Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

JÄRVA MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2024. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Paide 2025

2

Sisukord

1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 5

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................... 9

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 13

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 15

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 21

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 21

3

1 Aasta lühikokkuvõte

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?

Paide linna 3 haridus- ja kultuuriasutust jõudsid oluliste tähisteni – Järvamaa

Keskraamatukogu 165, Paide Muusikakool 65 ja Paide Kunstikool 60 aastat asutamisest.

Koos korraldati 5 loomeõhtut.

Aastapäevi tähistasid ka Roosna-Alliku (140), Kabala (100) ja Kahala (75) raamatukogud.

Roosna-Alliku raamatukogu osales Tartu Ülikooli projektis, mis käsitleb nutika ühiskonna

arengut vananeva elanikkonnaga maapiirkondades. Tänu sellele saavad eakad tasuta

arvutiõpet.

Järva vallas toimus järjekordne Eesti kirjanduse pidunädal, mis on saavutanud suure

populaarsuse ja tõi taas hulgaliselt kirjanikke lugejatega kohtuma ning aitas seega kaasa

raamatukogude populariseerimisele.

Erinevad sündmused lastele. Neist enim tõi rahvast Järvamaa raamatukogudesse (isegi mitte

ainult lapsi, vaid ka täiskasvanuid) Ilon Wiklandi kohvernäitus.

Raamatukoguhoidjate külaskäik Lätti, Ogre raamatukokku. See arendas koostööd teiste

raamatukogudega ja pani mõtted liikuma, kuidas luua kasutajatele tänapäevane keskkond

kombineerides seda traditsioonilise raamatukogu ruumidega.

Luulekorje „Ränded lapsepõlve luuleradadel“ Peetri raamatukogus. Raamatukoguhoidja

kogus inimeste mälestusi esimese luule õppimisest ja/või esitamisest. Info sündmusest ületas

ka valla piirid – näiteks oli üks osaleja Tartust.

1.2 Millised olid tegevused teema-aastal?

Erinevad näitused. Näiteks Türil tutvustati Seto kultuuri, aabitsanäituse abil erinevate Eesti

piirkondade aabitsaid, Paides ja Türil rahvarõivaid, Järvamaa Keskraamatukogus eksponeeris

oma maale Ukrainast pärit õpilane.

Erinevad kohtumised. Türil taanlasest kirjaniku Jakob Hero raamatuesitlus, Mika Keräneni

külaskäik Laupa raamatukokku, kus saadi teada, kuidas tunneb end ja on kohanenud Eestis

teisest rahvusest inimene. Kohtumised Henrik Relve ja Birgit Itsega Järva valla

raamatukogudes. Mõlemad on olnud tihedas kokkupuutes erinevate kultuuridega, mida nad

kohtumistel tutvustasid.

Järvamaa Keskraamatukogus toimusid regilauluõhtud ja koos käisid itaalia keele huvilised,

kes kohtusid ka Eestis viibivate itaalia tudengitega.

Tarbja koolis käivad ukraina lapsed tutvustasid oma maad ja kultuuri.

Traditsiooniline Põhjamaade raamatunädal. Raamatukogud tutvustasid sel ajal nende maade

kirjanduse kõrval ka kõike muud põhjamaadesse puutuvat.

1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?

Väätsa raamatukogu sai tagastuskasti.

Kabala raamatukogu hakkas pakkuma lamineerimisteenust.

4

Kahala raamatukogus saab nüüd värviliselt printida.

Käru raamatukogu alustas aktiivset sotsiaalmeedia kampaaniat, et tõsta teadlikkust oma

teenustest ja ressurssidest. Selle tulemusel kasvas oluliselt jälgijate arv.

Enim hakati Türi vallas pakkuma oma ruume kogukonnale koosolekute ja arutelude

läbiviimiseks.

Peetri raamatukogu alustas laste ja noorte loomingutunni korraldamisega – õpilased

kogunevad üle nädala koos raamatukoguhoidjaga luuletusi kirjutama.

Peetri raamatukogu käivitas selveteenuse (vt. p.3.3.3).

Ambla raamatukogus avati Aravete külamuuseumi arhiivituba, kus saab sirvida piirkonnaga

seotud vanu dokumente ja fotosid.

Kõik see aitab kaasa raamatukoguteenuse parandamisele ja lugejaskonna suurenemisele.

1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?

Suures osas said eesmärgid täidetud – tähistati raamatukogude juubeleid ja kultuuririkkuse

aastat, jätkati traditsiooniliste raamatukogusündmuste korraldamist, korrastati raamatufonde,

osaleti üle-eestilises raamatukogude rahulolu-uuringus, pöörati jätkuvalt enim tähelepanu

laste- ja noorte teenindusele.

Kahjuks lükkusid edasi Viisu raamatukogu kolimine I korrusele, Päinurme raamatukogu

renoveerimine ja Türi raamatukokku kaugtöökoha loomine. Kui esimese puhul oli takistuseks

külavanema seisukoht, siis teiste puhul rahanappus. Valmis ei saanud ka Türi ja Järva valla

raamatukogude arengukavad, kuna nende valmimise protsess kuni volikogu kinnituseni ongi

aeganõudev.

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Järvamaal kujunes rahuloluindeksiks 9,47. Vastajaid oli napilt, ehk siis 230. Rahul ollakse

raamatukoguhoidjate ja teenindusega – sageli on hinnangud ülivõrdes. Samas nähakse

parendamist vajavate probleemidena ruumikitsikust, vananenud IT vahendeid ja

lahtiolekuaegu. Viimase puhul pole sageli midagi parata, sest tervelt 10-s raamatukogus ei ole

täiskohaga töötajat.

