Hankeleping

HANKELEPING

28.02.2025 nr 2-2/25/88

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a, 11314 Tallinn), Kaitseministeerium (registrikood 70004502, asukoht Sakala 1, 15094 Tallinn), keda esindab peadirektori 25.02.2025 käskkirja nr 14 alusel hangete osakonna projektibüroo juht Ats Janno (edaspidi nimetatud tellija), ja Sihtasutus Estonian Business School (registrikood 90013934, aadress A. Lauteri tn 3, 10114 Tallinn), keda esindab seaduse ja põhikirja alusel alusel juhatuse liige Andreas Veispak (edaspidi nimetatud täitja), (edaspidi eraldi ja üksikult nimetatud pool ning koos ja ühiselt nimetatud pooled), sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1 Leping sõlmitakse lähtudes riigihanke „Kaitsevaldkonna tehisintellekti (AI) teemalise

häkatoni läbiviimine“ (viitenumber 287828) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ning nimetatud riigihanke raames täitja poolt esitatud pakkumusest.

1.2 Tellija sõlmib lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus fikseeritud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.3 Täitja avaldab ja kinnitab, et: 1.3.1 temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.3.2 ta on lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult

enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.3.3 lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.3.4 ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada.

1.4 Lepingu esemeks on riigihanke alusdokumentides (sh lisades) kirjeldatud kaitsevaldkonna tehisintellekti (AI) teemalise häkatoni läbiviimise kavandamine ja elluviimine (edaspidi nimetatud teenus).

1.5 Teenus peab vastama riigihanke alusdokumentidele, lepingu tingimustele ja täitja poolt esitatud pakkumusele, mis on ühtlasi lepingu lahutamatuks osaks.

2. Poolte õigused ja kohustused

2.1 Täitja kohustub: 2.1.1 pakkuma lepingu kestuse perioodil sama teenust, mille ta esitas riigihankes; 2.1.2 tagama teenuse vastavuse riigihanke alusdokumentides toodud tehnilisele

kirjeldusele ja täitja riigihanke pakkumusele;

2/8

2.1.3 osutama teenust vastavalt lepingus määratletud tingimustele, kvaliteetselt, õigeaegselt ja kokkulepitud mahus, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele, valides teenuse osutamiseks oma äranägemisel vajalikud meetodid ning juhindudes seejuures lepinguga saavutatavast eesmärgist ja tähtaegadest;

2.1.4 vastutama teenuse osutamise kvaliteedi ning kavandatud eesmärkide saavutamise eest;

2.1.5 kooskõlastama Kaitseministeeriumi teadusnõuniku Kairi Talvesiga igakordselt kõik tegevused (tehnilise kirjelduse punktid 1.2 ja 1.3);

2.1.6 realiseerima pakkumuses pakutud kaitsevaldkonna tehisintellekti (AI) teemalise häkatoni läbiviimise ja täielikult täitma tehnilise kirjelduse punktis 1.3.4 nimetatud tegevused hiljemalt 01.07.2025;

2.1.7 mitte avaldama, kasutama, edasi saatma teenuse osutamisega seotud dokumente ja teavet ilma tellija kirjaliku loata;

2.1.8 mitte kasutama lepingu täitmiseks koostatud dokumente ühegi teise kliendi jaoks samal või muudetud kujul;

2.1.9 andma tellija nõudmisel ülevaate teenuse osutamise hetkeseisust; 2.1.10 tagama teenuse osutamiseks lepinguga kokkulepitud tasu eest vajaliku

kvalifikatsiooniga tööjõu, vahendid, materjalid jms, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks;

2.1.11 teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest; 2.1.12 kõrvaldama tellija nõudmisel teenusel ilmnenud puudused viivitamatult omal kulul; 2.1.13 hüvitama tema süül tellijale ja/või kolmandatele isikutele tekitatud kahju; 2.1.14 tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta.

Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne lepingu sõlmimist, peab täitja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise;

2.1.15 viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti.

2.2 Täitjal on õigus:

2.2.1 saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab teenuse osutamist; 2.2.2 teha tellijale ettepanekuid teenuse parema organiseerimise osas; 2.2.3 saada lepinguliste kohustuste täitmise eest kokkulepitud tasu; 2.2.4 nõuda poolte koosoleku kokkukutsumist, kui see on teenuse osutamiseks,

tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks vältimatu.

2.3 Tellija kohustub: 2.3.1 vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste

täpsustamiseks; 2.3.2 informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud teenuse

osutamisega; 2.3.3 tasuma lepinguliste kohustuste täitmise eest kokkulepitud tasu lepingus sätestatud

tingimustel.

2.4 Tellijal on õigus: 2.4.1 jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja nõuda igal ajal

informatsiooni lepingu täitmise kohta; 2.4.2 anda täitjale täiendavaid juhiseid ja teha ettepanekuid; 2.4.3 konsulteerida vajadusel täitjaga lepingu esemega seotud küsimustes; 2.4.4 kutsuda kokku poolte koosolek, teatades sellest täitjale kirjalikult ette vähemalt

kaks tööpäeva; 2.4.5 nõuda teenuse osutamisel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist; 2.4.6 nõuda teenuse osutamise katkestamist või lõpetamist, kui teenuse osutamisel

selgub, et teenus ei vasta lepingutingimustele. Tellija keeldumisel teenuse

3/8

osutamisest peab täitja osutama tellijale nõuetekohase teenuse. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.

3. Üleandmine ja vastuvõtmine

3.1 Üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud dokument, mis kinnitab täitja poolt teenuse või teenuse osa üleandmist tellijale ja tellija poolt selle vastuvõtmist.

3.2 Üleandmise-vastuvõtmise akti on täitja kohustatud koostama digitaalselt. 3.3 Täitja kohustub koos akti(de)ga tellijale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud

materjalid (sh osalejate allkirjadega registreerimislehed: originaalid ja skanneeringud, ürituste materjalide kujundusfailid, välja töötatud prototüüpide tutvustuse ja fotod teisaldataval andmekandjal).

3.4 Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti(de)s tuleb välja tuua alljärgnev info: 3.4.1 teostatud tööde kirjeldus ürituse ettevalmistamise ja läbiviimise raamistikus,

kokkuvõte toimunud ideehäkatonist ning hinnang tööde eesmärkide saavutamise kohta;

3.4.2 ülevaade eelarvest töölõikude kaupa; 3.4.3 järeltegevused (artikli koostamine); 3.4.4 üleantud materjalid (fotod ja muud tehnilises kirjelduses toodud). 3.4.5 juhul, kui täitja kasutas lepingu vahetul täitmisel alltöövõtjaid, kajastab täitja

olulisemad alltöövõtjad ja nende poolt teostatud tööde täpsed kirjeldused aktis.

3.5 Akti esitamisele järgnevast tööpäevast arvates on tellijal 30 (kolmekümne) päeva aega tööde ülevaatamiseks. Tellijal on õigus vajadusel nimetatud perioodi pikendada 1 (ühe) korra maksimaalselt eelmainitud aja võrra, teavitades sellest enne tähtpäeva saabumist täitjat 3 (kolm) tööpäeva ette.

3.6 Akti võib tellija poolt allkirjastada ja kinnitada ka punktis 2.1.5 nimetatud kontaktisik. Akti allkirjastamine tellija poolt tähendab tema antud kirjalikku kinnitust, et tehtud tööd vastavad lepingu tingimustele.

3.7 Tellija ei allkirjasta üleandmise-vastuvõtmise akti, kui teenus või teenuse osa ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamata jätmise korral esitab tellija täitjale kirjaliku pretensiooni, andes täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt teenuse või teenuse osa iseloomust, rikkumise asjaoludest jms). Tellijal on õigus nõuda leppetrahvi tasumist aja eest, mil täitja teeb üleantavas teenuses parandusi seoses teenuse või teenuse osa mittevastavusega lepingule.

4. Lepingu maksumus ja maksetingimused

4.1 Lepingu kogumaksumus on 60 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

4.2 Lepingu kogumaksumus on tellijale lõplik ja täitjale siduv ning see sisaldab kõiki kulusid (nt personali töötasud, meediategevuse- ja kommunikatsioonikulud, transport, vahendid, materjalid, toitlustus jms) ja tasusid (nt autori varaliste õiguste loovutamine ja isiklike kasutusõiguste, litsentsi andmine jms), mis on vajalikud teenuse nõuetekohaseks osutamiseks.

4.3 Täitja esitab arved e-arvena (masintöödeldavas XML-vormingus). Arve esitamise aluseks on täitja poolt koostatud ja kahepoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt.

4.4 Täitja esitab arve järgmiste andmetega: 4.4.1 Maksja andmed (arve tasuja):

Kaitseministeerium (Sakala 1 , 15094 Tallinn, registrikood 70004502). 4.4.2 Muud arvele märgitavad andmed:

hankelepingu number; riigihanke viitenumber 287828; kontaktisiku nimi;

4/8

teenuse nimetus, teenuse osutamise aeg või ajavahemik, arve aluseks oleva aktinumber, hind ja muu vajalik info; riigihangete registri 15-kohaline lepinguosa viitenumber. Täitja leiab lepinguosa viitenumbri Riigihangete registrist temaga riigihankes 287828 sõlmitud lepingu andmetest.

4.4.3 Täitja pangarekvisiidid: Saaja pank: AS SEB Pank; Saaja pangakonto number: IBAN EE431010220267429223; SWIFT: EEUHEE2X.

4.5 Tellija ei tasu täitjale ettemaksu. 4.6 Täitja esitab arve tellija kontaktisikule pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti

mõlemapoolset allkirjastamist. 4.7 Tellija tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud

arveldusarvele 30 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. 4.8 Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab täitja uue

arve viie tööpäeva jooksul. Tellija ei maksa viivist arvelt, mille esitamata jätmise või valesti esitamise eest ei vastuta tellija.

4.9 Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest. 4.10 Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem,

tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

5. Konfidentsiaalsus

5.1 Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

5.2 Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub pool mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta konfidentsiaalset teavet. Pooled kaitsevad temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. Täitja vastutab täielikult lepingu täitmisega seotud meeskonna ja alltöövõtjate konfidentsiaalsusnõude täitmise eest.

5.3 Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja kohustatud talle need pärast lepingu lõppemist tagastama.

5.4 Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

5.5 Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-kirjaga antud nõusolekul.

5.6 Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 6. Autoriõigus

6.1 Autoriõigused lepingu alusel tellijale üleantava teenuse tulemitele kuuluvad tellijale. Tasu autoriõiguste üleandmise ja litsentsimise eest sisaldub lepingu tasus.

6.2 Tellijale kuuluvad teenuse tulemite osas kõik autori varalised õigused ja ainulitsents, kaasa arvatud õigus lepingu täitmisel täitja poolt koostatud dokumente reprodutseerida, muuta, töödelda, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha mistahes vormis ja kandjal, ilma geograafiliste piiranguteta ning tähtajatult. Varalised õigused ja ainulitsents loetakse tellijale üleläinuks üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega poolte poolt.

5/8

6.3 Tellijale üle antav teenus on tellija omand ning selle kasutamine või sellele viitamine täitja poolt on lubatud ainult tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

6.4 Pooled on kokku leppinud, et käesolevale lepingule ei kohaldata võlaõigusseaduse § 374. 6.5 Täitja poolt lepingu alusel ja raames kogutud informatsioon, raportid, uuringud jm loetakse

samuti tellija omandiks ning lepingu lõppemise või lõpetamise korral või tellija nõudmisel on täitja kohustatud viivitamatult oma kulul üle andma tellijale kogu tema valduses oleva sellise informatsiooni.

7. Poolte vastutus

7.1 Lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral kannavad pooled teineteise ees vastutust vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

7.2 Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenus loetakse muu hulgas mittevastavaks juhul, kui täitja ei anna teenust või teenuse osa tähtajaks üle, ei osuta seda nõuetekohaselt, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni/nõuetekohase dokumentatsiooni esitamata vms.

7.3 Täitja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste eest, nagu enda tegude eest. Alltöövõtu kasutamise korral mis tahes lepingu osa alltöövõtu korras täitmise heakskiitmine tellija poolt ei vabasta täitjat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest. Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.

7.4 Juhul, kui täitja viivitab teenuse või teenuse osa üleandmisega üle lepingus kokkulepitud tähtaja, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 0,5% lepingu alusel makstavast tasust iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% lepingu maksumusest. Tellija võib nõuda leppetrahvi tasumist ka aja eest, mil täitja teeb üleantavas teenuses parandusi seoses teenuse või teenuse osa mittevastavusega lepingule. Täitja ei vastuta üleandmisega viivitamise eest juhul, kui viivitus tulenes vaid tellijast sõltuvatest asjaoludest.

7.5 Lepingu muude sätete rikkumise tuvastamisel on tellijal õigus nõuda ning täitjal kohustus tasuda leppetrahvi kuni 3000 eurot iga rikkumise eest.

7.6 Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on poolel õigus nõuda ja nõuet rikkunud poolel kohustus maksta leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

7.7 Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

7.8 Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.

7.9 Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

7.10 Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.

7.11 Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täiendavalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

8. Vääramatu jõud

8.1 Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi.

6/8

Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

8.2 Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

8.3 Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva.

8.4 Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

8.5 Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

8.6 Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

9. Lepingu lõpetamise alused

9.1 Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

9.2 Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab tellija täitjale mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemis- /taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest.

9.3 Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib tellija esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

9.4 Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui:

9.4.1 rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 9.4.2 täitja on jätnud tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused

täitmata; 9.4.3 täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta; 9.4.4 esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 9.4.5 rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 9.4.6 rikutakse tehnilises kirjelduses sätestatud tingimusi; 9.4.7 kohustuse rikkumine annab tellijale mõistliku põhjuse eeldada, et täitja ei täida

kohustust ka edaspidi; 9.4.8 täitjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuste

osutamisega.

7/8

9.5 Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel.

9.6 Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 päeva ette. Lepingu ülesütlemisega ei kaasne tellijale täiendavaid rahalisi kohustusi. Lepingu ülesütlemisel kohustub tellija vastu võtma lepingu lõppemise hetkeks osutatud teenuse või teenuse osa ning maksma selle eest tasu vastavalt osutatud teenuse või teenuse osa. Tellija ei ole kohustatud tasuma teenuse või teenuse osa eest, mis ei vasta lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele.

9.7 Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu üles ütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantud võlaõigusseaduses sätestatud korras.

10. Kontaktisikud

10.1 Tellija kontaktisikud: 10.1.1 Tellija kontaktisik lepingulistes küsimustes on vastava valdkonna kategooriajuht,

kes lepingu sõlmimise hetkel on kategooriajuht Kristo Raud (tel +372 5388 3440, e-post [email protected]).

10.1.2 Tellija kontaktisik ja kampaaniakoordinaator lepingu täitmise osas on Kairi Talves (tel +372 5386 6764, e-post [email protected]).

10.2 Täitja kontaktisik(ud) on Karmo Kroos (tel +372 506 2420, e-post [email protected]). 10.3 Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

10.4 Kontaktisiku või muude andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele poolele viivitamata, hiljemalt 5 päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

11. Lõppsätted

11.1 Leping jõustub kui tellija on selle allkirjastanud ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmiseni, lepingu ülesütlemisel, taganemisel või muul seadusest tuleneval alusel.

11.2 Lepingu täitmise keel on eesti keel. 11.3 Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi

õigusaktidest. 11.4 Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste

lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus.

11.5 Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 11.6 Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele

teise poole kirjaliku nõusolekuta. 11.7 Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja

mahus. 11.8 Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude

mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

11.9 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud e-posti või postiaadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt.

11.10 Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kätte saaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kätte saaduks järgmisel päeval.

8/8

11.11 Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt mõlema poole poolt ning edastatud allkirjadega mõlemale poolele.

12. Lisad

12.1 Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 12.2 Lisa 2. Täitja pakkumus.

TELLIJA: TÄITJA: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ats Janno Andreas Veispak hangete osakonna projektibüroo juht juhatuse liige

1/3

Lisa 1

TEHNILINE KIRJELDUS

HANKE NIMETUS

Kaitsevaldkonna tehisintellekti (AI) teemalise häkatoni läbiviimine

1. NÕUDED TEENUSELE

1.1. Üldinfo

Teenuse eesmärk on AI (Artificial intelligence) häkatoni ehk fokusseeritud koostööformaadis ürituse

korraldamine ja läbiviimine (edaspidi üritus või häkaton). Ürituse korraldamisel tuleb teenuse pakkujal

(edaspidi täitja) teha aktiivset koostööd hankija (edaspidi tellija) töörühmaga, kuhu kuuluvad

Kaitseministeeriumi (edaspidi KAM või tellija) poolt määratud asutused, nt KAM, Kaitsevägi (sh Kaitseväe

Akadeemia, küberväejuhatus), Kaitseliidu ja kaitsetööstusettevõtete esindajad.

Ürituse eesmärgiks on otsida või arendada AI-l tuginevaid võimalusi kaitsevaldkonna protsesside

muutmiseks kiiremaks, efektiivsemaks ja usaldusväärsemaks, sh nt:

• sõjaliste otsustusprotsesside kiirendamiseks,

• luureinfosüsteemi valideerimiseks,

• olemasolevate andmekogude põhjal kiirema olukorrateadlikkuse saavutamiseks

Üritusele on oodatud ideed, mille eesmärgiks on uute AI põhiste lahendite väljatöötamine või

olemasolevate probleemilahenduse meetodite valideerimine. Lahendeid on võimalik pakkuda nii ette

kirjeldatud probleemidele kui ka vabal teemal, mis otseselt parendab kas otsustusprotsesse või

olukorrateadlikkust. Lahendamiseks etteantavate probleemide kirjeldused koostab tellija töörühm

koostöös täitja esindajatega. AI häkatoni läbiviimisel arvestatakse 36-Hour Hack, 48-Hour Hack või 72-

Hour Hack põhimõtet, mis hõlmab ööpäevaringset ürituse läbiviimist lahendite realiseerimiseks

nimetatud aja jooksul. Häkatoni toimumiskoht on Eesti. Häkatoni töökeel on inglise keel.

1.2. Üritusel osalejad

1.2.1. Osalejad.

Täitja vastutab üritusel osalejate (orienteeruvalt 100 osalejat) leidmise ja nende üritusele

registreerimise korraldamise eest. Üritus on avatud osalejatele nii tsiviil- (nt ülikoolide,

kõrgkoolide üliõpilased) kui militaarsektorist (nt ajateenijad, kaitseväe ja kaitseliidu esindajad).

Osalejad peavad olema vähemalt 18 aastased. Üritusel osalemine toimub tiimidena, kuni 8

osalejat ühes tiimis. Meeskondade registreerimine lõpeb 30 päeva enne ürituse toimumist.

Häkatonil võivad osaleda Euroopa Liidu, NATO ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning

Šveitsi Konföderatsiooni ettevõtted.

1.2.2. Mentorid.

Täitja ülesandeks on tiimidele mentorite leidmine, sealhulgas potentsiaalsete mentoritega

läbirääkimiste pidamine, kokkulepete sõlmimine ning vajadusel tasustamine (tasud peavad

sisalduma hankepakkumuse eelarves). Mentorid on erinevatest valdkondadest, kes määratakse

tiimide juurde ja kes ürituse vältel meeskondi aitavad ja suunavad. Mentorite valikul lähtutakse

põhimõttest, et nad on oma valdkonnas töötavad praktikud, kes on teadlikud tänastest

militaarvaldkonna ja tehnoloogia trendidest ja probleemidest (sh nt võivad olla Kaitseväe ja

2/3

Kaitseliidu esindajad) ning suudavad meeskondadelt küsida kriitilisi meeskonnatööd edasiviivaid

küsimusi. Soovitav on kaasata vähemalt 20 mentorit (sh rahvusvahelisi).

1.2.3. Korraldusmeeskond.

Korraldusmeeskonda kuuluvad täitja ja tellija esindajad (projektimeeskonna liikmed), kes on

seotud ürituse läbiviimisega. Korraldusmeeskonna suurus on orienteeruvalt 10-12 inimest. Tellija

korraldusmeeskond katab enda meeskonna üritusel osalemisega seotud kulud ise, st võimalikud

transpordi ja personali kulud. Täitja peab arvestama kõik ürituse korraldamiseks vajalikud kulud

hankepakkumuse sisse.

Osalevate tiimide liikmete, mentorite ja täitja poolse korraldusmeeskonna osas viiakse läbi

esmane taustakontroll (vastavalt kaitseväe korralduse seaduse § 413), mille läbiviimise korraldab

tellija. Eelnimetatud osalejad peavad andma tasutakontrolli läbiviimiseks nõusoleku, mis on

kohustuslik anda üritusele registreerimisel. Taustakontrolli läbiviimiseks on vajalik täitja poolt

esitada osalejate nimed ja isikukoodid.

1.3. Ürituse läbiviimise tingimused ja ajakava

Ürituse toimumisaeg on täitja määratleda, kuid ürituse toimumise viimane kuupäev peab olema mitte

hiljem kui 30.04.2025. Ürituse pikkuseks võib olla kas 36, 48 või 72 tundi, vastava formaadi valib ja esitab

täitja pakkumuses. Info ürituse toimumise kohta peab olema avalikustatud osalejatele vähemalt 60 päeva

enne selle toimumist. Täitja peab pakkuma ürituse sisulise ja tehnilise korraldamise teenust ja korraldama

kõik selle toimumiseks vajaliku, seega peab täitja tagama (arvestades üritusel osalejate koguarvuga)

alljärgnevad tingimused.

1.3.1. Ürituse sujuva ja turvalise läbiviimine.

Täitja tagab jooksvate küsimuste lahendamise ürituse eel, kestel ja järel (2 nädala vältel). Ürituse

korraldusmeeskonna liikmete ning osalejate registreerimise ja ruumidesse sissepääsuks vajalike

tunnuste trükkimise ja jagamise nii osalejatele kui ka korraldusmeeskonna liikmetele. Üritusel

osalemiseks kehtestatakse osalustasu 300 eurot meeskonna kohta, mille baasil moodustub

ürituse auhinnafond. Osalustasu kogumisega tegeleb pakkumuse täitja.

1.3.2. Ruumid ja inventar.

Täitja tagab ürituse toimumiseks vajalikud ruumid ning vajaliku sisustuse (toolid, lauad, valgustus

jms), ürituseks vajalike ruumide ettevalmistamise, sh mööbli paigutamise; tehnilise lahenduse ja

selle toimimise. Samuti tagab täitja üritusel loodavate lahendite esitluseks vajaminev

esitlustehnika, traadita- ning võimalusel ka kaabliga internetiühenduse olemasolu; ürituse

läbiviimiseks vajaliku inventari tellimise, sh vajadusel kirjutusvahendid ja paberid osalejatele,

pabertahvlid jm oluline inventar ürituse läbiviimiseks.

1.3.3. Toitlustamine.

Täitja tagab ürituse toitlustamise buffet stiilis. Koguste arvestamisel tuleb tagada

pooleteistkordseid koguseid võrreldes tavapärase üritusega, kuna inimesed viibivad kohapeal

kauem kui tavaliselt. Menüü peab ürituse vältel varieeruma. Täitja peab menüü koostamisel

arvestama, et oleks tagatud toit ka taimetoitlastele jm erimenüüde osas (vastava eelinfo kokku

kogumise osalejatelt korraldab täitja). Täitja tagab osalejatele terve ürituse vältel tasuta kohvi,

tee, vee, karastusjookide, energiajookide ja suupistete pakkumise mõistlikus koguses. Toitlustus

peab olema osalejatele tasuta. Toitlustuse eest tasub tellija vastavalt tegelikele kuludele, kuid

tellija ei saa tagada suuremas summas tasumist, kui on toodud täitja pakkumuses.

Toitlustusteenuse maksumuse arvestuse aluseks on hind ühe inimese kohta.

3/3

1.3.4. Teavitamine ja ürituse kajastamine

Ürituse täpne kommunikatsiooni- ka turundusplaan lepitakse tellija ja täitja vahel kokku ürituse

korraldamise ja läbiviimise käigus. Üritustega seotud materjalide koostamise, vormistamise ja

kättejagamise/avalikustamise, sh tellitava materjali kujundus kooskõlastatakse tellijaga.

Professionaalse fotograafi, kes pildistab vähemalt 4 tundi iga ürituse toimumise päeval sh ava- ja

lõputseremooniatel. Täitja annab kõik fotod tellijale üle 5 tööpäeva jooksul ürituse lõppemise

kuupäevast arvates. Häkatoni toimumise järel, mitte hiljem kui ühe kuu jooksul koostab täitja

üritusest ühe ülevaatliku populaarteadusliku artikli kaitsevaldkonna väljaandes.

1.3.5. Võitjate valik ja autasustamine

Ürituse käigus valitakse välja parimad lahendid, mille loonud tiimid saavad auhinnad. Parimate

lahendite valikul hinnatakse väljundina lahendi funktsionaalsust, rakenduslikkust ja lahendi

isemõtlemisvõime ja enesearendusvõime määra ja –potentsiaali. Parimate lahendite valimiseks

žürii moodustamine ja kokku kutsumine ja selle sujuva töö korraldamise. Žürii koosseis

kooskõlastatakse tellijaga. Auhinnad tuleb võitjatele üle anda vahetult ürituse lõppemise järel.

Auhinnafond koosneb rahalistest auhindadest ja eriauhindadest (diplom ja sümboolne meene),

mille tagab tellija.

2. LISAINFO

Ürituse lõplik visuaalne lahendus ja ürituse tarbeks loodavad materjalid kinnitatakse tellijaga tööde

elluviimise käigus.

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne SIHTASUTUS ESTONIAN BUSINESS SCHOOL

Majandusaasta algus: 1. juuli 2021. a

Majandusaasta lõpp: 30. juuni 2022.a

Registrikood: 90013934

Aadress: A. Lauteri tn 3

10114, Tallinn

Eesti Vabariik

Telefon: +372 651300

E-mail: [email protected]

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

2

SISUKORD KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE ............................................................ 3

KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................... 6

KONSOLIDEERITUD BILANSS ........................................................................................ 6

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE ..................................................................... 7

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ..................................................... 8

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ...................................... 9

LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE . 10

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused ......................................... 10

Lisa 2 Raha ................................................................................................................. 16

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed ...................................................................................... 16

Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad ............................................................... 17

Lisa 5 Muud nõuded ................................................................................................... 17

Lisa 6 Varud ............................................................................................................... 17

Lisa 7 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad ....................................................................... 17

Lisa 8 Materiaalsed põhivarad.................................................................................... 18

Lisa 9 Immateriaalsed põhivarad................................................................................ 19

Lisa 10 Laenukohustised ......................................................................................... 19

Lisa 11 Võlad ja ettemaksed.................................................................................... 20

Lisa 12 Võlad töövõtjatele ...................................................................................... 20

Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused ............................................ 21

Lisa 14 Annetused ja toetused ................................................................................. 23

Lisa 15 Tulu ettevõtlusest ........................................................................................ 23

Lisa 16 Muud tulud ................................................................................................. 23

Lisa 17 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud .......................... 24

Lisa 18 Jagatud annetused ja toetused ..................................................................... 24

Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud ...................................................................... 24

Lisa 20 Tööjõukulud ............................................................................................... 25

Lisa 21 Muud kulud ................................................................................................ 25

Lisa 22 Seotud osapooled ........................................................................................ 25

Lisa 23 Konsolideerimata bilanss ............................................................................ 27

Lisa 24 Konsolideerimata tulemiaruanne ................................................................ 28

Lisa 25 Konsolideerimata rahavoo aruanne ............................................................ 29

Lisa 26 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne ............................................ 30

Lisa 27 Sündmused pärast aruandekuupäeva .......................................................... 30

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

3

KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE

Sihtasutuse EBS majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30.juunil. Sihtasutuse 2021/2022

majandusaasta konsolideeritud tulud moodustasid 7,11 miljonit eurot (kasv 0,7 miljonit

eurot). Tulem põhitegevusest oli -0,73 miljonit eurot (-0,54 miljonit 2020/21).

Finantsinvesteeringutelt teeniti 0,82 miljonit eurot ja aasta lõpetati positiivse tulemiga.

Sihtasutuse netovara 30.06.2022 seisuga oli 1,46 miljonit eurot (1,37 miljonit 30.06.2021).

