Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetus

EELNÕU

26.02.2025

Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetus

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse poliitika kujundamises ja

elluviimises osalemiseks toetuse andmise, kasutamise ning tagasinõudmise ja -maksmise

tingimused ja kord.

(2) Toetuse taotlemise, määramise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

§ 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu, kui määrusest

ei tulene teisiti. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud,

esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb

tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, pikendatakse taotlemise tähtaega vea

likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra.

§ 2. Terminid

Määruse tähenduses:

1) omafinantseering – abikõlblik kulu, mida toetusest ei hüvitata ja mille tasub toetuse saaja või

partner;

2) sooline võrdsus – naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus,

hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel, nende võrdne

ühiskondlik staatus ja sooline tasakaal otsuste langetamisel;

3) strateegiline partner – toetuse saaja ja partneri kaasamise korral partner, kes oma tegevusega

aitab saavutada toetuse andmise eesmärke ning panustab võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse

valdkondades poliitika kujundamisse ja elluviimisse;

4) tulemus – projekti tegevustest kasusaajatele avalduv väljundite lühiajaline mõju, mida

soovitakse saavutada;

5) välisprojekt – väljaspool Eestit registreeritud asutuse või organisatsiooni rahastatav projekt;

6) väljund – projekti raames loodud mõõdetav tulemus, toode või osutatud teenus, mis on vajalik

tulemuse saavutamiseks ning on otseselt seostatav elluviidud tegevuse ja selleks tehtud kuludega;

7) võrdsed võimalused – nahavärvil, rahvusel, etnilisel kuuluvusel, vanusel, usulistel või muudel

veendumustel, puudel või terviseseisundil, seksuaalsel sättumusel, sootunnustel, soolisel

identiteedil või eneseväljendusel põhinevate ning nendega seotud ühiskondlikest hoiakutest ja

eelarvamustest tulenevate takistuste puudumine võimaldaks vähemusrühma kuuluvatel inimestel

teistega võrdselt oma õigusi teostada, ennast teostada ja osaleda kõigis ühiskonnaelu

valdkondades.

§ 3. Toetuse rakendamine

Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise, rahuldamata jätmise ning muutmise otsuseid ja

toetuse makseid teeb, toetuse kasutamist kontrollib ning toetuse tagasinõudmise otsuseid teeb Riigi

Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK), kui määruse kohaselt ei ole nimetatud tegevus Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses.

§ 4. Vaidemenetlus

RTK otsuse või toimingu peale võib esitada enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaide RTK-le

30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või

oleks pidanud teada saama.

2. peatükk

Toetuse andmise eesmärgid ja toetatavad tegevused

§ 5. Toetuse andmise eesmärgid

Toetuse andmise eesmärgid:

1) tagada vähemusgruppide võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil tegutsevate Eestis

registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste (edaspidi vabaühendus) võime toetada oma

tegevusega Vabariigi Valitsuse 23. veebruaril 2023. aastal kinnitatud „Heaolu arengukava 2023–

2030“ (edaspidi „Heaolu arengukava 2023–2030“) viienda alaeesmärgi elluviimist, toetada Eestis

vähemusgruppide võrdsete võimaluste loomist väärtustavaid ja toetavaid ühiskondlikke hoiakuid,

suurendada ühiskonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja võrdsete võimaluste edendamisest ning

võimestada strateegilist partnerit mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste

edendamiseks (edaspidi võrdsete võimaluste edendamise eesmärk);

2) tagada soolise võrdsuse edendamise eesmärgil tegutsevate vabaühenduste võime toetada oma

tegevusega „Heaolu arengukava 2023–2030“ viienda alaeesmärgi elluviimist, toetada Eestis

soolist võrdsust väärtustavaid ja toetavaid ühiskondlikke hoiakuid, suurendada teadlikkust

soolisest võrdsusest ning võimestada strateegilist partnerit soolise võrdsuse edendamiseks

(edaspidi soolise võrdsuse edendamise eesmärk).

§ 6. Toetatavad tegevused võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks

(1) Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks antakse toetust:

1) võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil tegutseva vabaühenduse arendamiseks ja

tegutsemisvõime tagamiseks;

2) võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste edendamise alaseks huvikaitsetegevuseks ja

koordineerimiseks ning osalemiseks poliitikakujundamises;

3) uuringu või analüüsi tegemiseks algatamaks ja toetamaks teadmispõhist arutelu

vähemusgruppide olukorra, probleemide ja nende lahendamise võimaluste teemal;

4) võrdse kohtlemise ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste ning nende edendamise teemalise

ühiskondliku või sihtrühmapõhise arutelu algatamiseks ja korraldamiseks ning arutelus

osalemiseks;

5) võrdse kohtlemise ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste teemalise võrgustiku- ja

teabeürituse, konverentsi, seminari või ürituste sarja korraldamiseks;

6) vähemusgruppi kuuluvate inimeste juriidiliseks, psühholoogiliseks või kogemusnõustamiseks

või muuks nõustamistegevuseks;

7) võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste ning nende edendamise teemaliseks

koolitustegevuseks;

8) võrdsete võimaluste edendamiseks strateegilise kommunikatsiooni või hagelemise kaudu;

9) mitmekesisuse edendamise toetamiseks;

10) muu võrdse kohtlemise tagamist ning võrdsete võimaluste edendamist toetavaks tegevuseks,

mille vajalikkus ja eesmärk on taotluses põhjendatud;

11) välisprojekti, mille taotleja ellu viib, omafinantseeringuks;

12) taotleja poolt muu võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks elluviidava

projekti omafinantseeringuks.

(2) Mitmekesisuse edendamine hõlmab tegevusi, mis aitavad tööandjatel suurendada inimeste

hoiakuid, käitumist ja otsuste tegemist mõjutavatel nähtavatel ja nähtamatutel eripäradel põhinevat

mitmekesisust töötajaskonnas ning luua töötajate eripärasid ja nendega seotud erinevaid vajadusi

arvestava, turvalise, toetava ja kaasava töökeskkonna ja tingimused kõigi töötajate panuse

tunnustamiseks ja potentsiaali rakendamiseks.

§ 7. Toetatavad tegevused soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks

Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks antakse toetust:

1) soolise võrdsuse edendamise eesmärgil tegutseva vabaühenduse arendamiseks ja

tegutsemisvõime tagamiseks;

2) soolise võrdsuse alaseks huvikaitsetegevuseks ja selle koordineerimiseks ning osalemiseks

poliitikakujundamises;

3) uuringu ja analüüsi tegemiseks algatamaks ja toetamaks teadmispõhist arutelu soolise

ebavõrdsuse ilmingute, nendega kaasnevate probleemide ja nende lahendamise võimaluste teemal;

4) soolise võrdsuse teemaliste ühiskondlike või sihtrühmapõhiste arutelude algatamiseks ja

korraldamiseks ning arutelus osalemiseks;

5) soolise võrdsuse teemalise võrgustiku- ja teabeürituse, sealhulgas konverentsi, seminari või

üritusesarja korraldamiseks;

6) soolise võrdsuse teemaliseks koolitus- ja nõustamistegevuseks;

7) soolise võrdsuse edendamiseks strateegilise kommunikatsiooni kaudu;

8) muu soolise võrdsuse edendamise tegevuseks, mille vajalikkus ja eesmärk on taotluses

põhjendatud;

9) välisprojekti, mille taotleja ellu viib, omafinantseeringuks;

10) taotleja poolt muu soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks elluviidava projekti

omafinantseeringuks.

3. peatükk

Toetuse suurus ja osakaal, kulude abikõlblikkus ja projekti elluviimise periood

§ 8. Toetuse osakaal ja suurus

(1) Toetuse suurim summa võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud

projekti puhul on 522 905 eurot ja soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud

projekti puhul on 784 357 eurot.

(2) Omafinantseeringu minimaalne määr on üks protsent projekti abikõlblikest kuludest.

(3) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 11 ja 12 ning § 7 punktides 9 ja 10 nimetatud omafinantseering

võib moodustada käesoleva määruse alusel esitatud projekti kogumaksumusest kokku 20 protsenti.

(4) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 3 ja § 7 punktis 3 sätestatud tegevuse raames tehtavate uuringute

või analüüside maksumus võib moodustada projekti kogumaksumusest 20 protsenti.

§ 9. Abikõlblikud kulud

(1) Projekti otsene kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, dokumentaalselt tõendatud,

tekkinud projekti elluviimise perioodil tehtud toetatava tegevuse käigus.

(2) Projekti otsene kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus projekti tulemuse

saavutamiseks.

(3) Projekti kaudsed kulud on halduskulud ja administreerimise kulud.

(4) Projekti kaudsed kulud võivad moodustada otsestest kuludest seitse protsenti.

(5) Projekti halduskulud on:

1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud;

2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postiteenused;

3) infotehnoloogia kulud, tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite,

võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud;

4) kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud;

5) ruumide rendikulud;

6) valveteenuse kulud;

7) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu.

(6) Projekti administreerimise kulud on:

1) raamatupidamine;

2) sekretäri- ja personalitöö;

3) juriidiline nõustamine;

4) riigihanke ja ostumenetluse korraldamine;

5) vara haldamine;

6) infotehnoloogiline tugitegevus.

