Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastuskiri

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Kliimaministeerium

Suur-Ameerika 1,10122 Tallinn Meie: 05.03.2025 nr 5-7/25/13-3

[email protected]

Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastuskiri Esitasite Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kaitseministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega ja esitab järgmised ettepanekud: 1. Märgime ära, et meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastuskirjas1 esitas Kaitseministeerium ettepanekud, mille puhul olete märkinud, et nendega on arvestatud, aga eelnõule ei ole lisatud kooskõlastustabelit ning ka eelnõus ei ole osasid ettepanekuid kajastatud, seega esitame siinkohal järgmise ettepaneku uuesti. Palusime koos punkerdamisega tähelepanu alla võtta ka laevalt laevale ümberlaadimise (STS) teenuse, mida samuti tehakse Eesti merealal ning mis võib olla sama ohtlik keskkonnale kui punkerdamine. Mõlemal juhul kasutab laev veeteid ning ka antud tasu tuleks siduda keskkonnaindeksiga. Mõlemal juhul tuleb hinnata mõju tegevusele ja laevaomanike otsustele, kus seda tegevust tehakse, mistõttu on oluline koos veeteetasu reguleerimisega reguleerida mõlemad tegevused. 2. Eelnõu § 1 p 9 paragrahvi 509 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõnad „reidil punkerdavad ning“ sõnaga „ankrualal“. Eelnõu vastuvõtmisel oleks punkti 9 uus sõnastus „ankrualal pilsi- ja tankipesuvett ning õlijääke äraandvad laevad, mis ei külasta Eesti sadamaid“. Seletuskirjas selgitatakse, et praegu on loetelu punkti 9 kohaselt veeteetasu maksmisest täielikult vabastatud reidil punkerdavad ning pilsi- ja tankipesuvett ning õlijääke äraandvad laevad, mis ei külasta Eesti sadamaid. Tuleb arvestada, et punkerdamise puhul on tegemist ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise ning seeläbi potentsiaalselt keskkonnaohtliku tegevusega. Samas seletuskirja sissejuhatuses märgitakse, et kehtivas veeteetasude regulatsioonis ei ole arvestatud keskkonnamõjudega ega küsimusega keskkonnaohtlike tegevuste maksustamise vajaduse kohta. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku kaaluda MSOS § 509 lõike 1 punkt 9 kehtetuks tunnistamist. Pilsi-ja tankipesuvee ja õlijääkide äraandmine on keskkonnaohtlik tegevus, milleks laevad kasutavad meresõiduohutuse infrastruktuuri. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, miks jäätmete äraandmiseks ankrualale sisenev laev on vabastatud veeteeteede tasust. Puudub analüüs, kas ja kuidas võib sellise erisuse loomine mõjutada tegevusi ankrualal ning milliseid tõlgendusi see võimaldab. Samuti on see vastuolus seletuskirjas välja toodud keskkonnakaitsealaste eesmärkidega kuna sellise erisuse võimaldamine on eelduslikult hoopis suurem koormus Eesti keskkonnale. 3. Hetkel kehtiv regulatsioon (MSOS § 509 lg 1 p 4) küll sätestab, et veeteetasu maksmisest on vabastatud Eestit hõlmavates rahvusvahelistes mitteärilistes koostööprogrammides osalevad laevad kuid selline määratlus on üsna laialivalguv ja selle sätte kohaldumise üle liitlaste sõjalaevadele otsustab arved esitav asutus. Seega, kuna selle sätte kohaldumine liitlaste sõjalaevadele ei ole sõnastusest üheselt tuletatav ja sellest lähtuvalt on võimalik erinev lähenemine, võib ebamäärane regulatsioon mõjutada kaitsealast koostööd.

1 Kaitseministeeriumi vastuskiri „Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse

kooskõlastamine“ 28.06.2024 nr 5-7/24/90-2

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Eelnevast lähtudes teeme ettepaneku õigusselguse tagamiseks täiendada MSOS § 509 lg 1 punktiga 11, millega oleks veeteetasust vabastatud ka NATO liitlaste sõjalaevad ja liitlastele ning Eesti Kaitseväele prahitud sõjavarustust transportivad alused, sarnaselt Eesti sõjalaevadele. 4. Lisaks teeme ettepaneku, et keskkonnaohtliku tegevuse maksustamisega kogutavaid tasusid kasutataks ka keskkonna kaitseks merel. Üheks selliseks võimaluseks oleks kogutud tasudest määrata protsent, mis läheb merereostuse tõrje varustuse soetamiseks nii Kaitseväele kui Riigilaevastikule. Kaitseministeerium on valmis kaasa aitama kogutud tasude merekeskkonna kaitseks suunamise ettepaneku väljatöötamisse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister