.a. juhul kui on tegemist seaduses otsesõnu sätestatud juhtumitega, sh riigisaladusega jms. Järelikult on praeguses olukorras riigikohtu poolt ilmse ja arusaamatu ülereguleerimisega või "ülehoolimisega", mille vajalikkusest andmesubjekt praeguses olukorras ei mõista. Ka teil ei ole selles osas vastuväiteid. 

Lugupidav Rein Pärtel

ehk õigel käänamisel on perenimi Pärtel - Pärteli, mitte Pärtli. :)