EVEA ümbrikupalga maksmise eelnõust

___________________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Hr Jürgen Ligi

Rahandusministeerium Teie 17.02.2025 nr 1.1-10.1/5619-1

Meie 04.03.2025. nr 0403/2025

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõust

Rahandusministeerium on esitanud eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) kasutab võimalust alljärgnevalt arvamust avaldada.

Eelnõuga lahendada püütav probleem on arusaadav. Ümbrikupalgana makstud töötasu ei ole

alati võimalik isikustada ja isikustamata ümbrikupalga väljamaksmise tuvastamisel saab

väljamakset maksustada üksnes tulumaksuga. Eelnõus pakutav lahendus, mille kohaselt on

maksuhalduril võimalik nimetatud väljamakseid käsitada erisoodustusena, ei ole meie

hinnangul sobiv. Tulumaksuseaduses on toodud erisoodustuste näidisloetelu ja sinna lisatav

uus näide ei tohiks olla vastuolus erisoodustuse legaaldefinitsiooni ja olemusega.

Tulumaksuseaduse järgi on erisoodustus igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt

hinnatav soodustus. Erisoodustuste hulka ei kuulu samuti rahalised väljamaksed, mida

tavaliselt loetakse palgaks, lisatasuks, juurdemakseks ja juhtimis- või kontrollorgani liikme

tasuks. Sotsiaalmaksuseaduse kohaselt makstakse sotsiaalmaksu erisoodustustelt

tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse. Seega ei ole erisoodustuseks

töötajatele raha maksmine, sealhulgas ümbrikupalga maksmine tööandja poolt.

Maksuhalduri tuvastatud varjatud töötasu maksmise tunnistamine üheks erisoodustuse näiteks

on vastuolus tulumaksuseaduses sätestatud erisoodustuse legaaldefinitsiooniga. Varjatud

töötasu on töötajale makstav töötasu, mitte töötajale võimaldatav erisoodustus. Varjatud

töötasu maksmise puhul on tegemist õigusrikkumisega.

Eestis kehtib sotsiaalkindlustus, kuhu tehakse sissemakseid kogutud sotsiaalmaksu arvelt.

Sotsiaalmaksuseaduse kohaselt on sotsiaalmaks pensionikindlustuseks ja riiklikuks

ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis ja

sotsiaalmaksu makstakse muuhulgas ka töötajatele rahas makstud töötasult ja muudelt

tasudelt. EVEA arvates on vaja saavutada olukord, kus tööandjatel väheneks motivatsioon

ümbrikupalka maksta. Seda olukorda ei ole aga mõistlik saavutada erisoodustuste

näidisloetelu täiendamisega, mis sisuliselt tooks kaasa ümbrikupalga legaliseerimise.

Töötajale töötasu maksmisel tuleb tööandjal kinni pidada tulumaks ja tasuda sotsiaalmaks. Kui

aga nimetatud maksukohustuse täitmata jätmisel muutuks see maksukohustus hoopis

erisoodustuselt maksu tasumise kohustuseks, kaotavad maksuseadused õigusselguse. EVEA

hinnangul peab ümbrikupalga maksmine jääma seadusega selgelt keelatud tegevuseks, mille

eest on ette nähtud karistused.

Karistusi maksuhaldurile tahtlikult andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest,

kui sellega vähendatakse maksu- või kinnipidamiskohustust, ei saa kohaldada

maksumenetluses. Selleks on maksuhalduril vaja läbi viia väärteomenetlus või suure kahju

tekitamise korral kriminaalmenetlus. Karistusõiguse kohaldamine on keeruline, aeganõudev

ja kulukas protsess, aga see võimaldub tagada õigusriigis olulist õigusselgust, mis

maksuõiguse rakendamisel on eriti tähtis. Sama oluline on, et karistusõigus on preventiivselt

tõhusam uute maksualaste rikkumiste toimepanemise ärahoidmisel. EVEA-l on võimatu

nõustuda sellega, et eelnõus välja pakutud maksude kokku kogumisel tekkivate kulude ja

maksuhalduri töökoormuse vähendamise lahendusega kaasneb Eestile konkurentsieeliseid

pakkuva lihtsa ja suhteliselt väheste eranditega maksuõiguse keerulisemaks ja vastuolulisemaks

muutmine.

Oluline on veel tähelepanu pöörata sellele, et sotsiaalmaksu tähtis ülesanne on toetada inimeste toimetulekuks vajaliku sotsiaalkindlustussüsteemi toimimist. Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele ja Eesti kodanikel on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Selle ülesande tagamiseks kehtestatud reegleid ei saa kergekäeliselt muuta inimeste sotsiaalse kaitse vähenemise arvelt. Varjatud töötasult sotsiaalmaksu tasumine tooks lisavahendeid pensionikindlustuse ja ravikindlustuse eelarvesse, aga ei suurenda konkreetse töötaja sotsiaalset kaitset. Vaja oleks aga suurendada töötajate teadlikkust, et neile makstava töötasu pealt tasub sotsiaalmaksu tööandja ja sellest sõltub nende ravikindlustuse kehtivus ning tulevikus makstava pensioni suurus. Probleemile lahenduse otsimisel võiks äärmisel juhul kaaluda sotsiaalmaksu seaduses toodud

maksuobjektide loetelu täiendamist sättega, mille kohaselt tasutakse sotsiaalmaksu ka

rahaliselt väljamakselt, mida tavaliselt loetakse palgaks ning mille füüsilisest isikust saaja on

isikustamata ehk ei ole tuvastatav. Sellisel juhul tuleks samuti täiendada sotsiaalmaksu

seaduses toodud maksu tasumise korda ja sätestada, et sotsiaalmaksu maksja on kohustatud

maksma ka tuvastamata füüsilistele isikutele tasutavalt palgaks loetavatelt väljamaksetelt

sotsiaalmaksu, isikustamata neid summasid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ille Nakurt-Murumaa

EVEA president

___________________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Hr Jürgen Ligi

Rahandusministeerium Teie 17.02.2025 nr 1.1-10.1/5619-1

Meie 04.03.2025. nr 0403/2025

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõust

Rahandusministeerium on esitanud eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) kasutab võimalust alljärgnevalt arvamust avaldada.

Eelnõuga lahendada püütav probleem on arusaadav. Ümbrikupalgana makstud töötasu ei ole

alati võimalik isikustada ja isikustamata ümbrikupalga väljamaksmise tuvastamisel saab

väljamakset maksustada üksnes tulumaksuga. Eelnõus pakutav lahendus, mille kohaselt on

maksuhalduril võimalik nimetatud väljamakseid käsitada erisoodustusena, ei ole meie

hinnangul sobiv. Tulumaksuseaduses on toodud erisoodustuste näidisloetelu ja sinna lisatav

uus näide ei tohiks olla vastuolus erisoodustuse legaaldefinitsiooni ja olemusega.

Tulumaksuseaduse järgi on erisoodustus igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt

hinnatav soodustus. Erisoodustuste hulka ei kuulu samuti rahalised väljamaksed, mida

tavaliselt loetakse palgaks, lisatasuks, juurdemakseks ja juhtimis- või kontrollorgani liikme

tasuks. Sotsiaalmaksuseaduse kohaselt makstakse sotsiaalmaksu erisoodustustelt

tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse. Seega ei ole erisoodustuseks

töötajatele raha maksmine, sealhulgas ümbrikupalga maksmine tööandja poolt.

Maksuhalduri tuvastatud varjatud töötasu maksmise tunnistamine üheks erisoodustuse näiteks

on vastuolus tulumaksuseaduses sätestatud erisoodustuse legaaldefinitsiooniga. Varjatud

töötasu on töötajale makstav töötasu, mitte töötajale võimaldatav erisoodustus. Varjatud

töötasu maksmise puhul on tegemist õigusrikkumisega.

