Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Riguldi küla / Rickul, Mereääre üksikelamu koos abihoonega püstitamiseks projekteerimistingimuste andmine

EHITUS- JA PLANEERIMISOSAKONNA

JUHATAJA KÄSKKIRI

Taebla 04.03.2025 nr 7-7/25-74

Projekteerimistingimuste andmine katastriüksusele Mereääre üksikelamu koos abihoonega

püstitamiseks

Esitati projekteerimistingimuste taotlus nr 2511002/01249 üksikelamu koos abihoonega

püstitamiseks katastriüksusele 52001:003:0070 Mereääre Riguldi küla / Rickul.

Mereääre katastriüksus on 59505 m 2 pindalaga maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata

kinnistu Harju-Risti-Riguldi-Võntküla maantee ääres, mis ulatub ranna piiranguvööndi.

Katastriüksuse keskosale on kavas püstitada üksikelamu koos abihoonega.

Üldplaneeringu alusel on antud katastriüksus hajaasustuse piirkonnas ja ehitusõigus antakse

projekteerimistingimustega.

Maa-ameti kitsenduste kaardi alusel põhjustavad maaüksusel kitsendusi:

Ranna ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd.

Keskkonnaamet esitas 13.02.2025 arvamuse:

1. Mereääre kinnistu jääb osaliselt Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga määratud

rohevõrgustiku koridori alale. Lääne-Nigula valla üldplaneeringus on toodud:

„Rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima

vähemalt 50 m laiune katkematu koridori riba (vahekaugus nt hoonete, tarastatud

õuealade jms vahel). Eeltoodud koridori laiuse vähendamisi ei tohi koridori

pikisuunal lubada tihedamini kui 200 m“. Projekteerimistingimustega määratud

hoonestusala asukoht asub rohekoridorist väljaspool. Kuna Mereääre kinnistu jääb

siiski osaliselt rohevõrgustiku alale, tuleb arvestada Lääne-Nigula üldplaneeringus

tooduga. Lääne-Nigula üldplaneeringu kohaselt et tagada hajaasustusele omane

avatud maastik ja ulukite vaba liikumine, ei tohi rohelise võrgustiku alal aiaga

piiratav õueala suurus ületada 0,4 ha

2. Ühe tingimusena on toodud, et soovitatav on rajada naabritega ühine puurkaev.

Märgime, et kohalik omavalitsus peab kooskõlastama puurkaevu või -augu ehitusloa

taotluse Keskkonnaametiga (ehitusseadustik § 126 lg 1).

3. Projekteerimistingimuste taotluse nr 2511002/01249 ja taotluse nr 2511002/01255

juurde on koostatud ühine keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. Juhime

tähelepanu, et eelhinnang koostatakse vajadusel tegevusloa (milleks on nt ehitusluba)

menetluse etapis. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 7 kohaselt projekteerimistingimused ei ole tegevusluba.

4. Koostatud KMH eelhinnangu andmise aluseks on võetud KeHJS § 6 lg 2 p 22.

Vastavalt KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 alusel tuleb anda

KMH vajalikkuse eelhinnang tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või

koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või

kaitstavat loodusobjekti.

Juhime tähelepanu, et eelhinnangu koostamisel tuleb lähtuda KeHJS §-s 6 toodud

kriteeriumitest, sealhulgas KeHJS § 6 lg 5 kohaselt kehtestab käesoleva seaduse § 6

lõigetes 2 ja 2’ nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded valdkonna eest

vastutav minister määrusega . Hetkel on eelhinnang väga napisõnaline ning

eelhinnang ei kajasta kõiki keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31

kehtestatud nõudeid ja vajab täiendamist. KMH eelhinnangu koostamisel tegevusloa

menetluse etapis palume lähtuda Keskkonnaameti kodulehel olevatest juhenditest.

5. KeHJS § 11 lg 22 alusel enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade

tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH

algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Kitsendusi katastriüksusel põhjustab avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.

Transpordiamet kooskõlastas projekteerimistingimuste eelnõu 25.02.2025 kirjaga nr 7.1-

2/25/2261-2 tingimustega:

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 kooskõlastame

projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate

märkustega haldusaktile.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee

kaitsevöönd.

2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja

välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh

on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Antud riigitee lõigul ei ole väljakujunenud hoonestusjoont, mistõttu me ei anna

nõusolekut ehitada ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse.

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

5. Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas

omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet. See tähendab, et uue ristumiskoha rajamine

riigiteele (sh asukoha valik) saab toimuda üksnes kokkuleppel Transpordiametiga ning

kooskõlas meie poolt esitatud nõuetega. Juurdepääsuks riigiteele ristumiskoha rajamisel

lähtuda kirja lisast 1.

6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71

„Tee projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased

nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel

näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist,

mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

Parkimiskohad näidata asendiplaanil.

8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb

projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee

omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud

häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik

leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja

kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele

maaüksusele mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis

tuleb lahendada nende rajamine kinnisel meetodil. Omapuhasti rajamisel arvestada

31.07.2019 määruse nr 31„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ nõuetega.

10. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

11. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu

(sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele.

Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks võib kasutada Maa-ameti väljavõtet.

12. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui

projekteerimistingimusi ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti

menetlusse. Lähtudes EhS § 31 lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate

ülaltoodud märkused arvestamata. Katastriüksusel põhjustab kitsendusi Imatra Elekter AS kuuluv elektripaigaldis. Imatra Elekter AS nõustus

projekteerimistingimuste eelnõuga lisades: Õhuliini alla ja kaitsevööndisse hoone ehitamine ei ole

lubatud. Kaitsevööndis tegutsemiseks kooskõlastada Imatra Elekter AS-ga täiendavalt töö- või

põhiprojekti joonised. Vastavalt Ehitusseadustiku §70 lõige 2 punkt 1 on elektripaigaldise

kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist. Projekt on võimalik

esitada läbi Imatra Elekter AS kodulehe:

https://www.imatraelekter.ee/vorguteenus/kooskolastused/

Ehitusseadustiku § 26, § 28,§ 33, Lääne- Nigula valla üldplaneeringu, Lääne-Nigula

Vallavolikogu 27.12.2017 määruse nr 11 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine

Lääne-Nigula vallas” § 9 lõike 1 punkti 2, § 9 lõike 2 ning taotluse alusel

1. Anda projekteerimistingimused katastriüksusele 52001:003:0070 Mereääre Riguldi küla /

Rickul elamu koos abihoonega püstitamiseks (ehitisregistri kood 121436069).

Elamud ja temaga seotud muud ehitised peavad jääma väljapoole ranna

ehituskeeluvööndit.

2. Projekteerimistingimused kehtivad viis aastat.

3. Ehitustegevus on keelatud enne ehitusloa väljastamist.

4. Projekteerimistingimused väljastatakse ja allkirjastatakse digitaalselt ehitisregistris.

5. Käskkiri jõustub teatavakstegemisest.

6. Käesolevat käskkirja on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet

esitama õigustatud isik käskkirjast teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades

vaide Lääne-Nigula Vallavalitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele

kehtestatud korras. Käskkirja peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna

Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heikki Salm

Ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja