Arvamus ja vastuväited Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringuga

1

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

[email protected]

04.03.2025.a

Arvamus ja vastuväited Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringuga

seonduvalt

Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 39 Eesti-Läti neljanda elektriühenduse

riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi

eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Arvamuste ja seisukohtade esitamise tähtajaks on

MKM määranud 04.03.2025. Allpool on leitavad vastuväited ja ettepanekud REP-i

trassikoridori osas.

1. Vastuolus planeerimispõhimõtetega on lahendus, kus jäetakse konkreetne

trassikoridor planeerimata ning trassi asukohta kujutatakse ühe suure alana,

mille raames võib trass ükskõik kus paikneda

REP-i joonisel on Lätti suunduva kaablivõimalik asukoht kajastatud ca 6700 hektari suurusel

alal konkretiseerimata trassikoridori täpset asukohta. Sedavõrd umbmäärasel viisil ei ole

võimalik planeerimismenetluse põhimõtete järgi hinnata planeeringuga kavandatava

tegevuse mõju, sest ei ole teada, kuhu konkreetne trassikoridor on kavandatud. Antud juhul

pole isegi teada, kas kavandatud on üks või mitu kaablit antud piirkonnas.

Praegusel kujul ei ole võimalik maaomanikel saada adekvaatset informatsiooni selle kohta,

millistele maaomanikele tekib täiendavaid kitsendusi (ehk kellele kuuluvaid kinnistuid trass

läbiks) ning samuti ei ole võimalik hinnata keskkonnamõisuid mõjusid, sh kumulatiivseid

mõjusid, kui ei ole teada lõplik trassi asukoht.

Lisaks on oluline rõhutada, et ca 6700 hektari suurune ala, kuhu sisse võib trassi REP-i järgi

valimatult planeerida, hõlmab Karala-Pilguse hoiuala, Riksu ranniku hoiuala ning Kotlandi

hoiuala. Seega hõlmab ca 6700 hektari suurune ala suures osas ka looduskaitse all olevaid

hoiualasid. Seda enam ei ole võimalik REP-i raames jätta kindlaks määramata trassi asukoht

rannikul, sest sellisel viisil ei ole võimalik eriplaneeringu raames hinnata objektiivselt kõiki

trassiga kaasnevaid mõjusid.

Kui eesmärgiks on kavandada merest maismaale tulevad elektrikaablid mingi muu menetluse

tulemusel, siis on tegemist äärmiselt küünilise lähenemisega planeerimisprotsessile, kus

teadlikult jäetakse käsitlemata olulise tähendusega asjaolud nii elu-kui ka looduskeskkonna

osas.

Oleme seisukohal, et selline planeeringulahendus on vastuolus planeerimisseaduses toodud

põhimõtetega.

2. Ühe trassialternatiivina peab olema REP-is kajastatud ning KSH käigus hinnatud

ka Sõrve sääre trassialternatiivi

TTJA menetluses on Eleringi AS-i hoonestusloa taotlus Eesti-Läti 4. ühenduse 330 kV

merekaabli rajamiseks. Juhime MKM-i tähelepanu asjaolule, et hoonestusloa taotluse

kohaselt on kavandatud Eesti-Läti 4. ühenduse merekaabli rajamiseks kokku neli

alternatiivi, millest kaks on kavandatud Sõrve sääre tippu (vt allolevat joonist):

2

AS-i Elering projektijuht on 21.10.2024.a kinnitanud TTJA-le, et „pärast kõiki kooskõlastusi

otsustas Elering [] jätkata kõigi nelja alternatiiviga“. Seega on praeguse REP-i menetlusega

MKM otsustanud meelevaldselt ja vastuolus Eleringi AS-i hoonestusloa taotlusega vähendada

merekaabli alternatiivide arvu nelja pealt kahe peale, sest Sõrve poolsaar on

planeeringualast üldse välja jäetud. Seega ei ole ka merekaabli hoonestusloa menetluse

raames mingit võimalust kaaluda neid kahte alternatiivi, mis on praegusel hetkel

kavandatud Sõrve säärde.

