| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 6-1/1077-1 |
| Registreeritud | 06.03.2025 |
| Sünkroonitud | 07.03.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine |
| Sari | 6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus) |
| Toimik | 6-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Välisministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Välisministeerium |
| Vastutaja | Silver Tammik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tere
Komisjon avaldas 03.03.2025 teatise, millega muudab rikkumismenetlustes rahaliste karistuste arvutamise meetodit ning sellega seoses uuendab andmeid.
Mis muutub arvutusmeetodis? Tegur n arvutuskäik. Kui varem võttis komisjon teguri n puhul arvesse nii liikmesriigi maksevõimet kui ka demograafilist kriteeriumi, siis kohtuotsuses komisjon vs. Poola (C-147/23) leidis kohus, et demograafilist tegurit ei saa maksevõime kindlaksmääramisel arvesse võtta. Seega nüüd arvutatakse tegur n liikmesriigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja liikmesriikide keskmise SKP suhtena.
Mis muutub andmetes?
- karistusmakse arvutamisel kasutatav kindla suurusega summa on 3440 € päevas (eelmisel aastal 3230 €)
- põhisumma arvutamisel kasutatav kindla suurusega summa on 1150 € päevas (eelmisel aastal 1080 €)
- tegur n Eesti puhul on 0,06 (eelmisel aastal 0,07)
- minimaalne põhisumma Eesti puhul 193 000 € (eelmisel aastal 211 000 €)
Uut teatist hakatakse kohaldama nende otsuste suhtes, mis komisjon võtab pärast selle teatise avaldamist ELTs (05.03.2025). Uusi summasid ei kohaldata menetlustes, mis on juba EL Kohtus.
Tervitades
Merili
Merili Kriisa
EL õiguse büroo direktor | Juriidiline osakond
+372 637 7441 | +372 53 733 747
Välisministeerium
Islandi välljak 1 | 15049 Tallinn
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 3.3.2025
C(2025) 1316 final
KOMISJONI TEATIS
Euroopa Liidu Kohtus toimuvates rikkumismenetlustes komisjoni poolt soovitatavate
rahaliste karistuste arvutamise meetodi muutmine
1
KOMISJONI TEATIS
Euroopa Liidu Kohtus toimuvates rikkumismenetlustes komisjoni poolt soovitatavate
rahaliste karistuste arvutamise meetodi muutmine
1. Sissejuhatus
Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi toimimise leping“) on sätestatud, et kui komisjon
kaebab liikmesriigi aluslepingutest tuleneva kohustuse täitmata jätmise eest Euroopa Liidu Kohtusse
(edaspidi „Euroopa Kohus“), on kaks olukorda, kus ta võib teha Euroopa Kohtule ettepaneku määrata
sellele liikmesriigile rahaline karistus:
− kui liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid, et täita varasemat Euroopa Kohtu otsust, kus on
tuvastatud liidu õiguse rikkumine (ELi toimimise lepingu artikli 260 lõige 2)1,
− kui liikmesriik ei ole täitnud seadusandliku menetluse kohaselt vastuvõetud direktiivi ülevõtmise
meetmetest teatamise kohustust (ELi toimimise lepingu artikli 260 lõige 3).
Mõlemal juhul võib Euroopa Kohtu määratud karistus koosneda põhisummast, mis tuleneb rikkumise
jätkumisest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni või täieliku täitmiseni, kui see saavutatakse varem, ja
päevasest karistusmaksest, et motiveerida asjaomast liikmesriiki lõpetama rikkumist võimalikult
kiiresti pärast kohtuotsuse kuulutamist. Komisjon teeb Euroopa Kohtule ettepaneku rahalise karistuse
summa kohta, kuid Euroopa Kohus peab oma kaalutlusõigust kasutades2 määrama kindlaks summa,
mida ta peab asjaoludele vastavaks ning proportsionaalseks nii tuvastatud rikkumise kui ka asjaomase
liikmesriigi maksevõimega3.