§ 10. Abikõlbmatud kulud

Abikõlbmatud kulud on:

1) investeering kinnisvarasse ja taristusse;

2) kapitalirent;

3) vara amortisatsiooni kulu;

4) remondikulu;

5) mootorsõiduki, maastiku- ja veesõiduki ning drooni soetamis-, rendi- ja ülalpidamiskulu, välja

arvatud sõiduki kasutusrendi- ja kütusekulu lähetuskulu osana ja isikliku sõiduauto kasutamise

hüvitis maksuvaba piirmäära ulatuses;

6) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikutelt kauba ja teenuse ostmise kulu;

7) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis ning

vaide- ja kohtumenetluse menetluskulu;

8) intress võlalt ning võla teenindamise tasu ja viivis;

9) kulu, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud välistoetuse, riigieelarve või muudest

avaliku sektori vahenditest;

10) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.

§ 11. Projekti elluviimise periood

(1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal

tehakse projekti tegevused ja tekivad projekti elluviimisega kaasnevad kulud.

(2) Projekti elluviimise periood võib alata 1. jaanuaril 2025. aastal või hiljem. Projekti elluviimise

periood peab kestma kuni 31. detsembrini 2027. aastal.

(3) Projekti elluviimise perioodi võib põhjendatud juhul pikendada kokku kuni kuus kuud, ületades

lõikes 2 sätestatud kestust.

(4) Pikendamise taotlus esitatakse mitte hiljem kui 30 päeva enne projekti elluviimise perioodi

lõppkuupäeva. RTK kooskõlastab pikendamise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

4. peatükk

Riigiabi

§ 12. Riigiabi

(1) Kui toetust antakse riigiabina, on see riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või

vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.

(2) Toetust ei anta taotlejale, kes on jätnud talle Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega

abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või ühisturuga kokkusobimatuks, esitatud abi tagasimaksmise

korralduse täitmata.

§ 13. Vähese tähtsusega abi

(1) Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL)

2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist

vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(2) Vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud juhtudel.

(3) Määruse alusel antav ja eelneval kolmel aastal antud abi ühele ettevõtjale ei tohi majandusaasta

jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat.

(4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on

omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(5) VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis

5 sätestatud kumuleerimisreegleid.

5. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 14. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Taotleja on vabaühendus.

(2) Taotleja võib toetatavate tegevuste elluviimisse kaasata partnereid. Partner on Eestis

registreeritud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või asutus või

rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projekti tegevustes ja kellel tekivad selle käigus kulud

ning kelle osalemine projektis on vajalik soovitud tulemuse saavutamiseks.

(3) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele:

1) nende maksu- ja maksevõlg riigile koos intressiga on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud

ning maksed peavad olema tehtud ajakava kohaselt;

2) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning nende suhtes ei ole algatatud

pankrotimenetlust;

3) neil ei ole täitmata kohustusi seoses neile toetuse andmisega, tagasimaksmisele kuuluv toetus

on tähtaegselt tagasi makstud;

4) nende juhtorgani liikmetel puudub karistus karistusseadustiku §-des 151– 1531, 199–218, 2901–

3001, 333–349 ja 372–4024 sätestatud süüteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist

kustutatud;

5) nõuetekohaselt on täidetud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide ja

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile majandusaasta aruannete esitamise kohustus.

(4) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) omab oma tegevust eesti keeles tutvustavat avalikkusele kättesaadavat veebilehte või

sotsiaalmeediakanalit;

2) võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab olema

vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus võrdsete võimaluste edendamisel ning

partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise kogemus

võrdse kohtlemise edendamise valdkonnas;

3) soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab olema

vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus soolise võrdsuse edendamisel ning partneril

vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise kogemus soolise

võrdsuse valdkonnas.

§ 15. Nõuded taotlusele

Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente:

1) teave, kas toetust taotletakse võrdsete võimaluste edendamise või soolise võrdsuse edendamise

eesmärgi saavutamiseks;

2) taotleja nimi, registrikood, aadress ja e-posti aadress;

3) partneri kaasamisel partneri nimi, registrikood, aadress ja e-posti aadress, kaasamise vajaduse

põhjendus ja partneri elluviidavad tegevused;

4) partneri kinnituskiri projektis osalemiseks;

5) projekti eesmärk, selle saavutamise tähtaeg, elluviidavad tegevused, nende väljund ja tulemus

ning tulemuse tõendamine;

6) projektijuhi ning taotleja ja partneri tegevuste elluviijate elulookirjeldus ning tegevuste

elluviijate rollide kirjeldus projektis;

7) tegevuste kaupa lahti kirjutatud eelarve;

8) toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest;

9) kinnitus, et toetatavaid tegevusi tehakse kogu projekti elluviimise perioodi ulatuses;

10) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 11 ja 12 ning § 7 punktides 9 ja 10 nimetatud omafinantseeringu

toetuse taotlemisel kirjeldus käesoleva määruse alusel toetatavatest tegevustest, mille

elluviimiseks omafinantseeringuks taotletud summat kasutatakse juhul, kui omafinantseeringut

eeldava projekti taotlust ei rahuldata;

11) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 11 või 12 või § 7 punktides 9 või 10 nimetatud

omafinantseeringuks toetuse taotlemisel omafinantseeringut eeldava projekti konkursi või

taotlusvooru väljakuulutamise teade koos selle raames kavandatava tegevuse kirjelduse ja

omafinantseeringut sisaldava planeeritava eelarvega;

12) taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik;

13) volikiri, kui taotluse allkirjastanud isik tegutseb volituse alusel.

§ 16. Täiendavad nõuded võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil esitatud taotlusele

(1) Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil esitatud taotlus peab sisaldama võrdse kohtlemise

või võrdsete võimaluste alast huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele erinevale lõikes 2

nimetatud kasusaajate sihtrühmale suunatud tegevusi võrdsete võimaluste edendamiseks.

(2) Kasusaajate sihtrühmad on:

1) paragrahvi 2 punktis 6 sätestatud tunnuste põhjal vähemusgruppidesse kuuluvad inimesed;

2) tööandjad;

3) haridustöötajad;

4) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi poliitikakujundajad;

5) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi poliitikarakendajad;

6) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi otsustajad.

(3) Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks võib taotleja lõikes 2 sätestatud

sihtrühmi täpsustada ning esitada lisaks teisi olulisi sihtrühmi, kellele suunatud tegevuste sisu ja

eesmärgid on taotluses põhjendatud.

§ 17. Täiendavad nõuded soolise võrdsuse edendamise eesmärgil esitatud taotlusele

(1) Soolise võrdsuse edendamise eesmärgil esitatud taotlus peab sisaldama soolise võrdsuse alast

huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele erinevale kasusaajate sihtrühmale suunatud tegevusi

soolise võrdsuse edendamiseks.

(2) Kasusaajate sihtrühmad on:

1) avalikkus;

2) noored;

3) tööealised inimesed;

4) vanemaealised inimesed;

5) paragrahvi 16 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud sihtrühmad.

(3) Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks võib taotleja lõikes 2 nimetatud

sihtrühmi täpsustada, samuti esitada veel olulisi sihtrühmi, kellele suunatud tegevuste sisu ja

eesmärgid on taotluses põhjendatud.

6. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 18. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse vooruliselt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab RTK-le

taotlusvooru ajakava.

(2) RTK teavitab oma veebilehel taotlusvooru avamise ja sulgumise kuupäevast ning toetuste

eelarvest vähemalt kümme tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(3) Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva.

(4) Sama taotleja võib toetust taotleda § 5 punktis 1 ja punktis 2 nimetatud eesmärgil ühe korra.

Igaks toetuse andmise eesmärgiks esitatakse eraldi taotlus.

(5) Kui taotlust ei esitata taotlusvooru tähtajaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

§ 19. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) RTK kontrollib taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust kümne tööpäeva jooksul

taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

(2) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse taotluses puudusi, teavitatakse

sellest esimesel võimalusel taotlejat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni viis

tööpäeva, mille võrra pikeneb lõikes 1 sätestatud tähtaeg.

(3) Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid kui lõike 2 alusel on määratud puuduste

kõrvaldamise tähtaeg.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlust sisuliselt hindamata, kui esineb vähemalt

üks järgmistest asjaoludest:

1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;

2) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud;

3) taotlust on lubamatult muudetud;

4) taotleja, partner või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning

mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada;

5) taotleja või partner ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust või mõjutab

õigusvastasel viisil taotluse menetlemist.

§ 20. Taotluste menetlemine toetuse andmist korraldavas komisjonis

(1) Kui taotleja, partner ja taotlus vastavad nõuetele, annab toetuse andmist korraldav komisjon

(edaspidi komisjon) hinnangu, kas taotluses kirjeldatud tegevused on põhjendatud ja tõhusad

toetuse andmise eesmärgi täitmiseks ja kavandatud tulemuse saavutamiseks.

(2) Komisjoni liikmed nimetab käskkirjaga majandus- ja tööstusminister.

(3) RTK teavitab komisjoni taotlustest, mille osas vastavad nõuetele taotleja, partner ja taotlus,

kahe tööpäeva jooksul taotluse läbivaatamisest arvates.

(4) Kui komisjoni hinnangul ei vasta taotluses kirjeldatud tegevused lõikes 1 sätestatule, peab

komisjon taotlejaga läbirääkimisi taotluse sisu või eelarve muutmiseks. Komisjoni nimel peab

taotlejaga läbirääkimisi komisjoni määratud esindaja (edaspidi läbirääkija).

(5) Komisjon määrab taotlejaga läbirääkimiste pidamiseks tähtaja, mille võrra pikeneb kõigi

taotluste menetlemise aeg. Komisjon teavitab taotlejaid nimetatud tähtajast.

