Kiri

1-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojekti staadiumis; Statka, Verijärve küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:003:0402; EHR 121419299

Töö nr: 23090701

Vastutav spetsialist: Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 12.veebruar 2025.a.

Koostas: Mirko Moppel [email protected]

3 / 15

1. ÜLDOSA

Projekteeritud objekt asub Võru maakonnas, Võru vallas, Verijärve külas, Statka kinnistul;

katastriüksuse tunnus (KÜ) 91804:003:0402; ehitisregistri tunnus (EHR) 121419299.

Projekteeritud objektiks on 1-korruselise viilkatusega üksikelamu rajamine uusehitisena.

Kavandatud ehitustegevus on ehitusloakohustuslik.

Kinnistu on hoonestamata. Kinnistu reljeef on suhtelisel tasane, hoonestusala osas jäävad maapinna absoluutkõrgused vahemikku 122.50-125.00m.

Rajatava elamu harjajoon on kavandatud põhja-lõuna suunaliselt, paralleelselt 25161 Kose-

Käbli teega. Hoone kaugus läänepoolsest piirist 46,7m, kaugus lõunapoolsest piirist 30,7m ja kaugus

Kahrometsa tee poolsest piirist (hoonest kirdes) 15,3m.

Juurdepääs kinnistule toimub 25161 Kose-Käbli teelt olemasoleva mahasõidu kaudu ida

suunas Kahrometsa teele, mida mööda kagu suunas liikudes 130m kaugusel on kavandatud kinnistu

sissesõidutee. Juurdepääs kinnistule kirde suunast. Juurdepääs hooneni rajatakse kruusast katendiga.

Kinnistule ette nähtud 3 parkimiskohta. Juurdepääsutee laius vähemalt 3,5m.

Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid:

Arvutuslik talvine välisõhu temperatuur on –27°C; Suvine arvutuslik temperatuur +25°C. Hoone ruumitemperatuur +22°C.

Hoonele väljastatakse energiamärgis. Projekti koosseisus esitatud energiaarvutus (EE-9-04).

Projekti koostamisel on kasutatud tellija poolt esitatud eskiisi koos lähteülesandega. Projekti koostamisel ja ehitamisel lähtuda heast ehitustavast ning kehtivast seadusandlusest,

standarditest ja normidest.

Projekteerimistöö aluseks on Võru Vallavalitsuse 17.09.2024 korraldusega nr 547 väljastatud

projekteerimistingimused..

Aluseks võetud õigusaktide, normdokumentide ja eeskirjade loetelu:

• Siseministri 01.03.2021 määrus nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr.97 „Nõuded ehitusprojektile“.

• Ehitusseadustik (Riigikogu, vastu võetud 11.02.2015; RT I, 19.03.2019, 99);

• Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;

• EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;

• EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded;

• EVS-EN 1990:2002+NA:2002. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;

• EVS-EN 1991-1-4: 2005+NA 2007. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4:

Üldkoormused. Tuulekoormus;

• EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3:

Üldkoormused. Lumekoormus;

• Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrus nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele,

ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning

hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“

1-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojekti staadiumis; Statka, Verijärve küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:003:0402; EHR 121419299

Töö nr: 23090701

Vastutav spetsialist: Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 12.veebruar 2025.a.

Koostas: Mirko Moppel [email protected]

4 / 15

2. HOONE KONSTRUKTSIOONID, VIIMISTLUS JA ASENDIPLAAN

A) Elamu konstruktsioonid

a) Vundament

Tasandada kandev kiht ehitusliiva lisamisega madalamatele kohtadele. Vundament rajada

looduslikult tihenenud puutumatule pinnasele. Aluspind tihendada vajadusel mehhaaniliselt ning alustada aluskihtide ehitamisega.

Milleks on tihendatud killustikalus (fr16-32) paksusega 200-400mm (vastavalt kaldele hoone

keskelt väljapoole).

Hoone vundament rajatakse monoliitsest armeeritud betoonist (C25/30) plaatvundamendina.

Betoonist plaadi paksus 100mm. Plaadi servades ribid h=300mm, ribi talla laius 300mm.

Soojustus ribi serva all vahtpolüstüreenist (min. EPS150) paksusega 100mm. Soojustus

põrandaplaadi all vahtpolüstüreen kogupaksusega 300mm (vt Vahelaed ja põrandad), mille peale paigaldatakse radoonitõkestuskile paksusega min. 0.4mm.