Sihtasutus EBS tegutseb üldhariduse (EBS Gümnaasium), tasemeõppe (EBS Ülikool) ning

täiend- ja ümberõppe (EBS Executive Education) pakkujana. Olulise osa põhitegevusest moodustab teadus- ja arendustegevus ning teadusmahuka ettevõtluse edendamine.

EBS Gümnaasium

EBS Gümnaasiumil lõppes 14s tegevusaasta. Gümnaasiumi eesmärk on pakkuda ettevõtlikule noorele ajakohast üld- ja majandusharidust rahvusvahelises keskkonnas ja väikestes klassikollektiivides. Õpe toimub kolmes paralleelklassis, kus õppekeeleks on eesti- ja inglise

keel. 2022 sügisel alustas õpinguid 144 õpilast (-2 õpilast võrreldes 2021), kellest 57 (+1) on

uued 10. klassi õpilased. Kokku laekus 2022 aastal 320 sooviavaldust õpingute alustamiseks EBS Gümnaasiumis (2021 - 250 avaldust).

2022 kevadel lõpetas EBS Gümnaasiumi 37 abiturienti (+3), neist 3 kuldmedaliga ja 3 hõbemedaliga. Riigieksamite tulemustelt on EBS Gümnaasium kõigi Eesti gümnaasiumite

võrdluses esimese 10% hulgas. Eesti gümnaasiumite absoluutses tipus ollakse aga siis, kui gümnaasiumi õppetöö kvaliteedi hindamisel võrreldakse õpilaste 9. ja 12. klassi riigieksamite

tulemustes toimunud progressi. EBS Gümnaasiumi lõpetajate inglise keele tase on valdavalt

C1 ja C2.

EBS Gümnaasiumi õpilaste hulgas on palju noori ettevõtjate peredest. Gümnaasium pakub äri- ja majanduse valikaineid ka ülikooli õppejõudude juhendamisel ning julgustab aktiivset

tegutsemist õpilasfirmades. EBS Gümnaasiumis võivad õpilasuurimuste ja praktiliste tööde väljundiks olla kas majandusalane uurimistöö, õpilasfirma loomine või äriplaani koostamine. 2022.a. lõpetajatest sooritas edukalt ettevõtluseksami ning omandas rahvusvahelise

sertifikaadi Entrepreneurial Skills Pass 28 õpilast. EBS Gümnaasiumi õpilasfirmad on olnud tunnustatud ka vabariiklikel võistlustel.

EBS Ülikool

Estonian Business School on Eesti ainus eraülikool olles akrediteeritud nii Eesti Hariduse

Kvaliteediagentuuri (HAKA) kui ka evalveeritud Eesti Teadusagentuuri (ETAg) poolt.

Spetsialiseeritud ärikoolina pakub EBS lisaks bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme

kraadiõppele täiendõpet läbi avatud ülikooli ning viib läbi teadus- ja rakendusuuringuid. 15. septembri 2022 seisuga õppis EBSis 1032 üliõpilast, kellele lisandus 39 sügissemestri vahetusüliõpilast partnerülikoolidest. EBSi Helsingi kampuses õpib 180 üliõpilast. Välisüliõpilaste arv moodustab käesoleval õppeaastal 34,8% EBSi üliõpilaste koguarvust

(õppeaastal 2021/22 oli vastav näitaja 35,6%) ja 72% välisüliõpilaste kohordist moodustavad Soome Vabariigi kodanikud. Väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud välisüliõpilaste osakaal on 9% kogu üliõpilaskonnast. Välisüliõpilaste (sh vahetusüliõpilaste) rände vähenemise põhjustaks on lisaks viimaste aastate Covid kriisile ka veebruaris alanud Ukraina sõida, mis vähendab meie piirkonna tajutud turvalisust.

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

4

Kevadel 2022 uuendas EBS oma rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava EFMD (European Foundation of Management Development) rahvusvahelist akrediteeringut

järgnevaks kolmeks aastaks. Nimetatud akrediteering on ühest küljest õppekava kvaliteedimärk ja teisalt võimaldab EBSi üliõpilas- ja õppejõuvahetust Euroopa tippärikoolidega. 15% EBSi üliõpilastest õpib vähemalt ühe või kaks semestrit meie Euroopa

partnerülikoolides ja me töötame aktiivselt selle nimel, et veelgi enam üliõpilasi seda rahvusvahelist teadmiste avardamise võimalust enda arenguks kasutaksid.

2021/22 õppeaastal uuendasime EBSis põhjalikult rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava ja töötasime välja ning registreerimise uue “Äriinnovatsioon muutuvas majanduses” magistriõppekava. Tehtud muudatused tagavad õppekavade parema vastavuse nii tööturu kui tulevaste üliõpilaste ootustele. Lisaks uuendasime doktoriprogrammi, mis

annab tudengitele võimaluse valida kahe õpiraja vahel (akadeemiline- või ettevõtlusdoktorantuur) ning seob doktoriõpet tihedamalt ettevõtluse, rakendusliku innovatsiooni ja organisatsioonide toimimisega praktikas. EBSi üliõpilaste rahulolu kõigil kolmel kõrgharidustasemel on jätkuvalt väga kõrge (5,87 / 7,00 skaalal) ning formaalset tagasisidet andvate üliõpilaste osakaal üliõpilaskonnast on 37%. Käesolevaks 2022/23 õppeaastaks planeeritud tegevused peaksid veelgi kasvatama tagasisidet

andvate üliõpilaste osakaalu, mis omakorda suurendab sisendit õppekavade- ja ainete

arendamiseks.

Ülikooli teadus-, arendus- ja innovatsiooni tegevuses jätkati aastal 2021 alustatud muudatuste juurutamisega. Aasta jooksul avaldati siiani suurim arv teaduspublikatsioone (35 s.h. kaks

monograafiat) ning teostati mitmeid rakendusuuringuid EBS-i jaoks prioriteetsetes

fookusvaldkondades (haridus- ja tööjõuturg ning rohepöördega seonduv). Samuti kasvatati kohalikke ja rahvusvahelisi koostöövõrgustikke teadustegevuse arendamiseks ning teaduspõhiste uute toodete, teenuste ja protsesside loomiseks. Jätkati ka investeeringuid teadusmahukatesse start-up’desse EBSi fookusvaldkondades. Lisaks loodi õpetamise- ja

teadustegevuse tihedamaks sidumiseks fookusgrupid 12 erinevas valdkonnas.

EBS Executive Education

EBSi poolt pakutav täiend- ja ümberõpe toimub valdavalt EBS Executive Education OÜ’s

(ExEd). Selle valdkonna 2020/21 majandusaasta käive oli 1,09 miljonit eurot ((1,03 miljonit 2020/21) ja kokku viidi läbi 302 koolituspäeva rohkem kui tuhandele õppurile. Ettevõte on AoEC (Academy of Executive Coaching) ametlik esindaja Eestis.

EBSi rohestrateegia

EBSi suurim mõju keskkonnale on EBSi edu või ebaedu rohevaldkonna spetsialistide ettevalmistamisel ja juhtide teadlikkuse suurendamisel erinevatest roheteemadest. EBS ise

pöörab suurt tähelepanu energia kokkuhoiule, süsinikneutraalsuse saavutamisele ning

jäätmete vähendamisele/taaskasutusele.

EBS’le kuulub neli päikeseparki Tallinnas koguvõimsusega 441 kW. Pargid tootsid 2021/22

majandusaastal 370 MWh rohelist elektrit (322 MWh 2020/21).

EBSi õppehooones tarbiti 2021/2022 majandusaastal 511 MWh rohelist elektrienergiat (396

MWh 2020/21) ja 1016 MWh kaugkütte soojusenergiat (914 MWh 2020/21). Energiatarve

kasvas oluliselt pärast seda, kui kõik auditooriumid ja tööruumid varustati tänapäevaste ventilatsiooni- ja jahutuslahendustega. 2022/23 eesmärk on vähendada energia tarbimist hoones vähemalt 10% rakendades olemasolevaid energia tarbimise optimeerimise võimalusi. Samuti on plaanis ettepoole tuua investeeringuid energiatõhusatesse akendesse.

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

5

Peamised asutuse tegevust iseloomustavad näitajad

01.07.2021- 30.06.2022

01.07.2020- 30.06.2021

Varad 3 996 564 3 823 673

Kohustised 2 535 941 2 453 465

Netovara 1 460 623 1 370 209

Põhitegevuse tulem -732 888 -541 737

Finantstulud (-kulud) 823 303 -19

Aruandeaasta tulem 90 415 -541 756

Likviidsuskordaja (käibevara/lühiajalised kohustised) 1,2 1,2

Netovara puhasrentaablus (aruandeperioodi tulem/netovara) 6,2% -39,5%

Netovara määr (netovara/varad) 36,5% 35,8% Sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmete tasud koos maksudega olid 2021/2022 õppeaastal 143 400 €.

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

6

KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

KONSOLIDEERITUD BILANSS

Lisa 30.06.2022 30.06.2021 VARAD Käibevarad Raha 2 1 410 192 2 112 431

Nõuded ja ettemaksed 3 1 566 209 868 806

Varud 6 56 339 10

Kokku käibevarad 3 032 740 2 981 247

Põhivara Materiaalsed põhivarad 8 438 709 397 882

Immateriaalsed põhivarad 9 525 115 444 544

Kokku põhivarad 963 824 842 426

KOKKU VARAD 3 996 564 3 823 673

KOHUSTISED JA NETOVARA Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 11 1 433 415 1 240 009

Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 13 1 063 820 1 213 456

Kokku lühiajalised kohustised 2 497 235 2 453 465

Pikaajalised kohustised Laenukohustised 10 37 500 0

Võlad ja ettemaksed 11 1 206 0

Kokku pikaajalised kohustised 38 706 0 Kokku kohustised 2 535 941 2 453 465

NETOVARA Vähemusosalus 104 792 118 270

Sihtkapital 2 000 2 000

Reservid 1 720 000 1 720 000

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -470 062 71 464

Aruandeperioodi tulem 103 893 -541 526

Kokku netovara 1 460 623 1 370 208

KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 3 996 564 3 823 673

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

7

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE

Lisa 01.07.2021- 30.06.2022

01.07.2020- 30.06.2021

TULUD Annetused ja toetused 14 1 107 345 849 751

Tulu ettevõtlusest 15 5 979 804 5 528 386

Muud tulud 16 28 772 42 520

Kokku tulud 7 115 921 6 420 657

KULUD Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 17 -365 308 -119 438

Jagatud annetused ja toetused 18 -336 226 -310 849

Mitmesugused tegevuskulud 19 -2 968 777 -2 406 740

Tööjõukulud 20 -3 945 493 -3 934 498

Põhivara kulum ja väärtuse langus 8,9 -164 244 -123 404

Muud kulud 21 -68 761 -67 465

Kokku kulud -7 848 809 -6 962 394

Põhitegevuse tulem -732 888 -541 737

MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 824 380 -255

Intressitulud 226 236

Intressikulud -1 206 0

Muud finantstulud ja -kulud -97 0

Kokku muud finantstulud ja -kulud 823 303 -19

ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 90 415 -541 756

s.h. Asutajate osa tulemist (-tulemist) 103 893 -541 526

s.h. Vähemusomanike osa tulemist (-tulemist) -13 478 -230

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

8

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

Lisa 01.07.2021- 30.06.2022

01.07.2020- 30.06.2021

Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -732 888 -541 737

Korrigeerimised

Põhivarade kulum ja väärtuse langus 8,9 164 244 123 404

Kasum (kahjum) põhivarade müügist 8 0 156

Kokku korrigeerimised 164 244 123 560 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 188 582 -150 288

Varude muutus -56 329 10 046

Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 193 406 -37 560

Laekunud intressid 226 236

Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 13 1 063 100 1 183 651

Muud rahavood äritegevusest 13 -1 274 341 -871 201

Kokku rahavood põhitegevusest -454 000 -283 293

Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel 8,9 -285 642 -309 400

Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade müügist 8 0 1 000

Kokku rahavood investeerimistegevusest -285 642 -308 400

Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 10 37 500 0

Sissemaksed kapitali 0 118 500

Sissemaksed reservidesse 0 400 000

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 37 500 518 500

KOKKU RAHAVOOD -702 142 -73 193

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 112 431 2 185 624 Raha ja raha ekvivalentide muutus -702 142 -73 193

Valuutakursside muutuste mõju -97 0

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 1 410 192 2 112 431

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

9

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

Sihtkapital Muud

reservid

Eelmiste perioodide

akumuleeritud tulem

Netovara kokku

Vähemus- osalus Kokku

30.06.2020 2 000 1 320 000 71 464 1 393 464 0 1 393 464 Sissemaksed 0 400 000 0 400 000 118 500 518 500 Aruandeperioodi tulem 0 0 -541 526 -541 526 -230 -541 756 30.06.2021 2 000 1 720 000 -470 062 1 251 938 118 270 1 370 208 Aruandeperioodi tulem 0 0 103 893 103 893 -13 478 90 415 30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831 104 792 1 460 623

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

10

LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused

Üldine informatsioon Sihtasutus Estonian Business School (edaspidi: Sihtasutus) konsolideeritud aastaaruanne on

koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardile ja EV raamatupidamise seaduses

sätestatud nõuetele, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhenditega kehtestatud nõuded ja arvestuspõhimõtted ning kasutades soetusmaksumuse printsiipi. Sihtasutus on lähtunud tulemiaruande koostamisel Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr.14. Juhul kui

juhendis esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõttetest on Sihtasutus lähtunud majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud

põhimõtetest.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Konsolideeritud aruande koostamine Tütarettevõtete kajastamine

Konsolideerimise põhimõtted

Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeritud on

kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vähemusomanike osa tütar- ettevõtete tulemuses ja netovaras on konsolideeritud kasumiaruandes näidatud eraldi kirjel ja

konsolideeritud bilansis kajastatud netovara koosseisus eraldi Sihtasutuse omanikele

kuuluvast netovarast.

Äriühendused

Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustused arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja

tingimuslikud kohustused ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud tulemi-

aruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna.

Tütarettevõtete müük

Müüdud tütarettevõtete tulusid ja kulusid kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes kuni

müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse

kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil kaob kontserni kontroll ettevõtte üle, kuid säilib mingi osalus, lõpetatakse alates müügikuupäevast

ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa kas sidusettevõttena või finantsinvesteeringuna. Allesjääv investeering võetakse arvele õiglases väärtuses või allesjääva osa bilansilises väärtuses müügikuupäeva seisuga, kui õiglast väärtust ei ole

võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega.

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

11

Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud asutuse konsolideerimata aruanded

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (asutuse) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Sihtasutuse põhiaruannete

koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud

raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil.

Raha Raha ja raha lähenditena kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruanne on

koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmisel korrigeeritud tegevustulemit.

Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja - kohustised

Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustised

(rahas tasutavad nõuded) on ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud tulemiaruandes perioodi tulu ja kuluna.

Finantsinvesteeringud Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga

väärtpaberid mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste

finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste aktsiate ja väärtpaberitena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar-ja sidusettevõtetesse) ning kindla

lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva.

Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse

(v.a. sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil),

kajastatakse õiglases väärtuses juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente,

mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus

võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise

väärtuse).

Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse

kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani. Juhul, kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel kas ta kavatseb teatud

võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. (Lühi- ja pikaajalisi

finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse õiglases

väärtuses. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind).

Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi

või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes.

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

12

Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad

võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus

laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas.

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma

võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.

Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja

muudest kulutustest. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga

kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud

transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse

bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1 000 eurot, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina varudes ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse

kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud

kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset

põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud

akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse

põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana kui on tõenäoline, et asutus saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti

soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse

kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset

meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku

eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

13

komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse

hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi

ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale

väärtusele.

Litsentsid ja tarkvara

Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara

lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on

otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui

ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse

tulemiaruandes kuludena. Litsentside ja arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise

kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on 5 aastat.

Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Ehitised 10 aastat

Muu materiaalne põhivara

Arvutustehnika 3 aastat

Muu inventar 5 aastat

Immateriaalne põhivara 5 aastat

Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad, muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt

kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.

Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele

kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast.

Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansipäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas,

mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Muud võimalikud või eksisteerivad

kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike

kohustistena.

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

14

Annetused ja toetused Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu

kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada

otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1. sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja

rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta

ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; 2. tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui

sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel (standardiseeritud ühikuhinnad), ilma nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruande perioodil. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja

kulude vastavuse printsiibist. Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud ja puudub

sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle

arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid

ettemaksena bilansikirjel “Võlad ja ettemaksed” saadud ettemaksetena. Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning Sihtasutus toetuse vahendajana või saajana vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja / või tagasimaksekohustis toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ja / või antud toetuste kulu. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tulemiaruandes kajastamisel

sihtfinantseerimist ja selle vahendamist.

Tulud Tulu kaupade ja teenuste müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.

Kulud Tulude ja kulude aruandes näidatakse kulud kirjete viisi, lähtudes nende olemusest, kusjuures üksikute tegevusharude ja üldkulude sarnased kirjed summeeritakse. Ettevõtluse kulude ja sihtfinantseerimise projektide kulude kontodele kirjendatakse otsesed kulud (kaup, materjal,

teenused). Sihtfinantseerimise arvelt tehtud projektide otsesed kulud kirjendatakse tulude ja

kulude aruandes kirjele “Sihtotstarbeliste projektide otsekulud”. Jaotatud annetused, toetused

ja stipendiumid näidatakse tulude ja kulude aruandes eraldi kirjel. Üldhalduskulud kajastatakse tulude ja kulude aruandes kirjel “Mitmesugused tegevuskulud”, v.a. amortisatsioonikulu, mis kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjel “Põhivara kulum ja

väärtuse langus” . Tööjõukulude kontodele kirjendatakse põhitegevuse, ettevõtluse ja halduse tööjõukulu. Tulude ja kulude aruandes näidatakse kogu Sihtaeutuse tööjõukulu (projektide, ettevõtluse, halduse) vastavatel tööjõukulude kirjetel. Muud kulud (intressid, trahvid, viivised,

erisoodustused, kingitused jms. kulud) kajastatakse tulude ja kulude aruandes samanimelisel

kirjel “Muud kulud”. Finantskulud ja – tulud näidatakse tulude ja kulude aruandes saldeeritult osas “Finantstulud ja –kulud” vastavatel kirjetel.

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

15

Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole äriotsustele.

Kontsern loeb seotud osapoolteks:

1. Asutuse kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmeid ja nende pereliikmed;

2. Asutuse kõrgema juhtorgani-, tegevjuhtkonna- ja nende pereliikmete valitseva või olulise mõju alla olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid v.a. juhul kui antud isikutel puudub võimalus avaldada olulist müju asutuse ärilistele otsustele.

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

16

Lisa 2 Raha

30.06.2022 30.06.2021

Kassa 161 303

Arvelduskontod 1 410 031 2 112 128

Kokku 1 410 192 2 112 431

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed

Lisa 30.06.2022

12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Nõuded ostjate vastu 225 756 225 756 0 0

Ostjatelt laekumata 225 756 225 756 0 0

4 10 135 10 135 0 0

Muud nõuded 5 1 003 541 1 003 541 0 0

Viitlaekumised 1 003 541 1 003 541 0 0

Ettemaksed 326 777 326 777 0 0

Tulevaste

perioodide kulud 326 777 326 777 0 0

1 566 209 1 566 209 0 0 Kokku nõuded ja ettemaksed

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Lisa 30.06.2021 12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Nõuded ostjate vastu 268 808 268 808 0 0

Ostjatelt laekumata 268 808 268 808 0 0

4 10 699 10 699 0 0

Muud nõuded 5 266 421 266 421 0 0

Viitlaekumised 266 421 266 421 0 0

Ettemaksed 322 878 322 878 0 0

Tulevaste

perioodide kulud 322 878 322 878 0 0

868 806 868 806 0 0

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded

Kokku nõuded ja ettemaksed

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

17

Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 331 0 232

Käibemaks 0 21 199 0 13 371

Üksikisiku tulumaks 0 111 531 0 107 505

Sotsiaalmaks 0 183 463 0 178 485

Kohustuslik kogumispension 0 15 395 0 13 102

Töötuskindlustusmaksed 0 12 606 0 11 705

Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 627 0 599

Ettemaksukonto jääk 10 135 10 699

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 10 135 345 152 10 699 324 999

30.06.2022 30.06.2021

Lisa 5 Muud nõuded

Lisa 30.06.2022 12 kuu jooksul

Viitlaekumised

rendi ettemaksed 44 835 44 835

lühiajalised nõuded eriprojektid 13 70 905 70 905

lühiajalised ettemaksud eriprojektid 59 690 59 690

muud 828 111 828 111

Kokku muud nõuded 1 003 541 1 003 541

Lisa 30.06.2021 12 kuu jooksul Viitlaekumised

rendi ettemaksed 27 809 27 809

lühiajalised nõuded eriprojektid 13 9 300 9 300

lühiajalised ettemaksud eriprojektid 195 823 195 823

muud 33 489 33 489

Kokku muud nõuded 266 421 266 421 Muud viitlaekumised sisaldavad nõuet seotud osapoolte vastu seisuga 30.06.2022 summas

824 380 (30.06.2021 : 0) eurot (lisa 22).

Lisa 6 Varud

30.06.2022 30.06.2021

Ettemaksed varude eest 56 339 10

Varud 56 339 10

Kokku varud 56 339 10

Lisa 7 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad

Tütarettevõtja Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 30.06.2021 30.06.2022

10017674 EBS Executive Education OÜ Eesti Täiendkoolitus 100 100

14309184 OÜ KP Võrk Eesti Elektri tootmine 100 100

16157672 Eduflow OÜ Eesti IT arendus 70 70

Osaluse määr (% )

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

18

Lisa 8 Materiaalsed põhivarad

Muu

Transpordi materiaalne Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku

30.06.2020 Soetusmaksumus 150 000 11 997 54 939 302 049 518 985 Akumuleeritud kulum -7 500 -1 440 -27 500 -72 214 -108 654 Jääkmaksumus 142 500 10 557 27 439 229 835 410 331

Ostud 0 0 24 087 33 272 57 359

Amortisatsioonikulu -15 000 -1 440 -22 843 -29 370 -68 653 Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 -2 519 0 -2 519 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 1 364 0 1 364

30.06.2021 Soetusmaksumus 150 000 11 997 76 507 335 321 573 825 Akumuleeritud kulum -22 500 -2 880 -48 979 -101 584 -175 943 Jääkmaksumus 127 500 9 117 27 528 233 737 397 882

Muu Transpordi materiaalne

Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku 30.06.2021 Soetusmaksumus 150 000 11 997 76 507 335 321 573 825 Akumuleeritud kulum -22 500 -2 880 -48 979 -101 584 -175 943 Jääkmaksumus 127 500 9 117 27 528 233 737 397 882

Ostud 0 0 18 374 90 000 108 374

Amortisatsioonikulu -15 000 -1 440 -22 677 -28 430 -67 547

Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 -12 314 -542 -12 856 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 12 314 542 12 856

30.06.2022 Soetusmaksumus 150 000 11 997 82 567 424 779 669 343 Akumuleeritud kulum -37 500 -4 320 -59 342 -129 472 -230 634 Jääkmaksumus 112 500 7 677 23 225 295 307 438 709

Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas

01.07.2021- 30.06.2022

01.07.2020- 30.06.2021

Arvutid 0 1 000

Kokku 0 1 000

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

19

Lisa 9 Immateriaalsed põhivarad

Arvutitarkvara

Muud immateriaalsed

põhivarad

Ettemaksed immateriaalse

põhivara eest Kokku

30.06.2020

Soetusmaksumus 0 59 709 211 823 271 532

Akumuleeritud kulum 0 -24 278 0 -24 278

Jääkmaksumus 0 35 431 211 823 247 254

Ostud 121 249 45 919 84 873 252 041

Amortisatsioonikulu -36 351 -18 400 0 -54 751

Ümberklassifitseerimine 296 696 0 -296 696 0

30.06.2021

Soetusmaksumus 417 945 105 628 0 523 573

Akumuleeritud kulum -36 351 -42 678 0 -79 029

Jääkmaksumus 381 594 62 950 0 444 544

Ostud 177 268 0 0 177 268

Amortisatsioonikulu -81 585 -15 112 0 -96 697

30.06.2022

Soetusmaksumus 595 213 105 628 0 700 841

Akumuleeritud kulum -117 936 -57 790 0 -175 726

Jääkmaksumus 477 277 47 838 0 525 115

Lisa 10 Laenukohustised

30.06.2022 Intressi- Alus- Lõpp-

12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

määr valuuta tähtaeg

Pikaajalised laenud 37 500 0 37 500 0

Pikaajaline laen 37 500 0 37 500 0 6% EUR 2026

37 500 0 37 500 0

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Kokku laenukohustised

Pikaajaline laen on tagatiseta.

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

20

Lisa 11 Võlad ja ettemaksed

Lisa 30.06.2022

12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Võlad tarnijatele 182 060 182 060 0 0

Võlad töövõtjatele 12 523 182 523 182 0 0

4 345 152 345 152 0 0

Muud võlad 7 014 5 808 1 206 0

Intressivõlad 1 206 0 1 206 0

Muud viitvõlad 5 808 5 808 0 0

Saadud ettemaksed 377 213 377 213 0 0

Tulevaste perioodide tulud 377 213 377 213 0 0

1 434 621 1 433 415 1 206 0 Kokku võlad ja ettemaksed

Maksuvõlad

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Lisa 30.06.2021 12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Võlad tarnijatele 166 868 166 868 0 0

Võlad töövõtjatele 12 464 839 464 839 0 0

4 324 999 324 999 0 0

Muud võlad 24 498 24 498 0 0

Muud viitvõlad 24 498 24 498 0 0

Saadud ettemaksed 258 805 258 805 0 0

Tulevaste perioodide tulud 258 805 258 805 0 0

1 240 009 1 240 009 0 0

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Maksuvõlad

Kokku võlad ja ettemaksed

Võlad tarnijatele sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2022 summas 48

728 (30.06.2021 : 35 732) eurot. Intressivõlad sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees

seisuga 30.06.2022 summas 1 206 (30.06.2021 : 0) eurot (lisa 22).