Eestis kehtib sotsiaalkindlustus, kuhu tehakse sissemakseid kogutud sotsiaalmaksu arvelt.

Sotsiaalmaksuseaduse kohaselt on sotsiaalmaks pensionikindlustuseks ja riiklikuks

ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis ja

sotsiaalmaksu makstakse muuhulgas ka töötajatele rahas makstud töötasult ja muudelt

tasudelt. EVEA arvates on vaja saavutada olukord, kus tööandjatel väheneks motivatsioon

ümbrikupalka maksta. Seda olukorda ei ole aga mõistlik saavutada erisoodustuste

näidisloetelu täiendamisega, mis sisuliselt tooks kaasa ümbrikupalga legaliseerimise.

Töötajale töötasu maksmisel tuleb tööandjal kinni pidada tulumaks ja tasuda sotsiaalmaks. Kui

aga nimetatud maksukohustuse täitmata jätmisel muutuks see maksukohustus hoopis

erisoodustuselt maksu tasumise kohustuseks, kaotavad maksuseadused õigusselguse. EVEA

hinnangul peab ümbrikupalga maksmine jääma seadusega selgelt keelatud tegevuseks, mille

eest on ette nähtud karistused.

Karistusi maksuhaldurile tahtlikult andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest,

kui sellega vähendatakse maksu- või kinnipidamiskohustust, ei saa kohaldada

maksumenetluses. Selleks on maksuhalduril vaja läbi viia väärteomenetlus või suure kahju

tekitamise korral kriminaalmenetlus. Karistusõiguse kohaldamine on keeruline, aeganõudev

ja kulukas protsess, aga see võimaldub tagada õigusriigis olulist õigusselgust, mis

maksuõiguse rakendamisel on eriti tähtis. Sama oluline on, et karistusõigus on preventiivselt

tõhusam uute maksualaste rikkumiste toimepanemise ärahoidmisel. EVEA-l on võimatu

nõustuda sellega, et eelnõus välja pakutud maksude kokku kogumisel tekkivate kulude ja

maksuhalduri töökoormuse vähendamise lahendusega kaasneb Eestile konkurentsieeliseid

pakkuva lihtsa ja suhteliselt väheste eranditega maksuõiguse keerulisemaks ja vastuolulisemaks

muutmine.

Oluline on veel tähelepanu pöörata sellele, et sotsiaalmaksu tähtis ülesanne on toetada inimeste toimetulekuks vajaliku sotsiaalkindlustussüsteemi toimimist. Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele ja Eesti kodanikel on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Selle ülesande tagamiseks kehtestatud reegleid ei saa kergekäeliselt muuta inimeste sotsiaalse kaitse vähenemise arvelt. Varjatud töötasult sotsiaalmaksu tasumine tooks lisavahendeid pensionikindlustuse ja ravikindlustuse eelarvesse, aga ei suurenda konkreetse töötaja sotsiaalset kaitset. Vaja oleks aga suurendada töötajate teadlikkust, et neile makstava töötasu pealt tasub sotsiaalmaksu tööandja ja sellest sõltub nende ravikindlustuse kehtivus ning tulevikus makstava pensioni suurus. Probleemile lahenduse otsimisel võiks äärmisel juhul kaaluda sotsiaalmaksu seaduses toodud

maksuobjektide loetelu täiendamist sättega, mille kohaselt tasutakse sotsiaalmaksu ka

rahaliselt väljamakselt, mida tavaliselt loetakse palgaks ning mille füüsilisest isikust saaja on

isikustamata ehk ei ole tuvastatav. Sellisel juhul tuleks samuti täiendada sotsiaalmaksu

seaduses toodud maksu tasumise korda ja sätestada, et sotsiaalmaksu maksja on kohustatud

maksma ka tuvastamata füüsilistele isikutele tasutavalt palgaks loetavatelt väljamaksetelt

sotsiaalmaksu, isikustamata neid summasid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ille Nakurt-Murumaa

EVEA president