Eesti-Läti eriplaneeringust

1

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

[email protected]

04.03.2025.a

Arvamus ja vastuväited Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringuga

seonduvalt

Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 39 Eesti-Läti neljanda elektriühenduse

riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi

eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Arvamuste ja seisukohtade esitamise tähtajaks on

MKM määranud 04.03.2025. Allpool on leitavad vastuväited ja ettepanekud REP-i

trassikoridori osas.

1. Ühe trassialternatiivina peab olema REP-is kajastatud ning KSH käigus hinnatud

ka Sõrve sääre trassialternatiivi

TTJA menetluses on Eleringi AS-i hoonestusloa taotlus Eesti-Läti 4. ühenduse 330 kV

merekaabli rajamiseks. Juhime MKM-i tähelepanu asjaolule, et hoonestusloa taotluse

kohaselt on kavandatud Eesti-Läti 4. ühenduse merekaabli rajamiseks kokku neli

alternatiivi, millest kaks on kavandatud Sõrve sääre tippu (vt allolevat joonist):

AS-i Elering projektijuht on 21.10.2024.a kinnitanud TTJA-le, et „pärast kõiki kooskõlastusi

otsustas Elering [] jätkata kõigi nelja alternatiiviga“. Seega on praeguse REP-i menetlusega

MKM otsustanud meelevaldselt ja vastuolus Eleringi AS-i hoonestusloa taotlusega vähendada

merekaabli alternatiivide arvu nelja pealt kahe peale, sest Sõrve poolsaar on

planeeringualast üldse välja jäetud. Seega ei ole ka merekaabli hoonestusloa menetluse

raames mingit võimalust kaaluda neid kahte alternatiivi, mis on praegusel hetkel

2

kavandatud Sõrve säärde. Palume kavandada Eesti-Läti elektriühenduse alajaam Sõrve

poolsaarele nii, et oleks võimalik merekaabli nn merre mineku koht Mõntu sadama

piirkonnas. Märgime, et Sõrve poolsaarel on võimalik vältida lindudega kokkupuudet

kasutades maakaabelliini.

2. REP-i raames tuleb hinnata trassikoridori rajamise kogumaksumust, arvestades

seejuures ka merekaabli maksumusega

Lisaks juhime tähelepanu, et planeeritud Mägi-Kurdla alajaamast oleks mööda olemasolevat

teedevõrku kasutades maakaabelliini pikkus Sõrve sääre tippu ca 85km. Mägi-Kurdla

alajaamast on praegusel hetkel alternatiivse trassikoridori pikkus Kotlandi alajaama ca

72km, millele lisandub veel ka ca 5km pikkune trass mereni. Selleks, et jõuda Kotlandi

alajaamas lähistelt rannikult merekaabliga sama kaugele lõunasse kui Sõrve säär, on vajalik

ca 33km pikkuse merekaabli täiendav rajamine.

Vastuväidete esitaja juhib tähelepanu, et merekaabli rajamine on teadaolevalt kordi kallim

kui kaabli rajamine maismaal ehk 33km merekaabli asemel on võimalik rajada vähemalt 100

km maismaakaablit. Seega on täiesti arusaamatu ja põhjendamatu, et praeguse REP-i

raames on jäetud käsitlemata trassialternatiiv Sõrve sääre tipust algava maismaakaabli osas,

kuna esineb suur tõenäosus, et just see trassialternatiiv on majanduslikult kogu Eesti-Läti

4. ühenduse tagatavust silmas pidades kõige soodsam (arvestades sealjuures merekaabli

rajamise maksumust).

3. REP-i raames kavandatavate trassialternatiivide puhul (sh ka Sõrve poolsaare

trassialternatiivi puhul) tuleb hinnata mitte kitsalt üksnes ehitusmaksumust, vaid

kogu elueakulu ja millised on kitsenduste majanduslikud mõjud, võrreldes

omavahel õhuliini kulu ning maakaabelliini kulu

Trassialternatiivide võrdluse puhul on esiteks oluline, et planeeringuala oleks laiendatud ja

ühe alternatiivina hinnatud ka Sõrve poolsaarele maismaakaabli rajamise võimalust.

