Sotsiaalministri määrus nr 90 "Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused"

Seletuskirja lisa

Kooskõlastustabel

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määruse nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused” muutmise eelnõu järgmiste märkuste ja ettepanekutega. 1. Kohalikud omavalitsused toetavad liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi taotlemise menetluse ühtlustamist ja lihtsustamist, kuid leiavad, et määruse eelnõus pakutud lahendus ei ole piisav ega kooskõlas isikuandmete kaitse nõuetega. Leiame, et puudega inimese jaoks parkimiskaartide taotlemise lihtsustamiseks ei piisa määruse muutmisest, muuta tuleks liiklusseadust ja anda parkimiskaartide väljaandmise õigus Sotsiaalkindlustusametile (SKA). Sellist muudatust on kavandatud juba varem. 24. oktoobril 2018 esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu, millega sooviti muuhulgas muuta liikumispuudega isiku või pimedat inimest transportiva sõiduki parkimiskaardi kasutamist, väljastamist ja liiklusjärelevalvet reguleerivaid sätteid. Eelnõuga kavandati muuta liiklusseaduse §-i 167 selliselt, et parkimiskaarte hakkab väljastama Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Eelnõu seletuskirjas olid esitatud järgmised põhjendused: 1) bürokraatia vähendamiseks ja inimestele parkimiskaardi taotlemise lihtsustamiseks ühildatakse käesoleva muudatusega puude raskusastme tuvastamine ja puuetega inimeste parkimiskaardi andmine. Parkimiskaart antakse

1. Mitte arvestatud ja selgitatud. Määruse muudatusega soovime lahendada praeguse olukorra, kus lastelt ja vanaduspensioniealistelt nõutakse parkimiskaardi taotlemisel topelttõendit (puude tuvastamise otsus ja pere või eriarsti tõend). Sellele probleemkohale on Õiguskantsleri Kantselei korduvalt Sotsiaalministeeriumi tähelepanu juhtinud ja muudatusega ei ole põhjendatud oodata võimalike süsteemsete muudatusteni parkimiskaardi väljastaja osas. Viimase osas oleme Tallinna Linnavalitsusele vastanud 17.01.2025, et Euroopa Liidu puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi direktiivi ülevõtmise arutelude raames saame kokku leppida võimaliku parkimiskaartide registri loomises ja kaartide väljastajas. Selle tegevusega alustame 2025. aasta II poolaastal.

edaspidiselt tsentraalselt SKA poolt ehk administratiivses mõttes võimalikult lähedale otsusele, millega tekib õigustatus parkimisõiguse saamiseks; 2) parkimiskaartide väljastamise viimine SKA-sse loob võimalused parkimiskaartide väljastamise süsteemi arendamiseks ning pikemas perspektiivis parkimiskaarte haldava registri loomiseks SKA infosüsteemi SKAIS koosseisu. Täna selline üleriigiline ühtne register väljastatud ja kehtivate parkimiskaartide haldamiseks puudub. Register on oluline luua kaartide kehtivuse ja invakohale parkimise õigustatuse kontrollimiseks. Täna puudub võimalus teise KOV üksuse väljastatud parkimiskaardi kehtivuse kontrollimiseks, kuna need kaardid ei ole kas kuskile elektroonsesse keskkonda kantud või puudub sellele infole ligipääs. Praegune olukord annab võimaluse kaarte võltsida või kasutada aegunud kaarte. Muudatustega kaasnevate mõjude hindamisel on välja toodud, et: 1) parkimiskaardi taotleja jaoks väheneb bürokraatlik teenuse korraldus ning vajadus parkimiskaardi saamiseks teha peale Sotsiaalkindlustusameti puude raskusastme hindamist täiendav pöördumine KOV üksusesse. Hinnanguliselt lihtsustab see ca 6000 inimese parkimiskaartide taotlemist aastas; 2) postikulusid SKAle inimestele kaartide saatmiseks täiendavalt ei lisandu, kuna kaart edastatakse kirjaga, millega inimesele edastatakse nagunii tema puudekaart. Ühtlasi juhime tähelepanu sellele Eesti Linnade ja Valdade Liit on teinud aastate jooksul riigieelarve läbirääkimistel korduvalt ettepaneku, et parkimiskaarte võiks välja anda Sotsiaalkindlustusamet, mitte KOV. Sama teema tõstatas ELVL vastuses 21.06.2023 nr 5-1/161-2 sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele (VTK). Eeltoodud asjaolule on tähelepanu juhtinud ka Tallinna linn oma tagasisides: „Kahetsusväärne on aga asjaolu, et liikumispuudega või

pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi väljastamise regulatsiooni väljatöötamisel on jäetud tähelepanuta Tallinna linna poolt Sotsiaalministeeriumile korduvalt saadetud pöördumistes (s.o 09.02.2022 märgukiri nr 1-12/22/259–1 ning 06.12.2024 märgukiri nr 1-12/1386–1) tehtud ettepanekud kaaluda parkimiskaartide väljastamise korra muutmist ning parkimiskaartide väljastamise andmist Sotsiaalkindlustusameti pädevusse.“ Eriti on see põhjendatud olukorras, kus puude tuvastamise otsusel on olemas kõik parkimiskaardi väljastamiseks vajalikud andmed. 2. Määruse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et parkimiskaarte väljastavad kohalikud omavalitsused, kelle sotsiaaltöö spetsialistide igapäevane töökeskkond on sotsiaalteenuste ja - toetuste andmeregister (STAR), mille kaudu on võimalik parkimiskaardi väljastamiseks vajalikke puude tuvastamise andmeid teisest registrist pärida. Samuti on märgitud, et juhul, kui KOV-is ei väljasta parkimiskaarte sotsiaaltöötaja, kelle igapäevane elektrooniline töökeskkond STAR on, siis on võimalik taotleda STAR-i ligipääsu ka teistel KOV-i töötajatel. KOVi ametnikele kohaldub avaliku teenistuse seadus (ATS § 55) ja ametnik ei tohi teenistussuhte ajal ega ka pärast teenistussuhtest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puudutavaid andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Märgime, et määruse eelnõu seletuskirjas puudub ülevaade, kuidas on kohalikud omavalitsused korraldanud parkimiskaartide väljaandmist. Näiteks Tartu linnas ei väljasta parkimiskaarte sotsiaaltöötaja ega ainult ametnik. Tallinnas ei tegele parkimiskaartide väljastamisega sotsiaaltöötajad, kelle igapäevaseks töövahendiks on STAR, vaid Tallinna Transpordiameti ametnik, kellel on ka käesoleval hetkel ligipääs STAR-ile olemas. Asendamisperioodil tähendab see aga, et ka vastava teenistuja asendajatele on vajalik ligipääs STAR-i ning ka

2. Seletuskirja täiendatud selgitusega. Täiendavalt selgitame, et Euroopa Liidu direktiiviga on paika pandud uus parkimiskaardi vorm ja sellel ei ole enam vajalik inimese foto ega pitsat. Parkimiskaardi vormiga on võimalik tutvuda siin: pdf.

registri kasutamise koolitust. Oleme seisukohal, et STAR-ile juurdepääsu andmine neile, kelle igapäevane töökeskkond ei ole STAR, võib olla vastuolus isikuandmete kaitse nõuete põhimõtetega. Seaduslikkus ja läbipaistvus - isikuandmete töötlemiseks peab alati olema seaduslik alus ja see peab olema isikule läbipaistev. Kavandatavate muudatuste pinnalt puudub seaduslik alus parkimiskaardi dokumenteerimiseks STAR-is. Tegemist ei ole sotsiaalteenuste ega -toetustega ega muu abi andmisega sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 141 tähenduses. Eesmärgipärasus - juurdepääsu andmine STAR-ile ainult selleks, et selle kaudu on võimalik parkimiskaardi väljastamiseks vajalikke puude tuvastamise andmeid teisest registrist pärida, ei ole kooskõlas SHS § 141 lõikes 1 sätestatud STARi eesmärkidega. Minimaalsus - andmeid tuleb koguda nii vähe kui võimalik teatud eesmärgi saavutamiseks. Puude raskusastme tuvastamise otsusele ligipääsemiseks saab parkimiskaarti väljastav töötaja ligi isiku kõikidele STAR-i kantud andmetele. Isegi info, et isikule on osutatud või osutatakse sotsiaalteenuseid, makstakse toetusi (ehk toimiku olemasolu), on selgelt ülemäärane. Usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus - isikuandmete töötleja peab tagama, et andmed hoitakse kättesaamatult kolmandate isikute eest, et ei oleks volitamata ligipääse. Nagu seletuskirjas viidatud, eeldab vastutav töötaja, et STAR-ile ligipääsuõigustega saavad olla vaid ametnikud, ent lubavad vajadusel ligipääsu „teistele KOVi töötajatele“. SHS-i sätete kohaselt menetleb isikule abi osutamist erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik. Ligipääsu võimaldamine kõikidele STAR-i andmetele töötajatele, kelle ainsaks vajaduseks on kontrollida, kas isikul on puue, on ülejäänud andmete osas käsitletav volitamata ligipääsuna.

