Tallinna Lasteaed Naksitrall_vastus

Pärje Ülavere

Tallinna Lasteaed Naksitrall

parje.ylavere@naksitrall.edu.ee

Teie 12.02.2025 nr

Meie 05.03.2025 nr 7-4/250419/2501544

Eestikeelse õppe osakaal hariduse omandamisel

Lugupeetud Pärje Ülavere

Küsisite keeleseaduse (KeeleS) § 26 lõike 3 tõlgendamise kohta. Täpsemalt soovisite teada, kas

inimene on omandanud eesti keeles kõrghariduse, kui kõrgharidusõppe esimeses astmes oli tema

õppekeel võõrkeel, kuid magistriõppes oli õppekeel eesti keel.

Leian, et üksnes magistriõppe läbimisest eesti keeles ei piisa, et lugeda kõrgharidus omandatuks

eesti keeles KeeleS § 26 lõike 3 mõttes.

1. KeeleS § 26 lõikes 3 on öeldud, et eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama inimene, kes on

omandanud eesti keeles põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse.

Sama paragrahvi lõike 4 järgi loetakse haridus omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60 protsenti

õppetööst toimus eesti keeles.

2. Kõrgharidusseadus (KHaS) sätestab kõrgharidustaseme õppe korraldamise alused (§ 1 lg 1 p 1).

KHaS § 3 lõike 1 järgi koosneb kõrgharidustaseme õpe kolmest astmest: esimene aste on

bakalaureuseõpe ja rakenduskõrgharidusõpe; teine aste on magistriõpe ja kolmas aste on

doktoriõpe.

Bakalaureuseõppe ja rakenduskõrgharidusõppe maht on 180–240 ainepunkti ning õppe

nominaalkestus on kolm kuni neli õppeaastat (KHaS § 5 lg 3). Magistriõppe maht on 60–120

ainepunkti ja õppe nominaalkestus on üks kuni kaks õppeaastat (KHaS § 6 lg 2).

Bakalaureuseõppesse ja rakenduskõrgharidusõppesse on õigus kandideerida keskharidusega või

sellele vastava kvalifikatsiooniga inimesel (KHaS § 12 lg 1). Magistriõppesse on õigus

kandideerida bakalaureusekraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga inimesel

(KHaS § 12 lg 2). Doktoriõppesse saab kandideerida inimene, kellel on magistrikraad või sellele

vastav kvalifikatsioon (KHaS § 12 lg 2).

3. Seega omandatakse kõrgharidus mitmes astmes, kusjuures järgmisele astmele saab ainult siis,

kui on läbitud sellele eelnev aste. Inimene omandab kõrghariduse pärast esimese astme läbimist

(erandiks on KHaS §-s 7 sätestatud integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe). Seejärel võib ta

jätkata järgmisel astmel, kuid ei pruugi. Kui ta siiski läbib ka järgmise(d) astme(d), saab öelda, et

2

tema kõrghariduse moodustavad kaks või kolm taset, kuid see ei tähenda teise või kolmanda

kõrghariduse omandamist.

4. Selleks et inimesel oleks õigus KeeleS § 26 lõikes 3 sätestatud erandile, peab ta olema vähemalt

60 protsenti kõrghariduse esimese astme õppest läbinud eesti keeles (kui inimene on läbinud

üksnes esimese astme). Kui inimesel on aga magistrikraad, siis peab ta olema läbinud vähemalt

60 protsenti esimese ja teise astme õppest kokku eesti keeles. Nii on KeeleS § 26 lõiget 3

tõlgendanud ka Tallinna Ringkonnakohus (vt otsus asjas nr 3-12-1071, p-d 4 ja 8).

5. Arvestades kõrghariduse esimese ja teise astme õppe mahtu (vt p 2), saab öelda, et kui inimene

on läbinud bakalaureuseõppe võõrkeeles (nt on saanud 180 ainepunkti) ja üksnes magistriõppe

eesti keeles (nt on saanud 120 ainepunkti), ei ole 60 protsenti õppetööst toimunud eesti keeles.

Tänan Teid pöördumise eest. Loodan, et neist selgitustest on abi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Aigi Kivioja 693 8428

Aigi.Kivioja@oiguskantsler.ee