Vastuskiri

Tere,

Pöördusite Terviseameti (edaspidi amet) poole küsides ameti arvamust seoses võimaliku ehitustegevuse mõjutuste hindamiseks eraomandis oleva puurkaevu veekvaliteedile ning milliseid täiendavaid näitajaid võiks analüüsida. Pöördumises mainisite hõljuvainet ja naftasaadusi ning et kaevu omanik tunneb veele tekkinud kõrvalmaitset ja on märganud värvuse muutust.

Esmajoones peame vajalikuks selgitada, et veeseaduse kohaselt teostab Terviseamet järelevalvet ühisveevärkide üle vastavalt sotsiaalministri 24.09.2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded¹" (edaspidi määrus nr 61). Nimetatud määrusega on paika pandud joogivee näitajad, mille sisalduse alusel hinnatakse joogivee kvaliteeti. Määruse nr 61 nõuded ei laiene isiklikule veevärgile (erakaevule), kust võetakse vett alla 10 m³ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, välja arvatud juhul, kui joogiveega varustamine on osa ettevõtja majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest. Kuid määruse nõudeid on võimalik võtta arvesse ka eramajapidamises tarbija kraani otsast tuleva joogivee kvaliteedi hindamiseks.

Sama määruse §3 lg 1 kohaselt loetakse joogivett tervislikuks ja puhtaks, kui see ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega mis tahes aineid sellisel arvul ega sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa määruses esitatud piirsisaldusi.
Juhime tähelepanu, et ülaltoodud lõigus ei olnud nimetatud indikaatornäitajaid. Indikaatornäitajate hulka kuuluvad sellised näitajad nagu alumiinium, mangaan, raud, oksüdeeritavus, sulfaat aga ka hägusus, maitse, lõhn ja värvus. Viimaste piirsisalduseks on määratud „Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta“.

Amet selgitab, et piirmäära „ebaloomulike muutusteta“ puhul võrreldakse saadud analüüsitulemust eelnevate analüüsitulemustega ehk näiteks, kui veevärgivees on pidevalt kolooniate arv 50 arv/ml ja uues analüüsis on samuti 50 arv/ml, siis seda tulemust loetakse ebaloomulike muutusteta. Samamoodi on joogivee organoleptiliste näitajate lõhna, maitse, värvuse ja hägususega. Nimetatud näitajate väiksemad muutused on samuti aktsepteeritavad.

Seoses Teie küsimusega, et milliseid täiendavaid näitajaid võiksite erakaevust analüüsida märgime, et kuna vee lõhna ja maitset võivad mõjutada mitmed vees lahustunud ained siis ideaalis võiks lasta määrata kõiki määrus nr 61 toodud tava- ja süvakontrolli näitajaid. Samas võiks aga olla mõistlikum valida asjakohaseid näitajaid keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ..“ Lisast 4 ehk „Puurkaevu, puuraugu või salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi kandmiseks esitamise vorm“ nimistust.

Neid näitajaid on siis omakorda võimalik võrrelda olemasolevate andmetega (nt hiljutine eratellimus) või VEKA andmebaasis konkreetse kaevu rajamise aegselt teostatud proovipumpamisel tehtud analüüsitulemustega. Seda loomulikult eeldusel, et kaev ning selle info on registrisse lisatud.

Teie pöördumises toodud küsimused naftasaaduste ja hõljuvaine ning eriti viimase piirmäära osas ei oska amet nõu anda. Määrus nr 61 on toodud vaid hägusus ning sedagi peamiselt veepuhastuse jaamades veetöötlemise protsesside efektiivsuse hindamiseks.

Hõljumit ning selle piirsisaldust puudutavates küsimustes soovitame Teil pöörduda näiteks Keskkonnaameti kui keskkonnalubade väljastaja, hüdrogeoloogi või keskkonnaalaste uuringute tegeva uuringuettevõtte kui valdkonnaga tegelevate osapoolte poole.

Lugupidamisega

Lauri Liepkalns

peaspetsialist

keskkonnatervise osakond

+372 794 3500

[email protected]

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.

Tere

Sooviksin küsida nõu seoses erakinnistul asuva puurkaevu veekvaliteedi näitajate tõlgendamise ja edasise tegevuse osas.

Teostame seiret erakinnistute puurkaevudes, mis jäävad meie ehitustegevuse võimalikku mõjualasse, kord kvartalis, seiratavateks näitajateks hõljuvaine ja naftasaadused. Tegevus, mis võib potentsiaalselt mõju kaevuveele avaldada, on seotud põhjavee imbumisega ehitusobjekti kaevikusse ning selle väljapumpamisega – põhjavesi piirkonnas on kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Tegevus aga ise on lühiajaline – kestvusega 1-2 kuud.

Kui puurkaevu omanik, kes vett kaevust igapäevaselt tarbib, tunneb, et veele on tekkinud kõrvalmaitse ning vesi pole enam ka nii selge ja analüüsinäitajad seda kinnitavad (hõljuvaine sisaldus 5 mg/l kohta), siis millised võiksid olla need näitajad, mida täiendavalt võiksime proovis analüüsida (kas äkki sulfaadid, raud või midagi veel) ning mis on need aspektid, millega peaksime arvestama – st mida need tulemused meile ütlevad ja mis võiksid/peaksid olema täiendavad meetmed, mida kasutada, et vesi puhas ja tervislik püsiks? Kahjuks on selles piirkonnas seiramisel vaid üks kaev, seega ei ole teiste kaevudega ka võrdlust.

Lisaks kust kohast võiksin leida selle hõljuvaine sisalduse osas rohkem infot – nt seda, mille alusel on piirmäär määratud 2-ks? Vaatasin küll avalikke allikaid, kuid viidet mingile alusdokumendile siiski ei leidnud.

Ette tänades info eest,

Agnes Saks

keskkonnaekspert

+372 53310352