Kiri

SISUKORD

1. ÜLDOSA .............................................................................................................................................................. 4

1.1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................... 4

1.2. ALUSEKS VÕETUD PÕHILISED NORMDOKUMENDID ............................................................................................ 4 1.2.1. SEADUSED ................................................................................................................................................... 4

1.2.2. MÄÄRUSED ................................................................................................................................................. 4

1.3. STANDARDID JA JUHENDMATERJALID .................................................................................................................. 5 2. ASENDIPLAAN .................................................................................................................................................... 6

2.1. ÜLDOSA ................................................................................................................................................................. 6

2.2. TOPO-GEODEETILINE MAA-ALA PLAAN ................................................................................................................ 6

2.3. PLAANILAHENDUS ................................................................................................................................................ 6

2.4. KINNISTU LIIKLUSKORRALDUS .............................................................................................................................. 6

2.5. TERRITOORIUMI KATENDID .................................................................................................................................. 6

2.6. HALJASTUS JA HEAKORD....................................................................................................................................... 6

2.7. PIIRDED JA VÄRAVAD ............................................................................................................................................ 6

2.8. VÄLISTREPID, TERASSID ........................................................................................................................................ 6

2.9. VERTIKAALPLANEERING ........................................................................................................................................ 7

2.10. SADEMEVESI ......................................................................................................................................................... 7

2.11. EHITUSAEGNE JÄÄTMEKÄITLUS ............................................................................................................................ 7 3. ARHITEKTUUR .................................................................................................................................................... 8

3.1. ARHITEKTUURNE LAHENDUS ................................................................................................................................ 8

3.2. VÄLISVIIMISTLUS................................................................................................................................................... 8

3.3. SISEVIIMISTLUS ..................................................................................................................................................... 8

3.4. HOONE TEHNILISED ANDMED .............................................................................................................................. 8 4. KONSTRUKTIIVNE OSA........................................................................................................................................ 9

4.1. TEHNILISED LÄHTEANDMED ................................................................................................................................. 9

4.2. RADOONIKAITSE MEETMED ................................................................................................................................. 9

4.3. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS ............................................................................................................................... 9 4.3.1. VUNDAMENDID, POSTID JA TALAD ............................................................................................................. 9

4.3.2. PÕRANDAD ................................................................................................................................................. 9

4.3.3. KANDEVSEINAD ........................................................................................................................................... 9

4.3.4. VAHELAED ................................................................................................................................................... 9

4.3.5. TREPID JA KALDTEE ..................................................................................................................................... 9

4.3.6. AKNAD ......................................................................................................................................................... 9

4.3.7. VÄLISUKSED .............................................................................................................................................. 10

4.3.8. TERASS ...................................................................................................................................................... 10

4.3.9. KATUS ........................................................................................................................................................ 10

4.4. AVATÄITED .......................................................................................................................................................... 10

4.5. RUUMID .............................................................................................................................................................. 10 4.5.1. VAHESEINAD ............................................................................................................................................. 10

4.5.2. VAHEUKSED .............................................................................................................................................. 10

4.5.3. SISETREPID ................................................................................................................................................ 10

4.5.4. PÕRANDAKATTED ..................................................................................................................................... 10

4.5.5. LAED .......................................................................................................................................................... 10

4.5.6. KOLDED JA LÕÕRID ................................................................................................................................... 10

LEPIKU ÜKSIKELAMU Aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku Töö nr: 2413 Kuupäev: 10.02.2025 Vastutav spetsialist: Rinat Ivanov

Leht 2/20

4.6. TERVISEKAITSENÕUDED ..................................................................................................................................... 11

4.7. VIHMAVEESÜSTEEM ........................................................................................................................................... 11 5. TULEOHUTUS .....................................................................................................................................................12

5.1. TEHNILISTE JA PROJEKTEERIMISNORMIDE, STANDARTIDE NING JUHENDAMETRJALIDE LOETELU ................ 12

5.2. EHITISTE TULEOHUTUSKLASS, KASUTUSVIIS JA KASUTUSOTSTARVE ................................................................. 12

5.3. TULEOHUTUSKUJA, KONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSAJAD, ERIPÕLEMISKOORMUS .................................. 12

5.4. KONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS, TULETUNDLIKUS ..................................................................................... 12

5.5. HOONES VIIBIVATE INIMESTE ARVU PIIRANGUD ............................................................................................... 12

5.6. EVAKUATSIOONILAHENDUS JA SUITSUEEMALDAMISE PÕHIMÕTTED ............................................................... 13

5.7. PÄÄSUD KATUSELE ............................................................................................................................................. 13

5.8. VENTILATSIOONI- JA KÜTTESEADMETE TULEOHUTUS ....................................................................................... 13 5.8.1. VENTILATSIOON ........................................................................................................................................ 13

5.8.2. KÜTE .......................................................................................................................................................... 13

5.8.3. TULEOHUTUSPAIGALDISED ....................................................................................................................... 13

5.9. EHITISTE VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI ................................................................................................................ 14 6. TERVISEKAITSENÕUDED ....................................................................................................................................15

6.1. KESKKONNAMÕJUD ............................................................................................................................................ 15

6.2. JÄÄTMEKÄITLUS.................................................................................................................................................. 15

6.3. RUUMIDE KUNSTLIK VALGUSTUS ....................................................................................................................... 15 6.3.1. RUUMIDE LOOMULIK VALGUSTUS ........................................................................................................... 15

6.3.2. RUUMIDE SISEKLIIMA ............................................................................................................................... 15

6.3.3. RUUMIDE HELIISOLATSIOON .................................................................................................................... 15

6.3.4. SISEVIIMISTLUSMATERJALIDELE ESITATAVAD NÕUDED ........................................................................... 15

7. TEHNOSÜSTEEMID ............................................................................................................................................17

7.1. KÜTE JA VENTILATSIOON .................................................................................................................................... 17 7.1.1. NORMDOKUMENDID ................................................................................................................................ 17

7.1.2. KÜTE .......................................................................................................................................................... 17

7.1.3. VENTILATSIOON ........................................................................................................................................ 17

7.2. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ................................................................................................................... 17 7.2.1. VEEVARUSTUS ........................................................................................................................................... 17

7.2.2. KANALISATSIOON ...................................................................................................................................... 18

7.3. SADEMEVEEKANALISATSIOON ........................................................................................................................... 18

7.4. ELEKTRI JA SIDEVARUSTUS ................................................................................................................................. 18 7.4.1. NORMDOKUMENDID ................................................................................................................................ 18

7.5. ELEKTRIVARUSTUS .............................................................................................................................................. 19

7.6. SIDEVARUSTUS ................................................................................................................................................... 19

7.7. HOONE TEHNOSÜSTEEMIDE KAVANDATAV KASUTUSIGA ................................................................................. 20

LEPIKU ÜKSIKELAMU Aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku Töö nr: 2413 Kuupäev: 10.02.2025 Vastutav spetsialist: Rinat Ivanov

Leht 3/20

ÜLDDOKUMENDID

AA-0-01 TIITELLEHT

SELETUSKIRJAD

AA-3-01 SELETUSKIRI

JOONISED

Asendiplaan

AS-4-01 ASENDISKEEM M 1: 5000

AS-4-02 ASENDIPLAAN M 1:500

Arhitektuurne osa

AR-5-01 VUNDAMENDI PLAAN M 1:100

AR-5-02 ESIMESE KORRUSE PLAAN M 1:100

AR-5-03 KATUSE PLAAN M 1:100

AR-6-01 VAATED M 1:100

AR-6-02 LÕIKED M 1:100

LEPIKU ÜKSIKELAMU Aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku Töö nr: 2413 Kuupäev: 10.02.2025 Vastutav spetsialist: Rinat Ivanov

Leht 4/20

1. ÜLDOSA

1.1. SISSEJUHATUS

Käesolev projekt on Toila vallas asuva Lepiku küla elamu eelprojekt. Hoone asukoht

Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku. Teostatakse krundisisesed ühendused kommunikatsioonidega (elekter

, kanalisatsioon, vesi , side).