Lisa 12 Võlad töövõtjatele

30.06.2022 30.06.2021

Töötasude kohustis 153 785 213 604

Puhkusetasude kohustis 369 397 251 235

Kokku 523 182 464 839

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

21

Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused

Varad bruto soetusmaksumuses

30.06.2020 Saadud Tagastatud Tulu

Muud muutused 30.06.2021

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 50 744 301 790 0 -304 409 0 48 125

Valla - ja Linnatoetused 0 5 427 0 -5 427 0 0

Haridus- ja Teadusministeerium

VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 35 640 14 850 -20 790 -675 0 29 025

Haridus- ja Teadusministeerium

(DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA

ÕPPETOETUS) 0 230 637 0 -153 669 0 76 968

Haridus- ja Teadusministeerium

(DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 44 640 0 -44 640 0 0

Haridus- ja Teadusministeerium

(NOOREMTEADURI TOETUSED) 534 101 068 0 -1 068 0 100 534Haridus ja

Teadusministeerium(UKRAINA

TEADURI TOETUSED) 0 0 0 0 0 0

Haridus- ja Teadusministeerium-

baasfinantseering 93 319 106 702 0 -93 319 0 106 702

Archimedes SA Välismagistrantide ja- doktorantide stipendium -22 834 66 634 0 -53 100 0 -9 300

Archimedes SA ERASMUS 528 893 220 233 0 -160 387 0 588 739

Kauno Tehnologijos Universitetas

TERNOPIL 30 674 0 0 -26 228 0 4 446

SHENKAR COLLEGE OF FASHION

AND OF TEXTILE TECHNOLOGY

CLEVERprojekt -3 382 3 392 0 -10 0 0

AVEKU 0 0 0 0 0 0

KU LEUVEN OUDE MARKT 13

EUFInprojekt 27 504 4 195 0 0 0 31 699

Lietuvos Laisvosios Rinkos Institutas 1 479 0 0 -1 479 0 0

VIESOJI ISTAIGA LIETUVOS

LAISVOSIO LabMarRef projekt 3 488 805 0 0 0 4 293

Business Technology õppekava arendus 60 000 0 0 0 0 60 000

Creative Industries Learning Module 54 482 54 467 0 0 0 108 949

WOBACA projekt 28 165 0 0 0 0 28 165

IFI projekt 0 23 311 0 0 0 23 311

Muud 3 000 5 500 -660 -5 340 0 2 500

Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 891 706 1 183 651 -21 450 -849 751 0 1 204 156

Kokku sihtfinantseerimine 891 706 1 183 651 -21 450 -849 751 0 1 204 156

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

22

30.06.2021 Saadud Tagastatud

Muud muutused Tulu 30.06.2022

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 48 125 329 577 0 0 -321 882 55 820

Valla - ja Linnatoetused 0 7 425 0 0 -7 425 0

Haridus- ja Teadusministeerium

VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 29 025 0 -14 850 0 -1 485 12 690

Haridus- ja Teadusministeerium

(DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA

ÕPPETOETUS) 76 968 0 0 0 -147 873 -70 905

Haridus- ja Teadusministeerium

(DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 33 480 0 0 -33 480 0

Haridus- ja Teadusministeerium

(NOOREMTEADURI TOETUSED) 100 534 0 0 0 -25 688 74 846Haridus ja

Teadusministeerium(UKRAINA

TEADURI TOETUSED) 0 27 000 0 0 0 27 000

Haridus- ja Teadusministeerium-

baasfinantseering 106 702 155 049 0 0 -106 702 155 049

Archimedes SA Välismagistrantide ja- doktorantide stipendium -9 300 30 900 0 0 -21 600 0

Archimedes SA ERASMUS 588 739 374 567 -74 694 0 -236 167 652 445

Kauno Tehnologijos Universitetas

TERNOPIL 4 446 0 -4 446 0 0 0

SHENKAR COLLEGE OF FASHION

AND OF TEXTILE TECHNOLOGY

CLEVERprojekt 0 0 0 0 0 0

AVEKU 0 32 750 0 0 0 32 750

KU LEUVEN OUDE MARKT 13

EUFInprojekt 31 699 1 174 0 0 -32 873 0

Lietuvos Laisvosios Rinkos Institutas 0 0 0 0 0 0

VIESOJI ISTAIGA LIETUVOS

LAISVOSIO LabMarRef projekt 4 293 0 0 0 -4 293 0

Business Technology õppekava arendus 60 000 0 -12 974 0 -47 026 0

Creative Industries Learning Module 108 949 0 -4 516 -55 516 -48 917 0

WOBACA projekt 28 165 28 165 0 0 -56 330 0

IFI projekt 23 311 0 0 0 0 23 311

Muud 2 500 43 013 0 0 -15 604 29 909

Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 204 156 1 063 100 -111 480 -55 516 -1 107 345 992 915

Kokku sihtfinantseerimine 1 204 156 1 063 100 -111 480 -55 516 -1 107 345 992 915

30.06.2022 saldo summas 992 915 (30.06.2021 : 1 204 156) eurot on kajastatud bilansis

koos lisas 5 kajastatud lühiajaliste nõuetega 70 905 (30.06.2021 : 9 300) eurot.

30.06.2022 30.06.2021

Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 063 820 1 213 456

Lühiajalised nõuded eriprojektid -70 905 -9 300

Kokku sihtfinantseerimine 992 915 1 204 156

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

23

Lisa 14 Annetused ja toetused

01.07.2021- 30.06.2022

01.07.2020- 30.06.2021

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

sh eraldis riigieelarvest 637 110 597 780

sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 7 425 5 427

sh Archimedes SA 257 767 213 487

muud 205 043 33 057

Kokku annetused ja toetused 1 107 345 849 751

Lisa 15 Tulu ettevõtlusest

01.07.2021- 30.06.2022

01.07.2020- 30.06.2021

Tulu tegevusalade lõikes Koolitus-kõrgharidus 3 997 761 3 994 916

Koolitus-gümnaasium 429 595 366 735

Täiskasvanute täiendkoolitus 1 103 752 1 028 594

Muud tulud 448 696 138 141

Kokku tulu ettevõtlusest 5 979 804 5 528 386

Lisa 16 Muud tulud

Lisa

01.07.2021- 30.06.2022

01.07.2020- 30.06.2021

Kasum valuutakursi muutustest 0 8

Trahvid, viivised ja hüvitised 128 290

Muud 28 644 42 222

Kokku muud tulud 28 772 42 520

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

24

Lisa 17 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud

01.07.2021- 30.06.2022

01.07.2020- 30.06.2021

Lähetuskulud -32 870 -9 613

Tööjõukulu -204 109 -78 390

Muud ostetud teenused -125 013 -23 637

Turunduskulud -3 316 -7 798

Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -365 308 -119 438

Lisa 18 Jagatud annetused ja toetused

01.07.2021- 30.06.2022

01.07.2020- 30.06.2021

Riigieelarvelised stipendiumid -126 750 -126 715

Muud stipendiumid ARCHIMEDES -209 476 -184 134

Kokku jagatud annetused ja toetused -336 226 -310 849

Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud

01.07.2021- 30.06.2022

01.07.2020- 30.06.2021

Üür ja rent -735 758 -599 273

Mitmesugused bürookulud -4 025 -6 006

Lähetuskulud -65 171 -41 267

Koolituskulud -15 309 -19 505

Õppematerjal -159 788 -106 885

Õppekulud -673 504 -645 268

Välisõppejõudude kulud -14 996 -3 266

Õppijate toitlustamine -82 369 -37 225

Turunduskulud -303 750 -231 650

Sidekulud -9 706 -10 441

Tellitud ajakirjandus -26 071 -23 687

IT teenused -217 202 -173 407

Kindlustus -1 007 -314

Raamatupidamis- ja audiitorteenused -9 768 -21 849

Transpordi ja veovahendite kulud -8 706 -9 487

Ostetud teenused -579 164 -384 611

Väikevahendid -31 466 -37 718

Kingitused -9 427 -1 250

Esinduskulud -3 906 -6 387

Muud -17 684 -47 244

Kokku mitmesugused tegevuskulud -2 968 777 -2 406 740

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

25

Lisa 20 Tööjõukulud

01.07.2021- 30.06.2022

01.07.2020- 30.06.2021

Palgakulu -2 978 490 -2 965 837

Sotsiaalmaksud -906 041 -917 787

Töötuskindlustusmaksud -21 043 -20 878

Muud maksud -39 919 -29 996

Kokku tööjõukulud -3 945 493 -3 934 498

Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsese kuluna -204 109 -78 390

Töötajate keskmine arv taandatud täistööajale 99 106

Lisa 21 Muud kulud

01.07.2021- 30.06.2022

01.07.2020- 30.06.2021

Kahjum valuutakursi muutustest 0 -96

Liikmemaks -61 154 -58 725

Muud -7 607 -8 644

Kokku muud kulud -68 761 -67 465

Lisa 22 Seotud osapooled

Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED Lisa 30.06.2022 30.06.2021

Nõuded ja ettemaksed

Tegev- ja kõrgema juhtkonna

ning olulise osalusega eraisikust

omanike lähedased pereliikmed

ning nende valitseva või olulise

mõju all olevad ettevõtjad 5 824 380 0

Võlad ja ettemaksed

Tegev- ja kõrgema juhtkonna

ning olulise osalusega eraisikust

omanike lähedased pereliikmed

ning nende valitseva või olulise

mõju all olevad ettevõtjad 11 48 728 35 732

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

26

PIKAAJALISED Lisa 30.06.2022 30.06.2021

Laenukohustused

Tegev- ja kõrgema juhtkonna

ning olulise osalusega eraisikust

omanike lähedased pereliikmed

ning nende valitseva või olulise

mõju all olevad ettevõtjad 10 37 500 0

Võlad ja ettemaksed

Tegev- ja kõrgema juhtkonna

ning olulise osalusega eraisikust

omanike lähedased pereliikmed

ning nende valitseva või olulise

mõju all olevad ettevõtjad 11 1 206 0

SAADUD LAENUD 30.06.2021 Saadud laenud

Saadud laenude tagasimaksed 30.06.2022

Perioodi arvestatud

intress Lisa nr

Tegev- ja kõrgema juhtkonna

ning olulise osalusega eraisikust

omanike lähedased pereliikmed

ning nende valitseva või olulise

mõju all olevad ettevõtjad 0 37 500 0 37 500 1 206 10

OSTETUD 01.07.2021- 30.06.2022

01.07.2020- 30.06.2021

Teenused Teenused

Tegev- ja kõrgema juhtkonna

ning olulise osalusega eraisikust

omanike lähedased pereliikmed

ning nende valitseva või olulise

mõju all olevad ettevõtjad 683 659 418 121 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused

01.07.2021- 30.06.2022

01.07.2020- 30.06.2021

Arvestatud tasu 143 400 147 240

Kokku 143 400 147 240

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

27

Lisa 23 Konsolideerimata bilanss

30.06.2022 30.06.2021 VARAD Käibevarad Raha 909 567 1 794 591

Nõuded ja ettemaksed 1 318 320 650 051

Varud 56 339 10

Kokku käibevarad 2 284 226 2 444 652

Põhivara Investeeringud tütar-ja sidusettevõtjatesse 665 050 665 050

Nõuded ja ettemaksed 290 250 140 000

Materiaalsed põhivarad 40 461 45 951

Immateriaalsed põhivarad 1 533 2 555

Kokku põhivarad 997 294 853 556

KOKKU VARAD 3 281 520 3 298 208

KOHUSTISED JA NETOVARA Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 1 026 169 927 403

Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 063 820 1 213 456

Kokku lühiajalised kohustised 2 089 989 2 140 859

Kokku kohustised 2 089 989 2 140 859

NETOVARA Sihtkapital 2 000 2 000

Reservid 1 720 000 1 720 000

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -564 651 27 044

Aruandeperioodi tulem 34 182 -591 695

Kokku netovara 1 191 531 1 157 349

KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 3 281 520 3 298 208

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

28

Lisa 24 Konsolideerimata tulemiaruanne

01.07.2021- 30.06.2022

01.07.2020- 30.06.2021

TULUD Annetused ja toetused 1 107 345 849 751

Tulu ettevõtlusest 4 620 495 4 394 760

Muud tulud 192 437

Kokku tulud 5 728 032 5 244 948

KULUD Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -365 308 -119 438

Jagatud annetused ja toetused -336 226 -310 849

Mitmesugused tegevuskulud -2 024 378 -1 592 997

Tööjõukulud -3 714 448 -3 709 720

Põhivara kulum ja väärtuse langus -24 886 -46 597

Muud kulud -65 670 -64 237

Kokku kulud -6 530 916 -5 843 838

Põhitegevuse tulem -802 884 -598 890

MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 824 380 0

Intressitulud 12 686 7 195

Kokku muud finantstulud ja -kulud 837 066 7 195

ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 34 182 -591 695

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

29

Lisa 25 Konsolideerimata rahavoo aruanne

01.07.2021- 30.06.2022

01.07.2020- 30.06.2021

Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -802 884 -598 890

Korrigeerimised

Põhivarade kulum ja väärtuse langus 24 886 46 597

Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 156

Muud korrigeerimised -2 -3

Kokku korrigeerimised 24 884 46 750 Põhitegevusega seotud varade muutus 217 718 -31 602

Varude muutus -56 329 10 046

Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 98 766 -17 088

Laekunud intressid 9 936 8 940

Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 1 063 100 1 183 651

Muud rahavood äritegevusest -1 274 341 -871 201

Kokku rahavood põhitegevusest -719 150 -269 394

Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel -18 374 -108 960

Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade müügist 0 1 000

Antud laenud -172 500 0

Antud laenude tagasimaksed 25 000 0

Kokku rahavood investeerimistegevusest -165 874 -107 960

Rahavood finantseerimistegevusest Sissemaksed reservidesse 0 400 000

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 400 000

KOKKU RAHAVOOD -885 024 22 646

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 794 591 1 771 945 Raha ja raha ekvivalentide muutus -885 024 22 646

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 909 567 1 794 591

Sihtasutus Estonian Business School

01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne

30

Lisa 26 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne

Sihtkapital Muud

reservid

Eelmiste perioodide

akumuleeritud tulem

Netovara kokku

30.06.2020 2 000 1 320 000 27 014 1 349 014 Sissemaksed 0 400 000 0 400 000 Aruandeperioodi tulem 0 0 -591 695 -591 695 30.06.2021 2 000 1 720 000 -564 681 1 157 319 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 759 669 759 669 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 30.06.2021 2 000 1 720 000 -470 062 1 251 938

30.06.2021 2 000 1 720 000 -564 681 1 157 319 Reservi moodustamine 0 0 Dividendid 0 Aruandeperioodi tulem 0 0 34 182 34 182 30.06.2022 2 000 1 720 000 -530 499 1 191 501 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 829 380 829 380 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831

Lisa 27 Sündmused pärast aruandekuupäeva

EBSi välisüliõpilaste arv moodustab tavapäraselt ligi kolmandiku üliõpilaste arvust, kellest

omakorda 75% on Soome kodanikud. Covidi mõju EBSi tegevusele ei olnud 2021/22 majandusaastal märkimisväärne. Ukraina sõda ja tasuta kõrghariduse pakkumise suurenemine Soomes mõjutas negatiivselt EBSi 2022/23 õppeaasta bakalaureuseõppe vastuvõttu, mida ei kompenseerinud ka tavapärasest suurem Eesti residentide vastuvõtt. Usume, et pärast Ukraina sõja lõppu naaseme 1/3 – 2/3 (välisüliõpilased – Eesti residendid) bakalauresuse õppurite proportsiooni juurde ning magistriõppes kasvab õppuri asukohariigist vähem mõjutatud asünkroonse hübriidõppe osakaal.

Aruande digitaalallkirjad

Aruande lõpetamise kuupäev on: 22.12.2022

Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2021 - 30.06.2022 majandusaasta aruande andmete õigsust on

elektrooniliselt kinnitanud:

Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg

MEELIS KITSING Juhatuse liige 22.12.2022

ANDREAS VEISPAK Juhatuse liige 23.12.2022

MAARJA MURUMÄGI Juhatuse liige 23.12.2022

MART HABAKUK Juhatuse liige 23.12.2022

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Sihtasutus Estonian Business School nõukogule

Arvamus

Oleme auditeerinud Sihtasutus Estonian Business School ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi

seisuga 30.06.2022 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud

aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 30.06.2022 ning sellel

kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas

„Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide

eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille

oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori

aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt

konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma.

Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise

aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest,

nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,

tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse

lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste

väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise

eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja

neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise

aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka

järgmist:

- teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame

auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise

väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste

tegemist või sisekontrolli eiramist;

- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi

sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist

ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib

oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui

avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased

sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

- hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud

raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

- hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me

vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis

tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Anne Aigro

Vandeaudiitori number 50

Anne Aigro Audiitorühing OÜ

Audiitorettevõtja tegevusloa number 105

Tuisu tn 17-3, Tallinn, Harju maakond, 11314

28.12.2022

Audiitorite digitaalallkirjad Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2021 - 30.06.2022 majandusaasta aruandele lisatud audiitori

aruande on digitaalselt allkirjastanud:

Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg

ANNE AIGRO Vandeaudiitor 28.12.2022

Tegevusalad Tegevusala EMTAK kood Põhitegevusala

Ülikoolide tegevus 85421 Jah

Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 35119 Ei

Gümnaasiumide tegevus 85313 Ei

Muu mujal liigitamata koolitus 85599 Ei

Sidevahendid Liik Sisu

Telefon +372 651300

E-posti aadress [email protected]

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne SIHTASUTUS ESTONIAN BUSINESS SCHOOL

Majandusaasta algus: 1. juuli 2022. a

Majandusaasta lõpp: 30. juuni 2023.a

Registrikood: 90013934

Aadress: A. Lauteri tn 3

10114, Tallinn

Eesti Vabariik

Telefon: +372 651300

E-mail: [email protected]

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

2

SISUKORD KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE ............................................................ 3

KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................... 6

KONSOLIDEERITUD BILANSS ........................................................................................ 6

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE ..................................................................... 7

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ..................................................... 8

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ...................................... 9

LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE . 10

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused ......................................... 10

Lisa 2 Raha ................................................................................................................. 15

Lisa 3 Finantsinvesteeringud ...................................................................................... 15

Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed ...................................................................................... 16

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad ............................................................... 16

Lisa 6 Muud nõuded ................................................................................................... 17

Lisa 7 Varud ............................................................................................................... 17

Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad ....................................................................... 18

Lisa 9 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad ....................................................................... 18

Lisa 10 Materiaalsed põhivarad................................................................................ 19

Lisa 11 Immateriaalsed põhivarad............................................................................ 20

Lisa 12 Laenukohustised ......................................................................................... 20

Lisa 13 Võlad ja ettemaksed.................................................................................... 21

Lisa 14 Võlad töövõtjatele ...................................................................................... 21

Lisa 15 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused ............................................ 22

Lisa 16 Annetused ja toetused ................................................................................. 24

Lisa 17 Tulu ettevõtlusest ........................................................................................ 24

Lisa 18 Muud tulud ................................................................................................. 24

Lisa 19 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud .......................... 25

Lisa 20 Jagatud annetused ja toetused ..................................................................... 25

Lisa 21 Mitmesugused tegevuskulud ...................................................................... 25

Lisa 22 Tööjõukulud ............................................................................................... 26

Lisa 23 Muud kulud ................................................................................................ 26

Lisa 24 Seotud osapooled ........................................................................................ 26

Lisa 25 Konsolideerimata bilanss ............................................................................ 28

Lisa 26 Konsolideerimata tulemiaruanne ................................................................ 29

Lisa 27 Konsolideerimata rahavoo aruanne ............................................................ 30

Lisa 28 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne ............................................ 31

Lisa 29 Sündmused pärast aruandekuupäeva .......................................................... 31

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

3

KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE

Sihtasutuse EBS majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30.juunil. Sihtasutuse 2022/2023 majandusaasta konsolideeritud tulud moodustasid 7,13 miljonit eurot (7,11 miljonit eurot 2021/22)). Aasta lõpetati 85 tuhande euro suuruse positiivse tulemiga (90 tuhat eurot 2021/22). Sihtasutuse netovara 30.06.2022 seisuga oli 1,55 miljonit eurot (1,46 miljonit 30.06.2022).

Sihtasutus EBS tegutseb üldhariduse (EBS Gümnaasium), tasemeõppe (EBS Ülikool) ning täiend- ja ümberõppe (EBS Executive Education) pakkujana. Olulise osa põhitegevusest moodustab teadus- ja arendustegevus. Investeerimistegevus toimub sõsarorganisatsioonis – Madis ja Marje Habakuke Sihtasutus (edaspidi MMH). MMH finantseerib SA EBS poolt kasutatava taristu parendusi ning toetab teadus- ja arendustegevust. MMH 2022.a. majandusaasta tulem oli 2,2 miljonit eurot ja netovara 31.12.2022 seisuga 44,17 miljonit eurot (42,4 miljonit 31.12.2021).

EBS Gümnaasium

EBS Gümnaasiumil lõppes 25s tegevusaasta. Gümnaasiumi eesmärk on pakkuda ettevõtlikule noorele ajakohast üld- ja majandusharidust rahvusvahelises keskkonnas ja väikestes klassikollektiivides. Õpe toimub kolmes paralleelklassis, kus õppekeeleks on eesti- ja inglise keel. 2023 sügisel alustas õpinguid 156 õpilast (+ 12 õpilast võrreldes 2022), kellest 55 (+1) on uued 10. klassi õpilased. Kokku laekus 2023 aastal 390 sooviavaldust õpingute alustamiseks EBS Gümnaasiumis (2022 - 373 avaldust).

2023 kevadel lõpetas EBS Gümnaasiumi 42 abiturienti (+5), neist 3 kuldmedaliga ja 7 hõbemedaliga. Riigieksamite tulemustelt on EBS Gümnaasium kõigi Eesti gümnaasiumite võrdluses esimese 10% hulgas. Eesti gümnaasiumite absoluutses tipus ollakse aga siis, kui gümnaasiumi õppetöö kvaliteedi hindamisel võrreldakse õpilaste 9. ja 12. klassi riigieksamite tulemustes toimunud progressi. EBS Gümnaasiumi lõpetajate inglise keele tase on valdavalt C1 ja C2.

EBS Gümnaasiumi õpilaste hulgas on palju noori ettevõtjate peredest. Gümnaasium pakub äri- ja majanduse valikaineid ka ülikooli õppejõudude juhendamisel ning julgustab aktiivset tegutsemist õpilasfirmades. EBS Gümnaasiumis võivad õpilasuurimuste ja praktiliste tööde väljundiks olla kas majandusalane uurimistöö, õpilasfirma loomine või äriplaani koostamine. 2023.a. lõpetajatest sooritas edukalt ettevõtluseksami ning omandas rahvusvahelise sertifikaadi Entrepreneurial Skills Pass 28 õpilast. EBS Gümnaasiumi õpilasfirmad on olnud tunnustatud ka vabariiklikel võistlustel ning kutsutud Eestit esindama ka rahvusvahelisel konkursil.

EBS Ülikool

Estonian Business School on Eesti ainus eraülikool olles akrediteeritud nii Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) kui ka evalveeritud Eesti Teadusagentuuri (ETAg) poolt. Spetsialiseeritud ärikoolina pakub EBS lisaks bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme õppele täiendõpet ning viib läbi teadus- ja rakendusuuringuid. 15. septembri 2022 seisuga õppis EBSis 1026 üliõpilast (aasta varem 1032), kellele lisandus 45 sügissemestri vahetusüliõpilast partnerülikoolidest (aasta varem 39). Välisüliõpilaste arv moodustab käesoleval õppeaastal 28% EBSi üliõpilaste koguarvust (õppeaastal 2021/22 oli

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

4

vastav näitaja 34,8%) ja 75% välisüliõpilaste kohordist moodustavad Soome Vabariigi kodanikud (aasta varem 72%). Väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud välisüliõpilaste osakaal on 6% kogu üliõpilaskonnast (aasta varem 9%). Välisüliõpilaste (sh vahetusüliõpilaste) rände vähenemise peamiseks põhjuseks on 2022.a. veebruaris alanud Ukraina sõda, mis vähendab meie piirkonna tajutud turvalisust.

Kevadel 2022 uuendas EBS oma rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava EFMD (European Foundation of Management Development) rahvusvahelist akrediteeringut järgnevaks kolmeks aastaks. Nimetatud akrediteering on ühest küljest õppekava kvaliteedimärk ja teisalt võimaldab EBSi üliõpilas- ja õppejõuvahetust Euroopa tippärikoolidega. 15% EBSi üliõpilastest õpib vähemalt ühe või kaks semestrit meie Euroopa partnerülikoolides ja me töötame aktiivselt selle nimel, et veelgi enam üliõpilasi seda rahvusvahelist teadmiste avardamise võimalust enda arenguks kasutaksid. 2021/22 õppeaastal uuendasime EBSis põhjalikult rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava ja töötasime välja ning registreerimise uue “Äriinnovatsioon muutuvas majanduses” magistriõppekava. Tehtud muudatused tagavad õppekavade parema vastavuse nii tööturu kui tulevaste üliõpilaste ootustele. Lisaks uuendasime doktoriprogrammi, mis annab tudengitele võimaluse valida kahe õpiraja vahel (akadeemiline- või ettevõtlusdoktorantuur) ning seob doktoriõpet tihedamalt ettevõtluse, rakendusliku innovatsiooni ja organisatsioonide toimimisega praktikas. EBSi üliõpilaste rahulolu kõigil kolmel kõrgharidustasemel on jätkuvalt väga kõrge (5,87 / 7,00 skaalal) ning formaalset tagasisidet andvate üliõpilaste osakaal üliõpilaskonnast on 37%. Käesolevaks 2022/23 õppeaastaks planeeritud tegevused peaksid veelgi kasvatama tagasisidet andvate üliõpilaste osakaalu, mis omakorda suurendab sisendit õppekavade- ja ainete arendamiseks. 2022. aasta kevadel uuendas EBS rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava EFMD (European Foundation of Management Development) rahvusvahelist akrediteeringut järgnevaks kolmeks aastaks. 2023. aasta vahearuande tagasisidena tõi EFMD välja, et kõigi parendusettepanekute osas vastavad EBSi 2022/23 õppeaasta tegevused ja tulemused akrediteerimiskogu ootustele. Sealhulgas pakub Haridus- ja Noorteameti hindamise läbinud ja kvaliteedimärgise pälvinud EBSi praktikasüsteem koos uute valikainetega mitmekesiseid võimalusi üliõpilaste isiklikuks ja professionaalseks arenguks. 2023/24 aasta bakalaureuseõppe prioriteetideks on üliõpilaskonna mitmekesisuse suurendamine Rahvusvahelise ärijuhtimise ja Mõjuettevõtluse õppekavadel, sealhulgas uutelt sihtturgudelt (Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Kasahstan ja Usbekistan) õppima asunud üliõpilaste arvu kasv. Samuti on plaanis tihendada koostööd valitud gümnaasiumidega Eestis, et aidata kaasa ettevõtlusalaste teadmiste pakkumisele üldhariduskoolides. 2024. aasta sügisel avab EBS vastuvõtu uuendatud ja mahukamate spetsialiseerumissuundadega Ettevõtluse ja ärijuhtimise eestikeelsele õppekavale nii päeva- kui ka sessioonõppes. Arendustegevuste käigus sisustatakse kõigis õppekavades suuremas mahus digitaliseerimise (sh. tehisaru rakendused ettevõtluses) ja kestlikkusega seotud temaatika ning avardatakse koostöös partnerülikoolidega rahvusvaheliste õppimisvõimaluste hulka. Ülikooli teadus-, arendus- ja innovatsiooni tegevuses jätkati aastal 2021 alustatud muudatuste juurutamisega. Aasta jooksul avaldati siiani suurim arv teaduspublikatsioone (35 s.h. kaks monograafiat) ning teostati mitmeid rakendusuuringuid EBS-i jaoks prioriteetsetes fookusvaldkondades (haridus- ja tööjõuturg ning rohepöördega seonduv). Samuti kasvatati kohalikke ja rahvusvahelisi koostöövõrgustikke teadustegevuse arendamiseks ning teaduspõhiste uute toodete, teenuste ja protsesside loomiseks. Jätkati ka investeeringuid teadusmahukatesse start-up’desse EBSi fookusvaldkondades. Lisaks loodi õpetamise- ja teadustegevuse tihedamaks sidumiseks fookusgrupid 12 erinevas valdkonnas.

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

5

EBS Executive Education

EBSi poolt pakutav täiend- ja ümberõpe toimub valdavalt EBS Executive Education OÜ’s (ExEd). Selle valdkonna 2021/22 majandusaasta käive oli 1,15 miljonit eurot ((1,09 miljonit 2021/22). ExEd on AoEC (Academy of Executive Coaching) ametlik esindaja Eestis.

EBSi rohestrateegia

EBSi suurim mõju keskkonnale on EBSi edu või ebaedu rohevaldkonna spetsialistide ettevalmistamisel ja juhtide teadlikkuse suurendamisel erinevatest roheteemadest. EBS ise pöörab suurt tähelepanu energia ratsionaalsele kasutamisele, töötajatele ja õppuritele suunatud teavitustööle. Samuti rohkemajandusega seotud doktorantide kaasamisele erinevates projektides ja õppetöö läbiviimises. EBSi investeerimistegevus sisaldab investeeringuid kiirenditesse, mis omakorda nõustavad ja investeerivad rohevaldkonna start-up’desse.

EBS’le kuulub viis päikeseparki Tallinnas koguvõimsusega 500 kW. Pargid tootsid 2022/23 majandusaastal 370 MWh rohelist elektrit. Üks parkidest (60 kW) andis esimese toodangu juulis 2023.

EBSi õppehoones tarbiti 2022/2023 majandusaastal 367 MWh rohelist elektrienergiat (aasta varem 511 MWh) ja 797 MWh kaugkütte soojusenergiat (2021/22 aastal 1016 MWh). Hoones tarbitud energia kogus vähenes aastaga 1527 MWh’lt 1164 MWh’ni ehk 24%. 2023.a. juulis paigaldati õppehoone katusele 60 kW päikesepaneele, mis võimaldab võrgust ostetud elektri tarbimist vähendada täiendavalt 10-15%. Jätkame erinevate meetmete juurutamist, eesmärgiga viia elektri ja soojusenergia tarve hoones alla 1000 MWh aastas.

