Riigikohtu esimees hr V. Kõve
Kohtute haldamise nõukoda
Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja ja Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtunike ja ametnike ühispöördumine kohtute haldamise nõukoja poole
4. märts 2025
Vabariigi Valitsus on teinud ministeeriumidele ülesandeks kärpida iga ministeeriumi haldusalast 3 aasta peale kokku 10%. Ministeeriumi nõutud kärpeülesannete täitmiseks on suletud Põlva kohtumaja ja sulgemisel on Pärnu Rüütli tn kohtumaja.
14. märtsil 2025 toimuval kohtute haldamise nõukoja istungil palutakse kiita heaks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja ja Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja sulgemine 2026. aasta algusest.
Oleme jätkuvalt seisukohal (nagu 29.10.2024 pöördumises), et Jõhvi kohtumaja sulgemine on vastutustundetu, läbimõtlematu, regionaalpoliitiliselt vastuvõetamatu ning selge julgeolekurisk Ida-Virumaa jaoks.
Õigust ei mõista betoonist seinad, vaid inimesed nagu viitab justiits- ja digiminister.
Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 9 kohtunikuga teenindab 62 281 elanikuga 2522,77 km2 suurust piirkonda Ida-Virumaal. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja 3 kohtunikuga on lähim kohus haldusasjades toimingute tegemiseks Lääne- ja Ida-Virumaa inimestele, s.o 191 822 inimesele 6666,72 km2 suuruses piirkonnas1.
Viru Maakohtu ja Tartu Halduskohtu esimees on pidanud võimalikuks, et edaspidi jääks Jõhvi üksnes kontaktpunkt, kus on kodanikel võimalik video teel kohtuga suhelda. Meie hinnangul kahjustab Jõhvi kohtumaja sulgemine õigusemõistmise kättesaadavust Ida- ja Lääne-Viru maakonnas ning nõrgestab oluliselt riigi mainet piirkonnas.
Ei saa unustada, et kohtumaja on ennekõike koht, kus õigusriik päriselt ja käegakatsutavalt toimib.
Kohus on muuhulgas ka julgeolekuasutus.
Allakirjutanute hinnangul on õigusemõistmisele ligipääsu piiramine sedavõrd suurele piirkonnale ja elanikkonnale poliitiline rumalus, mida ei anna õigustada majandusliku olukorra ega laskemoonavajadusega.
Riigi ühe suurema ja uuema kohtumaja sulgemine abistab suures osas küll kärpeplaani täitmist I ja II astme kohtute jaoks, kuid halvab täielikult õigusemõistmise toimimise Ida-Virumaal ning nõrgestab oluliselt riigi mainet piirkonnas.
Kohtumaja sulgemine ja piirkonna elanikele õigusemõistmisele ligipääsu piiramine/äravõtmine ei ole kohane õigusriigile.
Jõhvi kohtumaja on üks vabariigi suuremaid (jättes kõrvale Tallinna, Tartu ja Pärnu kohtumajad), kus töötab 9 maakohtunikku ja 3 halduskohtunikku – võrdluseks näiteks Raplas 3, Paides 2, Jõgeval 4, Viljandis 4, Valgas 2 maakohtunikku. Jõhvi kohtumaja ehitati 2010. aastal riigi enda tellimusel ning on Viru Maakohtu kohtumajadest kõige uuem, kaasaegsem, energiasäästlikum ja turvalisem (Jõhvi maja turvalisust võrreldes Narva ja Rakvere majaga on kinnitanud ka kohtute turvajuht).
Kuigi kärpeplaanist räägitakse juba 2024. a sügisest alates, ei ole seniajani mõjuanalüüsi, mida Jõhvi kohtumaja sulgemine endaga kaasa toob julgeolekuklastrile, menetlustähtaegadele, õigusteenuse kättesaadavusele, riigi kuludele seoses riigi õigusabiga jms.
Alates kärpeplaani väljakuulutamisest ei ole justiits- ja digiminister toonud ühtegi põhistatud argumenti Jõhvi kohtumaja sulgemiseks, vaid on andnud 16. detsembril 2024 ja 13. jaanuaril 2025 Riigikogus saadikute arupärimistele vastates ning 27. detsembril 2024 kohtumisel Jõhvi kohtumajas ebaveenvaid selgitusi:
• enamus inimesi ei puutu elu jooksul kohtuga kokku
Inimestel on kohtutega järjest rohkem kokkupuuteid. Kui enamasti räägitakse kohtuasjade puhul kriminaalasjadest, siis ca 70% maakohtus arutatavatest asjadest on tsiviilasjad. Kui kriminaalasjade puhul võib väita, et enamus inimesi ei puutu ehk elu jooksul kohtuga kokku, siis tsiviil- ja haldusasjade puhul seda kindlasti öelda ei saa.
Jõhvi kohtumajas lahendatavad tsiviilvaidlused puudutavad pärimist, töösuhteid, eestkostet, alaealise lapse nimel tehingute tegemist, abielu lahutamist, lastega suhtlemiskorra kindlaks määramist, korteriühistuid, avalikule teele juurdepääsu nõudeid, maksejõuetusmenetlust jne. Jõhvi kohtumajas lahendatavad haldusvaidlused puudutavad sotsiaalteenuseid ja -toetusi, pensionit, maksustamist, ehitus- ja kasutuslubasid, haridusküsimusi jne.
Füüsiliste isikute puhul on äärmiselt oluline, kuhu saab isik oma õiguste kaitseks pöörduda (sh kohtuistungil vahetult osaleda) ja kas riik talle tema põhiseaduslikku õigust tagab.
• inimeste arv piirkondades on langenud ja sellega seoses ka kohtuasjade arv
Tegemist on regionaalpoliitika tagajärgedega.
Kui Tallinnas ja Tartus on inimese arenguks, majandusliku kindlustatuse tagamiseks, laste kasvatamiseks ja hariduse tagamiseks oluliselt paremad tingimused, kolivad inimesed sinna.
Riigi eemaldumisega Eesti muudest piirkondadest (sh kohtumajade sulgemisega) ainult soodustatakse seda protsessi.
Kohtute töökoormus (ülekoormus) on üldteada ja kohtud on ülekoormatud üle riigi, olenemata sellest, kas elanikkond piirkonnas on vähenemas või suurenemas.
Kohtunike koormust ei arvestata mitte asjade arvu järgi, vaid töömahu/koormuspunktide järgi. Kui näiteks abielu lahutamise asi annab 3 punkti ajahinnanguga; töövõtulepingust tulenevad vaidlused 40 punkti, siis ei mõjuta lahutuse asjade kohtust äraviimine oluliselt tsiviilkohtunike töökoormust (10 abielu lahutamise asja maht on väiksem kui 1 töövõtu asja maht).
• kohtuasju menetletakse enamjaolt kirjalikus menetluses ja kui on vaja istungeid teha, siis on need enamjaolt videoistungid
Kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda üldmenetlust kirjalikus menetluses menetleda. Ka kokkuleppemenetluses on vajalik isiku füüsiline kohalolek. Lühimenetlustes on kohustuslik üldjuhul nii kaitsja kui ka süüdistatava osavõtt ning ehkki kannatanute osavõtt kohustuslik ei ole, soovivad kannatanud kohtus istungil osaleda ja sõnavõtuga esineda.
Istungimenetlus on kohustuslik rahatrahvide asendamismenetluses, täitmiskohtuniku asjades. Üldjuhul on süüdistatavate näol tegemist kehvas sotsiaalses olukorras olevate isikutega, kellele on ülioluline kohtuasutuse lähedus ja mõistlikud transpordivõimalused. Viimane puudutab ka tunnistajaid ja kannatanuid. Kohtumaja sulgemine tähendab seda, et Jõhvi piirkonna inimesed ei hakka mitme transpordivahendiga sõitma ja jätavad massiliselt istungile Narva või Rakverre ilmumata.
