Siseministeerium
Pikk 61, 15065 Tallinn
E-post:
[email protected]
06.03.2025
Selgitustaotlus
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 1 lg 2 kohaselt rahvusvaheline kaitse antakse välimaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund või kelle suhtes on tuvastatud, et ta kuulub Euroopa Liidu Nõukogu otsusega määratletud ajutist kaitset vajavate kategooriasse.
1. Kas ja millistel tingimustel võib ajutise kaitse saanud isik saada Eesti Vabariigilt reisidokumendi, mis ei ole mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks?
2. Kui vastus esimesele küsimusele on eitav ehk Eesti Vabariik ei anna välja ajutise kaitse saanud isikutele reisidokumenti või kohaldab nende suhtes ITDS §-s 27 sätestatud nõudeid, siis mis põhjusel koheldakse ajutise kaitse saanud isikuid reisidokumentide saamisel erinevalt võrreldes täiendava kaitse saanud isikutega?
3. Kas ajutise kaitse saanud isikule reisidokumendi taotlemisel on võimalik kohaldada reegleid, mis kehtivad täiendava kaitse saajatele reisidokumendi andmise korral vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/95/EL artikli 25 lõikele 2?
4. Millises seadusaktiga ja konkreetse sättega on Eesti ülevõtnud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/95/EL artikli 25 lõike 2?
5. Juhul, kui ajutise kaitse saanud isikul ei ole võimalik Eesti Vabariigilt saada reisidokumenti samadel alustel kui täiendava kaitse saajal, kas tal on võimalik taotleda ja saada täiendav kaitse reisidokumendi saamiseks
Uljana Ponomarjova
Pagulasvaldkonna juht
Eesti Inimõiguste Keskus