Seejärel on oluline, et alternatiivide võrdluses ei võeta arvesse mitte üksnes kitsalt kaabli

ehitusmaksumust, vaid kogu elueakulu, sh ka hoolduskulu ning millised on trassiga

kaasnevate kitsenduste majanduslikud mõjud olukorras, kus kavandatakse õhuliini ning

olukorras, kus kavandatud oleks maismaakaabel. On oluline rõhutada, et avaliku teenuse

puhul ei ole oluline investeeringukulu (ehitusmaksumus) vaid taristu terve elutsükli

maksumus, mis hõlmab ka hilisemaid hooldus- ja muid kulusid.

Maakaablit kui ühte alternatiivset liinitüüpi hinnates tuleb arvestada, et maakaabliga on

võimalik ehituskulusid madalana hoida minnes asustatud aladest mööda kasutades

olemasolevat teedevõrgustikku (ehk kavandada maakaabelliin riigitee kõrvale), õhuliini

korral tuleb aga raiuda suur hulk olemasolevat metsa. Kõike seda peab eriplaneeringu

raames arvesse võtma ja hindama. Veelgi enam eriplaneeringu puhul on oluline ka müju

Saaremaa elanikkonnale ja looduskeskkonnale, mis on oluliselt väiksem maakaabelliini puhul

kui kõikide muude alternatiivsete lahenduste puhul, nagu nt ühukaabel, kasutada

olemasolevat trassi või merekaabel.

4. Vastuolus planeerimispõhimõtetega on lahendus, kus jäetakse konkreetne

trassikoridor planeerimata ning trassi asukohta kujutatakse ühe suure alana,

mille raames võib trass ükskõik kus paikneda

REP-i joonisel on Lätti suunduva kaablivõimalik asukoht kajastatud ca 6700 hektari suurusel

alal konkretiseerimata trassikoridori täpset asukohta. Sedavõrd umbmäärasel viisil ei ole

võimalik planeerimismenetluse põhimõtete järgi hinnata planeeringuga kavandatava

3

tegevuse mõju, sest ei ole teada, kuhu konkreetne trassikoridor on kavandatud. Antud juhul

pole isegi teada, kas kavandatud on üks või mitu kaablit antud piirkonnas.

Praegusel kujul ei ole võimalik maaomanikel saada adekvaatset informatsiooni selle kohta,

millistele maaomanikele tekib täiendavaid kitsendusi (ehk kellele kuuluvaid kinnistuid trass

läbiks) ning samuti ei ole võimalik hinnata keskkonnamõisuid mõjusid, sh kumulatiivseid

mõjusid, kui ei ole teada lõplik trassi asukoht.

Lisaks on oluline rõhutada, et ca 6700 hektari suurune ala, kuhu sisse võib trassi REP-i järgi

valimatult planeerida, hõlmab Karala-Pilguse hoiuala, Riksu ranniku hoiuala ning Kotlandi

hoiuala. Seega hõlmab ca 6700 hektari suurune ala suures osas ka looduskaitse all olevaid

hoiualasid. Seda enam ei ole võimalik REP-i raames jätta kindlaks määramata trassi asukoht

rannikul, sest sellisel viisil ei ole võimalik eriplaneeringu raames hinnata objektiivselt kõiki

trassiga kaasnevaid mõjusid.

Koovi külaselts on seisukohal, et maismaakaabli kajastamine suure laia alana on vastuolus

õigusriigi põhimõtetega ja toob kaasa olukorra, kus eriplaneeringu raames ei ole arvestatud

ei tegelikke olusid ega kaasatud maaomanikke, sest maaomanikud ei tea, kuhu on

kavandatud merest tulevate maismaakaablite paiknemine. Koovi külaselts esitab vastuväite

nii merekaabli paiknemise kui karannikule kavandatud maismaakaablite kajastamise osas.

5. Trassikoridori mõju hindamisel tuleb arvestada kumulatiivseid mõjusid

meretuuleparkide ja neid teenindavate merekaablitega

Kuigi MKM REP-i läbiviijana on läbivalt rõhutanud, et käesoleva REP ei ole seotud Saaremaa

läänerannikule kavandatud meretuuleparkidega, siis ei ole eriplaneeringu mõjuanalüüsi

raames võimalik mööda vaadata faktist, et meretuulepargi hoonestusloa järgi on samale

alale kavandatud ka meretuuleparki teenindavad kaablid. On oluline, et keskkonnamõju

hindamisel tuleb arvestada kõiki mõjusid kumulatiivsetena ning olukorras, kus ei ole teada

täpne tuulikute arv meretuulepargi aladel, peab lähtuma maksimaalsest tuulikute arvust.