Nii Euroopa Kohtu võimalus määrata liikmesriikidele rahalisi karistusi kui ka komisjoni võimalus
taotleda selliste karistuste kehtestamist pärineb 1992. aasta Maastrichti lepingust. Et tagada läbipaistvus
ja võrdne kohtlemine, on komisjon alates 1996. aastast avaldanud mitu teatist, kus kirjeldatakse
põhimõtteid ja metoodikat, mida ta rahaliste karistuste arvutamisel kasutab. 2023. aastal avaldatud
teatisega rahaliste karistuste kohta rikkumismenetlustes2 (edaspidi „2023. aasta teatis“) vaatas komisjon
läbi ja asendas kõik varasemad selle valdkonna teatised. Rahaliste karistuste arvutamiseks kasutatud
arve ja andmeid ajakohastati 2024. aastal3.
Oma 2023. aasta teatises võttis komisjon liikmesriikide maksevõime arvutamiseks kasutusele meetodi,
mis põhineb liikmesriigi sisemajanduse koguproduktil (SKP) (kaaluga 2/3) ja asjaomase liikmesriigi
rahvaarvul (kaaluga 1/3).
25. aprillil 2024 tegi Euroopa Kohus otsuse kohtuasjas C-147/23 komisjon vs. Poola,4 milles ta uuris
muu hulgas komisjoni 2023. aasta teatises kasutusele võetud rahaliste karistuste arvutamise meetodit.
Selles kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus, et komisjoni meetod „põhineb eeldusel, et liikmesriigi
rahvaarvu suuruse ja maksevõime vahel esineb korrelatsioon, mis ei pruugi nii olla. Järelikult toob
nimetatud meetodist tuleneva demograafilise kriteeriumi arvessevõtmine kaasa teguri n lahtisidumise
asjaomase liikmesriigi tegelikust maksevõimest, mis võib viia sellise teguri n kindlaksmääramiseni, mis
1 Või kui liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid, et täita kohtuotsust, kus on tuvastatud
riigiabiotsuse rikkumine, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2. 2 Komisjoni teatis „Rahalised karistused rikkumismenetluses“, 2023/C 2/01 (ELT C 2, 4.1.2023, lk 1). 3 Komisjoni teatis „Komisjoni poolt rikkumismenetlustes Euroopa Liidu Kohtule esitatud rahaliste
karistuste arvutamiseks kasutatavate andmete ajakohastamine“, C/2024/360 (ELT C, C/2024/1123, 26.1.2024). 4 Kohtuotsus, Euroopa Kohus (esimene koda), 25. aprill 2024, komisjon vs. Poola (C-147/23,
EU:C:2024:346).
2
ei vasta tingimata liikmesriigi maksevõimele. […] Seega ei saa asjaomase liikmesriigi maksevõime
kindlaksmääramisel võtta [...] arvesse demograafilist kriteeriumi [...].“5
Seda hiljutist kohtupraktikat silmas pidades tuleb arvutusmeetod, mida komisjon on kasutanud
rikkumismenetlustes rahaliste karistuste ettepaneku tegemiseks, läbi vaadata. Eelkõige peaks
liikmesriikide maksevõime või teguri n arvutamine (2023. aasta teatise punkt 3.4) Euroopa Kohtu
otsusest tulenevalt põhinema üksnes liikmesriikide SKP-l. Seepärast asendatakse käesoleva teatisega
2023. aasta teatise punkt 3.4 ja selle I lisa ning vastavad arvud ajakohastatakse uusimate
makromajanduslike andmetega.
2. Liikmesriikide maksevõime
Karistusmakse summa peab olema selline, et karistus oleks ühtaegu proportsionaalne ja hoiatav.
Karistusmakse hoiatav mõju on kahetine. Karistus peab olema piisavalt karm, et:
- sundida liikmesriiki rikkumist lõpetama (karistusmakse peab seega olema suurem kui kasu, mis
liikmesriik rikkumisest saab),
- liikmesriik sama rikkumist enam ei kordaks.