Ühekorruseline viilkatusega elamu on projekteeritud selliselt, et see sobituks parimal viisil olemasolevasse keskkonda

seda kaasaegse arhitektuuri näol rikastades. Eelprojekt on koostatud lähtudes tellija soovidest, vajadustest ja tema poolt

antud lähteülesandest. Hoone on projekteeritud vastavalt Eesti Vabariigi seadustele, planeerimis- ja ehitusseadusele,

ehituses kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele. Ehitus- ja viimistlustööd peavad vastama Eesti Vabariigis

kehtivatele tulekaitse, tervisekaitse ja keskkonnaameti kehtestatud nõuetele.

1.2. ALUSEKS VÕETUD PÕHILISED NORMDOKUMENDID

1.2.1. SEADUSED

• Ehitusseadustik 11.02.2015, redaktsioon 18.10.2024

• Tuleohutuse seadus 05.05.2010, redaktsioon 01.01.2023

• Jäätmeseadus 28.01.2004, redaktsioon 01.01.2024

1.2.2. MÄÄRUSED

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile”, 08.07.2023

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded”, 12.07.2020

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 51 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”,

01.03.2021

• Sotsiaalministri määrus nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”, 01.01.2021

• Keskkonnaministri määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, 30.05.2020

• Siseministri määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele”, 01.03.2021

• Siseministri määrus nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”, 22.01.2024

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 63 “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”,

08.07.2023

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise

alused”, 17.05.2024

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister määrus nr 19 “Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja

hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava

efektiivdoosi viitetase”, 08.03.2019

LEPIKU ÜKSIKELAMU Aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku Töö nr: 2413 Kuupäev: 10.02.2025 Vastutav spetsialist: Rinat Ivanov

Leht 5/20

1.3. STANDARDID JA JUHENDMATERJALID

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt

• EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

• EVS 812-1:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 1: Sõnavara

• EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

• EVS 812-3:2018/AC:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

• EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

• EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded

• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

• EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

• EVS 835:2022 Hoone veevärk

• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon

• EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes

*EVS standardi dateerimata viide on viide standardile ilma vastuvõtu aastat määratlemata. Sellisel juhul tuleb alati

järgida standardi viimast kehtivat versiooni. Kui standardile on ilmunud muudatusi, tuleb järgida algset teksti koos

muudatustega.

• Hoonete tehnosüsteemide RYL-2002

• Sisetööde RYL-2013 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Hoone sisetööd

• Tarindi RYL-2010 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid

• Maa RYL-2010 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid

• RYL-2012 - Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid

LEPIKU ÜKSIKELAMU Aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku Töö nr: 2413 Kuupäev: 10.02.2025 Vastutav spetsialist: Rinat Ivanov

Leht 6/20

2. ASENDIPLAAN

2.1. ÜLDOSA

Hoone ehitatakse krundil pindalaga 15977.0 m2, katastritunnusega 32001:001:0674, sihtotstarbega Maatulundusmaa

100%.

Allikas: Maa-ameti geoportaal

2.2. TOPO-GEODEETILINE MAA-ALA PLAAN

Asendiplaani aluseks on geo-mõõdistus, dateeritud 27.12.2024.

Töö nr. 203/2024. Sõmeru Maamõõdu OÜ

2.3. PLAANILAHENDUS

Uus elamu on projekteeritud krundi keskele.

2.4. KINNISTU LIIKLUSKORRALDUS

Juurdepääs krundile toimub põhja suunast, Saka-Ontika-Toila tee külatee J1 teelt. Parkimine on ette nähtud hoone

põhja küljel sillutatud alal elamu ees.

2.5. TERRITOORIUMI KATENDID

Krundile rajatakse betoonkivi kattega tee ja plats.

Platsi ehitamiseks koorida kasvumuld, tee ja platsi alune täita killustikuga, Platsi äärtesse paigaldada äärekivid.

2.6. HALJASTUS JA HEAKORD

Elamu ja sissesõidu tee ning platside valmimisel rajatake haljastus, selleks tasandatakse hoonete ümbrus, vajadusel

laotatakse õuealale täiendavat sõelutud haljastusmulda. Külvatakse muru ja istutatakse ilupuud ning põõsad. Puude ja

põõsaste liigid on tellija valida, vajadusel ja soovil kaasatakse haljastusspetsialist.

Prügikastid asuvad kinnistu sissepääsu juures. Prügikastid paigaldatakse nõuetele vastavale kõvapinnalisele alusele.

Ehitusaegse ning -järgse prügimajanduse korraldamisel lähtuda omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Omanik peab

sõlmima prügiveo lepingu piirkonda teenindava prügiveoettevõttega.

2.7. PIIRDED JA VÄRAVAD

Antud projektis ei käsitleta.

2.8. VÄLISTREPID, TERASSID

LEPIKU ÜKSIKELAMU Aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku Töö nr: 2413 Kuupäev: 10.02.2025 Vastutav spetsialist: Rinat Ivanov

Leht 7/20

Terrassi materjal on puit, laudade laius 100 mm. Vundament betoon-post või kruvi vundament. Kõik

puitkonstruktsioonis materjalid allpool pinnast ja pinnasest 300 mm ülespoole kaetakse puiduimmutusvahendiga.

2.9. VERTIKAALPLANEERING

Kõrgusmärgid krundil jäävad vahemikku 52,5–56,0 abs. Hoone ümber tuleb teha maapinna kalded 1:20 hoonest eemale

kuni 3 meetri ulatuses. Elamu 0-tasapinna absoluutne kõrgus mõõdetuna EH2000 kõrgussüsteemis on +53,10 m. Krunt

on tasane, kaldega kagu poole.

Kalletega on planeeritud anda pikad kalded majas eemale, et oleks võimalik murualadele langev sademeveel

imbuda loomulikul teel pinnasesse. Krundi planeerimisel lähtuda kaldest majast krundi piiride suunas, seejuures tuleb

üleminekud krundi piiril tasandada.

2.10. SADEMEVESI

Projekteeritud sademeveekanalisatsiooni on ette nähtud juhtida sademeveed katuselt ja parklast. Katustele langev ja

autode parkimisaladelt on sademevesi planeeritud kokku koguda ja juhtida pinnase.

Maapind vahetult hoone ümber tõstetakse kõrgemaks, et tagada sadevete äravool majast eemale, kuid murualade

sademevesi imbub omal kinnistul. Sademevett ei tohi juhtida naaber kinnistutele.

2.11. EHITUSAEGNE JÄÄTMEKÄITLUS

Käesoleva hoone ehitamiseks vajalikud ehitustööd ei too endaga kaasa märkimisväärset keskkonna reostust. Ehitamise

käigus ei tekki jäätmeid rohkem kui 1m3 päevas ja kogu ehitusperioodi kestel mitte üle 10m3. Jäätmete käitlemisel tuleb

lähtuda jäätmeseadusest ja Toila valla jäätmehoolduseeskirjast.

Tööd tuleb teostada selliselt, et ei kahjustataks ümbritsevat keskkonda. Kahjustatud haljastus tuleb peale tööde lõppu

taastada. Ehitusjäätmed sorteerida ja koguda kokku ehitusjäätmete konteinerisse ning ladustada litsentseeritud firma

poolt. Tellised, betoon ja muu kivimaterjal purustatakse killustikuks ja kasutatakse pinnasetööde tegemisel

tagasitäiteks. Puitmaterjali kasutatakse võimaluse korral ehituse käigus uuesti. Samuti vajadusel väljakaevatav pinnas,

mis on kasutatav omal kinnistul haljasala tagasitäiteks ning väljakaevatav kasvupinnas kasutatakse haljasala aluskihiks.