Vastasel juhul ei kajasta ei eriplaneeringu planeeringulahendus ega ka keskkonnamõju

hindamine adekvaatselt kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid. Märgime, et Koovi

laht ja Riksu laht on arvestava mõjuga kalade kudemiskoht kogu Läänemere kontekstis ning

Karala-Pilguse hoiualal elavate merelindude söögilaud on otseselt seotud kaladega, sh

kalade kudemisvõimalustega Koovi lahes ja Rikus lahes.

Koovi külaselts on vastu sellele, et on kavandatud merekaabli rannikule tulekule asukohaks

Koovi küla haldusterritoorium. Märgime, et ei ole normaalne, et supluskohtade vahetus

läheduses paiknevad suured merekaablid. Lisaks on oluline, et Koovi küla on ajalooliselt

olnud kalurite küla ja seega on kalapaatidega merelepääs, sh Otsetnina piirkonnast

traditsiooniline tegevus.

6. Alajaamade asukohad tuleb seostada perspektiivsete tootmisaladega

REP raames on välja toodud, et alajaamade ümber on võimalik uute tootmisalade tekkimine.

Jääb aga arusaamatuks, milliseid tootmisalasid on silmas peetud, sest ei Kotlandi ega ka

Lõmala alajaama juurde ei ole üldplaneeringuga tootmisalasid ette nähtud. Seega palume

siduda REP-i raames, milliseid tootmisalasid on silmas peetud.

7. Saaremaa elektrivarustuskindluse tagamiseks piisab Veere või Mägi-Kurdla

alajaama rajamisest ning puudub vajadus Kotlandi või Lõmala alajaama

kavandamiseks

4

110kV elektrikaabelliini ühendamine 330kV liiniga võib toimuda ka ühest alajaamast

Saaremaal. Puudub vajadus kavandada mitut alajaama elektrivarustuskindluse tagamiseks.

Kotlandi alajaama mõõtmed on kavandatud 900 meetrit x 300 meetrit, mis on ebamõistlikult

suur (võrdluseks, siis Harku alajaama mõõtmed on ca 600x300m) ning mille tulemusena

tuleks likvideerida väga suur osa rohevõrgustiku osaks olevat metsa. Nii Veere kui ka Mägi-

Kurdla alajaama kõrvalt läheb mööda juba olemasolev 110kV kaabel, mistõttu oleks mõistlik

ja otstarbekas kavandada ühendus kahe liini (110kV ja 330kV) vahel kas Veere või Mägi-

Kurdla alajaamas ning loobuda Kotlandi või Lõmala alajaama kavandamisest.

Koovi külaselts on seisukohal, et Kotlandi alajaama paiknemine toob kaasa olulisel määral

traditsiooniliste elatusallikate vähenemise piirkonna inimestele ning ei too kaasa positiivseid

mõjusid ei loodus- ega elukeskkonnale.

8. Trassikoridori laiusest tekkivate negatiivsete mõjude tõttu tuleb eelistada

maakaablit

On oluline, et praegusel juhul ei ole arvestatud, et õhuliiniga kaasneb keskkonnale oluliselt

suurem kahju ning maaomanikele oluliselt suuremad kitsendused võrreldes maakaabliga.

Näiteks 100km pikkuselt 240 meetri laiuse liinikoridori korral oleks liinikoridori alla jääv ala

2400 hektarit, samas maakaabli puhul oleks see 100 meetri pikkuse kaabli korral 25 meetrit

ehk 250 hektarit. Seega on õhukaabliga kaasnevad mõjud enam kui 10 korda suuremad ning

kuivõrd on maakaabelliini kohal lubatud tegevused, mis õhukaabli korral ei ole, siis on

tegelik positiivne mõju maakaabli korral veelgi suurem. Samuti puudub maakaabelliini korral

negatiivne mõju visuaalse reostuse läbi.

Maakaabli täiendavaks eeliseks on see, et seda saab olulises mahus optimeerida, kuna seda

ei pea paigutama olemasolevasse liinikoridori. Maakaabelliin saaks paikneda suurte teede

ääres, mis tagab võimaluse vältida tihedalt asustatud piirkondade läbimise ning vähendab

maaomanikele tekkivate kitsenduste negatiivset mõju.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Tuulikki Laesson

Koovi Külaselts MTÜ

1

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

[email protected]

04.03.2025.a

Arvamus ja vastuväited Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringuga

seonduvalt

Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 39 Eesti-Läti neljanda elektriühenduse

riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi

eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Arvamuste ja seisukohtade esitamise tähtajaks on

MKM määranud 04.03.2025. Allpool on leitavad vastuväited ja ettepanekud REP-i

trassikoridori osas.