Hoiatava mõju saavutamiseks vajalik karistusmäär sõltub liikmesriigi maksevõimest. Hoiatavat mõju
kajastab tegur n. See on määratluse kohaselt asjaomase liikmesriigi sisemajanduse koguprodukti (SKP)6
ja liikmesriikide keskmise SKP suhe. See näitab asjaomase liikmesriigi maksevõimet võrreldes teiste
liikmesriikide maksevõimega:
=
Nagu on sätestatud 2023. aasta teatise punktis 4.2.2, kasutab komisjon sama tegurit n nii põhisumma
kui ka karistusmakse arvutamisel.
Iga liikmesriigi tegur n on sätestatud lisa punktis 3; lisa punktis 5 on sätestatud nende minimaalsed
põhisummad.
Nagu on sätestatud 2023. aasta teatise punktis 5, kasutab komisjon juhul, kui ta teeb ettepaneku määrata
rahaline karistus Ühendkuningriigile, sama valemit, mis on esitatud käesolevas teatises liikmesriikide
maksevõime kindlaksmääramiseks7.
3. Kohaldamise alguskuupäev
Komisjon kohaldab käesolevas teatises sätestatud norme ja kriteeriume kõikide otsuste suhtes, mis ta
teeb ELi toimimise lepingu artikli 260 kohase menetluse algatamise kohta Euroopa Kohtus pärast
käesoleva teatise avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
5 Kohtuotsus C-147/23, punktid 84–86. 6 Allikas: nominaalne SKP – Eurostat. Eurostat avaldab korrapäraselt liikmesriikide SKP andmeid
(nama_10_gdp). 7 =
3
LISA. Andmed, mille põhjal määratakse kindlaks Euroopa
Kohtule soovitatavad rahaliste karistuste summad
Komisjon vaatab käesolevas lisas esitatud andmed igal aastal läbi ja ajakohastab neid, võttes arvesse
Eurostati avaldatud ametlikel andmetel põhinevat inflatsioonimäära ja liikmesriikide SKP varieerumist.
1. KARISTUSMAKSE ARVUTAMISEL KASUTATAV KINDLA SUURUSEGA SUMMA
Käesoleva teatise punktis 3.1 nimetatud kindla suurusega summa, mida kasutatakse karistusmakse
arvutamisel, on 3 440 eurot päevas.
2. PÕHISUMMA ARVUTAMISEL KASUTATAV KINDLA SUURUSEGA SUMMA
Käesoleva teatise punktis 4.2.2 nimetatud kindla suurusega summa, mida kasutatakse põhisumma
arvutamisel, on 1 150 eurot päevas ehk kolmandik karistusmakse arvutamisel kasutatavast kindla
suurusega summast.
3. TEGUR N
Käesoleva teatise punktis 1 nimetatud tegurid n on järgmised:
Tegur n8
Belgia 0,94
Bulgaaria 0,15
Tšehhi 0,50
Taani 0,59
Saksamaa 6,57
Eesti 0,06
Iirimaa 0,80
Kreeka 0,35
Hispaania 2,35
Prantsusmaa 4,43
Horvaatia 0,12
Itaalia 3,34
Küpros 0,05
Läti 0,06
Leedu 0,12
Luksemburg 0,12
8 Põhineb 2023. aasta SKP-l (andmed 20. jaanuari 2025. aasta seisuga), ümardatuna kahe
kümnendkohani.
4
Ungari 0,31
Malta 0,03
Madalmaad 1,68
Austria 0,74
Poola 1,18
Portugal 0,42
Rumeenia 0,51
Sloveenia 0,10
Slovakkia 0,19
Soome 0,43
Rootsi 0,85
4. PÕHISUMMA VÕRDLUSALUS
Liikmesriigi minimaalse põhisumma arvutamiseks kasutatav võrdlusalus on 3 208 660 eurot.
5. MINIMAALNE PÕHISUMMA LIIKMESRIIGI KOHTA
Minimaalne põhisumma võrdub põhisumma võrdlusalusega, mis on korrutatud teguriga n.