(6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab RTK-d läbirääkimiste algatamisest,

tähtajast ja sisust.

(7) Läbirääkimiste tulemusena kokkuleppele jõudmise korral teavitab taotleja RTK-d soovist

muuta taotlust. RTK tagastab taotlejale taotluse muutmiseks.

(8) Kui läbirääkimiste tulemusel on taotleja taotlust muutnud, teavitab RTK sellest läbirääkijat

kahe tööpäeva jooksul.

(9) Komisjoni ettepanekud taotlused hindamisele saata või rahuldamata jätta vormistatakse

protokollina ja edastatakse e-kirjaga RTK-le hiljemalt allkirjastamisele järgneval tööpäeval.

(10) Komisjon teeb läbirääkimiste tulemusel RTK-le ettepaneku taotlus sisulist hindamist läbi

viimata rahuldamata jätta, kui:

1) taotlejaga peetud läbirääkimistel ei saavutatud kokkulepet taotluse sisu või eelarve muutmiseks;

2) taotleja ei esita läbirääkimiste järel RTK-le komisjoni määratud tähtajaks muudetud taotlust;

3) läbirääkimiste järel esitatud taotlus ei vasta saavutatud kokkuleppele.

§ 21. Hindamiskriteeriumid

Nõuetele vastava ja komisjonilt positiivse hinnangu saanud taotluses kirjeldatud projekti hindavad

hindajad hindamisjuhendi alusel, mis põhineb hindamiskriteeriumitel:

1) projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – null kuni viis punkti;

2) projekti eesmärgipärasus – null kuni kuus punkti;

3) projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende

omavaheline loogiline seos – null kuni viis punkti;

4) tegevuste mõju kestlikkus – null kuni viis punkti;

5) taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuste

saavutamiseks – null kuni neli punkti;

6) eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – null kuni viis punkti.

§ 22. Taotluste hindamine

(1) Hindajad nimetab käskkirjaga majandus- ja tööstusminister. Hindajana võib kaasata

väliseksperdi.

(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab hindajatest RTK-d, kes võimaldab

hindajatele ligipääsu e-toetuse keskkonnas taotlustele ja nendega seotud materjalidele.

(3) Hindajad peavad enne taotluste hindamist esitama RTK-le kirjaliku kinnituse oma

sõltumatusest ja erapooletusest taotluste hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud

info konfidentsiaalsena hoidmisest.

(4) Kui hindaja on seotud taotluse ettevalmistamisega või taotleja või partneriga, kohustub ta

viivitamata teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit ja RTK-d huvide konfliktist

ning taandama ennast taotluse hindamisest.

(5) Hindaja hindab taotlusi seitsme tööpäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest arvates. Iga

taotlust hindab vähemalt kaks hindajat, kes esitavad individuaalse hinnangu.

Hindamiskriteeriumite alusel leitakse punktide aritmeetiline keskmine.

(6) RTK reastab hindamise tulemusel taotlused paremusjärjestuse saamiseks § 5 punktides 1 ja 2

nimetatud eesmärkide kaupa eraldi pingeritta alates suurima punktisumma saanud taotlusest.

(7) Pingeritta seatakse taotlused, mis on hindamise tulemusel saanud koondhindeks vähemalt 16

punkti ega ole üheski §-s 21 sätestatud hindamiskriteeriumis saanud null punkti.

(8) Võrdse koondhindega taotluste korral saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille § 21

punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem.

(9) Kui lõikes 8 toodud punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille §

21 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem.

(10) Kui ka lõikes 9 toodud punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha ajaliselt

varem esitatud taotlus.

(11) Taotlused rahuldatakse hindamisel tekkinud pingerea alusel.

§ 23. Taotluse rahuldamata jätmine

(1) Hindamise läbinud taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest

asjaoludest:

1) taotleja, partner või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele;

2) hindamise tulemusena on taotluse koondhinne alla 16 punkti või taotlust on vähemalt ühes §-s

21 sätestatud hindamiskriteeriumis hinnatud null punktiga;

3) taotlusvooru eelarvet ja taotluste pingerida arvestades ei ole võimalik taotlust rahuldada;

4) taotleja või partner mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist.

(2) Taotlejale tehakse otsus teatavaks kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 24. Taotluse rahuldamise otsuse tegemine

(1) Taotluse rahuldamise otsused tehakse kümne tööpäeva jooksul § 22 lõikes 11 nimetatud

pingerea koostamisest arvates.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses määratakse vähemalt:

1) toetuse saaja nimi, registrikood ning partneri olemasolul samad andmed;

2) projekti eesmärk ja tulemused;

3) toetatavad tegevused;

4) tegevuste elluviimise periood;

5) toetuse maksmise ja projekti tulemuste tõendamise kord;

6) aruannete esitamise kord.

7. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 25. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Põhjendatud juhtudel võib toetuse saaja taotleda toetatavate tegevuste, väljundi ja tulemuste

muutmist, esitades RTK-le vastava taotluse.

(2) RTK kooskõlastab lõikes 1 nimetatud muudatused enne muutmisotsuse tegemist Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga.

(3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsustab muudatuste kooskõlastamise või sellest

keeldumise 20 tööpäeva jooksul puudusteta taotluse saamisest arvates. Muudatus on õigus

kooskõlastamata jätta juhul, kui see seab kahtluse alla projekti eesmärgi, oodatava väljundi või

tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti elluviimise perioodil.

(4) RTK koostab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse, kui on saanud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumilt kooskõlastuse. Kooskõlastamisest keeldumisel taotluse

rahuldamise otsust ei muudeta.

(5) Toetuse saaja teavitab RTK-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis väheolulise

muudatuse tegemisel.

(6) Väheoluliseks muudatuseks loetakse:

1) projekti tegevuse ajakava muutmine tingimusel, et tegevuse ja projekti lõpptähtaeg ei muutu;

2) projekti tegevuse muutmine tingimusel, et sellega ei muutu oluliselt tegevuse sisu ega väljund

või tulemus ja selle sihttase.

(7) Väheolulised muudatused ja nende põhjendused esitatakse projekti vahe- ja lõpparuandes.

§ 26. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud;

2) taotleja, toetuse saaja või partner on esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on

jäetud esitamata;

3) toetuse saaja või partner rikub taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kohustust;

4) toetuse saaja ei nõustu RTK või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekuga

muuta projekti;

5) toetuse saaja loobub toetusest.

(2) Toetuse saaja tagastab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral saadud toetuse

vastavalt tagasinõudmise otsusele.

(3) RTK teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamisest viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

8. peatükk

Toetuse maksmine ja aruannete esitamine

§ 27. Kindlasummalise makse alusel kulude hüvitamine

(1) Toetust makstakse kindlasummalise maksena, kui toetuse saaja on taotluse rahuldamise otsuses

määratud projekti tulemuse osaliselt või täielikult saavutanud ja tõendanud.

(2) Projekti tulemuse osalise saavutamise korral esitab toetuse saaja selgituse RTK-le ja Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

(3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hindab, kas tulemuse osaline saavutamine on

toetuse maksmiseks põhjendatud. Põhjendatuse korral loetakse projekti tulemus saavutatuks ja

tõendatuks. Kui tulemuse osalist saavutamist ei peeta toetuse maksmiseks põhjendatuks, teeb

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium RTK-le ettepaneku toetuse maksmisest

keeldumiseks.

(4) Toetust makstakse ettemaksena toetuse saaja taotluse alusel järgmiselt:

1) esimene ettemakse, üks kolmandik toetuse summast, kümne tööpäeva jooksul pärast

ettemaksetaotluse esitamist;

2) teine ettemakse, üks kolmandik toetuse summast, 2026. aasta jaanuaris;

3) kolmas ettemakse, üks kolmandik toetuse summast 2027. aasta jaanuaris.

(5) Toetuse maksed võib osaliselt või täielikult peatada, kui:

1) vahe- või lõpparuandes esineb puudusi;

2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;

3) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja või partner ei suuda ettenähtud ajaks

kavandatud tulemusi saavutada;

4) toetuse võimaliku tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole

lõplikult tagasi makstud;

5) toetuse saajale või partnerile või tema juhtorgani liikmele on esitatud kahtlustus § 14 lõike 3

punktis 4 nimetatud asjaolude suhtes.

(6) Toetust või selle osa ei maksta, kui:

1) tulemuse osaline saavutamine ei ole põhjendatud;

2) toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti

elluviimine on ohustatud ja RTK tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks;

3) toetuse saaja või partner ei võimalda või takistab oluliselt kontrolli toetuse kasutamise üle;

4) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumiseks.

§ 28. Aruannete esitamine ja kontrollimine

(1) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise kohta vahearuaruande kaks korda aastas taotluse

rahuldamise otsuses märgitud tähtpäevadeks.

(2) Toetuse saaja esitab lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti elluviimise perioodi

lõppkuupäevast arvates.

(3) Aruannetes esitatakse tegevuste elluviimise, väljundite ja tulemuste näitajad ja saavutatud

sihttasemed ning saavutamise info aruande andmeväljades nõutu kohaselt.

(4) Kui toetust eraldati § 6 lõike 1 punktides 11 või 12 või § 7 punktides 9 või 10 nimetatud

omafinantseeringuks, esitab toetuse saaja projekti lõpparuandega ka toetatud omafinantseeringuga

projekti raames esitatud ja kinnitatud lõpparuande, või kui see ei ole lõpparuande esitamiseks

võimalik, siis seniste tulemuste saavutamist tõendavad dokumendid.

(5) RTK kontrollib aruannet 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Puuduste korral antakse

toetuse saajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande kontrollimise aeg.

(6) RTK edastab aruande enne selle kinnitamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

kooskõlastamiseks.

(7) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatab aruande läbi kümne tööpäeva jooksul

selle saamisest. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab aruande, kinnitab

RTK selle viie tööpäeva jooksul kooskõlastuse saamisest arvates.

9. peatükk

Toetuse saaja, partneri ning RTK õigused ja kohustused

§ 29. Toetuse saaja ja partneri kohustused

(1) Toetuse saaja ja partner on kohustatud:

1) kasutama toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade

ja tingimuste kohaselt;

2) teavitama RTK-d viivitamatult, kui ilmnevad tegevuse elluviimist raskendavad või takistavad

asjaolud;

3) edastama RTK-le nõutud teabe, dokumendid ja muu küsitu kümne tööpäeva jooksul, välja

arvatud juhul, kui asjaoludest tulenevalt on antud sellest erinev tähtaeg;

4) võimaldama RTK-l ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kontrollida toetuse

kasutamise sihipärasust ja aruannete õigsust ning esitama selleks määratud tähtajaks nõutud

andmed, dokumendid ja selgitused ning lubama kontrolli teostamiseks viibida oma ning partneri

ruumides ja territooriumil;

5) maksma tagasinõutud toetuse nõuetekohaselt tagasi;

6) säilitama taotlemise, toetuse saamise ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni

kolm aastat pärast projekti elluviimise perioodi lõppu ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi

saamisega seotud dokumente kümme aastat määruse alusel viimase abi andmisest arvates;

7) esitama projekti raames valminud trükise, koolitusmaterjali, andmekogu, uuringu aruande või

muu sellise tulemuse koos aruandega ühes eksemplaris elektrooniliselt;

8) nimetama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit kirjeldatud tegevuse toetajana

vastavates trükistes, reklaamides ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi

stiilijuhistele;

9) avalikustama oma veebilehel ja sotsiaalmeedia kanalis toetatud projekti nime, tulemused, kogu-

ja toetussumma ning info olulisemate tegevuste ja tulemuste kohta;

10) lõpetama RTK või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõudel Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi sümboolika kasutamise;

11) tagama tegevuste elluviimisel minimaalse ökoloogilise jalajälje, lähtuma keskkonnasõbraliku

sündmuse põhimõtetest ürituste korraldamisel, vähendama märkimisväärselt ühekordsete toodete

ja pakendite kasutamist, digiprügi ja paberdokumentide hulka ning trükiste tellimist, tegelema

transpordi tõhusama planeerimisega, tagades võimaluse korral osalemise distantsilt;

12) lähtuma teenuste ja toodete, sealhulgas mööbli, puhastustoodete, kontoritarvete ja IT-

seadmete, hankimisel keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määrusest nr 35 „Hankelepingu

esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke

alusdokumentides kehtestavad tingimused”.

(2) Kui toetust anti § 6 lõike 1 punktides 11 ja 12 ning § 7 punktides 9 ja 10 nimetatud

omafinantseeringu hüvitamiseks, kohaldatakse käesoleva paragrahvi tingimusi niivõrd, kuivõrd

need ei lähe vastuollu viidatud sätetes nimetatud projektile kohalduvate nõuetega.

§ 30. Toetuse saaja ja partneri kohustused seoses hankimise ja ostumenetlusega

(1) Toetuse saaja ja partner on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija

riigihangete seaduse tähenduses.

(2) Kui toetuse saaja või partner ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ning asja või

teenuse (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või

sellest suurem, peab ta korraldama ostumenetluse riigihangete registris lähtudes lõigetes 4–5

sätestatud nõuetest.

(3) Kui toetuse saaja või partner ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ning asja või

teenuse abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui 20 000 eurot, peab ta korraldama

ostumenetluse lähtudes lõigetes 4 ja 6 sätestatud nõuetest.

(4) Ostumenetlust korraldades järgitakse järgmisi põhimõtteid:

1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt;

2) ostumenetlus korraldatakse läbipaistvalt ja kontrollitavalt;

3) ostu kirjeldus tagab turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele;

4) välditakse olukorda, kus tehingupartnerit võib pidada suguluse, hõimluse, juriidiliste isikutega

seotuse või muul viisil seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ja sellise

olukorra ilmnedes teavitatakse sellest viivitamata RTK-d;

5) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks

eesmärgiga vältida lõikes 2 nimetatud kohustust;

6) ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul,

kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga läbirääkimisi.

(5) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab lisaks lõikes 4 nimetatule vastama

järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu

eeldatavat mahtu ja maksumust;

2) nimetatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed, millele

pakkumus peab vastama;

3) määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on ostu olemust arvestades proportsionaalne;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus toetuse saaja ja pakkuja vahel, sealhulgas juurdepääsu

võimaldamine ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele, ning pakkumuste ja selgituste

esitamine toimub ostukeskkonnas;

5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) RTK esindaja lisatakse riigihangete registris ostu juurde kui vaatleja;

7) punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega kalduda

neist kõrvale parimat pakkumust valides;

8) teade ostumenetluse kohta on avalik;

9) ostumenetlus vastab lõike 5 punktis 5 nimetatud nõudele.

(6) Ostumenetlus, mida ei korraldata riigihangete registris, peab lisaks lõikes 3 nimetatule vastama

järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse korraldamiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis

arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust;

2) hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele üksteisest sõltumatule ettevõtjale, välja arvatud juhul,

kui kavandatava ostu turul puudub konkurents, mille puudumist peab toetuse saaja põhjendama;

4) ostumenetlust puudutavat dokumentatsiooni, sealhulgas elektrooniliselt või paberkandjal

toimunud kirjavahetust pakkuja ja toetuse saaja vahel ning teisi ostumenetluse tõendeid,

säilitatakse dokumentide säilitamistähtaja lõpuni;

5) ostumenetluse tulemusel sõlmitakse leping hinnapäringus ja pakkumuses nimetatud

tingimustel.

§ 31. Toetuse saaja ja partneri õigused

Toetuse saajal ja partneril on õigus saada RTK-lt infot , mis on seotud määruses sätestatud nõuete

ning toetuse saaja ja partneri kohustustega.

§ 32. RTK kohustused

RTK on kohustatud:

1) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi käsitlevaid andmeid kümne aasta jooksul taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest arvates;

2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud riigiabi ja vähese tähtsusega

abi kohta;

3) edastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile § 29 lõike 1 punktis 7 nimetatud

materjalid.

§ 33. RTK õigused

RTK-l on õigus:

1) teha toetuse saaja ja partneri juures projekti tegevuste elluviimise kontrolli;

2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;

3) nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist taotluses sisalduva kindlasummalise makse

tegevuste, eesmärkide ja tulemuste kohta, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning

toetuse saaja ja partneri kohustuste nõuetekohast täitmist.

§ 34. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) RTK teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse alusel järgmistel

juhtudel:

1) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või taotluse rahuldamise otsuses

nimetatud kohustuse või nõude;

2) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlus või

kuulutatud välja pankrot;

3) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.

(2) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse

kehtima hakkamise päevast arvates.

(3) RTK võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada.

(4) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja taotluse, milles on märgitud ajatamise

vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamiskava. Toetuse saaja esitab RTK nõudmisel enda

majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid.

(5) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb RTK otsuse kümne

tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise

tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(6) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse

päevast arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib RTK kooskõlastatult Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga määrata pikema tagasimaksmise aja.

(7) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega.

(8) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib RTK tunnistada toetuse

tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30

kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(9) Toetuse tagasinõudmise ja ajatamise taotluse rahuldamise ning kehtetuks tunnistamise otsus

edastatakse toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates haldusmenetluse

seaduse §-des 26–29 sätestatud viisil.

(10) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmise lõppemisest arvates.

(11) Ebaseaduslik ja väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud

alustel ja korras.

(12) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:

1) tagasinõutav summa on väiksem kui 100 eurot;

2) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse ettenähtud tähtajaks;

3) toetuse saaja avastas ja teatas RTK-le esimesel võimalusel, et talle on toetust makstud alusetult,

ning tagastas selle;

4) kohustust või nõuet ei täideta toetuse saajast sõltumatute erakordsete või ettenägematute

asjaolude tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Lisa Hindamisjuhend

1

26.02.2025

Majandus- ja tööstusministri määruse „Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse

edendamise toetus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kasutab strateegilist partnerlust kui

koostöövormi vabaühendustega, mis toetavad ministeeriumi valitsemisala eesmärkide

saavutamist ning panustavad poliitika elluviimisse ja kujundamisse. Määrusega kehtestatakse

tingimused ja kord, mille alusel antakse strateegilise partnerluse vormis toetust võrdsete

võimaluste ja soolise võrdsuse poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks.

1.2. Määruse ettevalmistajad

Määruse eelnõu koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika

osakonna soolise võrdsuse poliitika juht Lee Maripuu ([email protected]), võrdsuspoliitika

osakonna võrdsete võimaluste poliitika juht Käthlin Sander ([email protected]),

strateegiaosakonna nõunik Pille Penk ([email protected]). Määruse ja seletuskirja juriidilist

kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna nõunik

Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

2. Määruse eesmärk ja seos arengukavaga

Määruse eesmärk on kehtestada tingimused ja kord toetuse andmiseks võrdsete võimaluste ja

soolise võrdsuse edendamise eesmärgil tegutsevatele vabaühendustele, et tagada nende

tegutsemisvõime ja soodustada nende osalemist võrdsuspoliitika kujundamisel ja elluviimisel.

Strateegilise partnerluse lepingutega antakse avatud taotlusvooru kaudu soolise võrdsuse ja

võrdsete võimaluste edendamise valdkonnas tegutsevatele huvikaitseorganisatsioonidele jt

vabaühendustele kolmeaastane toetus. Valdkondlike vabaühenduste ja huvikaitse toetamine

strateegilise partnerluse kaudu on üks „Heaolu arengukava 2023–2030“ ning soolise võrdsuse

ja võrdse kohtlemise programmi prioriteete. Strateegilise partnerluse kaudu aitavad

vabaühendused ellu viia arengukava eesmärke, toetades ja võimendades oma tegevusega riigi

soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste poliitika elluviimist.

Strateegiline partnerlus toetab valdkondlike vabaühenduste jätkusuutlikkust ja

tegutsemisvõimet ning riigi ja kodanikuühiskonna koostööd võrdsuspoliitika väljatöötamisel ja

elluviimisel.

Seos arengukavaga

Strateegilisele partnerile toetuse andmine soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste

edendamiseks on seotud Vabariigi Valitsuse poolt 23. veebruaril 2023. aastal kinnitatud

2

„Heaolu arengukava 2023–2030“ viienda alaeesmärgiga – sooline võrdõiguslikkus ja võrdne

kohtlemine –, mis seab eesmärgi, et Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu

valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on

tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks.

Arengukava tegevussuunad, millesse võrdsete võimaluste eesmärgil tegutsev strateegiline

partner oma tegevustega eelkõige panustab, on järgmised: valdkondliku õiguskaitse

tõhustamine, võrdset kohtlemist toetavate võrgustike, ühenduste ja organisatsioonide koostöö

tihendamine ning hästi toimiva huvikaitse tagamine, vähemusrühmade olukorra ja vajaduste

kohta regulaarsete ja kvaliteetsete andmete tagamine ning teadlike ja oskustega

poliitikakujundajate, tööandjate, haridustöötajate ja teiste ühiskonnaliikmete toetamine.

Arengukava tegevussuunad, millesse soolise võrdsuse eesmärgil tegutsev strateegiline partner

oma tegevusega eelkõige panustab, on järgmised: valdkondliku õiguskaitse tõhustamine, soolist

võrdsust toetavate võrgustike, ühenduste ja organisatsioonide koostöö tihendamine ning hästi

toimiva huvikaitse tagamine, ühiskondlike hoiakute muutmine soolist võrdsust väärtustavaks

ja toetavaks, naiste ja meeste majandusliku võrdsuse suurendamine, naiste ja meeste

tasakaalustatud osalemine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel, institutsionaalse suutlikkuse

suurendamine soolise võrdsuse edendamiseks ja soolõimeks kõigis tegevus- ja

poliitikavaldkondades.

Ülal loetletud tegevussuunad on põhjalikumalt lahti kirjutatud „Heaolu arengukavas 2023–

2030“ (lk 27–29).

Strateegilise partnerluse projektiga toetatakse kindlaks määratud ajaperioodi jooksul

elluviidavaid tegevusi, millel on kindel tegevusplaan ja eesmärk, samuti strateegilise partneri

organisatsioonilist arengut ja tegutsemissuutlikkust.

3. Määruse sisu

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab minister

määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisiseste

toetatavate tegevuste elluviimiseks, toetatavate tegevuste vahendite saamiseks ning saadud

vahendite kasutamiseks.

Määrus on jaotatud üheksaks peatükiks ja 34 paragrahviks.

1. peatükk. Üldsätted

Peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala ja terminid, määruse alusel tehtud otsuste ja

toimingute vaidlustamise kord, Riigi Tugiteenusete Keskuse (edaspidi RTK), kui toetuse

rakendaja roll.

2. peatükk. Toetuse andmise eesmärgid ja toetatavad tegevused

Peatükis sätestatakse võrdsete võimaluste edendamise ja soolise võrdsuse edendamise

eesmärgid ja toetatavad tegevused.

Paragrahvis6 lõike 1 punktis 8 nimetatud strateegiline hagelemine tähendab ühiskondlikult

oluliste juhtumite lahendamist kohtu- või kohtuväliste menetluste kaudu tsiviil-, kriminaal- ja

3

haldusasjades. Tegemist on huvikaitse meetodiga, mille eesmärk on hoolikalt valitud

üksikjuhtumite kaudu mõjutada seaduste ja seaduste elluviimispraktika kvaliteeti.

Toetuse saaja võib nii võrdsete võimaluste edendamise kui ka soolise võrdsuse edendamise

eesmärgi saavutamiseks taotleda toetust ka välisprojekti (edaspidi välisprojekt) ja muu projekti

(edaspidi muu projekt), näiteks siseriiklik projekt, omafinantseeringuks, et kaasata lisaraha

toetatavate tegevuste eesmärkide täitmiseks.

3. peatükk. Toetuse suurus ja osakaal, kulude abikõlblikkus ja projekti elluviimise

periood

Peatükis sätestatakse projektide elluviimise periood, toetuse suurus ja osakaal. Peatükis on välja

toodud kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted ja abikõlbmatud kulud, mis on taotlejatele abiks

kindlasummalise makse eelarvestamisel.

Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi projekti toetus on maksimaalselt 522 905 eurot.

Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi projekti toetus on maksimaalselt 784 357 eurot.

Projekti elluviimise periood ei või alata varem kui 1. jaanuaril 2025. a, kuid võib alata ka

taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast alates. Projekti elluviimise periood peab kestma kuni

31. detsembrini 2027. a. Projektis tuleb planeerida tegevused kogu projekti elluviimise perioodi

ulatuses, samas kõik projektis planeeritud tegevused ei pea kestma kogu projekti elluviimise

perioodi.

Projekti elluviimise perioodi võib projekti elluviimise ajal pikendada kokku kuni kuus kuud,

kui projekti elluviimisel on tegutsetud hoolsalt ning pikendamise vajadus tuleneb toetuse saajast

ja partnerist sõltumatutest asjaoludest. RTK kooskõlastab projekti pikendamise Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kontaktisikuga, kes hindab vajadust projekti elluviimise

perioodi pikendada.

Toetus ja omafinantseering moodustavad kokku 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

Toetus võib moodustada maksimaalselt 99 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

Omafinantseering pea olema vähemalt üks protsent projekti abikõlblikest kuludest, kuid taotleja

võib alasti panustada rohkem. Omafinantseering võib olla vaid rahaline.

Välisprojekti ja/või muu projekti omafinantseeringuks taotletav summa peab olema võrdne

välisprojektis ja/või muus projektis planeeritava omafinantseeringu summaga või sellest

väiksem. Välisprojekt ja/või muu projekt, mille omafinantseeringu katmiseks toetust

taotletakse, võib olla alanud enne projekti elluviimise perioodi. Välisprojekt ja/või muu projekt

peaks lõppema selliselt, et koos projekti lõpparuandega oleks võimalik esitada ka välisprojekti

ja/või muu projekti raames esitatud ja kinnitatud lõpparuanne. Kui välisprojekt ja/või muu

projekt kestab kauem kui projekti periood, tuleb projekti lõpparuandega esitada projekti lõpuks

saavutatud välisprojekti ja/või muu projekti seni saavutatud tulemusi tõendavad dokumendid

(näiteks vahearuanne, saavutatud näitajate sihttase).

Välisprojektile antav omafinantseering võib moodustada projekti kogumaksumusest kuni 20

protsenti. Muu projektile antav omafinantseering võib moodustada projekti kogumaksumusest

kuni 20 protsenti. Kui taotletakse nii välisprojekti kui ka muu projekti omafinantseeringu

katmist võivad need kokku moodustada projekti kogumaksumusest kuni 20 protsenti.

4

Projekti eelarves näidatud kulud on abikõlblikud, kui need on põhjendatud ja tekivad projekti

elluviimise perioodil. Kulud loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus projekti

tulemuse saavutamiseks. Projektis on lubatud arvestada kaudseid kulusid haldus- ja

administreerimiskuludeks kuni seitse protsenti tegevuste otsestest kuludest. Toetuse saaja

kaudseid kulusid tõendama ei pea.

Kogu projekti eelarve peab jagunema vastavalt planeeritud tegevustele üheks

kindlasummaliseks makseks. Kindlasummalise makse raames võib teha mitut tegevust, mis on

tervikuna teostatavad. Taotleja peab taotluse esitamisel arusaadavalt põhjendama ja tõendama,

kuidas kindlasummalise makse eeldatavate kulude eelarve kujuneb ning kuidas

kindlasummalise makse aluseks olevat tulemust hiljem tõendatakse ehk mis on tõendamise

alus. Taotleja peab kindlasummalise makse eelarvestamisel lähtuma kulude abikõlblikkuse

nõuetest, sealhulgas parimast hinna ja kvaliteedi suhtest. Kindlasummalise makse

eelarvestamise tõendusmaterjaliks sobivad näiteks pakkumused võimalikelt teenuse või kauba

pakkujatelt, hinnapäringud või avalike hinnakirjade puhul viited veebilehtedele või kuvaprindid

veebilehtedelt. Tulemuste määramiseks ei ole soovitatav kasutada kindlaarvulisi

tulemusnäitajaid (nt koolitatud on sada inimest või välja on töötatud kolm arengukava), vaid

eelistada tuleks minimaalseid näitajaid (nt koolitatud on vähemalt üheksakümmend inimest või

välja on töötatud vähemalt kaks arengukava).