1. Ühe trassialternatiivina peab olema REP-is kajastatud ning KSH käigus hinnatud

ka Sõrve sääre trassialternatiivi

TTJA menetluses on Eleringi AS-i hoonestusloa taotlus Eesti-Läti 4. ühenduse 330 kV

merekaabli rajamiseks. Juhime MKM-i tähelepanu asjaolule, et hoonestusloa taotluse

kohaselt on kavandatud Eesti-Läti 4. ühenduse merekaabli rajamiseks kokku neli

alternatiivi, millest kaks on kavandatud Sõrve sääre tippu (vt allolevat joonist):

AS-i Elering projektijuht on 21.10.2024.a kinnitanud TTJA-le, et „pärast kõiki kooskõlastusi

otsustas Elering [] jätkata kõigi nelja alternatiiviga“. Seega on praeguse REP-i menetlusega

MKM otsustanud meelevaldselt ja vastuolus Eleringi AS-i hoonestusloa taotlusega vähendada

merekaabli alternatiivide arvu nelja pealt kahe peale, sest Sõrve poolsaar on

planeeringualast üldse välja jäetud. Seega ei ole ka merekaabli hoonestusloa menetluse

raames mingit võimalust kaaluda neid kahte alternatiivi, mis on praegusel hetkel

2

kavandatud Sõrve säärde. Palume kavandada Eesti-Läti elektriühenduse alajaam Sõrve

poolsaarele nii, et oleks võimalik merekaabli nn merre mineku koht Mõntu sadama

piirkonnas. Märgime, et Sõrve poolsaarel on võimalik vältida lindudega kokkupuudet

kasutades maakaabelliini.

2. REP-i raames tuleb hinnata trassikoridori rajamise kogumaksumust, arvestades

seejuures ka merekaabli maksumusega

Lisaks juhime tähelepanu, et planeeritud Mägi-Kurdla alajaamast oleks mööda olemasolevat

teedevõrku kasutades maakaabelliini pikkus Sõrve sääre tippu ca 85km. Mägi-Kurdla

alajaamast on praegusel hetkel alternatiivse trassikoridori pikkus Kotlandi alajaama ca

72km, millele lisandub veel ka ca 5km pikkune trass mereni. Selleks, et jõuda Kotlandi

alajaamas lähistelt rannikult merekaabliga sama kaugele lõunasse kui Sõrve säär, on vajalik

ca 33km pikkuse merekaabli täiendav rajamine.

Vastuväidete esitaja juhib tähelepanu, et merekaabli rajamine on teadaolevalt kordi kallim

kui kaabli rajamine maismaal ehk 33km merekaabli asemel on võimalik rajada vähemalt 100

km maismaakaablit. Seega on täiesti arusaamatu ja põhjendamatu, et praeguse REP-i

raames on jäetud käsitlemata trassialternatiiv Sõrve sääre tipust algava maismaakaabli osas,

kuna esineb suur tõenäosus, et just see trassialternatiiv on majanduslikult kogu Eesti-Läti

4. ühenduse tagatavust silmas pidades kõige soodsam (arvestades sealjuures merekaabli

rajamise maksumust).

3. REP-i raames kavandatavate trassialternatiivide puhul (sh ka Sõrve poolsaare

trassialternatiivi puhul) tuleb hinnata mitte kitsalt üksnes ehitusmaksumust, vaid

kogu elueakulu ja millised on kitsenduste majanduslikud mõjud, võrreldes

omavahel õhuliini kulu ning maakaabelliini kulu

Trassialternatiivide võrdluse puhul on esiteks oluline, et planeeringuala oleks laiendatud ja

ühe alternatiivina hinnatud ka Sõrve poolsaarele maismaakaabli rajamise võimalust.