Minimaalne põhisumma9 on järgmine:
Minimaalne põhisumma (eurodes)
Belgia 3 016 000
Bulgaaria 481 000
Tšehhi 1 604 000
Taani 1 893 000
Saksamaa 21 081 000
Eesti 193 000
Iirimaa 2 567 000
Kreeka 1 123 000
Hispaania 7 540 000
Prantsusmaa 14 214 000
Horvaatia 385 000
Itaalia 10 717 000
Küpros 160 000
Läti 193 000
Leedu 385 000
Luksemburg 385 000
Ungari 995 000
9 Põhineb 2023. aasta SKP-l (andmed 20. jaanuari 2025. aasta seisuga), ümardatuna kahe
kümnendkohani.
5
Malta 96 000
Madalmaad 5 391 000
Austria 2 374 000
Poola 3 786 000
Portugal 1 348 000
Rumeenia 1 636 000
Sloveenia 321 000
Slovakkia 610 000
Soome 1 380 000
Rootsi 2 727 000
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 3.3.2025
C(2025) 1316 final
KOMISJONI TEATIS
Euroopa Liidu Kohtus toimuvates rikkumismenetlustes komisjoni poolt soovitatavate
rahaliste karistuste arvutamise meetodi muutmine
1
KOMISJONI TEATIS
Euroopa Liidu Kohtus toimuvates rikkumismenetlustes komisjoni poolt soovitatavate
rahaliste karistuste arvutamise meetodi muutmine
1. Sissejuhatus
Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi toimimise leping“) on sätestatud, et kui komisjon
kaebab liikmesriigi aluslepingutest tuleneva kohustuse täitmata jätmise eest Euroopa Liidu Kohtusse
(edaspidi „Euroopa Kohus“), on kaks olukorda, kus ta võib teha Euroopa Kohtule ettepaneku määrata
sellele liikmesriigile rahaline karistus:
− kui liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid, et täita varasemat Euroopa Kohtu otsust, kus on
tuvastatud liidu õiguse rikkumine (ELi toimimise lepingu artikli 260 lõige 2)1,
− kui liikmesriik ei ole täitnud seadusandliku menetluse kohaselt vastuvõetud direktiivi ülevõtmise
meetmetest teatamise kohustust (ELi toimimise lepingu artikli 260 lõige 3).
Mõlemal juhul võib Euroopa Kohtu määratud karistus koosneda põhisummast, mis tuleneb rikkumise
jätkumisest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni või täieliku täitmiseni, kui see saavutatakse varem, ja
päevasest karistusmaksest, et motiveerida asjaomast liikmesriiki lõpetama rikkumist võimalikult
kiiresti pärast kohtuotsuse kuulutamist. Komisjon teeb Euroopa Kohtule ettepaneku rahalise karistuse
summa kohta, kuid Euroopa Kohus peab oma kaalutlusõigust kasutades2 määrama kindlaks summa,
mida ta peab asjaoludele vastavaks ning proportsionaalseks nii tuvastatud rikkumise kui ka asjaomase
liikmesriigi maksevõimega3.
Nii Euroopa Kohtu võimalus määrata liikmesriikidele rahalisi karistusi kui ka komisjoni võimalus
taotleda selliste karistuste kehtestamist pärineb 1992. aasta Maastrichti lepingust. Et tagada läbipaistvus
ja võrdne kohtlemine, on komisjon alates 1996. aastast avaldanud mitu teatist, kus kirjeldatakse
põhimõtteid ja metoodikat, mida ta rahaliste karistuste arvutamisel kasutab. 2023. aastal avaldatud
teatisega rahaliste karistuste kohta rikkumismenetlustes2 (edaspidi „2023. aasta teatis“) vaatas komisjon
läbi ja asendas kõik varasemad selle valdkonna teatised. Rahaliste karistuste arvutamiseks kasutatud
arve ja andmeid ajakohastati 2024. aastal3.
Oma 2023. aasta teatises võttis komisjon liikmesriikide maksevõime arvutamiseks kasutusele meetodi,
mis põhineb liikmesriigi sisemajanduse koguproduktil (SKP) (kaaluga 2/3) ja asjaomase liikmesriigi
rahvaarvul (kaaluga 1/3).
