Toetuse andmise tingimused ja kord laevade ümberehitamiseks keskkonnasõbralikumaks

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

06.03.2025 nr 1-4/25/1097

Taristuministri määruse "Toetuse andmise

tingimused ja kord laevade ümberehitamiseks"

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Edastame kooskõlastamiseks taristuministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord

laevade ümberehitamiseks“ eelnõu. Palume tagasisidet seitsme tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu;

2. Määruse seletuskiri.

Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Laevaomanike Liit MTÜ , Logistika ja

Sadamate Liit , Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Merendusklaster MTÜ,

MTÜ Eesti Meretööstuse Liit.

Anastasia Hohrjakova, 6272747

[email protected]

EELNÕU

28.02.2025

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2025. a

Toetuse andmise tingimused ja kord laevade ümberehitamiseks keskkonnasõbralikumaks

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia 2025-2028 lisa 5 kohase meetme „Laevade

ümberehitus taastuvenergia kasutuseks” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused

ja kord.

(2) Toetuse andmise eesmärk on laevandussektori kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine

läbi laevade ümberehitamise, et aidata kaasa Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele.

(3) Toetuse andmise tulemusel väheneb merendussektori kasvuhoonegaaside heide t(CO2e)/a.

§ 2. Meetme elluviija

(1) Meetme rakendamist koordineerib Kliimaministeerium.

(2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teeb

järelevalvet Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).

(3) KIK säilitab toetuse, sealhulgas riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente

kümme aastat projekti lõppmaksest arvates.

(4) KIK kohustub kandma vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi

kohta.

(5) KIK teostab § 17 lõike 7 kohase paikvaatluse. KIK võib kaasata paikvaatluse tegemisse

eksperte.

§ 3. Riigiabi

(1) Laeva ümberehitamiseks antav toetus on grupierandiga hõlmatud keskkonnakaitseks antav abi

Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,

lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 36b tähenduses.

2

(2) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 342

sätestatut ning üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud välistusi. Toetusel peab

olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6.

(3) Vähese tähtsusega abi andmisel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 2023/2832,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L, 15.12.2023, lk 1–12), ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Abi

andmisel kohaldatakse nimetatud määruse artiklis 1 sätestatud välistusi. Komisjoni määruse (EL)

2023/2831 alusel ühele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames

taotletava toetusega ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada

300 000 eurot. Üheks ettevõtjaks loetakse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2

nimetatud ettevõtjaid.

(4) Toetust ei anta:

1) üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel, sealhulgas taotlejale,

kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi

antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on

esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta;

2) raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;

3) taotlejale, kes on samade abikõlblike kulude jaoks saanud varasemalt riigiabi ja kellele

investeerimisabi andmisel üldise grupierandi määruse artikli 36b alusel ületatakse abi

kumuleerides lubatavat abisummat või abi osakaalu;

4) taotlejale, kes on töödega alustanud enne taotluse esitamist üldise grupierandi määruse artikli 6

mõistes.

(5) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral nõuab KIK toetuse koos intressiga tagasi

vastavalt Euroopa Komisjoni 21. aprilli 2004. a määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse

nõukogu määrust (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks, artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel

liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise

meetodile.

§ 4. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) abikõlblik kulu – projekti elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, mis on tekkinud abikõlblikkuse

perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega;

2) heiteta sõiduk – mere- ja rannikulaev reisijate- või kaubaveoks, sadamatoiminguteks või

abitegevuseks, millel puudub väljalasketoru CO2 otseheide vastavalt üldise grupierandi määruse

artikli 2 punkti 102g alampunktile e;

3) keskkonnasõbralik sõiduk – reisijate- ja kaubaveoks, sadamatoiminguteks või abitegevuseks

kasutatav mere- ja rannikulaev, millel on hübriid- või kaherežiimiline mootor ja mille energiast

pärineb vähemalt 25 protsenti väljalasketoru CO2 otseheiteta kütustest või mis kasutab merel ja

sadamates tavatingimustes käitamiseks elektrivõrgu energiat või mille Rahvusvahelise

Mereorganisatsiooni energiatõhususe indeksi väärtus on 10 protsenti väiksem kui 1. aprillil 2022

kohaldatavad energiatõhususe indeksi nõuded ning laev on suuteline sõitma väljalasketoru

CO2 otseheiteta kütuste või taastuvatest energiaallikatest saadud kütuste jõul vastaval üldise

grupierandi määruse artikli 2 punkti 102f alampunktile d;

4) laevandusettevõtja – laeva omanik või laeva prahtija, kes valdab laeva ja kasutab seda oma

nimel;

3

5) hange – riigihange riigihangete seaduse tähenduses või riigihangete seaduse tähenduses

hankijaks mitteoleva toetuse saaja poolt korraldatav riigihangete seaduse § 3 nõuetele vastav

asjade, teenuste või ehitustööde hankimine;

6) projekt – määruse nõuetele vastavate tegevuste terviklik kogum, mille kulud hüvitatakse

osaliselt toetuse arvelt;

7) ümberehitamine – ehitamine, mille tulemusel olemasoleva laeva olulised omadused muutuvad

keskkonnasõbralikumaks või energiatõhusamaks.

2. peatükk

Toetuse andmise alused

§ 5. Nõuded taotlejale

(1) Toetuse taotlemiseks peab taotleja vastama järgmistele tingimustele:

1) taotleja on juriidiline isik, kes on oma asukohariigis (edaspidi asukoht) nõuetekohaselt

registreeritud;

2) taotleja omandis või valduses peab olema ümberehitatav laev.

(2) Taotlejale esitatavad nõuded on järgmised:

1) taotleja maksu- või maksevõlg Eesti riigile ilma intressita ei ole taotluse esitamise ajal suurem

kui 100 eurot või see on ajatatud;

2) taotleja majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;

3) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;

4) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või

välisabi vahenditest raha saanud;

5) taotlejal ega tema seaduslikul esindajal ei ole kehtivat kriminaalkaristust;

6) taotleja suhtes ei ole kehtivat rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise

sanktsiooni seaduse tähenduses;

7) taotleja asukoht ega tegevuskoht ei ole Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis;

8) taotleja on täitnud toetuse tagasimaksmise nõude juhul, kui mõni Eesti avaliku sektori toetuse

andja on selle varasema toetuse korral esitanud, välja arvatud juhul, kui tagasimaksmise nõude

tähtaeg on hilisem taotluse esitamisest.

§ 6. Nõuded laevale

(1) Laev, mille ümberehitamist toetatakse, on tsiviilotstarbeliseks reisijate- ja kaubaveoks,

sadamatoiminguteks või abitegevuseks kasutatav mere- ja rannikulaev.

(2) Laev peab vastama järgmistele nõuetele:

1) laeva kogumahutavus on vähemalt 300 GT;

2) laeva ja laeva lipuriigi suhtes ei ole kehtivat rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise

sanktsiooni seaduse tähenduses;

3) laeva lipuriik ei ole taotluse esitamise hetkel kehtivas «26. jaanuari 1982. aasta Pariisi

vastastikuse mõistmise memorandumi laevakontrolli kohta» mustas nimekirjas.

§ 7. Toetatavad tegevused

(1) Toetatakse järgmisi tegevusi:

1) üldise grupierandi määruse artikli 36b alusel antava toetuse puhul toetatakse laeva

ümberehitamist, mille eesmärk on muuta laev keskkonnasõbralikuks sõidukiks või heiteta

sõidukiks;

4

2) vähese tähtsuse abina antava toetuse puhul toetatakse laeva ümberehitamist, mille eesmärk on

vähendada laeva kasvuhoonegaaside heidet.

(2) Toetust ei anta projektile, mille tegevused ei aita kaasa § 1 lõikes 2 nimetud eesmärgi ja lõikes

3 nimetatud tulemuse saavutamisele.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik projekti

tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tehakse projekti tegevused ning tekivad ja

tasutakse projekti elluviimiseks vajalikud kulud.

(2) Projekti tegevuse algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise päev ega hilisem ühe aasta

möödumisest taotluse rahuldamise otsusest.

(3) KIK määrab projekti abikõlblikkuse perioodi, mis ei või olla hilisem kui 2032. aasta 30.

november.

(4) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase

väljamakse tegemist.

§ 9. Abikõlblikud kulud

(1) Toetust antakse üksnes nendeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud § 1

lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks ja § 1 lõikes 3 nimetatud tulemuse saavutamiseks ning mis

on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil kooskõlas käesolevas määruses sätestatud

tingimustega.

(2) Abikõlblikud kulud on:

1) grupierandi määruse artikli 36b lõike 3 punkti c alusel laeva ümberehitamiseks tehtava

investeeringu kulud, mille eesmärk on muuta laev keskkonnasõbralikuks sõidukiks või heiteta

sõidukiks;

2) vähese tähtsusega abi andmisel laeva ümberehitamise investeeringu kulud, mille eesmärk on

vähendada laeva kasvuhoonegaaside heidet.

(3) Abikõlblik kulu peab olema tekkinud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides (edaspidi

EMP) teostatud tööde käigus ja läbi viidud EMPs registreeritud ettevõtja poolt, kellel on varasem

vähemalt kolmeaastane kogemus laeva ümberehitamise projektides ning ISO 14 001 sertifikaat

või sellega samaväärne.

(4) Abikõlblikud ei ole alljärgnevad kulud:

1) kulu, mille kohta ei ole kirjalikku kuludokumenti;

2) sularahas tasutud kulu;

3) projektijuhtimiskulu ja taotluse koostamise kulud;

4) üld- ja tegevuskulud;

5) palgakulu;

6) kulu, mis on riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud;

7) käibemaks ulatuses, milles toetuse saajal on õigus see tagasi saada;

8) koolituskulu;

9) õigusabi- ja kohtukulu, sh vastaspoole või kolmanda isiku menetluskulu;

10) rahatrahvid või muud rahalised karistused (sh leppetrahvid);

11) lepingu sõlmimise-, intressi- ja viivise kulud;

5

12) muu projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline

kulu.

§ 10. Taotlusvooru eelarve, toetuse summa ja osakaal

(1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga.

(2) Toetuse osakaal on:

1) laeva ümberehitamisel keskkonnasõbralikuks sõidukiks 15 protsenti abikõlblikest kuludest

vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36b lõikele 6;

2) laeva ümberehitamisel keskkonnasõbralikuks sõidukiks 20 protsenti abikõlblikest kuludest, kui

taotleja kontserni kuuluv üks laevadest on külastanud Eesti sadamat vähemalt viis korda viimase

kolme aasta jooksul või kui ümberehitatava laeva lipuriik on taotluse esitamise hetkel ja kolm

aastat lõppmakse tegemisest arvates Eesti Vabariik;

3) laeva ümberehitamisel heiteta sõidukiks 30 protsenti abikõlblikest kuludest vastavalt üldise

grupierandi määruse artikli 36b lõikele 6;

4) vähese tähtsusega abi andmise korral 15 protsenti abikõlblikest kuludest;

5) vähese tähtsusega abi andmise korral 20 protsenti abikõlblikest kuludest, kui on täidetud

vähemalt üks käesoleva lõike punktis 2 sätestatud nõuetest.

(3) Taotletava toetuse maksimaalne suurus on viis miljonit eurot ühe taotluse kohta.

(4) Vähese tähtsusega abina antava toetuse maksimaalne suurus on 300 000 eurot käesoleva

määruse § 3 lg 3 kohaselt.

(5) Vähese tähtsusega abi andmisel arvestatakse taotlejale viimase kolme aasta jooksul antud

vähese tähtsusega abi suurusega.

(6) Toetuse andmisel järgitakse üldise grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimise

reegleid, sh võib toetust kumuleerida järgnevaga:

1) mis tahes muu riigiabiga, kui toetus on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike

kuludega;

2) mis tahes muu riigiabiga, mis on seotud samade abikõlblike kuludega, mis on osaliselt või

täielikult kattuvad, kuid ainult juhul, kui sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata suurimat

lubatud abi osakaalu või abisummat.

(7) Toetust ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud

kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi maksimaalne lubatud osakaal või

abisumma.

(8) Abi osakaalu ja abikõlblike kulude arvutamisel lähtutakse kõigi kasutatavate arvude puhul

summadest, millest ei ole makse ega muid tasusid maha arvatud.

(9) Projekti omafinantseeringuna ei käsitata Euroopa Liidu ja muudest välisabifondidest antud

tagastamatut abi ega riigisiseseid rahalisi toetusi.

6

3. peatükk

Taotlusele esitatavad nõuded

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotleja peab taotluse esitama Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkonnas

(edaspidi E-toetus) taotlusvormil, millele on lisatud lõikes 3 nimetatud dokumendid, kinnitused ja

andmed.

(2) Nõuded taotlusele:

1) taotluse esitamisel lähtutakse E-toetuses oleva taotlusvormi andmeväljadest ja taotlusvormi

kõik taotlejale kohalduvad andmeväljad peavad olema korrektselt täidetud;

2) taotluses esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged;

3) taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas käesoleva määruse, Euroopa Liidu ja

riigisiseste õigusaktidega.

(3) Taotlus esitatakse määruses ette nähtud viisil ja sisaldab järgmisi kinnitusi, andmeid või

dokumente:

1) taotleja nime, registrikoodi ja ettevõtte suurust;

2) tõendit selle kohta, et taotleja on ümberehitatava laeva omanik või tal on õiguslik alus

ümberehitatavat laeva vallata;

3) taotleja, kes ei ole registreeritud Eestis, esitab äriregistri väljavõtte või muu tõendi, millest

nähtub vastavus § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 kehtestatud nõuetele;

4) projekti nime ja projekti läbiviimise asukohta;

5) liputunnistust või merelaevatunnistust;

6) käesoleva määruse paragrahvi 10 lõike 2 punktis 2 sisalduva tingimuse tõendamiseks

sadamakülastusi kajastav dokument, mis sisaldab andmeid Eesti sadamate külastustest koos

kuupäevadega;

7) projekti eesmärgi kirjeldust ja tulemust koos saavutatavate tulemusnäitajate väärtustega, mis

vastavad §-s 1 nimetatud tulemusele ja eesmärgile;

8) projekti tegevuste kirjeldust, millele lisatakse riigiabi taotlemisel vastavalt grupierandi määruse

artiklile 36b selgitus, kas projekti elluviimisel soovitakse laev ümber ehitada

keskkonnasõbralikuks või heiteta sõidukiks;

9) riigiabi taotlemisel grupierandi määruse 36b kohaselt tehnilist- ja keskkonnaalase

jätkusuutlikkuse aruannet, mis sisaldab volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitust, et projekti

alusel on võimalik laeva ümber ehitada selliselt, et see vastaks keskkonnasõbraliku sõiduki või

heiteta sõiduki definitsioonile.

10) vähese tähtsusega abi taotlemisel tehnilist- ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse aruannet, mis

sisaldab volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitust, et projekti alusel on võimalik saavutada KHG

tulemusnäitajad;

10) kasvuhoonegaaside heite vähenemise ja energiatõhususe arvutust KIKi veebilehel avaldatud

vormil;

11) turu-uuringut või hinnapakkumusi;

12) kirjeldust projekti sotsiaalmajanduslikust mõjust;

13) projekti ajakava, mis peab olema reaalselt elluviidav ning mille kohaselt projekti tegevused

planeeritakse lõpetada projekti abikõlblikkuse perioodil;

14) projekti toetuse maksegraafikut, kui projekti kestvus on vähemalt kuus kuud;

15) projekti kogueelarvet kululiikide lõikes, eristades abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid

ning omafinantseeringut;

16) omafinantseeringu tagamise tõendi;

17) volikirja, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel;

7

18) kinnitust, et projekti kuludeks ei ole taotletud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa

Liidu või välisabi vahenditest;

19) kinnitust, et taotlejale esitatavad nõuded on täidetud.

(4) Üks taotleja võib toetust taotleda mitme enda omandis või valduses oleva laeva

ümberehitamiseks.

(5) Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja

krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib KIK laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui

finantsanalüüsi hindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav

muul viisil.

(6) Kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile toetust muudest allikatest, tuleb taotlusele lisada

andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta. Sellisel juhul ei anta toetust rohkem, kui

lubatud vastavalt kohalduvatele abi osakaaludele ja ülemmääradele, arvestades üldise grupierandi

määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 12. Taotluse esitamine ja menetlemine

(1) KIK kuulutab taotlusvooru välja ning teavitab selle peatamisest ja lõpetamisest oma kodulehel.

(2) Taotlusi saab esitada jooksvalt E-toetuse kaudu, kuni KIK teavitab oma kodulehel taotlusvooru

sulgemisest.

(3) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest

ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(4) Taotluse menetlemise tähtaeg on 90 kalendripäeva taotluse esitamise kuupäevast arvates. KIK

annab taotlejale maksimaalselt 10 tööpäeva taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks.

Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.

(5) KIK tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 5 nimetatud nõuded.

(6) KIK tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-des 6 ja 11 nimetatud nõuded.

(7) KIK võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud

andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi,

millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist.

(8) Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul

nõuetega vastavusse, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ja

taotlejat täiendavalt ära kuulamata.

8

§ 13. Hindamiskomisjoni moodustamine ja taotluste hindamine

(1) KIK moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu

kuulub vähemalt kaks Kliimaministeeriumi ja kaks KIKi nimetatud liiget. KIK võib kaasata

hindamiskomisjoni koosseisu eksperte.

(2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad:

1) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning

isikliku seotuse esinemise korral ennast taotluse hindamisest taandama;

2) tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist

tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud ärisaladuse kaitstuse.

(3) Hindamiskomisjoni tööd koordineerib KIK.

(4) Hindamiskomisjon hindab nõuetele vastavaid taotlusi järgmiste kriteeriumite järgi:

1) projekti tegevuste põhjendatus;

2) projekti eelarve kuluefektiivsus;

3) projekti ajakava realistlikkus.

(5) Lõike 4 punktis 1 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluses on projekti eesmärgi

saavutamiseks kirjeldatud tegevused põhjendatud ning projekt vastab paragrahvi 1 lõikes 2

nimetatud eesmärgile ja on võimeline saavutama paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud tulemuse.

(6) Lõike 4 punktis 2 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projekti eelarve on realistlik,

sealhulgas on selge, milliste arvutuste ja hinnangu alusel on eelarve koostatud.

(7) Lõike 4 punktis 3 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projekti tegevused on

kavandatud realistliku kestvusega, mille vältel suure tõenäosusega on võimalik jõuda projekti

tulemuseni.

§ 14. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) KIK teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui hindamiskomisjon on lugenud § 13 lõikes 4 loetletud

kriteeriumid täidetuks. Taotlused rahuldatakse määruse tingimustele vastavate taotluste esitamise

järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

(2) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegemise kuupäev;

2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) projekti kogusumma, eristades sellest abikõlblike kulude summat;

5) toetuse ja omafinantseeringu summad ning nende osakaalud abikõlblikest kuludest;

6) teave riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise kohta;

7) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ning nende eeldatav ajakava ja asukoht;

8) projekti abikõlblikkuse periood;

9) toetuse saaja kohustused;

10) vahearuande esitamise aeg, kui projekt kestab kauem kui kuus kuud;

11) toetuse maksmise tingimused ja makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord;

12) toetuse maksmise peatamise, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse

tagasinõudmise alused;

9

13) otsuse tegija andmed;

14) projekti elluviimiseks vajalik muu teave.