5

2 Juhtimine ja personal

Maakonn

a nimi

1.

Elanike

arv

2.1

Registrikoo

diga

raamatukog

ude arv

2.2

Keskraamat

ukogude arv

2.3

Haruraamat

ukogude arv

2.4

Rändraam

atukogude

arv

2.Kokku

(2.2+2.3+

2.4)

3.Teenind

uspunktid

e arv

2023 29824 3 3 20 1 24 1

2024 29621 3 3 20 1 24 1

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

Järvamaa 3-st omavalitsusest kõigis on moodustatud keskraamatukogu. Järva valla ja Paide

linna raamatukoguvõrgus muutusi ei olnud. Türi Raamatukogu Oisu harukogus tegutsenud

Omniva postipunkt suleti ja seoses sellega muudeti lahtiolekuaegu ning tööle jäi vaid 1

täiskohaga raamatukoguhoidja.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

Rahvaraamatukogu nõukogud on moodustatud igas omavalitsuses. Raamatukogu nõukogu

kuulab, annab nõu ja on igati toetav, kuid suurte probleemide lahendamiseks jääb sellest

sageli väheks. Nii arutas Järvamaa Keskraamatukogu nõukogu aastas 2-l korral Viisu

raamatukogu kolimist I korrusele, lahenduse suhtes oldi üksmeelsed, kuid paraku probleem

lahendust ei leidnud.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

Järva valla ja Türi raamatukogudel puudub kehtiv arengukava, aga see on loomisel ja plaanis

kinnitada 2025. aastal. Järvamaa Keskraamatukogu arengukava on aastateks 2023-2027.

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4120/4202/3001/m1_lisa1.pdf#

Järva valla arengukava ei kajasta raamatukogu arenguvajadusi.

Türi valla arengukavas on kajastatud vaid raamatukogu hetkeolukord (kaardistatud teenused)

ja arengukava koostamise juurde raamatukogu ei kaasata.

Paide linna arengukavas on raamatukogu tegevused kajastatud ja raamatukogu on selle

koostamisse kaasatud.

2.2 Eelarve

Põhieelarve Seisuga

31.12.23 €

Seisuga

31.12.24 € Muutus %

Eelarve kokku 964,936 900,718 -7,13

Tööjõukulu* 636,308 660,777 +3,7

Komplekteerimiskulu 149,873 151,68 +1,19

sh KOV-lt 90,447 91,674 +1,34

6

sh riigilt 59,426 60,006 +0,97

sh KuM-ilt 59,426 60,006 +0,97

Investeeringukulu** 25,6 17,7 -30,86

sh KOV-ilt 11 7,7 -30

sh riigilt 14,6 10 -31,51

sh KuM-ilt 12,8 10 -21,88

Infotehnoloogiakulu 22,153 19,473 -12,1

Üldine eelarve vähenemine on seotud Järvamaa Keskraamatukogu maja halduskulude

üleminekuga linnavalitsusele.

Tööjõukulud jäid Türi vallas samale tasemele võrreldes eelmise aastaga, tõusid aga Järva

vallas ja Järvamaa Keskraamatukogus. Viimases oli tõus seotud vaid alampalga tõusu ja

koristaja ametikoha loomisega KRK juurde, raamatukoguhoidjate ja juhtkonna töötasu ei

muutunud.

2.2.1 Raamatukogude projektid

Projekti nimi Toetuse

allikas

Projekti

periood

Eraldatud

summa

Projekti

üldmaksumus

Staatus

(lõpetatud,

käimasolev

vms)

Kevadiste

kirjandusettevõtmiste

korraldamine Türi

Raamatukogus

Kultuurkapitali

Järvamaa

Ekspertgrupp

02.04. –

31.07. 2024 600 789.20 Lõpetatud

Türi valla

raamatukogude

„Suvelugemise

klõps“ lõpupeo

korraldamine

Kultuurkapitali

Järvamaa

Ekspertgrupp

20.08. -

30.09. 2024 500 600 Lõpetatud

Mihkel Rauaga

kohtumisõhtu

korraldamine Käru

raamatukogus“

Kultuurkapitali

Järvamaa

Ekspertgrupp

20.09. -

31.10.2024 350 350 Lõpetatud

Lastele kirjanikega

kohtumiste

korraldamine Väätsa,

Kabala ja Laupa

raamatukogudes

Kultuurkapitali

Järvamaa

Ekspertgrupp

01.10. -

31.12. 2024 250 250 Lõpetatud

Korraldada

sündmuste sari Oisu

kogukonna elanikele,

sh lastele ja noortele

Kultuurkapitali

Järvamaa

Ekspertgrupp

01.08. -

20.12. 2024 205 205 Lõpetatud

7

Emakeelepäevale

pühendatud

kirjanduslike

kohtumiste

korraldamine Türi

valla

raamatukogudes

Kultuurkapitali

Järvamaa

Ekspertgrupp

01.03.2024

-30.04.

2025

320 520 Käimasolev

Türi, Järva, Põhja-

Sakala ja Tori valla

raamatukoguhoidjate

ühiskoolitus ja

õppereis Lätti, Ogre

raamatukokku,

rohelise mõtteviisi

juurutamine

raamatukogudes

Kultuuri-

ministeerium

17.05-

17.05. 2024 1200 1299 Lõpetatud

Türi valla

raamatukogudele

tegevuste

läbiviimiseks

inventari (sh

tehnilised vahendid)

soetamine

LEADER 15.03. –

01.09.2024 7716.92 7562,63 Lõpetatud

Raamatukogu

teenusedisain

Kultuuri-

ministeerium

01.02-

31.12.2024 1830 2180 Lõpetatud

Kohtumiste

korraldamine

kirjanikega

Kultuurkapitali

Järvamaa

Ekspertgrupp

01.03-

31.12.2024 600 1500 Lõpetatud

Nii koolitusi kui ka kirjanduslikke kohtumisi ja sündmuseid saavadki raamatukogud

korraldada vaid projektide toel, kuna omavalitsuste eelarves on selleks raha minimaalselt.