Vundamendi välisperimeetrile paigaldatakse 100mm paksuselt vahtpolüstüreenist

isolatsioonikiht vertikaalselt (min. EPS150). Seejärel vertikaalne hüdroisolatsioon, mille peale paigaldatakse niiskuskindel soklikrohv. Horisontaalselt paigaldatakse ümber hoone perimeetri

vahtpolüstüreen (min. EPS150) paksusega 100mm ühe meetri laiuselt.

Betoonist vundament armeeritakse A500H (AIII) d=8mm armatuurterasega (vt. Lõige A-A joonis

AR-6-01 ja Vundamendi plaan AR-5-03).

Terrassi tarbeks paigaldatakse/rajatakse killustikupadjale terrassitaldmikud. Rajamissügavus -

200mm maapinnast.

b) Seinad: Esimese korruse välispiirded rajatakse gaasbetoonist väikeplokkidest paksusega 500mm. Seest

poolt krohvitakse kipskrohviga paksusega 10mm. Välja poole paigaldatakse Distantsliist

100x25mm sammuga 600mm, mille peale paigaldatakse roovitus 100x25mm sammuga ca

300mm ning fassaadiks valtsprofiil plekk.

Mittekandvad vaheseinad rajatakse gaasbetoonist väikeplokkidest paksusega 150mm. Vaheseinad krohvitakse mõlemalt poolt kipskrohviga paksusega 10mm. Niisketes ruumidest või

veega kokku puutuvatel pindadel kasutatakse niiskuskindlaid märgumist takistavaid materjale.

c) Vahelaed ja põrandad I korruse põrand on rajatud monoliitbetoonist, millele on paigaldatud laminaatparkett või

parkett ning keraamiline plaat niisketes ruumides. Vahelagi rajatakse fermide alumise vöö vahele, paigaldatakse puistevill paksusega 500mm.

Fermide alumise vöö külge paigaldatakse aurutõkke membraankiht ja roovitus ristlõikega 100x32mm, sammuga 300-400mm ning laelaudis 15mm või topelt kipsplaat (12.5+12.5mm).

e) Katus Hoonele rajatakse katus puitfermidest (vastavalt tootjapoolsetele joonistele), sammuga

900mm (või sarikatest 50x200mm, sammuga 600mm). Fermide vahed jäetakse soojustamata. Fermid kaetakse aluskattega, seejärel paigaldatakse distantsliist piki ferme ristlõikega

25x50mm. Seejärel paigaldatakse roovitus ristlõikega 100x32mm, sammuga 350mm (või

1-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojekti staadiumis; Statka, Verijärve küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:003:0402; EHR 121419299

Töö nr: 23090701

Vastutav spetsialist: Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 12.veebruar 2025.a.

Koostas: Mirko Moppel [email protected]

5 / 15

vastavalt katuskatte tootja nõuetele). Roovituse peale paigaldatakse valtsprofiilplekk. Katus

rajatakse viilkatusena. Katuse kõik kaldenurgad on 20˚ kraadi.

Avatud õhuruumiga osal paigaldatakse kandvateks konstruktsioonideks tehases valmistatud

sarikaid ristlõikega 50x400mm, sammuga 600mm, mille vahele paigldatakse kivivill paksusega

400mm. Sarikate peale paigaldatakse tuuletõkkeplaat, hingav aluskate, distantsliist ristlõikega

50x25mm, sammuga 600mm, roovitus ristlõikega 100x32mm ning valtsprofiil katuseplekk.

Sarikate alumisele küljele paigaldatakse aurutõke. Roovitus ristlõikega 100x32mm, sammuga

400mm, mille külge paigaldatakse laelaudis 15mm või topelt kipsplaat paksusega

12.5+12.5mmm

f) Avatäited Aknaraamid ja lengid PVC-profiilist, toon valge, klaasitud 3-või 4-kordse klaaspaketiga (U=0.6).

Välisuksed puidust või metallist (U=0.8)

B) Elamu viimistlus

a) Välisviimistlus

Puidust detailid (postid, talad ja muud avatud puitosad) võõbatakse ilmastikukindla vesialuselise värviga. Oksakohad krunditakse enne viimistlemist. Soovitavalt kasutada

karestatud materjali (lihvimata). Kehalise kohtakti ulatuses paiknevad puitpinnad lihvitakse. Hoone sokliosa krohvitakse, toon hall.

Katusekatteks on valtsprofiilplekk, toon tumehall. Hoonele paigaldada vihmaveerennid,

lumetõkked ja allavoolutorud sarnases toonis katusekattega või tsinkplekist.

Välisviimistluseks valtsprofiilplekk, toon hall, osaliselt vertikaalne puitlaudis, toon hall.

b) Siseviimistlus

Siseviimistluses kasutatakse tapeete, värvi ja krohvi. Veega kokkupuutuvatel pindadel

kasutatakse hüdroisolatsiooni ja märgumist taluvaid viimistlusmaterjale (keraamiline plaat).