(4) KIK toimetab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse toetuse saajale E-toetuse

keskkonnas kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja, taotlus või laev ei vasta nõuetele;

2) taotleja on esitanud valeandmeid;

3) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist või ei võimalda taotluse nõuetele

vastavust kontrollida;

4) taotlusvooru eelarve on ammendunud.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) taotluse esitaja;

4) taotluse rahuldamata jätmise alus ja põhjendus;

5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.

§ 15. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Kui taotlusevooru eelarve jääk ei võimalda taotlust täielikult rahuldada, teeb KIK taotluse

rahuldamata jätmise otsuse. Taotluse osaline rahuldamine ei ole lubatud. Kui mõne hiljem esitatud

taotluse täielik rahuldamine on taotlusvooru eelarvejääki arvestades võimalik, rahuldab KIK

hiljem esitatud taotluse.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega.

(3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetusega seotud

maksetele enne KIKi seatud kõrvaltingimuse täitmist.

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse KIKi algatusel või toetuse saaja avalduse alusel

määruses sätestatud tingimustel ja korras. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja

avalduse alusel, mis on esitatud enne projekti lõpparuande kinnitamist.

(2) KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab

kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise

abikõlblikkuse perioodil.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KIK 30 päeva jooksul pärast vastavasisulise

avalduse saamist.

(4) KIKil on õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:

1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta

toetust ettenähtud tingimustel;

2) toetuse saaja ei täida projekti ajakava;

3) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

10

(5) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult kehtetuks, kui toetuse saajat on karistatud

karistusseadustiku § 2601 alusel või tema asukohariigi samaväärse õigusnormi alusel ja toetuse

rahuldamise otsus on tehtud 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku töötamise võimaldamise

avastamist või toetuse lõppmakse tegemine tuleb teha viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise

võimaldamise avastamisest arvates.

(6) Kui toetuse saaja ei esita määruse § 17 lõikes 2 nimetatud dokumenti hiljemalt ühe kuu jooksul

taotluse rahuldamise otsuse saamisest, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

5. peatükk

Toetuse saaja õigused ja kohustused

§ 17. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud määruses

sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja, kes ei ole registreeritud Eestis, peab pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist

esitama apostillitult või legaliseeritult ja ametliku tõlkega eesti keelde asukohariigi äri- või muu

kohase registri asjakohase dokumendi, mis tõendab tema staatust juriidilise isikuna ning

maksejõuetuse, likvideerimise, tegevuse peatamise või muu sellise asjaolu puudumist, mille tõttu

ei pruugi olla tegemist jätkuvalt tegutseva ettevõtjaga.

(3) Toetuse saaja on kohustatud teavitama, et projekti on toetanud Eesti riik Euroopa Liidu

heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistuludest.

(4) Toetuse saaja peab abikõlblike kulude tegemiseks läbi viima hanke määruse § 4 punkti 5

kohaselt ja avaldama hanketeate riigihangete registris (edaspidi riigihangete register) ühe aasta

jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates.

(5) Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses

ning käesolevas määruses toodud tingimuste kohaselt.

(6) Toetuse saaja peab säilitama ja võimaldama KIKi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist,

selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist tutvuda toetuse

saaja valduses olevate dokumentidega, sealhulgas toetuse saaja raamatupidamis- ja

finantsdokumentidega, millel on KIKi hinnangul tähtsus toetuse nõuetekohase kasutamise

hindamisel. Dokumendid tuleb nimetatud isikute kasutusse anda kümne päeva jooksul arvates

sellekohase nõude saamisest.

(7) KIK teostab projekti elluviimise käigus ümberehitataval laeval paikvaatluse Eesti Vabariigi

territooriumil enne hanke väljakuulutamist ning vahe- ja lõpparuande kinnitamist.

(8) Kui toetuse saaja sai toetust määruse § 10 lõike 2 punktide 2 või 5 alusel 20 protsenti

abikõlblikest kuludest põhjusel, et ümberehitatava laeva lipuriik on Eesti Vabariik, peab

ümberehitatud laeva lipuriik olema Eesti Vabariik kolm aastat lõppmakse tegemisest.

(9) Toetuse saaja peab viivitamata teavitama KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis

võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja

võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi.

11

§ 18. Hanke läbiviimine

(1) Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Toetuse saaja, kes ei

ole hankija riigihangete seaduse mõistes, järgib riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid

kulude tegemisel.

(2) Kui sõlmitava lepingu eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta, esitab

toetuse saaja enne hanke väljakuulutamist hankedokumentide kavandi KIKile ülevaatamiseks.

(3) Toetuse saaja avaldab hanketeate ja viib hanke elektrooniliselt läbi riigihangete registris.

(4) Toetuse saaja esitab KIKile hanke korraldamist tõendavad dokumendid ja lepingu E-toetuse

kaudu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist.

(5) KIK nõustab vajadusel toetuse saajat hangete läbiviimisel.

(6) Toetuse saaja esitab enne lepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatustega kavandi.

§ 19. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab KIKile projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ning täpsemalt ajal, mis

on sätestatud taotluse rahuldamise otsuses, vahearuande.

(2) Toetuse saaja esitab KIKile projekti lõppemisel lõpparuande.

(3) Üks aasta pärast projekti lõppemist esitab toetuse saaja KIKile järelaruande.

(4) Projekti aruanne esitatakse E-toetuse kaudu ja selles peab olema kajastatud vähemalt järgmine

teave:

1) projekti aruandlusperiood;

2) andmed projekti elluviimise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide

saavutamine;

3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside

heite vähenemise kohta;

4) andmed projekti valmimise tulemusel edaspidi saavutatavate tulemus- ja väljundnäitajate kohta;

5) järelaruande korral andmed saavutatud 12 kuu tulemus- ja väljundnäitajate kohta, lähtudes

tegelikest tõenduspõhistest tulemustest koos tõendamiseks vajalike dokumentidega.

(5) Lõpparuandes esitatud andmed projekti tulemusena väheneva kasvuhoonegaaside heite kohta

peavad olema kinnitatud Eesti volitatud klassifikatsiooniühingu poolt. Kinnitus tuleb lisada

lõpparuandele.

(6) Kui toetust saadi laeva ümberehitamiseks heiteta laevaks või keskkonnasõbralikuks laevaks,

siis tuleb lisaks esitada Eesti volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitus, et laev vastab üldise

grupierandi määruses kirjeldatud heiteta või keskkonnasõbraliku merelaeva määratlusele.

(7) Enne vahe- ja lõpparuande kinnitamist viib KIK läbi § 17 lõikes 7 kirjeldatud paikvaatluse.

12

6. peatükk

Toetuse maksmine ja kasutamine

§ 20. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse tasutud tegelike kulude eest kuludokumentide alusel pärast vahe- või

lõpparuande kinnitamist.

(2) Toetuse saaja esitab makse aluseks olevad dokumendid KIKile E-toetuse kaudu koos järgmiste

dokumentide ja tõenditega:

1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui dokumente ei ole varem KIKile esitatud;

3) leping tööde teostamise kohta, välja arvatud juhul, kui leping on kättesaadavad riigihangete

registrist või lepingud on varem KIKile esitatud ja neid ei ole muudetud;

4) lepingu muudatused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt;

5) arved või muud raamatupidamisdokumendid;

6) tööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

7) kulu tasumist tõendavad dokumendid;

8) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav

dokument;

9) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingutes.

§ 21. Toetuse tagasinõudmine

(1) Kui toetuse saaja ei täida määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi, on

KIKil õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse seaduse §-

s 1821 sätestatud korras.

(2) KIK võib muuta taotluse rahuldamise otsust ja teha otsuse toetuse osalise või täieliku

tagasinõudmise kohta sõltuvalt põhjusest, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust;

3) toetuse saaja on toetust kasutanud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

4) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta

toetust ettenähtud tingimustel;

5) ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamine ei ole võimalik või projekti ajakava ei ole järgitud;

6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse

saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;

8) toetuse saaja on rikkunud hangete läbiviimise korda ja sellega võis kaasneda mõju lepingu

maksumusele;

9) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet

või teave on jäetud teadlikult esitamata;

10) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus.

(3) Kui projekti elluviimise käigus ilmneb, et projekti ei ole võimalik ellu viia, tunnistatakse

taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja nõutakse kogu väljamakstud toetus tagasi. Kui projekti

eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus tagasi proportsionaalselt saavutatuga.

(4) Kui toetuse saaja ei võimalda KIKil teostada § 17 lõike 7 kohast paikvaatlust, tunnistab KIK

taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja nõuda kogu makstud toetus tagasi.

13

(5) Kui toetuse saaja ei täida määruse § 17 lõikes 8 nimetatud kohustust, tunnistatakse taotluse

rahuldamise otsus kehtetuks ja nõutakse kogu makstud toetus tagasi.

(6) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest E-

toetuse vahendusel, vastasel korral antakse toetuse tagasinõudmise otsus sundtäitmisele. Tähtajaks

tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist.

(7) KIKil on õigus toetus tagasi nõuda kümne aasta jooksul pärast projekti lõppu.