Muudest ehitusjäätmetest sorteeritakse välja taaskasutatavad jäätmed (plast, papp), ülejäänud jäätmed utiliseeritakse.

Praht suunatakse konteinerisse, mis on pealt kaetud, et vältida tolmu levikut. Prügikonteiner eemaldatakse platsilt ja

tühjendatakse vastavalt vajadusele. Tolmav konteiner peab olema transportimisel pealt kaetud. Konteinerite alla

rajatakse kõvakate. Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõigilt

ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste jäätmekonteinerite olemasolust ja nad

on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda täitma. Konteinerid paigutada oma krundile. Juhul kui on

vajalik paigaldada konteinereid linna maale või teistele kinnistustele tuleb selles eelnevalt kokku leppida vastavate

kruntide valdajatega.

Olmeprügi ja ehitusjäätmed hoitakse õuel asuvas prügikonteineris. Prügi äraveoks ehitusperioodiks sõlmitakse leping

ehitaja ja jäätmekäitlusfirma vahel. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle

isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete

üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike

jäätmete käitluslitsents.

LEPIKU ÜKSIKELAMU Aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku Töö nr: 2413 Kuupäev: 10.02.2025 Vastutav spetsialist: Rinat Ivanov

Leht 8/20

3. ARHITEKTUUR

3.1. ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Elamu on projekteeritud selliselt, et see sobituks olemasolevasse miljöösse seda kaasaegse arhitektuuri näol rikastades.

Hoone on ühekorruseline viilkatusega. Sissepääs hoonesse on projekteeritud kirde poolt. Terrassile pääseb elutoast.

3.2. VÄLISVIIMISTLUS

Välisviimistluse materjalid koos toonidega:

1. Välisvoodrilaud tüüp UYV-21x145, peensaetud pinnaga, värvitoon pruun (TEKNOS T7075)

2. Valtsplekkprofiil ''Classic'', toon tumehall (Ruukki RR-23)

3. Sokli maapealne osa: akrüülvärv nt. Sakret FC, värvitoon tumehall (nt. Diabas 1)

4. Aknad ja aknaplekid: PVC-profiil, toon tumehall (Ruukki RR-23)

5. Vihmaveesüsteemi ja katuse plekkdetailid: värvitoon tumehall (Ruukki RR-23)

6. Terass: terassilaud, värvitoon pruun sügavimmutusainega

3.3. SISEVIIMISTLUS

Siseviimistlusel kasutada võimalikult palju naturaalseid materjale. Käesoleva eelprojektiga nähakse ette üldised

soovitused ruumide viimistlemiseks.

• Elutuba, köök, magamistoad:

Põrand: puitparkett/keraamiline plaat. Sein: värv. Lagi: värv.

• Vannituba, wc:

Põrand: keraamiline plaat. Sein: keraamiline plaat. Lagi: värv.

3.4. HOONE TEHNILISED ANDMED

1. Hoonete arv krundil 1

2. Ehitisealune pind 137,1 m2

3. Korruselisus 1

4. Hoone suletud netopind 143,4 m²

5. Hoone köetav pind 112,0 m2

6. Tehnoruumide pind 7,6 m2

7. Maapealsete osa maht: 544,9 m³

8. Hoone pikkus 16,2 m

12. Hoone laius 13,7 m

13. Hoone kõrgus maapinnast 5,7 m

15 Absoluutne kõrgus 53,1 m

14. Tulepüsivuse aste TP3

LEPIKU ÜKSIKELAMU Aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku Töö nr: 2413 Kuupäev: 10.02.2025 Vastutav spetsialist: Rinat Ivanov

Leht 9/20

4. KONSTRUKTIIVNE OSA

Tegemist on arhitektuurse projekti konstruktsioonide kirjeldusega. Hoone konstruktsioonid lahendada eraldi

konstruktiivse projektiga.

4.1. TEHNILISED LÄHTEANDMED

Ehitise elueaks on kavandatud 50 aastat.

4.2. RADOONIKAITSE MEETMED

Antud krunt kuulub kõrge radooniriskiga alade loetellu, kus majade siseõhus esineb sageli kõrge radooni

kontsentratsioon. Tuleb tagada hoone ruumiõhu radooni taseme vastavus toodud normidele ja radooniohutu keskkond

hoonete siseruumides. Tuleb kavandada meetmed hoone radooni ohutumaks muutmiseks ja rakendada komplektseid

radoonikaitse meetmeid vastavalt:

• EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister määrus nr 19 “Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase”,

28.02.2019

4.3. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS

Ehitis on projekteeritud lähtudes järgmistest soojajuhtivustegurite saavutamise eesmärkidest:

• Põrand pinnasel PP-01 U=0,15 W/m2K

• Välissein VS-01 U=0,20 W/m2K

• Pööningulagi U=0,10 W/m2K

• Katuslagi U=0,16 W/m2K

• Avatäited (aknad) U=0,80 W/m2K

• Avatäited (uksed) U=1,0 W/m2K

4.3.1. VUNDAMENDID, POSTID JA TALAD

Vundamendid – Plaatvundament. Vundament rajatakse tihendatud killustikust alusele. Sokli osa kattakse

hüdroisolatsiooniga ning soojustatakse 100 mm EPS 120 vahtpolüsterooliga väljaspoolt.

4.3.2. PÕRANDAD

Hoone põrandaks armeeritud betoonplaat, mis valatakse soojustuskihi peale, põrandate alla paigaldatakse 2x 100mm

EPS 80 perimeeter soojustusplaat. Põranda alune tagasitäide tihendatakse kihtide kaupa.

4.3.3. KANDEVSEINAD

Kandvad seinad on Bauroc Ecoterm 375 mm poorbetoonplokkidest.

Viimistlusklass peab vastama vähemalt klass 1 tasemele maapealsetes hoonemahtudes.

4.3.4. VAHELAED

Vahelaed on monteeritavatest puitfermidest.

4.3.5. TREPID JA KALDTEE

Peasissekäigu välistrepp ja maja taga asuv terrass ehitatakse puidust.

4.3.6. AKNAD

LEPIKU ÜKSIKELAMU Aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku Töö nr: 2413 Kuupäev: 10.02.2025 Vastutav spetsialist: Rinat Ivanov

Leht 10/20

Paigaldada PVC aknad, raami toon RR23 grafiithall. Akende soojusjuhtivus U=0,7 W/m2*K. Kinnitustarvikud ja tihendid

vastavalt tootja standardile. Paigaldatakse vastavalt tootja juhistele.

4.3.7. VÄLISUKSED

Peasissepääsu välisuks – metalluks, toon tumehall. Terrassi lükanduks PVC, raami toon tumehall.

Nõuded tulepüsivusele – ei esitata. Kinnitustarvikud ja tihendid – vastavalt uksetootja standardile. Lukud – vastavalt

kooskõlas tellijaga. Rautised (lingid, riivid, sulgurid, piirajad, hinged) – vastavalt uksetootja standardile ja kooskõlas

tellijaga.

Uksed paigaldatakse vastavalt tootja juhistele. Välisuste soojusjuhtivus U=1,0 W/m2*K

4.3.8. TERASS

Terrass on ette nähtud puitkonstruktsioonis. Puittalad, mis toetuvad vundamendi postidele, peavad olema

süvaimmutatud.

Terrassi ehitusel kasutatavad materjalid peavad vastama tuletundlikkusele Dfl-s1.