Isegi võimalike menetlusseadustiku muudatustega, mis võimaldaks kohtul lahendada asja ka videoistungina, peab olema kohtunikul õigus teha otsustus, kas on vajalik menetlusosaliste füüsiline kohalolek kohtusaalis või mitte.
Tsiviilasju menetletakse küll suures osas kirjalikus menetluses, kuid see võimalus tuleneb menetlusseadustikust ning kirjalikku menetlust kasutatakse üle riigi ühtmoodi. See ei ole kuidagi Jõhvi eripära, millega saaks põhjendada kohtumaja sulgemist.
Väide, et kui on vaja istungit pidada, siis toimub see videoistungina, on väär.
Näiteks Jõhvi kohtumajas tsiviilasjades 2024. a toimunud istungitest peeti videoistungina kõigest ca 10%, seevastu 90% istungitest toimusid kas täielikult saalis või mõni menetlusosalistest osales videos (hübriid).
Mõeldamatu, et 5 Jõhvi tsiviil- ja 4 kriminaalkohtunikku otsiks 2026. a võimalusi kas korraldada istungid Rakveres või Narvas. Sellega kaasneks esiteks probleem saalide leidmisega, teiseks probleem elanikel transpordiühendusega (nt Iisakust, Mäetaguselt tuleks Rakverre või Narva sõita mitme bussiga, mis tähendaks istungiaegade sobitamist ka menetlusosalise transpordivõimalusega).
Ka videopunkt Jõhvis ei ole lahendus. Videopunkti peaksid hakkama omavahel jagama maakohus ja halduskohus.
Kui videopunktis oleks ühe päeva jooksul vaja teha näiteks 6 istungit, siis on ebareaalne, et videopunkt suudab 6 istungit päevas ära teenindada. Kui kohtunikud peavad hakkama istungite planeerimisel arvestama videopunkti järjekorraga, pikenevad oluliselt menetlustähtajad. Samuti raskendab istungite planeerimist videopunktis see, et istungi kestust ei ole võimalik alati ette teada. Istungiaeg tuleb kooskõlastada menetlusosaliste ja nende esindajatega, prokuröride ja muude riigiasutuste esindajate ning ekspertidega.
Ka videopunktis tuleb luua tehnilised võimekused istungite pidamiseks, tagada ruumid, mis mahutaks vajadusel ka suurema arvu inimesi, kes näiteks ühes asjas osalevad ja Narva /Rakverre sõita ei saa; ametnike kohalolu; tagada elementaarsed turvanõuded. Loetletu eeldab täiendavat kulu.
Kohtunikud peavad istungeid kohtusaalis selleks, et oleks tagatud vahetu suhtlemine menetlusosalisega, vahetu tõendite hindamine või isikute ärakuulamine. Jõhvi kohtumaja saalid ei ole kunagi olnud alakasutuses ega seisa tühjana. Jõhvis on kohtusaale piisavalt, et tagada normaalne asjade arutamise planeerimine ning neid kasutavad saalide mugavuse tõttu ka Narva kohtumaja kohtunikud. Videosilla vahendusel istungite pidamise eelistamine devalveerib nii kohtupidamise eesmärke kui kohtusüsteemi institutsionaalset sisu.
• konvoeerimise vajadus on langenud
Arusaamatu on konvoeerimiste seostamine Jõhvi kohtumaja vajaduse kahtluse alla seadmisega.
Juhul, kui Jõhvi kohtumaja suletakse, tuleb kinnipeetavad tulevikus konvoeerida Jõhvis asuvast Viru Vanglast Narva või Rakverre. Narva kohtunikud arutavad ka praegu suuri kriminaalmenetlusi Jõhvi kohtumajas, mis tähendab seda, et juba praegu on seal ilmselt ruumipuudus (või tehniliste võimaluste puudus).
Tähelepanuta on aga jäetud, et ka tsiviilasjades tuleb aeg-ajalt sundtoomist rakendada ja menetlusosalist kohale toimetada. Ei ole mõistlik, kui politsei peab selleks isiku Iisakust või Mäetaguselt Narva või Rakverre toimetama.
- majad on nagunii sageli tühjad
Jõhvi maja ei ole tühi. Selles võib veenduda igaüks, kes suvalisel tööpäeval Jõhvi kohtumaja kabinettides ringi liigub (üksnes koridorides liikumine ei anna õiget pilti, sest töösse süvenenud inimese kabinetiuks võib kinni olla).
Kohtumaja olulisus seisneb ennekõike kohtupidamises, et oleks tagatud vahetu suhtlemine menetlusosalisega, vahetu tõendite hindamine või isikute ärakuulamine, mis ei tähenda seda, et kohtunik, kohtujurist või sekretär ei vajaks kabinetti, kus oma tööd teha.
Jõhvi kohtumaja sulgemise korral ei võimaldataks igale kohtunikule enam töökabinetti (seda on Viru Maakohtu esimees selgesõnaliselt välja öelnud).
Kohtuniku tööd ei ole võimalik teha büroomeetodil kusagil mitmekesi ruumi või boksi jagades.
Ka ei peaks kõrgem riigiametnik olema sunnitud oma tööd tegema kodukontoris, kuna riik ei suuda võimaldada elementaarseid töötingimusi (on need kärpeülesande täitmisena ära võtnud).
• Jõhvi maja luksuslikkus
Väited Jõhvi maja luksuslikkuse kohta on arusaamatud. Igal kohtunikul on küll oma kabinet, aga oma kabinet on kõigil kohtunikel sõltumata kohtumaja asukohast ja see on kohtuniku töö tegemiseks hädavajalik.
• 2017. a haisuprobleem Jõhvi majas
Absoluutselt ebaeetiline on välja tuua nüüd 8 aastat hiljem kunagine haisuprobleem. Riigikohtu esimehe viimasel külaskäigul Jõhvi kohtumajja tõstatas Riigikohtu esimees taas selle küsimuse, mille peale Viru Maakohtu esimees kinnitas, et alles hiljuti viidi prokuratuuri tellimusel läbi Jõhvi kohtumaja uuring, mis kinnitas, et haisuprobleem on lahendatud ja inimesed ei pea kartma kohtumajas töötamist.
• kärpeülesande täitmisel on prioriteet hoida alles inimesi, mitte maju.
Viru Maakohtu esimees kinnitas, et Jõhvi kohtumaja sulgemine toob kaasa ka kohtuteenistujate koondamise (vähemalt mingis ulatuses). Kui justiitsministri väide on mõeldud laiemalt, s.o Jõhvi kohtumaja ohverdamine aitab ülejäänud kohtutel säilitada kohtuteenistujaid, siis on väide arusaadavam, kuid lühinägelik ja vastutustundetu riigi julgeoleku mõttes.
Jõhvi kohtumaja sulgemine tähendaks Viru Maakohtu jaoks tervikuna teatud osa kogenud ja pädevate ametnike lahkumist, kuivõrd töötasu ei võimalda omal kulul Jõhvist või selle ümbrusest Narva või Rakverre tööle sõita. Kogenud ja pädevate töötajate asendamine nt Narvas uutega oleks äärmiselt problemaatiline.
Jõhvi kohtumaja sulgemine võib küll olla pragmaatiline otsus, kuid Viru Maakohtu ja kogu Ida-Viru piirkonna jaoks äärmiselt vastutustundetu.
• Kohtuniku töökoormust ei mõjuta, mitu kohtumaja või ruutmeetrit on Viru Maakohtus
Kahtlemata mõjutab kohtuniku töökoormust nii saabuvate asjade arv kui ka see, kas kõik kohtunikukohad on täidetud või mitte. Väide, et koormust ei mõjuta asjaolu, mitu maja on Viru Maakohtul, on kohatu.
Jõhvi linnas või Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas asuvad kõik kohtu tööga seotud asutused: Viru Ringkonnaprokuratuur, Ida prefektuur, Viru Vangla, psühhiaatriahaigla (tahtest olenematu ravi asjad), valdav enamus maakonna hooldekodusid (eestkosteasjad).
Kui Jõhvis enam kohtumaja ei ole, on ilmselge, et tuuritamine Narva-Rakvere-Jõhvi piirkonna asutuste vahel suurendab nii töökoormust, aja- kui transpordikulu.
• Jõhvi kohtumaja kõrge ülalpidamiskulu
Väidetavalt on võrreldes teiste kohtumajadega Jõhvi kohtumaja üürikulud silmapaistvalt kõrged. Samas ei välistanud minister, et kui hoone omanik teeb väga atraktiivse pakkumise, hoones tegevus jätkub.
Kohtu esimehed märgivad 27.02.2025.a e-kirjas, et „Oleme suhelnud nii RKAS-i kui ka OÜ-ga Õigusmaja ja mõlemad on valmis vähendama üüri, kuid see tähendab meie jaoks siiski kulu, mille me peame isegi lepingutingimuste leevendamise korral katma tööjõukulude arvelt, st inimesi koondades.“
Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja üürikulu 2025. a on kohtudirektori sõnul 465 000 eurot.
Infotunnis, kus teavitati kärpeplaanidest, märgiti, et Viru Maakohtul tuleb 2026. a kokku hoida ca 300 000 eurot.
Oleme varasemalt teinud ettepaneku loobuda ühest korrusest ning koonduda koos halduskohtuga kolmele korrusele.
City24-s on Jõhvi kohtumaja ühe korruse üürikuulutus2, kus pakutakse üüriks 600 m2 (4. korrus) hinnaga 9 eurot/m2 ehk kuus 5400 eurot (aastas seega 12 × 5400 = 64800 eurot)
Kohtudirektori selgituste järgi on Viru Maakohtu üldpind Jõhvi majas 2432 m2 ning 2025. aasta üür koos kommunaalmaksete ja remondikomponentidega 465 629 eurot, mis teeb 1 m2 hinnaks 15,95 eurot.
Meile ei ole teada, milline oleks vähendatud üür 2026. aastal, kuid isegi 2025. a üürihinna juures tuleks ainuüksi 1 korrusest loobumise korral kokkuhoidu 114 840 eurot (15,95 × 600 × 12), kui sellele lisada üürihinna alandamine kolme alles jääva korruse kohta, oleks eeldatav kokkuhoid ca 200 000 euro ringis. 2025. a sügisel vabaneb Jõhvis kohtuniku koht, konkurssi selle täitmiseks välja kuulutatud ei ole ja isegi kui kuulutataks aasta lõpus, võtaks selle täitmine minimaalselt pool aastat aega, seega hoiaks riik kokku ka veel täitamata kohtunikukoha arvelt.
Seega oleks eeldatav kokkuhoid ca 300 000 euro ringis, ehk Viru Maakohtu 2026. a kärbe oleks võimalik maja sulgemata ja töötajaid koondamata.
Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja puhul saaks samuti majas ruumikasutust kokku tõmmata ning halduskohtu tegevuse jätkumiseks Jõhvis oleks vaja kõigest 4 kabinetti ja ühte kohtusaali.
Leiame, et üüri vähendamise tingimustes ei saa tegu olla nii märkimisväärse kuluga, et õigustatud oleks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja sulgemine. Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja on kolimas uhiuude kohtumajja, kus üürikulu on senisest eelduslikult kallim. Me ei pea õiglaseks seda, et olukorras, kus Tartu kohtumaja kinnisvarakulud kallinevad, peab kärpeülesande täitmiseks end ohvriks tooma Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja, kelle üürikulu on teiste kohtutega võrreldes niigi marginaalne ja oleks edaspidi veel väiksem.