7. peatükk

Vaidemenetlus

§ 22. Vaide esitamine ja menetlemine

KIKi otsuse või toimingu peale võib esitada vaide KIKile haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet (allkirjastatud digitaalselt)

taristuminister Kristi Klaas

rohereformi asekantsler

kantsleri ülesannetes

1

28.02.2025

Taristuministri määruse „Toetuse andmise tingimused laevade ümberehitamiseks

keskkonnasõbralikumaks“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Taristuministri määruse „Toetuse andmise tingimused laevade ümberehitamiseks

keskkonnasõbralikumaks“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse

seaduse (edaspidi AÕKS) § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel „Riigi eelarvestrateegia 2025–

2028“ lisa 5 kohase meetme „Laevade ümberehitus taastuvenergia kasutuseks“ toetuse andmise

tingimused.

Euroopa Liidu eesmärk on vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55% ja saavutada

kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selle eesmärgi saavutamiseks on vastu võetud Euroopa Liidu

kliimapakett „Eesmärk 55“, mis näeb muuhulgas ette keskkonnahoidlikumate kütuste

kasutuselevõtu suurendamise merendussektoris. Sellest tulenevalt kasvab ka laevade ja

kaldainfrastruktuuri ümberehitamisega seotud toodete ja teenuste eksporditurg.

Keskkonnasõbralikumatele tehnoloogiatele, nagu alternatiivkütustel töötavatele

(hübriid)mootoritele ja energiatõhusatele innovaatilistele süsteemidele üleminek võimaldab

laevandussektoris vähendada heitkoguseid ja aidata kaasa Euroopa Liidu kliimaeesmärkide

saavutamisele.

Alates 2022. aastast on transiitkaubanduse maht läbi Eesti sadamate märkimisväärselt

vähenenud, mistõttu on sadamates vabanenud täiendavad ressursid ning võimekus vastu võtta

senisest rohkem laevu. Samuti on Eesti merendussektoril olemas vajalik taristu koos tehniliste

võimekustega erineva suurusega kauba- ja reisilaevade ning muud tüüpi laevade

ümberehitamiseks.

Eelnõu eesmärk on toetada laevade ümberehitamise (moderniseerimise) projekte, mille

tulemusena vähenevad laevade kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heited. Seeläbi panustab

meede laevandussektori tegevusega kaasneva KHG koguheite vähendamisse ja Euroopa Liidu

kliimaeesmärkide saavutamisele. Meetme tegevusi rahastatakse riigi lubatud heitkoguse

ühikute enampakkumise müügituludest kehtiva riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve alusel.

Eelnõuga nähakse ette üldised tingimused, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse

tingimused ja toetuse kasutamise kord meetme tegevuste läbiviimiseks ning oodatud tulemuste

saavutamiseks, samuti kehtestatakse toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord. Toetuse

taotlemisele, andmisele ja tagasinõudmisele kohaldatakse ka haldusmenetluse seadust,

konkurentsiseadust ning Euroopa Liidu riigiabi reguleerivaid õigusakte.

Määruse ja seletuskirja koostasid Keskkonnainvesteeringute Keskus SA (edaspidi KIK) jurist

Jaanika Vilde (e-post [email protected]), projektikoordinaator Tiiu Noormaa (e-post

[email protected]) ja Kliimaministeeriumi merendusosakonna nõunik Anastasia

Hohrjakova (e-post [email protected], tel 627 2747). Määruse

juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk

([email protected]).

2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu kohaselt on määruse tekst jaotatud 7 peatükiks:

1. Üldsätted;

2. Toetuse andmise alused;

2

3. Taotlusele esitatavad nõuded;

4. Taotluse menetlemine;

5. Toetuse saaja õigused ja kohustused;

6. Toetuse maksmine ja kasutamine;

7. Vaidemenetlus.

Määrus koosneb 22 paragrahvist.

Määruse 1. peatükis reguleeritakse üldsätteid.

Paragrahvis 1 sätestatakse toetuse andmise tingimuste määruse (edaspidi TAT)

reguleerimisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Riigi eelarvestrateegia 2025-2028 lisa 5

kohaselt on meetme näol tegemist ühega perioodi 2021-2030 EL kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest kavandatavatest meetmetest ning meede on

suunatud kliima-energiaeesmärkide täitmisele. Lähtudes Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside

lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi tingimustest, peavad toetuse andmise

tulemusena ümberehitatavad laevad eraldama vähem kasvuhoonegaase ja/või olema

energiatõhusamad. Heite vähenemist mõõdetakse süsinikdioksiidi ekvivalenti tonni aastas

(t(CO2e)/a).

Paragrahviga 2 sätestatakse, et meetme rakendamist koordineerib Kliimaministeerium. AÕKS

§ 161 lõige 3 ja riigi eelarvestrateegia sätestavad taristuministri pädevuse lubatud heitkoguse

ühikute enampakkumise müügituludest laekuvate vahendite kasutamise korraldamiseks

kliimapoliitika eesmärkidel. Ministeerium võib vajadusel volitada kompetentsi omavaid

riiklikke sihtasutusi, sõlmides selleks halduslepingu vastavalt AÕKS § 161 lõikele 7.

Haldusleping sõlmitakse KIKiga pärast kõnealuse määruse jõustumist. Toetust antakse

haldusotsuse alusel.

KIK hindab toetuse taotlusi, teeb taotluste rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsused, teostab

projektide üle järelevalvet ja teeb väljamakseid. KIK säilitab kõik toetuse andmisega seotud

dokumendid E-toetuse keskkonnas kümme aastat pärast toetuse viimast väljamakset. Selle aja

jooksul peab olema tagatud võimalus tõendada, et riigiabi on antud toetuse saajale õiglases

suuruses. Täiendavalt peab KIK vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA)1 andmisel kandma

andmed antud VTA kohta registrisse. Toetuse andmisel on KIK kohustatud teostama

paikvaatlust, mis on selgitatud käesoleva seletuskirja paragrahvi 17 juures. VTAd on toetuse

taotlejatel võimalik taotleda koos grupierandi määruse alusel antava riigiabiga või eraldi sellest.

Paragrahv 3 näeb ette alused riigiabi andmiseks. Riigiabi antakse Euroopa Komisjoni 17. juuni

2014. aasta määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–

78) (edaspidi üldise grupierandi määruse) alusel.2 Riigiabi valdkonnas kehtivad

otsekohalduvad Euroopa Liidu õigusaktid, mille tõlgendused põhinevad Euroopa Kohtu ning

Euroopa Komisjoni praktikal. Riigiabi käsitlevad riigisisesed rakendussätted sisalduvad

konkurentsiseaduse 6. peatükis. Riigiabi mõiste elemente selgitatakse täpsemalt Euroopa

Komisjoni riigiabi mõiste teatises.3

1 Komisjoni 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2831, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202302831 2 Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014, millega teatavad liiki abi kuulutatakse siseturuga

kokkusobivaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108 (üldise grupierandi määrus).

Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02014R0651-20230701 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05)

3

Lisaks on koos üldise grupierandi määruse alusel antava toetusega võimalik anda vähese

tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni 13. detsembri 2023. aasta määrusele (EL)

nr 2023/2831 määruse § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks. Paragrahv 3 selgitab ka seda,

millised tingimused peavad olema täidetud toetuse saamiseks - ennekõike viitena üldise

grupierandi määruse reeglitele. Grupierandi määruse alusel antavat toetust on võimalik

kombineerida vähese tähtsuse abiga, mis tähendab, et toetada saab ka selliseid toetuse

eesmärgiga kooskõlas olevaid tegevusi, mis väljuvad grupierandi määruse artikli 36b

reguleerimisalast.

Paragrahvis 4 on määratletud eelnõus kasutatavad terminid. Muuhulgas sätestatakse, et heiteta

sõiduki terminile vastab merelaev, mis vastab üldise grupierandi määruse artikkel 2 punkti 102g

alampunkti e definitsioonile, s.o merelaevade puhul: reisijate- või kaubaveoks,

sadamatoiminguteks või abitegevuseks kasutatav mere- ja rannikulaev, millel puudub

(väljalasketoru) CO2 otseheide.

Keskkonnasõbraliku sõiduki terminile vastab merelaev, mis vastab üldise grupierandi määruse

artikkel 2 punkti 102f alampunkti d definitsioonile, s.o merelaevade puhul: reisijate- ja

kaubaveoks, sadamatoiminguteks või abitegevuseks kasutatav mere- ja rannikulaev, millel:

i) on hübriid- või kaherežiimiline mootor ja mille energiast pärineb vähemalt 25 %

(väljalasketoru) CO2 otseheiteta kütustest või mis kasutab merel ja sadamates

tavatingimustes käitamiseks elektrivõrgu energiat või

ii) mille Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni energiatõhususe indeksi väärtus on 10 %

väiksem kui 1. aprillil 2022 kohaldatavad energiatõhususe indeksi nõuded ning laev

on suuteline sõitma (väljalasketoru) CO2 otseheiteta kütuste või taastuvatest

energiaallikatest saadud kütuste jõul.

Ümberehitamine (rekonstrueerimine) on määruse mõistes ehitamine, mille tulemusel

olemasoleva laeva olulised omadused, mis ei olnud keskkonnasõbralikud või energiasäästlikud

või piisavalt keskkonnasõbralikud või -energiasäästlikud, muutuvad vastavalt

keskkonnasõbralikumaks või energiasäästlikumaks. Näiteks paigaldatakse, muudetakse või

lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab laeva omadusi, sealhulgas välisilmet, muudetakse

oluliselt laeva tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat. Ümberehitamisena ei käsitleta

laeva osade vahetamist samaväärsete vastu.

Määruse 2. peatükis sätestatakse toetuse andmise alused, sh määratletakse nõuded taotlejale

ja ümberehitatavale laevale, toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud, projekti abikõlblikkuse

periood ning toetuse eelarve, summa ja osakaal.