Oleme seisukohal, et kuni puudub võimalus teha päringuid ainult puude tuvastamise kohta ilma muudele STAR-i kantud andmetele juurdepääsuta, on tegemist isikuandmete kaitse nõuete võimaliku rikkumisega. Kõnealuse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et SKA poolt väljastataval puude tuvastamise otsusel on olemas kõik parkimiskaardi väljastamiseks vajalikud andmed. Muudatuse jõustumisel piisab parkimiskaardi väljastamiseks inimese avaldusest ning sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud puude raskusastme tuvastamise otsusest. Puude raskusastme tuvastab SKA inimese taotluse alusel. Seega on arusaamatu, miks ei saa inimene taotleda puude raskusastme tuvastamise taotlusega ühiselt (puude raskusastme tuvastamise käigus või järgselt) parkimiskaardi väljastamist SKAlt, kelle otsus puude raskusastme tuvastamise kohta sisaldabki kõiki vajalikke andmeid parkimiskaardi väljastamise üle otsustamiseks. Seda enam olukorras, kus SKA väljastab parkimiskaarte niigi kohalikele omavalitsustele nende väljastamiseks omakorda parkimiskaartide taotlejatele. Nii kehtiva korra kui ka kavandatava muudatuse järgi suunatakse inimesi ühest ametiasutusest teise (st SKA-st KOV-i vastavasse asutusse) parkimiskaarti taotlema ega lahendata inimeste vajadusi (s.o nii puude raskusastme tuvastamist kui ka sellega seoses parkimiskaardi väljastamist) keskselt ühes ametkonnas (s.t SKA-s). Selline menetluskord on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega ning tekitab otstarbetuid ja liigseid ebamugavusi parkimiskaartide taotlejatele ja koormab kohalikke omavalitsusi. Üldjuhul võiks kaart olla tellitav valmiskujul, nagu on näiteks Euroopa ravikindlustuskaart või pensionitunnistus ja kaartide trükkimisel kasutada seoses isikut tõendavate dokumentide väljastamisega PPA andmebaasides olevaid fotosid ja allkirju.

Erandina võiks alles jääda ka tänasel kujul kaardi väljastamise võimalus neile, kellel mingil põhjusel vajalikku pilti ja allkirja andmebaasides ei ole. Praktikas käivad sotsiaaltöötajad sageli ise inimestest pilte tegemas, osalt kasutatakse ka vanu pilte, suurtelt fotodelt väljalõikamisi ning kleebivad ja kiletavad parkimiskaarte käsitsi, mis on ajaliselt kulukas tegevus. Ka ei oleks liikumisraskustega inimestel siis endal vaja enam sotsiaaltöötaja juurde allkirja andma tulla. 2020.aasta riigieelarve läbirääkimistel vastas Sotsiaalministeerium ELVL sellesisulisele ettepanekule järgmiselt: „Sotsiaalkindlustusamet on alustanud parkimiskaartide ühtse registri loomist. SKA-s on loodud soodustingimustel parkimise võimaldamise teenuse disainimise töörühm, kuhu kuuluvad ka puudega inimesed, kes seda teenust ise kasutavad. Töörühma arutelude tulemusel on valminud teenuse prototüüp, mida testitakse lõppkasutajatega. Riigikogule ei ole liiklusseaduse muudatust veel menetlemiseks esitatud. Liiklusseaduse muudatuse jõustumine toimub eelduslikult 01.01.2022. Kui seaduse muudatus jõustub enne uue teenuse valmimist, leiab SKA ajutise lahenduse parkimiskaartide väljastamiseks ja üleriigilise registri käivitamiseks.“ Kahjuks ei ole üleriigilist registrit siiani. Kokkuvõtteks: Parkimiskaartide väljastamine SKA poolt lihtsustab oluliselt parkimiskaardi taotleja jaoks parkimiskaardi saamist - ta ei pea pöörduma kohaliku omavalitsuse poole, vaid talle saadetakse parkimiskaart koos puudekaardiga. SKA poolt parkimiskaartide väljastamine tagab isikuandmete kaitse nõuete täitmise ning loob eeldused parkimiskaarte haldava registri loomiseks, mis on oluline parkimiskaartide kehtivuse ja kasutamise õiguspärasuse kontrollimisel. Teeme ettepaneku liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaartide andmise protsess kujundada ümber

kaasaegseks, sihtgrupi huve arvestavaks, lähtudesmenetluse ökonoomsuse põhimõttest ning määrata parkimiskaartide taotluste lahendajaks parkimiskaartide väljastajaks Sotsiaalkindlustusamet. Täiendavalt teeme ettepaneku kaaluda isiku foto ja väljaandja pitsati vajalikkust parkimiskaardil.

Eesti Puuetega Inimeste Koda

EPIKoda hindab positiivselt samme, mis aitavad lihtsustada puuetega inimeste elu, vähendades bürokraatiat ja muutes teenused kergemini ligipääsetavaks. Seetõttu tervitame sotsiaalministri määruse muudatusi, mis muudavad parkimiskaartide väljastamise süsteemi tõhusamaks. Samas soovime esitada mõned ettepanekud ja tähelepanekud, mis võiksid aidata tagada, et uus süsteem teenib kõige paremini just neid inimesi, kes seda vajavad. 1. Peamine positiivne muutus on pere- ja eriarsti tõendi nõudest loobumine tööealistele, lastele ja pensionäridele, kuna Sotsiaalkindlustusametil on juba vajalikud andmed olemas. See vähendab bürokraatiat ja kiirendab kaartide väljastamist. Samuti aitab see vältida ebaausate või "piraatparkimiskaartide" väljastamist, kuna kogu protsess toimub ühes kontrollitud süsteemis. Siiski võib probleemiks osutuda üleminekuprotsess. Sotsiaalkindlustusametil tuleb hallata suuremat koormust, mis võib algselt põhjustada viivitusi. Ajutiste kaartide väljastamine jääb sõltuma arstide tõenditest, mis võib takistada kiiret lahendust inimestele, kellel on ajutine ja kiireloomuline vajadus. 2. Oleme täheldanud, et palju esineb ka kaartide väärkasutamist, nt mees kasutab naise kaarti ja vastupidi, noored kasutavad oma vanemate või vanavanemate parkimiskaarte eelise saamiseks, kontroll parkimisõiguse üle on nõrk. Politsei fikseerib olukorra tuvastades autol parkimiskaardi, kuid ei selgita tegelikku parkijat. Kaardi väärkasutamise puhul tuleks kaart konfiskeerida ja teave

Täname positiivse tagasiside eest. 1. Selgitatud. Selgitame, et muudatusega ei kaasne Sotsiaalkindlustusametile suuremat koormust, sest parkimiskaartide väljastajaks jääb jätkuvalt KOV. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab puude raskusastet ja andmed liiguvad SKAIS-ist x-tee päringuga STAR-i praegu ja edaspidi. Ajutise parkimiskaardi väljastamine jääb sõltuma arsti tõendist, kuid rõhutame, et piisab perearsti tõendist, kellega peaks inimesel igal juhul olema kontakt olemas tulenevalt ajutisest liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldest. 2. Selgitatud. Oleme nõus, et esineb parkimiskaartide väärkasutusi, sh on problemaatilised välja toodud asjaolud (nt viltpliaatsiga kirjutatud andmed). Sellega seoses toome välja, et vastu võetud Euroopa Liidu puudega isiku ja parkimiskaardi direktiiv kehtestab uue parkimiskaardi vormi, sh

edastada Sotsiaalkindlustusametile, et uut kaarti ei väljastataks. Liiatigi on hetkel kaardil viltpliiatsiga kirjutatud väljaandmise ja kehtivuse kuupäev, mida on lihtne maha pühkida ning uus kuupäev peale kirjutada, võimaldades kaarti kasutada tähtajatult. Kehtivuse kuupäev peaks olema trükituna, et seda ei oleks võimalik kergesti muuta, ajutised parkimiskaardid peaksid eristuma, nt teise värviga ning olema suurema kontrolli all. Samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, kuidas takistada "vanaema parkimiskaardi" kasutamist ja väärkasutust puudega isikute parkimiskohtadele parkimisel. Kuigi muudatused võivad vähendada pettusi, on oluline suurendada kontrolli ja teavitust, et tagada parkimiskohtade kättesaadavus neile, kes neid tõesti vajavad. Eesti Puuetega Inimeste Koda on ka omalt poolt erinevates intervjuudes, artiklites ja kajastatustes teadlikkuse tõstmisega tegelenud. Mis puudutab tasuta parkimisõigust ja nt tervishoiu- või sotsiaalteenuseid, koole jt asutusi, siis ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonile peavad olema ligipääsetavad hooned, teed, transport ja muud sise- ja välisrajatised, sealhulgas koolid, eluasemed, meditsiiniasutused ja töökohad. Puuetega inimeste õiguste komitee üldkommentaaris nr 2 aastast 2014 (p 40) on kirjas, et tervishoiu ja sotsiaalkaitse jäävad puudega inimestele kättesaamatuks, kui neil puudub ligipääs hoonetele. Ja isegi kui hooned ise on ligipääsetavad, siis ei saa lugeda teenust ligipääsetavaks, kui piiratakse parkimisvõimalusi, sh tasu küsimisega. 3. Kui inimene taotleb puude hindamist, võiks ta lisada taotlusele soovi saada parkimiskaart, mille väljastab Sotsiaalkindlustusamet kohe koos puude kaardiga, näiteks lisades küsimuse puude taotlusele „Kas soovite, et teile väljastatakse puudega isiku parkimiskaart?“ Osadele on valmistanud raskusi pildi uuendamine, selle tehniline töötlemine või selleks eraldi kohale sõitmine. Kas oleks