Peamised asutuse tegevust iseloomustavad näitajad

01.07.2022- 30.06.2023

01.07.2021- 30.06.2022

Varad 4 656 489 3 996 564 Kohustised 3 111 262 2 535 941 Netovara 1 545 227 1 460 623

Põhitegevuse tulem -787 984 -732 888 Finantstulud (-kulud) 872 588 823 303 Aruandeaasta tulem 84 604 90 415

Likviidsuskordaja (käibevara/lühiajalised kohustised) 1,2 1,2 Netovara puhasrentaablus (aruandeperioodi tulem/netovara) 5,5% 6,2% Netovara määr (netovara/varad) 33,2% 36,5% Sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmete tasud koos maksudega olid 2022/2023 õppeaastal 134 603 €.

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

6

KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

KONSOLIDEERITUD BILANSS

Lisa 30.06.2023 30.06.2022

VARAD Käibevarad Raha 2 2 626 795 1 410 192 Finantsinvesteeringud 3 400 000 0 Nõuded ja ettemaksed 4 763 001 1 566 209 Varud 7 24 549 56 339 Kokku käibevarad 3 814 345 3 032 740

Põhivara Investeeringud sidusettevõtjatesse 9 1 410 0 Materiaalsed põhivarad 10 400 938 438 709 Immateriaalsed põhivarad 11 439 796 525 115 Kokku põhivarad 842 144 963 824

KOKKU VARAD 4 656 489 3 996 564

KOHUSTISED JA NETOVARA Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 13 1 387 029 1 433 415 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 15 1 667 493 1 063 820 Kokku lühiajalised kohustised 3 054 522 2 497 235

Pikaajalised kohustised Laenukohustised 12 52 500 37 500 Võlad ja ettemaksed 13 4 240 1 206 Kokku pikaajalised kohustised 56 740 38 706 Kokku kohustised 3 111 262 2 535 941

NETOVARA Vähemusosalus 69 732 104 792 Sihtkapital 2 000 2 000 Reservid 1 720 000 1 720 000 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -366 169 -470 062 Aruandeperioodi tulem 119 664 103 893 Kokku netovara 1 545 227 1 460 623

KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 4 656 489 3 996 564

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

7

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE

Lisa 01.07.2022- 30.06.2023

01.07.2021- 30.06.2022

TULUD Annetused ja toetused 16 991 013 1 107 345 Tulu ettevõtlusest 17 6 060 842 5 979 804 Muud tulud 18 84 879 28 772 Kokku tulud 7 136 734 7 115 921

KULUD Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 19 -189 221 -365 308 Jagatud annetused ja toetused 20 -101 837 -336 226 Mitmesugused tegevuskulud 21 -3 405 283 -2 968 777 Tööjõukulud 22 -3 960 809 -3 945 493 Põhivara kulum ja väärtuse langus 10,11 -196 697 -164 244 Muud kulud 23 -70 871 -68 761 Kokku kulud -7 924 718 -7 848 809

Põhitegevuse tulem -787 984 -732 888

MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt 9 -6 990 0 Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 850 000 824 380 Intressitulud 1 430 226 Intressikulud -3 034 -1 206 Muud finantstulud ja -kulud 31 182 -97 Kokku muud finantstulud ja -kulud 872 588 823 303

ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 84 604 90 415

s.h. Asutajate osa tulemist (-tulemist) 119 664 103 893

s.h. Vähemusomanike osa tulemist (-tulemist) -35 060 -13 478

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

8

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

Lisa 01.07.2022- 30.06.2023

01.07.2021- 30.06.2022

Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -787 984 -732 888 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 10,11 196 697 164 244 Muud korrigeerimised -2 0 Kokku korrigeerimised 196 695 164 244 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 737 594 188 582 Varude muutus 31 791 -56 329

Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -46 386 193 406

Laekunud intressid 1 149 226

Makstud intressid -8 0

Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 15 1 964 769 1 063 100

Muud rahavood äritegevusest 15 -1 290 191 -1 274 341 Kokku rahavood põhitegevusest 807 429 -454 000

Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel 10,11 -73 607 -285 642 Tasutud sidusettevõtjate soetamisel 9 -8 400 0 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 3 -400 000 0 Antud laenud 4 -5 000 0 Muud laekumised investeerimistegevusest 850 000 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest 362 993 -285 642

Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 12 15 000 37 500 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 15 000 37 500

KOKKU RAHAVOOD 1 185 422 -702 142

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 410 192 2 112 431 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 185 422 -702 142 Valuutakursside muutuste mõju 31 181 -97 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 2 626 795 1 410 192

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

9

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

Sihtkapital Muud

reservid

Eelmiste perioodide

akumuleeritud tulem

Netovara kokku

Vähemus- osalus Kokku

30.06.2021 2 000 1 720 000 -470 062 1 251 938 118 270 1 370 208 Aruandeperioodi tulem 0 0 103 893 103 893 -13 478 90 415 30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831 104 792 1 460 623 Aruandeperioodi tulem 0 0 119 664 119 664 -35 060 84 604 30.06.2023 2 000 1 720 000 -246 505 1 475 495 69 732 1 545 227

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

10

LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused

Üldine informatsioon Sihtasutus Estonian Business School (edaspidi: Sihtasutus) konsolideeritud aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardile ja EV raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhenditega kehtestatud nõuded ja arvestuspõhimõtted ning kasutades soetusmaksumuse printsiipi. Sihtasutus on lähtunud tulemiaruande koostamisel Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr.14. Juhul kui juhendis esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõttetest on Sihtasutus lähtunud majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud põhimõtetest. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Konsolideeritud aruande koostamine Tütarettevõtete kajastamine Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vähemusomanike osa tütar- ettevõtete tulemuses ja netovaras on konsolideeritud kasumiaruandes näidatud eraldi kirjel ja konsolideeritud bilansis kajastatud netovara koosseisus eraldi Sihtasutuse omanikele kuuluvast netovarast. Äriühendused Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustused arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud tulemi- aruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna. Tütarettevõtete müük Müüdud tütarettevõtete tulusid ja kulusid kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes kuni müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil kaob kontserni kontroll ettevõtte üle, kuid säilib mingi osalus, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa kas sidusettevõttena või finantsinvesteeringuna. Allesjääv investeering võetakse arvele õiglases väärtuses või allesjääva osa bilansilises väärtuses müügikuupäeva seisuga, kui õiglast väärtust ei ole võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega.

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

11

Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud asutuse konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (asutuse) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Sihtasutuse põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Investeeringud sidusettevõtetesse Sidusettevõte on ettevõte, mille üle grupp omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui grupp omab ettevõttes 20% kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Investeeringud sidusettevõtetesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Investeering sidusettevõttesse võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu õiglane väärtus ja omandamisega otseselt seotud väljaminekud. Kapitaliosaluse meetod Kapitaliosaluse meetodi kohaselt korrigeeritakse soetusmaksumust järgmistel perioodidel investori osalusega investeeringuobjekti omakapitalis toimunud muutustes ning investeeringuobjekti varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste ostuanalüüsis leitud õiglase väärtuse ja bilansilise väärtuse vahe elimineerimise või amortisatsiooniga. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerimata kasumid elimineeritakse. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Juhul kui investeerija osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava investeeringuobjekti kahjumis ületab investeeringuobjekti bilansilist väärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust nullini ning hinnatakse alla selliseid pikaajalisi nõudeid, mis sisuliselt moodustavad osa investeeringust. Edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui investeerija on garanteerinud või kohustatud rahuldama investeeringuobjekti kohustisi, kajastatakse bilansis vastavat kohustist. Raha Raha ja raha lähenditena kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmisel korrigeeritud tegevustulemit. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja - kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded) on ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud tulemiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Finantsinvesteeringud Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval.

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

12

Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste aktsiate ja väärtpaberitena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar-ja sidusettevõtetesse) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a. sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil), kajastatakse õiglases väärtuses juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani. Juhul, kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel kas ta kavatseb teatud võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. (Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind). Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

13

Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1 000 eurot, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina varudes ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana kui on tõenäoline, et asutus saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Litsentsid ja tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Litsentside ja arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on 5 aastat. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Ehitised 10 aastat Muu materiaalne põhivara Arvutustehnika 3 aastat Muu inventar 5 aastat

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

14

Immateriaalne põhivara 5 aastat Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad, muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansipäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Annetused ja toetused Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1. sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; 2. tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel (standardiseeritud ühikuhinnad), ilma nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruande perioodil. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena bilansikirjel “Võlad ja ettemaksed” saadud ettemaksetena. Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning Sihtasutus toetuse vahendajana või saajana vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja / või tagasimaksekohustis toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ja / või antud toetuste kulu. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tulemiaruandes kajastamisel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist.

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

15

Tulud Tulu kaupade ja teenuste müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Kulud Tulude ja kulude aruandes näidatakse kulud kirjete viisi, lähtudes nende olemusest, kusjuures üksikute tegevusharude ja üldkulude sarnased kirjed summeeritakse. Ettevõtluse kulude ja sihtfinantseerimise projektide kulude kontodele kirjendatakse otsesed kulud (kaup, materjal, teenused). Sihtfinantseerimise arvelt tehtud projektide otsesed kulud kirjendatakse tulude ja kulude aruandes kirjele “Sihtotstarbeliste projektide otsekulud”. Jaotatud annetused, toetused ja stipendiumid näidatakse tulude ja kulude aruandes eraldi kirjel. Üldhalduskulud kajastatakse tulude ja kulude aruandes kirjel “Mitmesugused tegevuskulud”, v.a. amortisatsioonikulu, mis kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjel “Põhivara kulum ja väärtuse langus” . Tööjõukulude kontodele kirjendatakse põhitegevuse, ettevõtluse ja halduse tööjõukulu. Tulude ja kulude aruandes näidatakse kogu Sihtasutuse tööjõukulu (projektide, ettevõtluse, halduse) vastavatel tööjõukulude kirjetel. Muud kulud (intressid, trahvid, viivised, erisoodustused, kingitused jms. kulud) kajastatakse tulude ja kulude aruandes samanimelisel kirjel “Muud kulud”. Finantskulud ja – tulud näidatakse tulude ja kulude aruandes saldeeritult osas “Finantstulud ja –kulud” vastavatel kirjetel. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole äriotsustele. Kontsern loeb seotud osapoolteks:

1. Asutuse kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmeid ja nende pereliikmed;

2. Asutuse kõrgema juhtorgani-, tegevjuhtkonna- ja nende pereliikmete valitseva või olulise mõju alla olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid v.a. juhul kui antud isikutel puudub võimalus avaldada olulist mõju asutuse ärilistele otsustele.

Lisa 2 Raha

30.06.2023 30.06.2022

Kassa 66 161

Arvelduskontod 2 626 729 1 410 031

Kokku 2 626 795 1 410 192

Lisa 3 Finantsinvesteeringud

Finantsinvesteeringuna on kajastatud 1- aastane pangadeposiit summas 400 000 (30.06.2022: 0) eurot. Pangadeposiidi lepingut ei ole plaanis ennetähtaegselt lõpetada.

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

16

Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed

Lisa 30.06.2023

12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Nõuded ostjate vastu 193 445 193 445 0 0 Ostjatelt laekumata arved 193 445 193 445 0 0

5 15 832 15 832 0 0 Muud nõuded 6 130 702 130 702 0 0

Laenunõuded 5 000 5 000 0 0 Intressinõuded 291 291 0 0 Viitlaekumised 125 411 125 411 0 0

Ettemaksed 423 022 423 022 0 0 Tulevaste perioodide kulud 423 022 423 022 0 0

763 001 763 001 0 0 Kokku nõuded ja ettemaksed

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Lisa 30.06.2022 12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Nõuded ostjate vastu 225 756 225 756 0 0 Ostjatelt laekumata arved 225 756 225 756 0 0

5 10 135 10 135 0 0 Muud nõuded 6 1 003 541 1 003 541 0 0

Viitlaekumised 1 003 541 1 003 541 0 0 Ettemaksed 326 777 326 777 0 0

Tulevaste perioodide kulud 326 777 326 777 0 0

1 566 209 1 566 209 0 0

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded

Kokku nõuded ja ettemaksed

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 250 0 331 Käibemaks 0 25 479 0 21 199 Üksikisiku tulumaks 0 108 329 0 111 531 Sotsiaalmaks 0 180 965 0 183 463 Kohustuslik kogumispension 0 13 018 0 15 395 Töötuskindlustusmaksed 0 12 226 0 12 606 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 351 0 627 Ettemaksukonto jääk 15 832 10 135 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 15 832 340 618 10 135 345 152

30.06.2023 30.06.2022

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

17

Lisa 6 Muud nõuded

30.06.2023 Intressi- Alus- Lõpp-

12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

määr valuuta tähtaeg

Laenunõuded 5 000 5 000 0 0 Muud laenunõuded 5 000 5 000 0 0 6% EUR 2023

Intressinõuded 291 291 0 0 Muud intressinõuded 291 291 0 0

Viitlaekumised 125 411 125 411 0 0 130 702 130 702 0 0

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Kokku muud nõuded

30.06.2022 Intressi- Alus- Lõpp- 12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

määr valuuta tähtaeg

Viitlaekumised 1 003 541 1 003 541 0 0 1 003 541 1 003 541 0 0

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Kokku muud nõuded Lühiajaline laen on antud tagatiseta.

Lisa 30.06.2023 12 kuu jooksul Viitlaekumised rendi ettemaksed 44 835 44 835 lühiajalised nõuded eriprojektid 15 0 0 lühiajalised ettemaksud eriprojektid 73 875 73 875 muud 6 701 6 701 Kokku muud nõuded 125 411 125 411

Lisa 30.06.2022 12 kuu jooksul Viitlaekumised rendi ettemaksed 44 835 44 835 lühiajalised nõuded eriprojektid 15 70 905 70 905 lühiajalised ettemaksud eriprojektid 59 690 59 690 muud 828 111 828 111 Kokku muud nõuded 1 003 541 1 003 541

Lisa 7 Varud

30.06.2023 30.06.2022

Ettemaksed varude eest 24 549 56 339

Varud 24 549 56 339

Kokku varud 24 549 56 339

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

18

Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad

Tütarettevõtja Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 30.06.2022 30.06.2023

10017674 EBS Executive Education OÜ Eesti Täiendkoolitus 100 100 14309184 OÜ KP Võrk Eesti Elektri tootmine 100 100 16157672 Eduflow OÜ Eesti IT arendus 70 70

Osaluse määr (% )

Lisa 9 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad

Sidusettevõtja Sidusettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala Osaluse määr (% ) registrikood 30.06.2022 30.06.2023

16605946 Jobling OÜ  Eesti Värbamisplatvorm 0 40

Sidusettevõtja nimetus 30.06.2022 Omandamine

Kasum (kahjum) kapitaliosaluse meetodil 30.06.2023

Jobling OÜ 0 8 400 -6 990 1 410 25.10.2022 soetas asutus Jobling OÜ 40% osaluse hinnaga 1 950 eurot, 12.05.2023 tegi asutus täiendava sissemakse summas 6 450 eurot. Osalus ei muutunud.

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

19

Lisa 10 Materiaalsed põhivarad

Muu

Transpordi materiaalne Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku

30.06.2021 Soetusmaksumus 150 000 11 997 76 507 335 321 573 825 Akumuleeritud kulum -22 500 -2 880 -48 979 -101 584 -175 943 Jääkmaksumus 127 500 9 117 27 528 233 737 397 882

Ostud 0 0 18 374 90 000 108 374

Amortisatsioonikulu -15 000 -1 440 -22 677 -28 430 -67 547 Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 -12 314 -542 -12 856 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 12 314 542 12 856

30.06.2022 Soetusmaksumus 150 000 11 997 82 567 424 779 669 343 Akumuleeritud kulum -37 500 -4 320 -59 342 -129 472 -230 634 Jääkmaksumus 112 500 7 677 23 225 295 307 438 709

Muu Transpordi materiaalne

Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku 30.06.2022 Soetusmaksumus 150 000 11 997 82 567 424 779 669 343 Akumuleeritud kulum -37 500 -4 320 -59 342 -129 472 -230 634 Jääkmaksumus 112 500 7 677 23 225 295 307 438 709

Ostud 0 0 27 887 0 27 887

Amortisatsioonikulu -15 000 -1 440 -20 816 -28 402 -65 658

Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 9 832 -7 544 2 288 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 -8 983 6 695 -2 288

30.06.2023 Soetusmaksumus 150 000 11 997 120 286 417 235 699 518 Akumuleeritud kulum -52 500 -5 760 -89 141 -151 179 -298 580 Jääkmaksumus 97 500 6 237 31 145 266 056 400 938

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

20

Lisa 11 Immateriaalsed põhivarad

Arvutitarkvara

Muud immateriaalsed

põhivarad Kokku

30.06.2021

Soetusmaksumus 417 945 105 628 523 573

Akumuleeritud kulum -36 351 -42 678 -79 029

Jääkmaksumus 381 594 62 950 444 544

Ostud 177 268 0 177 268

Amortisatsioonikulu -81 585 -15 112 -96 697

30.06.2022

Soetusmaksumus 595 213 105 628 700 841

Akumuleeritud kulum -117 936 -57 790 -175 726

Jääkmaksumus 477 277 47 838 525 115

Ostud 45 720 0 45 720

Amortisatsioonikulu -115 926 -15 113 -131 039

Muud muutused (soetusmaksumuses) -9 308 -30 068 -39 376

Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 10 230 29 146 39 376

30.06.2023

Soetusmaksumus 631 625 75 560 746 561

Akumuleeritud kulum -223 632 -43 757 -306 765

Jääkmaksumus 407 993 31 803 439 796

Lisa 12 Laenukohustised

30.06.2023 Intressi- Alus- Lõpp- Lisa

12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

määr valuuta tähtaeg

Pikaajalised laenud 52 500 0 52 500 0 Pikaajaline laen 52 500 0 52 500 0 6% EUR 2026 24

52 500 0 52 500 0

30.06.2022 Intressi- Alus- Lõpp- Lisa 12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

määr valuuta tähtaeg

Pikaajalised laenud 37 500 0 37 500 0 Pikaajaline laen 37 500 0 37 500 0 6% EUR 2026 24

37 500 0 37 500 0

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Kokku laenukohustised

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Kokku laenukohustised Pikaajaline laen on tagatiseta.

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

21

Lisa 13 Võlad ja ettemaksed

Lisa 30.06.2023

12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Võlad tarnijatele 118 720 118 720 0 0 Võlad töövõtjatele 14 519 959 519 959 0 0

5 340 618 340 618 0 0 Muud võlad 30 238 25 998 4 240 0

Intressivõlad 4 240 0 4 240 0 Muud viitvõlad 25 998 25 998 0 0

Saadud ettemaksed 381 734 381 734 0 0 Tulevaste perioodide tulud 381 734 381 734 0 0

1 391 269 1 387 029 4 240 0

Maksuvõlad

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Kokku võlad ja ettemaksed

Lisa 30.06.2022 12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Võlad tarnijatele 182 060 182 060 0 0 Võlad töövõtjatele 14 523 182 523 182 0 0

5 345 152 345 152 0 0 Muud võlad 7 014 5 808 1 206 0

Intressivõlad 1 206 0 1 206 0 Muud viitvõlad 5 808 5 808 0 0

Saadud ettemaksed 377 213 377 213 0 0 Tulevaste perioodide tulud 377 213 377 213 0 0

1 434 621 1 433 415 1 206 0

Maksuvõlad

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Kokku võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2023 summas 33 416 (30.06.2022 : 48 728) eurot. Intressivõlad sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2023 summas 4 240 (30.06.2022 : 1 206) eurot (lisa 24).

Lisa 14 Võlad töövõtjatele

30.06.2023 30.06.2022

Töötasude kohustis 162 365 153 785

Puhkusetasude kohustis 357 594 369 397

Kokku 519 959 523 182

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

22

Lisa 15 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused

Varad bruto soetusmaksumuses

30.06.2021 Saadud Tagastatud

Muud muutused Tulu 30.06.2022

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 48 125 329 577 0 0 -321 882 55 820

Valla - ja Linnatoetused 0 7 425 0 0 -7 425 0 Haridus- ja Teadusministeerium VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 29 025 0 -14 850 0 -1 485 12 690 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA ÕPPETOETUS) 76 968 0 0 0 -147 873 -70 905 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 33 480 0 0 -33 480 0 Haridus- ja Teadusministeerium (NOOREMTEADURI TOETUSED) 100 534 0 0 0 -25 688 74 846Haridus ja Teadusministeerium(UKRAINA TEADURI TOETUSED) 0 27 000 0 0 0 27 000

Haridus- ja Teadusministeerium (UKRAINA päritolu tudengite TOETUSED) 0 0 0 0 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium- baasfinantseering 106 702 155 049 0 0 -106 702 155 049 Archimedes SA PHD välisdoktorandi stipendium 0 0 0 0 0 0 Archimedes SA Välismagistrantide ja- doktorantide stipendium -9 300 30 900 0 0 -21 600 0

Archimedes SA ERASMUS 588 739 374 567 -74 694 0 -236 167 652 445 Kauno Tehnologijos Universitetas TERNOPIL 4 446 0 -4 446 0 0 0

AVEKU 0 32 750 0 0 0 32 750 KU LEUVEN OUDE MARKT 13 EUFInprojekt 31 699 1 174 0 0 -32 873 0 VIESOJI ISTAIGA LIETUVOS LAISVOSIO LabMarRef projekt 4 293 0 0 0 -4 293 0

Business Technology õppekava arendus 60 000 0 -12 974 0 -47 026 0

Creative Industries Learning Module 108 949 0 -4 516 -55 516 -48 917 0

WOBACA projekt 28 165 28 165 0 0 -56 330 0

IFI projekt 23 311 0 0 0 0 23 311

SA ERAK projekt 0 0 0 0 0 0

Muud 2 500 43 013 0 0 -15 604 29 909 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 204 156 1 063 100 -111 480 -55 516 -1 107 345 992 915

Kokku sihtfinantseerimine 1 204 156 1 063 100 -111 480 -55 516 -1 107 345 992 915

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

23

30.06.2022 Saadud Tagastatud

Muud muutused Tulu 30.06.2023

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 55 820 386 378 0 0 -369 598 72 600

Valla - ja Linnatoetused 0 8 350 0 0 -8 350 0 Haridus- ja Teadusministeerium VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 12 690 2 376 -13 514 0 -1 552 0 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA ÕPPETOETUS) -70 905 273 310 -8 868 0 -109 967 83 570 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 22 320 0 0 -22 320 0 Haridus- ja Teadusministeerium (NOOREMTEADURI TOETUSED) 74 846 175 109 -2 069 0 -148 673 99 213Haridus ja Teadusministeerium(UKRAINA TEADURI TOETUSED) 27 000 0 -27 000 0 0 0

Haridus- ja Teadusministeerium (UKRAINA päritolu tudengite TOETUSED) 0 67 500 0 0 -37 500 30 000 Haridus- ja Teadusministeerium- baasfinantseering 155 049 173 383 0 0 -155 049 173 383 Archimedes SA PHD välisdoktorandi stipendium 0 9 146 0 0 -9 146 0 Archimedes SA Välismagistrantide ja- doktorantide stipendium 0 0 0 0 0 0

Archimedes SA ERASMUS 652 445 707 144 -247 727 0 -31 645 1 080 217 Kauno Tehnologijos Universitetas TERNOPIL 0 0 0 0 0 0

AVEKU 32 750 0 0 0 0 32 750 KU LEUVEN OUDE MARKT 13 EUFInprojekt 0 0 0 0 0 0 VIESOJI ISTAIGA LIETUVOS LAISVOSIO LabMarRef projekt 0 0 0 0 0 0

Business Technology õppekava arendus 0 0 0 0 0 0

Creative Industries Learning Module 0 0 0 0 0 0

WOBACA projekt 0 11 073 0 0 -11 073 0

IFI projekt 23 311 7 400 0 0 -30 711 0

SA ERAK projekt 0 95 760 0 0 0 95 760

Muud 29 909 25 520 0 0 -55 429 0 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 992 915 1 964 769 -299 178 0 -991 013 1 667 493

Kokku sihtfinantseerimine 992 915 1 964 769 -299 178 0 -991 013 1 667 493 30.06.2023 saldo summas 1 667 493 (30.06.2022 : 992 915) eurot on kajastatud bilansis koos lisas 6 kajastatud lühiajaliste nõuetega 0 (30.06.2022 : 70 905) eurot.