Paragrahvi 5 lõikega 1 sätestatakse, et toetuse saajaks saab olla taotleja, kes on oma

asukohariigis registreeritud juriidiline isik. Seega saab toetuse saajaks lisaks Eestis

registreeritud juriidilisele isikule olla ka väljaspool Eestit registreeritud juriidiline isik eelnõu

§-s 5 lõikes 2 esitatud nõuete täitmisel. Toetuse saaja omandis või valduses on ümberehitatav

laev.

Lõikega 2 sätestatakse üldised nõuded taotlejale seoses varasemate maksekäitumiste,

majandustegevuse ja toetuste kasutamise jm taoliste asjaoludega. Kõik taotlejad kinnitavad

vastavalt määruse §-s 11 nõutule E-toetuses, et taotlejale esitatavad nõuded on täidetud. Eesti

Vabariigis registreeritud taotleja puhul kontrollib KIK struktuuritoetuste registrist, et taotleja ei

oleks sama kulu hüvitamiseks varem toetust saanud ja Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse

keskkonnast tehakse taotleja kontrollimiseks automaatne päring karistusregistrisse.

4

Paragrahviga 6 kehtestatakse nõuded ümberehitatavale laevale. Ümberehitatav laev peab

olema tsiviilotstarbeline mere- või rannikulaev, mis on mõeldud reisijate- või kaubaveoks,

sadamatoiminguteks või kasutatav abitegevusteks, näiteks puksiirlaevad, sildumislaevad,

lootsilaevad, päästelaevad, jäämurdjad. Toetust ei anta kala- ega sõjalaevade ümberehituseks.

Laeva kogumahutavus peab olema vähemalt 300 GT. GT ehk brutotonnaaž (gross tonnage) on

laeva kogumahutavuse mõõtühik, mis arvutatakse laeva kogu suletud ruumala põhjal vastavalt

rahvusvahelistele standarditele.

Laeva lipuriigile määruse eelnõuga erinõudeid ei seata, kuid laeva ega laeva lipuriigi suhtes ei

tohi olla kehtivat rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS)4

tähenduses ning laeva lipuriik ei tohi olla taotluse esitamise hetkel kehtivas „26. jaanuari 1982.

aasta Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi laevakontrolli kohta“ (The Paris

Memorandum of Understanding on Port State Control ehk Pariisi MoU) mustas nimekirjas.5

Paragrahviga 7 sätestatakse, millistele tegevustele toetust antakse. Lõikes 1 määratletakse

üldise grupierandi määruse alusel toetatavad tegevused, milleks on punkti 1 kohaselt laeva

ümberehitamine keskkonnasõbralikuks sõidukiks nii, et projekti elluviimise tulemusena vastab

laev eelnõu § 4 punkti 3 ning üldise grupierandi määruse artikkel 2 punkti 102g alampunkti e

definitsioonile või laeva ümberehitamine heiteta sõidukiks nii, et projekti elluviimise

tulemusena vastab laev eelnõu § 4 punkti 2 ning üldise grupierandi määruse artikkel 2 punkti

102f alampunkti d definitsioonile. Grupierandi määruse alusel antava toetusega saavad taotlejad

ellu viia suuremahulisi laevade ümberehituse projekte (nt hübriidmootorite ja akude

paigaldamine).

Riigiabi andmisel grupierandi määruse alusel loodetakse tuua Eestisse nii kaubalaevu kui ka

suuremaid kruiisilaevu, mis vajavad ümberehitamist tulenevalt ELi seatud kliimaeesmärkidest.

Näiteks reisiparvlaeva mahutavusega 49134 GT ümberehitamisel keskkonnasõbralikuks

laevaks saab projekti kogumaksumus ulatuda indikatiivselt 32 miljonini.

Punktis 2 sätestatakse, et laeva ümberehitamiseks vajalikeks tegevusteks antakse abi VTAna.

VTA andmise eesmärk on toetada üksikinvesteeringuid (nt sõukruvide vahetus, kergemate

mööbliesemete/inventari soetamine ja paigaldamine) või mitut investeeringut koos, mille

tulemusena väheneb laeva kasvuhoonegaaside heide, kuid mille toetamine ei vastaks

grupierandi määrusega seatud tingimustele, sest laev ei vastaks ümberehitamise või

kaasajastamise tulemusena heiteta või keskkonnasõbraliku sõiduki määratlusele. Seega annab

VTA paindlikkust toetatavate tegevuste vaatest, kuigi VTAna antava toetuse maksimaalne

summa on oluliselt piiratum. VTA alusel toetatava tegevusega KHG heite vähendamise toob

taotleja välja taotluse lisana, lähtudes KIKi kodulehel avaldatavast KHG vähenemise

arvutamise juhendist.

Teiste riikide praktikast on võimalik järeldada võimalikke toetatavaid tegevusi, millest ühe või

mitme tegevuse teostamisel vastaks laev keskkonnasõbraliku sõiduki tingimustele, mh on

4 RT I, 07.06.2024, 22.

Sanktsioneeritud laevade nimekiri määratakse Nõukogu 24. juuni 2024. aasta otsusega (ÜVJP) 2024/1744,

millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis

destabiliseerib olukorda Ukrainas. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401744 Lisaks Ühinenud Rahvaste Organisatsioon sanktsioonid

kättesaadavad: https://main.un.org/securitycouncil/sites/default/files/1718_designated_vessels_list_final.pdf 5 https://parismou.org/Statistics%26Current-Lists/white-grey-and-black-list

5

meetme loomisel eeskujuna kasutatud Itaalia riigiabi kava.6 Toetatavate tegevuste näidisloetelu

on järgmine:

1. akuseadmete, sh superakude ja ultrakondensaatorite paigaldamine, mis võimaldavad

laeval läbida lühikesi vahemaid või mis võimaldavad laeva mootorite väljalülitamist, kui

see läheneb sadamale või on sadamas kai ääres;

2. kaldatoiteks vajalike seadmete paigaldamine (külmtriikimine);

3. heitgaaside puhastussüsteemide, skraberite, NOx-heite kontrollsüsteemide paigaldamine

või täiustamine;

4. hübriidajamite paigaldamine;

5. seadmete paigaldamine laevadele, mis võimaldavad mootoriga laeval kasutada ühte/kahte

väiksema keskkonnamõjuga kütust, millest vähemalt üks on väikse keskkonnamõjuga,

näiteks veeldatud maagaas, veeldatud biogaas, metanool, vesinik, ammoniaak ja eri tüüpi

akud;

6. kütuseelementide (vesinik, metanool, ammoniaak, veeldatud maagaas) ja nendega seotud

seadmete paigaldamine laevade käitamiseks;

7. inverteritega jõuvõtuvõlli või jõuvõtuvõlli generaatorite paigaldamine. Jõuvõtuvõll on

elektrisüsteem, mis võimaldab laeva käituriahelal "varustada jõuvõtuvõlli" peamasinast

pardal olevate elektriteenusteni või "vastu võtta energiat" laeva käitamiseks

elektriallikast;

8. energia taaskasutamise seadmete, näiteks heitgaaside taaskasutussüsteemide

paigaldamine elektri tootmiseks;

9. tarkvara paigaldamine marsruudi ja laeva optimeerimiseks, mis võimaldab parandada

laeva energiatõhususe taset; täiustatud andurite ja arvestite lisamine kütusekulu,

heitgaaside jms jälgimiseks;

10. integreeritud juhtimis- ja jõuseadmete süsteem pööriskadude minimeerimiseks, mis

võimaldab parandada laeva energiatõhusust;

11. tehisintellektil põhinevate jõudlusseire- ja ennetavate hooldussüsteemide paigaldamine,

mis võimaldab parandada energiatõhusust;

12. sagedusmuundurite kasutamine suurte elektritarbijate puhul, mille tulemuseks on suurem

energiatõhusus;

13. tuulejõuseadmete paigaldamine;

14. kasuteguriga ja muutuva kiirusega elektrimootorite ja nendega seotud seadmete

paigaldamine või elektrimootorite asendamine muude kõrgema energiaklassi

elektrimootoritega ja võimaluse korral muutuva kiirusega elektrimootoritega, mis on

võimelised kohanema koormusega;

15. hüdro- või aerodünaamilised täiustused, mis võimaldavad parandada laeva

energiatõhusust ja seeläbi näiteks ka õhu- ja veemüra7;

16. laevade käitamise digitaliseerimine, sealhulgas tehisintellekti kasutamine, mis võimaldab

parandada laeva energiatõhususe taset;

17. elektrooniline põlemise kontrollseadis, mis võimaldab parandada laeva energiatõhususe

taset;

18. pardal energiatarbimise andmete kogumise ja töötlemise süsteemide paigaldamine, et

piirata tarbimist;

6 Itaalia merelaevade soetamise või ümberehitamise riigiabi kava (State Aid SA. 101308 (2022/N) – Italy State aid

scheme for the acquisition or retrofitting of maritime vessels). 7 Workshop on the Relationship between Energy Efficiency and Underwater Radiated Noise from Ships, 18-19

September 2023, Workshop on the Relationship between Energy Efficiency and Underwater Radiated Noise from

Ships, 18-19 September 2023

6

19. tehnoloogiate paigaldamine, et vähendada laeva korpuse hõõrdetakistust ja teise puhul

laeva korpuse katmine erinevate pinnakatetega, et vähendada hõõrdumist ja seeläbi

vähendada GHG;

20. päikesepaneelide paigaldamine, nt elektri tootmiseks, et toetada abimasinaid;

21. CO2 kogumise ja ladustamise seadmete paigaldamine;

22. uuenduslik liides sadama plaani ja laeva vahel, et parandada pardalemineku ja pardalt

lahkumise logistikat ning seeläbi vähendada pardalemineku ja pardalt lahkumise aega

ning sellega seotud heitkoguseid;

23. kiilujahutite paigaldamine, et vältida veepumpade paigaldamist ja jätkuvat kasutamist,

mille tulemuseks on energiavajaduse vähenemine;

24. sõukruvide vahetamine;

25. laeva kütusekulu vähendamisele panustav laeva mööbli ja siseinterjööri lahenduste

soetamine ja paigaldamine, eeldusel, et seeläbi tõendatult väheneb KHG;

26. veepumpade optimeerimine;

27. kütusekulu monitoorimise süsteemide paigaldamine.