keskendub direktiivi artikkel 10 kohustust liikmesriikidel võtta komisjoni toetusel ette meetmed kaardi petturliku kasutamise ja võltsimise vastu. Direktiiviga saab tutvuda siin: pdf 3. Selgitatud. Euroopa Liidu puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi direktiivi ülevõtmise arutelude raames saame kokku leppida parkimiskaartide väljastajas. Selle tegevusega alustame 2025. aasta II poolaastal. Euroopa Liidu parkimiskaardi uuel vormil ei ole enam fotonõuet.

mõistlik lahendus lubada parkimiskaarti teha ilma fotota või siis siduda see ID-kaardiga? 3. Täiendavat arutelu ja selgitusi vajavad kohad: 1. Milliseid täiendavaid samme plaanitakse, et vältida kaartide väärkasutamist (nt "vanaema parkimiskaartide" juhtumeid)? 2. Kuidas lihtsustatakse ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega isikute kaartide taotlemist ja väljastamist? 3. Kas uue süsteemi rakendamisega on seotud eesmärk kaotada andmete dubleerimine (topelt töö erinevates asutustes)? 4. Kas toimuvad ka muudatused järelevalves, et tagada puudega isikute parkimiskohtade sihipärane kasutamine ja tõhus järelevalve, nt kas probleemi jäävad endiselt käsitlema parkimisega tegelevad institutsioonid?

3. Euroopa Liidu puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi direktiivi ülevõtmise arutelude raames saame kokku leppida võimaliku parkimiskaartide registri loomises ja meetmed petturliku kasutamise ning võltsimise vastu.

Sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määruse nr 90 „Liikumispuudega või pimedat

inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ muutmise määruse seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määruse nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ (edaspidi määrus nr 90) muutmise eesmärk on ajakohastada parkimiskaardi väljaandmise tingimusi selliselt, et need oleksid vastavuses muutunud puude raskusastme tuvastamise otsuse vormiga ning sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (edaspidi STAR) saadavate andmetega. Muudatustega lihtsustakse lastele ja vanaduspensioniealistele parkimiskaardi taotlemist, misläbi väheneb pere- ja eriarstide koormus ebavajalike tõendite väljastamisel ning lihtsustub parkimiskaarte väljastavate kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) töö. Samuti ajakohastatakse määrust selles osas, et parkimiskaartide trükkimise ja KOV-ile väljaandmise korraldab ja tagab Sotsiaalministeeriumi asemel Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). 1.2. Määruse ettevalmistajad Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puuetega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets ([email protected]). Mõjude hindamisse on olnud kaasatud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Elo Reitalu ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected]). Määruse ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määrust nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ avaldamismärkega RT I, 15.02.2013, 10. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ja selle kohta on koostatud mõjuhinnang seletuskirja punktis 4. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse koosneb kahest punktist. Määruse punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 4. Kehtivas määruses on sätestatud, et parkimiskaartide trükkimise ning nende väljaandmise KOV-ile korraldab ja tagab Sotsiaalministeerium. Edaspidi on määruses sätestatud, et parkimiskaartide trükkimise ning nende väljaandmise KOV-ile korraldab ja tagab SKA. Muudatusega viiakse määrus vastavusse tegeliku praktikaga, sest SKA vastutab parkimiskaartide trükkimise ja KOV-ile väljaandmise eest alates 2019. aasta jaanuarist. Enne seda (2001–2019) väljastas

