Sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ muutmine

1

TAT „Laste ja perede toetamine“ 2024. aasta eelarve seletuskiri Käesolevas seletuskirjas kirjeldatakse TAT tegevuste eelarvestamist aastaks 2024. Seletuskiri moodustab terviku tegevuste 2024. aasta tegevuskavaga. Numeratsioon seletuskirjas on kooskõlas numeratsiooniga eelarves. Kõik põhitegevuste alategevuste kulud on planeeritud orienteeruvalt ning võivad tegevuste elluviimise käigus teatud määral muutuda. 1. TAT otsesed kulud TAT otseste kulude kogusumma 2024. aastaks on 4 991 405 eurot. See hõlmab TAT juhtimiskulusid (25 000) ning tegevuse 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“ (865 835 eurot), tegevuse 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ (1 211 100 eurot), tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ (742 100 eurot), tegevuse 2.4 „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“ (454 000 eurot), tegevuse 2.5 „Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine“ (1 062 553 eurot), tegevuse 2.6 „Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamine ja rakendamine“ (130 000 eurot) ja tegevuse 2.7 „Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine“ (500 817 eurot) kulusid. TAT otsesed kulud 2024

Kulurida TAT otsesed kulud 2024

1 Kokku 4 991 405

1.1 TAT juhtimiskulud 25 000

2.1 Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine 865 835

2.2 Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine 1 211 100

2.3 Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine 742 100

2.4

Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine 454 000

2.5 Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine 1 062 553

2.6 Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamine ja rakendamine 130 000

2.7 Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine 500 817

2. TAT juhtimiskulud TAT juhi töötasu: TAT juhtimiskulud koosnevad TAT juhi töötasu kuludest, mis on 2024. aastal kokku kuni 25 000 eurot.

2

TAT juhtimiskulud 2024

Kulurida

TAT juhtimiskulud (SOM) 2024 Selgitus

1.1 Kokku

25 000

TAT juhi töötasu sõltuvalt töökoormuse jagunemisest TAT väliste tööülesannetega

3. Tegevuse 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“ kulud 2024 Sisutegevuste personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate personalikulu Tervise Arengu Instituudis ja Sotsiaalministeeriumis. Personalikulu kokku on 338 513 eurot. Sisutegevustena viiakse 2024. aastal ellu tegevusi vanemlike oskuste arendamiseks ja laste riskikäitumise ennetamiseks. Sisutegevuste kulu on kokku 527 322 eurot. 2024. aastal jätkuvad tööd vanemlike oskuste arendamiseks ja uute sekkumisprogrammide arendamiseks ja testimiseks. Tehakse ja tellitakse ekspertidelt eelanalüüsid sihtrühmade vajadustele vastavate programmide valikuks, planeeritakse sobivate programmide (1–2 programmi) testimine, spetsialistide kaasamine ja väljaõppe korraldamine, tõlgitakse ja kohandatakse programmide materjale ning koostatakse plaan programmide hindamiseks (sh valitakse ja kohandatakse vajalikud mõõtevahendid). 2024. aastal tehakse VEPA-ga seoses erinevaid tegevusi. Kaasatakse PAXIS Institute ja sõlmitakse kokkulepped (litsentsitasud e-kursusel osalejate eest) osalevate haridusasutustega, kaardistatakse ja kaasatakse koolitajad ja mentorid (sh koolimentorid), pakutakse õpetajatele, mentoritele jm sihtrühmadele koolitusi, tehakse teavitus- ja arendustegevusi (e-kursuse loomine) ning hindamisi. 2024. aastal valmistatakse ette ämmaemanda koduvisiitide täiendav mõju-uuring, mille käigus hinnatakse ämmaemanda koduvisiitide eeliseid ning võrreldakse neid alternatiivsete teenuste ja tegevustega. Uuritakse edasi võimalusi sõelumisvahendite kasutamiseks, et identifitseerida peresid, kellel on vajadus tugiteenuste järele vanemluse või vaimse tervise probleemide leevendamiseks, samuti laiendatakse sekkumisi, sealhulgas isa lapse ellu kaasamise ja isakande tegemise eesmärgil. Tegevuse 2.1 sisutegevuste personalikulu

Kulurida Sisutegevuste personalikulu 2024 Selgitused

2.1.1 Sisutegevuste personalikulu kokku 338 513

Sisutegevuste personalikulu (vanemlus) 204 579

Sisutegevuste personalikulu (TAI) 200 779

Töötasu toodud vanemluse tegevustega seotud ametikohtadel kokku Projektijuht (1,5) Vanemspetsialist (4,6)

3

Sisutegevuste personalikulu (SoM) 3 800

Töötasu arvestatud 0,2 ametikoha täitmiseks

Sisutegevuste personalikulu (VEPA) 133 934

Sisutegevuse personalikulu (TAI) 133 934

Töötasu toodud VEPA tegevustega seotud ametikohtadel kokku

Projektijuht (0,5) Vanemspetsialist (4,0)

Tegevuse 2.1 (vanemlike oskuste arendamine ja toetamine) sisutegevuste kulud

Kulurida 2024 Selgitused

2.1.2

Vanemlike oskuste arendamise ja toetamise kulud (TAI) 287 222

Vanemlike oskuste arendamise ja toetamise kulud (TAI): 0–2-aastaste laste vanematele vanemlusprogrammi arendamine 97 976

Analüüsid ja hindamised, mõõtevahendite kohandamised 43 160

Sekkumisprogrammide valikuks eelanalüüsid, hindamisvahendite kohandamised

Materjalide ja videode teostus ja tõlkimine

45 000

Sekkumisprogrammide materjalide väljatöötamise, tõlkimise ja kohandamisega seotud kulud

Kohtumiste ja ürituste korralduskulud 9816

Ruumid, toitlustus, reisikulud jm kohtumiste ja ürituste korraldamiseks

Tõenduspõhiste sekkumiste väljatöötamine seni vanemlust toetavate teenustega vähem kaetud sihtrühmadele (sh 8–12- aastaste laste vanemad) 64 350

Analüüsid ja hindamised, mõõtevahendite kohandamised 60 350

Sekkumisprogrammi valikuks eelanalüüsid, hindamisvahendite kohandamised

Kohtumiste ja infoürituste korralduskulud 4000

Töörühma liikmete osalustasud, ruumid, toitlustus, reisikulud jm kohtumiste ja ürituste korraldamiseks

Lühisekkumiste ja vanemlusprogrammide arendamine 6000

4

Eelanalüüsi koostamine ja ettevalmistamisega seotud kulud 6000

Teabe- ja õppematerjalide paketi väljatöötamine ning tegevused ämmaemandate suunal 118 896

Ekspertide kaasamine ja materjalide väljatöötamine 70 000

Koostöös spetsialistidega materjalide väljatöötamine, kujundamine

IT-tugi arendustöödeks 10 000

Veebilahenduste väljaarendamine

ÄKEE 38 896 Ämmaemanda koduvisiitide mõju uuringu kulud

2.1.3

Laste riskikäitumise ennetamine (VEPA) kulud (TAI) 240 100

Koolituste, ürituste korralduskulu 18 100

Ruumid, toitlustus jm koolituste ja ürituste korraldamiseks

Mentorite ja koolitajate kulud 170 000 Lepingulised tasud koolitajatele ja mentoritele tehtud tööde eest

Materjali-, kommunikatsiooni- ja hindamiskulud 52 000

VEPA teabe- ja õppematerjalide väljaandmisega seotud kulud, andmekogumisega seotud kulud ja teavituskulud

4. Tegevuse 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ kulud 2024 Sisutegevuste personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate personalikulu Sotsiaalkindlustusametis ja Sotsiaalministeeriumis. Personalikulu on kokku 425 100 eurot. Sisutegevustena viiakse 2024. aastal ellu tegevusi mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamiseks ning lastel suure abivajaduse väljakujunemise ennetamiseks. Sisutegevuste kulu on kokku 786 000 eurot. Tegevuse 2.2 sisutegevuste personalikulu kulu

Kulurida

Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine 2024 Selgitused

2.2.1 Kokku 425 100

Sisutegevuste personalikulu (SoM) 78 600

Sisutegevuste personalikulu (SoM) 46 000

Projektijuhi töötasu (mitmekülgse abivajadusega laste toetamine)

Sisutegevuste personalikulu (SoM) 7600

Projektijuhi töötasu (lastegarantii, turvaline internetikasutus ja laste kaasatus)

5

Sisutegevuse personalikulu (SoM) 25 000

Projektijuhi töötasu (kinnise lasteasutuse teenuse arendamine)

Sisutegevuste personalikulud (SKA) 346 500

Sisutegevuse personalikulu (SKA) 43 000

Lastemajaga seotud tegevuste personalikulu

Sisutegevuse personalikulu (SKA) 45 000 KLAT ja OA projektijuhi personalikulu

Sisutegevuse personalikulu (SKA) 50 000

Maarjamaa Hariduskolleegiumi ülemineku toetamise personalikulu

Sisutegevuse personalikulu (SKA) 40 000

Maarjamaa Hariduskolleegiumi ülemineku projekti sisuekspert

Sisutegevuse personalikulu (SKA) 40 000

Kinnise lasteasutuse teenuse jätkutoe tagamise personalikulu

Sisutegevuse personalikulu (SKA) 35 000 MDFT koordinaatori personalikulu

Sisutegevuse personalikulu (SKA) 25 000

KLAT ja OA projektijuhi personalikulu (SÕS) värbamine II pa, osalise koormusega

Sisutegevuse personalikulu (SKA) 68 500

Kvaliteedi ja järelevalve arendamise tegevuste personalikulu (2 ametikohta)

Tegevuse 2.2. sisutegevuste kulud

Kulurida

Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine 2024 Selgitused

2.2.2 Kokku 786 000

Sisutegevuste kulu (SoM) 20 000

Uuring 15 000

Uuring peresisese väärkohtlemise tuvastamise ja mõju hindamise teemal

Sisutegevuste kulud 5000

Lastegarantii, turvalise internetikasutuse ja laste kaasatuse sisutegevused

Sisutegevuste kulud (SKA) 766 000

Sisutegevuste kulu 163 500

Lastemaja teenuste ja kahjuliku seksuaalkäitumisega inimeste abisüsteemi arendamise tegevused

sisutegevuste kulu 77 000

Kompleksvajadustest lähtuva sekkumise (toe) valik ja arendamine; KLAT ületulek

sisutegevuste kulu 60 000 KLAT mudeli kujundamine ja teenuse disain (sh intellektipuudega lapsed)

6

sisutegevuste kulu 135 000 KLAT töötajate teadmiste ja oskuste parandamine

Sisutegevuste kulu 40 000 Koolitused (taastav õigus ja e- kursuste täiendamine ning teavitus)

Sisutegevuste kulu 20 000 Jätkutoe mudeli elluviimise tegevuskulud

Sisutegevuste kulu 100 000 MDFT koolitus- ja arenduskulud

Sisutegevuste kulu 50 000 MDFT mõjuanalüüs

Sisutegevuste kulu 30 000 SÕS tegevuskulu

Sisutegevuste kulu 25 500 Kvaliteedi ja järelevalve arendustegevused

Sisutegevuste kulu 30 000 Perevägivalda kogenud laste abisüsteemi arendamise tegevused

Sisutegevuse kulu 15 000

Raskete LK juhtumite rollijaotuse analüüs

Sisutegevuse kulu 20 000

Suitsiidiriski tuvastamise hindamisvahend

5. Tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ kulud 2024 Sisutegevuste personalikulu on arvestatud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna projektijuhi personalikuludeks ja Sotsiaalkindlustusameti personalikuludeks. Personalikulu on kokku 241 600 000 eurot. Sisutegevustena viiakse 2024. aastal ellu tegevusi lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamiseks. Sisutegevuste kulu on kokku 500 500 eurot. Tegevuse 2.3 sisutegevuste personalikulu

Kulurida Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine 2024

Selgitused

2.3.1 Sisutegevuste personalikulu (SoM ja SKA) 241 600

Sisutegevuse personalikulu (SoM) 39 200

SoMi projektijuhi töötasu (0,8 ametikohta)

Sisutegevuse personalikulu (SoM) 7 600

Projektijuhi töötasu (lastegarantii, turvaline internetikasutus ja laste kaasatus)

Sisutegevuse personalikulu (SKA) 40 700

Projektijuhi töötasu

Sisutegevuse personalikulu (SKA) 154 100

Peaspetsialistide töötasu (4 ametikohta)

Tegevuse 2.3 sisutegevuste kulu

7

Kulurida Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine 2024

Selgitused

2.3.2 Sisutegevused kokku 500 500

Lisandus 3000

Sisutegevuste kulu (SoM) 270 000

Lisandus 3000

Sisutegevuse kulu (SoM) 181 000

Lastekaitse juhtumikorraldusmudeli testimise tegevused

Sisutegevuse kulu (SoM) 25 000

Ekspertide kaasamine juhtumikorraldusmudeli rakendamise eelettevalmistusteks (konsultatsioon, reisikulud, infoseminarid)

Sisutegevuse kulu (SoM) 28 000

Lastekaitsesüsteemi arendamist toetavad kaasamis- ja teavitusüritused ja kommunikatsioonitegevu sed

Sisutegevuse kulu (SoM) 36 000

Uuring „Lastekaitse juhtumikorralduse mudelite võrdlev analüüs“

Sisutegevuste kulu (SKA) 230 500

Sisutegevuse kulu (SKA) 20 000

Kompetentsimudelid

Sisutegevuse kulu (SKA) 20 500

Laste heaolu osakonna koolitused ja TAT personali lähetused

Sisutegevuse kulu (SKA) 70 000

Lastekaitsetöötajate e- koolitused

Sisutegevuse kulu (SKA) 20 000

Simulatsiooniõppe meetodid

Sisutegevuse kulu (SKA) 10 000

Võrgustiku koolitused

Sisutegevuse kulu (SKA) 30 000

Valdkondadeülene lapse abivajaduse esmane hindamisvahend

Sisutegevuse kulu (SKA) 30 000

Lastega töötavate spetsialistide e-kursused

Sisutegevuse kulu (SKA) 30 000

Teavitustegevused

6. Tegevuse 2.4 „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“ kulud 2024 Sisutegevuste personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate personalikulu Sotsiaalkindlustusametis. Personalikulu on kokku 90 000 eurot.

