Arvamus ja vastuväited Eesti - Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringuga seonduvalt

1

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

[email protected]

04.03.2025.a

Arvamus ja vastuväited Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringuga

seonduvalt

Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 39 Eesti-Läti neljanda elektriühenduse

riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi

eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Arvamuste ja seisukohtade esitamise tähtajaks on

MKM määranud 04.03.2025. Allpool on leitavad vastuväited ja ettepanekud REP-i

trassikoridori osas.

1. Ühe trassialternatiivina peab olema REP-is kajastatud ning KMH käigus

hinnatud ka Sõrve sääre trassialternatiivi

TTJA menetluses on Eleringi AS-i hoonestusloa taotlus Eesti-Läti 4. ühenduse 330 kV

merekaabli rajamiseks. Juhime MKM-i tähelepanu asjaolule, et hoonestusloa taotluse kohaselt

on kavandatud Eesti-Läti 4. ühenduse merekaabli rajamiseks kokku neli alternatiivi, millest

kaks on kavandatud Sõrve sääre tippu (vt allolevat joonist):

AS-i Elering projektijuht on 21.10.2024.a kinnitanud TTJA-le, et „pärast kõiki kooskõlastusi

otsustas Elering [] jätkata kõigi nelja alternatiiviga“. Seega on praeguse REP-i menetlusega

MKM otsustanud meelevaldselt ja vastuolus Eleringi AS-i hoonestusloa taotlusega vähendada

merekaabli alternatiivide arvu nelja pealt kahe peale, sest Sõrve poolsaar on planeeringualast

2

üldse välja jäetud. Seega ei ole ka merekaabli hoonestusloa menetluse raames mingit võimalust

kaaluda neid kahte alternatiivi, mis on praegusel hetkel kavandatud Sõrve säärde.

2. REP-i raames tuleb hinnata trassikoridori rajamise kogumaksumust, arvestades

seejuures ka merekaabli maksumusega

Lisaks juhime tähelepanu, et planeeritud Mägi-Kurdla alajaamast oleks mööda olemasolevat

teedevõrku kasutades maakaabelliini pikkus Sõrve sääre tippu ca 85km. Mägi-Kurdla

alajaamast on praegusel hetkel alternatiivse trassikoridori pikkus Kotlandi alajaama ca 72km,

millele lisandub veel ka ca 5km pikkune trass mereni. Selleks, et jõuda Kotlandi alajaamas

lähistelt rannikult merekaabliga sama kaugele lõunasse kui Sõrve säär, on vajalik ca 33km

pikkuse merekaabli täiendav rajamine.

Vastuväidete esitaja juhib tähelepanu, et merekaabli rajamine on teadaolevalt ca 10 korda

kallim kui kaabli rajamine maismaal ehk 33km merekaabli asemel on võimalik rajada 333km

maismaakaablit. Seega on täiesti arusaamatu ja põhjendamatu, et praeguse REP-i raames on

jäetud käsitlemata trassialternatiiv Sõrve sääre tipust algava maismaakaabli osas, kuna esineb

suur tõenäosus, et just see trassialternatiiv on majanduslikult kogu Eesti-Läti 4. ühenduse

tagatavust silmas pidades kõige soodsam (arvestades sealjuures merekaabli rajamise

maksumust).

3. REP-i raames kavandatavate trassialternatiivide puhul (sh ka Sõrve poolsaare

trassialternatiivi puhul) tuleb hinnata mitte kitsalt üksnes ehitusmaksumust, vaid

kogu elueakulu ja millised on kitsenduste majanduslikud mõjud, võrreldes

omavahel õhuliini kulu ning maakaabelliini kulu

Trassialternatiivide võrdluse puhul on esiteks oluline, et planeeringuala oleks laiendatud ja ühe

alternatiivina hinnatud ka Sõrve poolsaarele maismaakaabli rajamise võimalust. Seejärel on

oluline, et alternatiivide võrdluses ei võeta arvesse mitte üksnes kitsalt kaabli

ehitusmaksumust, vaid kogu elueakulu, sh ka hoolduskulu ning millised on trassiga kaasnevate

kitsenduste majanduslikud mõjud olukorras, kus kavandatakse õhuliini ning olukorras, kus

kavandatud oleks maismaakaabel. On oluline rõhutada, et avaliku teenuse puhul ei ole oluline

investeeringukulu (ehitusmaksumus) vaid taristu terve elutsükli maksumus, mis hõlmab ka

hilisemaid hooldus- ja muid kulusid.