Oleme seisukohal, et selline riigipoolne käitumine diskrediteerib kogu planeerimisprotsessi

ning toob kaasa ebaõige tulemi nii eriplaneeringu raames kui ka teadlikult muudab

võimatuks leida mõistlik lahendus merekaablile.

3. REP-i raames kavandatavate trassialternatiivide puhul (sh ka Sõrve poolsaare

trassialternatiivi puhul) tuleb hinnata mitte kitsalt üksnes ehitusmaksumust, vaid

kogu elueakulu ja millised on kitsenduste majanduslikud mõjud, võrreldes

omavahel õhuliini kulu ning maakaabelliini kulu

Trassialternatiivide võrdluse puhul on esiteks oluline, et planeeringuala oleks laiendatud ja

ühe alternatiivina hinnatud ka Sõrve poolsaarele maismaakaabli rajamise võimalust.

Seejärel on oluline, et alternatiivide võrdluses ei võeta arvesse mitte üksnes kitsalt kaabli

ehitusmaksumust, vaid kogu elueakulu, sh ka hoolduskulu ning millised on trassiga

kaasnevate kitsenduste majanduslikud mõjud olukorras, kus kavandatakse õhuliini ning

olukorras, kus kavandatud oleks maismaakaabel. On oluline rõhutada, et avaliku teenuse

puhul ei ole oluline investeeringukulu (ehitusmaksumus) vaid taristu terve elutsükli

maksumus, mis hõlmab ka hilisemaid hooldus- ja muid kulusid.

Maakaablit kui ühte alternatiivset liinitüüpi hinnates tuleb arvestada, et maakaabliga on

võimalik ehituskulusid madalana hoida minnes asustatud aladest mööda kasutades

olemasolevat teedevõrgustikku (ehk kavandada maakaabelliin riigitee kõrvale), õhuliini

3

korral tuleb aga raiuda suur hulk olemasolevat metsa ehk oluliselt mõjutada

looduskeskkonda. Kõike seda peab eriplaneeringu raames arvesse võtma ja hindama. Veelgi

enam eriplaneeringu puhul on oluline ka mõju Saaremaa elanikkonnale ja

looduskeskkonnale, mis on oluliselt väiksem maakaabelliini puhul kui kõikide muude

alternatiivsete lahenduste puhul, nagu nt ühukaabel, kasutada olemasolevat trassi või

merekaabel.

4. REP-i raames tuleb hinnata trassikoridori rajamise kogumaksumust, arvestades

seejuures ka merekaabli maksumusega

Lisaks juhime tähelepanu, et planeeritud Mägi-Kurdla alajaamast oleks mööda olemasolevat

teedevõrku kasutades maakaabelliini pikkus Sõrve sääre tippu ca 85km. Mägi-Kurdla

alajaamast on praegusel hetkel alternatiivse trassikoridori pikkus Kotlandi alajaama ca

72km, millele lisandub veel ka ca 5km pikkune trass mereni. Selleks, et jõuda Kotlandi

alajaamas lähistelt rannikult merekaabliga sama kaugele lõunasse kui Sõrve säär, on vajalik

ca 33km pikkuse merekaabli täiendav rajamine.

Vastuväidete esitaja juhib tähelepanu, et merekaabli rajamine on teadaolevalt kordi kallim

kui kaabli rajamine maismaal ehk 33km merekaabli asemel on võimalik rajada ca 100 km

maismaakaablit. Seega on täiesti arusaamatu ja põhjendamatu, et praeguse REP-i raames

on jäetud käsitlemata trassialternatiiv Sõrve sääre tipust algava maismaakaabli osas, kuna

esineb suur tõenäosus, et just see trassialternatiiv on majanduslikult kogu Eesti-Läti 4.