8

Sisutegevustena viiakse 2024. aastal ellu tegevusi asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamiseks ja perepõhise hoolduse arendamiseks. Sisutegevuste kulu on kokku 364 000 eurot. Tegevuse 2.4 sisutegevuste personalikulu 2024

Kulurida

Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine 2024 Selgitused

2.4 Kokku 454 000 Sisutegevuste personalikulu ja sisutegevuste kulu kokku

2.4.1 Sisutegevuste personalikulu 90 000

Sisutegevuste personalikulu (SKA) 90 000 Kahe spetsialisti töötasu kulu

Tegevuse 2.4 Sisutegevuste kulu 2024

Kulurida

Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine 2024 Selgitused

2.4.2 Sisutegevuste kulud 364 000

Sisutegevuste kulu (SKA) 10 000 Puhkuseperede arendus

Sisutegevuste kulu (SKA) 135 000 Supervisioonid

Sisutegevuste kulu (SKA) 100 000 Tugiteenused asutustele

Sisutegevuste kulu (SKA) 9 000

TBRI koolitusjärgne jätkutugi koolitusel omandatud teadmiste kinnistamiseks

Sisutegevuste kulu (SKA) 15 000 Asutuste töötajate suvekool/sügiskool

Sisutegevuste kulu (SKA) 25 000 Väliseksperdid, koolitused asutustele

Sisutegevuste kulu (SKA) 3000 Järelhoolduse materjalide uuendamine

Sisutegevuste kulu (SKA) 50 000

Järelhoolduse hindamisinstrument KOV- idele

9

Sisutegevuste kulu (SKA) 2000

KOV-idele ja järelhoolduse tugiisikutele infotunnid, veebinarid, supervisioonid

Sisutegevuste kulu (SKA) 15 000 Tugigrupid noortele

7. Tegevuse 2.5 „Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT- lahenduste loomine“ kulud 2024 Sisutegevuste personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate personalikulu Sotsiaalkindlustusametis, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuses (TEHIK) ja Sotsiaalministeeriumis. Personalikulu on kokku 243 873 eurot. Sisutegevustena viiakse 2024. aastal ellu tegevusi lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomiseks. Sisutegevuste kulu on kokku 818 680 eurot. Tegevuse 2.5 sisutegevuste personalikulu 2024

Kulurida

Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT- lahenduste loomine 2024 Selgitused

2.5.1 Sisutegevuste personalikulu 243 873

Sisutegevuste personalikulu (SoM) 9 800 Projektijuhi palgakulu SoM (0,2 ametikohta)

Sisutegevuste personalikulu (TEHIK) 170 443 TEHIKu töötajate palgakulu

Sisutegevuste personalikulu (SKA) 63 630 SKA lastekaitse arenduste ärianalüütik

Tegevuse 2.5 sisutegevuste kulu 2024

Kulurida

Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT- lahenduste loomine 2024 Selgitused

2.5.2 Sisutegevuste kulud 818 680

Sisutegevuste kulu (TEHIK) 724 000 Perelepituse arenduskulud

Sisutegevuste kulu (SKA) 30 000 Laste heaolu kolmnurga arendused

Sisutegevuste kulu (TEHIK) 64 080 STAR lastekaitse arendused

Sisutegevuse kulu (SKA) 600

IT-ekspertide kaasamine juhtumikorraldusmudeli rakendamise eelettevalmistusteks (konsultatsioon, reisikulud, infoseminarid jm)

10

8. Tegevuse 2.6 „Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamine ja rakendamine“ kulud 2024 Sisutegevuste personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate personalikulu Sotsiaalministeeriumis. Personalikulu on kokku 10 000 eurot. Sisutegevustena viiakse 2024. aastal ellu tegevusi peresõbraliku tööandja märgise rakendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Sisutegevuste kulu on kokku 120 000 eurot. Tegevuse 2.6 sisutegevuste personalikulu 2024

Kulurida

Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamine ja rakendamine (SoM) 2024 Selgitus

2.6.1 Sisutegevuste personalikulu (SoM)

10 000

Projektijuhi palgakulu (kuni 0,4 ametikohta)

Tegevuse 2.6 sisutegevuste kulu 2024

Kulurida

Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamine ja rakendamine (SoM) 2024 Selgitus

2.6.2

Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamise ja rakendamise kulud kokku (SoM)

120 000

Sisutegevuste kulu 90 000 Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine

Sisutegevuste kulu 20 000 Teavitustegevuste rakendamine

Sisutegevuste kulu 10 000 Muud kulud, sh märgise hindamisekspertide tasud

9. Tegevuse 2.7 „Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine“ kulud 2024 Sisutegevusena toetatakse kohalikke omavalitsusi ennetus- ja pereteenuste loomisel, olemasolevate ennetus- ja pereteenuste arendamisel ning kohalike omavalitsuste poolt peredele suunatud teenuste osutamisel. Sisutegevuste kulu kokku on 500 817 eurot. Tegevusega ei kaasne personalikulusid. Tegevuse 2.7 sisutegevuste kulu 2024

Kulurida

Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine (SoM) 2024 Selgitus

2.7 Kokku

500 817

11

Sisutegevuste kulu 393 674

Perepesade loomine ja arendamine

Sisutegevuste kulu 107 143

KOV-ide toetamine perepesade loomisel ja arendamisel koostöös Lapse Heaolu Arengukeskusega

10. Kaudsed kulud

Kaudsed kulud TAT elluviimise tagamiseks toetuse saaja juures moodustavad 15% otsestest personalikuludest. 2024. aastal on kaudseteks kuludeks arvestatud 206 113 eurot. 11. Kokku

Kogu TAT kulu 2024. aastal on 5 197 518 eurot, sh otsesed kulud 4 991 405 eurot ja kaudsed kulud 206 113 eurot. 12. Otsesed personalikulud kokku Otsesed personalikulud on 1 374 086 eurot, mis hõlmab TAT juhtimiskulusid (25 000 eurot).

MINISTRI KÄSKKIRI

16.12.2024 nr 81

Sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ punktiga 9.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. sõnastan avalehel rakendusasutuse järgmiselt: „Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)“; 2. sõnastan punkti 2.1.6 järgmiselt: „Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ja partnerid on Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalkindlustusamet.“; 3. punkti 2.2.1 tegevuste eesmärk sõnastatakse järgmiselt: „Eesmärk on välja arendada mitmekesine ja vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, kes oma traumeerivate lapsepõlvekogemuste või erivajaduse tõttu vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes valdkonnas, sealhulgas füüsilise või tervisliku, psühholoogilise või emotsionaalse, sotsiaalse, kognitiivse või haridusliku heaolu toetamist. Tegevuste eesmärk on hoida ära laste abivajaduse süvenemist ning toetada juba tõsise ja kompleksse abivajadusega lapsi ja nende peresid seeläbi, et toetatakse laste arengut ning hilisemat iseseisvat toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist. Lisaks on eesmärk parandada valdkondade vahelist koostööd laste sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähendamiseks, samuti suurendada laste teadlikkust oma õigustest ja nende kaitsest ning laste osalust oma heaolu puudutavate küsimuste osas. Laste mitmekülgse abivajaduse ennetamisse panustatakse ka ennetustegevustega, mille eesmärk on vähendada vaimset, füüsilist ja seksuaalset väärkohtlemist, mis last tõsiselt ja pikka aega kahjustab.“; 4. punkti 2.2.2 tegevuste sisu sõnastatakse järgmiselt: „Töötatakse välja ja tehakse paremini kättesaadavaks sihtrühmaks olevate laste abivajaduse tuvastamise ja sobiva abi tagamise meetmed (sh hindamisvahendid) ja sekkumised, mis hõlmavad nii ennetusliku iseloomuga sotsiaalprogramme, spetsiifilisi teraapiaid jt vaimset tervist toetavaid teenuseid, ambulatoorseid teenuseid kui ka ööpäevaringset rehabilitatsiooniteenust kõige intensiivsema sekkumisena. Lisaks uute sekkumiste arendamisele arendatakse ka juba olemasolevate sekkumiste sisu ja kvaliteeti ning

2

parandatakse teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust. Meetmete arendamisel kaasatakse sihtrühmaks olevaid lapsi ja noori. Erilist tähelepanu pööratakse eri valdkondade asutuste ja spetsialistide vahelise koostöö edendamisele, et tagada lapse ja pere võimalikult lapsesõbralik abistamine. Toetatakse ja koordineeritakse koostööd valdkondade vahel, et ellu viia Euroopa lastegarantii eesmärke ning vähendada laste sotsiaalset tõrjutust ja vaesus. Samuti viiakse ellu tegevusi, mis suurendavad laste endi kaasatust oma heaolu ja kaitset puudutavates küsimustes. Lisaks koolitatakse lastega töötavaid spetsialiste, et parandada nende traumateadlikkust ja -pädevust ning üldist kompetentsust suure ja mitmekülgse abivajadusega lastega töötamisel. Ennetustegevused on mõeldud eelkõige perevägivalla ja laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele, eraldi tähelepanuga väärkohtlemise ennetamisele veebikeskkonnas. Sel eesmärgil suurendatakse laste ja noorte teadlikkust lähisuhte- ja seksuaalvägivallast, samuti turvalisest internetikasutusest, ning parandatakse nõustamisteenuste kättesaadavust sihtrühmale. Tegevuste elluviimise toetamiseks kaasatakse välismentoreid, tehakse koostööd välisekspertidega ning tehakse õppevisiite välisriikidesse.“; 5. punkti 2.2.3 tegevuste tulemus sõnastatakse järgmiselt: „Tegevuse tulemusena on loodud vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, mis tagab vajalike tööriistade, meetodite, teenuste ja muude sekkumiste olemasolu nii lastele kui nende peredele, samuti meetmete optimaalse kättesaadavuse ning nende lastega töötavate spetsialistide piisava traumateadlikkuse ja vajalikud eripädevused. Suurenenud on laste ja noorte teadlikkus lähisuhte- ja seksuaalvägivallast ning paranenud on riskirühmadele mõeldud nõustamisteenuste kättesaadavus. Koostöö erinevate valdkondade vahel sotsiaalses tõrjutuses ja vaesuses või selle riskis elavate laste abistamiseks on suurenenud, samuti on tõusnud laste teadlikkust oma õigustest ja nende kaitsest.“; 6. punkti 2.2.4 sihtrühm sõnastatakse järgmiselt: „Sihtrühma kuuluvad füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud (sh vanemast võõrandatud) ja muu traumakogemusega lapsed, hooletusse jäetud lapsed, sünniperest eraldatud lapsed, psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed, ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed, nende vanemad ja hooldajad ning nende laste ja peredega töötavad spetsialistid, samuti lapsed, keda ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus. Ennetustegevuste sihtrühm on laiemalt lapsed ja noored, samuti täiskasvanud, kes võivad lapsi väärkohelda.“; 7. punkti 2.3.2 viimast lauset täiendatakse järgmises sõnastuses: „Tegevuste elluviimise toetamiseks kaasatakse välismentoreid, tehakse koostööd välisekspertidega, tehakse õppevisiite välisriikidesse, viiakse läbi seminare ning muid teavitustegevusi.“; 8. Täiendan punkti 5 alapunktiga 5.4 järgmises sõnastuses: „Abikõlblikud on TAT elluviimise projektijuhtide, kommunikatsiooninõuniku, valdkonna spetsialistide ja teenuseosutajate õppereiside ja väliskoolituste (sh konverentside) lähetuskulu või neil osalemise kulu välisriikidesse (Euroopa Liidu liikmesriigid, Ühendkuningriik ja Euroopa Majanduspiirkonna riigid), sh majutus-, transpordi-, kindlustuse, toitlustuse, päevaraha, lennupiletite, osalemistasu ja muud kulud (nt viisakulud) ning Eestis või välisriigis kohapeal tekkiv transpordi- või muu kulu (nt turismimaks), asutusesisese lähetuste korra ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud piirmäärade kohaselt.“; 9. Asendan punktis 7.2.5 arvu „10“ arvuga „15“.

3

10. Täiendan punkti 7.2.9.4 pärast sõna „eelnõustamiseks“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui Riigi Tugiteenuste Keskus korraldab ise hanke elluviija või partneri eest.“. 11. Täiendan punkti 7.2.9 alapunktiga 7.2.9.5 järgmises sõnastuses: „7.2.9.5 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et projektiga seotud tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid.“. 12. Täiendan punkti 7.3 alapunktiga 7.3.6 järgmises sõnastuses: „7.3.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste, sh eelarve vastavuse TAT eesmärkidega enne riigihangete tegemist.“. 13. Täiendan punkti 7.3 alapunktiga 7.3.9 järgmises sõnastuses: „7.3.9 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et projektiga seotud tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid.“. 14. Asendan lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ ja lisa 2 „TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2024–31.12.2024“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). 15. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister

1

Sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine“

Lisa 2 [muudetud]

TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2024–31.12.2024

Tegevus 2.1. Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine Lapseootel ja väikelaste vanematele vanemlusprogrammi arendamine Luuakse toetavad meetmed lapseootel ja lapse saanud peredele, suurendatakse lapseootel ja väikelaste vanemate teadlikkust vanema rollist lapse arengu toetamisel ja tagades seeläbi abivajavate laste parema märkamise ning nende perede toetamise. Ennetustegevust soovitakse pakkuda ämmaemandate koduvisiitide ühe olulise jätkuna, kui kerkib esile vajadus pakkuda vanemlusprogrammi lapseootel ja väikelaste vanematele, kelle puhul on hindamise põhjal leitud, et nad vajavad püsivamat nõustamist ja tuge väikelapse eest hoolitsemisel ja lapsevanemaks kasvamisel. 2024. aastal jätkatakse ettevalmistustega sobiva ennetustegevuse testimiseks. Selleks valmib 2024. aasta märtsis sobiva programmi valiku alusanalüüs, mis kaardistab võimalikke ennetusprogramme vanemluse toetamiseks. Alusanalüüsi läbiviimise ja sobiva ennetustegevuse valiku ja Eesti oludele kohandamise toetamiseks ning erinevate huvigruppide kaasamiseks jätkab tööd 2023. aastal loodud töörühm. Vajaduse korral tellitakse ekspertarvamusi programmi kohandamiseks sihtrühma vajadusi arvestades. Programmi testimiseks koostatakse projektiplaan ning tehakse vajalike osapooltega kokkulepped programmi rakendamiseks alates 2025. aastast. Alustatakse materjalide tõlgete hankimisega. Koostatakse programmi elluviimiseks spetsialistide väljaõppe koolituskava ja täiendkoolituste (sh mentorlus, kovisioonid, supervisioonid) plaan. Disainitakse rakendamise testperioodiks programmi mõju hindamine ja rakendamise kvaliteedi jälgimise süsteem. Programmi tutvustamiseks viiakse ellu teavitustegevusi spetsialistidele ning koostatakse pikemaajaline teavitustegevuste plaan aastateks 2024–2027. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: ämmaemandad ja teised spetsialistid ehk tulevased programmi rakendajad, lapseootel ja väikelaste vanemad

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse

periood, mille jooksul nimetatud

tegevust programmi ajal

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

2

ellu viia planeeritakse)

1 Sobiva sekkumise valiku alusanalüüsi tegemine

2023–2024 01.01.2024–30.06.2024

2 Programmi testimise süsteemi ja tööplaani väljatöötamine

2024 01.01.2024–30.06.2024

3 Programmi testimiseks andmete kogumise ja teostatavuseuuringu planeerimine

2024 01.01.2024–31.07.2024

4 Materjalide ja mõõtevahendite tõlkimine ja arendamine

2024–2027 01.04.2024–31.12.2024

5 Kohtumiste korraldamine programmi ekspertidega jt oluliste spetsialistidega

2024–2027 01.04.2024–31.12.2024

6 Programmi tutvustamiseks teavitustegevuste elluviimine ja pikemaajalise teavitustegevuste plaani koostamine 2024–2027

2024–2027 01.04.2024–31.12.2024

7 Projekti personali komplekteerimine

2023–2027 01.01.2024–31.12.2024

Ämmaemanda koduvisiidid lapse esimesel 6 elukuul

Norra toetusel ajavahemikus september 2021 kuni august 2023 Lapse Heaolu Arengukeskuse

(LaHe) poolt ellu viidud projekti "Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“

jätkutegevusena planeeritakse välja selgitada universaalse koduvisiidi mõju laste ja perede

heaolule ning teenuse kulutõhusus Eestis. Projekti lõpparuandes välja toodud ettepanekud

vajavad olemasolevate ressursside kaardistamist ja mõju-uuringu läbiviimist, millele tuginedes

arendada lapse saanud peredele toetav teenus, mis kasutab olemasolevat tööjõu ressurssi

optimaalselt ja tagab teenuse kättesaadavuse kõikjal Eestis.