Maakaablit kui ühte alternatiivset liinitüüpi hinnates tuleb arvestada, et maakaabliga on

võimalik ehituskulusid madalana hoida minnes asustatud aladest mööda kasutades

olemasolevat teedevõrgustikku (ehk kavandada maakaabelliin riigitee kõrvale), õhuliini korral

tuleb aga raiuda suur hulk olemasolevat metsa. Kõike seda peab eriplaneeringu raames arvesse

võtma ja hindama. Veelgi enam eriplaneeringu puhul on oluline ka müju Saaremaa

elanikkonnale ja looduskeskkonnale, mis on oluliselt väiksem maakaabelliini puhul kui kõikide

muude alternatiivsete lahenduste puhul, nagu nt ühukaabel, kasutada olemasolevat trassi või

merekaabel.

3

4. Vastuolus planeerimispõhimõtetega on lahendus, kus jäetakse konkreetne

trassikoridor planeerimata ning trassi asukohta kujutatakse ühe suure alana,

mille raames võib trass ükskõik kus paikneda

REP-i joonisel on Lätti suunduva kaablivõimalik asukoht kajastatud ca 6700 hektari suurusel

alal konkretiseerimata trassikoridori täpset asukohta. Sedavõrd umbmäärasel viisil ei ole

võimalik planeerimismenetluse põhimõtete järgi hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse

mõju, sest ei ole teada, kuhu konkreetne trassikoridor on kavandatud. Antud juhul pole isegi

teada, kas kavandatud on üks või mitu kaablit antud piirkonnas.

Praegusel kujul ei ole võimalik maaomanikel saada adekvaatset informatsiooni selle kohta,

millistele maaomanikele tekib täiendavaid kitsendusi (ehk kellele kuuluvaid kinnistuid trass

läbiks) ning samuti ei ole võimalik hinnata keskkonnamõisuid mõjusid, sh kumulatiivseid

mõjusid, kui ei ole teada lõplik trassi asukoht.

Lisaks on oluline rõhutada, et ca 6700 hektari suurune ala, kuhu sisse võib trassi REP-i järgi

valimatult planeerida, hõlmab Karala-Pilguse hoiuala, Riksu ranniku hoiuala ning Kotlandi

hoiuala. Seega hõlmab ca 6700 hektari suurune ala suures osas ka looduskaitse all olevaid

hoiualasid. Lisaks osundatud hoiualadele asub piirkonnas ka kaitsealuste liblikate

Coenonympha hero (vareskaera-aasasilmik) püsielupaik kui ka Myrica gale (harilik porss),

Epipactis palustris (soo-neiuvaip) ja Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) kasvukohad,

kolme viimase puhul on tegemist kaitsealuste liikidega. Seda enam ei ole võimalik REP-i

raames jätta kindlaks määramata trassi asukoht rannikul, sest sellisel viisil ei ole võimalik

eriplaneeringu raames hinnata objektiivselt kõiki trassiga kaasnevaid mõjusid, kaasa arvatud

mõjusid põllumajandusele.

5. Trassikoridori mõju hindamisel tuleb arvestada kumulatiivseid mõjusid

meretuuleparkide ja neid teenindavate merekaablitega

Kuigi MKM REP-i läbiviijana on läbivalt rõhutanud, et käesoleva REP ei ole seotud Saaremaa

läänerannikule kavandatud meretuuleparkidega, siis ei ole eriplaneeringu mõjuanalüüsi raames

võimalik mööda vaadata faktist, et meretuulepargi hoonestusloa järgi on samale alale

kavandatud ka meretuuleparki teenindavad kaablid. On oluline, et keskkonnamõju hindamisel

tuleb arvestada kõiki mõjusid kumulatiivsetena ning olukorras, kus ei ole teada täpne tuulikute

arv meretuulepargi aladel, peab lähtuma maksimaalsest tuulikute arvust. Vastasel juhul ei

kajastaei eriplaneeringu planeeringulahendus ega ka keskkonnamõju hindamine adekvaatselt

kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid. Peab esile tooma, et näiteks Saare Wind Energy

puhul on maale saabuva kaablikomplekti kaitsevööndi laiuseks 500 m, millele lisandub Saare

2.1 ja Saare 2.2 meretuulepargi kaablikomplekti kaitsevöönd 500 m. Neile omakorda

lisanduvad Eesti – Läti elektriühenduse kaablid minimaalse kaitsevööndi laiusega 200 m.

Osundan, et Maaameti looduskaitse kaardirakenduse kohaselt on Karala – Pilguse hoiuala ja

Riksu ranniku hoiuala vahemaa 650 m.

4

Täiendavalt osundan, et KSH on täielikult käsitlemata jätnud meretuuleparke teenindavate

kaablite mõju kalastikule ja kalandusele.

6. Alajaamade asukohad tuleb seostada perspektiivsete tootmisaladega

REP raames on välja toodud, et alajaamade ümber on võimalik uute tootmisalade tekkimine.

Jääb aga arusaamatuks, milliseid tootmisalasid on silmas peetud, sest ei Kotlandi ega ka

Lõmala alajaama juurde ei ole üldplaneeringuga tootmisalasid ette nähtud. Seega palume

siduda REP-i raames, milliseid tootmisalasid on silmas peetud.

7. Saaremaa elektrivarustuskindluse tagamiseks piisab Veere või Mägi-Kurdla

alajaama rajamisest ning puudub vajadus Kotlandi või Lõmala alajaama

kavandamiseks

110kV elektrikaabelliini ühendamine 330kV liiniga võib toimuda ka ühest alajaamast

Saaremaal. Puudub vajadus kavandada mitut alajaama elektrivarustuskindluse tagamiseks.

Kotlandi alajaama mõõtmed on kavandatud 900 meetrit x 300 meetrit, mis on ebamõistlikult

suur (võrdluseks, siis Harku alajaama mõõtmed on ca 600x300m) ning mille tulemusena tuleks

likvideerida väga suur osa rohevõrgustiku osaks olevat metsa. Nii Veere kui ka Mägi-Kurdla

alajaama kõrvalt läheb mööda juba olemasolev 110kV kaabel, mistõttu oleks mõistlik ja

5

otstarbekas kavandada ühendus kahe liini (110kV ja 330kV) vahel kas Veere või Mägi-Kurdla

alajaamas ning loobuda Kotlandi või Lõmala alajaama kavandamisest.

8. Trassikoridori laiusest tekkivate negatiivsete mõjude tõttu tuleb eelistada

maakaablit

On oluline, et praegusel juhul ei ole arvestatud, et õhuliiniga kaasneb keskkonnale oluliselt

suurem kahju ning maaomanikele oluliselt suuremad kitsendused võrreldes maakaabliga.

Näiteks 100km pikkuselt 240 meetri laiuse liinikoridori korral oleks liinikoridori alla jääv ala

2400 hektarit, samas maakaabli puhul oleks see 100 meetri pikkuse kaabli korral 25 meetrit

ehk 250 hektarit. Sealjuures peab arvestama, et valdav osa trassikoridorist on metsamaa, mis

toob kaasa ulatusliku lageraie ning hilisema vajaduse puhastada trassikoridor perioodiliselt

võsast. Ei saa mainimata jätta ka ulatuslike tuulekoridoride teket koos jätkuvate

tormikahjudega. Seega on õhukaabliga kaasnevad mõjud enam kui 10 korda suuremad ning

kuivõrd on maakaabelliini kohal lubatud tegevused, mis õhukaabli korral ei ole, siis on tegelik

positiivne mõju maakaabli korral veelgi suurem. Samuti puudub maakaabelliini korral

negatiivne mõju visuaalse reostuse läbi.

Maakaabli täiendavaks eeliseks on see, et seda saab olulises mahus optimeerida, kuna seda ei

pea paigutama olemasolevasse liinikoridori. Maakaabelliin saaks paikneda suurte teede ääres,

mis tagab võimaluse vältida tihedalt asustatud piirkondade läbimise ning vähendab

maaomanikele tekkivate kitsenduste negatiivset mõju.