ühenduse tagatavust silmas pidades kõige soodsam (arvestades sealjuures merekaabli

rajamise maksumust).

5. Trassikoridori mõju hindamisel tuleb arvestada kumulatiivseid mõjusid

meretuuleparkide ja neid teenindavate merekaablitega

Kuigi MKM REP-i läbiviijana on läbivalt rõhutanud, et käesoleva REP ei ole seotud Saaremaa

läänerannikule kavandatud meretuuleparkidega, siis ei ole eriplaneeringu mõjuanalüüsi

raames võimalik mööda vaadata faktist, et meretuulepargi hoonestusloa järgi on samale

alale kavandatud ka meretuuleparki teenindavad kaablid. On oluline, et keskkonnamõju

hindamisel tuleb arvestada kõiki mõjusid kumulatiivsetena ning olukorras, kus ei ole teada

täpne tuulikute arv meretuulepargi aladel, peab lähtuma maksimaalsest tuulikute arvust.

Vastasel juhul ei kajasta ei eriplaneeringu planeeringulahendus ega ka keskkonnamõju

hindamine adekvaatselt kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid. Hetkel on kavandatud

merekaablite rannale tuleku asukohaks koht kuhu soovitakse paigutada nii Saare Wind

Energy poolt soovitava meretuulepargi kaablid kui ka Saare 2.1 ja Saare 2.2 kaablid. On

ilmselge, et Riksu ja Koovi lahed, mis on olulised Läänemere kalade kudemisalad, ei toimi

pärast selliseid kaablite panekuid.

6. Kotlandi alajaama asukoht paikneb rohevõrgustikus ja mõjutab oluliselt

rohevõrgustiku toimivust

REP raames on välja toodud, et alajaamade ümber on võimalik uute tootmisalade tekkimine.

Jääb aga arusaamatuks, milliseid tootmisalasid on silmas peetud, sest ei Kotlandi ega ka

Lõmala alajaama juurde ei ole üldplaneeringuga tootmisalasid ette nähtud. Kui eesmärgiks

on Saaremaale tootmisalade lisamine, siis palume märkide, milliseid ja milliste suurustega

tootmisalasid on silmas peetud. Kotlandi alajaama paigutus ja suurus on vastuolus Eesti-Läti

elektriühenduse toimimiseks vajaliku alajaama suurusega. Seega kas teadlikult soovitakse

jätta avalikkus, sh piirkonna keskkonnaorganisatsioonid ilma õige teabeta või soovitakse

manipuleerida ja võimaldada Kotlandi alajaama hilisemalt meretuuleparkide liitumist.

Sellisel juhul ei ole aga eriplaneeringu objektiks mitte ainult Läti-Eesti energiaühendus, vaid

4

meretuuleparkide ühendusvõimalused ja sellisel juhul peaks olema see ka vastavalt

esitletud ja mõjusid hinnatud. Eriplaneeringu materjalidest ja avalikel aruteludel esitlustel

toodi välja, et eriplaneeringu ainsaks eesmärgiks on ühendada omavahel Eesti-Läti

elektrivõrgud.

7. Saaremaa elektrivarustuskindluse tagamiseks piisab Veere või Mägi-Kurdla

alajaama rajamisest ning puudub vajadus Kotlandi või Lõmala alajaama

kavandamiseks

110kV elektrikaabelliini ühendamine 330kV liiniga võib toimuda ka ühest alajaamast

Saaremaal. Puudub vajadus kavandada mitut alajaama elektrivarustuskindluse tagamiseks.