parkimiskaarte Eesti Puuetega Inimeste Fond, keda Sotsiaalministeerium lepingu alusel selleks volitanud oli. Määruse punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõike 2 sõnastust. Kehtivas määruses on lastele ja vanaduspensioniealistele võrreldes tööealistega sätestatud parkimiskaardi väljaandmiseks erinevad tingimused. Sihtrühmapõhiste erinevuste põhjuseks oli siiani asjaolu, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kohaselt on tööealiste ning laste ja vanaduspensioniealiste isikute puude raskusastme määramise alused erinevad, mistõttu olid ka SKA väljastatavad dokumendid oma vormilt ja sisult erinevad. Kehtivas määruses nr 90 on sätestatud, et parkimiskaardi väljaandmise aluseks on tööealisele puudega isikule SKA väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus. Lapse ja pensioniealise puudega isiku puhul on aga parkimiskaardi väljastamiseks vajalik SKA väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus ning pere- või eriarsti teatis tuvastatud kõrvalekalde kohta. Aja jooksul on SKA praktika muutunud ning puude raskusastme tuvastamise otsusele märgitakse kõikide vanuserühmade puhul see, millise funktsiooni kõrvalekalle inimesel esineb. Muutunud praktika on sätestatud ka sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruses nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“, mille §-s 8 on sätestatud, et puude raskusastme tuvastamise otsusele märgitakse järgmised andmed: 1) puude raskusaste ja puude raskusastme tuvastamise päev; 2) funktsioonid, mille kõrvalekalle vastab vähemalt keskmisele puude raskusastmele; 3) puude raskusastme kestus; 4) korduvekspertiisi taotlemise aeg; 5) puude raskusastme tuvastamise või tuvastamata jätmise alus; 6) puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamise aeg. Seega on laste, tööealiste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamise otsusel olemas kõik parkimiskaardi väljastamiseks vajalikud andmed ning puudega inimene ei pea täiendavalt pere- või eriarsti tõendit esitama. Lisaks muudetakse määruse § 3 lõiget 2 selliselt, et puudega inimene ei pea parkimiskaardi taotlemiseks puude raskusastme tuvastamise otsust ise esitama. Puude raskusastme andmed (puude liik, raskusaste, kehtivuse alg- ja lõppkuupäev) on riigi andmekogus olemas, mistõttu ei ole põhjendatud nõuda inimeselt endalt puude raskusastme tuvastamise otsuse esitamist. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 39 lõike 1 punkti 6 kohaselt töödeldakse sotsiaalkaitse infosüsteemis (edaspidi SKAIS) andmeid isiku puude kohta. SKAIS-i põhimääruse § 13 lõike 3 kohaselt kantakse SKAIS-i puude raskusastme tuvastamise otsuse andmed. STAR-i põhimääruse § 13 punkti 2 kohaselt on õigus saada SKAIS-ist isiku puude andmeid. STAR-i põhimääruse lisas on välja toodud, et STAR-i kantavateks andmeteks on SKAIS-ist saadavad funktsiooni kõrvalekalded, mis vastavad vähemalt keskmisele puude raskusastmele (puude liigid), puude raskusaste, puude raskusastme kehtivuse alguskuupäev ja puude raskusastme kehtivuse lõppkuupäev. Seega on kõik parkimiskaardi väljaandmiseks vajalikud andmed STAR-i keskkonnas kättesaadavad või on neid võimalik STAR-i kaudu SKAIS-ist isikupõhiselt pärida. Liiklusseaduse § 167 alusel väljastab parkimiskaarte KOV. Praktikas on KOV-id parkimiskaartide väljastamise lahendanud erinevalt. Mitmes KOV-is väljastab kodulehe järgi parkimiskaarte sotsiaalosakond (nt Lääne-Harju vald, Rakvere vald, Saaremaa vald). Lisaks on KOV-e, kus parkimiskaarte väljastab sotsiaalosakonna asemel mõni teine osakond (nt Tartu linnas linnamajanduse osakond ja infokeskus) või on parkimiskaartide väljastamine suunatud teisele asutusele (nt Tallinnas Tallinna Transpordiametile). Kui parkimiskaarte väljastab sotsiaalosakond, on STAR KOV-i sotsiaaltööspetsialistide jaoks igapäevane töökeskkond, kus on muu hulgas võimalik registreerida parkimiskaardiga seotud uus menetlus ja vaadata sellega seoses vajalikke puude tuvastamise andmeid. Juhul kui KOV-is ei väljasta

parkimiskaarte sotsiaaltöötaja, on võimalik taotleda STAR-ile ligipääsu ka teistel KOV-i töötajatel või sellel asutusel, kellele KOV on parkimiskaartide väljastamise ülesande lepinguga andnud. STAR-i kasutajaõiguse korral on võimalik töötajal sisestada taotleja isikukood STAR- i, misjärel on võimalik kasutajal näha kliendi üldandmeid (nt rahvastikuregistri järgne aadress) ja ka puude tuvastamise andmeid, mis on parkimiskaardi väljastamiseks vajalikud. Automaatselt ei ole nähtavad teised klienti puudutavad menetlused ja andmed (nt KOV juhtumiplaan, ohvriabi menetlused). Peale kliendi üldandmete vaatamist tuleb sisestada STAR-i isiku kohta „uus pöördumine“, et oleks selgelt tuvastatav, et kliendi üldandmeid (sh puude tuvastamise andmed) vaadati seoses parkimiskaardi taotlemisega. STAR-i põhimääruse § 17 lõike 1 kohaselt on register piiratud juurdepääsuga ja registriandmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks registri eesmärgis sätestatud ülesannete täitmisel. Need nõuded kehtivad ka neile STAR-i kasutajatele, kelle jaoks ei ole see igapäevane tööriist. STAR-is tehtud päringud ja logid salvestatakse ning vajaduse korral on võimalik ka hiljem kontrollida, et STAR-i kasutati vaid tööalasel eesmärgil. Eelnevast tulenevalt sõnastatakse määruse § 3 lõige 2 ümber selliselt, et parkimiskaardi väljaandmise aluseks isikule, kellel on tuvastatud puude raskusaste, on SKAIS-i kantud puude raskusastme tuvastamise otsus. Isikule, kellel on ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle, väljastatakse parkimiskaart jätkuvalt pere- või eriarsti väljastatud tõendi alusel. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud 4.1. Parkimiskaardi väljaandmise aluste muutmine lastel ja vanaduspensioniealistel Sotsiaalne mõju Sihtrühm: parkimiskaardi taotlejad

Kokku väljastas SKA 2023. aastal KOV-idele 9285 parkimiskaarti. Inimestele välja antud parkimiskaartide üle peab arvestust iga KOV eraldi. Parkimiskaarte väljastatakse keskmise, raske ja sügava puudega nägemis- ja liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega inimestele ning ajutise liikumis- ja nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega inimestele. Seisuga 31.12.2023 oli nägemis- ja liikumispuudega (sh nägemis- ja liikumise liitpuudega) kokku 89 373 inimest, neist lapsi ja vanaduspensioniealisi 65 346. Muudatuse tulemusena lihtsustub parkimiskaardi taotlemine keskmise, raske ja sügava puudega nägemis- ja liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega lastel ja vanaduspensioniealistel. Enam ei ole vaja parkimiskaardi taotlemiseks esitada lisaks puude raskusastme tuvastamise otsusele ka pere- või eriarsti teatist funktsiooni kõrvalekalde kohta. Vajadus selleks puudub, sest vastav info on olemas puude raskusastme tuvastamise otsusel. Samuti ei pea edaspidi inimene ise puude raskusastme tuvastamise otsust esitama, sest vastavad andmed on STAR- ist kättesaadavad. Ühtlasi vähendab muudatus pere- ja eriarstide töökoormust, sest nad ei pea enam vastavaid teatisi välja andma. Lisaks lihtsustub KOV-ide töö parkimiskaartide väljaandmisel, sest edaspidi piisab parkimiskaardi taotlemisel kõikide puude raskusastmega inimeste puhul inimese avaldusest.1 Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

1 Puude raskusastmeta inimestel, kellel on ajutine nägemis- või liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, on jätkuvalt vaja esitada pere- või eriarsti tõend.

Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on keskmised, sest sihtrühmal on muudatustest tulenevalt küll paremad võimalused parkimiskaarti saada, kuid suuri muutusi siiski ei kaasne, mistõttu ei kaasne eeldatavalt ka kohanemisraskusi. Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes kogurahvaarvuga pigem väike2 ja ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Parkimiskaardi taotlejate jaoks on kokkuvõttes tegemist olulise sotsiaalse mõjuga. Mõju riigivalitsemisele Muudatused puudutavad eeskätt nende KOV-ide tööd, kes inimestele parkimiskaarte väljastavad. Edaspidi ei ole KOV-idel vaja enam puude raskusastmega lastele ja vanaduspensioniealistele parkimiskaardi väljastamisel nõuda lisaks puude raskusastme tuvastamise otsusele ka pere- või eriarsti teatist nägemis- või liikumisfunktsiooni kõrvalekalde kohta. Seeläbi lihtsustub KOV-ide töö. Puude raskusastme tuvastamise otsuse andmed saab KOV SKAIS-ist. Muudatus puudutab ka neid pere- või eriarste, kes siiani pidid teatise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde kohta väljastama ka puude raskusastmega lastele ja vanaduspensioniealistele. Muudatus vähendab pere- ja eriarstide töökoormust (sh parkimiskaartide halduskulusid).3 Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutustele. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väikesed, mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, sest puudutab kõiki KOV-e. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on riigivalitsemisega seotud mõju KOV-idele pigem väheoluline. 4.2. Parkimiskaardi väljaandmiseks vajalike andmete kontrollimine STAR-ist Määruses nr 90 on sätestatud andmed, mille alusel parkimiskaarte väljastatakse. Puude raskusastmega inimeste puhul on parkimiskaardi väljaandmise aluseks puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus, mille esitamise kohustus on siiani lasunud parkimiskaardi taotlejal endal. Samal ajal on STAR-i kaudu võimalik teha päring SKAIS-i ja saada sealt vajalikud andmed puude raskusastme tuvastamise otsuse kohta (funktsiooni kõrvalekalle ehk puude liik ning puude raskusastme kehtivuse algus- ja lõppkuupäev). Tegemist on kindlate andmetega, mida riik on isiku kohta kogunud teistesse riiklikesse andmekogudesse, kuid mille järgnev kasutamine ei lähe vastuollu andmete kogumise eesmärgiga. Samuti aitab see välistada samade andmete korduvat esitamist. Määruse muutmise tulemusena liigub andmete kontrolli kohustus KOV-ile ning inimesele ei jää selles osas tõendamiskohustust. Seega lihtsustub asjaajamine andmesubjekti jaoks ning paranevad alusandmete kvaliteet ja õigsus. 2018. aasta kevadel rakendunud isikuandmete kaitse üldmäärus võimaldab avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks andmeid töödelda. Samuti sätestab avaliku teabe seadus, et kui andmed on olemas põhiandmetena teises riiklikus andmekogus, tuleks aluseks võtta need andmed (ja mitte koguda neid haldusmenetluses uuesti, AvTS § 436 lg 2). Selline töötlemine ei ole ka vastuolus eelviidatud registrite eesmärkidega. Riiklike andmekogude ristkasutusest on kasu riigile ja parkimiskaardi taotlejale ning andmekogumise protsess on läbipaistev. Põhjused

2 4,8% rahvastikust (Statistikaameti andmetel oli 01.01.2024 seisuga rahvaarv 1 374 687). 3 TAI andmetel oli perearstiabiasutuste arstide keskmine brutokuupalk 2022. aastal 3216 eurot. See teeb ühe tõendi väljastamise kuluks hinnanguliselt 6,38 eurot (3216 / 21 tööpäeva / 8 h = 19,14; ühe tõendi väljastamiseks kulub ~20 minutit ehk 19,14 / 3 = 6,38).

täiendavaks andmete päringuks on piisavalt kaalukad ja vajalikud parkimiskaardi väljaandmise korraldamiseks ning riik ei kuritarvita nende inimeste usaldust, kes varem on oma andmed loovutanud teisel alusel. Andmetöötlus toimub riiklike andmekogude vahel, mille turvaklass on keskmine. Andmekaitsealane mõju on vähene, kuna andmetöötlusele rakenduvad kõik senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogu auditeerimine vastavalt turvaklassile jne) ning tagatud on nii organisatoorsed kui ka tehnilised meetmed. Andmete töötlejaks on jätkuvalt vaid volitatud töötlejad. KOV-i ametnikele kohaldub avaliku teenistuse seadus (ATS, § 55) ja ametnik ei tohi ei teenistussuhte ajal ega ka pärast teenistussuhtest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatuste tulemusena lihtsustub puude raskusastmega ning liikumis- ja nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega lastele ja vanaduspensioniealistele parkimiskaardi taotlemine. Edaspidi ei ole vaja parkimiskaardi taotlemisel esitada lisaks puude raskusastme tuvastamise otsusele ka eri- või perearsti teatist liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde kohta, kuna see info on olemas juba puude raskusastme tuvastamise otsusel, mis on kättesaadav STAR-i keskkonnast. Muudatusega ei kaasne kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Arstide Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Perearstide Seltsile ning Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Puuetega Inimeste Koja esitatud ettepanekud on välja toodud seletuskirja lisas. Teised eelnõu kohta ettepanekuid ei esitanud.

MINISTRI MÄÄRUS

03.03.2025 nr 10

Sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määruse nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ muutmine

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 167 lõike 3 alusel. Sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määruses nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnaga „Sotsiaalkindlustusamet“; 2) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Parkimiskaardi väljaandmise aluseks on: 1) isikule, kellel on tuvastatud puude raskusaste, sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud puude raskusastme tuvastamise otsus; 2) isikule, kellel on ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle, pere- või eriarsti väljastatud tõend kõrvalekalde esinemise kohta.“. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler