Kiri

Maaparandussüsteemi eesvool

Maa pa

ran du

ss üs

tee mi e

es vo

ol

Ees vo

olu ka

its ev

öö nd

(1 2 m

)

Eesvoolu kaitsevöönd (12 m)

M aa

pa ra

nd us

sü st

ee m

i e es

vo ol

Teeprojekt Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga Tartu-Nõo lõik (km 138,4-152,0) (töö nr MA14688)

1.EP 4577 m²

2.EP 3868 m²

3.EP 3354 m²

4.EP 3156 m²

5.EP 3374 m²

6.EP 3960 m²

7.EP 4237 m²

8.EP 4962 m²

9.EP 4086 m²

10.EP 4226 m²

11.EP 3802 m²

12.EP 3362 m²

13.EP 3626 m²

14.EP 3623 m²

15.EP 3473 m²

16.EP 3345 m²

17.EP 3555 m²

18.EP 3776 m²

19.EP 3749 m²

20.EP 5322 m²

21.EP 6091m²

22.EP 3998 m²

23.EP 3997 m²

24.EP 4600 m²

25.EP 3777 m²

28.EP 3130 m²

27.EP 3202 m²

26.EP 3899 m²

29.Üm 13538 m²

30.L 9613 m²

30.L 1145 m²

Joonise nimetus: ESKIISJOONIS (V1)

Asukoht: NÕGIARU KÜLA, NÕO VALD, TARTU MAAKOND

Huvitatud isikud: TOOMAS KIRSIPUU

Koostaja: LIIS ALVER

Töö nimi: METSA-VOODLA JA KILGI MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE ETTEPANEK

Vä lip

ro je

kt O

Ü , r

eg n

r 1 43

39 54

1 Se

pa vä

lja 3

3, T

ar tu

, i nf

o@ va

lip ro

je kt

.e e

Töö nr: DP-202451

Kuupäev: 16.11.2024

Joonise nr: 1

Mõõtkava: 1:2000

Formaat: A3

LEPPEMÄRGID

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Illustratiivne planeeritava eluhoone asukoht

Orienteeruv juurdepääs krundile

1. Planeeringuala moodustab Nõgiaru külas asuvad Metsa-Voodla (52801:001:0430, 6,64 ha, 100% maatulundusmaa) ja Kilgi (52801:001:0344, 6,92 ha, 100% maatulundusmaa)

2. Joonisele on kantud teeprojekti Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga Tartu-Nõo lõigu (km 138,4 - 152,0) projektlahendus (Koostaja Skepast & Puhkim AS, töö mr MA14688)

MÄRKUSED

Olemasolev kraav/maaparandussüsteemi eesvool

Planeeritav krundipiir

Planeeritav sõidutee

Planeeritav/ümbertõstetav kraav

Planeeritav tiik

Planeeritav üldkasutatav haljasala

ELEVON KINNISVARA oü

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Nõo Vallavalitsus

[email protected]

Voika tn 23

61601, Tartu maakond, Nõo vald,

Nõo alevik

Teie 06.02.2025 nr 7-1.1/208

Meie 04.03.2025 nr 7.2-2/25/2164-2

Seisukohtade väljastamine Nõo vallas Kilgi

ja Metsa-Voodla kinnistute

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Nõo vallas Nõgiaru külas Kilgi ja Metsa-Voodla kinnistute

detailplaneeringu (katastritunnused 52801:001:0344 ja 52801:001:0430, edaspidi planeering)

koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud. Kinnisute juurdepääs on kohalikult Nõo-Metsküla

teelt (tee nr 5280062) riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 150,72 ristumiskoha kaudu.