Mõju-uuringu läbiviimiseks planeeritakse luua uuringurühm, kes lähtudes koduvisiitide

pilootprojekti tulemustest, kavandab uuringu, viib selle ellu ning kogub tõendusmaterjali

ämmaemanda koduvisiidi kasudest ning hindab ressursside kasutamise optimaalsust,

võrreldes seda alternatiivsete teenuste või tegevustega. Samuti uuritakse sõelumisvahendite

rakendamise võimalusi, mille alusel leida üles pered, kes vajavad tugiteenuseid vanemluse või

vaimse tervise probleemide leevendamiseks.

Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut

Sihtrühm: lapsevanemad ja last ootavad vanemad, ämmaemandad ja teised lastega

töötavad spetsialistid (perearstid, pereõed).

Jrk nr Tegevus Tegevuse

üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev

kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

3

(näidatakse periood,

mille jooksul

nimetatud tegevust

programmi ajal ellu

viia planeeritakse)

1 Projekti personali

komplekteerimine

2024 01.01.2024–30.03.2024

2 Projekti tööplaani

väljatöötamine

2024 01.04.2024–31.06.2024

4 Projekti

piloteerimiseks

andmete kogumise ja

mõju-uuringu

planeerimine

2024–2027 01.07.2024–31.12.2024

Tõenduspõhiste sekkumiste väljatöötamine seni vanemlust toetavate teenustega vähem kaetud sihtrühmadele (sh 8–12-aastaste laste vanemad) Eesmärk on arendada välja ja/või kohandada sekkumine lapsevanematele, kelle peres kasvab 8-12-aastane käitumishäiretega laps, et toetada nende lapsevanemate toimetulekut vanema rollis. Käitumishäirete all peetakse silmas olulist kõrvalekallet tavapärasest käitumisest, mida võiks oodata samaealistelt lastelt samades tingimustes. Sealhulgas peatakse silmas nii väljaspoole suunatud käitumisraskusi, mis hõlmab mh agressiivset ja väljakutsuvat käitumist, kui ka sissepoole suunatud käitumisraskusi, mis peamiselt hõlmab eneses rahutust, pelglikkust ja eemaletõmbumist. 2024. aastal kaardistatakse olemasolevad spetsialistide võrgustikud ja võimalikud koostööpartnerid, kes nimetatud sihtrühma kuuluvate laste ja lastevanematega töötavad. Tuginedes saadud infole tehakse Euroopas sarnasele sihtrühmale rakendatavate ja/või väljaarendamisel olevate vanemlusprogrammide analüüs ja valitakse välja Eesti oludele sobiv vanemlusprogramm käitumishäiretega laste vanematele. Vajaduse korral tellitakse eksperdiarvamusi programmi kohandamiseks lähtuvalt sihtrühma vajadustest. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: vanemlusprogrammide grupijuhid,8–12-aastaste käitumisjäiretega (sh ATH diagnoosiga) laste vanemad

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1 Programmide eelanalüüs ja valik

2024 01.01.2024–31.03.2024

2 Kohtumiste korraldamine ekspertide ja spetsialistidega

2024–2027 01.01.2024–31.12.2024

4

VEPA metoodika arendamine ja rakendamine VEPA on tõenduspõhine ennetustegevus, mis aitab vähendada laste- ja noorte riskikäitumist ning hoida laste vaimset tervist. VEPA rakendamisse on kaasatud nii linna- kui maakoolid kõigist Eesti maakondadest ning nii eesti kui vene õppekeelega koolid. Õpetajad võtavad osa kolmest VEPA metoodika koolituspäevast või e-kursusest. Terve õppeaasta jooksul toetab algajat VEPA õpetajat VEPA mentor, kes aitab õpetajal kohandada metoodikat vastavalt laste vajadustele, märgata õnnestumisi ja planeerida järgnevaid samme. Mentor teeb külastusi ning nõustab telefoni või e-kanalite kaudu. VEPA metoodika eestikeelset versiooni arendatakse vastavalt vajadusele (tagasiside ja uuringute põhjal), sealhulgas töötatakse välja, hangitakse, kohandatakse, tõlgitakse ja täiendatakse materjale (sh e-kursuseks), juhendeid ja hindamisinstrumente, vajaduse korral tellitakse eksperdiarvamusi, arendatakse või kohandatakse koolitusi vastavalt olukorrale, suurendatakse koolitajate pädevust (sh koosolekud ja täiendkoolitused). VEPA metoodika koolitajatele ja mentoritele korraldatakse väljaõpe ja täiendkoolitused (sh nõustamised, kovisioonid, supervisioonid), et suurendada koolitajate ja mentorite pädevust ja töökvaliteeti ning tagada piisav regionaalset aspekti arvestav mentorite hulk. VEPA metoodikaga liituvate koolide õpetajatele, tugipersonalile ja juhtkonnale viiakse läbi koolitusi, et laieneda uutesse haridusasutustesse ning jätkata osalevates haridusasutustes uute õpetajate kaasamisega. Huvi korral on juhtkonna koolitustele oodatud ka kohaliku omavalitsuse esindajad. Mentorid juhendavad ja nõustavad õpetajaid e-vahendite abil kaugnõustamise teel või haridusasutuses kohapeal. Hinnatakse tulemusi sekkumiseelse ja -järgse andmekogumisega, tehes tunnivaatlusi, küsimustikke laste käitumise kohta, täidetakse hindamisküsimustikke, analüüsitakse tulemusi jms. Samuti hinnatakse VEPA protsessi, rakendamist ja mõju. Arendatakse ja täiendatakse VEPA veebilehte. Tegevusi ja uudiseid kajastatakse sotsiaalmeedias. Korraldatakse VEPA teavitusüritusi e-kanalite kaudu ja võimaluse korral kohtumistena. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpetajad, kooli tugispetsialistid ja juhtkond;

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1 Osalevate haridusasutuste (koolid) väljaselgitamine ja kokkulepete sõlmimine

2023–2027 01.01.2024–30.09.2024

5

2 Koolitajate ja mentorite kaardistamine ja hankimine, lepingute sõlmimine

2023–2027 01.02.2024–31.10.2024

3 Õpetajate, tugipersonali ja juhtkonna esindajate infotunnid, koolitused jms üle Eesti

2023–2027 01.02.2024–30.11.2024

4 VEPA arendustegevused (sh e-kursus kommunikatsioon, projektist väljumise strateegia jms)

2023–2027 01.01.2024–31.12.2024

Lühisekkumiste ja vanemlusprogrammide arendamine 2024. aastal plaanitakse valmistada ette arendusjärgus programm Invest in Play testimist 2025. aastal Eestis, võttes arvesse teostatavuseks vajalikku sobivust Eesti kultuuriruumi ning soodustavaid ja takistavaid tegureid. Programmi testimise ettevalmistamiseks kaardistatakse olemasolevad spetsialistide võrgustikud ja koostööpartnerid, kellega koostöös 2025. aastal sekkumisprogrammi testitakse. Teise tegevusena alustatakse arendustegevusega, mis on suunatud Eesti noortespordis väärkohtlemise aktsepteerimise ja väärkohtlemisest mitteteatamise aluseks olevate psühholoogiliste tegurite vähendamisele läbi vanemahariduse, luues lastevanemate uskumuste põhjal teaduspõhised sekkumisstrateegiad. Alustatakse probleemi loogikamudeli kirjeldamise, vajaduste analüüsiga, mis sisaldab: • süstemaatilise kirjandusülevaate koostamist isikutevaheliste vägivalda normaliseerivate uskumuste muutmise sekkumiste kohta • kvalitatiivse uuringu planeerimist (uuringu protokolli koostamine, intervjuu kava koostamine, eetikakomitee kooskõlastuse taotlemine, andmete kogumise ja andmehaldusplaani koostamine). Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: lapsevanemad

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse

periood, mille jooksul nimetatud

tegevust programmi ajal

ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev

kirjeldatud perioodil 01.01.2024– 31.12.2024

1 Projektimeeskonna komplekteerimine 2024 01.08.2024– 31.12.2024

2 Ettevalmistus programmi testimiseks 2024 01.09.2024– 31.12.2024

6

3 Programmi loogikamudeli kirjeldamine ja vajaduste analüüs

2024–2025 01.09.2024– 31.12.2024

Teabe- ja õppematerjalide paketi väljatöötamine 2024. aastal planeeritakse töötada välja teabe- ja õppematerjalid lapsevanematele lapsekasvatuse ja lapse arengu teemadel. Lisaks alustatakse vastsündinute ja väikelaste vanematele teabe- ja õppematerjalide paketi koostamist. Selleks teostatakse alusanalüüs sihtgrupile oluliste teemade, vajalike materjalide, sobivate infokanalite ja teabe edastamise vormide kohta (sh e-materjalid, e-kanalid). Kaasatakse valdkonna eksperte materjalide sisu väljatöötamisse. Hangitakse koostööpartner materjalide väljatöötamiseks ja kujundamiseks (sh interaktiivsed lahendused e-materjalideks). Vajadusel tellitakse eksperdiarvamusi, arendatakse või kohandatakse teistes Euroopa riikides vastsündinute vanematele jagatavaid materjale tuginedes Eesti lapsevanemate vajadustele. Materjalide levitamise ühe kanalina arendatakse tarkvanem.ee veebiplatvormi. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: vastsündinud laste vanemad, lapsevanemad, kes soovivad esmast infot lapse arengu kohta, spetsialistid, kes töötavad laste ja peredega (sh rasedatega)

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1 Analüüsi teostamine 2024 01.05.2024–31.08.2024

2 Ekspertrühma moodustamine ja kaasamine

2024–2027 01.05.2024–31.12.2024

3 Materjalide sisu koostamine, tõlkimine, kohandamine koostöös ekspertidega,

2024–2027 01.08.2024–31.12.2024

4 Tarkvanem.ee platvormi uuendamine

2024–2027 01.09.2024–31.12.2024

Tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine Suure abivajadusega laste ja nende perede toetamiseks viiakse 2024. aastal ellu erinevaid tegevusi, mille eesmärk on arendada olemasolevaid teenuseid ning parandada abi erinevate vajadustega lastele, sealhulgas suure abivajaduse väljakujunemise ennetamiseks. Lastemaja teenuste arendamine Seksuaalselt väärkoheldud laste ja kahjuliku seksuaalkäitumisega laste paremaks abistamiseks planeeritakse 2024. aastal arendada Sotsiaalkindlustusameti lastemajas pakutavaid teenuseid, laste abistamiseks vajalikke hindamisvahendeid ning sihtrühmaga tegelevate spetsialistide pädevust. Planeeritakse korraldada vajalikke koolitusi, seminare ja

7

supervisioone lastemaja töötajatele ning võrgustikku kuuluvatele spetsialistidele, et täiendada ja ühtlustada teadmisi ja abistamise meetodeid. 2024. aastal planeeritakse võtta kasutusele kohandatud eestikeelsed hindamisvahendid ja käsiraamatud kahjuliku seksuaalkäitumisega laste ja noorte vajaduste hindamiseks, sekkumiste planeerimiseks ja abi osutamiseks. Hindamisvahendite kasutamiseks planeeritakse koolitada täiendavaid spetsialiste, et tagada optimaalne hulk pädevaid hindajaid igas piirkonnas. Lastemaja teenuste arendamiseks korrastatakse tööprotsesse, sh võrgustikukoostöös, ja töötatakse välja lastemaja töötaja kompetentsimudel. 2023.a tegevuskavas planeeritud tegevust ravimeeskondade täiendõpe seksuaalse väärkäitumise ja parafiiliate alal ei õnnestunud kavandatud moel ellu viia, kuid 2024. aastal alustatakse laiemalt kahjuliku seksuaalkäitumisega inimeste (nii alaealiste kui täiskasvanute) nõustamissüsteemi arendamisega. Selle raames viiakse läbi seksuaalnõustajate täiendkoolitus, mis annab baasteadmistega spetsialistidele oskused sihtrühmale esmase nõustamise pakkumiseks ja nende teenusevajaduse hindamiseks. Koolitusprogramm kestab 2025. aastani. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet. Sihtrühm: sihtrühma kuuluvad füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud ja muu traumakogemusega lapsed ning nende laste ja peredega töötavad spetsialistid. Ennetustegevuste sihtrühm on laiemalt lapsed ja noored, samuti täiskasvanud, kes võivad lapsi väärkohelda.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1. Kahjuliku seksuaalkäitumisega laste abivajaduse hindamise ja abistamise meetodite arendamine

2023–2027 01.02.2024–31.12.2024

2. Lastemaja teenuste ja võrgustikutöö arendamine

2023–2027 01.02.2024–31.12.2024

3. Kahjuliku seksuaalkäitumisega inimeste nõustamissüsteemi arendamine

2024–2027 01.02.2024–31.12.2024

Perevägivallas kannatanud laste abisüsteemi arendamine 2024. aastal alustatakse ka perevägivallas kannatanud laste abisüsteemi arendamisega. - 2024. aastal planeeritakse alustada analüüsi, mis puudutab lapse peresisese väärkohtlemise, sh vaimse vägivalla ja vanemast võõrandamise, tuvastamise ja selle mõju hindamise praktikaid last puudutavas tsiviilkohtumenetluses, mis on esimene samm süsteemsema abi tagamiseks neile lastele. Samuti planeeritakse arendada naiste tugikeskuse teenust, et kindlustada alati asjakohane abi teenust saavate naiste lastele (sh koostöö teiste asutustega).

8

Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet. Sihtrühm: sihtrühma kuuluvad füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud ja muu traumakogemusega lapsed, hooletusse jäetud lapsed, nende vanemad ja hooldajad, samuti nende laste ja peredega töötavad spetsialistid.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1.