Paraku jääb vägisi mulje, et Jõhvi kohtumaja sulgemise tegelik eesmärk on vabaneda hoonest, mille omanik ei ole Riigi Kinnisvara AS ja millelt Riigi Kinnisvara AS üürimiseahelas üksnes vahelüliks olles nii suurt tulu ei saa (eriti olukorras, kus üürisumma edaspidi väheneks).
Riigi Kinnisvara AS-ile on oma olemasolu ja tegevuse õigustamiseks kasulikum ehitada talle kuuluv uus kohtumaja Narva, mis nõuaks suuri investeeringuid. See ei ole kuidagi riigile majanduslikult otstarbekam kui Jõhvis juba olemasoleva kaasaegse kohtumaja ülalpidamine.
Kohus ei ole üks osa tavalistest riiklikest teenustest, vaid tegemist on põhiseadusliku institutsiooniga, ilma milleta ei saa toimida õigusriik.
Kohtute sõltumatuse tagamine on riigi kohustus ja sõltumatus ei ole tagatud siis, kui kohtute elementaarne toimimine ning nende eelarved on allutatud poliitilistele päevaotsustele.
Mugavuskärbe Jõhvi kohtumaja sulgemisega (üürileping lõpeb 2025. a) ei arvesta sellega, et
• ca 200 000 elanikul piiratakse oluliselt ligipääsu õigusemõistmisele;
• maapiirkonna inimestel ei ole otse transpordiühendust Narva või Rakverega;
• halvendatakse piirkonna julgeolekut;
• loobutakse elementaarsetest turvanõuetest (kontaktpunkt).
Meenutame, et 2000. aastate alguses lasti Jõhvi vana kohtumaja (Jõhvis, Narva mnt 11) saalis maha 2 inimest (tavapärases perekonnaasjas) ja see sai võimalikuks, kuna majal puudusid igasugused turvasüsteemid.
Toimiva kohtusüsteemi arendamise asemel on riik võtnud suuna selle lammutamisele, riivates seejuures suure osa Ida-Virumaa elanikkonna ligipääsu õigusemõistmisele.
Jõhvi kohtumaja sulgemist ei toeta ka prokuratuur, Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur ega vanglateenistus. Nende esindajad on meile kinnitanud, et Jõhvi kohtumaja sulgemine mõjutab nende tööd negatiivselt ja toob kaasa täiendavaid kulusid.
PPA ja vanglateenistuse jaoks pikeneb konvoeerimise teekond (Jõhvi asemel tuleb isikuid transportida Rakverre või Narva, Rakvere asub Jõhvist umbes 1-tunnise autosõidu kaugusel ja Narva umbes 45-minutilise autosõidu kaugusel) ja suureneb seega ajakulu, ametnikele võib kaasneda ületunnitöö, mis tuleb täiendavalt kompenseerida. Samuti on iga kilomeeter, mille võrra pikeneb konvoeerimine, täiendavaks julgeolekuriskiks, sest põgenemise oht konvoeerimise käigus on suurem.
PPA on kinnitanud, et tingimused konvoeerimiseks on Jõhvi kohtumajas oluliselt paremad ja turvalisemad kui Narva kohtumajas. Jõhvi kohtumajas on võimalik konvoeeritavat isikut vastavat turvatud koridori mööda kohtusaali toimetada nii, et ta ei puutu kellegagi kokku, kuid Narva kohtumajas kulgeb konvoeerimise teekond läbi ala, kus võidakse kokku puutuda kannatanu või tunnistajaga. Ka on konvoimeeskonna puhkeruumi ja toitlustamise tingimused Jõhvi kohtumajas paremad kui Narvas. Jõhvi kohtumajas asuvad konvoeeritavate isikute kambris tualetid, Narvas tuleb konvoeeritavad isikud aga toimetada kambrist eraldi asuvasse tualettruumi, mis on aga jällegi täiendav julgeolekurisk.
