Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.3-8/25/569-2 |
Registreeritud | 05.03.2025 |
Sünkroonitud | 06.03.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
Sari | 2.3-8 Teiste asutuste juriidiline nõustamine |
Toimik | 2.3-8/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tööinspektsioon |
Saabumis/saatmisviis | Tööinspektsioon |
Vastutaja | Andres Kudrjavtsev (Andmekaitse Inspektsioon, Õigusvaldkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Tööinspektsioon
Teie 18.02.2025 Meie 05.03.2025 nr 2.3-8/25/569-2
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles avaldasite soovi saada AKI-lt
arvamust, kas Tööinspektsioonil (TI) on õigus terviseandmeid töödelda sh andmeid küsida ja
saada ning kas tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud andmesubjekti terviseandmeid TI-le
edastama.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p-i a kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel
tagada, et töötlemine on mh seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev. Igasuguseks isikuandmete
töötlemiseks (sh kogumiseks, edastamiseks, säilitamiseks) peab lähtuvalt IKÜM art 6 lg-st 1
esinema õiguslik alus. Järelevalvemenetluses isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks saab
olla IKÜM art 6 lg 1 p e ehk isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande
täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.
IKÜM art 6 lg 1 p-i e alusele tuginemine eeldab lisaks, et isikuandmete töötlemise alus on
kehtestatud täiendavalt ka liidu või liikmesriigi õigusega. Ehk teisisõnu IKÜM art 6 lg 1 p e ei
ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku sätteta iseseisev õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks.
Lisaks peab terviseandmete töötlemisel esinema mõni alus IKÜM art 9 lg-st 2. TI ei ole
konkreetset õiguslikku alust täpsustanud. IKÜM art 9 lg 2 p b lubab töödelda terviseandmeid
mh siis, kui see on vajalik seoses vastutava töötleja või andmesubjekti tööõigusest tulenevate
kohustuste täitmiseks niivõrd, kui see on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega.
Kui IKÜM-is osutatakse õiguslikule alusele või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks
tingimata olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt, kuid selline õiguslik alus või
seadusandlik meede peaks siiski olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks olema
eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse (IKÜM põhjenduspunkt 41). Samas
austatakse määruses kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja EL
põhiõiguste hartas (harta) tunnustatud põhimõtetest, mille hulka kuulub ka mh isikuandmete
kaitse (IKÜM põhjenduspunkt 4). Vastavalt harta art 52 lg 1 esimesele lausele tohib aga hartaga
tunnustatud õiguste ja vabaduste, sh art-ga 7 tagatud õiguse eraelu puutumatusele ja harta art-ga
8 tagatud õiguse isikuandmete kaitsele teostamist piirata ainult seadusega, mis konkreetsemalt
tähendab, et õiguslik alus, mis võimaldab neid õigusi riivata, peab tulenema seadusest.
TTOS § 24 lg 1 paneb tööandjale kohustuse uurida kõiki tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi ning
sama sätte lg 5 annab uurimisõiguse ka TI-le. TTOS § 24 lg 12 annab tööandjale õiguse töödelda
töötaja terviseandmeid ulatuses, mis on vajalik tööõnnetuse ja kutsehaiguse uurimiseks.
Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimisel saab tööandja paratamatul teada, millise vigastuse
töötaja sai või milles seisneb haigestumine ning seetõttu on tööandjale sõnaselgelt antud õigus
2 (3)
töödelda töötaja terviseandmeid piiratud ulatuses (nt ei ole tööandjal vaja teada konkreetset
diagnoosi). TTOS § 25 lg 1 alusel teostab TTOS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktides
sätestatud nõuete täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet TI. TTOS § 25 lg 5 p 2 alusel on TI
kohustatud teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise üle. Järelevalve teostamiseks on TI-l kui
korrakaitseorganil paratamatult vajalik töödelda isikuandmeid vähemalt samas ulatuses kui
tööandjal. Vastasel korral muutuks järelevalve tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise üle
võimatuks ning muudaks järelevalvekohustust käsitlevad TTOS-i sätted sisutühjaks, mis ei saa
kuidagi olla seadusandja tahe. See aga ei tähenda automaatselt seda, et tervishoiuteenuse osutajal
on õigus TI-le terviseandmeid edastada.
Riikliku järelevalve teostamisel on TI-l õigus isikuid küsitleda ja nõuda nendelt dokumente
(HMS § 38 lg 1, TTOS § 26, KorS § 30 lg 1 ja 3), mis võivad muuhulgas sisaldada ka
isikuandmeid.
Ühelt poolt on TI-l õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajalt teavet, kuid teiselt poolt on
tervishoiuteenuse osutaja seotud patsiendisaladuse hoidmise kohustusega.
Konfidentsiaalsuskohustusega on kaetud kogu tervishoiuteenuse käigus isiku kohta teatavaks
saanud informatsioon.
VÕS § 768 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad
isikud peavad hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel
teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervisliku seisundi kohta, samuti hoolitsema
selle eest, et tervishoiuteenuse osutamisel koostatud dokumentides sisalduvad andmed ei saaks
teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud
teisiti. Seega on patsiendisaladuse avaldamiseks vaja kas patsiendi nõusolekut või seadusest
tulenevat selget alust.1
Vaatamata sellele, et TI-l on õigus töödelda töötaja terviseandmeid ulatuses, mis on vajalik
tööõnnetuse ja kutsehaiguse uurimiseks ning HMS-i ja KorS-i sätted võimaldavad küll TI-l
nõuda haldusasja lahendamiseks vajalikku teavet, ei ole viidatud HMS-i ja KorS-i sätted oma
üldsõnalisuse tõttu VÕS§ 768 lg 1 tähenduses iseseisvaks õiguslikuks aluseks patsiendisaladuse
hoidumisest kõrvalekaldumiseks.
TTOS § 24 lg 10 viitab määrusele nr 75, mis reguleerib tööõnnetuse ja kutsehaigestumise
registreerimise, teatamise ja uurimise korda. Kõnesolev norm ise ei kohusta ega anna ka luba
tervishoiutöötajale patsiendisaladuse avaldamiseks ega ole isikuandmete töötlemise aluseks.
Eelviidatud normi alusel kehtestatud määruses nr 75 küll sisuliselt käsitletakse isikuandmete (sh
terviseandmete) töötlust, kuid käsitletud isikuandmete töötlemine ja patsiendisaladuse
kohustustest kõrvalekaldumine peavad olema reguleeritud seaduse tasandil. Lisaks nähtub
määruse sisust, et määruses on väljutud seaduses sätestatud volitusnormist. TTOS § 24 lg 10
volitusnormina volitab Vabariigi Valitsust kehtestama määruse, mis käsitleb tööõnnetuste ja
kutsehaiguste registreerimist, teatamist ja uurimise korda. Samas on näiteks määruse lisas olevate
vormidega (nt lisa 1 ja 4) reguleeritud lisaks teavitamise korrale ka andmekooseis edastatavate
terviseandmete osas, kuigi ei TTOS ega määrus ise täpset andmekoosseisu välja ei too.
Eraelu puutumatus on põhiseaduslik õigus ja seda võib piirata ainult seadusega (PS § 26). Kui
läbiviidav haldusmenetlus riivab isikute põhiõigusi, saab seda teha üksnes põhiseadusega
kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3 lg 1 ja § 11). Olulisuse põhimõtte kohaselt on seadusandja
kohustatud sätestama kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused ning mida intensiivsem
on põhiõiguste riive, seda üksikasjalikum peab olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev
volitusnorm ning seda täpsemad ka menetlusnormid. Vaieldamatult on tegemist intensiivse
põhiõiguste riivega kui andmesubjekti terviseandmeid töödeldakse ilma andmesubjekti
nõusolekuta. Sellest lähtuvalt ei ole TTOS-s kui valdkondlikus õigusaktis terviseandmete
1 Vt ka RKKKo nr 1-20-5071, p 20 jj
3 (3)
töötlemine piisavalt reguleeritud mh seoses teabe pärimisega ja selle saamisega tervishoiuteenuse
osutajalt.
AKI ei sea kahtluse alla, et tööõnnetuste või kutsehaiguste uurimisel on vajalik teatud
olukordades mingis ulatuses saada tervishoiuteenuse osutajalt täiendavat teavet töötaja
terviseandmete osas, kuid selge õiguslik alus selliseks andmetöötluseks käesoleval hetkel
puudub. Regulatsioon peab olema selgelt ja üheselt mõistetav s.t milliseid isikuandmeid,
millistel juhtudel ja millises ulatuses võib TI terviseandmeid saada ning millises ulatuses võib
tervishoiuteenuse osutaja kalduda kõrvale patsiendisaladuse hoidmise kohustusest. Hetkel kehtiv
üldsõnaline regulatsioon ei ole selgelt ja üheselt arusaadav ning ei ole kooskõlas IKÜM-ist
tuleneva läbipaistvuse põhimõttega.
AKI on ka varasemalt juhtinud Sotsiaalministeeriumi tähelepanu2 sellele, et isikuandmete
töötlemine peab olema ette nähtud seaduse tasemel ning terviseandmete töötlemise õigus tuleb
kehtestada seadusega, mida võib täpsustada selge volitusnormi alusel antava määrusega.
Seoses Teie poolt viidatud TTKS § 41 ja § 593 lg 6 koosmõjust märgime järgmist. TTKS § 41
annab õiguse töödelda andmesubjekti isikuandmeid (sh terviseandmeid) ilma tema nõusolekuta
ainult tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus. TTKS
§ 593 lg 6 võimaldab juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui see õigus
tuleneb seadusest. TI ei ole tervishoiuteenuse osutaja ja pöördumisest ei nähtu, millisest
seadusest võiks tuleneda TI juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele.
Kokkuvõttes on AKI hinnangul Teie viidatud õiguslikud alused liiga üldsõnalised ning ei kujuta
tervishoiuteenuse osutajale iseseisvalt piisavalt selget ja üheselt mõistetavat õiguslikku alust
terviseandmete väljastamiseks ja patsiendisaladuse hoidmise kohustusest kõrvalekaldumiseks.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Kudrjavtsev
jurist
peadirektori volitusel
2 Vt 17.11.2022 Vabariigi Valitsuse määruse nr 113, millega muudeti määrust nr 75, eelnõu kooskõlastustabel
(eelnõu toimiku nr 22-1323).
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|