Suurim oli projektitoetus PRIA Leader-meetme kaudu Türi raamatukogule, mille eest

remonditi Kahala raamatukogu välisuks, esik ja eeskoridor ning soetati Türi raamatukokku

mööblit, helitehnikat ja televiisor.

Järva vallale raamatukogude kiirendist eraldatud ja Päinurme raamatukogu projekteerimisele

kulutatud 10 000.- eurot on tabelis kajastamata. Tegu on osaga valla suurest projektist, mis

sisaldab kogu Päinurme rahvamaja rekonstrueerimist ja millest raamatukogu on vaid üks osa.

Kogu projektiga pole vastne direktor veel kursis.

2.3 Personal

Töötajate arv Täidetud töökohtade

arv (FTE)

43 38,3

8

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

Järva vallas võeti kevadel tööle raamatukoguhoidja 0,6 koormusega ja kui aasta lõpul vabanes

teises harukogus samuti osalise koormusega ametikoht, siis pakuti seda just talle ja tänu

sellele töötab ta nüüd täiskoormusega. Septembris lahkus töölt senine vallaraamatukogu

direktor ja tema kohale asus seni Ambla ja Koeru raamatukogudes töötanud inimene.

Türi raamatukogu Oisu harukogus suleti Omniva postipunkt ja koolireformi käigus muudeti

senine põhikool 6-klassiliseks – nii jäigi raamatukokku tööle vaid üks täiskoormusega

raamatukoguhoidja. Osalise koormusega töötaja lahkus omal soovil ning uus osalise

koormusega töötaja asus tööle Türil. Vahetus raamatukoguhoidja ka Väätsa harukogus.

Järvamaa Keskraamatukogus lisandus seoses SA Paide Haldus reorganiseerimisega koosseisu

1 koristaja ametikoht.

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

Türil alustas kutsekoolitusega 1 raamatukoguhoidja.

Järvamaa Keskraamatukogu direktor uuendas kutsetunnistust.

2.3.3 Täienduskoolitused

Koolitusteema Koolituste arv

Juhtimine, sh projektijuhtimine 2

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika

ja uuringud

2

Meeskonnatöö ja koostööoskused 5

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused

Kogude kujundamine ja haldamine 5

Teenuste pakkumine ja arendus 7

Klienditeenindus 5

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste

teenindus

1

Digi- ja meediapädevused 4

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 3

Kultuur ja kirjandus 12

Muu (esmaabi, eneseabi, keeleõpe, õppereis) 9

Tabelis on näha, et enim koolitatakse end just kirjanduse ja lugejateeninduse alal. See on ka

meie erialast tulenevalt kõige olulisem. Saadud teadmised aitavad paremini mõista lugejat ja

tema vajadusi ning soovitada raamatuid. Eriti oluline on see lasteteeninduses. Koolitustelt

saadud mõtteid ja ideid on raamatukoguhoidjad varmad kasutama oma igapäevases töös.

Maakonnaraamatukogu korraldas teenusedisaini alase 2-päevase koolituse, mille

läbiviimiseks saadi toetust kultuuriministeeriumilt. Koolitus pani mõtlema erinevate

sihtrühmade vajadustele. Saadi ideid, kuidas infot raamatukogu ja selles leiduva kohta

paremini välja tuua.

9

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Järvamaa rahvaraamatukogud asuvad kas teiste valla asutuste või ettevõtete/ettevõtjatega ühes

majas või rendipinnal. Majade haldamine erinevates kohtades on lahendatud erinevalt – see

oleneb omavalitsuses loodud korrast.

Rahanappus on üldine märksõna ja nii jäävad mitmedki vajalikud tööd raamatukogude

ruumides tegemata.

 Järva valla 10-st raamatukogust 4 on ühes majas koos kooliga, 2 lasteaiaga, 2

rahvamajaga, 1 teeninduskeskuse ja 1 kauplusega.

Remondivajadus (nii üldine sanitaarremont kui ka ehitupraagi parandamine) on 4-s

raamatukogus. 1 raamatukogu asub praegu ajutisel pinnal kuni maja renoveerimiseni.

Ventilatsiooniprobleem on 2-s raamatukogus. Soojuse (eelkõige soojustuse)

probleemid on 2-s raamatukogus.

Kõige suurem ruumipuudus on Koeru raamatukogus.

Samas on kõikjal raamatukoguhoidjad püüdnud muuta ruume võimalikult hubaseks ja

nii on üldmulje vaatamata probleemidele hea.

2024. aastal vahetati Aravete raamatukogus välja 4 laevalgustit ja vahatati

laenutusruumi põrand. Raamatubuss Krõõt vajas erinevate filtrite väljavahetamist.

Järva-Jaani raamatukogu, mis seni asus Konsumi II korrusel (praegu oligi see nende

ruumide ainus puudus) peab uuel aastal välja kolima, kuna kauplus soovib laieneda.

Päevakorras on uute ruumide leidmine.

 Türi valla 7-st raamatukogust 1 asub omaette majas, 1 rendipinnal, 2 koos kooliga, 2

koos rahvamajaga ja 1 koos vallavalitsusega. Ruumipuudus kummitab kõikjal, vaid

Kabala raamatukogu ei saa selle üle kaevata. Probleeme on ka ventilatsiooniga. Türi

raamatukogu vajab hädasti uusi aknaid.