Seejärel on oluline, et alternatiivide võrdluses ei võeta arvesse mitte üksnes kitsalt kaabli

ehitusmaksumust, vaid kogu elueakulu, sh ka hoolduskulu ning millised on trassiga

kaasnevate kitsenduste majanduslikud mõjud olukorras, kus kavandatakse õhuliini ning

olukorras, kus kavandatud oleks maismaakaabel. On oluline rõhutada, et avaliku teenuse

puhul ei ole oluline investeeringukulu (ehitusmaksumus) vaid taristu terve elutsükli

maksumus, mis hõlmab ka hilisemaid hooldus- ja muid kulusid.

Maakaablit kui ühte alternatiivset liinitüüpi hinnates tuleb arvestada, et maakaabliga on

võimalik ehituskulusid madalana hoida minnes asustatud aladest mööda kasutades

olemasolevat teedevõrgustikku (ehk kavandada maakaabelliin riigitee kõrvale), õhuliini

korral tuleb aga raiuda suur hulk olemasolevat metsa. Kõike seda peab eriplaneeringu

raames arvesse võtma ja hindama. Veelgi enam eriplaneeringu puhul on oluline ka müju

Saaremaa elanikkonnale ja looduskeskkonnale, mis on oluliselt väiksem maakaabelliini puhul

kui kõikide muude alternatiivsete lahenduste puhul, nagu nt ühukaabel, kasutada

olemasolevat trassi või merekaabel.

4. Vastuolus planeerimispõhimõtetega on lahendus, kus jäetakse konkreetne

trassikoridor planeerimata ning trassi asukohta kujutatakse ühe suure alana,

mille raames võib trass ükskõik kus paikneda

REP-i joonisel on Lätti suunduva kaablivõimalik asukoht kajastatud ca 6700 hektari suurusel

alal konkretiseerimata trassikoridori täpset asukohta. Sedavõrd umbmäärasel viisil ei ole

võimalik planeerimismenetluse põhimõtete järgi hinnata planeeringuga kavandatava

3

tegevuse mõju, sest ei ole teada, kuhu konkreetne trassikoridor on kavandatud. Antud juhul

pole isegi teada, kas kavandatud on üks või mitu kaablit antud piirkonnas.

Praegusel kujul ei ole võimalik maaomanikel saada adekvaatset informatsiooni selle kohta,

millistele maaomanikele tekib täiendavaid kitsendusi (ehk kellele kuuluvaid kinnistuid trass

läbiks) ning samuti ei ole võimalik hinnata keskkonnamõisuid mõjusid, sh kumulatiivseid

mõjusid, kui ei ole teada lõplik trassi asukoht.

Lisaks on oluline rõhutada, et ca 6700 hektari suurune ala, kuhu sisse võib trassi REP-i järgi

valimatult planeerida, hõlmab Karala-Pilguse hoiuala, Riksu ranniku hoiuala ning Kotlandi

hoiuala. Seega hõlmab ca 6700 hektari suurune ala suures osas ka looduskaitse all olevaid

hoiualasid. Seda enam ei ole võimalik REP-i raames jätta kindlaks määramata trassi asukoht

rannikul, sest sellisel viisil ei ole võimalik eriplaneeringu raames hinnata objektiivselt kõiki

trassiga kaasnevaid mõjusid.

Koovi külaselts on seisukohal, et maismaakaabli kajastamine suure laia alana on vastuolus

õigusriigi põhimõtetega ja toob kaasa olukorra, kus eriplaneeringu raames ei ole arvestatud

ei tegelikke olusid ega kaasatud maaomanikke, sest maaomanikud ei tea, kuhu on

kavandatud merest tulevate maismaakaablite paiknemine. Koovi külaselts esitab vastuväite

nii merekaabli paiknemise kui karannikule kavandatud maismaakaablite kajastamise osas.

5. Trassikoridori mõju hindamisel tuleb arvestada kumulatiivseid mõjusid

meretuuleparkide ja neid teenindavate merekaablitega

Kuigi MKM REP-i läbiviijana on läbivalt rõhutanud, et käesoleva REP ei ole seotud Saaremaa

läänerannikule kavandatud meretuuleparkidega, siis ei ole eriplaneeringu mõjuanalüüsi

raames võimalik mööda vaadata faktist, et meretuulepargi hoonestusloa järgi on samale

alale kavandatud ka meretuuleparki teenindavad kaablid. On oluline, et keskkonnamõju

hindamisel tuleb arvestada kõiki mõjusid kumulatiivsetena ning olukorras, kus ei ole teada

täpne tuulikute arv meretuulepargi aladel, peab lähtuma maksimaalsest tuulikute arvust.

Vastasel juhul ei kajasta ei eriplaneeringu planeeringulahendus ega ka keskkonnamõju

hindamine adekvaatselt kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid. Märgime, et Koovi

laht ja Riksu laht on arvestava mõjuga kalade kudemiskoht kogu Läänemere kontekstis ning

Karala-Pilguse hoiualal elavate merelindude söögilaud on otseselt seotud kaladega, sh

kalade kudemisvõimalustega Koovi lahes ja Rikus lahes.

Koovi külaselts on vastu sellele, et on kavandatud merekaabli rannikule tulekule asukohaks

Koovi küla haldusterritoorium. Märgime, et ei ole normaalne, et supluskohtade vahetus

läheduses paiknevad suured merekaablid. Lisaks on oluline, et Koovi küla on ajalooliselt

olnud kalurite küla ja seega on kalapaatidega merelepääs, sh Otsetnina piirkonnast

traditsiooniline tegevus.

6. Alajaamade asukohad tuleb seostada perspektiivsete tootmisaladega

REP raames on välja toodud, et alajaamade ümber on võimalik uute tootmisalade tekkimine.

Jääb aga arusaamatuks, milliseid tootmisalasid on silmas peetud, sest ei Kotlandi ega ka

Lõmala alajaama juurde ei ole üldplaneeringuga tootmisalasid ette nähtud. Seega palume

siduda REP-i raames, milliseid tootmisalasid on silmas peetud.

7. Saaremaa elektrivarustuskindluse tagamiseks piisab Veere või Mägi-Kurdla

alajaama rajamisest ning puudub vajadus Kotlandi või Lõmala alajaama

kavandamiseks

4

110kV elektrikaabelliini ühendamine 330kV liiniga võib toimuda ka ühest alajaamast

Saaremaal. Puudub vajadus kavandada mitut alajaama elektrivarustuskindluse tagamiseks.

Kotlandi alajaama mõõtmed on kavandatud 900 meetrit x 300 meetrit, mis on ebamõistlikult

suur (võrdluseks, siis Harku alajaama mõõtmed on ca 600x300m) ning mille tulemusena

tuleks likvideerida väga suur osa rohevõrgustiku osaks olevat metsa. Nii Veere kui ka Mägi-

Kurdla alajaama kõrvalt läheb mööda juba olemasolev 110kV kaabel, mistõttu oleks mõistlik

ja otstarbekas kavandada ühendus kahe liini (110kV ja 330kV) vahel kas Veere või Mägi-

Kurdla alajaamas ning loobuda Kotlandi või Lõmala alajaama kavandamisest.

Koovi külaselts on seisukohal, et Kotlandi alajaama paiknemine toob kaasa olulisel määral

traditsiooniliste elatusallikate vähenemise piirkonna inimestele ning ei too kaasa positiivseid

mõjusid ei loodus- ega elukeskkonnale.

8. Trassikoridori laiusest tekkivate negatiivsete mõjude tõttu tuleb eelistada

maakaablit

On oluline, et praegusel juhul ei ole arvestatud, et õhuliiniga kaasneb keskkonnale oluliselt

suurem kahju ning maaomanikele oluliselt suuremad kitsendused võrreldes maakaabliga.

Näiteks 100km pikkuselt 240 meetri laiuse liinikoridori korral oleks liinikoridori alla jääv ala

2400 hektarit, samas maakaabli puhul oleks see 100 meetri pikkuse kaabli korral 25 meetrit

ehk 250 hektarit. Seega on õhukaabliga kaasnevad mõjud enam kui 10 korda suuremad ning

kuivõrd on maakaabelliini kohal lubatud tegevused, mis õhukaabli korral ei ole, siis on

tegelik positiivne mõju maakaabli korral veelgi suurem. Samuti puudub maakaabelliini korral

negatiivne mõju visuaalse reostuse läbi.

Maakaabli täiendavaks eeliseks on see, et seda saab olulises mahus optimeerida, kuna seda

ei pea paigutama olemasolevasse liinikoridori. Maakaabelliin saaks paikneda suurte teede

ääres, mis tagab võimaluse vältida tihedalt asustatud piirkondade läbimise ning vähendab

maaomanikele tekkivate kitsenduste negatiivset mõju.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Tuulikki Laesson

Koovi Külaselts MTÜ