Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
e-post
[email protected]
Teie: 30.01.2025 nr 13-3/373-1
Meie: 04.03.2025 nr 28/EL4
Saare Rannarahva Seltsi arvamus ja ettepanekud Eesti-Läti neljanda elektriühenduse eriplaneeringu osas
Saare Rannarahva Selts (SRS) on Saaremaa elanike MTÜ, mille tegevuse eesmärgiks on kohalike elanike huvide ja elukeskkonna kaitsmine. KeÜS § 31 lg 1 tähenduses on SRS valitsusväline keskkonna-organisatsioon.
Eesti-Läti neljanda elektriühenduse eriplaneeringu osas on SRS seisukohal, et:
1) Kui kõigist majandusliku otstarbekuse ja keskkonnahoiu küsitavustest hoolimata ühendus siiski rajada, siis tuleks see teostada kogu ulatuses maakaabli-liinina. Suureks keskkonnaalaseks edusammuks oli Väikese Väina 110 kV õhuliini asendamine kaabliga. Samal ajal sellest sadu kordi suurema keskkonnamõjuga topeltõhuliini kavandamist läbi kogu Saaremaa ei saa kuidagi mõistlikuks pidada. Linnades võitleb Elering mh õhuliinide visuaalse reostusega (https://www.elering.ee/keskkond), kuid maarajoonidesse luuakse seda reostust juurde, hoolimata omaniku ootustest ja aastaaruandes ära toodust (vt p 15 ja 16 eesmärkidena https://www.elering.ee/vastutustundlik-ettevotlus).
2) Elering kirjeldab oma võrku avaliku teenusena, kuid praegu lähtub oma arenduste puhul äriprojektidele omastest seisukohtadest. Avaliku taristu puhul peaks olema esikohal selle sotsiaal-majanduslik mõju ja elutsükkel. Kui lähtutaks vaid investeeringu kasumlikkusest, siis poleks vahet, kellele selline taristu kuuluks. Kuid isegi sellises vaates ei pruugi õhu- ja maaliini võrdlus kalduda vastuvaidlematult õhuliini kasuks (siin viited ühele temaatilisele võrdlevale teadustööle: https://eecs.uq.edu.au/files/24307/00_Summary_Report-1.pdf ; https://eecs.uq.edu.au/files/24316/01_Comparison_Table-1.pdf ; https://s37430.pcdn.co/ciet/wp-content/uploads/sites/16/2023/11/04_Cost_Economics_Aspects.pdf )
3) Sõltumata trassi rajamise viisist tuleks raadatud metsa-alade ulatuses näha ette samas mahus metsa-alade loomine lähiümbruses. Juhime tähelepanu sellele, et kavandatud kujul ja mahus 330 kV õhuliini trassi rajamine saarelistes tingimustes läheb vastuollu EL Raadamise ja metsade degradeerumise määrusega ja EL Looduse taastamise määrusega.
4) Planeering peaks kohaliku mõju ja võimaliku kasu hindamiseks sisaldama ühenduste lahendusi liini juurde kuuluvate alajaamade ja kohalike jaotusvõrkude vahel, samuti nende ühendustega arvestavaid konkreetseid asukoha- ja pindala-parameetreid alajaamadele.
5) Juhime tähelepanu, et eriplaneeringu ala Saaremaal ja Muhu saarel asub UNESCO sertifikaadiga tunnustatud Lääne-Eesti Saarte Biosfäärialal (1990.a). See seab oluliselt kõrgemad nõuded keskkonnamõjude hindamisele ja tõstatab küsimuse väga suure keskkonnamõjuga rajatise rajamise otstarbekusest saartele ning seab kahtluse alla
rahvusvahelise sertifikaadi püsimajäämise. Palume kajastada biosfääri programmiala ulatust ka eriplaneeringu kaartidel.
6) Palume võtta eriplaneeringus täiendavalt käsitlemisele UNESCO Lääne-Eesti Saarte Biosfääriala loomise alusdokumendid, tegevusprogramm aastani 2030 ja 1990. aastal väljastatud rahvusvaheline sertifikaadi nõuete täitmine.
7) Oleme kindlal seisukohal, et Eesti-Läti neljanda elektriühenduse rajamisele on olemas selged alternatiivid mandrimaal ja ei ole majanduslikult, keskkonnakaitseliselt, ökoloogi-liselt ja sotsiaalselt põhjendatud nii suure võimsusega elektriühenduse rajamine üle saarte ja merekeskkonda.
Lugupidamisega
Leo Filippov
Saare Rannarahva Seltsi juhatuse liige
+372 566 392 22
/allkirjastatud digitaalselt/