4.3.9. KATUS

Hoone katus on tuulutatav viilkatus. Katuse kandekonstruktsioonideks on puitsarikad, materjali ristlõige 50x200 mm 18ABC C24 sammuga 600 mm, sarikatele kinnitatakse katuse aluskate ning seejärel roov laudis.

4.4. AVATÄITED

Hoone uste ja akende kohta koostatakse avatäidete spetsifikatsioonid. Hoone välisuks on metalluks, U=1,0 W/(m2·K).

Aknad on kavandatud PVC raamidega, kolmekordse klaaspaketiga, U=0.8 W/(m2·K).

4.5. RUUMID

4.5.1. VAHESEINAD

Hoonesisesed vaheseinad laotakse nt. Fibo betoonplokkidest. Viimistletakse vastavalt tellija soovile värviga. Niisketes

ruumides ja piirkondades nt. WC, vannituba ja köögivalamu taga kasutada keraamilist plaati. Niisketes kohtades

teostada hüdroisolatsioon.

4.5.2. VAHEUKSED

Kõik uksed on puituksed. Lukud, hinged, tarvikud, käepidemed jne. paigaldatakse kooskõlas tootja standardiga.

4.5.3. SISETREPID

Hoone on ühekorruseline.

4.5.4. PÕRANDAKATTED

Põrandakatted paigaldatakse vastavalt tellija soovile. Eluruumides nt laminaatparkett; WC-s, vannitoas paigaldada

keraamilised plaadid.

Laminaatparketi alla paigaldatakse vahtpolüstüreenist alus paksusega 2 mm. Kõigis niisketes ruumides teha põranda

alusele hüdroisolatsioon enne põrandakatte paigaldamist. Niisketes ruumides põrandate ja seinte

kokkupuutekohtadesse kleepida nurgatugevdus teipi.

4.5.5. LAED

Üldiselt eluruumide laepinnad viimistletakse täiendavalt, ripplagede vajadusel on kavandatud kuivkrohv-plaatidest

ripplaed, mis viimistletakse. Täpne ripplagede vajadus ja tüüp antakse järgmiste projekteerimisetappidega.

4.5.6. KOLDED JA LÕÕRID

LEPIKU ÜKSIKELAMU Aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku Töö nr: 2413 Kuupäev: 10.02.2025 Vastutav spetsialist: Rinat Ivanov

Leht 11/20

Kolded ja lõõrid peavad vastama EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus”. Osa 3: Küttesüsteemid nõuetele. Küttekolded

rajatakse professionaalse meistri poolt. Kamina jaoks rajatakse moodulkorsten.

4.6. TERVISEKAITSENÕUDED

Hoone akustilised parameetrid on projekteeritud vähemalt miinimumnõuete tasemel vastavalt standardile EVS

842:2003 “Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.

• Nõuded välisseinte ja akende helipidavusele: R’w = 30 dB

• Nõuded tube eraldavate seinte helipidavusele: R’w = 40 dB

• Liiklusmüra normtase elu-ja magamisruumides: LpA,eq,T = 35dB

Normikohase müra saavutamiseks valitakse võimalikult väikese müratasemega agregaadid, mis tagavad, et

siseruumidesse ning naaberkinnistuteni jõudev müra on piisavalt väike. Lisaks kindlustatakse projekteeritavate hoonete

välispiirete helipidavus heal tasemel ehituskvaliteediga.

4.7. VIHMAVEESÜSTEEM

Hoonele on projekteeritud lamekatus. Hoone väline vihmavee äravool lahendatatakse välispüstikutega. Projekteeritud

sademeveekanalisatsiooni on ette nähtud juhtida sademeveed katustelt ja parklast. Sademe vett reoveekanalisatsiooni

juhtida ei ole lubatud. Sademevee juhtimine ja valgumine kõrval asuvatele kinnistutele on keelatud. Katustele langev ja

autode parkimisaladelt on sademevesi planeeritud kokku koguda ja juhtida pinnasesse.

LEPIKU ÜKSIKELAMU Aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku Töö nr: 2413 Kuupäev: 10.02.2025 Vastutav spetsialist: Rinat Ivanov

Leht 12/20

5. TULEOHUTUS

5.1. TEHNILISTE JA PROJEKTEERIMISNORMIDE, STANDARTIDE NING JUHENDAMETRJALIDE

LOETELU

Projekt on koostatud vastavalt nõuetele:

• Tuleohutuse seadus 05.05.2010, redaktsioon 01.01.2023

• Siseministri määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”,

01.03.2021

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile”, 08.07.2023

• Siseministri määrus nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”, 22.01.2024

Projekti tuleohutusosa koostamiseks vajalikud standardid:

• EVS 812-1:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 1: Sõnavara

• EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

• EVS 812-3:2018/AC:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

• EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

• EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded

5.2. EHITISTE TULEOHUTUSKLASS, KASUTUSVIIS JA KASUTUSOTSTARVE

Projekteeritud hoone tulepüsivusklass TP3

Projekteeritud hoone kasutamise otstarve Üksikelamu (11101)

Projekteeritud hoone kasutusviis I kasutusviis

5.3. TULEOHUTUSKUJA, KONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSAJAD, ERIPÕLEMISKOORMUS

Hoone eripõlekoormus alla 600 MJ/m²

Korruselisus 1

Hoone kõrgus 5,7 m

Hoone kuja naaberhoonetest vähemalt 8 m

Kandekonstruktsioonide tulepüsivus ei määrata

Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus ei määrata

5.4. KONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS, TULETUNDLIKUS

1. Põrandate klass – esimese korruse põrandatele nõudeid ei esitata.

2. Siseseinte ja lagede pinnakihi süttivustundlikuse ja tuleleviku klass – D-s2, d2.

3. Välisseinte pinnakihi süttivustundlikuse klass - D-s2, d2.

4. Õhutuspilu välispinna tuletundlikkus - D, d2.

5. Lae tuletundlikus – D-s2, d2

6. Köögi väljatõmbekanal – TP EI 15; tuletundlikkus vähemalt A2-s1,d0.

7. Ventilatsioonisüsteemi tuletundlikkus – vähemalt A2-s1,d0.

8. Terrassi põrand – Dfl-s1.

9. Terrassi tulepüsivus – nõudeid ei ole.

10. Katusekatte klass – Broof (t2-t4).

11. Tehnoruum: Seinad ja lagi B-s1,d0; Põrand Dfl- s1

5.5. HOONES VIIBIVATE INIMESTE ARVU PIIRANGUD

LEPIKU ÜKSIKELAMU Aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku Töö nr: 2413 Kuupäev: 10.02.2025 Vastutav spetsialist: Rinat Ivanov

Leht 13/20

Arvestuslik inimeste arv hoones ja tõenäoliselt võimalik maksimaalne hoones viibivate inimeste arv: piiranguta.

5.6. EVAKUATSIOONILAHENDUS JA SUITSUEEMALDAMISE PÕHIMÕTTED

Evakuatsiooniteid ei määrata. Hoone esimeselt korruselt on võimalik pääseda avatavate uste ja akende kaudu vahetult

õue. Peamine väljumistee on välisuks, mille ava laius on 1000 mm ja kõrgus 2100 mm. Uks on seestpoolt avatav ilma

võtmeta. Hädaväljapääsuks on aknad või terrassiuksed. Suitsueemaldus hoonest on lahendatud avatavate akende ja

uste abil.

5.7. PÄÄSUD KATUSELE

Hoone on viilkatusega. Katusele pääseb kirdepoolse hoonevälise redeliga.

5.8. VENTILATSIOONI- JA KÜTTESEADMETE TULEOHUTUS

5.8.1. VENTILATSIOON

Ventilatsioonisüsteem tuleb rajada nii, et oleks takistatud tule ja suitsu levimine ventilatsioonikanalis. Köögi

väljatõmbekanali torustik peab olema tulepüsivusega EI15 ja tuletundlikkuse klassiga vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja

väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.