Perevägivalda kogenud laste abisüsteemi arendamine

2024–2027 01.01.2024–31.12.2024

Kinnise lasteasutuse teenuse ning mitmedimensioonilise pereteraapia arendamine Jätkatakse ka kinnise lasteasutuse teenuse (KLAT) arendamisega, mis tuuakse tervikuna üle Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Sellest tulenevalt planeeritakse 2024. aastal analüüsida senist kinnise lasteasutuse teenuse süsteemi ja kulumudelit ning viia läbi teenusedisain sihtrühma sh. intellektipuudega laste vajadustele vastava teenuse kujundamiseks. Lisaks KLAT arendamisele ja spetsialistide koolitamisele jätkatakse 2023. aastal innovatsiooniprojektis alustatud ühtse hindamispraktika juurutamisega, et arendada välja hindamissüsteem, mille abil on võimalik kohalikke omavalitsusi toetada ja paremini otsustada, millist riiklikku kompleksteenust peaks laps hakkama saama oma abivajadusest tulenevalt. 2024. aastal planeeritakse hinnata olemasolevate hindamisvahendite kasutamist ja arendusvajadusi ning teha ettevalmistusi teenusele pääsemisele protsessi lihtsustamiseks, sh andmevahetusega seotud kitsaskohtade lahendamiseks. 2024. aastal planeeritakse pöörata tähelepanu ka teenuse kvaliteedinäitajate hindamisele ja järjepidevale seiramisele, et seeläbi tagada teenuse kvaliteedi terviklikkus. Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) on ainus riskikäitumisega lastele ja noortele ning nende peredele mõeldud tõenduspõhine sekkumisprogramm Eestis. 2024. aastal planeeritakse teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks anda Sotsiaalkindlustusameti terapeutidele ja laiemalt keskmise ja kõrge riskikäitumisega lastega töötavale võrgustikule teadmisi ja oskusi tööks erisihtrühmadega. Samuti planeeritakse viia lõpule MDFT mõju hindamine. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet. Sihtrühm: sihtrühma kuuluvad psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed ning ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed, nende vanemad ja hooldajad, samuti nende laste ja peredega töötavad spetsialistid.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

9

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

1. KLAT arendamine, spetsialistide koolitamine ning töötajate töönõustamine

2023–2027 01.03.2024–30.12.2024

2. MDFT arendamine 2023–2027 01.03.2024–31.12.2024

Lastekaitse valdkonna arendamine 2024. aastal planeeritakse arendada teenuseid, mis aitavad toime tulla eriti keeruliste lastekaitsejuhtumitega, ennetada võimalikke raskeid tagajärgi lapsele ning teha sellistest juhtumitest süsteemseid järeldusi. Tegevus on seotud 2024. aastal ettevalmistatava lastekaitseseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõuga ning pakub praktilist tuge õiguslike muudatuste elluviimisel. Tegevuse raames planeeritakse analüüsida erinevate osapoolte, sh kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti rolle raskete lastekaitsejuhtumitega toimetulekul. Analüüsi raames planeeritakse pakkuda välja koostöömudel ning toetada selle ellu rakendamist nii juhiste kui võrgustikukoolitustega. Lisaks planeeritakse 2024. aastal välja töötada või kohandatakse spetsiifiline hindamisvahend suitsiidiriski tuvastamiseks lastega töötavatele isikutele ning luua tegevusraamistik lastekaitsetöö raames lapse ja pere abistamisele. Lastekaitse valdkonna kvaliteedi arendamiseks planeeritakse 2024. aastal analüüsida kohalike omavalitsuste praktikaid lastekaitsetöö kohta tagasiside kogumisel (sh lapsesõbralikul viisil), kaebuste lahendamisel ja järelevalve teostamisel. Analüüsiga soovitakse välja selgitada kohalike omavalitsuste koolitusvajadus ning analüüsile tuginedes arendatakse kohalike omavalitsuste ametnike pädevusi, et kohaliku tasandi järelevalvesüsteeme ühtlustada ja tugevdada. Samuti planeeritakse 2024. aastal viia läbi koolitusi (sh kaasates väliskoolitajaid), mis on suunatud SKA järelevalveametnike pädevuste tõstmiseks keerukamate menetluste edukaks läbiviimiseks. Lisaks arendatakse järelevalvemetoodikaid, mis toetaksid järelevalve teostamist keerulistes lastekaitsejuhtumites, kuhu on vajalik kaasata eksperte. Selleks, et võimaldada edaspidi raske tagajärjega (nt lapse surmaga) lõppenud juhtumite osas läbi viia valdkondadeüleseid analüüse ning teha järeldusi süsteemi kitsaskohtade tuvastamiseks ja ületamiseks, alustatakse 2024.aastal raske tagajärjega lõppenud juhtumite analüüsimudeli loomist ning katsetamist. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet. Sihtrühm: sihtrühma kuuluvad füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud (sh vanemast võõrandatud) ja muu traumakogemusega lapsed, hooletusse jäetud lapsed, sünniperest eraldatud lapsed, psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed ning ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed, nende vanemad ja hooldajad, samuti nende laste ja peredega töötavad spetsialistid. Ennetustegevuste sihtrühm on laiemalt lapsed ja noored, samuti täiskasvanud, kes võivad lapsi väärkohelda.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

10

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

1. Hindamissüsteemi arendamine suure abivajadusega lastele sobivaima teenuse leidmiseks

2023–2027 01.03.2024–31.12.2024

2. Laste väärkohtlemise ennetamine

2024–2027 01.01.2024–31.12.2024

3. Suitsiidse käitumisega laste hindamisvahendi väljatöötamine ja lastekaitsetöö raamistiku loomine

2024–2027 01.01.2024–31.12.2024

4. Lastekaitsealase kvaliteedi- ja järelevalvesüsteemi arendamine

2024–2027 01.01.2024–31.12.2024

Internetiturvalisuse ja laste kaasatuse edendamine 2024. aastal planeeritakse ellu viia tegevusi laste turvalise internetikasutuse edendamiseks ja valdkondade vahelises koostöös väärkohtlemise ennetamiseks. Samuti alustatakse tegevusi laste kaasatuse süsteemseks arendamiseks. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet. Sihtrühm: sihtrühma kuuluvad laiemalt lapsed ja noored

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1. Laste turvalise internetikasutuse ja kaasatuse süsteemne arendamine

2024–2027 01.01.2024–31.12.2024

Euroopa Lastegarantii tegevuste elluviimine Tegevuste elluviimine lähtub Euroopa Lastegarantii eesmärkidest ning siseriiklikult vastu võetud tegevuskavast. 2024. aastal jätkatakse lastegarantii tegevuste koordineerimist siseriiklikult ning esindatakse riiki kohtumistel väljaspool Eestit. Siseriiklikud tegevused hõlmavad tegevuskava täitmise jälgimist ning ettevalmistusi tegevuskavas ette nähtud seiresüsteemi rakendamiseks. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: sihtrühma kuuluvad lapsed ja pered ning nende heaks töötavad organisatsioonid

11

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024– 31.12.2024

1. Lastegarantii tegevuste koordineerimine ja elluviimise toetamine

2024–2027 01.08.2024–31.12.2024

Tegevus 2.3. Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine 2024. aastal jätkub lastekaitsesüsteemi arendamine ja vajalike muudatuste elluviimine, mille ettevalmistamist, kaasamist ja kommunikatsioonitegevusi toetatakse TAT vahenditest. Lastekaitse juhtumikorralduse mudel 2024. aastal valmib erinevate sotsiaal- ja lastekaitse juhtumikorralduse mudelite võrdlev analüüs, mille alusel otsustatakse riikliku juhtumikorralduse mudeli edasise testimise, adapteerimise ja rakendamise üle.. Eesmärk on luua valdkondadeülene lastekaitse juhtumikorraldusmudel, et parandada nii kohaliku kui riikliku tasandi lastekaitsetöö kvaliteeti ja tagada seeläbi abivajavate laste parem märkamine ning laste ja nende perede tulemuslik toetamine. 2024. aastal valmistatakse ette analüüsi põhjal välja valitava juhtumikorraldusmudeli kasutusele võtmine ja Eestile kohandamine. Vajadusel sõlmitakse koostöökokkulepe välispartneriga, kes aitab mudeli katsetamist ellu viia. Lisaks on planeeritud välja valitud mudeli erinevate materjalide tõlkimine, toimetamine ja trükkimine. Samuti koostatakse mudeli testimiseks spetsialistide väljaõppe koolituskava ja täiendkoolituste plaan (sh supervisioonid, juhendamised jms), luuakse õppimise lihtsustamiseks e-koolitusmaterjalid ning koolitatakse testimises osalevad spetsialistid ja võrgustikuliikmed uut mudelit rakendama. Mudeli testimiseks töötatakse 2024. aasta esimesel poolaastal välja kohalike omavalitsuste kaasamise ja rahastamise kriteeriumid, koostatakse projektiplaan, planeeritakse elluviimine ning tehakse osapooltega kokkulepped mudeli katsetamiseks 2024. aasta teisel poolaastal. Mudeli tutvustamiseks on planeeritud viia ellu teavitustegevusi sotsiaalvaldkonna ja võrgustiku spetsialistidele. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ja lastega ning laste heaks töötavad spetsialistid, KOV spetsialistid ja juhid

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse

periood, mille jooksul nimetatud

tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1. Lastekaitsetöö juhtumikorraldusmudeli

2023–2024 01.01.2024–30.06.2024

12

analüüsi raporti valmimine ja sobiva mudeli valimine

2. Mudeli testimise süsteemi ja tegevus- ja ajaplaani väljatöötamine

2024 30.05.2024–31.08.2024

3. Materjalide tõlkimine ja kohandamine

2024–2027 01.05.2024–31.12.2024

4. Kohtumiste korraldamine mudeli ekspertidega jt oluliste spetsialistidega

2024–2027 01.05.2024–31.12-2024

5. Mudeli tutvustamiseks teavitustegevuste elluviimine ja pikemaajalise teavitustegevuste plaani koostamine

2024–2027 01.04.2024–31.12-2024

6. Mudeli rakendamisega seotud spetsialistide jt koolituse läbiviimine, sh pikemaajalise koolitusplaani koostamine

2024–2027 01.06.2024–31.12.2024

7. Testimises osalevate omavalitsuste valimiskriteeriumite ja rahastamise väljaselgitamine ning kokkulepete sõlmimine

2024 01.06.2024–31.12.2024

8. Mudeli testimiseks andmete kogumise ja mõju-uuringu planeerimine

2024 01.07.2024–30.09.2024

Kohalikes omavalitsustes laste ja perekeskse lastekaitsetöö kvaliteedi ja tulemuslikkuse tõstmine

Eesmärk on laste ja perekeskse lastekaitsetöö kvaliteedi ja tulemuslikkuse tõstmine.

KOV peab juhinduma tegevuste arendamisel juhtumikorraldusmudelist „Turvalisuse märgid“, ing.k Signs of Safety (edaspidi mudel), mis toetab erinevate sihtrühmade (sh vägivalda kogenud lastele, sotsiaalse oskuste arendamist vajavatele peredele jt) juhtumikorraldust algusest lõpuni, hõlmates konkreetseid oskusi ja meetodeid, millega struktureerida lastekaitsetöötaja suhtlust lapse ja perega. Mudeliga saab tutvuda SoMi kodulehel. Mudeli rakendamine hõlmab kolme aasta jooksul toimuvaid tegevusi: juhtide ja töötajate struktureeritud baasväljaõpe mudeli põhimõtete ja protseduuride osas, organisatsiooni eripäradest lähtuv jätkuõpe ja nõustamine, organisatsiooni juhtimise ja töökorralduse ühildamine mudeli rakendamiseks, tööriistade kasutuselevõtt ning hindamisraamistiku kasutamine rakendamiskvaliteedi tagamiseks. Rakendamist ja väljaõpet toetab mudeliga seotud infomaterjale koondav veebileht Knowledge Bank, millele juurdepääs tagatakse rakendamises osalevatele KOV-dele. KOV-ile antakse sihitatud toetust järgmiste kulude katmiseks:

13

1) mudeli rakendamisega seonduvate tööjõukulud või muud mudeli rakendamisega kaasnevad kulud; 2) mudeli rakendumist toetavad ja lastekaitsetöö kvaliteeti tõstvad täiendad tegevused (nt lastekaitsetöötajate individuaalse supervisiooni arendamiseks KOV-s, tiimidepõhise lastekaitsetöö rakendamine jm), mis on kooskõlas riiklike eesmärkidega valdkonna arendamisel1. Projekti tegevuste elluviimise periood on 36 kuud, kuid see ei või lõppeda hiljem kui 31.12.2027, ning see algab toetuslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast aga hiljemalt kahe kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Mudeli rakendamisega seotud tegevustest saab põhjalikuma ülevaate SoMi veebilehelt (Lastekaitse valdkonna arendamine | Sotsiaalministeerium). Mudeli rakendamisel ettenähtud tegevuste elluviimiseks on toetuse saajatele tagatud mudeli haldaja poolt koolitajad ja konsultandid, kes viivad läbi mudeliga seotud väljaõppe ja jätkukoolitused ning koostöös KOVi siseste meeskondadega, sh juhtidega koostatakse omavalitsuse spetsiifikat arvestavad juhendid ning arendatakse lahendusi, mis tagavad kvaliteedi ja mõõdavad mudeli rakendamise tulemuslikkust. Taotleja saab olla kohaliku omavalitsuse üksus, mis on esitanud kinnituskirja selle kohta, et on tutvunud mudeli rakendamise põhimõtetega (SoMi veebileht, veebiseminar või muu viis) ning on valmis katsetama mudeli rakendamist organisatsiooni kõikidel tasanditel, sealhulgas juhtimistasanditel ja tugistruktuurides, mis on seotud lastekaitsetööga ning esitab nägemuse, kuidas plaanitakse tagada jätkusuutlikkus peale projekti lõppemist. Toetatavad tegevused Kohustuslikuks elemendiks on mudeli rakendamine (p.1), lisaks on võimalik saada toetust täiendavateks tegevusteks (p.2). 1. Mudeli rakendamine Toetatav tegevus: mudeli „Turvalisuse märgid“ rakendamine. Sihtrühm: abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ja lastega ning laste heaks töötavad spetsialistid. Abikõlblikud kulud: tööjõukulud ja mudeli rakendamise kulud Piirmäärad taotluse kohta:

Toetuse maksimaalne summa mudeli rakendamise eesmärkide saavutamiseks on 170 983 eurot:

1. eestvedaja-projektijuhi töötasu vastavalt tegelikele tööjõukuludele, kuid brutotöötasu kõige rohkem 2 500 eurot ja tööandja tööjõukulu kokku 3 345 eurot töötaja kohta kalendrikuus täistööaja korral. Kui mudeli eestvedaja-projektijuhi ülesanne kaetakse olemasoleva ametikohta raames, on võimalik vahendeid kasutada täiendava struktuuri loodava lastekaitsetöötaja ametikoha kulude finantseerimiseks. 2. kaudsed kulud kuni 15% eestvedaja-projektijuhi otsestest personalikuludest.