2024.aastal sai (nagu juba eespool mainitud) Kahala raamatukogu uue välisukse ning

remonditi sissepääs. Türi raamatukogus vahatati 3 ruumi põrandaid.

 Paide linna 5-st raamatukogust asuvad 2 koos kooliga, 1 koos lasteaia ja 2 koos

rahvamajaga.

Viisu raamatukogu, mis asub II korrusel ja kuhu viib lahtine trepp, mida mööda on

inimestel väga raske liikuda, on aasta algusest pakitud suures osas kastidesse. Nimelt

oli lootus kolida I korrusele, kuid külavanema vastuseisu tõttu on probleem senini

lahendamata.

Sanitaarremonti vajavad nii Roosna-Alliku kui ka keskraamatukogu. Jätkuvalt on

probleemiks keskraamatukogu konverentsisaali ventilatsioon.

2024. aastal renoveeriti keskraamatukogu välistrepp.

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Ligipääsetavuse aspektid Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega 1 jah / 2 ei

10

inimestele pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

ei

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 3

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 13

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

10

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

10

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 4

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on

muul viisil tagatud parkimisvõimalus

9

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

0

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 8

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 4

Muu (nimetada) 0

3.2.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade

arv

Kasutajate

arv

Väljaannete laenutus 260 52

Kasutajakoolitus 0 0

Digipädevuste alane nõustamine 6 2

Muu (nimetada) 0 0

Koduteenindus on väga oluline just eakatele ja piiratud liikumisvõimega inimestele.

Samas on tabelis kajastamata kogu koduteenindus, sest raamatukoguhoidjad on alati valmis

viima raamatuid koju ka nendele, kellele töö tõttu raamatukogu lahtiolekuajad ei sobi. Eriti

kehtib see kohtades, kus raamatukoguhoidjal on vaid osaline koormus ja kus seda tehakse

sageli oma tööajast sõltumatult.

3.2.3 Teenused teistele asutustele

Teenused teistele asutustele Kordade arv Osavõtjate arv

Lasteaiad, koolid, eakate kodud ja päevakeskused 221 3663

Pakutakse erinevaid koolitusi, raamatute tutvustust, erinevaid töötubasid, luule- ja

muusikaõhtuid, vestlusringe erinevatel teemadel, kohtumisi kirjanikega, lauamänguõhtuid jm.

Kõik see aitab kasvatada lugejaskonda ja pakkuda erinevaid ajaveetmise võimalusi.

11

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM 0

Raamatukogusüsteem RIKS 24

Raamatukogusüsteem Sierra 0

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 0

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

15

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 2

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 4

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 6

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 3

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja

mikrofoniga arvutit (nt koosolekuteks)

3

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks)

0

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide

loomiseks)

0

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 0

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 22

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 22

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

24

Raamatukogus saab värviliselt printida 15

Muud teenused (nimetada) 0

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Rahapuudus ei võimalda mingeid arendustegevusi. Vaid üksikutel juhtudel vahetatakse

arvuteid veidi uuemate, kuigi kasutatute vastu või leitakse võimalus uue printeri ostuks.

Arendus toimub vaid programmis RIKS.

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

RIKSWEB võimaldab lugejatel laenutustähtaega pikendada ja raamatuid reserveerida.

Maakonna raamatukogude lugejad külastasid RIKSWEBi kokku 2705 korda. Kuigi statistikat

selle kohta ei tehta, siis tundub, et enim kasutatakse siiski reserveerimise võimalust.

Järvamaa Keskraamatukogus on laenutusautomaat RITA, mida 2024. aastal kasutati 41 korda.

Katsetasime ka laenutamist mobiiliga, kuid seda teenust lugejad praegu veel kasutada ei saa.

Järva valla Peetri harukogu asub üldkasutataval pinnal ja on kõigile avatud, kuid

raamatukoguhoidja on kohapeal vaid mõnel päeval. 2024. aasta lõpul võeti kasutusele

12

süsteem, kus lugeja saab endale valida raamatu ka siis kui töötajat kohal ei ole. Tabelisse tuleb

soovijal märkida andmed, mis hiljem programmi kantakse. Samuti saab lugeja edastada

töötajale triipkoodi ja pildi raamatust läbi Facebooki sõnumite nii raamatukogu kui ka isikliku

konto kaudu. Uuendus on seni väga hästi toiminud.

13

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Kehtivad komplekteerimise põhimõtted on Järvamaa Keskraamatukogus. Põhimõtted pole

muutunud, seega puudub vajadus neid uuendada.

Kõik raamatukogud lähtuvad riiklikest juhenditest, piirkonna elanike vajadustest ja rahalistest

võimalustest. Koolidega koos asuvad raamatukogud pööravad enim tähelepanu just laste- ja

noortekirjandusele, eriti tuleb arvestada kooli soovitusliku kirjandusega.

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Ringlus maakonnas pole eriti suur, kuid tasapisi kasvab. Rohkem on hakatud tegelema

raamatute mahakandmisega. Kui 2023. aastal oli ringlus 0,6 , siis 2024. aastal 0,7 . Suurim on

ringlus Türi valla raamatukogudes (0,8) ja madalaim Paide linna raamatukogudes (0,5).

Viimane on seletatav eelkõige sellega, et Tarbja raamatukogu laenutuspunkt Annas on

sisuliselt endine raamatukogu ja sealse fondi puhastamisega pole jõutud veel tegeleda.