5.8.2. KÜTE

Hoone küte on lahendatud õhk-vesi soojuspumba baasil toimiva vesi põrandaküttega. Kütteseadmete paigaldamisel

järgida tootjapoolseid juhendeid ja ettekirjutusi. Juhul, kui tootjapoolses paigaldusjuhendis tuleohutuse kohta

informatsioon puudub, tuleb lähtuda ja aluseks võtta kehtivad tuleohutusnõuded ja tehnilised erinormid.

5.8.3. TULEOHUTUSPAIGALDISED

Elamusse paigaldatakse autonoomsed tulekahju signalisatsiooniandurid vastavalt siseministri määrusele nr 17 “Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”, 01.03.2021. Suitsuandurite kogus määrata kohapeal

(soovitavalt kõikidesse magamistubadesse, kööki ja elutuppa). Elutoas tuleb lisaks paigaldada ka vinguriandur.

Hoonesse on planeeritud järgmised kütteseadmed:

• Õhk-vesi soojuspump nom. võimsusega 12 kW nt. Daikin Altherma 3R

Soojuspumbal on ette nähtud integreeritud boiler mahuga 230 l sooja tarbevee jaoks.

• Valmiskamin nt, Alea nom. võimsusega 5 kW.

Abiküttesüsteemiks on kavandatud valmiskamin nominaalvõimsusega 5 kW . Korruse plaanil on märgitud perspektiivne

asukoht kamina paigaldamiseks.

Piirnevad ehituskonstruktsioonide osad peavad olema isoleeritud kaminast tuleneva sooja eest barjääriga ning vähemalt

ühe mitte täielikult suletava võrega või piisava soojusisolatsiooni kihiga. Viimistlusmaterjalide pinnatemperatuur ei tohi

ületada 50 C. Kaminasüdame ja kaitsekatte vahele peab kogu kaminasüdamiku pikku ses ja laiuses jääma minimaalne

vaba ruum ( vastavalt toote tehnilise dokumentatsioonile ), et konvektsioon saaks vabalt liikuda ning takistada kamina

ülekuumenemist.

Üldjuhul kaminsüdamiku paigaldamisel ning kaitsekesta ehitamisel tuleb jälgida standardile EVS 812

3:2018/AC:2018; Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid ning tootjapoolse kasutus ja paigaldusjuhendile.

Suitsulõõrid eraldada puitkonstruktsioonidest vajaliku katikuga (näiteks 100 mm tuletõkkevill, mahukaal vähemalt 100

kg/m3, paakumistemperatuur 9000°C). Esimesele korrusel peab olema suitsulõõride puhastusluugid (tahmaluugid).

Tahmaluukide raamid valmistada temperatuurivaheldusele hästi vastupidavast materjalist. Luukide alumine serv peab

jääma põlevmaterjalist põrandast ja seinast vähemalt 50 mm kaugusele, tahmaluugi kohalejääv ohutuskuja peab olema

vähemalt 150 mm. Luukide ette jäetakse vähemalt 0,6 m ruumi puhastustööde tegemiseks. Puhastusluukide

minimaalseks suuruseks on 65 x 130 mm.

LEPIKU ÜKSIKELAMU Aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku Töö nr: 2413 Kuupäev: 10.02.2025 Vastutav spetsialist: Rinat Ivanov

Leht 14/20

Korstna ehitamisel pidada kinni tootjapoolsest paigaldusjuhendist. Paigaldatavad korstnad peavad olema varustatud

korstna andmeplaadiga.

Korsten peab olema kogu pikkuses kontrollitav. Korstna kõrgus peab vastama EVS 812-3:2018

Põlevmaterjalist ehitusosad tuleb paigutada nii kaugele suitsulõõri seina välispinnast, et nende temperatuur ei tõuseks

kõrgemale kui 800 C. Korstna temperatuuriklass peab olema valitava kütteseadme max. väljundtemperatuuriga võrdne

või suurem. Korsten isoleerida põlevatest ehituskonstruktsioonidest vastavalt EVS 812-3:2018 järgi. Korstna läbiviigud

vahelaest ja katuslaest tuleb teostada vastavalt korstna tootja juhistele (kui on olemas). Korstna läbiviigud ehitise

osadest isoleeritakse mittepõleva soojusisolatsioonimaterjaliga, nt mineraalvillaga, mahukaaluga vähemalt 100kg/m³,

ja maksimaalse töötemperatuuriga vähemalt 400° C.

Korstna läbiviik vahe- või katuslaest, mille pikkus on tavapärasest suurem (üle 200 mm) ja korstna tootja ei ole andnud

täpsemaid juhiseid läbiviigu teostamiseks, tuleb temperatuuriklassiga T400 suurem/võrdne korstna läbiviik vahelaest

isoleerida vastavalt joonisel 4 näidatule, kus X on korstna tootja nõutav isolatsioonikihi paksus tavapärase pikkusega

(kuni 200 mm) läbiviigu puhul. Välimine mineraalvilla kiht peab ulatuma minimaalselt 100 mm üle soojustuse, et

vähendada nt puistevilla või muu põlevmaterjali sattumist tuulutusvahesse, mille minimaalne laius võib olla 50 mm.

Rajatavaid korstnaid peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui selle dokumentatsioonis on ette

nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb puhastada

vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.

Küttekolde avade ette paigaldada plekk või keraamiline plaat vastavalt paigaldusjuhendile. Uksega kolde korral

vähemalt 400 mm ette ja 100 mm külgsuunas. Kui koldel on esiservas 50 mm kõrgune ääretõke või kui kolde sügavus

on üle 750 mm, siis peab mittepõlev põrandakate ulatuma koldesuu esiservast minimaalselt 600 mm eemale.

Põrandalaudis, seinavooder, vahelae alumise pinna vms põlevmaterjalist vooder võivad ulatuda suitsulõõri välispinnani,

kui laudise või voodri paksus on kuni 30 mm. Samuti võib kuni 150 mm kõrgused põranda- või kateliistud paigaldada

suitsulõõri seina välispinnale. Põrandalaudise või muust põlevmaterjalist katteliistude paigaldamine vastu suitsulõõri

välisseina eeldab kütterežiimis ranget kinnipidamist, mille korral ei tohi suitsu temperatuur lõõris ületada 400 °C või

lõõri välispinna temperatuur tõusta üle 80 °C. 812-3:2018 punkti 5.6.1 kohaselt võib kütusekogust, millest piisab kuni

kaheks küttekorraks, hoida kütteseadme läheduses.

Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega

vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.

Kõik suitsulõõrid ja küttekolded peavad vastama EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus”. Osa 3: Küttesüsteemid nõuetele.

Küttekolded rajatakse professionaalse meistri poolt vastavalt eelnevalt koostatud paigaldusjoonistele.

Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega

vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.

Kõik suitsulõõrid ja küttekolded peavad vastama EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus”. Osa 3: Küttesüsteemid nõuetele.

Küttekolded rajatakse professionaalse meistri poolt vastavalt eelnevalt koostatud paigaldusjoonistele

5.9. EHITISTE VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI

Kustutusvee tulekahju normvooluhulk I kasutusviisiga ehitise puhul, mille põlemiskoormus on kuni 600 MJ/m² kohta on

10 l/s ning arvestuslik tulekahju kestus 3 tundi.

Ehitatava elamu ja hetkel olemasoleva lähima naaberkinnisul asuva hooneni on vahemaa ca 50 m.

LEPIKU ÜKSIKELAMU Aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku Töö nr: 2413 Kuupäev: 10.02.2025 Vastutav spetsialist: Rinat Ivanov

Leht 15/20

Majast kuni krundi piirini on vahemaa on rohkem kui 20 m. Tuletõrjevahenditele tagab hoonele juurdepääsu 3,5 m

laiune juurdepääsutee.

Hoonele lähimad tuletõrje veevõtu koht asub ca 360m kaugusel Inestu kinnistul (32001:001:0260) asuvast reservuaarist.

Majast kuni krundi piirini on vahemaa on rohkem kui 15,0 m. Tuletõrjevahenditele tagab hoonele juurdepääsu 3,5 m

laiune juurdepääsutee.

6. TERVISEKAITSENÕUDED

6.1. KESKKONNAMÕJUD

Hoone ehitamisega ei kaasne suurt reostuse ohtu. Kõik kasutatavad kemikaalid sh värvid, lahustid, lakid tuleb käidelda

vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele normidele, määrustele ja seadustele.

6.2. JÄÄTMEKÄITLUS

Jäätmed ja olmeprügi kogutakse prügikottidesse ja paigutatakse prügikonteinerisse. Prügikonteineri asukoht on ette

nähtud kinnistule sissesõidu lähedal kinnistu põhjaosas. Jäätmeveo korraldamiseks sõlmida leping jäätmeveoluba

omava firmaga. Ehitustööde ajal tekkivad ehitusjäätmed sorteeritakse ja veetakse prügilasse vastavat litsentsi omava

ettevõtte poolt. Ehitusjäätmete äraandmist tõendav dokumentatsioon tuleb säilitada koos muu ehitus

dokumentatsiooniga. Peale ehitustööde lõppu korrastatakse krunt.

6.3. RUUMIDE KUNSTLIK VALGUSTUS

Ruumide valgustus lahendatakse eraldi elektriprojektiga. Kunstliku valgustuse projekteerimisel lähtuda valgustiheduse

normidest.

6.3.1. RUUMIDE LOOMULIK VALGUSTUS

Kõikidele ruumidele on tagatud loomulik valgustus.

6.3.2. RUUMIDE SISEKLIIMA

Ruumide sisetemperatuurid (kütteperioodil):

eluruumid + 21 °C

vannituba + 22 °C

Tehnoruum + 16 °C

6.3.3. RUUMIDE HELIISOLATSIOON

Müra normtasemetes on lähtutud EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ ja Sotsiaalministri

01.01.2021 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“. Müra eluruumis ei tohi ületada päeval 40 dB ja öösel 30 dB. Välispiirde

ühisisolatsioon : >24 dB (õhumüra).

6.3.4. SISEVIIMISTLUSMATERJALIDELE ESITATAVAD NÕUDED

Viimistlusmaterjalid ja nende paigaldusaine ei tohi esile kutsuda mürgistusi, allergiat ega teisi tervisehäireid.

Siseviimistlusmaterjalid peavad olema ohutud inimese tervisele ja elule. Viimistlusmaterjalid peavad olema hästi

vastupidavad ja hästi puhastatavad. Värvitud pinnakatted peavad vastama ruumi kasutusotstarbele ja olema

puhastatavad ning pestavad.

LEPIKU ÜKSIKELAMU Aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku Töö nr: 2413 Kuupäev: 10.02.2025 Vastutav spetsialist: Rinat Ivanov

Leht 16/20

Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama „Eesti ehituses kasutusohutuse nõuetele vastavate kahjulikke ühendeid

sisaldavate toodete ja materjalide loetelu“ (Eesti Ehitusteave ET-2 0110-0322, välja antud september 2001) ning omama

Päästeameti sertifitseerimisbüroo poolt väljastatud tuleohutusalast sertifikaati.

LEPIKU ÜKSIKELAMU Aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku Töö nr: 2413 Kuupäev: 10.02.2025 Vastutav spetsialist: Rinat Ivanov

Leht 17/20

7. TEHNOSÜSTEEMID

Eriosade kohta tehakse eraldi projektid. Kõikide eriosade (elektri-, side-, vee-, kanalisatsiooni-, küte- ja ventilatsiooni-)

projektid tellitakse/kooskõlastatakse eraldi. Arhitektuuriosas on kirjeldatud lahenduste üldpõhimõtted.

7.1. KÜTE JA VENTILATSIOON

Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. Elementide tööea määrab tootja.

Täpsemalt lahendatakse eriprojektiga.

7.1.1. NORMDOKUMENDID

Aluseks võetud põhilised normdokumendid:

• Eesti Standard EVS-EN 12831-1:2017: Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku küttekoormuse arvutusmeetodid

• Eesti Standard EVS-EN 16798-1:2019: Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks

ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast

• Eesti Standard EVS 844:2022: Hoonete kütte projekteerimine

Kõik tehnosüsteemid peavad olema paigaldatud vastavalt RYL 2002-le, tehnosüsteemide paigaldamise üldistele

kvaliteetnõuetele ja toote valmistaja poolt toodetele kaasaantavatele paigaldusjuhenditele.

7.1.2. KÜTE

Hoonesse on planeeritud järgmised kütteseadmed:

• Õhk-vesi soojuspump nom. võimsusega 8 kW nt. Daikin Altherma

• Valmiskamin nt. Alea 5kW

7.1.3. VENTILATSIOON

Elamusse kavandatakse paigaldada rekuperatsioonsüsteemil põhinev ventilatsioonseade. Seade juhindub automaatselt

ruumis olevast temperatuurist ja niiskusastmest. Süsteemi SFP 1.2 kW/(m3/s). Õhuvooluhulk sissep./väljat. 0.10/0.10

(m3/s). Loomuliku ventilatsiooni võimalus tagatakse avatavate akende-ustega ning täiendavalt akende

mikrotuulutusega. Igasse ventileeritavasse ruumi tagatakse värske õhu juurdevool otse sissepuhkesüsteemist või siis

siirdõhuna. Ventilatsiooni õhuhulgad valitakse vastavalt kehtivatele normidele.

7.2. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Hoone ja kinnistu vee- ja kanalisatsioonisüsteemi kohta koostatakse eraldi projekt vähemalt põhiprojekti mahus.

Käesolevas projektis kirjeldatakse süsteemide põhimõttelisi lahendusi.

Aluseks võetud põhilised normdokumendid:

• Keskkonnaministri 01.10.2019.a määrusega nr 31 "Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja

kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus"

• EVS 835:2022 „Hoone Veevärk“, kehtiv alates - 01.04.2022

• EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“, kehtiv alates - 01.04.2022

• EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“, kehtiv alates - 01.06.2021

• EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“,kehtiv alates - 01.06.2021

7.2.1. VEEVARUSTUS

Kinnistu veevarustuse jaoks teha kinnistul puurkaevu. Puurkaevu lahendada eraldi projektiga.

Hoone nii külma- kui soojaveevarustuse projekteerimisel on kasutatud ja opereeritud

alljärgnevate vooluhulkadega. San. seadmete normvooluhulk:

LEPIKU ÜKSIKELAMU Aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku Töö nr: 2413 Kuupäev: 10.02.2025 Vastutav spetsialist: Rinat Ivanov

Leht 18/20

• kätepesu segisti – KV=0,1 l/s ja SV=0,1 l/s

• köögisegisti – KV=0,2 l/s ja SV=0,2 l/s

• dušisegisti – KV=0,2l/s ja SV=0,2l/s

• WC-pott – KV=0,1l/s

7.2.2. KANALISATSIOON

Elamu heitvete kanaliseerimiseks ja puhastamiseks rajatakse imbväljakuga Biopuhasti nt Bioroc Monoblock 2- 800.

Vastavalt Keskkonnaministri 01.10.2019.a määrusele nr 31 "Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja

kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus" § 4 Maa-alused või pealt kinnised mahutid ning

kinnises hoones paiknevad reovee puhastusseadmed , Väikepuhasti projekteeritud reostuskoormus, ie 50-299 on

nõutud kuja 25m.