Kotlandi alajaama mõõtmed on kavandatud 900 meetrit x 300 meetrit, mis on ebamõistlikult

suur ja võrreldavad Ida – Virumaal Auveres asuva suurima sõlmalajaamaga (võrdluseks, siis

Harku alajaama mõõtmed on ca 600x300m) ning mille tulemusena tuleks likvideerida väga

suur osa rohevõrgustiku osaks olevat metsa. Nii Veere kui ka Mägi-Kurdla alajaama kõrvalt

läheb mööda juba olemasolev 110kV kaabel, mistõttu oleks mõistlik ja otstarbekas

kavandada ühendus kahe liini (110kV ja 330kV) vahel kas Veere või Mägi-Kurdla alajaamas,

kuna nimetatud alajaamade olemasolu on vajalik Muhu saarelt või merealalt tuleva

merekaabliga seonduvalt.

8. Trassikoridori laiusest tekkivate negatiivsete mõjude tõttu tuleb eelistada

maakaablit

On oluline, et praegusel juhul ei ole arvestatud, et õhuliiniga kaasneb keskkonnale oluliselt

suurem kahju ning maaomanikele oluliselt suuremad kitsendused võrreldes maakaabliga.

Näiteks 100km pikkuselt 240 meetri laiuse liinikoridori korral oleks liinikoridori alla jääv ala

2400 hektarit, samas maakaabli puhul oleks see 100 meetri pikkuse kaabli korral 25 meetrit

ehk 250 hektarit. Seega on õhukaabliga kaasnevad mõjud enam kui 10 korda suuremad ning

kuivõrd on maakaabelliini kohal lubatud tegevused, mis õhukaabli korral ei ole, siis on

tegelik positiivne mõju maakaabli korral veelgi suurem. Samuti puudub maakaabelliini korral

negatiivne mõju visuaalse reostuse läbi.

Maakaabli täiendavaks eeliseks on see, et seda saab olulises mahus optimeerida, kuna seda

ei pea paigutama olemasolevasse liinikoridori. Maakaabelliin saaks paikneda suurte teede

ääres, mis tagab võimaluse vältida tihedalt asustatud piirkondade läbimise ning vähendab

maaomanikele tekkivate kitsenduste negatiivset mõju.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Neeme Nõmme

Tuulikki Laesson

Elurikkuse Kaitse MTÜ

1

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

[email protected]

04.03.2025.a

Arvamus ja vastuväited Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringuga

seonduvalt

Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 39 Eesti-Läti neljanda elektriühenduse

riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi

eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Arvamuste ja seisukohtade esitamise tähtajaks on

MKM määranud 04.03.2025. Allpool on leitavad vastuväited ja ettepanekud REP-i

trassikoridori osas.

1. Vastuolus planeerimispõhimõtetega on lahendus, kus jäetakse konkreetne

trassikoridor planeerimata ning trassi asukohta kujutatakse ühe suure alana,

mille raames võib trass ükskõik kus paikneda

REP-i joonisel on Lätti suunduva kaablivõimalik asukoht kajastatud ca 6700 hektari suurusel

alal konkretiseerimata trassikoridori täpset asukohta. Sedavõrd umbmäärasel viisil ei ole

võimalik planeerimismenetluse põhimõtete järgi hinnata planeeringuga kavandatava

tegevuse mõju, sest ei ole teada, kuhu konkreetne trassikoridor on kavandatud. Antud juhul

pole isegi teada, kas kavandatud on üks või mitu kaablit antud piirkonnas.

Praegusel kujul ei ole võimalik maaomanikel saada adekvaatset informatsiooni selle kohta,

millistele maaomanikele tekib täiendavaid kitsendusi (ehk kellele kuuluvaid kinnistuid trass

läbiks) ning samuti ei ole võimalik hinnata keskkonnamõisuid mõjusid, sh kumulatiivseid

mõjusid, kui ei ole teada lõplik trassi asukoht.

Lisaks on oluline rõhutada, et ca 6700 hektari suurune ala, kuhu sisse võib trassi REP-i järgi

valimatult planeerida, hõlmab Karala-Pilguse hoiuala, Riksu ranniku hoiuala ning Kotlandi

hoiuala. Seega hõlmab ca 6700 hektari suurune ala suures osas ka looduskaitse all olevaid

hoiualasid. Seda enam ei ole võimalik REP-i raames jätta kindlaks määramata trassi asukoht

rannikul, sest sellisel viisil ei ole võimalik eriplaneeringu raames hinnata objektiivselt kõiki

trassiga kaasnevaid mõjusid.