Loetelu ei ole lõplik ning toetuse taotleja toob taotluses välja need tegevused, mida ta soovib

läbi viia laeva ümberehitamise või kaasajastamise projekti raames. Tegevused peavad olema

suunatud KHG vähendamisele, st panustama direktiivi (EL) 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 3

punktis f) kirjeldatud tegevusse, milleks on merendussektori süsinikuheite vähendamine,

sealhulgas laevade, sadamate, uuenduslike tehnoloogiate ja taristu energiatõhususe

parandamise, säästvate alternatiivkütuste, nagu taastuvallikatest toodetud vesinik ja

ammoniaak, kasutamise, samuti heitevabade jõuseadmete paigaldamise kaudu.

Kergemate mööbliesemete paigaldamise ja laeva sisustuse ümberehitamisega on suurema

kruiisilaeva puhul võimalik hoida kokku keskmiselt 160 kg kajuti kohta. Selle tulemusena

väheneb laeva täismass, mis toob kaasa kütusekulu ja kasvuhoonegaaside heite vähenemise.

Lisaks võib massi vähendamine parandada laeva üldist energiatõhusust. Näiteks, kui 50 000 GT

laeva kajutite sisustus uuendatakse kergemate mööbliesemetega, vähendades seeläbi laeva

massi umbes 7 tonni, siis toob see kaasa ligikaudu 28 tonni CO₂ vähenemist aastas.

Paragrahv 7 lõikega 2 välistatakse toetuse andmine tegevusteks, mis ei aita kaasa määruse § 1

lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisele.

Paragrahviga 8 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood

on ajavahemik, millal toetatav tegevus tuleb ellu viia. Abikõlblikkuse perioodi lõpuks peab

olema toetatav tegevus ellu viidud ja abikõlblike kulude eest toetuse saaja poolt töövõtjatele ja

tarnijatele tasutud. Mitteabikõlblike kulude eest võib tasuda ka pärast abikõlblikkuse perioodi

lõppu. Abikõlblikkuse perioodi määrab KIK.

Vastavalt lõikele 2 tuleb projektiga alustada hiljemalt ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise

otsusest. Säte on vajalik projekti elluviimisega liigse viivitamise vältimiseks. Pikkade

viivitustega kaasneb sageli oluline kulude kasv tulenevalt üldisest hinnatõusust. See võib

põhjustada projekti katkestamist või tühistamist, kuid kui projekti algus on nihutatud meetme

abikõlblikkuse perioodi lõppu, ei pruugi olla võimalik enam vabanenud vahendeid meetme

eesmärgi täitmiseks kasutada.

Lõikes 3 sätestatud abikõlblikkuse perioodi lõpp tuleneb Vabariigi Valitsuse 04.11.2016

määrusest nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise

enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“.

Lõikega 4 sätestatakse tingimused, millega loetakse projekt lõppenuks. Toetuse kasutamisega

seotud aruannete esitamine ja toetuse saaja kohustused on esitatud määruse eelnõu §-s 17, mille

7

lõike 7 kohaselt teostab KIK-il ümberehitatava laeva paikvaatluse enne hanke väljakuulutamist

ning enne KIK-i poolt vahe- ja lõpparuannete kinnitamist.

Paragrahviga 9 sätestatakse projekti abikõlblikud kulud.

Lõikega 1 sätestatakse, et toetust antakse üksnes nendeks abikõlblikeks kuludeks, mis on

põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks ja tulemuse

saavutamiseks ning mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil ja kooskõlas määruse

tingimustega. Säte on vajalik, et tagada antava toetuse eesmärgipärane kasutus ja ettenähtud

ajaraamistikus püsimine.

Lõigetega 2 ja 3 sätestatakse, et abikõlblikud kulud peavad olema vajalikud toetatavate

tegevuste elluviimiseks, kulu peab olema tekkinud EMP-s teostatud tööde käigus ja läbi viidud

EMP-s registreeritud ettevõtja poolt, kellel on varasem vähemalt kolmeaastane kogemus laeva

keskkonnasõbralikuks või heiteta laevaks ümberehitamise projektides või VTAna toetavate

üksiktegevuste puhul varasem sarnaste tööde läbiviimise kogemus. Tööde teostajal peab olema

ISO 14 001 keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaat või sellega samaväärne. Tingimused on

seatud, et tagada toetuse andmisel tulemuse saavutamine ning seeläbi positiivne mõju

keskkonnaeesmärkidele.

Lõikes 4 loetletakse mitteabikõlblikud kulud. Piirangud täidavad eesmärki saavutada

rahastusega maksimaalne positiivne keskkonnamõju.

Paragrahv 10 määratleb taotlusvooru eelarve kehtestamise korra, toetuse summa ja osakaalu.

Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga. Ühele projektile antava

toetuse maksimaalne suurus on 5 miljonit eurot. Ühe projekti raames võib kasutada nii riigiabi

kui ka VTAd. Kulude tasemel peavad need olema mõistlikult eristatavad. Toetuse osakaal

lähtub üldise grupierandi määruse artikkel 36b lõikest 6, mille kohaselt, kui abi andmisel

lähtutakse abikavast ilma konkureerivat pakkumismenetlust korraldamata, ei tohi abi osakaal

ületada 20% abikõlblikest kuludest keskkonnasõbralikuks laevaks ümberehitamise puhul ja

30% heiteta laevaks ümberehitamise puhul. Arvestada tuleb ka üldise grupierandi määruse

artiklis 8 sätestatud kumuleerimise tingimusi.

Lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt on toetuse osakaal keskkonnasõbralikuks laevaks

ümberehitamise puhul 15%, ent toetuse osakaalu on võimalik tõsta, kui taotleja laev on

külastanud Eesti sadamaid või kui taotleja laev on Eesti lipu all, soodustades sellega eelkõige

Eestis ja Läänemere piirkonnas liikuvate laevade süsinikuheite vähendamist. Läänemeri on üks

maailmas kõige tugevama inimmõju all olev meri, kus veevahetus on väga aeglane ja mere

võime tasandada inimtegevusest ning muudest teguritest tulenevaid negatiivseid surveid on

üsna piiratud. Ka rahvusvaheline mereorganisatsioon on samale teemale tähelepanu juhtinud

ning EL-i merestrateegiaga on Eesti võtnud kohustuse Läänemere hea seisundi saavutamiseks.

Seetõttu on Eesti jaoks väga oluline toetada suurema toetuse osakaaluga neid tegevusi, mis

aitavad toetada Läänemere seisundi parandamise eesmärke ja vähendavad Eesti laevastikuga

seotud KHGd.

Lõike 2 punkti 3 kohaselt on toetuse osakaal heiteta laevaks ümberehitamise korral 30%, mis

on maksimaalne lubatud osakaal vastavalt grupierandi määrusele.

8

Laevandusettevõtjatele on võimalik abi anda ka VTA määruse 2023/2831 alusel, kuid seda

tingimusel, et ei ületata VTA määruses 2023/2831 ette nähtud abi mahtu (liikmesriigi poolt

ühele ettevõtjale antava VTA kogusumma ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku

jooksul ületada 300 000 eurot). VTA andmisel on samuti toetuse osakaalu võimalik tõsta, kui

taotleja laev on külastanud Eesti sadamaid või kui taotleja laev on Eesti lipu all.

Määruse 3. peatükis sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded.

Paragrahviga 11 sätestatakse, et toetuse saajal tuleb Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse

keskkonnas täita taotlusvorm. E-toetus on struktuuritoetuse register, mis on avaliku teabe

seadusega kooskõlas asutatud andmekogu. Registri põhimäärus ja kasutamise kord on

kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Taotlusvormil tuleb täita eesti keeles korrektselt

kõik lahtrid, mis hõlmavad endas infot taotleja, projekti tegevuste, ajakava, eelarve ja

väljundnäitajate kohta. Taotlusvormil esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged. Kui

taotlusvormis esitatakse ebaõigeid andmeid jätab KIK taotluse rahuldamata. Andmete

puudulikkuse korral saadetakse taotlejale E-toetuse keskkonnas päring, koos suunistega

taotluse täiendamiseks. Ühtlasi peab taotleja kinnitama, et ta on taotlusvormi korrektselt

täitnud, andmed on õiged ja täielikud ning planeeritud tegevused on kooskõlas määruse,

Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega.

Lõikes 3 sätestatakse, millised kinnitusi, andmeid või dokumente peab taotleja taotlusele

lisama.

Taotleja peab esitama andmed oma ettevõtte suuruse kohta, kuna KIK kannab andmed antud

riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta registrisse (RAR) vastavalt Riigiabi ja vähese tähtsusega

abi registri põhimäärusele.

Taotleja peab esitama tõendi selle kohta, et laevandusettevõtja on ümberehitatava laeva omanik

või tal on õiguslik alus ümberehitatavat laeva vallata oma nimel kasutada; andmed

ümberehitatava laeva kohta, sh liputunnistus või merelaevatunnistus (Certificate of Registry/

Certificate of Nationality); projekti- ja projekti tulemuse ning mõju kirjelduse, sh mõju

sotsiaalmajanduslikule arengule (projekti mõju projektiga hõlmatud piirkonna elanikele ning

majanduslikule heaolule, sh tuleb kirjeldada kohalike teadus- ja arendusasutuste ning

innovatsiooni rakendamist ja selgitada, kuidas projekti käigus elluviidav investeering toetab

piirkonna arengut ja kasvatab tööhõivet.); turu-uuringuid või hinnapakkumisi, projekti

kogueelarvet kululiikide lõikes, eristades abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud; vajadusel

volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel; kinnitus, et projekti kuludeks ei ole

taotletud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest; kinnitus, et

taotlejale esitatavad nõuded on täidetud jm.