25. aprillil 2024 tegi Euroopa Kohus otsuse kohtuasjas C-147/23 komisjon vs. Poola,4 milles ta uuris
muu hulgas komisjoni 2023. aasta teatises kasutusele võetud rahaliste karistuste arvutamise meetodit.
Selles kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus, et komisjoni meetod „põhineb eeldusel, et liikmesriigi
rahvaarvu suuruse ja maksevõime vahel esineb korrelatsioon, mis ei pruugi nii olla. Järelikult toob
nimetatud meetodist tuleneva demograafilise kriteeriumi arvessevõtmine kaasa teguri n lahtisidumise
asjaomase liikmesriigi tegelikust maksevõimest, mis võib viia sellise teguri n kindlaksmääramiseni, mis
1 Või kui liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid, et täita kohtuotsust, kus on tuvastatud
riigiabiotsuse rikkumine, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2. 2 Komisjoni teatis „Rahalised karistused rikkumismenetluses“, 2023/C 2/01 (ELT C 2, 4.1.2023, lk 1). 3 Komisjoni teatis „Komisjoni poolt rikkumismenetlustes Euroopa Liidu Kohtule esitatud rahaliste
karistuste arvutamiseks kasutatavate andmete ajakohastamine“, C/2024/360 (ELT C, C/2024/1123, 26.1.2024). 4 Kohtuotsus, Euroopa Kohus (esimene koda), 25. aprill 2024, komisjon vs. Poola (C-147/23,
EU:C:2024:346).
2
ei vasta tingimata liikmesriigi maksevõimele. […] Seega ei saa asjaomase liikmesriigi maksevõime
kindlaksmääramisel võtta [...] arvesse demograafilist kriteeriumi [...].“5
Seda hiljutist kohtupraktikat silmas pidades tuleb arvutusmeetod, mida komisjon on kasutanud
rikkumismenetlustes rahaliste karistuste ettepaneku tegemiseks, läbi vaadata. Eelkõige peaks
liikmesriikide maksevõime või teguri n arvutamine (2023. aasta teatise punkt 3.4) Euroopa Kohtu
otsusest tulenevalt põhinema üksnes liikmesriikide SKP-l. Seepärast asendatakse käesoleva teatisega
2023. aasta teatise punkt 3.4 ja selle I lisa ning vastavad arvud ajakohastatakse uusimate
makromajanduslike andmetega.
2. Liikmesriikide maksevõime
Karistusmakse summa peab olema selline, et karistus oleks ühtaegu proportsionaalne ja hoiatav.
Karistusmakse hoiatav mõju on kahetine. Karistus peab olema piisavalt karm, et:
- sundida liikmesriiki rikkumist lõpetama (karistusmakse peab seega olema suurem kui kasu, mis
liikmesriik rikkumisest saab),
- liikmesriik sama rikkumist enam ei kordaks.
Hoiatava mõju saavutamiseks vajalik karistusmäär sõltub liikmesriigi maksevõimest. Hoiatavat mõju
kajastab tegur n. See on määratluse kohaselt asjaomase liikmesriigi sisemajanduse koguprodukti (SKP)6
ja liikmesriikide keskmise SKP suhe. See näitab asjaomase liikmesriigi maksevõimet võrreldes teiste
liikmesriikide maksevõimega:
=
Nagu on sätestatud 2023. aasta teatise punktis 4.2.2, kasutab komisjon sama tegurit n nii põhisumma
kui ka karistusmakse arvutamisel.
Iga liikmesriigi tegur n on sätestatud lisa punktis 3; lisa punktis 5 on sätestatud nende minimaalsed
põhisummad.
Nagu on sätestatud 2023. aasta teatise punktis 5, kasutab komisjon juhul, kui ta teeb ettepaneku määrata
rahaline karistus Ühendkuningriigile, sama valemit, mis on esitatud käesolevas teatises liikmesriikide
maksevõime kindlaksmääramiseks7.