Kui eesmärgiks on kavandada merest maismaale tulevad elektrikaablid mingi muu menetluse

tulemusel, siis on tegemist äärmiselt küünilise lähenemisega planeerimisprotsessile, kus

teadlikult jäetakse käsitlemata olulise tähendusega asjaolud nii elu-kui ka looduskeskkonna

osas.

Oleme seisukohal, et selline planeeringulahendus on vastuolus planeerimisseaduses toodud

põhimõtetega.

2. Ühe trassialternatiivina peab olema REP-is kajastatud ning KSH käigus hinnatud

ka Sõrve sääre trassialternatiivi

TTJA menetluses on Eleringi AS-i hoonestusloa taotlus Eesti-Läti 4. ühenduse 330 kV

merekaabli rajamiseks. Juhime MKM-i tähelepanu asjaolule, et hoonestusloa taotluse

kohaselt on kavandatud Eesti-Läti 4. ühenduse merekaabli rajamiseks kokku neli

alternatiivi, millest kaks on kavandatud Sõrve sääre tippu (vt allolevat joonist):

2

AS-i Elering projektijuht on 21.10.2024.a kinnitanud TTJA-le, et „pärast kõiki kooskõlastusi

otsustas Elering [] jätkata kõigi nelja alternatiiviga“. Seega on praeguse REP-i menetlusega

MKM otsustanud meelevaldselt ja vastuolus Eleringi AS-i hoonestusloa taotlusega vähendada

merekaabli alternatiivide arvu nelja pealt kahe peale, sest Sõrve poolsaar on

planeeringualast üldse välja jäetud. Seega ei ole ka merekaabli hoonestusloa menetluse

raames mingit võimalust kaaluda neid kahte alternatiivi, mis on praegusel hetkel

kavandatud Sõrve säärde.

Oleme seisukohal, et selline riigipoolne käitumine diskrediteerib kogu planeerimisprotsessi

ning toob kaasa ebaõige tulemi nii eriplaneeringu raames kui ka teadlikult muudab

võimatuks leida mõistlik lahendus merekaablile.

3. REP-i raames kavandatavate trassialternatiivide puhul (sh ka Sõrve poolsaare

trassialternatiivi puhul) tuleb hinnata mitte kitsalt üksnes ehitusmaksumust, vaid

kogu elueakulu ja millised on kitsenduste majanduslikud mõjud, võrreldes

omavahel õhuliini kulu ning maakaabelliini kulu

Trassialternatiivide võrdluse puhul on esiteks oluline, et planeeringuala oleks laiendatud ja

ühe alternatiivina hinnatud ka Sõrve poolsaarele maismaakaabli rajamise võimalust.

Seejärel on oluline, et alternatiivide võrdluses ei võeta arvesse mitte üksnes kitsalt kaabli

ehitusmaksumust, vaid kogu elueakulu, sh ka hoolduskulu ning millised on trassiga

kaasnevate kitsenduste majanduslikud mõjud olukorras, kus kavandatakse õhuliini ning

olukorras, kus kavandatud oleks maismaakaabel. On oluline rõhutada, et avaliku teenuse

puhul ei ole oluline investeeringukulu (ehitusmaksumus) vaid taristu terve elutsükli

maksumus, mis hõlmab ka hilisemaid hooldus- ja muid kulusid.