1 Valdkonna arendamise eesmärgid on välja toodud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamise kavatsus laste heaolu suurendamiseks

14

3. mudeli rakendamisel laste ja peredega kohtumiseks sobivate ruumide sisustamine või sobiva sarnase ruumi rentimise kulud vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot ruumide sisustamiseks KOV-i kohta (esimesel aastal, teisel ja kolmandal aastal 0 eurot) või ruumide rendikulu kuni 7 500 eurot aastas KOV-i kohta.

2. Mudeli rakendumist toetavad täiendavad tegevused lastekaitsetöö kvaliteedi tõstmiseks Toetatav tegevus: lastekaitsetöö struktuursed muutused KOV-s, mis aitavad kaasa vähemalt ühele järgnevast:

 valdkondade vahelise koostöö tõhustamisele – tegevused võivad hõlmata erinevate valdkondade (nt haridus, tervishoid, sotsiaaltöö) omavahelist sujuvat koostööd soodustavate koostööformaatide loomist ja hoidmist, mille eesmärk on aidata kaasa abivajaduse ennetamisele või abivajavatele lastele ja peredele eri valdkondi lõimiva abi pakkumisele;

 lastekaitsetöö ühtset juhtimist ja koordineerimist toetavad organisatoorsed muudatused, mis aitavad kaasa lastekaitsetöö kvaliteedi parandamisele ja jätkusuutlikuma ning säästlikuma süsteemi toimimisele. Muuhulgas võivad tegevused hõlmata näiteks tiimidepõhise lastekaitsetöö mudeli2 rakendamist KOV-s;

 klienditöö osakaalu suurendamisele ja administratiivsete kohustuste vähendamisele lastekaitsetöötaja töölaual. Näiteks võib see hõlmata tööprotsesside ülevaatamist või ümberkorraldusi teiste KOV struktuuriüksuste poolt lastekaitsevaldkonna suuremaks toetamiseks (nt kohtus esindamise, rahvastikutoimingutega seotud ülesanded), et lastekaitsetöötajad saaksid pühendada rohkem aega otseselt laste- ja peredega tegelemisele;

 lastekaitsetöö spetsialiseerumise toetamisele, et parandada teenuste kvaliteeti ja tõhusust. Näiteks võib see tähendada töö ümberkorraldamist, suuremas mahus täienduskoolitusi vms, mis võimaldaks vastavalt konkreetse KOV vajadusele luua spetsialiseerumisi näiteks peretööle (nii sotsiaalmajandusliku olukorra, vanemluse, peresuhete toetamise või lapse perekonnast eraldamise ennetamise eesmärgil), asendushooldusele, kohtuvaidlustele;

 lastekaitsetöötajatele tugisüsteemi loomine, mis võib hõlmata muuhulgas näiteks

psühholoogilist tuge, mentorsüsteemi loomist, töönõustamist, supervisioone vms.

Sihtrühm: abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ja lastega ning laste heaks töötavad spetsialistid Abikõlblikud kulud: analüüside või uuringute teostamine, ekspertide palkamine, litsentsitasud, koolituskulud, koostöökohtumised, grupi või individuaalsed supervisioonid, mentorite või psühholoogide kulud ja muud tegevused, mis toetavad eesmärgi täitmist Piirmäär taotluse kohta: Täiendavate tegevuste kulude summa moodustab kuni 25 % mudeli rakendamise kogukulust, ja see lisandub mudeli rakendamise toetusele. Taotlusvoorud Taotlusvooru eelarve nimetatakse taotlusvooru avamise teatises. Taotlusvooru teatises võib nimetada vooru maksimaalse toetuse summa taotluse kohta tegevuste kaupa.

Taotluste menetlus ja lepingute sõlmimine

2 A Blueprint for Children’s Social Care

15

1. Sotsiaalministeerium teavitab taotlemise võimalusest kodulehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlemise algust. Kodulehele lisatakse viide toetuse andmise tingimustele. 2. Taotlemine on avatud kuni vahendite ammendumiseni (hilisem taotlemine vähendab rakendamise aega, vt p. projekti tegevuste elluviimise periood). 3. KOV esitab toetuse saamiseks Sotsiaalministeeriumile digitaalselt allkirjastatud taotluse e- posti aadressil [email protected] märksõnaga „Juhtumikorraldusmudel”. Taotluse kättesaamise kohta saadetakse kinnitus taotluses märgitud e-posti aadressil. Koos taotlusega esitatakse tegevuste eelarve, eelarve seletuskiri ja tõendid tingimuste täitmise kohta. 4. Taotluse menetlemise aeg on 30 tööpäeva taotluse Sotsiaalministeeriumile esitamisest arvates. 5. Sotsiaalministeerium kontrollib, kas toetuse andmise tingimused on täidetud. 6. Toetuse tingimustele vastavaid taotlusi rahastatakse taotluste esitamise ajalises järjestuses järgmistes kategooriates: kuni 2 omavalitsust elanike arvuga < 50 000 inimest; kuni 2 omavalitsust elanike arvuga <20 000 (>50 000); kuni 2 omavalitsust elanike arvuga >20 000 elanikku. Kui nõuetele vastavat taotluste arv on ühes kategoorias väiksem, võidakse selle võrra rahastada teise kategooria nõuetele vastavat taotlust lähtudes ajaliselt varem esitatud taotlusest. 7. Toetus määratakse, kui toetuse andmise tingimused on täidetud. 8. Sotsiaalministeerium sõlmib toetuse määramisel KOViga toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). Täpsemad abikõlblikkuse, toetuse kasutamise ja väljamaksmise tingimused sätestatakse lepingus. 9. Sotsiaalministeerium edastab lepingu KOVile allkirjastamiseks. Kui KOV ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates, loetakse, et KOV on toetusest loobunud

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1. KOV toetatavate tegevuste planeerimine, toetustingimuste kavandamine ja kehtestamine

2024 01.06.2024–30.09.2024

2. Toetuse taotlemise avamine ja taotluste menetlemine, lepingute sõlmine

2024–2025 01.02.2025–30.03.2025

Lastekaitsesüsteemi arendamine Lastekaitsesüsteemi arendamiseks planeeritakse 2024. aastal korrastada tööprotsesse, sh alustada spetsialistide kompetentsimudelite väljatöötamist, samuti viia läbi koolitusi ning luua tööd toetavad materjalid. Samuti planeeritakse alustada kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö tõhustamiseks juhtide arenguprogrammi ettevalmistamisega. Abivajavate laste märkamiseks ja tuvastamiseks planeeritakse 2024. aastal välja arendada esmane abivahend lastega töötavatele spetsialistidele ning valmistada ette ja alustada selle rakendamise toetamist.

16

Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ja lastega ning laste heaks töötavad spetsialistid, KOV spetsialistid ja juhid

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse

periood, mille jooksul nimetatud

tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1. Lastekaitsesüsteemi arendustegevused

2024–2027 01.01.2024–31.12.2027

2. Lastekaitse valdkonna muudatusi toetavad kaasamis- ja kommunikatsioonitegevuste elluviimine

2024–2027 01.01.2024–31.12.2027

Tegevus 2.4. Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine Asendushooldusteenuse arendamine 2024. aastal jätkatakse asendus- ja perekodudele supervisiooniteenuse pakkumist, kuid laiendatakse ka teenuste võimalusi, et toetada asutuste kvaliteedi mitmekülgset arendamist, sh spetsiifilisemate vajadustega lastele. Uue sihtrühmana lisatakse turvakodude töötajad, kes töötavad samuti perest eraldatud lastega, kuid ei ole varasemalt teenuseid saanud. 2024. aastal jätkatakse varasemalt valminud asendushoolduse valdkonna kompetentsimudelite kasutuselevõtu juurutamist ning monitooritakse nende kasutuselevõttu. Lisaks korraldatakse asendus- ja perekodude töötajatele harivat ja riigi arendustegevusi toetavat suvekooli. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: asendushooldusteenuse ning järelhooldusteenuse ja turvakoduteenuse pakkujad, KOV-id, lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2023–

31.12.2023

1. Asutusepõhise asendushoolduse arendustegevused

2023–2027 01.01.2023–31.12.2023

17

Perepõhise asendushoolduse arendamine 2024. aastal planeeritakse alustada perepõhise asendushoolduse soodustamiseks ning hooldusperede paremaks toetamiseks hooldusperedele mõeldud puhkusevõimaluste rahvusvaheliste praktikate kogumise ning nende analüüsimisega. Kavandatud tegevus on esimeseks sammuks Eesti hooldusperedele mõeldud ühtse puhkuse süsteemi väljaarendamisel. Peale analüüsi valmimist pakutakse välja ettepanekud uue süsteemi katsetamiseks ning alustatakse katsetamise ettevalmistavate tegevustega. Koostöös tugiorganisatsioonidega korraldatakse hooldusperedele harivat ja toetavat suvekooli. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm asendushooldusel olevad lapsed, asendushooldusteenuse pakkujad, KOV-id, lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1. Perepõhise asendushoolduse teavitustegevused

2023–2027 01.01.2024–30.12.2024

2. Perepõhise asendushoolduse arendustegevused

2023–2027 01.01.2024–31.12.2024

Järelhoolduse arendamine

2024. aastal uuendatakse ja täiendatakse järelhooldusele suunduvatele noortele ja KOV-idele

mõeldud juhendmaterjale ning täiendatakse ja värskendatakse veebis kättesaadavat infot.

Koostöös seotud osapoolte, sh noortega töötatakse välja hindamisvahend, mis aitab edaspidi

paremini hinnata asendushoolduselt elluastuva noore vajadusi ning on aluseks järelhoolduse

sisustamisel. Lisaks töövahendite väljatöötamisele katsetatakse töövahendit ning seejärel

planeeritakse töövahendi laiemat rakendamist toetavad tegevused, sh koolitused.

Tugigruppide kaudu toetatakse asendushoolduselt lahkuvaid noori ning arendatakse nende

kaasamise võimalusi.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: asendushooldusel olevad lapsed, asendushooldusel kasvanud isikud, asendushooldusteenuse, järelhooldusteenuse ja turvakoduteenuse pakkujad, KOV-id, lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1. Järelhoolduse arendustegevused

2023–2027 01.03.2024–31.12.2024

18

Tegevus 2.5. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomiseks on planeeritud luua toetav ja kasutajasõbralik keskkond, mis aitab lastekaitsetöötajal ja teistel lastega töötavatel spetsialistidel last ja peret tulemuslikumalt toetada. Samuti toetatakse tegevuste raames perelepitusteenuse osutamist kasutajasõbraliku iseteeninduskeskkonna loomist ning arendamist. Riikliku perelepitusteenuse IT lahenduste arendamine 2024. aastal planeeritakse läbi viia IT-arenduse detailne analüüs ning luuakse arendus (kliendi

profiili), mis koosneb minimaalselt kliendi üldandmetest, menetluse andmetest, elukoha ja

kontaktandmetest ning muust olulisest infost. Arendatakse teenuseosutaja vaadet, milleks on

uus kuva STAR2-s. Uue vaate kaudu näeb teenuseosutaja teenusele suunatud isikute ning

teenuse osutamise seisu kohta detailsemat infot.

2024. aastal on planeeritud täiendada broneerimissüsteemi IT-lahendust, mille abil on kliendil

võimalik broneerida aega perelepitusteenusele, valides sobiva aja talle määratud perelepitaja

juurde.

Lisaks on planeeritud 2024. aastal täiendada IT-lahendust, mille abil on võimalik riikliku perelepitusteenuse käigus sõlmitud vanemluskokkuleppe andmed edastada rahvastikuregistrile. Juhul, kui perelepituse tulemusena lepivad vanemad kokku ühise hooldusõiguse lõpetamises või muutmises, siis tuleb vastavad andmed edastada rahvastikuregistrisse, et lapse hooldusõigust puudutav info oleks registris korrektselt kajastatud. Andmete edastamiseks on vaja arendada sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrit (STAR) ja luua vajalik liidestus rahvastikuregistriga. 2024. aastal on plaanis analüüsida STARi iseteeninduse nõudeid, mille abil on võimalik

turvalises ehk autenditud keskkonnas pidada riikliku perelepitusteenuse osutamisega seotud

kirjavahetust (sh haldusotsuste edastamine).

Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Sihtrühm: lapsed ja pered, Sotsiaalkindlustusamet (laste heaolu ja perelepitusteenuse spetsialistid), KOV-i üksused, lastega töötavad spetsialistid

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1. Viiakse ellu STAR2 arendustegevusi

2023–2024 01.01.2024–29.02.2024

2. Viiakse ellu tegevusi STARi iseteeninduse arendusi

2023–2024 01.01.2024–29.02.2024

Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine

19

Lastekaitsetööd toetavate IT lahenduste loomiseks tehakse 2024. aastal STAR2-s lastekaitse

juhtumiplaani vaate analüüs vastavalt uuele lastekaitsetöö (juhtumikorraldus)mudelile ning

täiendatakse lasteabi veebilehe funktsionaalsust. Lisaks arendatakse teenuseosutaja vaadet

ning täiendatakse lasteabi veebilehe funktsionaalsust.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Sihtrühm: Lapsed ja pered, Sotsiaalkindlustusamet, kohalikud omavalitsused

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1. Täiendatakse lasteabi veebilehe funktsionaalsust

2024–2027 01.09.2024–31.12.2024

2. Teostatakse STAR 2 lastekaitse juhtumiplaani vaate analüüs,

2024–2027 01.09.2024–31.12.2024

Tegevus 2.6. Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamine ja rakendamine 2024. aastal viiakse ellu erinevaid tegevusi, mille raames arendatakse ja rakendatakse peresõbraliku tööandja märgise programmi. Samuti alustatakse tegevustega, mis võimaldavad jätkata tegevustega peale ESF rahastusperioodi lõppu. Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine jätkub 2023. aastal sõlmitud raamlepingu alusel. Alates 2023ndast aastast on hankepartneriks Targa Töö Ühing, kelle ülesanne on muu hulgas ka vajalike mentorite koordineerimine ja koolitamine ning mudelis osalevate tööandjatega suhtlemine. Mudeli rakendamise jätkamiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks alustatakse 2024. aastal peresõbraliku tööandja märgise programmi mõju analüüsi eesmärgiga saada teada, millist mõju on mudel rakendamine avaldanud programmis osalenud tööandjatele ja nende töötajatele töö- ja pereelu ühildamises. 2024. aastal võetakse programmi vastu 20-25 uut tööandjat. 2024. aastal jätkatakse vajadusel ka programmi varasemalt sisenenud organisatsioonidega. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

20

programmi ajal ellu viia planeeritakse)

1. Peresõbraliku tööandja märgise rakendamine ning arendamine

2024–2027 01.01.2024–31.12.2024

2. Peresõbraliku tööandja märgise mõjuanalüüs

2024–2027 01.01.2024–31.12.2024

Teavitustegevuste rakendamine Teavitustegevuste elluviimiseks hangitakse 2024. aastal kommunikatsioonipartner, kes vastutab kvaliteetse ja asjakohase teavituse eest 2025. aasta lõpuni. Teavitamisel kasutatakse 2016. aastal välja töötatud spetsiaalseid materjale (kujundatud logo, tunnistused, video märgise tutvustamiseks, videod tööandjatest, muu märgise reklaammaterjal), mida hankepartner vajadusel uuendab. Jätkatakse koostöös kommunikatsioonipartneri ja märgise mudeli rakendaja organisatsiooniga tunnustusürituse korraldamisega, mille eesmärk on tunnustada peresõbraliku tööandja märgise mudelit rakendavaid tööandjaid. Üritusele kutsutakse mudelit rakendavad tööandjad, kellele antakse üle mudeli rakendamist tõendav peresõbraliku tööandja märgise tunnistus. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse

periood, mille jooksul nimetatud

tegevust programmi ajal ellu viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1. Kommunikatsioonipartneri leidmiseks hanke korraldamine ja teavitustegevuste rakendamine

2024-2027 01.01.2024–31.12.2024

Alategevus 2.7. Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine Eesmärk on luua ja arendada ennetus- ja peretöökeskusi ning suurendada KOV-s perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust. Pereteenused on vanemlust ja paarisuhteid toetavad programmid, terviseedendus, tugigrupid, või muud teenused, mis toetavad perede toimetulekut. KOV peab juhinduma tegevuste arendamisel Sihtasutuse Lapse Heaolu ja Arengukeskuse (edaspidi LaHe) loodud tegevusmudelist. Perepesade arendustegevus LaHe on välja töötanud ja 2022. aastal piloteerinud ennetus- ja peretöökeskuse tegevusmudelit „Perepesa“, et pakkuda süsteemset lahendust, kuidas toetada KOV-e lastele ja peredele mõeldud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisel ning peredega tehtava ennetustöö tulemuslikkuse suurendamisel (edaspidi Perepesa).