30.06.2023 30.06.2022

Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 667 493 1 063 820

Lühiajalised nõuded eriprojektid 0 -70 905

Kokku sihtfinantseerimine 1 667 493 992 915

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

24

Lisa 16 Annetused ja toetused

01.07.2022- 30.06.2023

01.07.2021- 30.06.2022

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

sh eraldis riigieelarvest 844 659 637 110

sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 8 350 7 425

sh Archimedes SA 40 791 257 767

muud 97 213 205 043

Kokku annetused ja toetused 991 013 1 107 345

Lisa 17 Tulu ettevõtlusest

01.07.2022- 30.06.2023

01.07.2021- 30.06.2022

Tulu tegevusalade lõikes Koolitus-kõrgharidus 4 100 316 3 997 761

Koolitus-gümnaasium 457 940 429 595

Täiskasvanute täiendkoolitus 1 152 911 1 103 752

Muud tulud 349 675 448 696

Kokku tulu ettevõtlusest 6 060 842 5 979 804

Lisa 18 Muud tulud

01.07.2022- 30.06.2023

01.07.2021- 30.06.2022

Trahvid, viivised ja hüvitised 0 128

Muud 84 879 28 644

Kokku muud tulud 84 879 28 772

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

25

Lisa 19 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud

01.07.2022- 30.06.2023

01.07.2021- 30.06.2022

Lähetuskulud -33 898 -32 870

Tööjõukulu -134 835 -204 109

Muud ostetud teenused -19 997 -125 013

Turunduskulud -491 -3 316

Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -189 221 -365 308

Lisa 20 Jagatud annetused ja toetused

01.07.2022- 30.06.2023

01.07.2021- 30.06.2022

Riigieelarvelised stipendiumid -84 420 -126 750

Muud stipendiumid ARCHIMEDES -17 417 -209 476

Kokku jagatud annetused ja toetused -101 837 -336 226

Lisa 21 Mitmesugused tegevuskulud

01.07.2022- 30.06.2023

01.07.2021- 30.06.2022

Üür ja rent -729 023 -735 758

Mitmesugused bürookulud -4 490 -4 025

Lähetuskulud -77 718 -65 171

Koolituskulud -22 790 -15 309

Õppematerjal -141 382 -159 788

Õppekulud -772 712 -673 504

Välisõppejõudude kulud -16 730 -14 996

Õppijate toitlustamine -92 401 -82 369

Turunduskulud -391 215 -303 750

Sidekulud -7 791 -9 706

Tellitud ajakirjandus -30 572 -26 071

IT teenused -332 968 -217 202

Kindlustus -1 171 -1 007

Raamatupidamis- ja audiitorteenused -9 829 -9 768

Transpordi ja veovahendite kulud -15 009 -8 706

Ostetud teenused -628 262 -579 164

Väikevahendid -20 709 -31 466

Kingitused -6 438 -9 427

Esinduskulud -2 238 -3 906

Muud -101 835 -17 684

Kokku mitmesugused tegevuskulud -3 405 283 -2 968 777

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

26

Lisa 22 Tööjõukulud

01.07.2022- 30.06.2023

01.07.2021- 30.06.2022

Palgakulu -2 981 333 -2 978 490

Sotsiaalmaksud -924 656 -906 041

Töötuskindlustusmaksud -22 232 -21 043

Muud maksud -32 588 -39 919

Kokku tööjõukulud -3 960 809 -3 945 493

Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsese kuluna -134 835 -204 109

Töötajate keskmine arv taandatud täistööajale 96 99

Lisa 23 Muud kulud

01.07.2022- 30.06.2023

01.07.2021- 30.06.2022

Kahjum valuutakursi muutustest -129 0

Liikmemaks -66 977 -61 154

Muud -3 765 -7 607

Kokku muud kulud -70 871 -68 761

Lisa 24 Seotud osapooled

Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED Lisa 30.06.2023 30.06.2022

Võlad ja ettemaksed

Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 13 33 416 48 728

PIKAAJALISED 30.06.2023 30.06.2022

Laenukohustused

Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 12 52 500 37 500

Võlad ja ettemaksed

Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 13 4 240 1 206

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

27

SAADUD LAENUD 30.06.2021 Saadud laenud

Saadud laenude tagasimaksed 30.06.2022

Perioodi arvestatud

intress Lisa nr

Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 0 37 500 0 37 500 1 206 12

SAADUD LAENUD 30.06.2022 Saadud laenud

Saadud laenude tagasimaksed 30.06.2023

Perioodi arvestatud

intress Lisa nr

Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 37 500 15 000 0 52 500 3 034 12

OSTETUD 01.07.2022- 30.06.2023

01.07.2021- 30.06.2022

Teenused Teenused

Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 687 907 683 659 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused

01.07.2022- 30.06.2023

01.07.2021- 30.06.2022

Arvestatud tasu 134 603 143 400

Kokku 134 603 143 400

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

28

Lisa 25 Konsolideerimata bilanss

30.06.2023 30.06.2022

VARAD Käibevarad Raha 2 193 556 909 567 Finantsinvesteeringud 400 000 0 Nõuded ja ettemaksed 586 054 1 318 320 Varud 19 750 56 339 Kokku käibevarad 3 199 360 2 284 226

Põhivara Investeeringud tütar-ja sidusettevõtjatesse 666 460 665 050 Nõuded ja ettemaksed 232 255 290 250 Materiaalsed põhivarad 43 203 40 461 Immateriaalsed põhivarad 511 1 533 Kokku põhivarad 942 429 997 294

KOKKU VARAD 4 141 789 3 281 520

KOHUSTISED JA NETOVARA Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 1 089 149 1 026 169 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 667 494 1 063 820 Kokku lühiajalised kohustised 2 756 643 2 089 989

Kokku kohustised 2 756 643 2 089 989

NETOVARA Sihtkapital 2 000 2 000

Reservid 1 720 000 1 720 000 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -530 469 -564 651 Aruandeperioodi tulem 193 615 34 182 Kokku netovara 1 385 146 1 191 531

KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 4 141 789 3 281 520

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

29

Lisa 26 Konsolideerimata tulemiaruanne

01.07.2022- 30.06.2023

01.07.2021- 30.06.2022

TULUD Annetused ja toetused 991 013 1 107 345 Tulu ettevõtlusest 4 635 146 4 620 495 Muud tulud 63 192 Kokku tulud 5 626 222 5 728 032

KULUD Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -189 221 -365 308 Jagatud annetused ja toetused -101 837 -336 226 Mitmesugused tegevuskulud -2 242 919 -2 024 378 Tööjõukulud -3 705 055 -3 714 448 Põhivara kulum ja väärtuse langus -22 376 -24 886 Muud kulud -68 058 -65 670 Kokku kulud -6 329 466 -6 530 916

Põhitegevuse tulem -703 244 -802 884

MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt -6 990 0 Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 850 000 824 380 Intressitulud 22 659 12 686 Muud finantstulud ja -kulud 31 190 0 Kokku muud finantstulud ja -kulud 896 859 837 066

ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 193 615 34 182

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

30

Lisa 27 Konsolideerimata rahavoo aruanne

01.07.2022- 30.06.2023

01.07.2021- 30.06.2022

Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -703 244 -802 884 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 22 376 24 886 Muud korrigeerimised 4 -2 Kokku korrigeerimised 22 380 24 884 Põhitegevusega seotud varade muutus 666 652 217 718 Varude muutus 36 590 -56 329

Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 62 977 98 766

Laekunud intressid 15 364 9 936

Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 1 964 769 1 063 100

Muud rahavood äritegevusest -1 290 191 -1 274 341 Kokku rahavood põhitegevusest 775 297 -719 150

Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel -24 098 -18 374 Tasutud sidusettevõtjate soetamisel -8 400 0 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -400 000 0 Antud laenud -40 000 -172 500 Antud laenude tagasimaksed 100 000 25 000 Muud laekumised investeerimistegevusest 850 000 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest 477 502 -165 874

KOKKU RAHAVOOD 1 252 799 -885 024

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 909 567 1 794 591 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 252 799 -885 024 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 193 556 909 567

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne

31

Lisa 28 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne

Sihtkapital Muud

reservid

Eelmiste perioodide

akumuleeritud tulem

Netovara kokku

30.06.2021 2 000 1 720 000 -564 651 1 157 349 Aruandeperioodi tulem 0 0 34 182 34 182 30.06.2022 2 000 1 720 000 -530 469 1 191 531 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 829 350 829 350 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831

30.06.2022 2 000 1 720 000 -530 469 1 191 531 Aruandeperioodi tulem 0 0 193 615 193 615 30.06.2023 2 000 1 720 000 -336 854 1 385 146 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 755 399 755 399 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 30.06.2023 2 000 1 720 000 -246 505 1 475 495

Lisa 29 Sündmused pärast aruandekuupäeva

EBSi välisüliõpilaste arv moodustab tavapäraselt ligi kolmandiku üliõpilaste arvust, kellest omakorda 75% on Soome kodanikud.. 2023/24 vastuvõtt suurenes eelmise aastaga võrreldes 10,5% vaatamata sellele, et me ei avanud uusi õpperühmi Helsinkis. 2023/24 vastuvõetud üliõpilastest moodustasid 60% Eesti residendid, Soome residentide arv jätkas kahanemist ja jõudis 20%’ni. Ülejäänud 20% jagunes 20 erineva õppuri päritoluriigi vahel. Septembris 2023 algas olemasoleva õppehoone kõrvale uue multifunktsionaalse linnaku rajamine, mille eeldatav valmimiskuupäev jääb 2026.a. sügisesse. Linnaku rajamisega paranevad oluliselt õppimis- ja sotsialiseerumisvõimalused väljapool auditooriume. Tekivad alad, mis sobivad erinevate ürituste läbiviimiseks, individuaalse ja rühmatöö tegemiseks. Samuti toitlustus ja sportimisvõimalused, mis saavad olema avatud nii EBSi õppuritele, kui linnaku külalistele. Usume, et uuel linnakul saab olema oluline positiivne mõju pakutavale õpi- ja töökogemusele alates sügisest 2026 ning ehitustegevuse negatiivne mõju (müra ja parkimiskohtade puudumine) ei ole kuni uue linnaku avamiseni märkimisväärne.

Aruande digitaalallkirjad

Aruande lõpetamise kuupäev on: 05.12.2023

Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2022 - 30.06.2023 majandusaasta aruande andmete õigsust on

elektrooniliselt kinnitanud:

Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg

MART HABAKUK Juhatuse liige 11.12.2023

ANDREAS VEISPAK Juhatuse liige 11.12.2023

MEELIS KITSING Juhatuse liige 11.12.2023

MAARJA MURUMÄGI Juhatuse liige 11.12.2023

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Sihtasutus Estonian Business School nõukogule

Arvamus

Oleme auditeerinud Sihtasutus Estonian Business School ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis

sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 30.06.2023 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja

konsolideeritud netovarade muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande

lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud

finantsseisundit seisuga 30.06.2023 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid

kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse

täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist

sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud

eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse

andmiseks meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise

aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud

informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas

muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub

muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist

aru andma.

Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas

konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse

standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste

väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana,

esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi,

välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või

veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on

kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega

(Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib

põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise

aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi

kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

- teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid,

kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on

aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul,

sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid

mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali

põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi

suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori

aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav,

siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased

sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

- hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda,

kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

- hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi

konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma

auditiarvamuse eest.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi

tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Anne Aigro

Vandeaudiitori number 50

Anne Aigro Audiitorühing OÜ

Audiitorettevõtja tegevusloa number 105

Tuisu tn 17-3, Tallinn, Harju maakond, 11314

18.12.2023

Audiitorite digitaalallkirjad Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2022 - 30.06.2023 majandusaasta aruandele lisatud audiitori

aruande on digitaalselt allkirjastanud:

Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg

ANNE AIGRO Vandeaudiitor 18.12.2023

Tegevusalad Tegevusala EMTAK kood Põhitegevusala

Ülikoolide tegevus 85421 Jah

Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 35119 Ei

Gümnaasiumide tegevus 85313 Ei

Muu mujal liigitamata koolitus 85599 Ei

Sidevahendid Liik Sisu

Telefon +372 651300

E-posti aadress [email protected]

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne SIHTASUTUS ESTONIAN BUSINESS SCHOOL

Majandusaasta algus: 1. juuli 2023. a

Majandusaasta lõpp: 30. juuni 2024. a

Registrikood: 90013934

Aadress: A. Lauteri tn 3

10114, Tallinn

Eesti Vabariik

Telefon: +372 665 1300

E-mail: [email protected]

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

2

SISUKORD KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE ............................................................ 3

KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................... 7

KONSOLIDEERITUD BILANSS ........................................................................................ 7

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE ..................................................................... 8

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ..................................................... 9

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE .................................... 10

LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE . 11

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused ....................................... 11

Lisa 2 Raha ............................................................................................................... 16

Lisa 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud ................................................................ 17

Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................... 17

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad ............................................................. 18

Lisa 6 Muud nõuded ................................................................................................. 18

Lisa 7 Varud ............................................................................................................. 19

Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad ..................................................................... 20

Lisa 9 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad ..................................................................... 20

Lisa 10 Pikaajalised finantsinvesteeringud ................................................................ 20

Lisa 11 Materiaalsed põhivarad ................................................................................. 21

Lisa 12 Immateriaalsed põhivarad ............................................................................. 22

Lisa 13 Laenukohustised ........................................................................................... 22

Lisa 14 Võlad ja ettemaksed ..................................................................................... 23

Lisa 15 Võlad töövõtjatele ........................................................................................ 23

Lisa 16 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused .............................................. 24

Lisa 17 Annetused ja toetused ................................................................................... 25

Lisa 18 Tulu ettevõtlusest ......................................................................................... 26

Lisa 19 Muud tulud ................................................................................................... 26

Lisa 20 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud ............................ 26

Lisa 21 Jagatud annetused ja toetused ....................................................................... 26

Lisa 22 Mitmesugused tegevuskulud ........................................................................ 27

Lisa 23 Tööjõukulud ................................................................................................. 27

Lisa 24 Muud kulud .................................................................................................. 28

Lisa 25 Seotud osapooled .......................................................................................... 28

Lisa 26 Konsolideerimata bilanss ............................................................................. 30

Lisa 27 Konsolideerimata tulemiaruanne .................................................................. 31

Lisa 28 Konsolideerimata rahavoo aruanne .............................................................. 32

Lisa 29 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne .............................................. 33

Lisa 29 Sündmused pärast aruandekuupäeva ............................................................ 33

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

3

KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE

Sihtasutuse Estonian Business School (EBS) majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30. juunil. Sihtasutuse 2023/2024 majandusaasta konsolideeritud tulud moodustasid 7,94 miljonit eurot (7,13 miljonit eurot 2022/23). Aasta lõpetati 816 tuhande euro suuruse negatiivse tulemiga (+85 tuhat eurot 2022/23). Sihtasutuse netovara 30.06.2024 seisuga oli 23,65 miljonit eurot.

Sihtasutus EBS tegutseb üldhariduse (EBS Gümnaasium), tasemeõppe (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe) ning täiendõppe pakkujana. Kasvava osa Sihtasutuse põhitegevusest moodustab teadus- ja arendustegevus.

Alates juunist 2024 omab Sihtasutus EBS A. Lauteri 3 taristut (6000 m2) ning 16 miljoni euro suurust investeeringut haridus- ja ettevõtluslinnak Eedu (www.eedu.ee) arenduses. Arenduse valmides 2027. a ühendatakse olemasolev õppehoone linnakuga ja Sihtasutuse käsutuses on seejärel 14,000 ruutmeetrit tänapäevaseid õppe- ja tööruume ning ürituste (s.h. konverentside) läbiviimise alasid. Lisaks rohkem kui 100 auto ja ratta parkimiskohta.

EBS Gümnaasium

EBS Gümnaasium on 1997. aastal asutatud eraüldhariduskool, mille eesmärgiks on pakkuda ettevõtlikule noorele ajakohast üld- ja majandusharidust rahvusvahelises keskkonnas ja väikestes klassikollektiivides rõhutades iseseisvust, ettevõtlikkust, jätkusuutlikust ja vastutusteadlikkust. Gümnaasiumiõpe toimub kolmes paralleelklassis: ettevõtlus ja digitehnoloogia, ettevõtlus ja Euroopa kultuurilugu ning ettevõtlus ja rahvusvaheline kommunikatsioon. Gümnaasiumi õppekavad on osaliselt ingliskeelsed.

2024. a kevadel lõpetas EBS Gümnaasiumi 46 abiturienti, neist 2 kuldmedaliga ja 6 hõbemedaliga. Õppeaastal 2024/2025 alustas EBS Gümnaasiumis õpinguid 154 õpilast. Uusi õpilasi võeti vastu 54. Konkurss oli 1:6.

EBS Gümnaasiumi hindavad kõrgelt nii koolis õppivad õpilased kui ka töötajad. EBS Gümnaasium on riigieksamite tulemuste põhjal stabiilselt Eesti gümnaasiumite parima 10% seas. Inglise keeles sooritab enamik õpilastest rahvusvahelise Cambridge-i testi tulemusele C1 või C2. EBS Gümnaasiumi lõpetajatest peaaegu kõik jätkavad õpinguid ülikoolides. Nendest omakorda ligi 25% asuvad õppima ülikoolidesse väljaspool Eestit.

EBS Gümnaasiumis on kõik õpetajate kohad täidetud. Toetudes rahuloluküsitlustele on EBS Gümnaasiumi õpetajad oma tööga rohkem rahul kui keskmine Eesti õpetaja. 2023. a viidi koolis läbi ulatuslik sisehindamine, mis oli sisendiks arengukavale perioodiks 2024–2028.

EBS Gümnaasium panustab digilahenduste kasutuselevõtule ning digipädevuse tõstmisele. Eelmisel õppeaastal osales 4 õpetajat Erasmus+ projekti raames rahvusvahelisel koolitusel "Boost Your ICT Skills - Technology in the Classroom". Kursuse fookus oli teemadel kuidas erinevate IKT-lahendustega on võimalik õppetundi mitmekesisemaks muuta ning õpilaste teadmiste, oskuste ning õppekvaliteedi taset tõsta. Kursusel käsitletud digirakendused ja õppemetoodikad olid tihedalt seotud uuemate õpikäsitustega, mis eeldavad interaktiivset, koostöist ja autonoomset õppimist. Uuel õppeaastal on plaanis veelgi laiendada rahvusvahelisi suhteid ja kaasata sellesse ka õpilased. Lisaks õpetajate õpirändele on õppekavas õpilaste koostööprojekt Slovakkias, kus 14 EBS Gümnaasiumi õpilast loovad ja arendavad äriideid koos Slovakkia eakaaslastega.

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

4

EBS Gümnaasiumi tegevuse lahutamatuks osaks on aktiivsed partnerlussuhted õpilasesinduse, EBS ülikooli, Junior Achievement Eesti, ettevõtjate ning ettevõtetega.

EBS Gümnaasium ('000 EUR) 2023/24 % tuludest 2022/23 % tuludest

Tulud 1 012,5 835,9 s.h. riiklik toetus 437,0 43,2% 369,6 44,2%

Tööjõukulu 710,5 70,2% 536,3 64,2% Ruumid 114,5 11,3% 96,8 11,6% Muud kulud 90,1 8,9% 84,0 10,0% Tegevuskasum 97,4 9,6% 118,8 14,2%

EBS Ülikool

Estonian Business School (EBS) on Eesti ainus eraülikool olles akrediteeritud nii Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) kui ka evalveeritud Eesti Teadusagentuuri (ETAg) poolt. Spetsialiseeritud ärikoolina pakub EBS lisaks bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme õppele täiendõpet ning viib läbi teadus- ja rakendusuuringuid.

15. septembri 2024 seisuga õppis EBSis 1028 üliõpilast (aasta varem 1026), kellele lisandus 50 sügissemestri vahetusüliõpilast partnerülikoolidest (aasta varem 45). Välisüliõpilaste arv moodustab käesoleval õppeaastal 25% EBSi üliõpilaste koguarvust (õppeaastal 2022/23 oli vastav näitaja 28%) ja 67% välisüliõpilaste kohordist moodustavad Soome Vabariigi kodanikud (aasta varem 75%). Väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud välisüliõpilaste osakaal on 7% kogu üliõpilaskonnast (aasta varem 6%).

2023/2024 õppeaasta esiletoomised:

• Rahvusvahelise ärijuhtimise ja Mõjuettevõtluse bakalaureuseõppekavade hea vastuvõtutulemus.

• Rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava sai EFMD (European Foundation

of Management Development) rahvusvahelise akrediteeringu järgnevaks kolmeks aastaks väga positiivse tagasisidega hindamiskomisjonilt.

• Ettevõtluse ja ärijuhtimise bakalaureuseõppekaval uus versioon, kus õppekava on täiendatud iduettevõtluse ja äriarenduse spetsialiseerumistega.

• Üliõpilaste kasvav osalemine BIPides (Blended Intensive Programme), nn lühimobiilsused.

• Bakalaureuseõppes praktika mahu tõstmine 6 EAP-lt 12 EAP-le pakkumaks üliõpilastele sisukamat kogemust.

• Bakalaureusetöö mahu tõstmine 6 EAP-lt 9 EAP-le viimaks bakalaureusetöö nõuded ja nende saavutamiseks vajaliku töömahu vastavusse.

• MA õppekava rahuldav vastuvõtutulemus.

2024/2025 õppeaasta prioriteetid:

• Bakalaureuseõppe välisvastuvõtu suurendamine, sh ka passport mix (üliõpilaste päritolu riikide arvu) suurendamine ingliskeelsetes õppekavades.

• Üliõpilastele suurema rahvusvahelise kogemuse pakkumine. • Bakalaureuseõppe vilistlaste õpingute jätkamise suurendamine meie MA õppekaval. • Õpitulemuste hindamise sidusus õppekava õpiväljunditega, digitaliseerimise ja

jätkusuutlikkuse teemade õppeainetesse toomine. • Tõhusam koostöö EBS Gümnaasiumi ja valitud teiste gümnaasiumidega tõstmaks

teadlikkust EBS ülikoolist ning seeläbi tuua õppima motiveeritud ja ettevõtlikke noori.

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

5

• Magistriõppekavade uuendamine – tööturu ja üliõpilaste ootustele vastavalt täiendatud MA õppekava ning Technology MBA.

2024. aasta kevadel allkirjastasime koostöölepingu Kood/Jõhviga pakkumaks erinevatele sihtrühmadele innovaatilisi õppeprogramme ärijuhtimise ja infotehnoloogia valdkondade parimas sümbioosis.

EBSi üliõpilaste rahulolu kõigil kolmel kõrgharidustasemel on jätkuvalt väga kõrge (6,21/7,00 skaalal) ning formaalset tagasisidet andvate üliõpilaste osakaal üliõpilaskonnast on bakalaureuseõppes 27%, magistriõppes 42,9% ning doktoriõppes 43%.

EBSi poolt pakutav täiend- ja ümberõpe toimus kuni majandusaasta lõpuni EBS Executive Education OÜs. Selle valdkonna 2023/24 majandusaasta käive oli 1,27 miljonit eurot (1,14 miljonit 2022/23). Alates juulist 2024 viidi kogu EBSi täiend- ja ümberõppe alane tegevus SA Estonian Business Schooli täiend- ja ümberõppe tulemusüksusesse, mille vastutusalas on ka MBA ja EMBA programmid.

2023/24 aastal jätkus EBSi teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse jõudne kasv. Sarnaselt eelmisele finantsaastale kasvas valdkonna käive ca. 1/3 võrra ning EBS on oluliselt suurendanud oma tegevust rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides ning võrgustikes. Tänaseks osaleb EBS koostöös Euroopa juhtivate ülikoolidega kuues üleeuroopalises projektis nii Horizon Europe, Digital Europe, kui Eramus 2027 raames. Lisaks osaleb ülikool Interreg Europe programmis ning on oluliselt tugevdanud koostööd Eesti riigiasutuste, teiste ülikoolide, erasektori ja kolmanda sektoriga.

2023/24 aastal tugevdas EBS koostööd kiirendite ja ettevõtetega ning jätkas teaduspõhiste uute toodete, teenuste ja protsesside arendamist. Samuti jätkati arendustegevuse ja investeeringutega teadusmahukatesse iduettevõtetesse ülikooli fookusvaldkondades.

EBSi rohestrateegia

EBSi suurim mõju keskkonnale on EBSi edu või ebaedu rohevaldkonna spetsialistide ettevalmistamisel ja juhtide teadlikkuse suurendamisel erinevatest roheteemadest. Olulisuselt järgmine on EBSi õppe- ja teadustegevuse ning investeeringute mõju rohemajanduse iduettevõtete edule ning seejärel energia tarbimine oma tööprotsessides.

EBSile kuulub viis päikeseparki Tallinnas koguvõimsusega 500 kW. Pargid tootsid 2023/24 majandusaastal 339 MWh rohelist elektrit.

EBSi õppehoones tarbiti 2023/2024 majandusaastal 381 MWh elektrienergiat (aasta varem 367 MWh) ja 882 MWh kaugkütte soojusenergiat (aasta varem 797 MWh). Tavapärasest suurem energiatarve oli tingitud uue linnaku ehitustöödest.

EBSi doktorantide initsiatiivil on moodustatud töögrupp, mis töötab välja EBSile ja ülikoolidele laiemalt sobivaid ESG vabatahtliku aruandluse põhimõtteid ja mõõdikuid ning kogub võrdlusandmeid ülikoolide kohta. Eesmärk on fikseerida tänane olukord, soovitud tulemused ning mõõta tegevuste tulemuslikkust sellel teekonnal.

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

6

Peamised Sihtasutuse tegevust iseloomustavad näitajad

01.07.2023- 30.06.2024

01.07.2022- 30.06.2023

Varad 27 062 001 4 656 489 Kohustised 3 414 273 3 111 262 Netovara 23 647 728 1 545 227

Põhitegevuse tulem -826 133 -787 984 Finantstulud (-kulud) 10 306 872 588 Aruandeaasta tulem -815 827 84 604

Likviidsuskordaja (käibevara/lühiajalised kohustised) 1,1 1,2 Netovara puhasrentaablus (aruandeperioodi tulem/netovara) -3,4% 5,5% Netovara määr (netovara/varad) 87,4% 33,2% Sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmete tasud koos maksudega olid 2023/2024 õppeaastal 135 600 eurot.

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

7

KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

KONSOLIDEERITUD BILANSS

Lisa 30.06.2024 30.06.2023

VARAD Käibevarad

Raha 2 2 919 031 2 626 795 Lühiajalised finantsinvesteeringud 3 19 745 400 000

Nõuded ja ettemaksed 4 857 578 763 001 Varud 7 23 052 24 549 Kokku käibevarad 3 819 406 3 814 345

Põhivara

Investeeringud sidusettevõtjatesse 9 11 596 1 410

Pikaajalised finantsinvesteeringud 10 15 892 635 0 Materiaalsed põhivarad 11 7 037 405 400 938

Immateriaalsed põhivarad 12 300 959 439 796 Kokku põhivarad 23 242 595 842 144

KOKKU VARAD 27 062 001 4 656 489

KOHUSTISED JA NETOVARA Kohustised Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 14 1 561 739 1 387 029

Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 16 1 792 635 1 667 493 Kokku lühiajalised kohustised 3 354 374 3 054 522

Pikaajalised kohustised

Laenukohustised 13 52 500 52 500 Võlad ja ettemaksed 14 7 399 4 240 Kokku pikaajalised kohustised 59 899 56 740 Kokku kohustised 3 414 273 3 111 262

NETOVARA

Vähemusosalus 31 595 69 732 Sihtkapital 2 000 2 000

Reservid 24 638 328 1 720 000

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -246 505 -366 169

Aruandeperioodi tulem -777 690 119 664 Kokku netovara 23 647 728 1 545 227

KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 27 062 001 4 656 489

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

8

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE

Lisa 01.07.2023- 30.06.2024

01.07.2022- 30.06.2023

TULUD

Annetused ja toetused 17 1 359 541 991 013 Tulu ettevõtlusest 18 6 565 484 6 060 842 Muud tulud 19 14 378 84 879 Kokku tulud 7 939 403 7 136 734

KULUD

Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 20 -323 769 -189 221 Jagatud annetused ja toetused 21 -226 254 -101 837 Mitmesugused tegevuskulud 22 -3 319 282 -3 405 283 Tööjõukulud 23 -4 592 566 -3 960 809 Põhivara kulum ja väärtuse langus 11,12 -218 354 -196 697 Muud kulud 24 -85 311 -70 871 Kokku kulud -8 765 536 -7 924 718

Põhitegevuse tulem -826 133 -787 984

MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD

Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt 9 -10 394 -6 990 Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 3,10 -19 820 850 000 Intressitulud 44 041 1 430 Intressikulud -3 159 -3 034 Muud finantstulud ja -kulud -362 31 182 Kokku muud finantstulud ja -kulud 10 306 872 588

ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) -815 827 84 604

s.h. Asutajate osa tulemist (-tulemist) -777 690 119 664

s.h. Vähemusomanike osa tulemist (-tulemist) -38 137 -35 060

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

9

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

Lisa 01.07.2023- 30.06.2024

01.07.2022- 30.06.2023

Rahavood põhitegevusest

Põhitegevuse tulem -826 133 -787 984 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 11,12 218 354 196 697 Muud korrigeerimised 48 423 -2 Kokku korrigeerimised 266 777 196 695

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -16 061 737 594 Varude muutus 1 498 31 791

Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 174 710 -46 386

Laekunud intressid 42 559 1 149

Makstud intressid 0 -8

Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 16 1 682 215 1 964 769

Muud rahavood äritegevusest 16 -1 564 107 -1 290 191 Kokku rahavood põhitegevusest -238 542 807 429

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel 11,12 -28 767 -73 607 Netorahavoog konsolideerimisgrupiga seotud muutustest 8 267 485 0 Tasutud sidusettevõtjate soetamisel 9 -20 580 -8 400 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 3 -17 000 -400 000 Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist 3 400 000 0 Antud laenud 4 -70 000 -5 000 Muud laekumised investeerimistegevusest 0 850 000 Kokku rahavood investeerimistegevusest 531 138 362 993

Rahavood finantseerimistegevusest

Saadud laenud 13 0 15 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 15 000

KOKKU RAHAVOOD 292 596 1 185 422

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 626 795 1 410 192

Raha ja raha ekvivalentide muutus 292 596 1 185 422 Valuutakursside muutuste mõju -360 31 181 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 2 919 031 2 626 795

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

10

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

Sihtkapital Muud reservid

Eelmiste perioodide

akumuleeritud tulem

Netovara kokku

Vähemus- osalus Kokku

30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831 104 792 1 460 623

Aruandeperioodi tulem 0 0 119 664 119 664 -35 060 84 604 30.06.2023 2 000 1 720 000 -246 505 1 475 495 69 732 1 545 227

Sissemakse reservidesse 0 22 918 328 0 22 918 328 0 22 918 328

Aruandeperioodi tulem 0 0 -777 690 -777 690 -38 137 -815 827 30.06.2024 2 000 24 638 328 -1 024 195 23 616 133 31 595 23 647 728

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

11

LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused

Üldine informatsioon Sihtasutus Estonian Business School (edaspidi: Sihtasutus) konsolideeritud aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardile ja EV raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhenditega kehtestatud nõuded ja arvestuspõhimõtted ning kasutades soetusmaksumuse printsiipi. Sihtasutus on lähtunud tulemiaruande koostamisel Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr.14. Juhul kui juhendis esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõttetest on Sihtasutus lähtunud majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud põhimõtetest. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Konsolideeritud aruande koostamine Tütarettevõtete kajastamine Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vähemusomanike osa tütar- ettevõtete tulemuses ja netovaras on konsolideeritud kasumiaruandes näidatud eraldi kirjel ja konsolideeritud bilansis kajastatud netovara koosseisus eraldi Sihtasutuse omanikele kuuluvast netovarast. Äriühendused Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustused arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud tulemi- aruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna. Tütarettevõtete müük Müüdud tütarettevõtete tulusid ja kulusid kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes kuni müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil kaob kontserni kontroll ettevõtte üle, kuid säilib mingi osalus, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa kas sidusettevõttena või finantsinvesteeringuna. Allesjääv investeering võetakse arvele õiglases väärtuses või allesjääva osa bilansilises väärtuses müügikuupäeva seisuga, kui õiglast väärtust ei ole võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega.