Lugupidamisega

Neeme Nõmme

Juhataja ja rannakalur

OÜ Wellhold

/allkirjastatud digitaalselt/

1

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

[email protected]

04.03.2025.a

Arvamus ja vastuväited Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringuga

seonduvalt

Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 39 Eesti-Läti neljanda elektriühenduse

riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi

eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Arvamuste ja seisukohtade esitamise tähtajaks on

MKM määranud 04.03.2025. Allpool on leitavad vastuväited ja ettepanekud REP-i

trassikoridori osas.

1. Ühe trassialternatiivina peab olema REP-is kajastatud ning KMH käigus

hinnatud ka Sõrve sääre trassialternatiivi

TTJA menetluses on Eleringi AS-i hoonestusloa taotlus Eesti-Läti 4. ühenduse 330 kV

merekaabli rajamiseks. Juhime MKM-i tähelepanu asjaolule, et hoonestusloa taotluse kohaselt

on kavandatud Eesti-Läti 4. ühenduse merekaabli rajamiseks kokku neli alternatiivi, millest

kaks on kavandatud Sõrve sääre tippu (vt allolevat joonist):

AS-i Elering projektijuht on 21.10.2024.a kinnitanud TTJA-le, et „pärast kõiki kooskõlastusi

otsustas Elering [] jätkata kõigi nelja alternatiiviga“. Seega on praeguse REP-i menetlusega

MKM otsustanud meelevaldselt ja vastuolus Eleringi AS-i hoonestusloa taotlusega vähendada

merekaabli alternatiivide arvu nelja pealt kahe peale, sest Sõrve poolsaar on planeeringualast

2

üldse välja jäetud. Seega ei ole ka merekaabli hoonestusloa menetluse raames mingit võimalust

kaaluda neid kahte alternatiivi, mis on praegusel hetkel kavandatud Sõrve säärde.

2. REP-i raames tuleb hinnata trassikoridori rajamise kogumaksumust, arvestades

seejuures ka merekaabli maksumusega

Lisaks juhime tähelepanu, et planeeritud Mägi-Kurdla alajaamast oleks mööda olemasolevat

teedevõrku kasutades maakaabelliini pikkus Sõrve sääre tippu ca 85km. Mägi-Kurdla

alajaamast on praegusel hetkel alternatiivse trassikoridori pikkus Kotlandi alajaama ca 72km,

millele lisandub veel ka ca 5km pikkune trass mereni. Selleks, et jõuda Kotlandi alajaamas

lähistelt rannikult merekaabliga sama kaugele lõunasse kui Sõrve säär, on vajalik ca 33km

pikkuse merekaabli täiendav rajamine.

Vastuväidete esitaja juhib tähelepanu, et merekaabli rajamine on teadaolevalt ca 10 korda

kallim kui kaabli rajamine maismaal ehk 33km merekaabli asemel on võimalik rajada 333km

maismaakaablit. Seega on täiesti arusaamatu ja põhjendamatu, et praeguse REP-i raames on

jäetud käsitlemata trassialternatiiv Sõrve sääre tipust algava maismaakaabli osas, kuna esineb

suur tõenäosus, et just see trassialternatiiv on majanduslikult kogu Eesti-Läti 4. ühenduse

tagatavust silmas pidades kõige soodsam (arvestades sealjuures merekaabli rajamise

maksumust).

3. REP-i raames kavandatavate trassialternatiivide puhul (sh ka Sõrve poolsaare

trassialternatiivi puhul) tuleb hinnata mitte kitsalt üksnes ehitusmaksumust, vaid

kogu elueakulu ja millised on kitsenduste majanduslikud mõjud, võrreldes

omavahel õhuliini kulu ning maakaabelliini kulu

Trassialternatiivide võrdluse puhul on esiteks oluline, et planeeringuala oleks laiendatud ja ühe

alternatiivina hinnatud ka Sõrve poolsaarele maismaakaabli rajamise võimalust. Seejärel on

oluline, et alternatiivide võrdluses ei võeta arvesse mitte üksnes kitsalt kaabli

ehitusmaksumust, vaid kogu elueakulu, sh ka hoolduskulu ning millised on trassiga kaasnevate

kitsenduste majanduslikud mõjud olukorras, kus kavandatakse õhuliini ning olukorras, kus

kavandatud oleks maismaakaabel. On oluline rõhutada, et avaliku teenuse puhul ei ole oluline

investeeringukulu (ehitusmaksumus) vaid taristu terve elutsükli maksumus, mis hõlmab ka

hilisemaid hooldus- ja muid kulusid.