Prokuröridel oli seni võimalik minna paari minutiga samas majas asuvasse kohtusaali, Jõhvi kohtumaja sulgemise järel peaksid nad sisulise töö tegemise asemel päevas kulutama aega hoopis pikkadele autosõitudele ja seda olukorras, kus prokuratuur on juba niigi ülekoormatud.
Selgitame, et alates 1999. aastast hakati julgeoleku kaalutlustel looma ümber Jõhvi, mis on Ida-Viru maakonna keskus, julgeolekuklastrit: kohus, prokuratuur, PPA Ida Prefektuur, Kaitsepolitsei, Viru Vangla. Julgeoleku seisukohalt on Jõhvis kõikide nende asutuste tugev kohalolek ülioluline.
Täna hakatakse seda klastrit lammutama ja kui üks lüli eemaldada, siis võib sellele järgneda protsess, kus ka järgmised lülid piirkonnast lahkuvad või oluliselt oma kohalolekut vähendavad.
See on selge julgeolekurisk Ida-Viru piirkonnale ja kogu Eestile, eriti praeguses julgeolekuolukorras. On igaühe turvalisuse jaoks oluline, et Ida-Virumaal, kus on Vene režiimi toetajaid ja käepikendusi arvestatav hulk, oleks tagatud riigiasutuste piisav ja laiaulatuslik esindatus. Keset Jõhvi linna paiknev väärikas kohtumaja, kus on pikalt ühiselt tegutsenud Viru Maakohus, Tartu Halduskohus, Tartu Maakohus (kinnistusosakond), prokuratuur ja vanglateenistuse kriminaalhooldusosakond, on olnud visuaalses mõttes oluline maamärk Eesti riigi esindatuse ning Eesti riigi väärtuste ja seaduste maksmapanemise kohana.
Viru Maakohtu ja Tartu Halduskohtu kaotamisega Jõhvist võib kaasneda ka inimeste väljavool piirkonnast, kohalike inimeste kaugenemine kohtuvõimust ja usalduse vähenemine kohtusüsteemi vastu. Inimesed, eriti venekeelsed, kellel on tekkinud trots Eesti riigi vastu (mh riigi kaugenemise tõttu) on kergem saak Vene eriteenistuste mõjutustegevusele.
Kaitsepolitseiameti 2023-2024 aastaraamatus on peadirektor eessõnas osutanud sellele, et tuleb pöörata tähelepanu äärealadele, kus Tallinna ja Tartuga võrreldes on sissetulekud madalamad ja teenused raskemini kättesaadavad. Rahulolematute või majandusraskustes inimeste hulgas on kergem sütitada konflikti ning usaldamatust Eesti riigi vastu. Sellest võrsuvate julgeolekuohtude ennetamiseks on meil vaja ühiskonnana ühiselt pingutada.
Palume tungivalt kohtute haldamise nõukojal mitte anda nõusolekut Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja ja Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja sulgemiseks, vaid anda kohtujuhtidele ülesanne seista õigusemõistmise toimimise tagamise eest ka väljaspool Tallinna ja Tartut ning senisest oluliselt aktiivsemalt ja intensiivsemalt teha selgitustööd valitsuse liikmetele, et kohtusüsteemile antud kärpekäsk esitatud suuruses on ebareaalne ning kärpe hulka tuleb ka arvestada täitmata kohtunikukohtadelt säästetud raha.
Kui kärpeülesanne ja selle suurus oli teada sügisest, siis kohtujuhtide väidetav selgitustöö algas alles pärast detsembrikuist kohtute haldamise nõukoja istungit. Samas ei andnud 27. detsembril 2024 aset leidnud kohtumisel ministriga Viru Maakohtu esimees ja kohtudirektor ministrile mingisuguseid selgitusi Jõhvi maja sulgemisega kaasnevate võimalike tagajärgede kohta.