4. peatükk. Riigiabi

Paragrahvides 12–13 on sätestatud riigiabi. RTK kontrollib toetust andes, kas toetust antakse

riigiabina või komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L, 2023/2831) (edaspidi VTA määrus), alusel antava vähese tähtsusega abina.

RTK menetleb taotlusi juhtumipõhiselt ning analüüsitakse, kas tegemist on turupõhise

majandustegevuse toetamisega või mitte. Juhul kui on, hinnatakse ka seda, kas tegemist on

majandusliku eelise ja konkurentsi moonutamisega. Avalikestressurssidest raha pärinemise

kriteerium on täidetud. Kui kõik riigiabi hindamise kriteeriumid on täidetud, on tegemist vähese

tähtsusega abiga, kui ei ületata vähese tähtsusega abi piirmäära. Kui riigiabina antav summa

ületab vähese tähtsusega abi piirmäära, on tegemist üldise riigiabiga.

Kui toetus on riigiabi, siis tuleb Euroopa Komisjonile konkurentsiseaduse § 341 lõike 1 kohaselt

tuleb esitada riigiabi teatis. Vastavad toimingud teeb RTK.

Kui toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse alusel, siis Euroopa Komisjonile

konkurentsiseaduse § 33 lõike 2 kohaselt taotlust esitada ei tule, kuid antud abi tuleb kanda

riigiabi registrisse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimääruses sätestatud nõuete järgi.

5. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

Peatükis sätestatakse nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele.

Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. Taotleja

võib kaasata partnereid. Partner osaleb iseseisvalt projekti tegevuste elluviimises ja tal tekivad

selle käigus kulud. Kui teine isik osaleb projekti tegevuste elluviimises teenusepakkujana, ei

ole ta käsitatav projekti partnerina.

5

Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi täitmiseks taotlust esitades peab taotlejal olema

vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus võrdsete võimaluste edendamisel ning

partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise

kogemus võrdse kohtlemise edendamise valdkonnas.

Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgiga projektide tegevustest kasusaajad on § 2 punktis

6 sätestatud tunnuste põhjal vähemusgruppidesse kuuluvad inimesed, tööandjad,

haridustöötajad, riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi poliitikakujundajad, riigi ja kohaliku

omavalitsuse tasandi poliitika rakendajad ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi otsustajad.

Otsustajatena käsitletakse näiteks Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmeid, ministeeriumide

kantslereid, asekantslereid ja osakonna vm eraldiseisva üksuse juhte, allasutuste erineva tasandi

juhte, kohaliku omavalitsuse tasandil linna- ja vallavolikogu ning linna- ja vallavalitsuse

liikmeid, samuti kohaliku tasandi asutuste ja üksuste juhte. Toetuse saaja võib kasusaajate

sihtrühmi täpsustada või kaasata teisi olulisi sihtrühmi, kuid nendele suunatud tegevuste sisu ja

eesmärgid peab taotluses põhjendama. Projekti taotlus peab sisaldama võrdse kohtlemise või

võrdsete võimaluste alast huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele erinevale kasusaajate

sihtrühmale suunatud tegevusi võrdsete võimaluste edendamiseks.

Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi täitmiseks taotlust esitades peab taotlejal olema

vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus soolise võrdsuse edendamisel ning

partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise

kogemus soolise võrdsuse valdkonnas.

Soolise võrdsuse edendamise eesmärgiga projektide tegevustest kasusaajad on laiem avalikkus,

noored, tööealised inimesed, vanemaealised inimesed, tööandjad, haridustöötajad, riigi ja

kohaliku omavalitsuse tasandi poliitikakujundajad, riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi

poliitika rakendajad ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi otsustajad. Otsustajatena

käsitletakse näiteks Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmeid, ministeeriumide kantslereid,

asekantslereid ja osakonna vm eraldiseisva üksuse juhte, allasutuste erineva tasandi juhte,

kohaliku omavalitsuse tasandil linna- ja vallavolikogu ning linna- ja vallavalitsuse liikmeid,

samuti kohaliku tasandi asutuste ja üksuste juhte. Toetuse saaja võib kasusaajate sihtrühmi

täpsustada või kaasata teisi olulisi sihtrühmi, kuid nende kaasamise vajalikkuse ning nendele

suunatud tegevuste sisu ja eesmärgid peab taotluses põhjendama. Projekti taotlus peab

sisaldama soolise võrdsuse alast huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele erinevale

kasusaajate sihtrühmale suunatud tegevusi soolise võrdsuse edendamiseks.

Taotleja ja partner peavad olema taotluse menetlemise ajaks tagastanud varem saadud toetuse

kasutamata jäägi või tagasinõutud toetuse, mille tasumise tähtaeg on saabunud. Varem antud

toetuse kasutamise aruanne peab olema esitatud. Samuti peavad olema kõrvaldatud aruande

puudused, kui nende kõrvaldamise tähtaeg on saabunud.

Taotluses tuleb muu hulgas nimetada projekti tegevuste väljundnäitaja(d) ja sihttase(med) koos

tõendamise alustega. Näiteks kui projekti tegevuseks on koolituse väljatöötamine ja

korraldamine, on väljunditeks koolituse programm, õppematerjalid, koolitusel osalejate arv

jms. Tulemusnäitajate ja muude projektispetsiifiliste näitajate ja nende sihttasemete lisamine

toimub taotlusepõhiselt. Tulemusnäitajaks võib olla eelnenud näite puhul uusi teadmisi saanud,

oskusi omandanud ja väljaõppinud ning saadud teadmisi rakendada suutvate ja kasutama

asuvate inimeste arv.

6

6. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

Peatükis sätestatakse taotlusvooru avamise ja taotluste esitamise viis ning taotluse menetlemise

kord: taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine, taotluste hindamine, taotluse

rahuldamata jätmine ja taotluse rahuldamise otsuse tegemine.

Taotlused esitatakse e-toetuse keskkonnas etoetus.rtk.ee. E-toetus on Riigi Tugiteenuste

Keskuse hallatav elektrooniline keskkond toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja

dokumentide esitamiseks ja menetlemiseks. Taotlus peab sisaldama vähemalt § 15 loetletud

andmeid, kinnitusi ja dokumente.

Toetust taotlev organisatsioon võib esitada ühe projekti nii võrdsete võimaluste edendamise

eesmärgi tegevuste elluviimiseks kui ka soolise võrdsuse edendamise eesmärgi tegevuste

elluviimiseks. Sellisel juhul tuleb esitada kummalegi suunale eraldi taotlus.

Taotlusi menetleb RTK. Esimese etapina kontrollitakse toetuse taotleja, partneri ja taotluse

nõuetele vastavust. Puuduste korral annab RTK taotlejale võimaluse puudused kõrvaldada.

Nõuetele vastavuse kontrollis antakse parandada ainult need osad, mis ei muuda tegevuste sisu.

Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustest teavitab RTK Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumit, et toetuse andmist korraldav komisjon saaks anda taotlustele

oma hinnangu või alustada taotlejatega läbirääkimisi taotluste muutmiseks. Kui komisjon

tuvastab vajaduse taotluse sisu või eelarvet (kindlasummalise makse suurust) muuta, sealhulgas

teha ettepanek liita sisult kattuvad või teineteist täiendavad taotlused üheks, teeb komisjon

pärast läbirääkimisi ettepaneku taotlused hindamisele saata või rahuldamata jätta. Komisjoni

rolliks on vaadata taotlused üle selles vaates, kas toetuse andmise eesmärgi saavutamine on

kavandavat projekti arvestades realistlik ning kui mitte, teeb komisjon taotlejale taotluse

muutmise ettepaneku.

Hindamisele saadetud taotlusi hinnatakse määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumide

ja -skaala järgi, et oleks tagatud projektide valiku läbipaistvus. Taotlusi hindavad Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi teenistujad. Hindajana võib kaasata väliseksperdi. Hindajad

nimetatakse majandus- ja tööstusministri käskkirjaga. Igat projekti hindab vähemalt kaks

hindajat, kes esitavad individuaalse hinnangu. Kui ühte projekti hindab mitu hindajat, siis

leitakse hindamiskriteeriumite alusel punktide aritmeetiline keskmine.

Hindamise tulemusena tekib pingerida, mille RTK vormistab hindajate antud

hindamistulemuste järgi. Pingerea alusel teeb RTK taotluse rahuldamise otsuse või jätab

taotluse määruses sätestatud juhul rahuldamata.

Taotluse rahuldamise otsus avalikustatakse RTK dokumendiregistris eeldusel, et see ei sisalda

juurdepääsupiiranguga andmeid.

7. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kehtetuks

tunnistamise alused.

Projekti ja kindlasummalise makse aluseks olevates tegevustes ja nende tulemustes, sealhulgas

väljundites ja nende sihttasemes (kui need on), võib teha muudatusi ainult põhjendatud juhtudel

ja RTK nõusolekul, näiteks juhul, kui projekti elluviimise käigus peaks selguma, et

7

kindlasummalise makse aluseks olev tegevus või selle osa ei ole enam asjakohane või vajalik

ning eesmärke arvestades on mõistlikum ja kuluefektiivsem see asendada muu tegevusega.

Muudatuse eelarveline ulatus ei tohi olla suurem kui projekti toetuse summa.

Põhjendatud juhuks ei loeta olukorda, kus toetuse saajal ei ole võimalik kokkulepitud

kindlasummalise makse tulemust saavutada või kindlasummalise makse tulemuse saavutamist

tõendada.

8. peatükk. Toetuse maksmine ja aruannete esitamine

Peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja toetuse kasutamisega seotud aruannete

esitamise kord.

Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus. RTK maksab toetuse välja

ettemaksena toetuse saaja poolt esitatud ettemaksetaotluse alusel. Esimene ettemakse, üks

kolmandik kogu toetuse summast, tehakse kümne tööpäeva jooksul toetuse saaja poolt

ettemaksetaotluse esitamisest. Teine ettemakse, üks kolmandik toetuse summast, tehakse

2026. aasta jaanuaris. Kolmas ettemakse, üks kolmandik toetuse summast, tehakse 2027. aasta

jaanuaris.

Kulude hüvitamine toimub kindlasummalise makse alusel. Kulu loetakse tekkinuks, kui

kindlasummalise makse aluseks olev tulemus on täielikult saavutatud. Erandkorras võidakse

tekkinuks lugeda ka osaliselt saavutatud tulemus. Selleks peab toetuse saaja esitama Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja RTK-le kirjaliku põhjenduse. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium hindab põhjenduse alusel, kas tulemuse osaline saavutamine

on toetuse maksmiseks põhjendatud või mitte. Põhjendatuse korral loetakse projekti tulemus

saavutatuks ja tõendatuks. Kui tulemuse osalist saavutamist ei peeta toetuse maksmiseks

põhjendatuks, teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium RTK-le ettepaneku toetuse

maksmisest keeldumiseks. Kindlasummalise makse puhul kulusid tegelike kulude alusel ei

hüvitata, mis tähendab, et RTK-le ei pea esitama kuludokumente ja nende aluseks olevaid

ostumenetlusi ja hankeid. Seega keskendutakse kulude asemel rohkem protsessile ja

tulemustele. Seda põhjusel, et tegelike kulude alusel abikõlblike kulude hindamine võib olla

keeruline ja ajamahukas ning sisaldab palju eksimisvõimalusi, mis võib kaasa tuua

tagasinõuded. Seega vähendab kindlasummalise makse kasutamine osapoolte halduskoormust,

olgugi et mõningane kulude üle- või alahüvitamine on paratamatu.

Toetuse saaja peab tõendama kindlasummalise makse tulemuse saavutamise aruande raames.

Projekti vahearuanded ja lõpparuanne esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes e-toetuse

keskkonna andmeväljadest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja

kooskõlastab projektide vahe- ja lõpparuanded, sealhulgas kindlasummalise makse

saavutamise.

9. peatükk. Toetuse saaja, partneri ning RTK õigused ja kohustused

Peatükis sätestatakse toetuse saaja, partneri ning RTK õigused ja kohustused.

Toetuse saaja ja partner peavad projekti ellu viima taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud

tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning järgima määruses nimetatud kohustusi.

8

Toetuse saaja ja partner peavad projekte ellu viies tagama, et tegevused ei suurendaks

negatiivseid keskkonnamõjusid. Näiteks teavitusi ja uuringuid tehes tuleks keskkonnamõjude

minimeerimiseks tähelepanu pöörata eelkõige materjalide säästlikule kasutamisele ja

taaskasutamisele. Üritusi (seminare, messe, ümarlaudu jms) korraldades tuleks järgida

keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtteid1, mis peaksid laienema üldjuhul ka muudele

tegevustele või toetuse saaja ja partneri enda igapäevastele toimingutele. Hankeid tehes tuleb

järgida keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid, mille järgi on nii hangitavate toodete või

teenuste tootmine, kasutamine kui ka kasutusest kõrvaldamine võimalikult väikese või

neutraalse keskkonnamõjuga. Mööblit, kontori IT-seadmeid, puhastustooteid ja -teenuseid ning

koopia- ja joonestuspaberit soetades tuleb lähtuda keskkonnaministri 29. juuni 2021. a

määruses nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud

kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ ja selle

lisades2 sätestatud põhimõtetest. Kui toetuse saaja on riigihankekohuslane, on viimati

nimetatud määrusest lähtumine riigihangete seaduse järgi kohustuslik.

Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või

teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil

riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, mille olelusring ehk nii tootmine,

kasutamine kui ka kasutusest kõrvaldamine on väiksema negatiivse keskkonnamõjuga

võrreldes muul juhul hangitavate sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega.

Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane hange, mille puhul võetakse

arvesse peale muude nõuete ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud,

lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada.

Määrus sätestab hankimisega seotud kohustused. Määruse alusel rakendatava kindlasummalise

makse korral kuludokumente ja nende aluseks olevaid hanke- või ostumenetlusi ei kontrollita,

kuid toetuse mõistliku kasutuse eesmärgil on soovituslik toetuse saajatel neid järgida. Toetuse

saaja, kes on riigihangete seaduse tähenduses hankekohuslane, peab järgima seda seadust

olenemata sellest, et määruse põhjal makstakse toetust tulemuste järgi. Sätte eesmärk on

kasutada avalikku raha läbipaistvalt.

Määruse § 30 lõike 4 punktis 4 on tehingupartneri all mõeldud ennekõike töövõtjat ja tarnijat

ning seotuse põhjustena näiteks sugulust ja hõimlust või seotust juriidiliste isikute kaudu.

Määruse § 34 käsitleb toetuse tagastamist. RTK nõuab toetuse tagasi kaalutlusõiguse alusel.

Toetuse saaja peab maksma tagasinõudeotsuses nimetatud summa tagasi 60 kalendripäeva

jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

RTK võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada. Oluline on, et kui toetuse saaja

ajatamise graafikust kinni ei pea, võib RTK tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse

kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul ajatamise

otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Toetuse

tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saajale viimase makse tegemisest

arvates. Kui on tuvastatud, et raha on väärkasutatud või antud riigiabi ühisturuga

kokkusobimatu, võib tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale

viimase makse tegemist lähtudes konkurentsiseaduse §-st 42.

1 https://kliimaministeerium.ee/media/9111/download. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021013.

9

Tagasinõudmise otsust ei tehta, kui: tagasinõutav summa on alla 100 euro; samuti, kui toetuse

saaja kõrvaldab puuduse ja täidab oma kohustuse ettenähtud tähtajaks ning kui toetuse saaja

avastab ise alusetult saadud toetuse põhjuse ja maksab selle tagasi või toetuse saajast

sõltumatute erakordsete või ettenägematute asjaolude tõttu.

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruses on arvestatud Euroopa Liidu riigiabi reeglitega juhuks, kui toetuse andmine on

käsitatav vähese tähtsusega abina.

4. Määruse mõjud

Määrusel on positiivne sotsiaalne mõju, kuna määruse kaudu on võimalik toetada võrdse

kohtlemise ja võrdsete võimaluste ning soolise võrdsuse poliitikavaldkondade sihtrühmi,

edendades soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi. Määrusega toetatavad tegevused aitavad

peale nende otsese positiivse mõju ka tugevdada valdkondlikku huvikaitset ja võimestada

huvikaitseorganisatsioone, panustades positiivse mõju kestlikkusse.

Määrusel on positiivne mõju ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele ja

kuludele, kuna toetatavate tegevuste hulgas on näiteks vähemusgruppi kuuluvate inimeste

nõustamine. Näiteks vähendab huvikaitseorganisatsioonide kaudu psühholoogilise või

juriidilise nõustamise pakkumine potentsiaalselt töökoormust ja kulusid kohalikul

omavalitsusel, kelle ülesanne oleks muul juhul sellist nõustamist pakkuda.

Samuti on riigitasandi ja kohaliku omavalitsuse tasandi poliitikakujundajad, -rakendajad ja

otsustajad ise toetatavate tegevuste sihtrühmaks.

Teatav positiivne mõju võib kaasneda ka regionaalarengule, kuna huvikaitseorganisatsioonide

võimestamine aitab parandada kohaliku tasandi positsiooni ja osalust poliitikakujundamise

protsessis.

Määrusel puudub oluline keskkonnamõju, mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja

rahvusvahelistele suhetele.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Projektitaotluste esitamise faasis küsitakse projektiga seotud isikute curriculum vitae’sid, mida

kasutatakse projektitaotluste hindamisel, lähtudes kinnitatud hindamiskriteeriumidest.

Juba rahastuse saanud projektide kulude abikõlblikkuse kontroll hõlmab ka projektist töötasu

saavate ekspertide lepingulise suhte ja töötasu maksmise kontrollimist. Samuti kontrollitakse

projekti raames korraldatud üritustel osalemist, mida tõendatakse üritusel osalejate nimekirjade

abil.

Andmekaitsealane mõjuhinnang ei ole praegusel juhul asjakohane, sest see on nõutav eelkõige

juhul, kui tegemist on delikaatsete andmete töötlemisega või automatiseeritud isikuandmete

töötlemisega või kui isikuandmete töötlemine toob isiku õigustes ja vabadustes kaasa suuri

muudatusi.

10

Andmeid töödeldakse struktuuritoetuste registris ja see vastab andmetöötlemise põhimõtetele.

Taotlusvooru puhul ei ole tegemist isikuandmete töötlemisega ulatuses, mis mõjutaks õigusi

või kohustusi või väljuks õigusaktides sätestatud piiridest. Isikute kvalifikatsiooni hindamine

curriculum vitae’de põhjal on õigustatud, et sõeluda välja parimad projektid ja parimad

projektide elluviijad. Nii hindajatele kui ka abikõlblikkust kontrollivatele ekspertidele kohaldub

konfidentsiaalsuskohustus oma töö piires. Töötasude ja üritusel osalejate nimekirjade puhul

annab toetuse saaja nõusoleku projektis osaleda ning sellega kaasnevaid tingimusi täita

(lepingut täita ja töö tegemiseks projekti raames või projekti kaudu rahastatavat teenust saada).