Taotlejal tuleb taotluse lisana esitada ka tehnilise- ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse aruanne,

mis sisaldab volitatud klassifikatsiooniühingu (Lloyd’s Register, Bureau Vertitas, DNV AS,

American Bureu of Shipping, Registro Italiano Navale) kinnitust),8 et projekti alusel on

võimalik laeva ümber ehitada selliselt, et see vastaks üldise grupierandi määruses sätestatud

keskkonnasõbraliku või heiteta sõiduki definitsioonile. Tehnilise- ja keskkonnaalase

jätkusuutlikkuse aruanne peab võimaldama tuvastada, et planeeritud investeering on teostatav.

VTA taotlemisel peab tehnilise- ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse aruanne sisaldama

volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitust, et projekti alusel on võimalik saavutada taotluses

8 Volitatud klassifikatsiooniühingutega on Transpordiamet sõlminud kokkulepped vastavalt majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi 26.08.2011 määrusele „Volitatud klassifikatsiooniühingutele esitatavad nõuded

ja volitatud klassifikatsiooniühingute üle järelevalve teostamise kord“.

9

väljatoodud KHG tulemusnäitajad. Keskkonnaalase jätkusuutlikkuse aruanne võiks sisaldada

näiteks ka KHG heite vähenemise arvutust abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta osas,

mille alusel oleks võimalik hinnata nii projekti mõju kui ka selle vastavust õigusnormidele.

Tehnilise- ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse aruanne on olnud nõutav näiteks ka Itaalia

merelaevade moderniseerimiseks või omandamiseks mõeldud riigiabi kava kohaselt.9

Taotleja, kes ei ole registreeritud Eestis, peab esitama asukohariigi äri- või muu kohase registri

lihtkirjaliku väljavõtte või kohalduval juhul muu asjakohase dokumendi, mis tõendab tema

staatust juriidilise isikuna ning maksejõuetuse, likvideerimise, tegevuse peatamise või muu

sellise asjaolu puudumist, mille tõttu ei pruugi olla tegemist jätkuvalt tegutseva ettevõtjaga. Kui

taotleja taotlus rahuldatakse, esitab taotleja nimetatud dokumendid apostillitult või

legaliseeritult ja ametliku tõlkega eesti keelde. Selle nõude täitmata jätmisel tunnistatakse

taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

Dokumentide loetelu on koostatud selliselt, et oleks võimalik hinnata taotleja ning taotluse

vastavust eelnõus seatud nõuetele.

Tõendid ja andmed omafinantseeringu olemasolu kohta on näiteks digiallkirjastatud

eelkokkulepped, eellepingud, tõendid pangast jms. Taotleja peab veenvalt näitama, et tal on

taotluse rahuldamise korral võimekus omafinantseering tagada.

Määruse 4. peatükis sätestatakse taotluse menetlemise kord.

Paragrahviga 12 sätestatakse taotluse menetlemise tegevused ning järjekord. Tegu on

niinimetatud jooksva taotlusvooruga, kus KIK menetleb taotlusi nende laekumise järjekorras.

Taotlused rahuldatakse määruse tingimustele vastavate taotluste esitamise järjekorras kuni

taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse tegemiseni, või kui taotlusvooru eelarve

võimaldab esitatud taotlused rahuldada, siis toimub nende taotluste menetlus paralleelselt.

Puudustega taotlust ei loeta kuni kõigi puuduste kõrvaldamiseni määruse tingimustele

vastavaks. Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest ja läbivaatamisest, esitatud

andmete kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise

otsuse tegemisest. KIK võib vajadusel nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni, andes

puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 10-tööpäevalise tähtaja, mille võrra taotluse

menetlemise tähtaeg pikeneb. Taotluse menetlemiseks on ette nähtud kuni 90 päeva.

Kui taotlusest kõiki puuduseid KIKi poolt antud tähtaja jooksul ei kõrvaldata, siis taotlust ei

hinnata ja jäetakse rahuldamata.

Paragrahviga 13 sätestatakse hindamiskomisjoni moodustamine ja taotluste hindamine.

Hindamiskomisjoni moodustab ning komisjoni tööd koordineerib KIK. Nõuded

hindamiskomisjoni moodustamise kohta on vajalikud selleks, et taotluste hindamine toimuks

valdkonnas erialast pädevust omavate ekspertide poolt ning samas oleks tagatud ja fikseeritud

taotlejate erapooletus ja konfidentsiaalsus. Hindajad kohustuvad mitte avaldama hindamise

käigus teatavaks saanud informatsiooni, sealhulgas ärisaladust. Hindajate nimesid KIK ei

avalda, et välistada hindajate mõjutamine taotlejate poolt.

9 Vt ka Itaalia merelaevade soetamise või ümberehitamise riigiabi kava (State Aid SA. 101308 (2022/N) – Italy

State aid scheme for the acquisition or retrofitting of maritime vessels). Kättesaadav:

https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases1/202324/SA_101308_80319F88-0000-C4FD-8196-

82CD25385AD5_62_1.pdf

10

Lõigetes 4 – 7 on sätestatud taotluse kohase projekti hindamiseks hindamiskriteeriumid, millele

vastavust hindajad hindavad ja mille alusel hindamiskomisjon peab otsusele jõudma taotluse

rahuldamise küsimuses. Rahastatavad taotlused peavad vastama toetuse andmise eesmärgile ja

panustama määruse paragrahvi 1 lõikes 3 kirjeldatud tulemustesse, olema abikõlblikkuse

perioodil elluviidavad ning eelarve kujunemine peab olema selge ja kuluefektiivne.

Paragrahviga 14 sätestatakse nõuded, mille alusel teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse.

Taotlused rahuldatakse määruse tingimustele vastavate taotluste esitamise järjekorras kuni

taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist viib KIK

haldusmenetluse reegleid järgides läbi ümberehitatava laeva paikvaatluse Eesti territooriumil.

KIK võib kaasata paikvaatluse tegemisse eksperte.

Taotluse rahuldamise otsuse ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse põhipunktid on sätestatud

eelnõus. KIK toimetab otsuse toetuse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse

tegemist E-toetuse keskkonna vahendusel.

Paragrahv 15 puudutab taotluse osalist või kõrvaltingimustega rahuldamist. Taotlusvooru

eelarve ammendumisel tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Eelarve ammendumisel

taotlusi osaliselt ei rahuldata.

Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega. Kui taotlus rahuldatakse

kõrvaltingimusega, ei maksta toetust välja enne, kui kõrvaltingimus on täidetud.

Paragrahviga 16 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused ja kord. Põhjenduste olemasolul on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsust muuta,

lähtudes samadest piiridest, reeglitest ja menetluskorrast, kui taotluse rahuldamise otsuse

tegemisel.

Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu rahuldatud taotluse kohaselt, on KIK-il õigus taotluse

rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja väljamakstud toetus tagasi nõuda.

Lõike 5 kohaselt tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus täielikult kehtetuks, kui toetuse saajat

on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel või tema asukohariigi samaväärse õigusnormi

alusel ja toetus on määratud 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku töötamise võimaldamise

avastamist või toetus tuleb välja maksta viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise

võimaldamise avastamisest arvates. Lõikega tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult

riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete

miinimumnõuded (ELTL 22 L 168, 30.06.2009, lk 24–32)18 artikli 7 lõikest 1 punktidest a ja

c. Punkt a kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest

ja punkt c kohaselt tuleb 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku töötamise avastamist toetuse

saajale määratud toetuse otsus tühistada. Nimetatud sätteid saab rakendada alates karistuse

jõustumisest isikule, kes on Eestis ebaseaduslikult viibiva inimese tööle võtnud või selle

võimaldamise eest karistatud. Seega, kui ilmneb, et toetuse saaja või partner on karistatud

karistusseadustiku § 2601 alusel, tuleb taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja toetus

tagasi nõuda.

Määruse 5. peatükis sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.

Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Eelkõige on toetuse saajal

õigus saada oma projektile toetust, kui selle elluviimine vastab kõikidele nõuetele, kuid see

õigus tuleb välja määrusest kogumis. Abikõlblike kulude tegemiseks on taotlejal kohustus läbi

11

viia hange ja avaldada hanketeade riigihangete seaduse § 181 kohases riigihangete registris ühe

aasta jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates. KIKis tegeleb iga toetuse saajaga temale

määratud projektikoordinaator, kelle nimi ja kontaktid teatatakse toetuse saajale teatavaks koos

taotluse rahuldamise otsusega. Toetuse saajal on õigus oma projektikoordinaatorilt saada

projekti elluviimisel nõustamist, kuid riigiabi saaja vastutab riigiabi reeglitele vastamise eest

ise. Projektikoordinaatorile on tagatud KIKi poolt juriidiline, finantsanalüütiline ja

administratiivne tugi oma toetuse saajate abistamiseks.

Toetuse saaja peab tagama projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise

otsuses ning määruses toodud tingimuste kohaselt, säilitama dokumente toetuse kasutamise

kohta, kohustuma alluma kontrollile ja järelevalvele määruse tingimuste kohaselt. Toetuse saaja

peab võimaldama KIK-il ja KIK-i poolt kaasatud ekspertidel teostada projekti elluviimise

käigus ümberehitataval laeval paikvaatlust Eesti Vabariigi territooriumil enne hanke

väljakuulutamist ning taotluse vahe- ja lõpparuande kinnitamist. KIK võib kaasata paikvaatluse

tegemisse eksperte.