21

KOV-le antakse sihitatud toetust Perepesa tööjõukulude või Perepesa rakendamisel pakutavate pereteenuste kulude katmiseks. Projekti tegevuste elluviimise periood on 24 kuud ning see algab toetuslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast, aga hiljemalt nelja kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Taotleja saab olla KOV, mis on täitnud järgmised tingimused: 1. Perepesa rahastamiseks eelarvelised vahendid on tegevuste toimumise aastat kajastavas eelarves kinnitatud või esitab volikogu sellekohase kinnituskirja; 2. Eelarvestrateegias on kinnitatud vahendid Perepesa tegevusmudeli jätkusuutlikuks rahastamiseks. 3. KOVil on läbitud konsultatsioon „Perepesa“ tegevusmudeli rakendamiseks või mobiilse Perepesa teenuse arendamiseks koostöös LaHega ja KOV esitab LaHe kinnituskirja konsultatsiooni toimumise kohta. Toetatavad tegevused: 1. Perepesa loomine Toetatav tegevus: Perepesa loomine KOVis, mille haldusterritooriumil seda seni ei ole. Sihtrühm: pered lapseootusest kuni kooliminekueani. Abikõlblikud kulud: Perepesa tööjõukulud. Tööjõukulu piirmäärad kalendrikuus töötaja kohta: 1) ennetus- ja peretöökeskuse juht vastavalt tegelikele tööjõukuludele, kuid mitte rohkem kui brutotöötasu 1900 eurot ja tööandja tööjõukulu kokku 2542 eurot töötaja kohta kalendrikuus täistööaja korral. 2) mängutoa juhendaja-koordinaator vastavalt tegelikele tööjõukuludele, kuid mitte rohkem kui brutotöötasu 1424 eurot ja tööandja tööjõukulu kokku 1905,31 töötaja kohta kalendrikuus täistööaja korral. 2. Mobiilne Perepesa teenus Toetatav tegevus: KOV, kus on Perepesa, kuid mis soovib pakkuda ja arendada mobiilset Perepesa teenust, mille raames osutatakse pereteenuseid muudes KOV piirkondades, kui seni. Sihtrühm: pered lapseootusest kuni kooliminekueani. Abikõlblikud kulud: mobiilse Perepesa pereteenuse osutamisega seotud kulud keskusest väljaspool, sh tööjõukulud. Taotlusvoorud Taotlusvooru eelarve tegevuste lõikes nimetatakse taotlusvooru avamise teatises. Taotlusvooru teatises võib nimetada vooru maksimaalse toetuse summa taotluse kohta tegevuste kaupa. Taotluste menetlus ja lepingute sõlmimine 1. Sotsiaalministeerium teavitab taotlemise võimalusest ja eelarvest kodulehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlemise algust. Kodulehele lisatakse viide TATile. 2. Sotsiaalministeerium avalikustab taotluste esitamise tähtaja ja taotlusvooru eelarve kodulehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. 3. KOV esitab toetuse saamiseks Sotsiaalministeeriumile digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressil [email protected] märksõnaga „Perepesa”. Taotluse kättesaamise kohta saadetakse kinnitus taotluses märgitud e-posti aadressil. Koos taotlusega esitatakse tegevuste eelarve, eelarve seletuskiri ja tõendid tingimuste täitmise kohta.

22

4. Taotluse menetlemise aeg on 30 tööpäeva taotluse Sotsiaalministeeriumile esitamisest arvates. 5. Sotsiaalministeerium kontrollib, kas toetuse andmise tingimused on täidetud. 6. Toetus määratakse, kui toetuse andmise tingimused on täidetud. 7. Sotsiaalministeerium sõlmib toetuse määramisel KOViga toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). Täpsemad abikõlblikkuse, toetuse kasutamise ja väljamaksmise tingimused sätestatakse lepingus. 8. Sotsiaalministeerium edastab lepingu KOVile allkirjastamiseks. Kui KOV ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates, loetakse, et KOV on toetusest loobunud. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: 0–18-aastaste lastega pered ning laste või peredega töötavad spetsialistid

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1. KOV toetatavate tegevuste planeerimine, toetustingimuste kavandamine ja kehtestamine

2024 01.06.2024–30.09.2024

2. Toetuse taotlemise avamine ja taotluste menetlemine, lepingute sõlmine

2024 01.01.2024–31.10.2024

Sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise

tingimuste „Laste ja perede toetamine“ muutmine I. Sissejuhatus Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) muutmine on seotud asjaoluga, et Sotsiaalkindlustusamet lisandub partnerina tegevusele 2.1.6. Lisaks täiendatakse TAT-d läbivalt seoses valdkondadevahelise koostöö edendamise arendamisega. Täiendatakse tegevuse 2.2 sihtrühma loetelu selgitust ning elluviija ja partneri kohustuste loetellu tuuakse kohustus lähtuda toodete ja teenuste hankimisel keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagada, et projektiga seotud tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid. Samuti muudetakse 2024. aasta tegevuskava ja eelarvet. Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Margot Maisalu (tel 5243827, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (tel 59151801, [email protected]). Käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 927, [email protected]). Käskkirjas on kirjeldatud ainult TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirjaga. Märkused Käskkiri ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskirjas on kirjeldatud ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktis 1 täpsustatakse, et rakendusasutus on Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakond. Muudatus on tingitud Sotsiaalministeeriumi struktuurimuudatustest. Punktiga 2 lisatakse täiendavaks parteriks Sotsiaalkindlustusamet. Punktidega 3–6 täiendatakse tegevuse 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende pered toetamine“ tegevuste eesmärki, sisu, tulemust ja sihtrühma. Eesmärgis tuuakse välja, et on vaja välja arendada mitmekesine ja vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, kes oma traumeerivate lapsepõlvekogemuste või erivajaduse tõttu vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes valdkonnas, sealhulgas füüsilise või tervisliku, psühholoogilise või emotsionaalse, sotsiaalse, kognitiivse või haridusliku heaolu toetamist. Täiendusena lisatakse, et on vaja parandada valdkondadevahelist koostööd laste sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähendamiseks, samuti suurendada laste teadlikkust oma õigustest ja nende kaitsest ning laste osalust oma heaolu puudutavate küsimuste käsitlemisel. Seoses sellega täiendatakse ka tegevuste sisukirjeldust, tulemust ja sihtrühma. Punktiga 7 täiendatakse tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ sisu. Tegevuse elluviimise toetamiseks kaasatakse välismentoreid, tehakse koostööd välisekspertidega, tehakse õppevisiite välisriikidesse ning korraldatakse seminare ja teavitustegevusi.

Punktiga 8 sätestatakse, et abikõlblikud on TAT elluviimise projektijuhtide, kommunikatsiooninõuniku, valdkonna spetsialistide ja teenuseosutajate õppereiside ja

2

väliskoolituste (sh konverentside) lähetuskulu või neil osalemise kulu välisriikidesse (Euroopa Liidu liikmesriigid, Ühendkuningriik ja Euroopa Majanduspiirkonna riigid), sh majutus-, transpordi-, kindlustuse, toitlustuse, päevaraha, lennupiletite, osalemistasu ja muud kulud (nt viisakulud) ning Eestis või välisriigis kohapeal tekkiv transpordi- või muu kulu (nt turismimaks), asutusesisese lähetuste korra ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud piirmäärade kohaselt. Täiendus on vajalik, et hüvitada sisutegevuse personali lähetamise kulud, kes on otseselt TAT tegevustega seotud. Punkti 9 puhul on tegemist tehnilise muudatusega, millega täpsustatakse TAT punkti 7.2.5, mis kohustab elluviijat esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 15. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil. Punkti 10 puhul täiendatakse punkti 7.2.9.4 pärast sõna „eelnõustamiseks“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui Riigi Tugiteenuste Keskus korraldab ise hanke elluviija või partneri eest“. Täiendus on vajalik, et juhul kui Riigi Tugiteenuste Keskus korraldab ise hanke elluviija või partneri eest, siis ei ole vaja seda Riigi Tugiteenuste Keskusega kooskõlastada. Punktidega 11 ja 13 sätestatakse, et elluviija ja partner on kohustatud kõigi toodete ja teenuste

hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete1 kriteeriumitest. Kuigi alates 01.01.2022

muutus riigihangetes kohustuslikuks keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber, on elluviija kohustatud kõigi toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane korraldatud hange, mille puhul võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud, lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada. Nõue kohaldub ega mõjuta seega juba ellu viidud või töös olevatele hangetele. Punktiga 12 täiendatakse punkti 7.3.6 pärast sõna „tegevuste“ tekstiosaga „sh eelarve vastavuse TAT eesmärkidega enne riigihangete tegemist.“. Muudatus oluline, kuna nii elluviijal kui ka partneritel on kindlus, et planeeritav hange on sisuliselt kooskõlas TAT tegevustega ja eelarvelised vahendid selleks on olemas. Punktiga 14 asendatakse lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ ja lisa 2 „TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2024–31.12.2024“ uute lisadega. Uued lisad on vajalikud, sest TAT 2024. aasta eelarve ja tegevuskava on muutunud, sealhulgas eelarve vähenenud 1 022 020 eurot, millest ESF+ moodustab 715 414 eurot ja riiklik kaasfinantseering 306 606 eurot. Eelarve kasutamine lükkub edasi järgmistesse aastatesse. Tegevuskava muudatused on seotud asjaoluga, et tegevuse 2.1 „Lapseootel ja väikelaste vanematele 0–2-aastaste laste vanematele vanemlusprogrammi arendamine“ kohta koostatakse programmi testimiseks projektiplaan ning tehakse vajalike osapooltega kokkulepped programmi rakendamiseks alates 2025. aastast. Tegevuse 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ 2024. aastasse planeeritud tegevused lükkuvad osaliselt edasi 2025. aastasse. Seoses sellega on vaja eelarve ümber planeerida. Alategevuse 4.2.9 planeeritud eelarve viiakse seksuaalnõustajate võrgustiku arendustegevuse alla. Seoses seksuaalnõustajate baaskoolituse

1 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked

3

edasilükkumisega saaks planeeritud seksuaalnõustajate talvekool toimuda 2025. aastal. Alategevuse 4.2.8 planeeritud eelarve liigub lastemaja tööprotsesside juhtimise analüüsi alla. Praegu on pooleli lastemaja peaspetsialisti kompetentsimudeli hange ning sellega seoses vajalik lükata tööprotsessi juhtimise analüüs edasi 2025. aastasse. 2024. aastal alustatakse kompetentsimudeli rakendamisega. 2024. aastal planeeritud analüüs laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumite korral psühholoogilist abi ja muid sekkumisi pakkuvate spetsialistide (sh psühholoogid, psühhoterapeudid, kriminaalhooldajad) pädevust ja koolitusvajadusi nii väärkoheldud kui väärkohtleva käitumisega lastele ja noortele sobiva abi kättesaadavuse tagamiseks jääb ära. Seksuaalnõustajate täiendkoolituse osas tuleb eelarvet vähendada 20 000 euro võrra (koolitusele oli planeeritud 30 000 eurot, kuna ei jõua 2024. aastal kulutada rohkem kui 10 000, ülejäänu jääb 2025. aastasse). Tegevuse 2.5 „Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine“ broneerimissüsteemi ning STARi ja rahvastikuregistri vahelise liidese arendustegevused jäävad tegevuskavast välja. SMIT pole valmis antud lepingu tähtaja raames arendustöid tegema. SMIT-il puudub teenuse arendusteks 2024. aastal arendusressurss. Lisaks on tööde käigus selgunud täiendavad vajadused jätkutööde osas. Lõppkasutajad on andnud tagasisidet vajaduste kohta, mida eelanalüüsi käigus ei osatud välja tuua. Seega jääb tegevuste fookus baasfunktsionaalsuse oluliste jätkutööde tegemisele ja iseteeninduse hetkeolukorrale. Punktiga 15 rakendatakse käskkirja tagasiulatuavalt alates 01.08.2024, kuna lastegarantii tegevuste elluviimiseks oli vaja palgata uus inimene, kes alustas tööga 01.08.2024. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV. TAT muudatuste mõju Muudatustega kinnitatakse uus tegevuskava ja eelarve. Lisaks täiendatakse TAT-d seoses sooviga arendada valdkondadevahelist koostööd, mis on tegevuste elluviimisel ja terviku saavutamisel oluline. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.08.2024. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Tervise Arengu Instituudile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, Riigi Tugiteenuste Keskus, Sotsiaalkindlustusamet ja Puuetega Inimeste Koda kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega on arvestatud. Euroopa Komisjon ja

4

ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjon, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ja Tervise Arengu Instituut tagasisidet ei esitanud.

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 29.03.2023

käskkirjaga nr 53

MUUDETUD sotsiaalkaitseministri 16.12.2024

käskkirjaga nr 81

Laste ja perede toetamine Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 Elluviija Sotsiaalministeerium (laste ja perede osakond) Partnerid Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Rakendusasutus Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus

2

SISUKORD

1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ........................................................................................ 3

1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega ............................................................... 3

2. TOETATAVAD TEGEVUSED .......................................................................................................................................... 4

2.1. Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine ........................ 5 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine ........................................................................... 6 2.3. Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine ......................................................................... 7 2.4. Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine ........................................................................................................................................................................ 8 2.5. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine......................................... 9 2.6. Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamine ja rakendamine ....................................................... 10 2.7. Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine ....................................................................... 11 2.8. Riigiabi ............................................................................................................................................................... 11

3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................. 11

4. TEGEVUSTE EELARVE ................................................................................................................................................ 13

5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .......................................................................................................................................... 13

6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD............................................................................................................. 14

7. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ...................................................................................................................... 15

8. ARUANDLUS ............................................................................................................................................................. 16

9. TAT MUUTMINE ....................................................................................................................................................... 16

10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ............................................................................................. 17

11. VAIETE LAHENDAMINE ............................................................................................................................................. 18

3

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga h1 – soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet. TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.7.9 sekkumised „Laste ja perede toetamine“ ja „Laste riskikäitumise ennetamine“.

1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmine aitab kaasa Eesti riigi aastate 2023–2026 eelarvestrateegia heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programmi meetmega 1.2 „Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu“ hõlmatud järgmiste tegevuste elluviimisele: 1.2.1 „Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused“, 1.2.2 „Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine“ ja 1.2.3 „Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine“. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“2 on prognoositud, et Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega. 1990. aastatel ja hiljem sündinud väiksemaarvuliste põlvkondade pereloomeikka jõudmise tõttu jääb Eestis rahvastiku loomulik iive prognooside kohaselt 2035. aastani mõõdukalt negatiivseks. Aastal 2035 on iga neljas Eesti elanik 65-aastane või vanem ja samal ajal väheneb tööealiste (15–64-aastased) arv ligi 35 000 inimese võrra. See tähendab ka pereloomeeas rahvastiku vähenemist. Murettekitav on väike sündimus ja Eesti noorte soovitud laste arvu vähenemine. Summaarne sündimuskordaja on küll tõusmas (1,66), kuid kasvab ka naiste keskmine vanus lapse sünnil. Rahvastikumuutused nõuavad nii kestlikku rahvastikupoliitikat, toetavat keskkonda pakkuvat laste-, noorte-, haridus-, pere- ja tervisepoliitikat, suurt tööhõivet soodustavate meetmete arendamist, eakate tööelu kestuse pikendamist ja väärika vananemise toetamist, sisserännanute sihipärast kohanemist ja lõimumist Eesti keele- ja kultuuriruumi ning Eestis elavate inimeste ja rahvuskaaslaste osalemist ühiskondlikes ja kultuurilistes tegevustes kui ka sobivate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tagamist. Meetme tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/10603 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad „Eesti 2035“ sihi „Hooliv ühiskond“ saavutamisse. Nimetatud sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste „Eesti 2035“ mõõdikutega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artikli 4 lõike 1 punkt h. 2 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/arenguvajadused 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).

4

3) ligipääsetavuse näitaja.

Lisaks mõõdetakse sihi „Hooliv ühiskond“ saavutamist „Eesti 2035“ mõõdikuga „Püsiva suhtelise

vaesuse määr“. TAT tegevustega panustatakse selle näitaja sihttaseme suunas liikumisse regionaalset tasakaalustatust toetaval moel.

1.1.3. TAT tegevustega aidatakse kaasa eelviidatud sihi „Hooliv ühiskond“ saavutamisele. Vanemahariduse ja pereteenuste arendamisel seatakse üheks eesmärgiks naiste ja meeste võrdsem osalus hoolduskohustuste täitmisel. Erilist tähelepanu pööratakse isade vanemlike oskuste arendamisele ning vanemaharidust toetavates programmides ja sekkumistes osalemise soodustamisele. Peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamine toetab otseselt töötajate (nii naiste kui meeste) töö- ja pereelu ühitamist. Loodavate või arendatavate teenuste puhul tagatakse ligipääsetavus, arvestades teenusesaajate erinevaid võimeid ja vajadusi (sh lapsed, erivajadusega inimesed). Nii mitmekülgse abivajadusega laste tugisüsteemi arendamise kui ka asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamise ja mitmekesistamise tegevustes on kesksel kohal vajaliku abi ja teenuste kättesaadavuse parandamine ning lapsesõbralike teekondade loomine, mis nõuab sihtrühmaks olevate laste ja nende vanemate lisavajaduste arvestamist. Samuti tagatakse ligipääsetavus lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomise tegevuse raames loodud või parendatud infosüsteemides ja keskkondades. Mitmekülgse abivajadusega lastele vajaduspõhiste teenuste arendamine, sh nende kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine, suurendab ka kehvemas sotsiaalmajanduslikus olukorras olevate perede heaolu ning toetab neis peredes kasvavate laste hilisemat toimetulekut ja konkurentsivõimet tööturul, takistades vaesuse põlvkondlikku edasikandumist. 1.1.4. Heaolu arengukava kohaselt on Eestis 2020. aasta seisuga 36 500 abivajavat last ehk 14% kõigist lastest vajavad sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonnast suuremal või vähemal määral lisatuge. Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent abi saamine võib olla keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist. Lapse abivajaduse hindamine ja abi osutamine on eri valdkondade ja asutuste vahel killustunud, osapoolte rollid on ebaselged ning puudub terviklik ülevaade perele vajalikust toest. Puudus on vanemaharidusest ja üldisest vanemliku toimetuleku toetamisest eri vanuses laste vanemate puhul. Kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksustel on ulatuslik enesekorraldusõigus lastekaitse korraldamiseks, kuid olemasolevad juhtimis- ja kvaliteedisüsteemid ei ole piisavad, et lastekaitsetöötajaid tööalaselt toetada ja motiveerida ning tagada nende tegevuse nõuetekohasus. Lastekaitsetöö ei ole alati selgelt eesmärgistatud, lapse ja tema perekonna kaasamine on vähene ega võimesta neid vajalikke muutusi ellu viima. Puudus on ka riiklikest juhistest ja standarditest nii üldiseks juhtumitööks kui eri sihtrühmade vajaduspõhiseks abistamiseks. Vähe on spetsiifiliste vajadustega lastele mõeldud kompleksteenuseid ning mitmed teenused on omakorda seotud puude raskusastmega, mis vähendab võimalusi ennetavaks ja kiireks abi pakkumiseks. Nende probleemide lahendamiseks pööratakse arengukava perioodil täiendavat tähelepanu nii lapsi ja peresid toetava keskkonna loomisele ja ennetusele kui ka sihitatud sekkumistele, fookuses on praeguse lastekaitsekorralduse parandamine ning eriti haavatavate sihtrühmade toetamine.

2. Toetatavad tegevused

TAT üldine eesmärk on toetada seda, et Eesti oleks hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed oleksid õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Tegevuste käigus tagatakse eri soost, vanusest, piirkonnast ja rahvusest sihtrühma liikmetele võrdsed võimalused tegevustes osaleda ja nendest kasu saada.

5

Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. TAT tegevused toetavad Euroopa lastegarantii rakendamist. Kavandatud tegevustel ei ole negatiivset keskkonnamõju, nendel on positiivne mõju laste ja perede heaolule. TAT tegevuste raames arendatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit (STAR) kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks, mille tulemusel väheneb paberdokumentide kasutamine. Luues võimalused andmevahetuseks erinevate asutustega, väheneb meili teel tehtavate päringute ja kirjavahetuste arv, mis kokkuvõttes vähendab ka digiprügi tekkimist. Ka muud tegevused viiakse ellu keskkonnasäästlikult, näiteks hoidutakse koolituste korraldamisel pabermaterjalide tootmisest või taaskasutatakse materjale maksimaalselt. Üritusi korraldatakse läbimõeldult, et nendel osalemise ökoloogiline jalajälg oleks vähim4. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel on soovitatav kasutada keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid5. Tegevused vastavad rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele ja -metoodikale vastavalt ühendmääruse §-le 7. Tegevused kirjutatakse täiendavalt ja detailsemalt lahti aastapõhises tegevuskavas.

2.1. Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine

2.1.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on luua toetavad meetmed lapseootel ja lapse saanud peredele, suurendada lapsevanemate teadlikkust vanema rollist lapse arengu toetamisel, tagades seeläbi abivajavate laste parema märkamise ning selliste perede toetamise. Oluline on arendada igas eas (0–18-aastaste) laste vanematele mõeldud vanemaharidust toetavaid programme ja sekkumisi ning parandada nende kättesaadavust üle Eesti, pöörates sealjuures erilist tähelepanu isade osaluse suurendamisele vanemlikke oskusi arendavates ja vanemlust toetavates tegevustes. 2.1.2. Tegevuse sisu Töötatakse välja esimest korda lapseootel olevatele vanematele mõeldud vanemlust toetava teabe- ja õppematerjali pakett ning lapseootel ja väikelaste vanematele mõeldud vanemlike oskuste arendamise programm. Samuti arendatakse tõenduspõhiseid vanemlusprogramme ja sekkumisi vähem kaetud sihtrühmadele (8–12-aastaste laste vanemad) ning tehakse need üle riigi kättesaadavaks. Lisaks tehakse tegevusi lastele, sealhulgas rakendatakse tunnustatud ja tõenduspõhise ennetustegevusena üle Eesti käitumisoskuste mängu „Veel parem“ ehk VEPA metoodikat, et toetada laste ja noorte vaimset tervist ning kaitsta neid võimaliku riskikäitumise eest. 2.1.3. Tegevuse tulemus Arendustegevuste tulemusena on loodud vanemlust toetav teabe- ja õppematerjalide pakett ning kasutusele on võetud uued vanemlusprogrammid, mis toetavad positiivseid ja vägivallatuid kasvatusmeetodeid, pere- ja paarisuhteid ning pereliikmete vaimset tervist. Peredele mõeldud teenuste

4 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend, Kliimaministeerium 5 https://envir.ee/ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked.

6

arendamise ja kättesaadavuse parandamisega on tagatud pere abivajaduse varajasem märkamine ja õigeaegne tugi, mis parandab laste heaolu. VEPA metoodika rakendamise tulemusena väheneb lastel vaimse tervise ja käitumisega seotud raskuste esinemise tõenäosus ning paraneb nende eneseregulatsioon. 2.1.4. Sihtrühm Lapseootel ja lastega pered ning laste ja peredega töötavad spetsialistid 2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.1.6. Tegevuse elluviijad Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ja partnerid on Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalkindlustusamet.

2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine

2.2.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on välja arendada mitmekesine ja vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, kes oma traumeerivate lapsepõlvekogemuste või erivajaduse tõttu vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes valdkonnas, sealhulgas füüsilise või tervisliku, psühholoogilise või emotsionaalse, sotsiaalse, kognitiivse või haridusliku heaolu toetamist. Tegevuste eesmärk on hoida ära laste abivajaduse süvenemist ning toetada juba tõsise ja kompleksse abivajadusega lapsi ja nende peresid ohvriabi teenuste kaudu seeläbi, et toetatakse laste arengut ning hilisemat iseseisvat toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist. Lisaks on eesmärk parandada valdkondade vahelist koostööd laste sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähendamiseks, samuti suurendada laste teadlikkust oma õigustest ja nende kaitsest ning laste osalust oma heaolu puudutavate küsimuste osas. Laste mitmekülgse abivajaduse ennetamisse panustatakse ka ennetustegevustega, mille eesmärk on vähendada vaimset, füüsilist ja seksuaalset väärkohtlemist, mis last tõsiselt ja pikka aega kahjustab. 2.2.2. Tegevuse sisu Töötatakse välja ja tehakse paremini kättesaadavaks sihtrühmaks olevate laste abivajaduse tuvastamise ja sobiva abi tagamise meetmed (sh hindamisvahendid) ja sekkumised, mis hõlmavad nii ennetusliku iseloomuga sotsiaalprogramme, spetsiifilisi teraapiaid jt vaimset tervist toetavaid teenuseid, ambulatoorseid teenuseid kui ka ööpäevaringset rehabilitatsiooniteenust kõige intensiivsema sekkumisena. Lisaks uute sekkumiste arendamisele arendatakse ka juba olemasolevate sekkumiste sisu ja kvaliteeti ning parandatakse teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust. Meetmete arendamisel kaasatakse sihtrühmaks olevaid lapsi ja noori. Erilist tähelepanu pööratakse eri valdkondade asutuste ja spetsialistide vahelise koostöö edendamisele, et tagada lapse ja pere võimalikult lapsesõbralik abistamine. Toetatakse ja koordineeritakse koostööd valdkondade vahel, et viia ellu Euroopa lastegarantii eesmärke ning vähendada laste sotsiaalset tõrjutust ja vaesust. Samuti viiakse ellu tegevusi, mis suurendavad laste endi kaasatust oma heaolu ja kaitset puudutavate küsimuste käsitlemisel. Lisaks koolitatakse lastega töötavaid spetsialiste, et parandada nende traumateadlikkust ja -pädevust ning üldist kompetentsust suure ja mitmekülgse abivajadusega lastega töötamisel. Ennetustegevused on suunatud eelkõige perevägivalla ja laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele, eraldi tähelepanuga väärkohtlemise ennetamisele veebikeskkonnas. Sel eesmärgil

7

suurendatakse laste ja noorte teadlikkust lähisuhte- ja seksuaalvägivallast ning turvalisest internetikasutusest, samuti parandatakse nõustamisteenuste kättesaadavust sihtrühmale. Tegevuste elluviimise toetamiseks kaasatakse välismentoreid, tehakse koostööd välisekspertidega ja korraldatakse õppevisiite välisriikidesse. 2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on loodud vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, mis tagab vajalike tööriistade, meetodite, teenuste ja muude sekkumiste olemasolu nii lastele kui nende peredele, samuti meetmete optimaalse kättesaadavuse ning nende lastega töötavate spetsialistide piisava traumateadlikkuse ja vajalikud erioskused. Suurenenud on laste ja noorte teadlikkus lähisuhte- ja seksuaalvägivallast ning paranenud on riskirühmadele mõeldud nõustamisteenuste kättesaadavus. Koostöö eri valdkondade vahel sotsiaalses tõrjutuses ja vaesuses või selle riskis elavate laste abistamiseks on suurenenud, samuti on suurenenud laste teadlikkus oma õigustest ja nende kaitsest. 2.2.4. Sihtrühm Sihtrühma kuuluvad füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud (sh vanemast võõrandatud) ja muu traumakogemusega lapsed, hooletusse jäetud lapsed, sünniperest eraldatud lapsed, psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed, ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed, nende vanemad ja hooldajad ning nende laste ja peredega töötavad spetsialistid, samuti lapsed, keda ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus. Ennetustegevuste sihtrühm on laiemalt lapsed ja noored, samuti täiskasvanud, kes võivad lapsi väärkohelda. 2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.2.6. Tegevuse elluviija ja partnerid Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ning partnerid on Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut.