Lugejate eelistuseks on jätkuvalt ilu-ja lastekirjandus, mida ka hangitakse enim – 82,7%

hangetes ja 84% laenutustest. Sealhulgas eesti autorite teoste laenutuste osakaal kõigist

laenutustest on 21,6% ja ilukirjandusest 33,1 % Teisele kohale jääb liik 3, seda eelkõige

populaarse Minu sarja raamatute tõttu – 3,4% hangetest ja 2,95% laenutustest. Kolmandale

kohale jääb liik 9 – 2,97% hangetest ja 2,5% laenutustest.

Enim on lugejaid vanuses 7-18, neile järgnevad lugejad vanuses 34-45, kuid enim laenutavad

lugejad vanuses 67-77, lastest on enim laenutanud vaid 9-aastased. Sellest nähtub, et

raamatukogu vajavad just nooremad inimesed tavaliselt soovitusliku ja õppekirjanduse

vajadusest lähtuvalt, kuigi nad laenutavad raamatuid pensionäridest vähem. Vanemad lugejad

aga loevad eelkõige meelelahutuseks.

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang

Kokku hangiti Järvamaa raamatukogudesse 8700 eksemplari uusi teavikuid, mida on 1186

eksemplari vähem kui 2023 .aastal. Samas trükiste arv elaniku kohta on jäänud samaks, s.o..

0,3 väljaannet elaniku kohta.

Raamatukogudesse soetatakse vaid paberraamatuid, kuna nõudlus e-raamatu järele puudub. E-

raamatuid on võimalik kasutada erinevatel platvormidel ja reeglina eelistab lugeja seda teha

oma isikliku seadmega ega pöördu selleks raamatukokku.

Raamatuid ostetakse tavaliselt vaid ühes eksemplaris kui mõni eriti populaarne teos või kooli

soovituslik kirjandus välja arvata ja siingi saavad piiratud rahaliste võimaluste tõttu seda

endale lubada vaid suuremad raamatukogud. Rohkem panustatakse ikkagi võimalusele tellida

lugejale raamat teisest kogust, kui see endal puudub. Probleem tekib muidugi nende raamatute

puhul, mis on koolides käsitlusel korraga või mida on meedia reklaaminud. Sel juhul

eksemplaarsusest maakonnas ei piisa. On küll võimalus kasutada MIRKO teenust, kuid seda

ei soovi kaugeltki kõik ja samuti ei pruugi sealses valikus olla soovitud teost.

14

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Kokku telliti maakonna raamatukogudesse 435 aastakäiku perioodikat, sellest ostudena 383

aastakäiku. Kogu kultuuriperioodika on maakonda tellitud – enim neist ajakirju Täheke ja Hea

Laps, täiskasvanutele aga ajakirja Teater.Muusika.Kino.

Perioodika kojulaenutuste osakaal on maakonnas üldiselt vähenenud (2023. a. 15,5% ja 2024.

a. 14,3%). Samas on ka raamatukogusid, kus perioodika laenutuste osakaal on üle 50% .

Kuigi väljaannete tellimisega kaasneb tihti ka digivõimalus, siis inimene, kes tuleb

raamatukokku, soovib siiski lugeda paberväljaannet. Aasta alul kui selgus, et Eesti Päevaleht

enam igapäevaselt paberil ei ilmu, saime lugejatelt isegi pahandada, et miks midagi ette ei

võeta, sest raamatukogus peaks ikkagi olema paberväljaanne.

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Auviseid ja elektroonilisi ressursse Järvamaa raamatukogudesse ei tellitud.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Järvamaa raamatukogud ei komplekteeri esemeid.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetustena saadi kokku 757 eksemplari teavikuid, mis moodustab 0,9% kogude

juurdekasvust. Raamatuid sealhulgas 703 eksemplari.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

2024. aastal Järvamaa raamatukogudes inventuure ei tehtud.

Fondide puhastamisega lagunenud ja vananenud kirjandusest tegeletakse pidevalt, kuna ikka

veel on seisvat raamatufondi ja ruumipuudus on sageli suur. Kokku kanti maha 11381

teavikut, mis on küll üle 5000 eksemplari vähem kui 2023. aastal, kuid samas pole enam

ühtegi raamatukogu, kus sellega ei tegeletaks.

15

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

Türi valla raamatukogudes toimus lugejate rahulolu uuring 2024. aasta märtsis. Küsimustiku

täitis 165 inimest, mis moodustab lugejaskonnast ligikaudu 5%. Enim ehk 36% vastajatest

olid vanuses 26-49.

Raamatukogu külastatakse erinevatel põhjustel, kuid valdav osa käib siiski laenutamas

eelkõige meelelahutuslikke väljaandeid, aga ka oskusteemalisi raamatuid ja muidugi kooli

soovituslikku kirjandust. Üle poolte vastanutest käib tutvumas näituste ja uudiskirjandusega.

Arvuteid kasutatakse raamatukogus eelkõige printimiseks, info otsimiseks, aga ka

ametiasutustega suhtlemiseks ja internetipangas tehingute sooritamiseks.

Teavikute koguga ollakse rahul ja ühtlasi hinnatakse võimalust tellida raamat mõnest teisest

raamatukogust. Lausa 75,8% lugejatest ei soovinud paberraamatu puudumisel lugeda e-

raamatuid. Ajalehtede ja ajakirjade digiversiooni oli vajadusel valmis lugema 33,9%

Raamatukogusid eelistatakse näha klassikalise raamatukoguna, õpikeskuse või külakeskuse

osana.

Enim oodatakse suuremate raamatukogude juurde raamatukappe ja kohviautomaate.

Maaraamatukogudes soovitakse näitusepindu, lastealasid ning uuendatud sisekujundust.

Küsitlus on abiks Türi raamatukogu arengukava koostamisel.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Kahjuks jõudis info küsitlusest raamatukogudeni hilja ja nii jäi ka vastajate arv

tagasihoidlikuks. Kokku oli maakonnas 230 vastajat ja rahuloluindeksiks kujunes 9,47.

Kõrgeim hinne anti Türi valla raamatukogudele – 10-st 10. Valla 7-st raamatukogust oli

vastajaid 5-st kokku 59. Teenindusega oldi väga rahul, sooviti vaid suuremaid ruume ja

kaasaegsemaid IT vahendeid.

Järva valla raamatukogudest oli vastajaid 10-st raamatukogust 8-s – kokku 34 vastajat.

Rahuloluindeksiks kujunes 9,09. Kiideti teenindust ja töötajaid. Probleemiks olid

ruumipuudus, vananenud IT vahendid ja lahtiolekuajad.

Paide linna raamatukogudest oli vastajaid kokku 137 kõigist raamatukogudest.

Rahuloluindeks 9,34. Paraku oli vastajate seas ka kaks, kes lihtsalt lollitasid. Oli ka üks väga

negatiivne arvamus. Sageli ei olnud madalale hinnangule mingit põhjendust. Valdavalt oldi

siiski raamatukogudega rahul. Kiideti teenindajaid ja teenindust. Sooviti suuremaid ruume ja

rohkem raha raamatukogudele, probleemiks olid lahtiolekuajad ja kohviku puudumine.

Keskkogu puhul jäi paiguti arvamus, et lugeja ei olnudki meie raamatukogu külastanud

(näiteks heideti ette, et I korrusel puudub WC lugejatele – see on tegelikult olemas, lisaks veel

ka invaWC)

Kokkuvõtteks saab öelda, et eelkõige on lugejale tähtis raamatukoguhoidja ja meeldiv

teenindus. Muu on sageli teisejärguline.

16

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

Arvutipark raamatukogudes on sageli vananenud ja päris uusi ka ei hangita. Sel aastal ei

vahetatud Järvamaa raamatukogudes välja ühtegi kasutajatele mõeldud arvutit. Kuigi kõigis

raamatukogudes on tagatud ligipääs avalikule teabele ja elektroonilistele teenustele, siis on

kogusid, kus lugeja saab ID-kaarti kasutada vaid töötaja arvutis.

Järva vallas on statistika järgi arvutite kasutamine vähenenud, kuid võib olla on põhjus ka

selles, et sageli printimiste ja pangatehingute puhul kasutust ei registreerita, sest

raamatukoguhoidja peab seda oma töö osaks, mis eraldi äramärkimist ei vaja.

Samas Türi valla ja Paide linna raamatukogudes (eriti just keskkogudes) on arvutite kasutus

hüppeliselt tõusnud. Sellele on andnud tõuke ühissõidukikaartide isikustamine ja asjaolu, et

enam ei saa rahaautomaatides arveid tasuda. Eakad (aga mitte ainult nemad) vajavad

raamatukoguhoidja abi ja juhendamist, aga ka lihtsalt n.-ö. käe hoidmist, sest kardetakse

eksida. Arvuteid kasutataksegi eelkõige maksete maksmisel, tervisetõendite koostamisel,

erinevate avalduste täitmisel jne., aga palju ka printimiseks.

Oisu ja Laupa raamatukogudes kasutavad ka lapsed palju arvuteid – põhjuseks ühine maja

kooliga. Ka Kabalas on laste arvutikasutus suurenenud.

Kokku registreeriti maakonnas 3695 arvutikasutust, neist 1216 laste poolt.

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Erilisi muudatusi 2024. aastal teeninduskorralduses ei olnud. Järva valla raamatukogudes seati

taas sisse sisetööpäev. Türi raamatukogu on nüüd ühel päeval nädalas lahti õhtul kella 7-ni.

Türi raamatukogus muutusid tasuliste teenuste hinnad.

Väätsa raamatukogu sai tagastuskasti.

Uusi e-teenuseid ei rakendatud, jätkame RIKSWEBi pakutuga.

5.3.3 Lugejad

Lugejad 2023 Lugejad 2024 Muutus (+-)

8183* 8361 +178

*Kuna 2024. aastal tuli statistikas näidata ühekordsete lugejate arv, siis selleks, et andmed

oleksid võrreldavad, on ka 2023. aasta kohta esitatud ühekordsete lugejate arv.

Tuleb rõõmuga tõdeda, et lugejate arv, vaatamata elanikkonna vähenemisele maal, on siiski

kasvanud. See näitab raamatukogude tublit tööd erinevate raamatukogu teenuste

tutvustamisel, et jõuda nendeni, kes pakutavat vajavad.

5.3.4 Külastused

Külastused Külastused Muutus

17

2023 2024 (+-)

138346 145662 +7316

Raamatukogu külastuste arv maakonnas on samuti suurenenud. Raamatukogud on olnud

korrapärasemalt lahti, palju on toimunud huvitavaid sündmusi, kasvanud on arvutiabi vajavate

inimeste hulk. Raamatukogud on püüdnud ruume muuta hubasemaks, et inimestel oleks

meeldiv koht, kus ka lihtsalt sõpradega suhelda.

5.3.5 Laenutused

Laenutused

2023

Laenutused

2024

Muutus (+-)

242208 249312 +7104

Suurenenud on ka laenutuste arv. Oma osa on siin aktiivsel SSL-il. Kuna raha on napilt, siis

kaalutakse hoolega, mida endale tellida ja mida saab ehk laenutada naaberkogust. Järva vallas

on see teenus eriti mugav ja kiire tänu raamatubussile Krõõt. Seetõttu ongi just seal laenutuste

arv kasvanud, samas kui Türi raamatukogus ja Järvamaa Keskraamatukogus see vähenes.

Peame ju me endiselt kasutama töötajate või abivalmis inimeste isiklikku transporti raamatute

toimetamisel ühest kogust teise. Türi valla raamatukogudes tulenes vähenemine ka väiksemast

kohalkasutuste arvust.

5.3.6 MIRKO teenus

Järvamaa Keskraamatukogu osaleb üleriigilises MIRKO teenuses. Aasta jooksul oli 299

laenutust.

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest

RVL-i kaudu telliti 703 teavikut ja saadi tellimusi 678. Peamiselt pöörduti sooviga ikka oma

maakonna teiste kogude poole, aga kasutati ka lähimaakondade kogusid (Tapa

Vallaraamatukogu, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Põltsamaa Raamatukogu, Rapla

Keskraamatukogu).

5.3.8 Infopäringud

Päringud

2023

Päringud

2024

Muutus (+-)

6980 8528 +1548

Infopäringute arv jätkab kasvamist, aga tegelikult on siin taga ikkagi usinam registreerimine.

Samas 6 raamatukogu pole registreerinud ühtki, kuid ei saa arvata, et nendes kogudes

päringuid polegi – kindlasti on.

Enim esitatakse päringuid rahvariiete, koduloo, käsitöö, aianduse ja kokanduse alalt. Mõni

näide ka teistel teemadel: erinevad haruldasemad koeratõud, rahvakalendri pühad, meie riigi

sümbolid, vanemate ja laste vahelised suhted, huumor kunstis, jalgpalliturism, Lutheri

vabrikus valminud mööbel, nõukogude-aegsete ja praeguste ajalooõpikute võrdlus, tantsimise

ja liikumise mõju vaimsele tervisele, vähest hoolt nõudev aiakujundus.

18

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Virtuaalüritusi, -koolitusi ja -näitusi Järvamaa raamatukogud ei korraldanud.

5.3.10 Tasulised teenused

☒ Printimine, paljundamine

☒ Ruumirent

☐ Üritused

☐ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)

☒ Muu (nimetada): Dokumendi lamineerimine

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d

2023

Lug-d

2024

Muutus

(+-)

Külast-

d 2023

Külast-

d 2024

Muutus

(+-)

Laenut

2023

Laenut

2024

Muutus

(+/-)

2576* 2584 +8 46011 51380 +5369 23957 24333 +376

*Kuna 2024. aastal tuli statistikas näidata ühekordsete lugejate arv, siis selleks, et andmed

oleksid võrreldavad, on ka 2023. aasta kohta esitatud ühekordsete lugejate arv.

Seegi tabel rõõmustab silma. Oma osa on siin nii raamatukoguhoidjate tublil tööl, kes ei väsi

lastele uusi ja huvitavaid tegevusi välja mõtlemast kui ka suvelugemise kampaanial ja

Lugemisisu programmil. Kooliga samas majas asuvates raamatukogudes veedavad õpilased

meelsasti aega raamatukogus ja kuigi rohkem vast sõpradega kokkusaamiseks, mängimiseks

või nutiseadmes olemiseks, siis ikka jääb ka raamatuid silma, mida lugeda. Suvel tulevad

lapsed vanavanemate juurde ja sel ajal külastatakse ka kohalikku raamatukogu, et leida

endale lugemisvara (eelkõige muidugi seda, mis koolis lugeda on antud).

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Raamatukoguhoidjad teevad tihedat koostööd koolidega, et selgitada välja soovituslik

kirjandus. Samuti eelistatakse eesti kirjanike raamatuid. Valikuliselt ostetakse aimekirjandust,

vastavalt ühe või teise piirkonna vajadustele – tunnevad ju raamatukoguhoidjad kohapeal

kõige paremini oma kandi laste ja noorte eelistusi.

Alati ei oska raamatukoguhoidjad siiski ette näha, mis äkitselt koolis soovituslikuks muutub.

Näiteks Paide Gümnaasiumis oli vaja lugeda Bloki ja Majakovski luulet, Puškini „Kapteni

tütart“ ja „Jevgeni Oneginit“. Lasteosakonnast käidi küsimas Turgenevi „Isad ja pojad“. Neid

teoseid pole enam aastaid lugeda soovitud ja nii on sageli alles vaid üksikeksemplarid.

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamisel on kindlasti oma osa kodul. Seda aitavad

arendada raamatukogud koostöös koolide ja lasteaedadega. Tänuväärsed on erinevad

lugemisprogrammid, eriti Lugemisisu, Teematunnid, ettelugemisvõistlus, põnevad näitused

koos erinevate tegevustega, mitmesugused mängud ja meisterdamised toovad lapsed

raamatukokku ja õhutavad neid lugema. Alati on laste ette oodatud esinema kirjanikud,

kellega kohtumine ärgitab lapsi nende raamatuid lugema.

19

Sel aastal oli Järvamaal taas Ilon Wiklandi kohvernäitus „Pikk-pikk teekond“, mis tõi

raamatukogudesse hulgaliselt uudistavaid lapsi, aga ka täiskasvanuid.

Imaveres on traditsioone ja kogukonna mälestusi toetavaks iga-aastaseks sündmuseks

Luulelumi, mis on pühendatud Reinhold Kamseni loomingule ja milles osalevad 1.-4.klasside

õpilased. Sel aastal oli kohal ka R.Kamseni lapselaps, füüsik ja fotograaf Jaan Kikas.

Türil toimus mitu huvitavat näitust koos teematunniga – A nagu aabits, Muuminäitus.

Türi raamatukogu alustas taas luulekonkursi „Koidulauliku valgel“ eelvoorudega.