Toetuse saaja peab hoidma ümberehitatud laeva Eesti lipu all kolm aastat pärast lõppmakse

tegemist juhul, kui ta sai kõrgemat toetusmäära põhjusel, et taotlemise hetkel oli ümberehitatava

laeva lipuriik Eesti Vabariik.

Paragrahviga 18 sätestatakse nõuded hanke läbiviimiseks. Toetuse saaja peab hanketeate

avaldama ja hanke läbi viima riigihangete registris, et tagada avalike vahendite otstarbekas ja

efektiivne kasutamine. Riigihangete registris tuleb hange läbi viia kui „toetuse saaja ost“. KIK

nõustab toetuse saajat hanke läbiviimise juures. Kui sõlmitava lepingu eeldatav maksumus on

vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta, siis peab toetuse saaja esitama KIKile eestikeelse

hankedokumendi enne hanke läbiviimist, et KIK saaks nõustada toetuse saajat nõuetekohaselt

hanke korraldamisel. Paremaks nõustamiseks lisab toetuse saaja KIKi projektikoordinaatori

hanke juurde kui „vaatleja“. Lepingu muutmise korral tuleb esitada KIKile enne lepingu

muutmist muutmise kavand, nt sõlmitav lepingu lisa.

Paragrahviga 19 sätestatakse nõuded toetuse kasutamisega seotud aruannete ja toetuse

kasutamise kontrollimise kohta. Aruanded esitatakse E-toetuse kaudu. KIK viib § 17 lõikes 7

kirjeldatud paikvaatluse läbi enne hanke väljakuulutamist, enne vahearuande kinnitamist ja

enne lõpparuande kinnitamist. KIKil on õigus läbi viia ka täiendavaid paikvaatlusi pisteliselt.

KIK võib kaasata paikvaatluse tegemisse eksperte. Enne hanke väljakuulutamist läbiviidava

paikvaatluse eesmärgiks on veenduda, et projektis kirjeldatud tegevustega ei ole alustatud enne

taotluse esitamist, st et ergutava mõju tingimus on täidetud, ning fikseerida olukord enne

projekti algust selleks, et oleks võimalik hiljem võrrelda ja hinnata toimunud muutust ja

teostatud töid. KIK viib paikvaatluse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud reegleid järgides

Eestis, seega peab laev, millele toetust taotletakse, paikvaatluse ajal viibima Eestis. Enne

vahearuande ja lõpparuande kinnitamist läbiviidava paikvaatluse eesmärgiks on kontrollida

toetuse kasutamist. Täiendavalt on paikvaatlus vajalik ka riigi eelarvevahendite kasutamise

järelevalve ja läbipaistvuse tagamiseks, kuna toetuse saajate ring on lai ning toetust võivad

taotleda ka kolmandate riikide ettevõtted. Eestis toimuv paikvaatlus võimaldab veenduda

toetuse nõuetekohases kasutamises ning tagada, et projekti raames kavandatud tegevused

vastavad toetuse andmise tingimustele. Kuna toetust võivad saada ka kolmandate riikide

ettevõtted, vähendab Eestis läbiviidav paikvaatlus riski, et projektis ettenähtud töid ei ole

tegelikult ellu viidud või et toetuse taotleja kasutab vahendeid eesmärgipärasest erinevalt.

12

Lõpparuandele peab olema lisatud Eesti riigi poolt volitatud klassifikatsiooniühingu poolt

kinnitatud andmed projekti tulemusena väheneva kasvuhoonegaaside heite kohta.

Määruse 6. peatükis sätestatakse nõuded toetuse maksmise ja kasutamise kohta.

Paragrahviga 20 sätestatakse toetuse maksmise kord, kus on välja toodud, et toetus makstakse

välja tasutud kuludokumentide alusel pärast vahe- või lõpparuande kinnitamist. Paragrahv 20

lõikes 2 loetletakse dokumendid, mis toetuse saaja peab makse saamiseks E-toetuse kaudu

esitama. Säte on vajalik, et võimaldada KIK-il enne makse tegemist kontrollida kuludega seotud

asjaolusid ning tagada, et toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel.

Paragrahviga 21 sätestatakse toetuse tagasinõudmine. Toetuse tagasinõudmise õigus tekib

KIKil, kui toetuse saaja ei täida TAT ja rahastusotsuses esitatud nõudeid. Paragrahvi lõigetes 2

kuni 5 on loetletud asjaolud, mis puhul toetust saab osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Toetust

saab tagasi nõuda kuni kümne aasta möödumiseni projekti lõpust. Toetuse väärkasutuse korral

tagasinõudmise aluseks on AÕKS § 1821 lõige 1.

Määruse 7. peatükis sätestatakse vaidemenetlus.

Paragrahviga 22 sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise kord. Toetuse taotleja võib

esitada vaide KIKi toimingu või otsuse peale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide

lahendab KIK. Säte on vajalik, et võimalusel leida kohtuväline lahendus, nt selgitada

vaidlusalused asjaolud ning viia puudustega taotlus või taotluse menetlus vastavusse TATiga.

KIKi toimingud ja otsused peavad vastama haldusmenetluse seadusele ning neid on võimalik

vaidlustada. Vaide lahendab KIK.

3. Eelnõu vastavus EL õigusele

Euroopa Liidu eesmärk on vähendada 2030. aastaks Euroopa Liidu heitkoguseid vähemalt 55%

ja saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050.10 Selle eesmärgi saavutamiseks on vastu võetud

Euroopa Liidu kliimapakett „Eesmärk 55“, mis näeb muuhulgas ette keskkonnahoidlikumate

kütuste kasutuselevõtu suurendamise merendussektoris.11 Keskkonnasõbralikele

tehnoloogiatele üleminek laevandussektoris aitab saavutada EL kliimaeesmärke.

Laevade ümberehitamise toetamine on käsitatav riigiabi andmisena, mille jaoks eraldatakse

vahendeid EL heitkogustega kauplemise süsteemist. Sellest tulenevalt on oluline, et toetatavad

tegevused oleksid suunatud kasvuhoonegaaside vähendamisele. Laevandusettevõtjatele

antakse abi roheinvesteeringuteks üldise grupierandi määruse artikkel 36b alusel laevade

ümberehitamiseks tehtavateks investeeringuteks, mille eesmärk on muuta merelaevad

keskkonnasõbralikeks või heiteta sõidukiteks.

Toetust antakse üksikinvesteeringuteks vähese tähtsusega abina. Eelnõu on kooskõlas Euroopa

Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.

10 Pakett „Eesmärk 55“ tutvustus. Kättesaadav: https://www.consilium.europa.eu/et/policies/fit-for-55/. 11 Pakett „Eesmärk 55“: keskkonnahoidlikumate kütuste kasutuselevõtu suurendamine lennundus- ja

merendussektoris. Kättesaadav:

https://www.consilium.europa.eu/et/infographics/fit-for-55-refueleu-and-fueleu/.

13

Direktiivi (EL) 2003/87/EÜ artikkel 10 (3) kohaselt on liikmesriikidel õigus otsustada selle üle,

kuidas kasutada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müügist saadud tulu. Seejuures

loetleb direktiivi artikkel 10 (3) eesmärgid, millest üks või mitu peavad olema täidetud. Artikli

10 (3) (f) kohaselt võivad seejuures liikmesriigid kasutada kõnealust tulu näiteks

merendussektori süsinikuheite vähendamise meetmetele, sh laevade, sadamate, uuenduslike

tehnoloogiate ja taristu energiatõhususe parandamisele, säästvale alternatiivkütustele, nagu

taastuvallikatest toodetud vesinik ja ammoniaak, samuti heitevabadele jõuseadmetele. Vastav

direktiiv on riigisisesesse õigusesse üle võetud atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) ja selle

alusel kehtestatud määrustega. Lisapiiranguid viidatud regulatsioonidest vahendite

kasutamisele ei tulene.

4. Eelnõu mõjud

Määrusel on mõju keskkonnale. Keskkonnasõbralikumatele tehnoloogiatele, nagu

alternatiivkütustel töötavatele (hübriid)mootoritele ja energiatõhusatele innovaatilistele

süsteemidele üleminek võimaldab vähendada laevandussektori tegevusest tingitud

kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja aidata kaasa Euroopa Liidu kliimaeesmärkide

saavutamisele.

Toetuse abil elluviidavatest projektidest loodetakse mõju sotsiaalmajanduslikule arengule. Seda

eelkõige läbi laevade ümberehitamisele kohaliku tööjõu kaasamise, kohalike teadus- ja

arendusasutuste kaasamise ja innovatsiooni rakendamise.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

Toetuseks kasutatavad summad laekuvad riigi lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need

kajastatakse riigieelarves. Eelnõukohase määruse alusel antav toetuse maht on määratud RES

2025–2028 perioodiks kogusummas 25 miljonit eurot.12 Määruse alusel avatavate konkreetsete

taotlusvoorude mahu määrab taristuminister käskkirjaga. Määruse täitmise korraldamiseks

vajalikud tegevused viiakse ellu meetme vahenditest. Toetuse andmisel taotlusvoorudes

lähtutakse uusimast teadaolevast informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite mahu

kohta.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja arvamuse

avaldamiseks Eesti Meretööstuse Liidule, Eesti Merendusklaster MTÜ-le, Logistika ja

Sadamate Liidule, Eesti Laevaomanike Liidule.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

12 Riigi eelarvestrateegia 2025–2028. Tabel 89, lk 297. Riigi eelarvestrateegia 2025-2028_2.pdf