Maakaablit kui ühte alternatiivset liinitüüpi hinnates tuleb arvestada, et maakaabliga on

võimalik ehituskulusid madalana hoida minnes asustatud aladest mööda kasutades

olemasolevat teedevõrgustikku (ehk kavandada maakaabelliin riigitee kõrvale), õhuliini

3

korral tuleb aga raiuda suur hulk olemasolevat metsa ehk oluliselt mõjutada

looduskeskkonda. Kõike seda peab eriplaneeringu raames arvesse võtma ja hindama. Veelgi

enam eriplaneeringu puhul on oluline ka mõju Saaremaa elanikkonnale ja

looduskeskkonnale, mis on oluliselt väiksem maakaabelliini puhul kui kõikide muude

alternatiivsete lahenduste puhul, nagu nt ühukaabel, kasutada olemasolevat trassi või

merekaabel.

4. REP-i raames tuleb hinnata trassikoridori rajamise kogumaksumust, arvestades

seejuures ka merekaabli maksumusega

Lisaks juhime tähelepanu, et planeeritud Mägi-Kurdla alajaamast oleks mööda olemasolevat

teedevõrku kasutades maakaabelliini pikkus Sõrve sääre tippu ca 85km. Mägi-Kurdla

alajaamast on praegusel hetkel alternatiivse trassikoridori pikkus Kotlandi alajaama ca

72km, millele lisandub veel ka ca 5km pikkune trass mereni. Selleks, et jõuda Kotlandi

alajaamas lähistelt rannikult merekaabliga sama kaugele lõunasse kui Sõrve säär, on vajalik

ca 33km pikkuse merekaabli täiendav rajamine.

Vastuväidete esitaja juhib tähelepanu, et merekaabli rajamine on teadaolevalt kordi kallim

kui kaabli rajamine maismaal ehk 33km merekaabli asemel on võimalik rajada ca 100 km

maismaakaablit. Seega on täiesti arusaamatu ja põhjendamatu, et praeguse REP-i raames

on jäetud käsitlemata trassialternatiiv Sõrve sääre tipust algava maismaakaabli osas, kuna

esineb suur tõenäosus, et just see trassialternatiiv on majanduslikult kogu Eesti-Läti 4.

ühenduse tagatavust silmas pidades kõige soodsam (arvestades sealjuures merekaabli

rajamise maksumust).

5. Trassikoridori mõju hindamisel tuleb arvestada kumulatiivseid mõjusid

meretuuleparkide ja neid teenindavate merekaablitega

Kuigi MKM REP-i läbiviijana on läbivalt rõhutanud, et käesoleva REP ei ole seotud Saaremaa

läänerannikule kavandatud meretuuleparkidega, siis ei ole eriplaneeringu mõjuanalüüsi

raames võimalik mööda vaadata faktist, et meretuulepargi hoonestusloa järgi on samale

alale kavandatud ka meretuuleparki teenindavad kaablid. On oluline, et keskkonnamõju

hindamisel tuleb arvestada kõiki mõjusid kumulatiivsetena ning olukorras, kus ei ole teada

täpne tuulikute arv meretuulepargi aladel, peab lähtuma maksimaalsest tuulikute arvust.

Vastasel juhul ei kajasta ei eriplaneeringu planeeringulahendus ega ka keskkonnamõju

hindamine adekvaatselt kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid. Hetkel on kavandatud

merekaablite rannale tuleku asukohaks koht kuhu soovitakse paigutada nii Saare Wind

Energy poolt soovitava meretuulepargi kaablid kui ka Saare 2.1 ja Saare 2.2 kaablid. On

ilmselge, et Riksu ja Koovi lahed, mis on olulised Läänemere kalade kudemisalad, ei toimi

pärast selliseid kaablite panekuid.

6. Kotlandi alajaama asukoht paikneb rohevõrgustikus ja mõjutab oluliselt

rohevõrgustiku toimivust

REP raames on välja toodud, et alajaamade ümber on võimalik uute tootmisalade tekkimine.