Planeeringu eesmärgiks on kuni 30 elamu kavandamine. Riigi põhimaantee keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 8391 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS)

ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Taotlusele lisatud eskiisi kohaselt (vt lisa 1) on juurdepääs kavandatud perspektiivselt

ringristmikult. Riigitee ümberehitus on teadmata ajani edasi lükkunud. PlanS § 124 kohaselt

on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

1.1. Planeeringuga on vajalik lahendada elamuala juurdepääs olemasolevat liikluskeskkonda

arvesse võttes (st olukord kuni põhimaantee ümberehituseni). Seejuures käsitleda

vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute ja riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–

Nõo lõigu eelprojekti (edaspidi Tartu-Nõo teeprojekt) lahendusega (Reaalprojekt OÜ, töö

nr MA14688TN). Planeeringu aluseks palume võtta õige projekti (vt joonis 1).

Planeeringust huvitatud isikul tuleb arvestada asjaoluga, et Tartu-Nõo teelõigu 2+2

ristlõikele ümberehituse järgselt muutub oluliselt põhimaantee ja ümberkaudsete teede

liikluslahendus.

2 (4)

Joonis 1. Väljavõte Tartu-Nõo eelprojektist.

1.2. Arvestades põhimaantee kõrget liiklussagedust ning planeeritavale arendusalale

iseloomulikku pöördeliiklussagedust ja kinnistule planeeritud hoonemahtu, ei saa me

nõustuda uue elamuala juurdepääsu kavandamisega km 150,72 kohaliku Nõo-Metsküla

tee ristumiskoha kaudu. Planeeringu elluviimisel muutub alla 20 sõiduki ööpäevas

liiklussagedusega ristmiku tüüp ristmikuks, mille liiklussagedus on üle 20 sõiduki

ööpäevas. Tulenevalt liiklussageduse muutusest kehtivad karmimad nõuded ristmike

vahekaugusele ja tehnilisele lahendusele. Olemasolevat lihtristmikku ei saa ümber ehitada

kanaliseeritud ristmikuks, sest see läheb vastuollu normide § 23 (ristmike vahekagus

lubatud minimaalselt 500 m). Kui maakasutusest tulenev ristumiskohtade vajadus läheb

vastuollu normidega, siis tuleb arendajal kavandada maanteega paralleelselt kulgev

kogujatee. Me oleme Tartu-Nõo teelõigu projekteerimistingimuste menetluses kaasanud

Vahenurme kinnistu (52801:001:0434) omaniku, kes on andnud oma nõusoleku

eskiisprojektile. Planeeringuala juurdepääsuks vajalik kogujatee on sobilik kavandada

Tartu-Nõo teeprojektis kavandatud asukohas, st Nõo-Metsküla kohalikust teest kuni

riigiteeni nr 22191 Nõo-Meeri tee (vt joonis 2 punase joonega). Olemasolev kohaliku tee

ristmik tuleb sulgeda ja parkla juurdepääs teeprojektist tulenevalt ümber ehitada.

Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada

bussipeatustega. Kirjeldatud töid on vajalik käsitleda planeeringu elluviimise kavas

planeeringust huvitatud isiku kohustustena.

Joonis 2. Väljavõte maa-ametist. Kogujatee võimalik asukoht tähistatud punase joonega.

3 (4)

1.3. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Nõustume hoonete

kavandamisega tee kaitsevööndist väljapoole.

4. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

4.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

4.2. Arvestada Tartu-Nõo teeprojekti lahendusega. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb

kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul lähtuda

normide lisa 1 tabelist 41.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1

tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada,

ristumiskoht likvideerida ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või

liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone

ehitusloa väljastamist.

10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb kõrge liiklussagedusega põhimaanteega, tuleb

planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust

tuleb hinnata (müra modelleerida) vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32

„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete

4 (4)

tagamiseks arvestades üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarbele kehtestatud

mürakategooriatega. Seletuskirjas kirjeldada ning joonistel näidata kavandatud

leevendusmeetmed (nt müravall, haljastus, müratõkkesein). Seletuskirja lisada selgitus, et

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa 1. Metsa-Voodla _Kilgi DP_ESKIIS_2024.11.16_v1

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]