Laupa raamatukogus tähistati traditsiooniliselt märtsis emakeelenädalat – toimusid ilu- ja

õigekirja konkurss, kohtumine Mika Keräneniga, kirjandusviktoriinid, tähe- ja sõnamängud.

Paides tutvusid algklasside õpilased Edgar Valteri loominguga.

Järvamaa Keskraamatukogu korraldusel toimusid nii ettelugemisvõistluse kui ka

Luuleprõmmi maakondlikud eelvoorud.

Järvamaa raamatukogudes kohtusid noorte lugejatega Kristi Piiper, Polina Tšerkassova,

Joonas Veelmaa, Mika Keränen, Ilmar Tomusk, Epp Petrone, Ilmar Trull, Jakob Hero, Anti

Saar, Helen Käit, Kristiina K, Tuuli Tolmov, illustraator Lumimari, Ottomar Sukko ning ka

lasteteater Piip ja Tuut.

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Üritused/tegevused

2023

Üritused/tegevused

2024

Muutus (+-)

866 933 +67

Üritused/tegevused Arv

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 173

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega 57

Lugejamängud ja -võistlused 29

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 24

Kunsti- või käsitöönäitused 37

Kontserdid või muusikasündmused 19

Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 631

Üldharivad loengud ja töötoad 177

Muud (ettelugemised, raamatuesitlused, lauamänguõhtud, keeleklubid ja-

kohvikud, kogukonnaüritused, tunnustusüritused, ilukirjakonkurss,

raamatuklubi, foto- ja postkaardinäitused jne.)

214

Mõned näited:

Nüüd juba traditsiooniks muutunud „Eesti Kirjanduse Pidunädal“ Järva vallas.

Kevadpealinna luulekonkurss „Kevadiselt“

20

Türi Ühisgümnaasiumi õpilaste heategudepäev raamatukogus, kus õpetati eakaid

nutiseadmeid kasutama ja toimus noortebändi „Teele“ kontsert.

Järvamaa Keskraamatukogus toimus 5 loomeõhtut, millega tähistati raamatukogu 165.,

Kunstikooli 60. ja muusikakooli 65. sünnipäeva.

Koos kogukonnaga tähistati raamatukogude juubeleid ka Kabalas, Kahalas ja Roosna-Allikul.

Lugejatega käisid kohtumas ja ka raamatuid esitlemas (lisaks eelpool nimetatud kohtumistele

lastega) Tiit Pruuli, Hendrik Relve, Manona Paris, Birgit Itse, Sven Mikser, Tarmo Selter,

Tiina Azojan, Kerttu Rakke, Yoko Alender, Mariann Rünckberg, Kalle Gaston, Kaarel Aluoja,

Tiiu Saarist, Maire Aunaste, Urmas Tartes.

Eriilmelised sündmused toovad inimesed raamatukokku ja aitavad luua kogukonnatunnet.

5.5.1 Kasutajakoolitused

Koolitused

2023

Koolitused

2024

Muutus (+-)

344 262 -82

Kasutajakoolituste arvu vähenemise põhjuseks on senisest erinev individuaalkoolituste

käsitlus statistikas.

Rühmakoolituste põhilised sihtrühmad on õpilased, kellele tutvustatakse raamatukogu,

andmebaase, viiakse läbi erinevaid teematunde. Lisaks erinevad käsitöö ja keeleõppe-alased

ringid ja töötoad.

Türi raamatukogu on koostanud juhendmaterjali, mille põhjal tutvustatakse raamatufondi ja

selle kasutamist ka üksikisikutele.

Tagasisidet tavaliselt ei küsita, kuid huvi koolituste vastu näitab nende vajalikkust.

5.5.2 Koostööpartnerid

Koostööpartneriteks on koolid, lasteaiad, rahvamajad, erinevad asutused, ettevõtted,

päevakeskused, kultuuri- ja külaseltsid ning teisedki MTÜ-d. Kõikide nimeliselt üleslugemine

läheks raskeks. Teema kokkuvõte Oisu raamatukoguhoidjalt: „Väikeses maakohas ei olegi

võimalik teisiti ellu jääda kui üksteist toetades ja koostööd tehes. Olgu see siis ruumide

kasutus, dekoratsioonide vahetus või vahel lihtsalt hea idee või toetus millegi korraldamisel“

21

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

Millised olid aruandeaastal peamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks? Valige

sobivad

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (nimetada kanalid, nt Facebook, Instagram, TikTok, Youtube jne)

☒ Raadio

☐ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)

☒ Muud (e-posti teel)

Tasulise reklaami tegemiseks puuduvad rahalised vahendid. Kuigi kasutatakse palju nii

kodulehti, sotsiaalmeediat kui raadio ja ajakirjanduse võimalusi, levib parim reklaam ikkagi

suust-suhu ning kohalike ajalehtede kaudu.

6.2 Väljaannete publitseerimine

Väljaandeid Järvamaa raamatukogud 2024. aastal publitseerinud ei ole. Artikleid

raamatukogude tegemistest on kirjutatud linna ja valla lehtedesse.

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

Tähistada Eesti Raamatu Aastat.

Leida parim koht Järva-Jaani raamatukogule, kuna olemasolevad ruumid tuleb vabastada.

Jõuda kokkuleppele Viisu raamatukogu I korrusele kolimiseks.

Käru raamatukogu kaasajastamine.

Päinurme raamatukogu uute ruumide valmimine.

Inventuuride läbiviimine Järva valla raamatukogudes.

Tagastuskastide paigaldamine raamatukogudesse, kus need seni veel puuduvad.

Türi ja Järva Vallaraamatukogu arengukavade kinnitamine.