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

12

Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud asutuse konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (asutuse) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Sihtasutuse põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Investeeringud sidusettevõtetesse Sidusettevõte on ettevõte, mille üle grupp omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui grupp omab ettevõttes 20% kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Investeeringud sidusettevõtetesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Investeering sidusettevõttesse võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu õiglane väärtus ja omandamisega otseselt seotud väljaminekud. Kapitaliosaluse meetod Kapitaliosaluse meetodi kohaselt korrigeeritakse soetusmaksumust järgmistel perioodidel investori osalusega investeeringuobjekti omakapitalis toimunud muutustes ning investeeringuobjekti varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste ostuanalüüsis leitud õiglase väärtuse ja bilansilise väärtuse vahe elimineerimise või amortisatsiooniga. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerimata kasumid elimineeritakse. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Juhul kui investeerija osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava investeeringuobjekti kahjumis ületab investeeringuobjekti bilansilist väärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust nullini ning hinnatakse alla selliseid pikaajalisi nõudeid, mis sisuliselt moodustavad osa investeeringust. Edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui investeerija on garanteerinud või kohustatud rahuldama investeeringuobjekti kohustisi, kajastatakse bilansis vastavat kohustist. Raha Raha ja raha lähenditena kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmisel korrigeeritud tegevustulemit. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja - kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded) on ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud tulemiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Finantsinvesteeringud Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval.

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

13

Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste aktsiate ja väärtpaberitena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar-ja sidusettevõtetesse) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a. sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil), kajastatakse õiglases väärtuses juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani. Juhul, kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel kas ta kavatseb teatud võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. (Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind). Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

14

Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1 000 eurot, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina varudes ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana kui on tõenäoline, et asutus saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Litsentsid ja tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Litsentside ja arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on 5 aastat. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Ehitised 10 aastat Muu materiaalne põhivara Arvutustehnika 3 aastat Muu inventar 5 aastat

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

15

Immateriaalne põhivara 5 aastat Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad, muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansipäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Annetused ja toetused Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1. sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; 2. tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel (standardiseeritud ühikuhinnad), ilma nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruande perioodil. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena bilansikirjel “Võlad ja ettemaksed” saadud ettemaksetena. Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning Sihtasutus toetuse vahendajana või saajana vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja / või tagasimaksekohustis toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ja / või antud toetuste kulu. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tulemiaruandes kajastamisel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist.

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

16

Reservid Sihtasutus moodustab põhikirjalise reservi, et tagada seadusest tulenev koolipidaja omakapitalinõude täitmine. Omakapitali reservi saab teha nii rahalisi kui ka mitterahalisi sissemakseid. Mitterahalisi sissemakseid hindab juhatus. Väljamakseid omakapitali reservist võib teha nõukogu otsuse alusel ainult sissemakse tegijale või selle õigusjärglasele ja ainult siis, kui Sihtasutuse omakapital ületab pärast väljamakse tegemist seadusega koolipidajale kehtestatud omakapitali miinimumi. Tulud Tulu kaupade ja teenuste müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Kulud Tulude ja kulude aruandes näidatakse kulud kirjete viisi, lähtudes nende olemusest, kusjuures üksikute tegevusharude ja üldkulude sarnased kirjed summeeritakse. Ettevõtluse kulude ja sihtfinantseerimise projektide kulude kontodele kirjendatakse otsesed kulud (kaup, materjal, teenused). Sihtfinantseerimise arvelt tehtud projektide otsesed kulud kirjendatakse tulude ja kulude aruandes kirjele “Sihtotstarbeliste projektide otsekulud”. Jaotatud annetused, toetused ja stipendiumid näidatakse tulude ja kulude aruandes eraldi kirjel. Üldhalduskulud kajastatakse tulude ja kulude aruandes kirjel “Mitmesugused tegevuskulud”, v.a. amortisatsioonikulu, mis kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjel “Põhivara kulum ja väärtuse langus” . Tööjõukulude kontodele kirjendatakse põhitegevuse, ettevõtluse ja halduse tööjõukulu. Tulude ja kulude aruandes näidatakse kogu Sihtasutuse tööjõukulu (projektide, ettevõtluse, halduse) vastavatel tööjõukulude kirjetel. Muud kulud (intressid, trahvid, viivised, erisoodustused, kingitused jms. kulud) kajastatakse tulude ja kulude aruandes samanimelisel kirjel “Muud kulud”. Finantskulud ja – tulud näidatakse tulude ja kulude aruandes saldeeritult osas “Finantstulud ja –kulud” vastavatel kirjetel. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole äriotsustele. Kontsern loeb seotud osapoolteks:

1. Sihtasutuse kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmeid ja nende pereliikmed;

2. Sihtasutuse kõrgema juhtorgani-, tegevjuhtkonna- ja nende pereliikmete valitseva või olulise mõju alla olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid v.a. juhul kui antud isikutel puudub võimalus avaldada olulist mõju asutuse ärilistele otsustele.

Lisa 2 Raha

30.06.2024 30.06.2023

Kassa 2 649 66

Arvelduskontod 2 916 382 2 626 729

Kokku 2 919 031 2 626 795

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

17

Lisa 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud

Võlakirjad Muud Kokku

30.06.2022 0 0 0

Soetamine 0 400 000 400 000

30.06.2023 0 400 000 400 000

Kajastatud soetusmaksumuse meetodil 0 400 000 400 000

30.06.2023 0 400 000 400 000

Soetamine 17 000 0 17 000

Müük müügihinnas või lunastamine 0 -400 000 -400 000

Kasum (kahjum) müügist ja ümberhindlusest 2 745 0 2 745

30.06.2024 19 745 0 19 745

Kajastatud õiglases väärtuses 19 745 0 19 745

Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed

Lisa 30.06.2024

12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Nõuded ostjate vastu 156 147 156 147 0 0 Ostjatelt laekumata arved 156 329 156 329 0 0

5 54 171 54 171 0 0 Muud nõuded 6 203 506 203 506 0 0

Laenunõuded 75 000 75 000 0 0 Intressinõuded 1 773 1 773 0 0 Viitlaekumised 126 733 126 733 0 0

Ettemaksed 443 754 443 754 0 0 Tulevaste perioodide kulud 443 754 443 754 0 0

857 578 857 578 0 0 Kokku nõuded ja ettemaksed

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Lisa 30.06.2023

12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Nõuded ostjate vastu 193 445 193 445 0 0 Ostjatelt laekumata arved 193 445 193 445 0 0

5 15 832 15 832 0 0 Muud nõuded 6 130 702 130 702 0 0

Laenunõuded 5 000 5 000 0 0 Intressinõuded 291 291 0 0 Viitlaekumised 125 411 125 411 0 0

Ettemaksed 423 022 423 022 0 0 Tulevaste perioodide kulud 423 022 423 022 0 0

763 001 763 001 0 0

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded

Kokku nõuded ja ettemaksed

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

18

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 448 0 250 Käibemaks 0 35 193 0 25 479 Üksikisiku tulumaks 0 134 957 0 108 329 Sotsiaalmaks 0 227 162 0 180 965 Kohustuslik kogumispension 0 13 936 0 13 018 Töötuskindlustusmaksed 0 15 356 0 12 226 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 445 0 351 Ettemaksukonto jääk 54 171 15 832 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 54 171 427 497 15 832 340 618

30.06.2024 30.06.2023

Lisa 6 Muud nõuded

30.06.2024 Intressi- Alus- Lõpp-

12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

määr valuuta tähtaeg

Laenunõuded 75 000 75 000 0 0 Muud laenunõuded 75 000 75 000 0 0 6-8% EUR 2023-2025

Intressinõuded 1 773 1 773 0 0 Muud intressinõuded 1 773 1 773 0 0

Viitlaekumised 126 733 126 733 0 0

203 506 203 506 0 0Kokku muud nõuded

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

30.06.2023 Intressi- Alus- Lõpp- 12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

määr valuuta tähtaeg

Laenunõuded 5 000 5 000 0 0 Muud laenunõuded 5 000 5 000 0 0 6% EUR 2023

Intressinõuded 291 291 0 0 Muud intressinõuded 291 291 0 0

Viitlaekumised 125 411 125 411 0 0 130 702 130 702 0 0

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Kokku muud nõuded Lühiajaline laen on antud tagatiseta.

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

19

Lisa 30.06.2024 12 kuu jooksul Viitlaekumised rendi ettemaksed 44 835 44 835 lühiajalised nõuded eriprojektid 16 7 034 7 034 lühiajalised ettemaksud eriprojektid 61 456 61 456 muud 13 408 13 408 Kokku muud nõuded 126 733 126 733

Lisa 30.06.2023 12 kuu jooksul Viitlaekumised rendi ettemaksed 44 835 44 835 lühiajalised nõuded eriprojektid 16 0 0 lühiajalised ettemaksud eriprojektid 73 875 73 875 muud 6 701 6 701 Kokku muud nõuded 125 411 125 411

Lisa 7 Varud

30.06.2024 30.06.2023

Ettemaksed varude eest 23 052 24 549

Varud 23 052 24 549

Kokku varud 23 052 24 549

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

20

Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad

Tütarettevõtja Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 30.06.2023 30.06.2024

10017674 EBS Executive Education OÜ Eesti Täiendkoolitus 100 100 14309184 OÜ KP Võrk Eesti Elektri tootmine 100 100 16157672 Eduflow OÜ Eesti IT arendus 70 70 10934100 OÜ EBS Campus * Eesti Ruumide rent 0 100 17013679 EBS Campus Holding OÜ Eesti valdusfirma 0 100

Osaluse määr (% )

*OÜ EBS Campus on EBS Campus Holding OÜ tütarettevõte. 2024. aasta juunis omandas asutus 100% osaluse tütarettevõttes EBS Campus Holding OÜ. Konsolideerimisgruppi lisandus Raha 267 485 Lühiajalised nõuded 79 297 Pikaajalised finantsinvesteeringud 15 915 200 lisa 10 Materiaalsed põhivarad 6 686 368 lisa 11 Immateriaalsed põhivarad 850 lisa 12 Kokku 22 949 200 Kohustused 30 872 Reserv 22 918 328 Kokku 22 949 200

Lisa 9 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad

Sidusettevõtja Sidusettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala Osaluse määr (% ) registrikood 30.06.2023 30.06.2024

16605946 Jobling OÜ Eesti Värbamisplatvorm 40,0 41,3 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon

Sidusettevõtja nimetus 30.06.2023 Omandamine

Kasum (kahjum) kapitaliosaluse meetodil 30.06.2024

Jobling OÜ 1 410 20 580 -10 394 11 596 08.02.2024 suurendas asutus 1,3% võrra osalust Jobling OÜ-s hinnaga 20 580 eurot.

Lisa 10 Pikaajalised finantsinvesteeringud

Muud Kokku

30.06.2023 0 0

Kasum (kahjum) müügist ja ümberhindlusest -22 565 -22 565

Muud 15 915 200 15 915 200

30.06.2024 15 892 635 15 892 635

Kajastatud õiglases väärtuses 15 892 635 15 892 635 Real „Muud“ on kajastatud konsolideerimisgruppi lisandunud investeeringud vt lisa 8

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

21

Lisa 11 Materiaalsed põhivarad

Transpordi materiaalne

Maa Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku 30.06.2022

Soetusmaksumus 0 150 000 11 997 82 567 424 779 669 343

Akumuleeritud kulum 0 -37 500 -4 320 -59 342 -129 472 -230 634 Jääkmaksumus 0 112 500 7 677 23 225 295 307 438 709

Ostud 0 0 0 27 887 0 27 887

Amortisatsioonikulu 0 -15 000 -1 440 -20 816 -28 402 -65 658

Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 9 832 -7 544 2 288

Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 -8 983 6 695 -2 288

30.06.2023

Soetusmaksumus 0 150 000 11 997 120 286 417 235 699 518

Akumuleeritud kulum 0 -52 500 -5 760 -89 141 -151 179 -298 580 Jääkmaksumus 0 97 500 6 237 31 145 266 056 400 938

Muu Transpordi materiaalne

Maa Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku 30.06.2023

Soetusmaksumus 0 150 000 11 997 120 286 417 235 699 518

Akumuleeritud kulum 0 -52 500 -5 760 -89 141 -151 179 -298 580 Jääkmaksumus 0 97 500 6 237 31 145 266 056 400 938

Konsolideerimisgrupiga seotud muutused

Soetusmaksumus 1 456 544 5 000 000 0 551 217 854 488 7 862 249

Akumuleeritud kulum 0 0 0 -519 404 -656 478 -1 175 882 Jääkmaksumus 1 456 544 5 000 000 0 31 813 198 010 6 686 367

Ostud 0 945 0 25 870 1 952 28 767

Amortisatsioonikulu 0 -15 000 -1 440 -24 969 -37 258 -78 667

Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 0 -7 805 0 -7 805

Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 0 7 805 0 7 805

30.06.2024

Soetusmaksumus 1 456 544 5 150 945 11 997 689 568 1 273 675 8 582 729

Akumuleeritud kulum 0 -67 500 -7 200 -625 709 -844 915 -1 545 324 Jääkmaksumus 1 456 544 5 083 445 4 797 63 859 428 760 7 037 405

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

22

Lisa 12 Immateriaalsed põhivarad

Arvutitarkvara

Muud immateriaalsed

põhivarad Kokku

30.06.2022

Soetusmaksumus 595 213 105 628 700 841

Akumuleeritud kulum -117 936 -57 790 -175 726

Jääkmaksumus 477 277 47 838 525 115

Ostud 45 720 0 45 720

Amortisatsioonikulu -115 926 -15 113 -131 039

Muud muutused (soetusmaksumuses) -9 308 -30 068 -39 376

Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 10 230 29 146 39 376

30.06.2023

Soetusmaksumus 631 625 75 560 707 185

Akumuleeritud kulum -223 632 -43 757 -267 389

Jääkmaksumus 407 993 31 803 439 796

Konsolideerimisgrupiga seotud muutused

Soetusmaksumus 0 1 000 1 000

Akumuleeritud kulum 0 -150 -150

Jääkmaksumus 0 850 850

Amortisatsioonikulu -124 558 -15 129 -139 687

30.06.2023

Soetusmaksumus 631 625 76 560 708 185

Akumuleeritud kulum -348 190 -59 036 -407 226

Jääkmaksumus 283 435 17 524 300 959

Lisa 13 Laenukohustised

30.06.2024 Intressi- Alus- Lõpp- Lisa

12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

määr valuuta tähtaeg

Pikaajalised laenud 52 500 0 52 500 0 Pikaajaline laen 52 500 0 52 500 0 6% EUR 2026 25

52 500 0 52 500 0

30.06.2023 Intressi- Alus- Lõpp- Lisa 12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

määr valuuta tähtaeg

Pikaajalised laenud 52 500 0 52 500 0 Pikaajaline laen 52 500 0 52 500 0 6% EUR 2026 25

52 500 0 52 500 0

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Kokku laenukohustised

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Kokku laenukohustised Pikaajaline laen on tagatiseta.

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

23

Lisa 14 Võlad ja ettemaksed

Lisa 30.06.2024

12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Võlad tarnijatele 117 175 117 175 0 0 Võlad töövõtjatele 15 583 175 583 175 0 0

5 427 497 427 497 0 0 Muud võlad 73 763 66 364 7 399 0

Intressivõlad 25 7 399 0 7 399 0 Muud viitvõlad 66 364 66 364 0 0

Saadud ettemaksed 367 528 367 528 0 0 Tulevaste perioodide tulud 362 292 362 292 0 0

1 569 138 1 561 739 7 399 0

Maksuvõlad

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Kokku võlad ja ettemaksed

Lisa 30.06.2023 12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Võlad tarnijatele 118 720 118 720 0 0 Võlad töövõtjatele 15 519 959 519 959 0 0

5 340 618 340 618 0 0 Muud võlad 30 238 25 998 4 240 0

Intressivõlad 25 4 240 0 4 240 0 Muud viitvõlad 25 998 25 998 0 0

Saadud ettemaksed 381 734 381 734 0 0 Tulevaste perioodide tulud 381 734 381 734 0 0

1 391 269 1 387 029 4 240 0

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Maksuvõlad

Kokku võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2024 summas 0 (30.06.2023 : 33 416) eurot. Intressivõlad sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2024 summas 7 399 (30.06.2023 : 4 240) eurot (lisa 25).

Lisa 15 Võlad töövõtjatele

30.06.2024 30.06.2023

Töötasude kohustis 190 995 150 562

Puhkusetasude kohustis 392 180 369 397

Kokku 583 175 519 959

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

24

Lisa 16 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused

Varad bruto soetusmaksumuses

30.06.2022 Saadud Tagastatud Tulu 30.06.2023

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 55 820 386 378 0 -369 598 72 600

Valla - ja Linnatoetused 0 8 350 0 -8 350 0 Haridus- ja Teadusministeerium VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 12 690 2 376 -13 514 -1 552 0 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA ÕPPETOETUS) -70 905 273 310 -8 868 -109 967 83 570 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 22 320 0 -22 320 0 Haridus- ja Teadusministeerium (NOOREMTEADURI TOETUSED) 74 846 175 109 -2 069 -148 673 99 213j Teadusministeerium(UKRAINA TEADURI TOETUSED) 27 000 0 -27 000 0 0

Haridus- ja Teadusministeerium (UKRAINA päritolu tudengite TOETUSED) 0 67 500 0 -37 500 30 000 Haridus- ja Teadusministeerium- baasfinantseering 155 049 173 383 0 -155 049 173 383 Archimedes SA PHD välisdoktorandi stipendium 0 9 146 0 -9 146 0

Archimedes SA ERASMUS 652 445 707 144 -247 727 -31 645 1 080 217

AVEKU 32 750 0 0 0 32 750

WOBACA projekt 0 11 073 0 -11 073 0

IFI projekt 23 311 7 400 0 -30 711 0

SA ERAK projekt 0 95 760 0 0 95 760

Muud 29 909 25 520 0 -55 429 0 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 992 915 1 964 769 -299 178 -991 013 1 667 493

Kokku sihtfinantseerimine 992 915 1 964 769 -299 178 -991 013 1 667 493

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

25

30.06.2023 Saadud Tagastatud Tulu 30.06.2024

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 72 600 452 712 0 -443 546 81 766

Valla - ja Linnatoetused 0 6 112 0 -6 112 0 Haridus- ja Teadusministeerium VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 0 742 0 -742 0 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA ÕPPETOETUS) 83 570 105 640 -25 080 -105 370 58 760 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 22 320 0 -22 320 0 Haridus- ja Teadusministeerium (NOOREMTEADURI TOETUSED) 99 213 205 464 0 -229 343 75 334j Teadusministeerium(UKRAINA TEADURI TOETUSED) 0 0 0 0 0

Haridus- ja Teadusministeerium (UKRAINA päritolu tudengite TOETUSED) 30 000 0 0 -30 000 0 Haridus- ja Teadusministeerium- baasfinantseering 173 383 224 704 0 -173 383 224 704 Archimedes SA PHD välisdoktorandi stipendium 0 0 0 0 0

Archimedes SA ERASMUS 1 080 217 359 765 -179 486 -213 181 1 047 315

AVEKU 32 750 0 0 -39 784 -7 034

WOBACA projekt 0 0 0 0 0

IFI projekt 0 0 0 0 0

SA ERAK projekt 95 760 0 0 -95 760 0

Muud 0 304 756 0 0 304 756

Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 667 493 1 682 215 -204 566 -1 359 541 1 785 601

Kokku sihtfinantseerimine 1 667 493 1 682 215 -204 566 -1 359 541 1 785 601 30.06.2024 saldo summas 1 785 601 (30.06.2023 : 1 667 493) eurot on kajastatud bilansis koos lisas 6 kajastatud lühiajaliste nõuetega 7 034 (30.06.2023 : 0) eurot. 30.06.2024 30.06.2023

Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 792 635 1 667 493

Lühiajalised nõuded eriprojektid -7 034 0

Kokku sihtfinantseerimine 1 785 601 1 667 493

Lisa 17 Annetused ja toetused

01.07.2023- 30.06.2024

01.07.2022- 30.06.2023

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

sh eraldis riigieelarvest 1 004 704 844 659

sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 6 112 8 350

sh Archimedes SA 213 181 40 791

muud 135 544 97 213

Kokku annetused ja toetused 1 359 541 991 013

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

26

Lisa 18 Tulu ettevõtlusest

01.07.2023- 30.06.2024

01.07.2022- 30.06.2023

Tulu tegevusalade lõikes

Koolitus-kõrgharidus 4 181 867 4 100 316

Koolitus-gümnaasium 562 796 457 940

Täiskasvanute täiendkoolitus 1 272 964 1 152 911

Muud tulud 547 857 349 675

Kokku tulu ettevõtlusest 6 565 484 6 060 842

Lisa 19 Muud tulud

01.07.2023- 30.06.2024

01.07.2022- 30.06.2023

Muud 14 378 84 879

Kokku muud tulud 14 378 84 879

Lisa 20 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud

01.07.2023- 30.06.2024

01.07.2022- 30.06.2023

Tooraine ja materjal -1 871 0

Mitmesugused bürookulud -10 441 0

Lähetuskulud -74 877 -33 898

Tööjõukulu -149 116 -134 835

Muud ostetud teenused -86 941 -19 997

Turunduskulud -523 -491

Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -323 769 -189 221

Lisa 21 Jagatud annetused ja toetused

01.07.2023- 30.06.2024

01.07.2022- 30.06.2023

Riigieelarvelised stipendiumid -68 427 -84 420

Muud stipendiumid ARCHIMEDES -157 827 -17 417

Kokku jagatud annetused ja toetused -226 254 -101 837

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

27

Lisa 22 Mitmesugused tegevuskulud

01.07.2023- 30.06.2024

01.07.2022- 30.06.2023

Üür ja rent -616 210 -729 023

Mitmesugused bürookulud -5 997 -4 490

Lähetuskulud -102 031 -77 718

Koolituskulud -13 226 -22 790

Õppematerjal -20 728 -141 382

Õppekulud -1 011 806 -772 712

Välisõppejõudude kulud -21 373 -16 730

Õppijate toitlustamine -113 605 -92 401

Turunduskulud -393 826 -391 215

Sidekulud -8 104 -7 791

Tellitud ajakirjandus -27 642 -30 572

IT teenused -283 196 -332 968

Kindlustus -1 377 -1 171

Raamatupidamis- ja audiitorteenused -10 565 -9 829

Transpordi ja veovahendite kulud -11 140 -15 009

Ostetud teenused -592 526 -628 262

Väikevahendid -32 244 -20 709

Kingitused -1 739 -6 438

Esinduskulud -8 509 -2 238

Muud -43 438 -101 835

Kokku mitmesugused tegevuskulud -3 319 282 -3 405 283

Lisa 23 Tööjõukulud

01.07.2023- 30.06.2024

01.07.2022- 30.06.2023

Palgakulu -3 450 700 -2 981 333

Sotsiaalmaksud -1 087 027 -924 656

Töötuskindlustusmaksud -26 314 -22 232

Muud maksud -28 525 -32 588

Kokku tööjõukulud -4 592 566 -3 960 809

Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsese kuluna -149 116 -134 835

Töötajate keskmine arv taandatud täistööajale 100 96

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

28

Lisa 24 Muud kulud

01.07.2023- 30.06.2024

01.07.2022- 30.06.2023

Kahjum valuutakursi muutustest 0 -129

Liikmemaks -73 288 -66 977

Muud -12 023 -3 765

Kokku muud kulud -85 311 -70 871

Lisa 25 Seotud osapooled

Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED Lisa 30.06.2024 30.06.2023

Võlad ja ettemaksed

Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 14 0 33 416

PIKAAJALISED 30.06.2024 30.06.2023

Laenukohustused

Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 13 52 500 52 500

Võlad ja ettemaksed

Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 14 7 399 4 240

SAADUD LAENUD 30.06.2023 Saadud laenud

Saadud laenude tagasimaksed 30.06.2024

Perioodi arvestatud

intress Lisa nr

Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 52 500 0 0 52 500 3 159 13

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

29

SAADUD LAENUD 30.06.2022 Saadud laenud

Saadud laenude

tagasimak sed 30.06.2023

Perioodi arvestatud

intress Lisa nr Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 37 500 15 000 0 52 500 3 034 13

OSTETUD 01.07.2023- 30.06.2024

01.07.2022- 30.06.2023

Teenused Teenused

Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 707 147 687 907 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused

01.07.2023- 30.06.2024

01.07.2022- 30.06.2023

Arvestatud tasu 135 600 134 603

Kokku 135 600 134 603

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

30

Lisa 26 Konsolideerimata bilanss

30.06.2024 30.06.2023

VARAD Käibevarad

Raha 2 007 832 2 193 556 Finantsinvesteeringud 19 745 400 000

Nõuded ja ettemaksed 836 278 586 054 Varud 22 530 19 750 Kokku käibevarad 2 886 385 3 199 360

Põhivara

Investeeringud tütar-ja sidusettevõtjatesse 23 594 974 666 460

Nõuded ja ettemaksed 239 612 232 255 Materiaalsed põhivarad 41 848 43 203

Immateriaalsed põhivarad 0 511 Kokku põhivarad 23 876 434 942 429

KOKKU VARAD 26 762 819 4 141 789

KOHUSTISED JA NETOVARA Kohustised Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 1 396 298 1 089 149 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 792 635 1 667 494 Kokku lühiajalised kohustised 3 188 933 2 756 643

Kokku kohustised 3 188 933 2 756 643

NETOVARA

Sihtkapital 2 000 2 000

Reservid 24 638 328 1 720 000

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -336 854 -530 469

Aruandeperioodi tulem -729 588 193 615 Kokku netovara 23 573 886 1 385 146

KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 26 762 819 4 141 789

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

31

Lisa 27 Konsolideerimata tulemiaruanne

01.07.2023- 30.06.2024

01.07.2022- 30.06.2023

TULUD

Annetused ja toetused 1 359 541 991 013 Tulu ettevõtlusest 5 057 975 4 635 146 Muud tulud 23 63 Kokku tulud 6 417 539 5 626 222

KULUD

Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -323 769 -189 221 Jagatud annetused ja toetused -226 254 -101 837 Mitmesugused tegevuskulud -2 287 072 -2 242 919 Tööjõukulud -4 263 189 -3 705 055 Põhivara kulum ja väärtuse langus -22 234 -22 376 Muud kulud -79 289 -68 058 Kokku kulud -7 201 807 -6 329 466

Põhitegevuse tulem -784 268 -703 244

MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD

Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt -10 394 -6 990 Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 2 745 850 000 Intressitulud 62 711 22 659 Muud finantstulud ja -kulud -382 31 190 Kokku muud finantstulud ja -kulud 54 680 896 859

ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) -729 588 193 615

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

32

Lisa 28 Konsolideerimata rahavoo aruanne

01.07.2023- 30.06.2024

01.07.2022- 30.06.2023

Rahavood põhitegevusest

Põhitegevuse tulem -784 268 -703 244 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 22 234 22 376 Muud korrigeerimised 2 4 Kokku korrigeerimised 22 236 22 380

Põhitegevusega seotud varade muutus -171 708 666 652 Varude muutus -2 780 36 590

Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 307 149 62 977

Laekunud intressid 53 871 15 364

Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 1 682 215 1 964 769

Muud rahavood äritegevusest -1 564 107 -1 290 191 Kokku rahavood põhitegevusest -457 392 775 297

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel -20 370 -24 098 Tasutud sidusettevõtjate soetamisel -20 580 -8 400 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -17 000 -400 000 Antud laenud -70 000 -40 000 Antud laenude tagasimaksed 0 100 000 Muud laekumised investeerimistegevusest 0 850 000 Kokku rahavood investeerimistegevusest 272 050 477 502

KOKKU RAHAVOOD -185 342 1 252 799

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 193 556 909 567

Raha ja raha ekvivalentide muutus -185 342 1 252 799 Valuutakursside muutuste mõju -382 31 190 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 007 832 2 193 556

Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne

33

Lisa 29 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne

Sihtkapital Muud reservid

Eelmiste perioodide

akumuleeritud tulem

Netovara kokku

30.06.2022 2 000 1 720 000 -530 469 1 191 531

Aruandeperioodi tulem 0 0 193 615 193 615 30.06.2023 2 000 1 720 000 -336 854 1 385 146

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 755 399 755 399 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 30.06.2023 2 000 1 720 000 -246 505 1 475 495

30.06.2023 2 000 1 720 000 -336 854 1 385 146

Sissemakse reservidesse 0 22 918 328 0 22 918 328

Aruandeperioodi tulem 0 0 -729 588 -729 588 30.06.2024 2 000 24 638 328 -1 066 442 23 573 886

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -23 583 378 -23 583 378

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 23 625 625 23 625 625 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 30.06.2024 2 000 24 638 328 -1 024 195 23 616 133

Lisa 29 Sündmused pärast aruandekuupäeva

Kogu täiend- ja ümberõppe alane tegevus on viidud tütarettevõttest (EBS Executive Education OÜ) emaettevõttesse. Juurutamisel on uus juhtimisstruktuur, juhtimisaruandlus, EBS töötaja karjäärimudel jpm. Investeerimistegevuse tulem on olnud ootuspärane.

Aruande digitaalallkirjad

Aruande lõpetamise kuupäev on: 17.12.2024

Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2023 - 30.06.2024 majandusaasta aruande andmete õigsust on

elektrooniliselt kinnitanud:

Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg

ANDREAS VEISPAK Juhatuse liige 18.12.2024

MART HABAKUK Juhatuse liige 18.12.2024

MAARJA MURUMÄGI Juhatuse liige 18.12.2024

MEELIS KITSING Juhatuse liige 18.12.2024

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Sihtasutus Estonian Business School nõukogule

Arvamus

Oleme auditeerinud Sihtasutus Estonian Business School ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis

sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 30.06.2024 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja

konsolideeritud netovarade muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande

lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud

finantsseisundit seisuga 30.06.2024 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid

kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse

täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist

sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud

eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse

andmiseks meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise

aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud

informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas

muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub

muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist

aru andma.

Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas

konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse

standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste

väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana,

esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi,

välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või

veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on

kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega

(Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib

põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise

aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi

kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

- teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid,

kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on

aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul,

sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid

mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali

põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi

suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori

aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav,

siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased

sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

- hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda,

kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

- hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi

konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma

auditiarvamuse eest.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi

tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Anne Aigro

Vandeaudiitori number 50

Anne Aigro Audiitorühing OÜ

Audiitorettevõtja tegevusloa number 105

Tuisu tn 17-3, Tallinn, Harju maakond, 13415

31.12.2024

Audiitorite digitaalallkirjad Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2023 - 30.06.2024 majandusaasta aruandele lisatud audiitori

aruande on digitaalselt allkirjastanud:

Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg

ANNE AIGRO Vandeaudiitor 31.12.2024

Tegevusalad Tegevusala EMTAK kood EMTAK versioon Põhitegevusala

Ülikoolide tegevus 85421 EMTAK 2008 Jah

Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 35119 EMTAK 2008 Ei

Gümnaasiumide tegevus 85313 EMTAK 2008 Ei

Muu mujal liigitamata koolitus 85599 EMTAK 2008 Ei

1 / 3

Koostatud 15.01.2025 17:47:09 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8141864/general-info

PAKKUMUS KÕRVALDAMISE ALUSED JA KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED Viitenumber: 287828 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

(70009764) Hange: Kaitsevaldkonna tehisintellekti (AI) teemalise häkatoni läbiviimine Pakkumus: 534499 Ettevõtja: Sihtasutus Estonian Business School (90013934), roll: peapakkuja

KÕRVALDAMISE ALUSED

KOHUSTUSLIKUD KÕRVALDAMISE ALUSED

Hankija ei sõlmi raamlepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kelle puhul esineb üks või mitu käesolevas punktis nimetatud asjaolu (RHS 95 lg 1):

1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest;

2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest;

3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest;

4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt;

5) kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses.

Kehtib: Kogu hanke kohta

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et tema suhtes puuduvad RHS § 95 lg 1 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, mille olemasolul hankija ei sõlmi raamlepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja.

Vastus: Jah

VABATAHTLIKUD KÕRVALDAMISE ALUSED

2 / 3

Koostatud 15.01.2025 17:47:09 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8141864/general-info

Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle puhul esineb üks või mitu käesolevas punktis kirjeldatud asjaolu (RHS 95 lg 4):

1) kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel käesoleva seaduse § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel;

2) kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks;

3) konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu;

4) kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida;

5) kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate ees ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahenditega võimalik vältida;

6) kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi;

7) kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata;

8) kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees;

9) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest;

10) kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud § 111 lõikes 6 sätestatud juhul.

Kehtib: Kogu hanke kohta

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et tema suhtes puuduvad RHS § 95 lg 4 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, mille olemasolul hankija võib mitte sõlmida raamlepingut ja võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja.

Vastus: Jah

D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: OSALEJA PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT Kas ettevõtja rikub hankija kehtestatud piirangut pakkumust või taotlust esitada?

RHS § 95 lg 4 p 12 „kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud § 111 lõikes 6 sätestatud juhul". RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2

3 / 3

Koostatud 15.01.2025 17:47:09 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8141864/general-info

nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees. Hankija sätestab piirangu ettevõtja elu- või asukohale hanke alusdokumentides.

Kehtib: Kogu hanke kohta

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus?

Vastus: Ei

2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?

Vastus: Jah

3. URL

Vastus: www.ebs.ee

KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED

B: Majanduslik ja finantsseisund

NETOKÄIVE

Pakkuja viimase kolme lõppenud majandusaasta keskmine aastane netokäive peab olema mitte väiksem kui 100 000 eurot. Pakkuja esitab viimase kolme lõppenud majandusaasta aruande väljavõtte, millest peab nähtuma taotleja majandusaasta netokäive (juriidilisest isikust Eestis registreeritud pakkuja puhul ei kohaldu, kui andmed või dokumendid on hankijale avalikust andmekogust kättesaadavad).

Kehtib: Kogu hanke kohta

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja esitab käesolevale kvalifitseerimistingimusele vastavust tõendavad majandusaasta aruande väljavõtted.

V a s t u s : 1 _ 1 _ S A _ E B S _ M A 3 0 0 6 2 0 2 2 _ k o n s o l i d e e r i t u d _ 9 0 0 1 3 9 3 4 . p d f , 1_1_SA_EBS_MA30062023_konsolideeritud_90013934.pdf, 1_1_SA_EBS_MA30062024_konsolideeritud_90013934.pdf

Kokkuvõtlikud kinnitused

Ettevõtja kinnitab, et esitatud teave on täpne ja õige ning et ta on teadlik valeandmete esitamise tagajärgedest. Ettevõtja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata tema kinnitustele vastavad dokumendid hankijale esitada. Ettevõtja kinnitab, et ta on nõus oma kinnitustele vastavate andmete väljastamisega hankijale, kui need andmed on avalike andmete põhjal hankijale oluliste kulutusteta elektroonilisest andmekogust kättesaadavad.

Kinnituse andja nimi: Karmo Kroos

Koostatud 16.01.2025 09:33:32 1 / 1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 8141864/general-info

PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 287828 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Kaitsevaldkonna tehisintellekti (AI) teemalise häkatoni läbiviimine Pakkumus: 534499 Ettevõtja: Sihtasutus Estonian Business School (90013934), roll: peapakkuja

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

1. Häkatoni kestus Häkatoni kestus saab olla vaid kas 36 tundi, 48 tundi või 72 tundi, mis annavad vastavalt kas 10, 20 või 40 väärtuspunkti.

Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav

Osakaal: 40%

Hindamismetoodika kirjeldus: Pakkujal on võimalik saada maksimaalselt 40 väärtuspunkti. Täpsem hindamise metoodika on toodud dokumendis "Pakkumuse hindamise metoodika".

2. Pakutava ürituse läbimõeldus ja kvaliteetne korraldus Pakkuja peab esitama ürituse kava, ruumiprogrammid, juhised IT taristu osas ja riskide haldamise esmased meetmed.

Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav

Osakaal: 60%

Hindamismetoodika kirjeldus: Kriteerium jaguneb neljaks alakriteeriumiks, kokku on võimalik nelja kriteeriumi peale saada 60 punkti. Täpsem hindamise metoodika on toodud dokumendis "Pakkumuse hindamise metoodika".

Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta:

Maksumus kokku KM-ga:

1 / 3

Koostatud 16.01.2025 09:33:32 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8141864/general-info

PAKKUMUS VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 287828 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Kaitsevaldkonna tehisintellekti (AI) teemalise häkatoni läbiviimine Pakkumus: 534499 Ettevõtja: Sihtasutus Estonian Business School (90013934), roll: peapakkuja

ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

Vastus: Ei

2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

Vastus: Ei

PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.

Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

Vastus: Jah

ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.

Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46 (1)).

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

Vastus: Pakkumus ei sisalda ärisaladust

ÜRITUSE KORRALDAMISE VISIOON

Pakkumus peab sisaldama ürituse korraldamise visiooni vastavalt riigihanke alusdokumentides kirjeldatule. Ürituse korraldamise visioon peab muuhulgas sisaldama järgmiseid aspekte:

2 / 3

Koostatud 16.01.2025 09:33:32 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8141864/general-info

1) Täitja meeskonna kirjeldust ehk ülevaadet täitja meeskonna koosseisust ja tööjaotusest (ametinimetused, nimed, rollid/tööülesanded); 2) Ürituse ehk AI häkatoni kirjeldust; 3) Ürituse eelduslik päevakava, iga päeva kava osa kohta lühikirjeldus ning osaga seotud isikud ning nende funktsioon ja ülesanded; 4) Kirjeldus, kuidas on plaanis sisustada tulemuste tutvustamine, žürii roll ja autasustamine; 5) Esinejate, mentorite, moderaatorite ja peamoderaatori orienteeruv arv ja rollid, nimed ning esinejate/mentorite/moderaatorite valiku põhjendus; 6) Pakutav menüü koos kogustega (vastavalt tehnilise kirjelduse dokumendi punktis 1.3.3 toodule); 7) Muud asjakohast informatsiooni; 8) Kirjeldust, kuidas plaanib täitja end valdkonna sisuga kurssi viia ning millist sisendit vajab selleks tellijalt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja esitab ürituse korraldamise visiooni dokumendi vastavalt esitatud nõuetele. (Vabas vormis dokument)

Vastus: 4_1_EBS pakkumuse kirjeldus - Kaitsevaldkonna tehisintellekti (AI) teemalise häkatoni läbiviimine.docx

MEESKONNA NÕUDED

Pakkuja teenuse osutamise projektimeeskonda peavad kuuluma järgmised isikud:

1) Täitja poolt määratud vastutav projektijuht, kes vastutab kogu ürituse sisulise ettevalmistamise, korraldamise, juhtimise ning tegevuste tulemusliku, tähtaegse ja nõuetekohase elluviimise eest. Seahulgas projektijuht juhib ja koordineerib korraldusmeeskonna tööd, koordineerib tegevust alltöövõtjatega ning hankijaga, kinnitab hankijaga materjalid, juhib pakkuja poolt suhtlust hankijaga, sh eelarve- ja lepinguküsimusi, garanteerib teenuste osutamise lõppedes vajaliku dokumentatsiooni esitamise jms ürituse korraldamisega seotud tegevused, sh eel- ja järeltegevused;

2) Moderaator(id), kes peab/peavad omama varasemat modereerimiskogemust, olema soovitavalt tehnoloogiavaldkonna ja/või kaitsevaldkonna spetsialist või soovitavalt omama tehisintellekti valdkonnaga tegeleva ettevõtte asutaja, kaasasutaja või valdkonnajuhi tausta;

3) Meeskonnaliikmed (vähemalt 2 isikut), kes vastutavad ürituse toimumiskohas ürituse sujuva elluviimise (sh tehnilise toe tagamise) eest ning korraldavad jooksvalt tekkivate küsimuste lahendamise, tagavad ürituse turundamise ja kommunikatsiooni korraldamise (ürituse visuaalide disain, reklaam, osalejate leidmine, sotsiaalmeedia eest vastutamine, fotograafi leidmine);

4) Muud teenuse osutamiseks ja ürituse edukaks läbiviimiseks vajalikud meeskonnaliikmed.

Punktides 1-4 esitatud isikud peavad olema kõik erinevad isikud.

Pakkuja peab esitama kõikide esitatud isikute CV-d ja nende allkirjastatud kinnitused, et nad osalevad lepingu sõlmimise korral teenuse osutamise projektimeeskonna liikmetena.

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja esitab projektijuhi CV ja projektijuhi allkirjastatud kinnituse, et ta osaleb lepingu sõlmimise korral teenuse osutamise projektimeeskonna liikmena. (Vabas vormis dokument)

Vastus: 5_1_CV häkatonihange Andres Karjus.asice

2. Pakkuja esitab moderaatori(te) CV(d) ja moderaatori(te) allkirjastatud kinnituse(d), et ta/nad osaleb/osalevad lepingu sõlmimise korral teenuse osutamise projektimeeskonna liikmena. (Vabas vormis dokument)

Vastus: 5_2_Andreas Veispak - CV.asice, 5_2_IndrekSeppo.asice

3 / 3

Koostatud 16.01.2025 09:33:32 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8141864/general-info

3. Pakkuja esitab meeskonnaliikmete CV-d ja nende allkirjastatud kinnitused, et nad osalevad lepingu sõlmimise korral teenuse osutamise projektimeeskonna liikmetena. (Vabas vormis dokument)

Vastus: 5_3_Erik Rebane CV.asice, 5_3_LaineveeSigrid_CV2025_EST_.asice, 5_3_Marko Puusaar - CV - EST.asice, 5_3_Pablo Veyrat- CV 2025.asice

HÄKATONI KESTUS

Häkatoni kestus saab olla vaid kas 36 tundi, 48 tundi või 72 tundi. Pakkuja peab esitama info, kas tema poolt pakutava häkatoni kestus on 36 tundi, 48 tundi või 72 tundi.

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja peab esitama info, kas tema poolt pakutava häkatoni kestus on 36 tundi, 48 tundi või 72 tundi. Pakkuja esitab vastava tundide arvu. Juhul, kui pakkuja esitav tundide arvu, mis ei ole 36, 48 ega 72, on pakkujal õigus pakkumus tagasi lükata. (Number)

Vastus: 72

IT TARISTU JA ANDMELADUDE HALDUSE TAGAMINE

Pakkuja peab pakkuma häkatoni korraldamisel arvutitöökohtadele püsiühendust läbi kaabliga pordi (s.t mitte WI-FI ühendust) ning andmeladude haldust minimaalselt 2 TB. Pakkuja peab esitama kinnituse.

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab käkatoni korraldamisel nõude täitmist. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

Vastus: Jah

ÜHE OSALEJA TOITLUSTUSE MAKSUMUS

Pakkuja peab koos pakkumusega esitama ühe osaleja toitlustuse maksumuse eurodes ilma käibemaksuta täpsusega kuni kaks komakohta.

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja peab koos pakkumusega esitama ühe osaleja toitlustuse maksumuse eurodes ilma käibemaksuta täpsusega kuni kaks komakohta. (Number)

Vastus: 109

PAKKUMUSE MAKSUMUSE KINNITUS

Pakkuja peab kinnitama, et tema pakkumus kokku (sealhulgas koos toitlustusega) ei ületa 60 000 eurot ilma käibemaksuta.

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab nõude täitmist. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

Vastus: Jah

Andres Karjus | 1/3

Curriculum Vitae Andres Karjus

TÖÖKOGEMUS

 Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut: digihumanitaaria ja tehisaru lektor (alates 2024)  Estonian Business School: vanemteadur (alates 2023)  Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut: kultuuriandmete analüüsi teadur (2020-2024)  Datafigure OÜ, juhatuse liige, koolitaja (alates 2021)  Edinburghi Ülikool, õppeassistent, 2017-2020  Tartu Ülikool, sotsiolingvistilise agentorienteeritud modelleerimise nooremteadur, 2016-2019  Tartu Ülikool, informaatika õppeassistant, 2014-2016  CrossLang NV (Belgia), praktikant, kevad 2014  Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology, praktikant, kevad 2013  Eesti Wordneti assistent, Tartu Ülikool, 2011-2012

HARIDUS

 PhD, Lingvistika ja inglise keel (evolutsiooniline keeleteadus), Edinburghi Ülikool, 2020  MSc Tehisintellekt (kõne- ja keeletehnoloogia), KU Leuven, 2015  MA Eesti ja soome-ugri keeleteadus (üldkeeleteadus), Tartu Ülikool, 2012  BA Eesti ja soome-ugri keeleteadus (üldkeeleteadus ja foneetika), Tartu Ülikool, 2010  Erinevad teaduslikud talve- ja suvekoolid ja lisakoolitused õpingute ajal, 2008-2017  Islandi Ülikool, Islandi keel välismaalastele programm, 2007-2008

AVALIKUD TUNNUSTUSED

 Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija, 2024  TLÜ Humanitaarteaduste instituudi Aasta Tegija 2023 auhind.  Tallinna Ettevõtluspäeva Ettevõtlusauhinnad: parim rakenduslik teadustöö Tallinna Ülikoolist (Indrek Ibrus,

Mark Mets, Andres Karjus, tehisintellekti kasutav ajakirjanduse tasakaalustatust mõõtev tööriist, koostöös Ekspress Grupiga)

 Doktoritöö "Competition, selection and communicative need in language change" tunnustati 3. kohaga Eesti Teadusagentuuri Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil 2020, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.

AKADEEMILINE JA MUU ÕPETAMISKOGEMUS

 Õpetamine Tallinna Ülikoolis ja EBSis (kultuurianalüütika ained; külalisloengud tehisintellekti teemadel)  Kümned õpitoad ja koolitused generatiivse tehisintellekti teemadel (Eestis, Hollandis, Tšehhis), alates 2023  Kümned eraldiseisvad õpitoad ja lühikursused andmeteaduse ja programmeerimise alal (Eestis,

Suurbritannias, Lätis, Leedus, Hollandis, Tšehhis), alates 2015  Loengud Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis digihumanitaaria-teemalistes ainetes, 2016, 2020-2022  Keeleteaduse ainete e-õppe tuutor, Tartu Ülikool, sügised 2011 ja 2012  Eesti keele õpetaja (vabakutseline); islandi keele ja kultuuri õpetaja (Tartu Kunstikool), 2009

TEADUSLIK JA TEADUSKORRALDUSLIK PANUS

 Kümned teaduslikud publikatsioonid rahvusvahelistes teadusajakirjades (täielik nimekiri: vt etis.ee/CV/Andres_Karjus)

 Kümned ettekanded kohalikel ja rahvusvahelistel konverentsidel, sh Saksamaal, Jaapanis, Prantsusmaal, Hollandis, Portugalis, Rumeenias, Leedus, Lätis, Austrias, Ungaris, Poolas, Šveitsis, USAs, Suurbritannias.

 TLÜ tehisintellekti nõukoja liige, alates 2023  Osalemine mitmetes muudes teaduslikes nõukogudes ja töörühmades, sh Digitaalse Kultuuripärandi

Nõukogu (Kultuuriministeerium), programmi "Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019–2027" ning Digital Humanities in the Nordics and Baltics nõukogud.

 Osalenud 13 rahastatud teadus- ja arendusprojektis, sh projektijuhina kahes („IKT tippspetsialisti kaasamine Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudis“ ja „Tehisintellektipõhiste kultuurianalüüsi meetodite arendamine ja propageerimine“)

 Üliõpilasesindajana osalemine Leuveni Ülikooli tehisintellekti magistriprogrammi nõukogus ning Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskonna ning Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nõukogudes aastatel 2011–2014.

Andres Karjus | 2/3

TEADUSE JA TEHNOLOOGIA POPULARISEERIMINE

 Populaarteaduslikud artiklid Eesti meedias; mitmed ülesastumised teles, raadios ja intervjueeritavana ajalehtedes, 2023-2024

 Kümned tehisintellekti tehnoloogiate alased populaarteaduslikud loengud õpilastele Eesti koolides; praktilised koolitused õpetajatele ja õppejõududele, 2023-2024

 Populaarteaduslikud ettekanded ja osalemine arutelu-paneelides avalikel üritustel  Varasem teaduse populariseerimine: üritused Šotimaal algkoolides (2018-2019), osalemine teadust

populariseerivatel konkurssidel, töövarjutamise pakkumine TLÜs kooliõpilastele

Indrek Seppo ANDMEANALÜÜTiK, ETTEVÕTJA, LEKTOR

Tallinn  +372 56 653 467 |  [email protected]

Põhjalikud kogemused rakenduslikust statistikast state‑of‑the‑art masinõppe/AI mudelite rakendamiseni nii avalikus erasektoris.

Andmeteadusega seotud tegevus erasektoris Marduk Technologies Tallinn ÜKS ASUTAJATEST, TEGEVJUHT, ANDMETEADLANE 2016 – 2021 • Marduk Technologies on tehnoloogia‑arenduse startup, mille tegevusest olulise osa moodustab värskeimate tehisintellekti meetodite rak‑ endamine kaitse‑, sisejulgeoleku ja piirivalve valdkonnas.

• Reaalajas töötav lendavate objektide avastamine, tuvastamine ja klassifitseerimise (droon/lind/lennuk/helikopter) uue põlvkonna droonitõrje süsteemile Marduk Shark.

• AI‑mudelid piirivalvesüsteemile. • AI‑mudelid kadunud inimeste otsimiseks droonidega • Sisejulgeolekuvaldkonna asutuste konsulteerimine nii traditsioonilise statistika kui AI meetodite võimaluste kasutamise osas.

Eesti rakendusuuringute keskus Centar Tallinn ANALÜÜTiK, KOOLiTAJA 2008 – (alates 2016 mittekoosseisuline) • Eesti rakendusuuringute keskus Centar on üks Eesti juhtivaid analüüsikodasid. Centari üheks tugevuseks on keerulisemad andmeanalüüsi, mõjuhinnangu ja majandusliku modelleerimise ülesanded, klientideks nii riik kui erasektor.

• Arvukate keerulisemate andmeanalüüsiprojektide metoodika koostamine ning läbiviimine riiklikult olulistes küsimustes, sh riiklike andmereg‑ istrite (EMTA, EHIS, Äriregister, Rahvastikuregister jt) andmete analüüs, omavaheline ühendamine, riigi poolt pakutavate statistiliste koondand‑ mete väljatöötamine ning piloteerimine.

• Suuremahuliste projektide (e.g. Tallinn‑Tartu raudtee renoveerimine, EstFor puidurafineerimistehas) sotsiaalmajanduslike tasuvusanalüüside koostamine.

• Ministeeriumite ja riigiasutuste analüüsiosakondade konsulteerimine ja analüütiline toetus mitmetes mahukamates või sisuliselt keerulise‑ mates projektides.

• Ravimiuuringud, turuandmete analüüsi ning töötajate rahuloluuuringute metoodika väljatöötamine ning analüüside läbiviimine erasektorile.

Muu

• Ettevõtja IT‑valdkonnas 1999‑2004. E‑riigi süsteemide nagu E‑õigus ülesehitamisel osalemine, ettevõtete infosüsteemide loomine.

Andmeteadusega seotud tegevus avalikus sektoris e‑residentsus ANDMETEADLANE 2021 – • Eesti e‑residentsuse andmete kogumise, analüüsi ja presenteerimise keskkonna ülesehitamine; toorandmete teisendamine juhtimisinfoks. • EASi ja Kredexi ühendasutuse Silmapaistev töötaja 2023 • Ühendasutuse erinevate osakondade konsulteerimine AI‑rakenduste arendamisel.

Andmeteadusega/tehisintellektiga seotud õpetamise ja koolitamise koge‑ mus

Varia TEHiSTAiBU KOOLiTUSED 2023 – • Enam kui **30 sissejuhatavat koolitust tehistaibust** ettevõtetele, ministeeriumitele, vabariigi presidendile

Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Estonian Business School Tartu ja Tallinn KURSUSED ÜLiKOOLiDE KRAADiÕPPES 2014 – • Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistriprogrammides kursused “Mitmemõõtmeline statistika” (2 EAP, 2014 – 2016), “Introduction to R” (3 EAP, 2016 – ...) ja “Data Munging, Visualisation and Communication” (6 EAP, 2017 – ...). Kursused on tudengite tagasiside järgi ühed popu‑ laarseimad teaduskonnas.

• “Introduction to R” (2018, 2020) doktorantidele suunatud kursus ja magistrantidele suunatud sissejuhatav R‑i kursus Tallinna Tehnikaülikoolis (2020 –...). “Data analysis and visualisation” (6EAP, 2020) magistritaseme kursus EBSis, pool kursusest

JUUNi 2024 INDREK SEPPO · CURRiCULUM ViTAE 1

Eesti rakendusuuringute keskus Centar Tallinn TÄiENDKOOLiTUSKURSUSED 2014 – • Kümneid kolme‑ ja neljapäevaseid intensiivkoolitusi andmenalüüsis kasutades tarkvara R, nii avatult kui konkreetsete ettevõtete/asutuste poolt tellitult.

• Arvukalt teemaloenguid andmeteaduse valdkonnas, sh sissejuhatavad, tänapäevast andmete mõistmist tutvustavad loengud “Juhus‑ likkus, statistilised seosed ja põhjuslikkus”, loetud enam kui 20‑l korral peamiselt riigiametnke analüüsivõimekuse toetamise programmide raames, kui konkreetsetele teemadele pühendatud täispäeva koolitused “Regressioonianalüüs”, “Erinevused muutustes (diff‑in‑diff) ja regres‑ sioonikatkestusmeetodid” ning “Põhjuslike mõjude hindamise võimalused”

Haridus Tartu Ülikool, majandusteaduskond Tartu DOKTORiÕPiNGUD (LÕPETAMATA), MAJANDUSTEADUS 2008 – 2022 • Äriregistri, EMTA, rahvastikuregistri ühendatud andmete analüüsimine, väiksemamahuline osalemine TÜ teadusprojektides.

Tartu Ülikool, majandusteaduskond Tartu BAKALAUREUS (VÕRDSUSTATUD MAGiSTRiGA), MAJANDUSTEADUS JA TURUNDUS 1996 – 2005

Kiel Institute for the World Economy Kiel, Germany KiEL ADVANCED STUDiES PROGRAM iN INTERNATiONAL ECONOMiC POLiCY RESEARCH 2010‑2011 • Kümne tippuõppejõu (MIT, Harvard, UC Davies, Chicago etc) antud doktorikursused majandusanalüüsis.

Andmeteadusega seotud tegevus erasektoris Marduk Technologies Tallinn ÜKS ASUTAJATEST, TEGEVJUHT, ANDMETEADLANE 2016 – 2021 • Marduk Technologies on tehnoloogia‑arenduse startup, mille tegevusest olulise osa moodustab värskeimate tehisintellekti meetodite rak‑ endamine kaitse‑, sisejulgeoleku ja piirivalve valdkonnas.

• Reaalajas töötav lendavate objektide avastamine, tuvastamine ja klassifitseerimise (droon/lind/lennuk/helikopter) uue põlvkonna droonitõrje süsteemile Marduk Shark.

• AI‑mudelid piirivalvesüsteemile. • AI‑mudelid kadunud inimeste otsimiseks droonidega • Sisejulgeolekuvaldkonna asutuste konsulteerimine nii traditsioonilise statistika kui AI meetodite võimaluste kasutamise osas.

Eesti rakendusuuringute keskus Centar Tallinn ANALÜÜTiK, KOOLiTAJA 2008 – (alates 2016 mittekoosseisuline) • Eesti rakendusuuringute keskus Centar on üks Eesti juhtivaid analüüsikodasid. Centari üheks tugevuseks on keerulisemad andmeanalüüsi, mõjuhinnangu ja majandusliku modelleerimise ülesanded, klientideks nii riik kui erasektor.

• Arvukate keerulisemate andmeanalüüsiprojektide metoodika koostamine ning läbiviimine riiklikult olulistes küsimustes, sh riiklike andmereg‑ istrite (EMTA, EHIS, Äriregister, Rahvastikuregister jt) andmete analüüs, omavaheline ühendamine, riigi poolt pakutavate statistiliste koondand‑ mete väljatöötamine ning piloteerimine.