3. Kohaldamise alguskuupäev
Komisjon kohaldab käesolevas teatises sätestatud norme ja kriteeriume kõikide otsuste suhtes, mis ta
teeb ELi toimimise lepingu artikli 260 kohase menetluse algatamise kohta Euroopa Kohtus pärast
käesoleva teatise avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
5 Kohtuotsus C-147/23, punktid 84–86. 6 Allikas: nominaalne SKP – Eurostat. Eurostat avaldab korrapäraselt liikmesriikide SKP andmeid
(nama_10_gdp). 7 =
3
LISA. Andmed, mille põhjal määratakse kindlaks Euroopa
Kohtule soovitatavad rahaliste karistuste summad
Komisjon vaatab käesolevas lisas esitatud andmed igal aastal läbi ja ajakohastab neid, võttes arvesse
Eurostati avaldatud ametlikel andmetel põhinevat inflatsioonimäära ja liikmesriikide SKP varieerumist.
1. KARISTUSMAKSE ARVUTAMISEL KASUTATAV KINDLA SUURUSEGA SUMMA
Käesoleva teatise punktis 3.1 nimetatud kindla suurusega summa, mida kasutatakse karistusmakse
arvutamisel, on 3 440 eurot päevas.
2. PÕHISUMMA ARVUTAMISEL KASUTATAV KINDLA SUURUSEGA SUMMA
Käesoleva teatise punktis 4.2.2 nimetatud kindla suurusega summa, mida kasutatakse põhisumma
arvutamisel, on 1 150 eurot päevas ehk kolmandik karistusmakse arvutamisel kasutatavast kindla
suurusega summast.
3. TEGUR N
Käesoleva teatise punktis 1 nimetatud tegurid n on järgmised:
Tegur n8
Belgia 0,94
Bulgaaria 0,15
Tšehhi 0,50
Taani 0,59
Saksamaa 6,57
Eesti 0,06
Iirimaa 0,80
Kreeka 0,35
Hispaania 2,35
Prantsusmaa 4,43
Horvaatia 0,12
Itaalia 3,34
Küpros 0,05
Läti 0,06
Leedu 0,12
Luksemburg 0,12
8 Põhineb 2023. aasta SKP-l (andmed 20. jaanuari 2025. aasta seisuga), ümardatuna kahe
kümnendkohani.
4
Ungari 0,31
Malta 0,03
Madalmaad 1,68
Austria 0,74
Poola 1,18
Portugal 0,42
Rumeenia 0,51
Sloveenia 0,10
Slovakkia 0,19
Soome 0,43
Rootsi 0,85
4. PÕHISUMMA VÕRDLUSALUS
Liikmesriigi minimaalse põhisumma arvutamiseks kasutatav võrdlusalus on 3 208 660 eurot.
5. MINIMAALNE PÕHISUMMA LIIKMESRIIGI KOHTA
Minimaalne põhisumma võrdub põhisumma võrdlusalusega, mis on korrutatud teguriga n.
Minimaalne põhisumma9 on järgmine:
Minimaalne põhisumma (eurodes)
Belgia 3 016 000
Bulgaaria 481 000
Tšehhi 1 604 000
Taani 1 893 000
Saksamaa 21 081 000
Eesti 193 000
Iirimaa 2 567 000
Kreeka 1 123 000
Hispaania 7 540 000
Prantsusmaa 14 214 000
Horvaatia 385 000
Itaalia 10 717 000
Küpros 160 000
Läti 193 000
Leedu 385 000
Luksemburg 385 000
Ungari 995 000
9 Põhineb 2023. aasta SKP-l (andmed 20. jaanuari 2025. aasta seisuga), ümardatuna kahe
kümnendkohani.
5
Malta 96 000
Madalmaad 5 391 000
Austria 2 374 000
Poola 3 786 000
Portugal 1 348 000
Rumeenia 1 636 000
Sloveenia 321 000
Slovakkia 610 000
Soome 1 380 000
Rootsi 2 727 000