Maakaablit kui ühte alternatiivset liinitüüpi hinnates tuleb arvestada, et maakaabliga on

võimalik ehituskulusid madalana hoida minnes asustatud aladest mööda kasutades

olemasolevat teedevõrgustikku (ehk kavandada maakaabelliin riigitee kõrvale), õhuliini korral

tuleb aga raiuda suur hulk olemasolevat metsa. Kõike seda peab eriplaneeringu raames arvesse

võtma ja hindama. Veelgi enam eriplaneeringu puhul on oluline ka müju Saaremaa

elanikkonnale ja looduskeskkonnale, mis on oluliselt väiksem maakaabelliini puhul kui kõikide

muude alternatiivsete lahenduste puhul, nagu nt ühukaabel, kasutada olemasolevat trassi või

merekaabel.

3

4. Vastuolus planeerimispõhimõtetega on lahendus, kus jäetakse konkreetne

trassikoridor planeerimata ning trassi asukohta kujutatakse ühe suure alana,

mille raames võib trass ükskõik kus paikneda

REP-i joonisel on Lätti suunduva kaablivõimalik asukoht kajastatud ca 6700 hektari suurusel

alal konkretiseerimata trassikoridori täpset asukohta. Sedavõrd umbmäärasel viisil ei ole

võimalik planeerimismenetluse põhimõtete järgi hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse

mõju, sest ei ole teada, kuhu konkreetne trassikoridor on kavandatud. Antud juhul pole isegi

teada, kas kavandatud on üks või mitu kaablit antud piirkonnas.

Praegusel kujul ei ole võimalik maaomanikel saada adekvaatset informatsiooni selle kohta,

millistele maaomanikele tekib täiendavaid kitsendusi (ehk kellele kuuluvaid kinnistuid trass

läbiks) ning samuti ei ole võimalik hinnata keskkonnamõisuid mõjusid, sh kumulatiivseid

mõjusid, kui ei ole teada lõplik trassi asukoht.

Lisaks on oluline rõhutada, et ca 6700 hektari suurune ala, kuhu sisse võib trassi REP-i järgi

valimatult planeerida, hõlmab Karala-Pilguse hoiuala, Riksu ranniku hoiuala ning Kotlandi

hoiuala. Seega hõlmab ca 6700 hektari suurune ala suures osas ka looduskaitse all olevaid

hoiualasid. Lisaks osundatud hoiualadele asub piirkonnas ka kaitsealuste liblikate

Coenonympha hero (vareskaera-aasasilmik) püsielupaik kui ka Myrica gale (harilik porss),

Epipactis palustris (soo-neiuvaip) ja Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) kasvukohad,

kolme viimase puhul on tegemist kaitsealuste liikidega. Seda enam ei ole võimalik REP-i

raames jätta kindlaks määramata trassi asukoht rannikul, sest sellisel viisil ei ole võimalik

eriplaneeringu raames hinnata objektiivselt kõiki trassiga kaasnevaid mõjusid, kaasa arvatud

mõjusid põllumajandusele.

5. Trassikoridori mõju hindamisel tuleb arvestada kumulatiivseid mõjusid

meretuuleparkide ja neid teenindavate merekaablitega

Kuigi MKM REP-i läbiviijana on läbivalt rõhutanud, et käesoleva REP ei ole seotud Saaremaa

läänerannikule kavandatud meretuuleparkidega, siis ei ole eriplaneeringu mõjuanalüüsi raames

võimalik mööda vaadata faktist, et meretuulepargi hoonestusloa järgi on samale alale

kavandatud ka meretuuleparki teenindavad kaablid. On oluline, et keskkonnamõju hindamisel

tuleb arvestada kõiki mõjusid kumulatiivsetena ning olukorras, kus ei ole teada täpne tuulikute

arv meretuulepargi aladel, peab lähtuma maksimaalsest tuulikute arvust. Vastasel juhul ei

kajastaei eriplaneeringu planeeringulahendus ega ka keskkonnamõju hindamine adekvaatselt

kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid. Peab esile tooma, et näiteks Saare Wind Energy

puhul on maale saabuva kaablikomplekti kaitsevööndi laiuseks 500 m, millele lisandub Saare

2.1 ja Saare 2.2 meretuulepargi kaablikomplekti kaitsevöönd 500 m. Neile omakorda

lisanduvad Eesti – Läti elektriühenduse kaablid minimaalse kaitsevööndi laiusega 200 m.