Põrandatele paigaldatakse aluskattega parkett. Niisketes ruumides ja esikus kasutatakse

põrandatel hüdroisoaltsiooni ja veekindlaid materjale (keraamiline plaat).

1-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojekti staadiumis; Statka, Verijärve küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:003:0402; EHR 121419299

Töö nr: 23090701

Vastutav spetsialist: Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 12.veebruar 2025.a.

Koostas: Mirko Moppel [email protected]

6 / 15

C) Asendiplaaniline lahendus

a) Paiknemine

Kinnistu on hoonestamata. Kinnistu reljeef on suhtelisel tasane, hoonestusala osas jäävad

maapinna absoluutkõrgused vahemikku 122.50-125.00m.

Rajatava elamu harjajoon on kavandatud põhja-lõuna suunaliselt, paralleelselt 25161 Kose-

Käbli teega. Hoone kaugus läänepoolsest piirist 46,7m, kaugus lõunapoolsest piirist 30,7m ja

kaugus Kahrometsa tee poolsest piirist (hoonest kirdes) 15,3m.

b) Juurdepääsud Juurdepääs kinnistule toimub 25161 Kose-Käbli teelt olemasoleva mahasõidu (kinnistu

loodenurgas, km 2,241) kaudu ida suunas Kahrometsa teele, mida mööda kagu suunas liikudes

130m kaugusel on kavandatud kinnistu sissesõidutee. Juurdepääs kinnistule kirde suunast.

Juurdepääs hooneni rajatakse kruusast katendiga. Kinnistule ette nähtud 3 parkimiskohta.

Juurdepääsutee laius vähemalt 3,5m. Juhinduda Transpordiameti väljastatud

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamise märkustest 06.09.2024 nr 7.1-2/24/15153-

2 (vt lisa AA-1-02).

Hooneprojektis näha ette ristumiskoha remont riigitee aluse maa piires olemasolevas mahus, mille käigus eemaldatakse kasvupinnas ning ristumiskoha kulunud või kahjustunud osad

asendatakse kruusaga (Tee ehitamise kvaliteedinõuded lisa 10 alusel segu Pos 5 või 6).

Ristumiskoht peab jääma riigiteega võimalikult risti vähemalt 8 meetri pikkuselt tüüpjoonise I

kohaselt. Kui ristumiskoha asukohta või katendikonstruktsiooni soovitakse tulevikus muuta (st

asendada näiteks freesipurukattega), siis tuleb maaomanikul taotleda meilt nõuded teeprojekti koostamiseks [email protected].

Joonistele AS-4-02 kantud (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71

„Tee2 (2) projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased

nähtavuskolmnurgad 3x120m, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). Elujõulise

kõrghaljastuse puhul on aktsepteeritav võra tõstmine 2,2m kõrgu

Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti

koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete

tagamiseks. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee

liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Projektis pole lisameetmeid ette

nähtud, säilitatakse maksimaalses mahus kõrghaljastus.

1-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojekti staadiumis; Statka, Verijärve küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:003:0402; EHR 121419299

Töö nr: 23090701

Vastutav spetsialist: Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 12.veebruar 2025.a.

Koostas: Mirko Moppel [email protected]

7 / 15

Arendusega seotud ristumiskoht tuleb remontida ning kõrvaldada nähtavust piirav istandik,

puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis enne projekti alusel mistahes hoone ehitusloa

väljastamist.

Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse.

Joonistel näidatud projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele

mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada

nenderajamine kinnisel meetodil.

c) Piirdeaiad Kinnistul puuduvad piirdeaiad.

1-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojekti staadiumis; Statka, Verijärve küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:003:0402; EHR 121419299

Töö nr: 23090701

Vastutav spetsialist: Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 12.veebruar 2025.a.

Koostas: Mirko Moppel [email protected]

8 / 15

3. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSE

Krundi valdajal lasub kohustus tagada krundil tekkivate tahkete jäätmete kogumine

prügikonteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu. Bioloogiliste jäätmete

kompostimine on lubatud oma kinnistu piires.