• Suuremahuliste projektide (e.g. Tallinn‑Tartu raudtee renoveerimine, EstFor puidurafineerimistehas) sotsiaalmajanduslike tasuvusanalüüside koostamine.

• Ministeeriumite ja riigiasutuste analüüsiosakondade konsulteerimine ja analüütiline toetus mitmetes mahukamates või sisuliselt keerulise‑ mates projektides.

• Ravimiuuringud, turuandmete analüüsi ning töötajate rahuloluuuringute metoodika väljatöötamine ning analüüside läbiviimine erasektorile.

Muu

• Ettevõtja IT‑valdkonnas 1999‑2004. E‑riigi süsteemide nagu E‑õigus ülesehitamisel osalemine, ettevõtete infosüsteemide loomine.

Andmeteadusega seotud tegevus avalikus sektoris e‑residentsus ANDMETEADLANE 2021 – • Eesti e‑residentsuse andmete kogumise, analüüsi ja presenteerimise keskkonna ülesehitamine; toorandmete teisendamine juhtimisinfoks. • EASi ja Kredexi ühendasutuse Silmapaistev töötaja 2023 • Ühendasutuse erinevate osakondade konsulteerimine AI‑rakenduste arendamisel.

Andmeteadusega/tehisintellektiga seotud õpetamise ja koolitamise koge‑ mus

JUUNi 2024 INDREK SEPPO · CURRiCULUM ViTAE 2

Varia TEHiSTAiBU KOOLiTUSED 2023 – • Enam kui **30 sissejuhatavat koolitust tehistaibust** ettevõtetele, ministeeriumitele, vabariigi presidendile

Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Estonian Business School Tartu ja Tallinn KURSUSED ÜLiKOOLiDE KRAADiÕPPES 2014 – • Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistriprogrammides kursused “Mitmemõõtmeline statistika” (2 EAP, 2014 – 2016), “Introduction to R” (3 EAP, 2016 – ...) ja “Data Munging, Visualisation and Communication” (6 EAP, 2017 – ...). Kursused on tudengite tagasiside järgi ühed popu‑ laarseimad teaduskonnas.

• “Introduction to R” (2018, 2020) doktorantidele suunatud kursus ja magistrantidele suunatud sissejuhatav R‑i kursus Tallinna Tehnikaülikoolis (2020 –...). “Data analysis and visualisation” (6EAP, 2020) magistritaseme kursus EBSis, pool kursusest

Eesti rakendusuuringute keskus Centar Tallinn TÄiENDKOOLiTUSKURSUSED 2014 – • Kümneid kolme‑ ja neljapäevaseid intensiivkoolitusi andmenalüüsis kasutades tarkvara R, nii avatult kui konkreetsete ettevõtete/asutuste poolt tellitult.

• Arvukalt teemaloenguid andmeteaduse valdkonnas, sh sissejuhatavad, tänapäevast andmete mõistmist tutvustavad loengud “Juhus‑ likkus, statistilised seosed ja põhjuslikkus”, loetud enam kui 20‑l korral peamiselt riigiametnke analüüsivõimekuse toetamise programmide raames, kui konkreetsetele teemadele pühendatud täispäeva koolitused “Regressioonianalüüs”, “Erinevused muutustes (diff‑in‑diff) ja regres‑ sioonikatkestusmeetodid” ning “Põhjuslike mõjude hindamise võimalused”

Haridus Tartu Ülikool, majandusteaduskond Tartu DOKTORiÕPiNGUD (LÕPETAMATA), MAJANDUSTEADUS 2008 – 2022 • Äriregistri, EMTA, rahvastikuregistri ühendatud andmete analüüsimine, väiksemamahuline osalemine TÜ teadusprojektides.

Tartu Ülikool, majandusteaduskond Tartu BAKALAUREUS (VÕRDSUSTATUD MAGiSTRiGA), MAJANDUSTEADUS JA TURUNDUS 1996 – 2005

Kiel Institute for the World Economy Kiel, Germany KiEL ADVANCED STUDiES PROGRAM iN INTERNATiONAL ECONOMiC POLiCY RESEARCH 2010‑2011 • Kümne tippuõppejõu (MIT, Harvard, UC Davies, Chicago etc) antud doktorikursused majandusanalüüsis.

JUUNi 2024 INDREK SEPPO · CURRiCULUM ViTAE 3

1 (4)

Curriculum vitae

Nimi Erik Rebane Sünniaeg Aadress

15.08.1998 Harju maakond, Tallinn, Mustamäe, Mäepealse tn 29-6

Telefon 55959126 E-post [email protected]

Lühitutvustus Olen tehnoloogiahuviline noor, kelle jaoks ei ole võõrad arvutikomponendid ja nende parameetrid, printerid ja lihtsamad arvutivõrgud. Oskan planeerida ja tehniliselt teenindada konverentse, kontserteid, webinare. Oman kogemusi vabatahtlikest koosnevate tiimide juhtimises ja koolitamises ning audio-visuaalmeedia juhendite koostamises, mu tugevus on osata seletada tehnilisi kontseptsioone lõppkasutajale arusaadavalt. Oskan käsitleda erinevaid käsitööriistu, valmistada kaableid, sooritada jootmistöid ja 3D disainida detaile kui selleks vajadus on.

Hariduskäik 08.2017 - 06.2022 Tallinna Tehnikaülikool

Elektroenergeetika ja mehhatroonika, bakalaureus

09.2014 - 06.2017 Viljandi Gümnaasium üldkeskharidus Matemaatika-füüsika süvaklass

09.2011 - 06.2014 Viljandi Kesklinna Kool põhiharidus

09.2005 - 08.2011 Viiratsi Kool põhiharidus

2 (4)

Töökogemus 01.08.2023 – … SA Estonian Business School, IT-tugispetsialist

Igapäevane personali toetamine IT alastes küsimustes. Klassiruumide tehnilise korrasoleku tagamine. Konverentside tehniline teenindamine. Video ja podcast studio haldamine, salvestamine, järeltöötlemine.

01.10.2019 – 31.07.2024 TAEVAS TV7 KRISTLIK ÜHING,

MITTETULUNDUSÜHING, süsteemiadministraator Väljastusinsener- iganädalane tele saatekava tõrgeteta kuvamise tagamine. Helisalvestiste ja järeltöötluse teostamine, jutusaated, muusika, otsesaated. IT taristu korrashoid: arvutite hooldus, HID seadmete hankimine ja jaotus, kolleegide arvutikasutusoskuse edendamine.

100 000€ hanke koostamine heli-, valgus- ja videotehnikale, seadmete installeerimine ja häälestamine.

25.09.2017 - 18.02.2019 KLICK EESTI AS, müügikonsultant Töökoht: Kristiine keskuse Klicki esindus Klientide nõustamine ja nende vajadustele sobivaima toote ning teenuse leidmine digikaupade valdkonnas. Järelmaksulepingute sõlmimine, kauba vastuvõtt ja väljapanek, müügisaali korrashoid.

14.06.2017 - 28.08.2017 KLICK EESTI AS, müügikonsultant Töökoht: Viljandi Centrumi Klicki esindus Klientide nõustamine ja nende vajadustele sobivaima toote ning teenuse leidmine digikaupade valdkonnas. Järelmaksulepingute sõlmimine, kauba vastuvõtt ja väljapanek, müügisaali korrashoid.

Keeleoskus eesti keel kõnes C1 - väga hea, kirjas B2 - hea inglise keel kõnes B2 - hea, kirjas B2 - hea

Kasutan inglise keelt igapäevaselt seoses tehnilise informatsiooniga ning rahvusvahelise sõpruskonnaga suhtlemisel.

Juhtimisõigus B kategooria(d)

3 (4)

Arvutioskus Spetsialisti tase

Algteadmised programmeerimisest: Python, C++

Modelleerimistarkvara: AutoCAD, SolidWorks, SketchUp, Altium Audio-visuaalmeedia töötlusprogrammid: Adobe Premiere Pro, After Effects, Audition, Photoshop; Ableton Live; Logic Pro X; Presonus Studio One, Resolume Arena. Kontoritarkvara: MS Excel, MS Word, MS PowerPoint, MS Teams, Slack, Asana, Google pilveteenused.

Huvialad Laevamudelism:

Elektri- ja sisepõlemismootoriga raadioteel juhitavate mudelite ehitamine ja rahvusvahelisel tasemel võistlemine.

3D modelleerimine, tootedisain, elektroonikaseadmete hooldus. Ürituste heli- ja videotehniline teenindamine, planeerimisest kuni ürituse läbiviimiseni.

Arvutite komplekteerimine, uuendamine ja hooldamine.

Daniel Levi bändi lavaabiline: Bändi igakülgne abistamine kontserti ettevalmistusel, ajal ja järel tagades sujuva ja meeldiva kontsertelamuse publikule.

Kuulumine organisatsioonidesse

EKNK Fookus Kogudus: tehnikatiimi juht. Audio- ja visuaalseadmete paigaldus ning seadistamine, vabatahtlike koolitamine ja värbamine (vabatahtlik töö). Suurima kristliku noortefestivali "PP festival" korraldustiimi osa produktsiooni valdkonnas (vabatahtlik töö).

4 (4)

Isikuomadused Olen sôbralik ja abivalmis. Eelnevate ametite juures

olen sageli saanud klientidele ja töökaaslatele nende probleemide lahendamisel abiks olla. Kolleegid on öelnud, et nad julgevad minult küsida (ka rumalaid küsimusi). Lahenduste otsimisel ja genereerimisel paiskan õhku sageli iga idee, mis pähe tekib - kunagi ei tea, millisest ulmelisest ideest hakkab kooruma päris lahendus. Kui ma midagi ei tea või täpselt aru ei saa, siis julgen küsida (Google on ka sageli hea abimees). Tugevad küljed: hea suhtlemisoskus, abivalmidus, positiivsus, julgus, otsekohesus, hea pingetaluvus, ausus, täpsus, probleemidega kohanemine. kiire õppimisvõime, kohusetundlik.

Nõrgad küljed: probleemi lahenduse ülemõtlemine, liigne kohustuste võtmine.

Muu info Klick Eesti AS Kristiine keskuse esinduses töötamise

jooksul olen saanud klientidelt järgnevad kiitused:

„Kuna Viru Keskuse poest ma abi ei saanud, läksin Kristiine Keskuse poodi. Kristiine Keskuse poes oli tööl õpilane Erik. Tema nimi jäi meelde, kuivõrd tegemist oli ääretult meeldiva inimesega, kes 100% pühendus minu aitamisele ja proovis teha kõik endast oleneva. Just seetõttu teile kirjutangi. Palun kiita õpilast Erikut ja võimalusel tunnustada. Olete napsanud endale väärt töötaja!“

„Tere, Tahame avaldada kiitust Teie kaupluse kliendinõustajale Erikule tema kompetentse ja abivalmi teenindamise eest! Lugupidamisega Ülle“

CV

Nimi: Sigrid Lainevee

Tel: +372 5112505

E-mail: [email protected]

Haridus: 2010 Estonian Business School, MBA 1994 Tartu Ülikool, bioloogia 2024 Hiiumaa Ametikool, maastikuehitus (EstQF 4)

Välisõppe kogemus: 2009 – 2010 12 kuud Managers Exchange and Training Programme (METP-4) Beijing ja

Shanghai, Hiina 2023 3 nädalat Erasmus+ praktika Córdoba, Hispaania

Töökogemus:

2007 – tänaseni Estonian Business School (EBS) Teadusarenduse ja doktoriõppe koordinaator, EBS Helsingi Campuse administratiivjuht, varasemalt rahvusvahelise vastuvõtu juht 2010 – 2011 SA Archimedes, Projektijuht Eesti ülikoolide töötubade korraldusel Shanghai EXPO-l, Hiina ja Eesti 2003 – 2007 International University Audentes, vastuvõtujuht 1996 – 2003 Concordia International University Estonia, vastuvõtujuht

Koolitused:

2024 Kliendikogemuse juhtimine - EBS Executive Education

2020 Raamatupidamine - Majandusarvestuse Keskus

2019 Coaching Skills Certificate Programme - The Academy of Executive Coaching

2019 Developing Internationalisation Strategies for Higher Education Institutions - EUPA, MT

National Agency ERASMUS+ Programme, Malta

2017 Mentorluse meistriklass – Äripäeva Akadeemia

Keeleoskus:

Eesti C2, emakeel

Inglise C2, suuline ja kirjalik väga hea

Soome B2, suuline väga hea, kirjalik hea

Muu info: Mitmekülgne kogemus rahvusavahelise koostöö vallas, palju reisinud nii töö- kui eraviisiliselt. Hiinas elamise ja töötamise kogemus, sh Eesti ülikoolide töötubade projektijuhina Shanghai EXPO-l, andis väga hea rahvusvahelise töö ja asjaajamise kogemuse, ürituste korraldamise ja projektitöö ning inimeste ja ajajuhtimise kogemuse.

Peamised iseloomujooned: hea probleemide lahendaja, hea ajakasutus ja planeerimise oskus, orienteeritus probleemi lahenduste leidmisele, oskus keerulistes situatsioonides. kompromissi leida. Hea tiimi liige, oskus ja võime hallata stressirohkeid situatsioone.

Hobideks kunst, aed, maastikuehitus, sport värskes õhus ja reisimine. Kinnitan, et osalen lepingu sõlmimise korral teenuse osutamise projektimeeskonna liikmena ning annan nõusoleku taustakontrolli tegemiseks.

Marko Puusaar

Õppearenduse spetsialist / IT projektijuht

Tallinn, Harjumaa, Eesti +372 5552 0783 [email protected]

Nov 2019 – Hetkel töötan

Õppearenduse spetsialist / IT projektijuht SA Estonian Business School

IT arendusprojektide juhtimine. Ülikooli õppetegevus tehniline arendus ja tugi. Erinevate õppekeskkondade (Canvas LMS, Zoom, Microsoft Teams) ja multimeedialahenduste praktiline kasutajatugi koos arendustega. Meediatootmise projektijuhtimine.

Jaan 2018 – dets 2019 (peaaegu 2 aastat)

Tegevjuht Videal Productions OÜ

Ettevõtte igapäevase praktilise töö korraldamine. Võtmeklientide projektijuhtimine.

Sept 2016 – dets 2017 (rohkem kui üks aasta)

Projektijuht / video-osakonna juht Videal Productions OÜ

Sündmuste valgus-, video-, heli- ja lavatehnilise teenindamise projektijuhtimine. Vajaduste kaardistamine koostöös klientidega ja sündmuste tervikuna planeerimine. Video-osakonna igapäevase töö korraldamine – spetsialistide koolitamine osakonnas, videoproduktsiooni (filmimine, monteerimine) korraldamine.

Jaan 2016 – Hetkel töötan

juhatuse liige OÜ Trummipõrin

Sündmuste tehniline projektijuhtimine ja Webinars.ee teenuse arendus ning müük.

Jaan 2013 – apr 2014 (rohkem kui üks aasta)

Projektijuht (IT) Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus / Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

Eesti (ja teadaolevalt ka Euroopa) suurima õpihaldussüsteemi Moodle (moodle.e-ope.ee) ülalhoiu, tootetoe ning arenduse eest vastutava meeskonna koordineerimine (sisuliselt tooteomaniku rolli täitmine). Organisatsiooni jaoks vajalike videoproduktsioonide eest vastutamine (kaasa arvatud otseülekannete organiseerimine). Erinevate hariduse-infosüsteemide arenduse ja ülalhoiu meeskondadesse kuulumine.

MARKO PUUSAAR

TÖÖKOGEMUS

Sept 2011 – Hetkel töötan

Õppeainete "Televisiooni-, video- ja helitehnika I", "Televisiooni produktsioonid" ja "Montaaž" õ... Tallinna Polütehnikum

Õpetan kutsehariduse õppekaval "Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist" audio-video seadmete praktilisele kasutusele orienteeritud õppeainet "Televisiooni-, video- ja helitehnika I". Kutsehariduse õppekava "Teleoperaator" raames viin alates 2015. aastast läbi õppeainet "Televisiooni produktsioonid" ja alates 2016. aastast ka õppeaine "Montaaž" õppetööd. Töö sisu on õppetöö ette valmistamine, läbi viimine, hindamine ja tagasisidestamine. Lisaks õpetamisele juhendan Tallinna Polütehnikumis filmi- ja televisioonihuviliste huviringi nimega "TPT Filmiring".

Apr 2008 – dets 2012 (rohkem kui 4 aastat)

Haridustehnoloog - multimeedia spetsialist Eesti Infotehnoloogia Kolledž / Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus

Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõudude ja tudengite konsulteerimine ning juhendamine e-õppe võimaluste kasutamisel. E-õppe sisutootmise projektide koordineerimine. Üleriigilise loengusalvestuste süsteemi käivitamine ja igapäevane ülalhoid (hõlmab 13 kõrgkooli Eestis). Välise finantseerimisega (ERF ja ESF) arendusprojektide juhtimine.

Veebr 2007 – märts 2008

(umbes üks aasta)

Haridustehnoloog Estonian Business School / EBS Education OÜ

Võrgustikutöö, kontaktide loomine, veebikursuste loomine ja haldamine, nõustamine

Veebr 2005 – märts 2008

(umbes 3 aastat)

IT spetsialist Estonian Business School

Serverite installeerimine ja haldamine operatsioonisüsteemidega Windows (2000 Server ja 2003 Server), Linux (Gentoo, Red Hat), FreeBSD ja NetBSD. Teenuste haldus serveritel: tulemüürid, võrgu ja teenuste monitooring (Nagios), e-posti skanneerimine (Postfix, SpamAssassin, ClamAV), veebiserverid (Apache ja IIS), andmebaasiserverid (MySQL ja MSSQL), X-Tee turvaserver. Süsteemihaldus vahendite loomine ja modifitseerimine (põhiliselt PHP ja shell scripte kasutades).

Okt 2002 – okt 2002 (umbes üks kuu)

ESHA konverentsi IT-juht Eesti Koolijuhtide Ühendus

Olin IT-juhiks kolmepäevasel konverentsil, mille raames said Eestis kokku koolijuhid üle kogu Euroopa. Põhiline tööülesanne oli hoolitseda konverentsi käigus kõigi IKTd puudutavate vahendite eest ning juhtida nende vahendite voogu.

Sept 2002 – jaan 2005 (rohkem kui 2 aastat)

IT spetsialist Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium

Arendada ja hooldada nii kooli materiaalset kui tarkvaralist baasi. Suur rõhk kooli intraneti ja interneti kodulehekülgedel ning e-õppe arendamisel.

2023 – Hetkel õpin Tallinna Tehnikaülikool Bakalaureus, Infotehnoloogia

Alustasin 2023 IT-süsteemide arenduse sessiooniõppes õppimist eesmärgiga lõpetada õpingud kahe aasta jooksul ja jätkata seejärel õpinguid juba IT juhtimise ning küberturbega seotud erialal magistriõppes. Kahe aaasta jooksul õpingute lõpetamine on reaalselt saavutatav seetõttu, et saan suure osa oma varasemate sama suuna õpingute tulemused kanda üle praegustesse õpingutesse.

2006 – 2012 Eesti Infotehnoloogia Kolledž Bakalaureus, Infotehnoloogia

Minu õpingud infosüsteemide analüüsi õppekaval jäid pooleli ja jätkan neid nüüd 2023–2025 Tallinna Tehnikaülikoolis.

2000 – 2003 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Keskharidus

1990 – 1999 Kalamaja Põhikool Põhiharidus

Juhiload B

A1 A2 B1 B2 C1 C2

Eesti

Inglise

Vene

HARIDUS

LITSENTSID JA TUNNISTUSED

KEELED

Adobe Acrobat, HTML, Linux, Android, WordPress, Adobe After Effects, Adobe Illustrator, Adobe Photoshop, Adobe Premiere Pro, Ajax, Amphora, Apache, Apple Safari, Bootstrap, CakePHP, Corel Photo-Paint, CorelDraw, CSS, DNS, Final Cut Pro, Git, Gmail, Google Chrome, Internet Explorer, iOS, iWork, Javascript, macOS, Mozilla Firefox, MS Excel, MS Outlook, MS Outlook, MS PowerPoint, MS Word, MySQL, OpenOffice, Opera, Oracle PL/SQL, OS X, MS Outlook, PHP, SMTP, SQL, TCP / IPv4, GIMP, Mozilla Thunderbird, UML, UNIX, VirtualBox, Visual Basic, Windows 8, Windows 9x / ME / XP, Windows NT / 2000, Windows Server 2000, Windows Server 2003, Windows Server 2008, Windows Server 2010, Windows Server 2012, Windows Vista / 7, XML, Hyper-V, VMWare, Apache Tomcat, BSD, Inkscape, Shockwave/Flash, Vi, Windows 10, AutoCAD, Analüüsivõime, Koostöö ja partnerlus, Node.Js, Vue.js, Canvas LMS, BigBlueButton

Soovitud töö kategooria Juhtimine, Haridus / teadus

Soovitud ametid arendusspetsialist, projektijuht

Soovitud asukoht Tallinn

Tööaeg Osaline tööaeg, Täistööaeg, Vabakutseline, Tähtajaline

Netokuupalga ootus 2500 (€)

2014 EAS-i Alustava ettevõtja baaskoolitus BDA CONSULTING OÜ

2013 Finding and designing video learning materials Jack Koumi (MEDEAnet)

2011 What to teach and how to teach with video Jack Koumi (Educational Media Production Training)

OSKUSED

OOTUSED

TÄIENDKOOLITUSED

2011 Õppejõust saab mentor Tartu Ülikooli elukestva õppe keskus

2011 Muudatuste juhtimine Asko Talu, Selgus OÜ

2010 Sissejuhatus mentorlusse Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskus

2009 M-õpe Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskus

2008 Multimedia training Estonian e-Learning Developemnt Centre and Richland College

2008 Puuetega inimestele mõeldud e-kursuse loomise põhimõtted Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskus

2008 Personaalsed õpikeskkonnad Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskus

2005 How to walk your talk: How to live your values in everyday life Kay Rung (Friare Liv kosult)

2004 Microsoft Windows 2000 kataloogiteenuse juurutus ja haldus (MOC #2154) AS BCS Koolitus

2004 Vägivallatu suhtlemine Avatud Meele Instituut

https://www.linkedin.com/in/markopuusaar/ Profiil LinkedIn'is

LINGID

1

Pablo Veyrat – Curriculum Vitae

Kontaktandmed

E-post: [email protected]

Telefon: (+372) 58239972

Kodakondsus: Hispaania

Kokkuvõte

Olen vastutav teaduskommunikatsiooni eest Estonian Business Schoolis. Eesti juhtiva erakõrgkoolina toodame hulgaliselt sotsiaalselt olulisi teadusuuringuid, mida püüan laiemale avalikkusele edastada.

Minu varasem ajakirjanikukogemus väliskorrespondendina SRÜ riikides annab mulle tugeva initsiatiivi faktide leidmisel ja potentsiaalsete allikate jõudmisel, samuti praktiliste ülesannete tõhusaks ja korrastatuks teostamiseks. Need oskused koos avalike isikute intervjueerimise ja reisimise käigus saadud kogemustega on osutunud hindamatuks minu praeguses teaduskommunikatsiooni juhi rollis.

Hariduse poolelt annan sissejuhatavaid kursusi sotsiaalteaduste, filosoofia ja globaalsete suhete teemadel.

Näen õpetatavaid aineid kui kutset mõista teisi ja ümbritsevat maailma ning püüan seda suhtumist tudengitele edasi anda. See tegevus ei ole lahutatav õpetamise aktis peituvatest väärtustest: õiglusest, austusest teiste vastu ning vastutusest oma sõnade ja tegude eest.

Minu uurimisvaldkonnad on seotud võõrandumise mõistega, sellega, mis hoiab ühiskondi koos, ja nende muutuste poliitilise mõjuga.

Olen Kaitseliidu aktiivne liige ja amatöörviiuldaja.

Keeled

• Hispaania keel (emakeel või kakskeelne tase)

• Prantsuse keel (piiratud tööalane)

• Vene keel (piiratud tööalane)

• Eesti keel (piiratud tööalane)

• Inglise keel (emakeel või kakskeelne tase)

2

Publikatsioonid

• El Prado-La cultura y el ocio (1819-1939) (tõlkisin selle akadeemilise raamatu hispaania keelde)

• La peor pesadilla de Obama, ajakirjas Tiempo

• La ‘buena causa’ de un fascista ruso, reportaaž El Confidencial

• El Schindler de Ucrania: Un día con el héroe que ha evacuado a 1.500 personas de Slavyansk, reportaaž El Confidencial.

• Los ángeles custodios de los condenados a muerte, ajakirjas Tiempo

Töökogemus

Estonian Business School

Amet: Lektor Kuupäevad: Märts 2017 – Praegu (7 aastat ja 11 kuud) Asukoht: Tallinn Kirjeldus: Õpetan bakalaureuseõppes sissejuhatavaid kursusi sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia, filosoofia, geopoliitika ja tarbijakäitumise teemadel.

Sõltumatu

Amet: Ajakirjanik Kuupäevad: September 2009 – Juuni 2018 (8 aastat ja 10 kuud) Asukoht: Tallinn, Eesti Kirjeldus: Panustasin rahvusvahelistesse meediaväljaannetesse, töötades lugudega Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Baltimaade teemadel, omandades kogemusi kohapeal.

La mirada al Este

Amet: Toimetaja Kuupäevad: August 2008 – September 2009 (1 aasta ja 2 kuud) Asukoht: Madrid Kirjeldus: Lõin veebilehe Ida-Euroopa jälgimiseks ja teabe edastamiseks, kaasates panustajaid Venemaalt, Valgevenest, Poolast ja mujalt.

3

OSCE

Amet: Lühiajaline valimiste vaatleja Kuupäevad: Juuli 2009 (1 kuu) Kirjeldus: Osalesin Moldova parlamendivalimistel.

AS Postimees Grupp

Amet: Kaastööline Kuupäevad: Veebruar 2008 – Aprill 2009 (1 aasta ja 3 kuud) Asukoht: Madrid Kirjeldus: Kajastasin Eesti juhtivale ajalehele Hispaania parlamendivalimisi, terrorismi ja transpordistreike.

Diario EL PAÍS

Amet: Ajakirjanik Kuupäevad: Jaanuar 2008 – Detsember 2008 (1 aasta) Asukoht: Madrid Kirjeldus: Omandasin tasulise praktika käigus kogemusi veebiajakirjanduses, keskendudes loo jutustamisele ja täpsusele.

Haridus

Tartu Ülikool

Kraad: Magistrikraad, Filosoofia

Kuupäevad: 2015 – 2018

Universidad Autónoma de Madrid

Kraad: Magistrikraad, Ajakirjandus

Kuupäevad: 2007 – 2007

Universidad Autónoma de Madrid

Kraad: Humanitaarteaduste magister (MA), Psühholoogia

Kuupäevad: 2000 – 2005

Grupi menüü 2024

eelroog

Suupiste thali ehk valik Elevandi suupisteid

..

Pearoog

Kõiki pearoogasid serveerime riis, salati ja jogurtise batura leivaga.

Pehme india juust tihendas spinatikastmes* - Saag paneer* Lambaliha traditsioonilises vürtsikas kastmes* - Rogan jaush*

Kanafilee mahedalt kooreses pähklikastmes – Murg korma Krevetid kerges vürtsikas Lõuna-India kastmes** – South Indian jhinga

karri**

.. MAGUSTOIT

Isetehtud apelsini jäätis – Orange kulfi

Hind külalise kohta 35 €*.

*Hind sisaldab kannuvett ja kohvi Road märkidega * on natukene vütsikad

Road märkidega ** on vürtsikad

Family Style Õhtusöök  

Half chicken Pool BBQ-kana

Pork Short Ribs Searibid

House Sausage Käsitsi valmistatud vorst

Seasonal salad Hooajaline salat  

Parker House Rolls Meie maja kukkel

Bread and Butter Pickles Marineeritud kurgiviilud

Coleslaw Kapsasalat

Elote Koorene mais

Mac and Cheese

Magustoit

Warm crumble cake

Soe krõbedikuga kook

33.9 € / inimene Lisa juurde: veiserind 12 €/100g