2.3. Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine

2.3.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on välja töötada valdkondadeülene lastekaitse korraldusmudel, et parandada nii kohaliku kui ka riigi tasandi lastekaitse kvaliteeti, sealhulgas tihedama valdkondadevahelise koostöö abil, ja tagada seeläbi abivajavate laste parem märkamine ning laste ja nende perede tulemuslik toetamine. 2.3.2. Tegevuse sisu Eesmärgi saavutamiseks on vaja välja töötada hästi struktureeritud, ühetaoline ning last ja peret kaasav lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, et tagada selgelt eesmärgistatud ja tulemuslik abistamine. Samuti töötatakse välja ja võetakse kasutusele lastega töötavatele spetsialistidele mõeldud tööriistad, sh tõendus- või teaduspõhised hindamisvahendid ja võrgustikutöö instrumendid. Lisaks tõhusatele töövahenditele mõjutab lastekaitsetöötajate tööalast heaolu ja professionaalsust organisatsioonikäitumine, mistõttu on vaja parandada juhtimisoskust KOV-i üksustes, kus töötab enamik lastekaitsespetsialiste. Samuti arendatakse sisemise ja välise järelevalve korraldust

8

lastekaitsevaldkonnas ning edendatakse laste endi kaasatust valdkonna arendamisse. Tegevuste elluviimise toetamiseks kaasatakse välismentoreid, tehakse koostööd välisekspertidega, tehakse õppevisiite välisriikidesse, korraldatakse ja teavitustegevusi. 2.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on loodud või kohandatud ning rakendatud partnerlussuhtel põhinev ja laste turvalisust tagav lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, samuti on võimestatud KOV-i lastekaitse juhtimistasandit ning suurendatud laste osalusvõimalusi valdkonna arendamises ja otsustusprotsessides. 2.3.4. Sihtrühm Abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ning lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid 2.3.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.3.6. Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ja partner on Sotsiaalkindlustusamet.

2.4. Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine

2.4.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on soodustada institutsionaalse hoolduse asemel perepõhise asendushoolduse edendamist, parandada asendushoolduse kvaliteeti ja arendada asendushoolduselt iseseisvasse ellu astuvatele noortele pakutavat tuge. 2.4.2. Tegevuse sisu TAT vahenditest toetatakse tegevusi, mis aitavad ennetada asendushooldusele paigutamist, panustavad teenuste kvaliteedi arendamisse ja perepõhise hoolduse edendamisse ning aitavad tagada asendushooldusel olevate laste õigusi ja heaolu. Olulist tähelepanu pööratakse spetsiifilisema vajadusega asendushooldusel olevatele lastele ja neile vajaliku toe väljaarendamisele. Samuti viiakse ellu tegevusi, mis toetavad asendushoolduselt ellu astuvate noorte iseseisvat toimetulekut, õigusi ja heaolu, ning tegevusi, mis toetavad asendushooldusel kasvanud isikuid. Samuti toetatakse asendushooldusvaldkonnas planeeritavate seadusemuudatuste rakendamist, mis panustavad TAT-ga samade eesmärkide saavutamisse. 2.4.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena paraneb KOV-ides riskiperede toetamine eesmärgiga ennetada laste sattumist asendushooldusele. Lisaks suureneb perepõhise hoolduse osakaal nende laste puhul, kes suunatakse asendushooldusele. Paraneb ka asendushoolduse kvaliteet tervikuna, samuti paraneb asendushooldusel kasvanud isikutele pakutav tugi. 2.4.4. Sihtrühm

9

Asendushooldusel olevad lapsed, asendushooldusel kasvanud isikud, asendushooldusteenuse, järelhooldusteenuse ja turvakoduteenuse pakkujad, KOV-id, lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed 2.4.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.4.6. Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ja partner Sotsiaalkindlustusamet.

2.5. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine

2.5.1. Tegevuse eesmärk

Eesmärk on luua lastekaitsetöö tegemiseks toetav ja kasutajasõbralik keskkond, mis aitab lastekaitsetöötajatel ja teistel lastega töötavatel spetsialistidel last ja peret tulemuslikumalt toetada. Lisaks on eesmärk toetada riikliku perelepitusteenuse osutamiseks kasutajasõbraliku iseteeninduskeskkonna loomist ja vajalike andmete vahetamist teiste asutuste vahel. 2.5.2. Tegevuse sisu Tulemusliku lastekaitsetöö toetamiseks luuakse IT-lahendused, mis tagavad erinevate andmete automatiseeritud liikumise, sh valdkondade vahel, ning mugava ja kasutajasõbraliku keskkonna lastekaitsejuhtumite menetlemiseks ja teenuste osutamiseks. Lisaks luuakse mugav iseteeninduskeskkond riikliku perelepitusteenuse paremaks osutamiseks. Tegevuse elluviimiseks teeb Sotsiaalkindlustusamet ärianalüüsi ning tehnilised arendused teeb Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. 2.5.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on loodud kasutajasõbralik, ligipääsetav ja vajalike funktsionaalsustega keskkond lastekaitsetöö tegemiseks. Lisaks on tegevuse tulemusena välja arendatud nii lapsevanemate kui ka spetsialistide jaoks lihtne ja mugav keskkond riikliku perelepitusteenuse kasutamiseks. 2.5.4. Sihtrühm Lapsed ja pered, Sotsiaalkindlustusamet (laste heaolu ja perelepitusteenuse spetsialistid), KOV-i üksused, lastega töötavad spetsialistid 2.5.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.5.6. Tegevuse elluviija ja partnerid

10

Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ning partnerid on Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.

2.6. Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamine ja rakendamine

2.6.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on jätkata peresõbraliku tööandja mudeli arendamist ja rakendamist, mõjutades töövaldkonda parema töö- ja pereelu ühitamisega, mis vähendab töötavatel või töötada soovivatel lapsevanematel, lähedaste eest hoolitsevatel inimestel ja oma oskusi täiendada soovivatel inimestel riski jääda tööturult kõrvale. 2.6.2. Tegevuse sisu Jätkatakse peresõbraliku tööandja märgise mudeli arendamist ja rakendamist, mis soodustab organisatsioonide töötaja- ja peresõbralikumaks muutumist. Märgise mudeli eripäraks on see, et tööandja saab teatud perioodi jooksul võtta kasutusele erinevaid töö- ja pereelu ühitamise meetodeid ning neid praktiseerida. Protsessi käigus annavad konsultandid nõu ning jälgivad meetodi kasutusele võtmist ja selle sobivust ja juurutamist tööandja kultuuri. Tööandja ei pea olema eelnevalt ise töö- ja pereelu ühitamise meetodeid kasutanud, kuid on valmis seda tegema ning soovib konsultantide abiga neid ellu viia. Seega on kõigil tööandjatel võimalik mudeli protsessis osaleda ning jätkata seejärel jätkusuutliku töötaja- ja peresõbraliku töökultuuriga. Mudeli protsessis osalenud tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on edukalt oma organisatsioonikultuuri juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise mudeli protsessi läbinud tööandjale kingitud tunnistus on töötajale kindluseks, et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning hinnatakse tema vajadust hoida tasakaalu töö- ja pereelu vahel. Toetatakse peresõbraliku tööandja märgise arendamist ja rakendamist, mille eesmärk on alg- ja lõppmärgise väljaandmine (sh sõltumatute hindamiskomisjoni liikmete töö korraldamine), märgise programmi jooksul tööandjate nõustamine, koolitused tööandjatele jms ning arendustegevused. Toetava tegevusena tehakse teavitustegevusi, mille eesmärk on regulaarselt tutvustada peresõbraliku tööandja märgist ja kujundada sellest üldtuntud kvaliteedimärk, mis annab teadmise nii töötajale kui tööandjale, et seda märgist omav tööandja on pere- ja töötajasõbralik, samuti laiem kommunikatsioon töö- ja pereelu ühitamisest. Korraldatakse ka tunnustusüritus, hallatakse tööeluportaali peresõbraliku tööandja märgise teemalise alalehe sisu ja tehakse arendustegevusi. 2.6.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena jätkatakse peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamist ja rakendamist, kaasates programmi igal aastal kuni 25 uut tööandjat. Kommunikatsioonitegevuse tulemusena suureneb ühiskonnas teadlikkus töö- ja pereelu ühitamisest.

2.6.4. Sihtrühm

Poliitikakujundajad, tööandjad ja töötajad 2.6.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.12.2027

11

2.6.6. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium.

2.7. Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine

2.7.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on luua ja arendada ennetus- ja peretöökeskusi ning suurendada KOV-is perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust. 2.7.2. Tegevuse sisu Toetatakse kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste loomist ning peredele mõeldud teenuste arendamist kohalikul tasandil lõimitud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumisega, arvestades pere vajadust täiendava toe järele enne ja pärast lapse sündi. Pereteenused on enne ja pärast lapse sündi peredele mõeldud teenused, mis toetavad lapse heaolu ja pere toimetulekut (vanemlust ja paarisuhteid toetavad programmid ja meetmed, terviseedendus, tugigrupid, pereteraapia või muud teenused, mis toetavad perede toimetulekut). 2.7.3. Tegevuse tulemus Pereteenuste arendamise ja kättesaadavuse parandamisega on tagatud pere abivajaduse varajasem märkamine ja õigeaegne tugi, mis parandab laste heaolu. Uued ennetus- ja peretöökeskused KOV-ides tagavad laste ja perede heaolu süsteemse ennetustöö ja varajase märkamise kaudu. Tegevuse tulemusena kasvab KOV-ides pakutavate pereteenuste arv ja kättesaadavus ning pereteenuste saajate arv. 2.7.4. Sihtrühm

Lapseootel ja lastega pered ning laste või peredega töötavad spetsialistid 2.7.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.04.2023–31.12.2027 2.7.6. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium.

2.8. Riigiabi

Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

3. Näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase (2022)

Sihttase (2024)

Sihttase (2027)

Selgitav teave

12

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine (mõõtühikuks on mudel)

0 0 1 Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“. Lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamise sihttaseme saavutamist mõõdetakse lastekaitseseaduse muudatuste jõustumisega. Sihttaseme saavutamist raporteerib elluviija, kui sihttase on saavutatud.

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Riskis olevatele lastele/noortele sekkumiste väljatöötamine (mõõtühikuks on sekkumiste arv)

0 2 5 Sellesse näitajasse panustavad tegevused 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“, 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ ja 2.4 „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“. Riskiolukorras olevate laste ja noorte sekkumine on välja töötatud, kui on loodud sekkumise kirjelduse dokument. 2024. aastaks peaks olema välja töötatud vähemalt 2 sekkumist ja 2027. aastaks 5 sekkumist, mille alusel saab raporteerida, et sekkumised on välja töötatud.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine (mõõtühikuks on mudel)

0 0 1 Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“. Rakendamist raporteerib elluviija, kui tulemusnäitaja

13

4. Tegevuste eelarve

Summa Osakaal

1 ESF+i toetus 22 294 276 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 9 554 690 30%

3 Eelarve kokku 31 848 965 100%

5. Kulude abikõlblikkus

on saavutatud. Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Riskis olevatele lastele/noortele sekkumiste rakendamine (mõõtühikuks on number)

0 2 5 Sellesse näitajasse panustavad tegevused 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“, 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ ja 2.4 „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“. Näitaja raporteerimise allikaks on sekkumiste kirjelduse dokumendid.

TAT- spetsiifiline tulemusnäitaja

Perepõhisel asendushooldusel olevate laste osakaal kõigist asendushooldusel viibivatest lastest (mõõtühikuks on osakaal)

65%

66%

69%

Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.4 „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“.

TAT- spetsiifiline näitaja

Teenust saanud inimeste arv (mõõtühikuks on arv)

0 400 1000 Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“.

TAT- spetsiifiline näitaja

Teenust saanud inimeste arv (mõõtühikuks on arv)

0 200 500 Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.7 „Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine“.

14

5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 5.2. TAT kaudsed kulud loetakse abikõlblikuks ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. TAT otsesteks personalikuludeks on ühendmääruse § 21 lõike 3 nimetatud kulud. 5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikes 3 sätestatud teavitusürituse kulud. 5.4. Abikõlblikud on TAT elluviimise projektijuhtide, kommunikatsiooninõuniku, valdkonna spetsialistide ja teenuseosutajate õppereiside ja väliskoolituste (sh konverentside) lähetuskulu või neil osalemise kulu välisriikidesse (Euroopa Liidu liikmesriigid, Ühendkuningriik ja Euroopa Majanduspiirkonna riigid), sh majutus-, transpordi-, kindlustuse, toitlustuse, päevaraha, lennupiletite, osalemistasu ja muud kulud (nt viisakulud) ning Eestis või välisriigis kohapeal tekkiv transpordi- või muu kulu (nt turismimaks), asutusesisese lähetuste korra ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud piirmäärade kohaselt. 5.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on TAT raames abikõlbmatud järgmised kulud: 5.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-dele 26–28, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt ühtse määra alusel. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ): 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega RÜ-le hiljemalt 17. jaanuariks 2030.

15

7. Elluviija ja partneri kohustused 7.1. Elluviija ja TAT partner peavad täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh avalikkuse teavitamisel järgima Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõudeid. 7.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.2.2 esitama punktis 7.2.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 15. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt välja töötatud vormil; 7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.2.6 esitatud prognoosist; 7.2.8 korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3; 7.2.9 edastama RÜ-le info enda ja partneri riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 7.12.9.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.2.9.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.2.9.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.2.9.4 esitama partneri riigihankega seotud alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne riigihankega alustamist ja hankelepingu muudatuste eelnõud viis tööpäeva enne sõlmimist RÜ-le eelnõustamiseks, välja arvatud juhul, kui Riigi Tugiteenuste Keskus korraldab ise hanke elluviija või partneri eest; 7.2.9.5 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et projektiga seotud tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid. 7.3. TAT partner on kohustatud: 7.3.1 esitama elluviija nõudmisel punktis 6.2 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.3.2 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.3.3 esitama elluviija antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt elluviija ja/või partneri vajadusest; 7.3.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud elluviija maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.3.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh riigihanke alusdokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi;

16

7.3.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste, sh eelarve vastavuse TAT eesmärkidega enne riigihangete tegemist; 7.3.7 esitama elluviijale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 5. juuliks ning lõpparuande elluviija antud tähtajaks; 7.3.8 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta, elluviija antud tähtajaks. 7.3.9 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et projektiga seotud tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija tagab korrektsete TAT tegevustes osalejate andmete olemasolu registris iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid hiljemalt 17. jaanuariks 2030. Lõpparuandes tuleb esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.2 nimetatud „Eesti 2035“ mõõdikutesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul oma seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.11. TAT aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 9. TAT muutmine

17

9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

18

11. Vaiete lahendamine 11.1. RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. 11.2. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. 11.3. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lisad Lisa 1. TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa Lisa 2. TAT tegevuste detailne kirjeldus