Lammutustöödel tekkiva ehitus- ja lammutusjäätmete kogumisel ja käitlemisel peab

juhinduma järgmistest dokumentidest: 1) Jäätmeseadus (Vastu võetud 28.01.2004, RT I, 04.07.2017, 43);

2) Võru valla jäätmehoolduseeskiri (Vastu võetud 27.11.2013 määrusega nr 2, RT IV, 20.09.2014,

23);

3) ”Võrumaa omavalitsuste ühine jäätmekava 2020-2025” (22.september 2020.a.);

Ehitamisel tekkivad jäätmed tuleb ehitusplatsil sorteerida ja kas ära vedada või taaskasutusse

anda. Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Kasutamiskõlblikku puitu saab

taaskasutada ehitusmaterjalina, mittekõlbulik puit tükeldada ja kasutada küttematerjalina (v.a.

värvitud ja immutatud puit). Kivijäätmed sorteerida ehitusplatsil olevatesse konteineritesse ja vedada

kas ümbertöötlemiseks või ehitusjäätmete ladustuspaika. Ehitusjäätmed on ehituse, remondi ja

lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning väljaveetav pinnas. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse konteineritesse ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi

omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Kinnistul tekkiv vihmavesi imbub maasse kinnistu piires. Sadevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Kinnistul paiknev pinnas on heade

dreenimisomadustega, vajadusel võib rajada täiendavate sadeveesüsteemid.

1-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojekti staadiumis; Statka, Verijärve küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:003:0402; EHR 121419299

Töö nr: 23090701

Vastutav spetsialist: Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 12.veebruar 2025.a.

Koostas: Mirko Moppel [email protected]

9 / 15

4. TERVISEKAITSE

Ehituse käigus tuleb järgida Eesti Vabariigis kehtivaid tervisekaitse alaseid seadusi, norme ja

teisi õigusakte. Kõik ehitusel kasutatavad materjalid ja seadmed peavad vastama kehtivatele

standarditele ja normidele ning omama vastavat tootesertifikaati.

Väljaspool projekteeritavat hoonet hoone lähialas puuduvad olulise keskkonnamõjuga

ehitised ja objektid. Ruumidesse on ette nähtud loomulik valgustus akende kaudu. Ruume on võimalik

ventileerida loomulikul viisil avatavate akende kaudu ja soojusvahetiga sisse- ja väljapuhkega

ventilatsioonisüsteemiga.

Elamumaal tuleb tagada normtasemed vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“. Elamualadel liiklusmürast tingitud müratase ei tohi ületada 55 dB päevasel ajal ja 50 dB

öisel ajal.

Vastavalt Sotsiaalministri 03.03.2002 määrusele nr 42 (RT I, 08.02.2017, 4) „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“, ei tohi elamu eluruumides müra tase ületada päeval 40 dB ja öösel 30 dB.

Õhk-vesi soojuspumba välisosa kavandatud asukoht on vähemalt 4m kaugusel naaber

krundist. Vastavalt määrusele 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ elamu maa-alal tehnoseadmete tekitava müra piirväärtused on

päeval 60dBA ning öösel 45 dBA. Seadme valikul jälgida, et müra näitajad naaberkrundi piiril ei ületaks

ette nähtud taset, vajadusel kasutada müratõket.

Radooni tõkestamine

Radooni tõkestavate meetmetena kasutatakse hoones soojusvahetiga sisse- ja väljapuhke

ventilatsioonisüsteemi, millega saavutatakse madal kuni keskmine võimalik radooni tase hoones. https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/d/de/Riigi_Kinnisvara_AS._Radooniohu_v %C3%A4hendamise_lahendused_olemasolevatele_ja_uutele_hoonetele._2015.pdf

Lisameetmena kasutatakse vundamendi rajamisel ehituskile

asemel radoonitõkke kilet (min paksus 0.4mm).

Radoonitõkkekile paigaldamisel tuleb jälgida

paigaldusjuhendeid ning standardeid. Radoonikile ülekate

miinimum 150 mm. Kõik radoonikile jätkamised tuleb teha kasutades spetsiaalseid teipe. Kõik läbiviigud tuleb hoolikalt

sulgeda spetsiaalsete teipide ja/või mastiksitega. Radoonikile

paigaldusel tuleb jälgida, et pinnas, millele kile pannakse ei

sisalda teravaid kive jms. Iga vigastus tuleb parandada vastavalt juhistele.

1-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojekti staadiumis; Statka, Verijärve küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:003:0402; EHR 121419299

Töö nr: 23090701

Vastutav spetsialist: Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 12.veebruar 2025.a.

Koostas: Mirko Moppel [email protected]

10 / 15

5. TEHNOSÜSTEEMID

Elektrivarustuse ja muude tehnosüsteemide kohta on näidatud asendiplaanil põhimõtteline

lahendus.

Elektrivarustus

Elamu elektrivarustus tagatakse liitumisega võrguteenuse pakkujaga. Taotletakse liitumistingimused võrguettevõtjalt ja ehitatakse välja liitumispunkt.