Biopuhasti rajamisel tuleb jälgida järgmiseid nõudeid: heit- ja sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi

vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Reovee põhjavette

ning reo- ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud.

Biopuhasti rajamisel tuleb jälgida järgmiseid nõudeid: heit- ja sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi

vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Reovee põhjavette

ning reo- ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud. Omapuhasti kuja peab olema vähemalt 5 m.

Omapuhasti rajamisel peab arvestama Keskkonnaministri määruses 01.10.2019 nr 31 „Kanalisatsiooniehitise

planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus” toodud nõuetega.

Biopuhasti planeerimisel peab arvestama veeseaduse §-s 127 lõikes 1 sätestatud nõudeid, et heitvee ja saasteainete

pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit

sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist (puudutab ka puurkaevu sanitaarkaitse- ja hooldusalasid) ja lähemal kui 50

meetrit veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.

Biopuhasti läbinud vesi suunatakse imbpeenrasse. Tagatud peavad olema suublasse juhitava heitvee omadused

vastavalt KM määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

Kanalisatsiooni välistorustik kuni biopuhastini paigaldada plasttorudest PVC d110mm SN8 pikkusega 9m kaevisesse

kaldega 0,02> äravoolu suunas. Kanalisatsiooni väljaviik d110mm juhitakse vundamendist välja kaitsehülsis d160mm.

.

7.3. SADEMEVEEKANALISATSIOON

Katustele langev ja autode parkimisaladelt on sademevesi planeeritud kokku koguda ja juhtida tänava krunti..

7.4. ELEKTRI JA SIDEVARUSTUS

Elektrienergiaga varustamine toimub elektrivõrgust allmaaelektrikaabliga – vastavalt Elektrilevi tehnilistele

tingimustele. Täpsemalt lahendatakse eriprojektiga. Tehnosüsteemide kavandatav töö- ja kasutusiga on vähemalt 20

aastat.

7.4.1. NORMDOKUMENDID

Projekti koostamisel ja ehitamisel lähtuda kehtivatest dokumentidest:

• Ehitusseadustik 11.02.2015, redaktsioon 18.10.2024

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile”, 08.07.2023

• Seadme ohutuse seadus 10.05.2024 ja selle alusel kehtestatud nõuded;

• EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard;

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt

LEPIKU ÜKSIKELAMU Aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku Töö nr: 2413 Kuupäev: 10.02.2025 Vastutav spetsialist: Rinat Ivanov

Leht 19/20

• EVS-HD 60364-4-41:2017/A12:2019 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41:

Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest;

• EVS-HD 60364-4-42:2011/A11:2021 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42:

Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest;

• EVS-HD 60364-4-43:2023 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43:Kaitseviisid. Liigvoolukaitse;

• EVS-HD 60364-5-54:2011/A1:2022 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54:

Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid;

• EVS-EN 50110-1:2023 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded;

• EVS-EN 12665:2024 Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku alused

7.5. ELEKTRIVARUSTUS

Elektrivarustuse liitumine teostada eraldi projektiga.

Tehnovõrkude kohta koostatakse eraldi projektid trasside rajamisel.

Peajaotuskilp paigaldada tehnoruumi seinale. Peamised kaabliteed ja harukarbid asuvad vahelae kohal, pistikupesade

ja lülitite kaablid süvistatakse seintesse.

Pistikupesad paigaldada põrandast üldjuhul 0,30 m kõrgusele ja valida soovituslikult turvariividega. Niiskete ruumide

valgustid ja lülitid peavad vastama IP44 kaitseastmele.

Elektripaigaldis on ühtne komplekt. Paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama antud valdkonnas kehtivatele EL

direktiivide 2006/95/EÜ ”Madalpingeseadmed” ja 2004/108/EÜ “Elektromagnetiline ühildatavus” alusel kehtestatud

tootestandardite nõuetele ning omama CE vastavusmärki, lähtudes “Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse”

nõuetele. Elektriseadmete ja materjalide hanget ja paigaldust teostav töövõtja peab omama MTR vastavat

registreeringut. Elektritööde kvaliteet peab vastama “Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised

kvaliteedinõuded II osa” nõuetele. Elektritööde ettevõtja peab enne hanget kooskõlastama rühmakeskuse ja

paigaldustarvikute (lülitid, pistikupesad, regulaatorid jne) värvitooni tellija, arhitektiga, samuti tuleb kooskõlastada enne

tööde algust tugevvoolu ja nõrkvoolu töövõtjate vahel kasutatavate paigaldustarvikute tootja, sari ja värv.

Tugevvoolupaigaldustarvikud peaksid olema käidu seisukohast ja esteetilistest kaalutlustest tulenevalt sama tootja

samast sarjast.

Kasutusloa taotlemiseks tuleb teostada elektripaigaldise nõuetekohasuse kontroll.

7.6. SIDEVARUSTUS

Sidevarustuse liitumine teostada eraldi projektiga.

Tehnovõrkude kohta koostatakse eraldi projektid trasside rajamisel.

Projekti nõrkvoolu osas antakse lahendus järgmistele eriosadele:, arvuti ja sidevõrk. Käesoleva hetkel on

sidekommunikatsiooni võrk rajatud. Hoone sisene sidekommunikatsiooni võrk planeeritakse arvutiside ja tv süsteemide

jaoks, eristamine toimub ühenduskaablite kommuteerimisega andmesidekapis. Elamusisesed jaotusseadmed (modem,

ruuter jms.) paigaldada elektrikilbi nõrkvoolu ossa. Sidevõrgu pistikupesad paigaldada elektritoite pesade vahetusse

lähedusse. Nõrkvoolu kaablid paigaldada varjatult hoone konstruktsioonides, (ripp)lagede taga ning süvistatuna seintes,

tehnilistes ruumides pinnapealselt. Tugevvoolukaablitega ühistele kaabliteedele paigaldamisel tuleb tugev ja nõrkvoolu

juhistikud paigaldada üksteisest eraldatud rühmadena. Lubatav minimaalne vahekaugus tugevvoolukaablitest ja

torustikest röö psel kulgemisel 50 mm. Kaablikaitsetorude kasutamisel paigaldada nõrkvoolukaablid eraldi torudesse.

Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel peab tihenduse tulekindlusaste vastama seina

tulekindlusastmele, kuid ei tohi olla väiksem kui 30 min. Tugev ja nõrkvoolu paigaldustarvikud valida üldjuhul sama

tootja samast tootesarjast, kasutatavate tarvikute tüübid kooskõlastada enne tööde algust tugevvoolu töövõtjaga.

Erandid kooskõlastada tellijaga. Ohutuse ja häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused

ühendada hoone potentsiaaliühtlustusseadmega (PE).

LEPIKU ÜKSIKELAMU Aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku Töö nr: 2413 Kuupäev: 10.02.2025 Vastutav spetsialist: Rinat Ivanov

Leht 20/20

7.7. HOONE TEHNOSÜSTEEMIDE KAVANDATAV KASUTUSIGA

• EVS 835:2022 „Hoone Veevärk“, kehtiv alates - 01.04.2022

• EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“, kehtiv alates - 01.04.2022

• EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“, kehtiv alates - 01.06.2021

• EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“,kehtiv alates - 01.06.2021

• EVS 844:2022 „Hoonete kütte projekteerimine“, kehtiv alates 18.04.2022

• EVS-EN 50110-1:2023 “Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded”, kehtiv 16.10.2023.

Ventilatsioonitorustikud – 50 aastat;

Veetorustikud – 50 aastat;

Elektrikaablid – 50 aastat;

Küttetorustikud, kanalisatsioon – 50 aastat.