Osundan, et Maaameti looduskaitse kaardirakenduse kohaselt on Karala – Pilguse hoiuala ja

Riksu ranniku hoiuala vahemaa 650 m.

4

Täiendavalt osundan, et KSH on täielikult käsitlemata jätnud meretuuleparke teenindavate

kaablite mõju kalastikule ja kalandusele.

6. Alajaamade asukohad tuleb seostada perspektiivsete tootmisaladega

REP raames on välja toodud, et alajaamade ümber on võimalik uute tootmisalade tekkimine.

Jääb aga arusaamatuks, milliseid tootmisalasid on silmas peetud, sest ei Kotlandi ega ka

Lõmala alajaama juurde ei ole üldplaneeringuga tootmisalasid ette nähtud. Seega palume

siduda REP-i raames, milliseid tootmisalasid on silmas peetud.

7. Saaremaa elektrivarustuskindluse tagamiseks piisab Veere või Mägi-Kurdla

alajaama rajamisest ning puudub vajadus Kotlandi või Lõmala alajaama

kavandamiseks

110kV elektrikaabelliini ühendamine 330kV liiniga võib toimuda ka ühest alajaamast

Saaremaal. Puudub vajadus kavandada mitut alajaama elektrivarustuskindluse tagamiseks.

Kotlandi alajaama mõõtmed on kavandatud 900 meetrit x 300 meetrit, mis on ebamõistlikult

suur (võrdluseks, siis Harku alajaama mõõtmed on ca 600x300m) ning mille tulemusena tuleks

likvideerida väga suur osa rohevõrgustiku osaks olevat metsa. Nii Veere kui ka Mägi-Kurdla

alajaama kõrvalt läheb mööda juba olemasolev 110kV kaabel, mistõttu oleks mõistlik ja

5

otstarbekas kavandada ühendus kahe liini (110kV ja 330kV) vahel kas Veere või Mägi-Kurdla

alajaamas ning loobuda Kotlandi või Lõmala alajaama kavandamisest.

8. Trassikoridori laiusest tekkivate negatiivsete mõjude tõttu tuleb eelistada

maakaablit

On oluline, et praegusel juhul ei ole arvestatud, et õhuliiniga kaasneb keskkonnale oluliselt

suurem kahju ning maaomanikele oluliselt suuremad kitsendused võrreldes maakaabliga.

Näiteks 100km pikkuselt 240 meetri laiuse liinikoridori korral oleks liinikoridori alla jääv ala

2400 hektarit, samas maakaabli puhul oleks see 100 meetri pikkuse kaabli korral 25 meetrit

ehk 250 hektarit. Sealjuures peab arvestama, et valdav osa trassikoridorist on metsamaa, mis

toob kaasa ulatusliku lageraie ning hilisema vajaduse puhastada trassikoridor perioodiliselt

võsast. Ei saa mainimata jätta ka ulatuslike tuulekoridoride teket koos jätkuvate

tormikahjudega. Seega on õhukaabliga kaasnevad mõjud enam kui 10 korda suuremad ning

kuivõrd on maakaabelliini kohal lubatud tegevused, mis õhukaabli korral ei ole, siis on tegelik

positiivne mõju maakaabli korral veelgi suurem. Samuti puudub maakaabelliini korral

negatiivne mõju visuaalse reostuse läbi.

Maakaabli täiendavaks eeliseks on see, et seda saab olulises mahus optimeerida, kuna seda ei

pea paigutama olemasolevasse liinikoridori. Maakaabelliin saaks paikneda suurte teede ääres,

mis tagab võimaluse vältida tihedalt asustatud piirkondade läbimise ning vähendab

maaomanikele tekkivate kitsenduste negatiivset mõju.

Lugupidamisega

Neeme Nõmme

Juhataja ja rannakalur

OÜ Wellhold

/allkirjastatud digitaalselt/