Ehitustööde käigus paigaldatakse uus maakaabel liitumispunktist elamu tehnoruumi, kuhu on

kavandatud peajaotuskilp.

Elektri- ja nõrkvoolu seadmete ja juhtimisseadmete valik ning dimensioneerimine ei kuulu

käesoleva projekti töövõttu, vaid lahendatakse eraldi projektiga projekti järgmises staadiumis.

Ühenduse võimsus 3x20A.

Elektriprojekt koostatakse projekteerimise järgmistes staadiumites. Kasutusloale eelnevalt

koostatakse elektripaigalduse nõuetele vastavuse audit.

Vee- ja kanalisatsioonivarustus

Vee- ja kanalisatsioonivarustuse kohta koostatakse projekt vajadusel projekteerimise

järgmistes staadiumites.

Elamu veevarustus tagatakse kavandatud salvkaevust. Rajatakse uus maa-alune veetorustik

PE PN10 De 32 sügavusega min 1,8m maapinnast salvkaevust elamu tehnoruumini. Vajalik tarbevee normaatiivne vajadus elamule on 0.46 l/s; 0.29 m3/h; 0.71 m3/d. Elamu reoveekanalisatsioon lahendatakse 3m3 puhasti ning imbväljakuga 2x12m. Rajatakse

isevoolne torustik PVC SN8 De 160 elamust septikuni, millest reovesi juhitakse imbväljakule. Torustikule paigaldatakse tuulutus.

1-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojekti staadiumis; Statka, Verijärve küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:003:0402; EHR 121419299

Töö nr: 23090701

Vastutav spetsialist: Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 12.veebruar 2025.a.

Koostas: Mirko Moppel [email protected]

11 / 15

Kütte- ja ventilatsioonisüsteemid

• Ehitusseadustik, Vastu võetud 11.02.2015 • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded • EJKÜ soovitus / 2007 “Soojussõlmed, juhised ja eeskirjad” • Hoone tehnosüsteemide RYL 2012 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“ • LVI 20-10348 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike paigaldamine” • LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt”

• EVS 844:2022 „Hoonete kütte projekteerimine“

• EVS-EN ISO 52016-1:2017 Ehitiste energiatõhusus. Energiatarbimise leidmine ruumide kütmiseks ja jahutamiseks“

• EVS-EN ISO 9972:2015 Hoonete soojuslik toimivus. Hoonepiirete õhulekke määramine. Ventilaatoriga survestamise meetod.

• EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”

• EVS-EN 16798-1:2019+NA:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon.

• CEN/TR 16798-2:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon Osa 2.

Kütte- ja ventilatsiooni osa tööde kohta koostatakse projektid vastavalt vajadusele

projekteerimise järgmistes staadiumites.

Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide torustike planeeritav tööiga on 50 aastat. Kütte- ja

ventilatsioonisüsteemide erinevate komponentide tööiga on 15-20 aastat.

Projekteeritava hoone soojusvõimsuse määramisel on aluseks võetud järgmised välispiirete soojusläbivused:

Välissein U= 0,15 ja 0,18 W/m2K

Katuslagi U= 0,09 W/m2K

Põrand pinnasel U= 0,15 W/m2K

Aknad U= 0.6 W/m2K Välisuks U= 0.8 W/m2K

Piirdetarindite soojusjuhtivus summaarselt 101.9 W/K

Joonläbivus summaarselt 20.7 W/K

Õhuleke H=8.6 W/K

Vastavalt energiaarvutusele – netoenergiavajadus 109.3 kWh/(m2a), ja ETA 139.6

kWh/(m2a),

Ventilatsiooniseadmed ja soojuspumbad paiknevad tehnilises ruumis.

Hoonele paigaldatakse rootorsoojustagastiga sisse- ja väljapuhke ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonisüsteemi erivõimsus 1,2 kW (m3/s). Ventilatsioonitorustik on peidetud konstruktsioonide sisse (esiku ripp-lae alune). Torustik rajatakse ümaratest kergterasest

ventilatsioonitoudest. Ventilatsiooniõhu lisasoojendamine toimub elektrikalorifeeriga.

1-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojekti staadiumis; Statka, Verijärve küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:003:0402; EHR 121419299

Töö nr: 23090701

Vastutav spetsialist: Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 12.veebruar 2025.a.

Koostas: Mirko Moppel [email protected]

12 / 15

Ventilatsiooniseadmed (tsentraalseadmed, ventilaatorid, kalorifeerid jt) tuleb valida vastavalt

arvutuslikule õhuvooluhulkale, teisaldatavale õhukeskkonnale, akustilistele nõutele hoones,

kehtivatele tuleohutusnõuetele jm tingimustele. Seadmete ees peab olema normaalseks

teenindamiseks vajalik vaba ruum elemendi paigalduse ja remondi tarbeks.

Kavanatud ventilatsioonisüsteemi üld vooluhulk 80L/s.

Ventilatsiooniseadmed (tsentraalseadmed, ventilaatorid, kalorifeerid jt) tuleb valida vastavalt

arvutuslikule õhuvooluhulkale, teisaldatavale õhukeskkonnale, akustilistele nõutele hoones,

kehtivatele tuleohutusnõuetele jm tingimustele. Seadmete ees peab olema normaalseks

teenindamiseks vajalik vaba ruum elemendi paigalduse ja remondi tarbeks.

Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumbaga, lisaks paikneb hoones tahekel küttel pliit.

Kütteseadmed peavad vastama standardi EVS 812-3:2018 (Ehitiste tuleohutus. Osa 3:

Küttesüsteemid) nõuetele. Paigaldatakse õhk-vesi soojuspump võimsusega 8kW. Sooja vee tootmine

toimub soojuspumbaga.

Ventilatsiooniseadmed ja soojuspumbad paiknevad tehnilises ruumis.

I korruse soojajaotus on tagatud põrandaküttetorustikuga.

Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid:

Arvutuslik talvine välisõhu temperatuur on –27°C; Suvine arvutuslik temperatuur +25°C. Hoone

ruumitemperatuur +22°C.

Vesipõrandakütte jaotuskarp (kollektor) asub samal korrusel tehnoruumi seinal. Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse termostaatmootorklapi

süsteemi, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab põrandapinna temperatuuri

optimaalsena.

Niisketes ruumides lahendatud põrandakütte baasil, põrandakütte vesi on parameetritega

36,6 – 31,6 °C . Maksimaalseks põrandapinna temperatuuriks on 27,7 °C. Ruumitermostaadid paiknevad eluruumide seintel, märgades ruumides aga termostaat andur

paikneb põrandas. Vajaliku põrandaküttevee temperatuuri saavutamiseks kasutatakse segamissõlme

(nt UPONOR PUSH 45A).

Põrandatorustikena kasutatakse nt UPONOR PEX 20x2,0 põrandakütte torustikke. Kütte torud

mis läbivad seinu ja ukse avasid paigaldatakse hülsstorusse. Põrandakütte kontuure ei paigaldata

statsionaarsete objektide alla

1-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojekti staadiumis; Statka, Verijärve küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:003:0402; EHR 121419299

Töö nr: 23090701

Vastutav spetsialist: Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 12.veebruar 2025.a.

Koostas: Mirko Moppel [email protected]

13 / 15

Tehnoseadmete lubatud helirõhutase eluruumides vastavalt Sotsiaalministri 01.01.2021 määrusele 42: LpA,eq,T (dB) 30, LpC,eq,T (dB) 50, LpA,max (dB) 35

Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega

vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Ühe korteriga elamus võib kasutada D

tuletundlikkusega väljatõmbekanalit ja painduvat kanalit või lõõtstoru, välja arvatud köögi

väljatõmbekanali puhul.

Energiaarvutuses kasutatud infiltratsiooni õhulekkearvu baasväärtust 1,5 m3/(h*m2). Hoone ehitaja/omanik on kohustatud läbi viima ehitusjärgse õhupidavuse mõõtmise. Mõõdistusprotokoll

peab olema lisatud kasutusloa dokumentatsiooni hulka.

1-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojekti staadiumis; Statka, Verijärve küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:003:0402; EHR 121419299

Töö nr: 23090701

Vastutav spetsialist: Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 12.veebruar 2025.a.

Koostas: Mirko Moppel [email protected]

14 / 15

6. TULEOHUTUS

Hoone kuulub tulepüsivuse seisukohalt TP-3 tulepüsivusklassi. Kasutamisotstarbe järgi kuulub hoone

I kasutusviisiga hoonete hulka (11101 üksikelamu). Projekti koostamisel on tuginetud Siseministri

01.03.2021 määrus nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

Hoone seinad ja laed vastavad D-s2,d2 klassi materjalile, välisseina välispind vastab D,d2 klassi materjalile, soojustus-süsteem vähemalt D,d0 klassi materjalile, õhutuspilu välispind vähemalt D,d2

klassi materjalile. Terrassi pind vastab vähemalt D-fl,s2 klassi materjalile. Kaablite tuletundlikkus peab

vastama vähemalt Dca-s2,d2,a2 materjalile. Tehnoruumis ja garaažis vastab põrand A2FL-s1 klassi

materjalile. Tehnoruumi ja garaaži seinad ja laed vastavad B-s1,d0 klassi materjalile. Katusekate

vastab nõuetele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis tähis BROOF (t2-t4).

Kavandatud elamu kujad teiste hoonetega vastavad nõuetele (>8m).

Tuletõkkesektsioone hoones ei moodustata.

Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumbaga lokaalselt põrandakütte lahendusena. Hoonesse

kavandatud tahkel küttel pliit. Kütteseadmed peavad vastama standardi EVS 812-3:2018 (Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid) nõuetele.

Hoones eraldi tuletõkkesektsioone ei moodustata.

Hoone suitsulõõridesse on ette nähtud paigaldada puhastamiseks tahmaluugid, põranda

põlevast materjalist 250mm kõrgemale. Luukide ette peab jääma puhastamiseks 0,6m ruum. Küttekollete ette põrandale paigaldatakse kas tihedalt põranda ja küttekoldega liituv metall-leht (või

naturaalne betoonviimistlus vms. lahendus), mis ulatub koldeavast külgedele 150mm ja ettepoole

400mm.

Vastavalt EVS 812-3:2018 ptk 7.6.4. peab <T400 temperatuuriklassiga müüritiskorstna, mille

läbiviigu pikkus 200 mm kuni 400 mm isoleerima põlevmaterjalidest min 150mm mittepõleva

1-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojekti staadiumis; Statka, Verijärve küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:003:0402; EHR 121419299

Töö nr: 23090701

Vastutav spetsialist: Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 12.veebruar 2025.a.

Koostas: Mirko Moppel [email protected]

15 / 15

isolatsioonimaterjaliga, mille mahukaal on min 100kg/m3 ja töötemperatuur min 600C (EVS 812-

3:2018 joonis A.6). <T400 korstna 400 mm kuni 600 mm läbiviigu pikkuse korral tuleb müüritiskorstna

läbiviik isoleeridaminimaalselt 200 mm laiuselt (EVS 812-3:2018 joonis A.7).

Moodulkorstna paigaldamisel tuleb lähtuda tootja juhistes ettenähtud ohutuskujadest.

Hoone suitsulõõridesse on ette nähtud paigaldada puhastamiseks tahmaluugid, põranda põlevast

materjalist 250mm kõrgemale. Luukide ette peab jääma puhastamiseks 0,6m ruum. Küttekollete ette

põrandale paigaldatakse kas tihedalt põranda ja küttekoldega liituv metall-leht (või naturaalne

betoonviimistlus vms. lahendus), mis ulatub koldeavast külgedele 150mm ja ettepoole 400mm

(avatud suuga kaminal 750mm). Pliidiplaadi ohutuskuja külgedele 500mm ja 1000mm üles.

Korstna pikkus ulatub 800mm harja (katus 20⁰). Pääs katusele tagatud kohtkindla redeliga katusel

(ulatub räästast harjani).

Paigaldatakse korstna teenindusplatvorm korstnani pääsemiseks.

Pääs pööningule (ja katusealustesse tühimikesse) tagatud luugiga min mõõtudega 600x800mm.

Elamusse tuleb paigaldada vähemalt ühte ruumi autonoomne vingugaasi signalisatsiooniandur ja autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur (määrus nr.17).

Katusekate vastab nõuetele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis tähis BROOF (t2-t4). Dokumentatsioon küsitakse tarnijalt.

Päästeameti sõidukite juurdepääs on tagatud hoone igale küljele, juurdepääsutee laius on vähemalt

3,5m. Tuletõrje veevõtukoha olemasolu lahendada vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr

10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord.

Hoone paikneb hajaasutuses (naaberhoonete kaugus >40m). Tuletõrjevee vajadus on 10 L/s 3

tunni jooksul (maht 108m3), rakendub määruse nr 10 § 6 lõige (51) punkt 2: erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40

meetrit. Lähim tuletõrje veevõtukoht paikneb Puiga külas Lasteaia teel (Andsumäe tn 4, Puiga küla)

(VVK 7667). Kaugus hoonest loode suunas, mööda teed 615m kaugusel.

Suitsueemaldus toimub akende-uste kaudu.

Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega

vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali

ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Ühe korteriga elamus võib kasutada D tuletundlikkusega väljatõmbekanalit ja painduvat kanalit või lõõtstoru, välja arvatud köögi

väljatõmbekanali puhul.

3

1

A

B

E

4

F

D

C

2

2

4

9

. 2

m

²

H

o

o

n

e

a

l u

n

e

p

i n

d

1 6 . 4 m

²

V

a

r j u

a

l l 2

5

G

1

1

2 3

45

6 7

8

9

10 11

12 13

14

TINGMÄRGID

PROJEKTEERITUD RAJATAV ÜKSIKELAMU Planeeritud prügikonteineri asukoht

Kavandatud ehitise 1.korruse põranda kõrgus

Krundi piirid

Rajatavad madalpinge maakaablid liitumiskilbiga A. / Kr. / Bet.kivi Olemasolevad asfaltbetoon- / kruusa- /

betoonkivikattega juurdepääsuteed

Olemasolev madalpinge maakaabel koos olemasoleva liitumiskilbiga

Sissepääsud projekteeritud hoonesse / juurdepääs kinnistule

Rajatavad veetrassid koos salvkaevuga

Rajatavad kanalisatioonitrassid Rajatav septik koos imbväljakuga

1

±0.000

Koostas:

Kontrollis:

Mirko Moppel

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Leht: Staadium:

Koostamise kuupäev:

Mõõtkava:

AS-4-01

Asendiplaan ja situatsiooniskeem

Statka, Verijärve küla,

Võru vald, Võrumaa

KÜ 91804:003:0402

Töö nr:

23090701

09.veebruar 2025.a.

Eelprojekt

Objekt:

M 1:500

Tõnu Jõgi

1-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU

MÄRKUSED:

· Koordinaadid L-EST süsteemis;

· Kõrgused EH2000 süsteemis;

· Asendiplaani koostamisel kasutatud Maa-ameti kaardiserveri digitaalset väljavõtet

PROJEKTEERITUD ELAMU (POS.1) KOORDINAADID L-EST SÜSTEEMIS X,Y 1. 6409979.58 680460.44 2. 6409972.71 680461.44 3. 6409973.11 680464.04 4. 6409967.34 680464.92 5. 6409966.95 680462.38 6. 6409962.84 680463.01 7. 6409963.56 680467.72 8. 6409958.13 680468.55 9. 6409955.71 680452.62 10. 6409963.31 680451.44 11. 6409963.07 680449.87 12. 6409970.96 680448.64 13. 6409971.12 680449.66 14. 6409977.78 680448.64

M 1:4000

Tunnus 91804:003:0402 Lähiaadress Statka

Asustusüksus Verijärve küla Vald Võru vald

Maakond Võru maakond Registreerimise aeg 10. juuni 2009. a.

Muudatuse registreerimise aeg30. aprill 2020. a. Sihtotstarve 1 Maatulundusmaa 100%

Pindala 2.87 ha Ruumikuju pindala2.87 ha

Looduslik rohumaa 1.71 ha Metsamaa 0.74 ha Muu maa 0.42 ha

Registriosa 7181850 Omandivorm Eraomand

Kinnituspiirkond / jaoskond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Mõõdistamise aeg 13. november 2008. a.

Mõõdistaja osaühing Maamõõdu ja Arhitektuuribüroo Moodustamise viismõõdistatud, L-EST

Hinnatsoon H0918004 100% Viljakustsoon V0918008 100%

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Võru Vallavalitsus

[email protected]

Võrumõisa tee 4a

65605, Võru, Võru maakond

Teie 14.02.2025

Meie 05.03.2025 nr 7.1-2/25/2586-2

Statka kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Võru maakonna Võru valla Verijärve küla

Statka kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 474828).

Kinnistu (katastritunnus 91804:003:0402) asub riigitee nr 25161 Kose-Käbli km 2,24-2,41

kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse eelprojekti „1-korruseline üksikelamu. Statka, Verijärve küla, Võru vald, Võru

maakond“ OÜ Tõnu Jõgi inseneribüroo, töö nr 23090701 alusel.

Oleme kooskõlastanud märkustega projekteerimistingimuste eelnõu 06.09.2024 kirjaga nr 7.1-

2/24/15153-2.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu

ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed

või selle korrakohast kasutamist.

2. Materjalide veod korraldada kohaliku Kahrometsa tee (9180292) kaudu.

3. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.

Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne

riigiteele sõitmist.

4. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

5. Palume võtta arvesse, et eeldatavalt tellime lähiaastatel muude teetööde raames

hooldepartnerilt km 2,395 ristumiskoha (projektis käsitletud likvideeritava

juurdepääsuteena) likvideerimise.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

1.23090701_EP_AA-3-01_Seletuskiri

2.23090701_EP_AS-4-01_Asendiplaan_2025-02-09

Rita Źereen

5120275, [email protected]