Mõistame kärpimise vajadust kogu riigis, sh kohtusüsteemis, kuid leiame, et valitsuse nõutud määras kärbe ei ole kohtusüsteemi ja riiki tervikuna ebamõistlikult kahjustamata võimalik. Kärpekäsk on kohtusüsteemile ette antud selle teostamise võimalikkust analüüsimata. Samuti ei pea me õiglaseks seda, et riigi põhimõttelise jäikuse tõttu ei arvestata kärpe hulka täitmata kohtunikukohtade pealt kokku hoitud raha, ehkki tegelikult jääb see raha riigile kohtusüsteemi arvelt alles.
Oleme veendunud, et riigil on piisavalt raha jätkamaks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja ja Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja tegevust. Seda näitab ka ministrite ja riigiasutuste pillav ümberkäimine rahaga3 ajal, kui kohtusüsteem on juba niigi rahast suhteliselt tühjaks pigistatud.
Jõhvis on kohtupidamine järjepidevalt toimunud alates 19. sajandist (näiteks aastast 1907 oli Jõhvi ülemtalurahvakohtu eesistujaks Edurd Brunberg, kes on meile rohkem tuntud kuulsa kirjaniku Eduard Bornhöhena), ning väärika kohtuhoone sulgemine oleks ajalooline viga.
Riik peab aru saama, et Eesti riik ei ole nii rikas, et selliseid kärpeid kohtusüsteemis teha, st need mõjud ja tegelikud kulud avalduvad hiljem.
Lugupidamisega
Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtunikud
Piret Raik (allkirjastatud digitaalselt)
Anne Palmiste (allkirjastatud digitaalselt)
Inna Kirsipuu (allkirjastatud digitaalselt)
Olev Mihkelson (allkirjastatud digitaalselt)
Viljo Junolainen (allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Tina (allkirjastatud digitaalselt)
Nele Teelahk (allkirjastatud digitaalselt)
Larissa Prokopenko (allkirjastatud digitaalselt)
Deniss Minzatov (allkirjastatud digitaalselt)
Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtunik
Maria Lõbus (allkirjastatud digitaalselt)
Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtujuristid
Laila Üleoja (allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Anissimova (allkirjastatud digitaalselt)
Jelena Golovenko (allkirjastatud digitaalselt)
Airika Tarum (allkirjastatud digitaalselt)
Siim Avikainen (allkirjastatud digitaalselt)
Ivika Zvonova (allkirjastatud digitaalselt)
Tairi Piirimäe (allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Aademets (allkirjastatud digitaalselt)
Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtuistungi sekretärid, referendid, tõlgid
Eve Rämmal (allkirjastatud digitaalselt)
Kairi Überbach (allkirjastatud digitaalselt)
Heidi Übner (allkirjastatud digitaalselt)
Svetlana Padda (allkirjastatud digitaalselt)
Kristine Šibalov (allkirjastatud digitaalselt)
Ingrid Koddo (allkirjastatud digitaalselt)
Jane Väli (allkirjastatud digitaalselt)
Merike Erisalu (allkirjastatud digitaalselt)
Piret Juuse (allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Kippar (allkirjastatud digitaalselt)
Külli Nigulist (allkirjastatud digitaalselt)
Sirje Dzjuba (allkirjastatud digitaalselt)
Alla Kuzmina (allkirjastatud digitaalselt)
Merle Lilleorg (allkirjastatud digitaalselt)
Valentina Michelson (allkirjastatud digitaalselt)
Riina Palmi (allkirjastatud digitaalselt)
Marina Davõdovitš (allkirjastatud digitaalselt)
Olga Nõmmemees (allkirjastatud digitaalselt)
Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtuistungi sekretärid, referendid
Heli Meier (allkirjastatud digitaalselt)
Merike Mägi (allkirjastatud digitaalselt)
Käthlin Uustal (allkirjastatud digitaalselt)
Teadmiseks:
Justiitsminister pr L.-L. Pakosta
Viru Maakohtu esimees pr. L. Naaber-Kivisoo
Tartu Halduskohtu esimees pr. S. Kaljumäe