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest.

Strateegilise partnerluse rahastamise vahendid eraldatakse 2025. aasta alguses avatava avatud

taotlusvooru raames. Taotlusvooru toetuse eelarve on 1 307 262 eurot, sellest 522 905 eurot on

ette nähtud võrdsete võimaluste ja 784 357 eurot soolise võrdsuse edendamise eesmärgi

täitmiseks.

Toetuse saajatele kaasneb määruse rakendamisega omafinantseeringu kohustus 1% ulatuses

projekti abikõlblikest kuludest. Taotluses võib ette näha suurema omafinantseeringu määra.

Määruse rakendamisega tulusid ette näha ei ole.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, pärast seda on kavandatud

toetatavate tegevuste rakendamisega seotud ülesannete üleminek RTK-le.

7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning e-posti teel arvamuse

avaldamiseks SA-le Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ-le Eesti LGBT Ühing, MTÜ-le Eesti

Naisuurimus- ja Teabekeskus, MTÜ-le Vabaühenduste Liit, MTÜ-le Eesti Transinimeste

Ühing, MTÜ-le Q-Space, MTÜ-le Feministeerium, SA-le Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja

SA-le Mõttekoda Praxis.

Majandus- ja tööstusministri

... 2025 määrus

nr … „Võrdsete võimaluste ja soolise

võrdsuse edendamise toetamine”

Lisa

Hindamisjuhend

1. Taotlust, milles on taotletud toetust mitmel taotlusvooru eesmärgil, hinnatakse tervikuna,

kuid igast eesmärgist lähtuvalt.

2. Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse alljärgnevate hindamiskriteeriumite järgi.

2.1. Projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – null kuni viis punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Olemasolev olukord ja ülevaade projekti

vajalikkusest“ välja toodud andmetest.

Hinnatakse, kas projekti vajalikkust sihtrühma probleemi lahendamisel on põhjalikult

analüüsitud ning kas analüüs toetub konkreetsetele dokumentidele ning muudele materjalidele

(uuringud, arengukavad, analüüsid, küsitlused jms).

 Null punkti – sihtrühma ei ole kirjeldatud ja/või projekti vajalikkus ja vastavus

sihtrühma vajadustele ei ole tõendatud.

 Kolm punkti – sihtrühma on osaliselt kirjeldatud ja/või projekti vajalikkus ja vastavus

sihtrühma vajadustele on osaliselt tõendatud.

 Viis punkti – sihtrühma on selgelt kirjeldatud ning projekti vajalikkus ja vastavus

sihtrühma vajadustele on tõendatud.

2.2. Projekti eesmärgipärasus – null kuni kuus punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Projekti eesmärk ja tulemused“ välja toodud

andmetest.

Hinnatakse projekti mõju olukorrale, kas välja toodud tulemused on projekti eesmärgi

saavutamiseks vajalikud ning kas projekt on kooskõlas Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonna arengukavade ja programmide tegevuste ja

teenustega ning toetab neis seatud eesmärkide täitmist.

Hinnatakse järgmisi kriteeriumeid:

 kas projekti tulemused (oodatav mõju) on esitatud uue kvaliteedi, olukorra, taseme või

seisundina ning on spetsiifilised, mõõdetavad, ajastatud (saavutatavad projekti lõpuks),

realistlikud ja täpsed;

 kas tulemused aitavad kaasa projekti eesmärgi saavutamisele;

 kas sihtrühm saab projekti elluviimisest kasu;

 kas projekti eesmärk on sõnastatud saavutatava tulemuse, seisundi või olukorrana, vastab

taotlusvoorus kirjeldatud eesmärkidele ja on seostatud valdkonna arengukavade ja

programmide kohustuste täitmisega.

 Null punkti – vähemalt ühe loetletud kriteeriumi puhul on tingimused täitmata.

 Kaks punkti – ükski kriteerium ei ole täitmata, kuid puudujääke on kahe või enama

kriteeriumi puhul.

2

 Neli punkti – ükski kriteerium ei ole täitmata, kuid puudujääke on ühe kriteeriumi puhul.

 Kuus punkti – kõigi kriteeriumite puhul on tingimused täidetud.

2.3. Projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende

omavaheline loogiline seos – null kuni viis punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osades „Näitajad“ ja „Tegevused“ välja toodud andmetest.

Hinnatakse, kas see, mida taotleja lubab konkreetselt projekti jooksul ära teha (väljund), on

tulemuste saavutamiseks vajalik, realistlik, konkreetne ja mõõdetav.

 Null punkti – tegevuste ülevaade ei ole ammendav või tegevustega ei ole realistlik

kavandatud tulemisi saavutada, tegevuste mõõdetavaid tulemusi (näitajaid) ei ole

märgitud.

 Kolm punkti – tegevustega on võimalik kavandatud tulemusi saavutada, kuid esineb

puudujääke tegevuste kirjelduses, põhjendatuses või planeeritud ajakava teostatavuses.

Mõõdetavad tulemused on esitatud, kuid nende objektiivne hindamine võib olla raske.

 Viis punkti – tegevustega on võimalik kavandatud tulemusi saavutada, tegevuste

omavahelistes seostes puudujääke ei esine, planeeritud ajakava on teostatav, riskide

korral on need selgelt välja toodud ja nende maandamise meetmed on lisatud.

Mõõdetavad tulemused on esitatud ja nende objektiivne hindamine on võimalik.

2.4. Tegevuste mõju kestlikkus – null kuni viis punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Projekti tegevuste mõju kestlikkus“ välja

toodud andmetest.

Hinnatakse, kas saavutatakse lähteolukorra kestev muutus, kas positiivne mõju sihtrühmale

jätkub ka pärast projekti lõppu ning kas vajalikud tegevused on planeeritud.

 Null punkti – algne olukord taastub pärast projekti lõppu. Projekti positiivne mõju ei

kesta pärast projekti lõppu või ei ole mõju jätkumine arusaadav. Jätkutegevusi ei ole

planeeritud.

 Kolm punkti – algne olukord ei taastu pärast projekti lõppu, kuid positiivne mõju kestab

vähest aega ning tegevuste planeerimises on puudusi.

 Viis punkti – algne olukord ei taastu pärast projekti lõppu. Projekti positiivne mõju

kestab ka pärast projekti lõppu. Vajalikud tegevused on planeeritud.

2.5. Taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuse

saavutamiseks – null kuni neli punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktides „Projekti taotleja“ ja „Projekti partner“

välja toodud andmetest.

Hinnatakse projekti elluviija, s.o toetuse taotleja ja partneri olemasolu korral tema partneri

teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavust kavandatud tulemuse saavutamiseks.

 Null punkti – elluviija kogemusi, projektijuhi rolli ja meeskonna moodustamise aluseid

ei ole kirjeldatud ammendavalt ja/või taotlejal puuduvad teadmised, oskused ja

kogemused projekti elluviimiseks või seda ei ole võimalik tuvastada.

3

 Kaks punkti – elluviijal on suurem osa vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi ning

meeskond projekti elluviimiseks olemas, kuid nende osaline puudumine võib takistada

kavandatud tulemuse saavutamist või projekti ei ole kaasatud partnereid või ei ole

partneri roll põhjendatud ja arusaadav.

 Neli punkti – elluviijal on vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning meeskond

projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks, projekti ettevalmistamisse ja elluviimisse

on kaasatud partner(id), kelle roll on põhjendatud ja arusaadav.

2.6. Eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – null kuni viis punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osas „Eelarve“ välja toodud andmetest.

Hinnatakse, kas kindlasummalise makse eelarve kujunemine on põhjalikult lahti kirjutatud ning

kas planeeritud kulud on kavandatud kindlasummalise makse tulemuse saavutamiseks

abikõlblikud.

 Null punkti – kindlasummalise makse eelarve ei ole tegevuste kaupa lahti kirjutatud

Kindlasummalise makse eelarvestamise aluseks olevad kulud ei ole põhjendatud ega

realistlikud.

 Kolm punkti – kindlasummalise makse eelarve on osaliselt tegevuste kaupa esitatud

ning kulude sisu ja vajadus on osaliselt lahti kirjutatud. Kindlasummalise makse

eelarvestamise aluseks olevad kulud on osaliselt põhjendatud ja osaliselt realistlikud.

 Viis punkti – kindlasummalise makse eelarve on tegevuste kaupa esitatud ning kulude

sisu ja vajadus on selgelt lahti kirjutatud. Kindlasummalise makse eelarvestamise

aluseks olevad kulud on põhjendatud ja realistlikud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

05.03.2025 nr 2-2/1024-1

Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse

edendamise toetus

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja tööstusministri määruse

„Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetus“ eelnõu.

Tulenevalt vajadusest pidada kinni taotluste vastuvõtmise alustamise ajaraamist, palume

erandkorras kooskõlastust viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu lisa – hindamisjuhend;

3) seletuskiri.

Lisaadressaadid: Sihtasutus Eesti Inimõiguste Keskus;

Eesti LGBT Ühing;

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus;

Vabaühenduste Liit;

Eesti Transinimeste Ühing;

Mittetulundusühing Q-Space;

Mittetulundusühing Feministeerium;

Eesti Naisteühenduse Ümarlaua Sihtasutus;

Sihtasutus Mõttekoda Praxis.

Pille Penk

+372 5918 2214 [email protected]