RIIGI- JA OMAVALITSUSASUTUSTE TENISTUJATE AMETIÜHING
Parda 3-221 Tallinn
Tel: 6 612 453; 5250063
e-mail:
[email protected]
Justiits- ja Digiministeerium
Minister Liisa-Ly Pakosta 03.03.2025 nr 1
[email protected]
Tööaja arvestus
Lugupeetud minister
Riigi -ja Omavalitsuste Teenistujate Ametiühingu (ROTAL) poole on pöördunud mitmed teenistujad, kellel on tekkinud küsimusi tööaja arvestamisega. Kuna tegemist on laiema probleemiga riigiametites summeeritud tööajaga töötavatele teenistujatele tööaja arvestamisest, siis palume abi probleemi lahendamisel.
Riigiasutustes (näiteks Politsei- ja Piirivalveamet) on summeeritud tööajaga töötavate teenistujate tööaja arvestamisel kasutusel kalendripäeva normtööaja mõiste. Kalendripäeva tööaeg saadakse, kui kalendrikuu täistööaeg jagatakse kalendrikuu kalendripäevade arvuga. Põhjenduseks tuuakse, et summeeritud tööaja arvestuse korral võib töögraafiku järgi tööaeg langeda ka tavalisele puhkepäevale (laupäev, pühapäev, riigipüha).
ATS § 35 lõike 2 järgi on ametniku täistööajaks 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja üldjuhul on tööaeg 8 tundi päevas. ATS § 41 lõigete 1 ja 3 järgi peab olema 24 -tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ja seitsmepäevase ajavahemiku jooksul summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega. Kui arvestada Euroopa Kohtu 02.03.2023 lahendis C-477/21 jõutud seisukohta, et iganädalane puhkeaeg ei saa sisaldada igapäevast puhkeaega, siis peab puhkeaeg olema veelgi pikem.
Tulenevalt ATS § 35 lõikest 2 täistööaeg kalendrikuus saadakse kõikide kalendrijärgsete tööpäevade korrutamisel 8-ga. Näiteks jaanuaris 2025 oli täistööaeg 176 tundi (22 tööpäeva x 8 tundi). Sellisest tööaja arvestusest lähtutakse, kui töötaja töötab esmaspäevast reedeni 40 tundi nädalas.
Leiame, et kalendripäeva tööaja mõiste kasutamine on vale, sest ükski töötaja pole kohustatud töötama kõikidel kalendrikuu kalendripäevadel ilma ühegi puhkepäevata. Olenemata sellest, kas tööaega arvestatakse summaarselt või mitte, on kõikidel töötajatel õigus puhkeajale ja tööaja lühendamisele enne riigipühi. Selline õigus on sõnaselgelt ATS-is kirjas. Seetõttu on arusaamatu, miks riigiasutustes töötavatele summeeritud tööajaga töötavatele isikutele tööaja normi leidmisel lähtutakse kalendripäeva normtööajast ja mitte tööpäeva normtööajast.
Näiteks 2025. aasta jaanuaris oli täistööajaga töötava niinimetatud tavatöötaja tööaeg 8 tundi igal tööpäeval. Täistööaeg kokku 176 töötundi (22 tööpäeva x 8).
Summeeritud tööaja korral oleks siis samas täistööajaga töötava teenistuja kalendripäeva tööaeg 5,68 tundi (176:31= 5,68). Seega peaks summeeritud tööajaga teenistuja töötama 5,68 tundi igal kalendripäeval.
Tööaeg jaanuaris 2025.
Esmaspäev
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Laupäev
Pühapäev
1 riigipüha
vaba
5,68 tundi
2
8 tundi
5,68 tundi
3
8 tundi
5,68 tundi
4
vaba
5,68 tundi
5
vaba
5,68 tundi
6
8 tundi
5,68 tundi
7
8 tundi
5,68 tundi
8
8 tundi
5,68 tundi
9
8 tundi
5,68 tundi
10
8 tundi
5,68 tundi
11
vaba
5,68 tundi
12
vaba
5,68 tundi
13
8 tundi
5,68 tundi
14
8 tundi
5,68 tundi
15
8 tundi
5,68 tundi
16
8 tundi
5,68 tundi
17
8 tundi
5,68 tundi
18
vaba
5,68 tundi
19
vaba
5,68 tundi
20
8 tundi
5,68 tundi
21
8 tundi
5,68 tundi
22
8 tundi
5,68 tundi
23
8 tundi
5,68 tundi
24
8 tundi
5,68 tundi
25
vaba
5,68 tundi
26
vaba
5,68 tundi
27
8 tundi
5,68 tundi
28
8 tundi
5,68 tundi
29
8 tundi
5,68 tundi
30
8 tundi
5,68 tundi
31
8 tundi
5,68 tundi
Kohaldades kalendripäeva tööaega tekib ebavõrdne kohtlemine tulenevalt tööaja arvestamisest.
Näiteks kui tavatööaja jäi haigeks ja oli töövõimetuslehel 20. – 31. jaanuarini, siis on ta jaanuari täistööaeg 96 töötundi, sest ta töötas 2. jaanuarist kuni 17. jaanuarini 12 tööpäeva igal tööpäeval 8 tundi (12x8).
Kui kalendripäeva normtööajaga teenistuja jääb haigeks ja on töövõimetuslehel 20. – 31. jaanuarini, siis on ta täistööaeg jaanuaris on 107,92 töötundi (19 kp x 5,68 tundi). Seega on summeeritud tööajaga teenistuja täistööaeg jaanuaris 11,2 tundi suurem tavatööajaga töötava töötaja täistööajast.
Sama probleem tekib ka puhkuse korral. Näiteks kui tavatöötaja puhkab 20.- 31. jaanuarini, siis vähendatakse tema jaanuari kuu tööaja normi puhkuse ajale langeva tööaja võrra. Puhkuse ajale langeb 10 tööpäeva ja 80 töötundi, seega on täistööaeg jaanuaris 96 tundi (176 – 80 = 96).
Kui summeeritud tööajaga teenistuja puhkab 20.- 31. jaanuarini, siis vähendatakse tema kuu tööajanormi 20.-31. jaanuarile langeva kalendripäeva tööaja võrra. Sellele ajaperioodile jääb 12 kalendripäeva ehk 68,16 töötundi (12x 5,68 ). Seega on kalendripäeva tööaja korral täistööaeg pikem ehk 107,84 tundi (176 – 68,16=107,84).
Arvestada tuleb sellega, et summeeritud tööajaga teenistuja tööaega arvestatakse summaarselt mitme kalendrikuu lõikes. Seega kui teenistuja ei tööta ära jaanuaris 2025 täistööaja töötunde, on võimalik vähem töötatud töötunnid lisada järgmiste kalendrikuude töötundidele, mis jäävad arvestusperioodi sisse ja võivad tekkida nn alatunnid.
Leiame, et kalendripäeva põhise normtööaja arvestuse korral on tegemist ebavõrde kohtlemisega, sest summeeritud tööajaga teenistuja peab töötama rohkem kui töötaja kelle tööaega summeeritult ei arvestata.
Palun arusaadavalt ja kirjalikult selgitada, miks kasutatakse riigiametites summeeritud tööajaga töötavate teenistujate tööaja arvestamisel kalendripäeva normtööaja mõistet.
Lugupidamisega
Kalle Liivamägi
ROTALi esimees