Elektripaigaldised – 10 aastat (iga 10 aasta järel teostada elektripaigaldiste

nõuetekohasuse kontroll)

Ventilatsiooniseadmed – 20 aastat

Kütteseadmed – 20 aastat

±0.00=53.10

6

Pu ur

ka ev

u ku

ja R1

0.0

Biopuhasti kuja R25.0

1

2

3

4

5

6

Perspektiivne elektriliitumiskilp

6.0

16.2 13.7

32.7

38.4

Töö nimetus:

Staadium:Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

Joonise nr:

Töö number:

Mõõtkava:

ASPROFF EHITUS OÜ Reg. Nr. 10056556 Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 44a-7, 31026 tel. 55503544 e-mail:[email protected]

Tellija:

Koostas: Deniss Vezikov Faili nimetus:Allkirjastatud digitaalselt 10.01.2025

Eraisik Tanel Laudmaa tel: +372 56919115 e-mail: [email protected] aadress: Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Ahtme linnaosa, Maleva tn 9

1 : 500AR-4-02

Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla,

LEPIKU ÜKSIKELAMU

ASENDIPLAAN

EP 2413

2413_EP_AR-4-02_asendiplaan

Lepiku

Rinat IvanovKoostas: Allkirjastatud digitaalselt 10.01.2025

OBJEKTI TEHNILISED NÄITAJAD

Ehitise nimetus: Elamu

Peamine kasutusotstarve: Üksikelamu

Ehitusalune pind: 143,4 m²

Maapealsete korruste arv: 1

Maapealsete osa maht: 506,9 m³

Pikkus: 15,2 m

Laius: 14,2 m

Kõrgus: 5,7 m

Absoluutne kõrgus: 58,8 m

Suletud netopind: 112,0 m²

Köetav pind: 112,0 m²

Hoone tulepüsivusklass: TP3

Hoone kasutusviis: I

KRUNDI ANDMED

Kinnistu aadress: Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla, Lepiku

Katastriüksus: 32001:001:0674

Maaüksuse pindala: 15977,0 m²

Sihtotstarve: Maatulundusmaa 100%

SÕMERU MAAMÕÕDU OÜ 203/2024

Lepiku katastriüksus Saka küla, Toila vald, Ida-Virumaa

1:500 Maa-ala geoalus

TINGMÄRGID

ÜKSIKELAMU EHITUSALUNE PIND

PROJEKTEERITAV VEEVÄRGI TORU

TEHNOVÕRGUD

KATASTRIPIIR

17 HOONE NURGAPUNKTI TÄHIS

PROJEKTEERITAV REOVEEKANALISATSIOONI TORU

PROJEKTEERITAV BET.TÄNAVAKIVIDEST TEEKATE

PROJEKTEERITAV ELEKTRILIINI MAAKAABEL

SISSEPÄÄS HOONESSE

SISSEPÄÄS KRUNDILE

PRÜGIKAST

PROJEKTEERITAV SÕIDUKITE PARKIMISALA

PERSPEKTIIVSE PUURKAEVU ASUKOHT

REOVEE MAHUTI 10 m3

ELAMU NURGAPUNKTIDE KOORDINAADID

Nr X Y 1 6592611,84 683771,21 2 6592600,03 683778,15 3 6592597,03 683772,97 4 6592603,63 683769,08 5 6592598,47 683760,28 6 6592603,65 683757,24

M 1 : 500 ASENDIPLAAN

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Toila Vallavalitsus

[email protected]

Pikk tn 13a

41702, Ida-Viru maakond, Toila

vald, Toila alevik

Teie 12.02.2025

Meie 05.03.2025 nr 7.1-2/25/2451-2

Lepiku kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Ida-Viru maakonna Toila valla Saka küla

Lepiku kinnistu ehitusloa eelnõu (EHR menetlus nr 474147).

Kinnistu (32001:001:0674) asub riigitee nr 13133 Saka-Ontika-Toila tee (edaspidi riigitee) km

1,90-1,99 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse elamu (EHR kood 121436296) ehitamiseks, eelprojekti „ Lepiku üksikelamu.

Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla“ ASPROFF Ehitus OÜ, töö nr 2413 alusel.

Meilt ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastust taotletud.

Võttes arvesse puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 8, § 44 p 1,§ 70 lg 2 ja lg 3, §

72 lg 1 p 5 ja 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa eelnõu kooskõlastamata.

Ehitusseadustiku § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv

muu tegevus olema ohutu. Ehitusloa aluseks oleva ehitise projekteerimine on vahetult seotud (nt

kõrguslikult) ristumiskoha projekteerimisega. Ristumiskoha ehitamine/ ümberehitamine on

otseselt vajalik ehitusloa elluviimiseks, sh ka ehitamise ajal transpordi ohutuks juurdepääsuks

riigiteedelt ehitusalale. Riigitee ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning kohalikul

omavalitsusel puudub pädevus väljastada ehitusluba riigitee ristumiskoha ehitamiseks. Vastavalt

menetluspraktikale sõlmime huvitatud isikuga (kinnistu omanik või tema volitatud esindaja)

ristumiskoha ehitamise lepingu ristumiskoha põhiprojekti alusel enne kinnistule kavandatavate

hoonete või rajatiste ehitusloa eelnõu kooskõlastamist. Nii saame ehitusloa kooskõlastada

veendumusega, et juurdepääsu lahendus on nõuetekohane ja elluviidav. Palume enne ehitusloa

korduvaks kooskõlastamiseks esitamist koostada ristumiskoha ehitamise projekt vastavalt meie

nõuetele (vt lisa 3) ning esitada see meile kooskõlastamiseks [email protected].

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 2413_EP_AR-3-01_seletuskiri

2. 2413_EP_AR-4-02_asendiplaan

3. Ristumiskoha ehitamise nõuded

Rita Źereen

5120275, [email protected]

Pärnu mnt 463a / 10916 Tallinn / 611 9300 / [email protected] / www.mnt.ee

Registrikood 70001490

Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 määrab Transpordiamet nõuded:

1. Nõustume juurdepääsu kavandamisega riigitee nr 13133 Saka-Ontika-Toila tee

orienteeruvalt km 1,95 juurdepääsuks Lepiku kinnistule. Eelnõu juurde lisatud

asendiskeemil kajastatud asukohast on tagatud vajaliku nähtavusalad.

Ristumiskoht riigitee nr 13133 Saka-Ontika-Toila tee km 1,95

2. Oleme valmis kaaluma ristumiskoha ehitamist näidislahenduse alusel. Selle eelduseks on

geodeetilise alusplaani koostamine (vastavalt punkt 9) võimalike olemasolevate

tehnovõrkude ja kitsenduste väljaselgitamiseks. Geodeetilise alusplaani koostamise ning

meile [email protected] esitamise järgselt kaalume ristumiskoha ehitamiseks

näidislahenduse väljastamist. Kui näidislahendust kasutada ei saa, tuleb koostada nõuete

alusel punktis 3 nimetatud projekt. Ristumiskoha ehitamiseks (nii näidislahenduse kui

projekti alusel) sõlmime huvitatud isikuga ristumiskoha ehitamise lepingu ning ehitamise

kulud kannab huvitatud isik.

3. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

4. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

5. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest

ja Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid).

6. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed ning projekteerimise lähtetase rahuldav.

7. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti

tiitellehel ja joonistel.

8. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning

kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

9. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

2 (3)

9.1 Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti peadirektori 31.07.2024 käskkirjaga

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

9.2 Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

9.3 Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

9.4 Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu

tagamiseks.

9.5 Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

10. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki

pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

11. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine.

12. Projekteerida kruusakate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte

servast.

13. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

15. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii,

et tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt

maalt. Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse

truup ja rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse

puudumist tuleb selgitada seletuskirjas.

16. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus

ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia

vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

3 (3)

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

20. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

21. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta

projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

22. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

23. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise

kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.