Jääb aga arusaamatuks, milliseid tootmisalasid on silmas peetud, sest ei Kotlandi ega ka

Lõmala alajaama juurde ei ole üldplaneeringuga tootmisalasid ette nähtud. Kui eesmärgiks

on Saaremaale tootmisalade lisamine, siis palume märkide, milliseid ja milliste suurustega

tootmisalasid on silmas peetud. Kotlandi alajaama paigutus ja suurus on vastuolus Eesti-Läti

elektriühenduse toimimiseks vajaliku alajaama suurusega. Seega kas teadlikult soovitakse

jätta avalikkus, sh piirkonna keskkonnaorganisatsioonid ilma õige teabeta või soovitakse

manipuleerida ja võimaldada Kotlandi alajaama hilisemalt meretuuleparkide liitumist.

Sellisel juhul ei ole aga eriplaneeringu objektiks mitte ainult Läti-Eesti energiaühendus, vaid

4

meretuuleparkide ühendusvõimalused ja sellisel juhul peaks olema see ka vastavalt

esitletud ja mõjusid hinnatud. Eriplaneeringu materjalidest ja avalikel aruteludel esitlustel

toodi välja, et eriplaneeringu ainsaks eesmärgiks on ühendada omavahel Eesti-Läti

elektrivõrgud.

7. Saaremaa elektrivarustuskindluse tagamiseks piisab Veere või Mägi-Kurdla

alajaama rajamisest ning puudub vajadus Kotlandi või Lõmala alajaama

kavandamiseks

110kV elektrikaabelliini ühendamine 330kV liiniga võib toimuda ka ühest alajaamast

Saaremaal. Puudub vajadus kavandada mitut alajaama elektrivarustuskindluse tagamiseks.

Kotlandi alajaama mõõtmed on kavandatud 900 meetrit x 300 meetrit, mis on ebamõistlikult

suur ja võrreldavad Ida – Virumaal Auveres asuva suurima sõlmalajaamaga (võrdluseks, siis

Harku alajaama mõõtmed on ca 600x300m) ning mille tulemusena tuleks likvideerida väga

suur osa rohevõrgustiku osaks olevat metsa. Nii Veere kui ka Mägi-Kurdla alajaama kõrvalt

läheb mööda juba olemasolev 110kV kaabel, mistõttu oleks mõistlik ja otstarbekas

kavandada ühendus kahe liini (110kV ja 330kV) vahel kas Veere või Mägi-Kurdla alajaamas,

kuna nimetatud alajaamade olemasolu on vajalik Muhu saarelt või merealalt tuleva

merekaabliga seonduvalt.

8. Trassikoridori laiusest tekkivate negatiivsete mõjude tõttu tuleb eelistada

maakaablit

On oluline, et praegusel juhul ei ole arvestatud, et õhuliiniga kaasneb keskkonnale oluliselt

suurem kahju ning maaomanikele oluliselt suuremad kitsendused võrreldes maakaabliga.

Näiteks 100km pikkuselt 240 meetri laiuse liinikoridori korral oleks liinikoridori alla jääv ala

2400 hektarit, samas maakaabli puhul oleks see 100 meetri pikkuse kaabli korral 25 meetrit

ehk 250 hektarit. Seega on õhukaabliga kaasnevad mõjud enam kui 10 korda suuremad ning

kuivõrd on maakaabelliini kohal lubatud tegevused, mis õhukaabli korral ei ole, siis on

tegelik positiivne mõju maakaabli korral veelgi suurem. Samuti puudub maakaabelliini korral

negatiivne mõju visuaalse reostuse läbi.

Maakaabli täiendavaks eeliseks on see, et seda saab olulises mahus optimeerida, kuna seda

ei pea paigutama olemasolevasse liinikoridori. Maakaabelliin saaks paikneda suurte teede

ääres, mis tagab võimaluse vältida tihedalt asustatud piirkondade läbimise ning vähendab

maaomanikele tekkivate kitsenduste negatiivset mõju.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Neeme Nõmme

Tuulikki Laesson

Elurikkuse Kaitse MTÜ