Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 05.02.2025 nr nr. 10-11/326-1

Meie 06.03.2025 nr 9.3-4/25/973-2

Paldiski mnt 108 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi

seisukoht

Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 81 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt

ettepanekute esitamiseks Paldiski mnt 108 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi. Tallinna Linnavolikogu algatas oma

30.05.2024 otsusega nr 91 Paldiski mnt 108 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Planeeritav maa-ala asub Haabersti linnaosas, Paldiski maantee ja Rannamõisa tee vahelisel alal.

Planeeritavale maa-alale jääb ärimaa sihtotstarbega Paldiski mnt 108 kinnistu (78406:606:0005)

ning kinnistul paikneb kahekorruseline ärihoone, mille rentnik tegeleb sõiduautode müügi- ja

teenindusega. Planeeritava maa-ala suurus on 2,03 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on

Paldiski mnt 108 ärimaa sihtotstarbega kinnistu sihtotstarbe muutmine äri- ja elamumaaks ning

ehitusõiguse määramine 1-22 korruseliste äriruumidega korterelamute ehitamiseks ning määrata

üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega

varustamise põhimõtteline lahendus. Paldiski mnt 108 detailplaneeringu KSH algatati tulenevalt

asjaolust, et kavandatud planeeringu elluviimisega kaasnev tegevus, kuni 22-korruselise

kõrghoone ehitamine omab eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Planeeringulahenduse

koostamisel on arvestatud, et naaberkruntidele, nii Paldiski mnt 108b kui ka Rannamõisa tee 1

kavandatakse rajada kuni 22-korruselised hooned.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt on maa-ala juhtotstarbeks määratud segahoonestusala

(alal võivad paikneda elamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda

mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned, millel on linnalikku

elukeskkonda teenindav funktsioon). Eeltoodus tulenevalt on detailplaneeringu lahendus

kooskõlas Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.

KSH programmis on välja toodud järgnev:

 Detailplaneeringus kavandatava kõrghoone rajamise tulemusena suureneb niigi tiheda

liiklusega Haabersti liiklussõlme piirkonnas liikluskoormus veelgi, mis võib hakata

mõjutama oluliselt piirkondlikku turvalisust ja liikluskorraldust. Kohaliku liikluse

kasvuga kaasneb suurenev müratase ja õhusaaste, mis avaldavad negatiivset mõju nii

planeeringualale, kontaktvööndile kui kogu linnakeskkonnale.

 Koosmõjus kontaktvööndis olevate ja kavandatavate arendustega võib detailplaneeringu

elluviimisel kaasneda oluline kumulatiivne mõju.

 Selgitamaks planeeringuala ja selle lähiümbruskonna liiklusmüra ja õhusaaste olukorda

tellitakse detailplaneeringu ja KSH koostamise protsessis kinnistu Paldiski mnt 108

2(2)

piirkonna liiklusmüra ja õhusaaste uuringud, mille koostavad Akukon OÜ akustika

spetsialist I. Leemet ja välisõhu spetsialist M. Kaasik.

 Esitada pädeva ettevõtte poolt teostatud autoliiklusest tuleneva müra modelleerimine

päevase ja öise ajavahemiku kohta. Uuringu koostamisel lähtuda Sotsiaalministri 4. märtsi

2002 määrusest nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" (edaspidi SoM määrus nr

42). Uuringu tulemusel peavad selguma konkreetsed tulemustel põhinevad

müraleevendusmeetmed, millest hoone projekteerimisel juhinduda.

Terviseameti hinnangul ei piisa ainult liiklusmüra uuringu teostamisest arvestades, et piirkonda

lisandub ka ärifunktsiooniga tegevusi. Vastavalt planeeritud äri- või kaubandustegevusele tuleks

hinnata ja võimalusel modelleerida ka rajatavate hoonete tehnoseadmete poolt põhjustatud

võimalikku müra, asjakohasel juhul ka laadimistegevusest tulenevat või muud planeeritavale

äritegevusele iseloomulikku ja normeeritud müra.

Liiklusmüra uuringu puhul tuleks arvestada, et müranormid kehtivad maa-alale ning erand on

tehtud müratundliku hoone teepoolsele küljele. Seega tuleks olukorra parimaks võimalikuks

hindamiseks müra modelleeringutel ja uuringutes näidata ära nii hoone fassaadidele levivad kui

ka maa-alal levivad müratasemed. Liiklusmüra puhul tuleks mõõtmistel uurida ka maksimaalseid

tasemeid, et oleks võimalik paremini valida eluhoonete heliisolatsiooni, arvestades, et SoM

määruses nr 42 on magamisruumides ööseks sätestatud liiklusmüra normtase uutes hoonetes

tingimusel, et öö jooksul leiab aset vähemalt 5 liiklusjuhtumit, kus müra maksimaalne tase

LpAmax on ületatud.

Tähelepanu tuleks pöörata ka võimalikule kumulatiivsele mürale, uurides olemasolevat olukorda

ning võrreldes seda tulevase olukorraga, kus on kajastatud planeeringu elluviimisel lisanduv

müra. Kui kumulatiivne müra planeeringu elluviimisel suureneb, on asjakohane leida kohe

leevendavaid meetmeid, et planeeringu negatiivne mõju olemasolevale elukeskkonnale oleks

võimalikult väike.

Lisaks eelnevale juhib amet tähelepanu:

 Mürahinnangu koostamisel saab lähtuda keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32

„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“

sätestatust.

 KSH programmis on kirjutatud korduvalt „Terviseameti Põhja talitus“. Amet täpsustab,

et alates 23.11.2018 nimetati talitused ümber regionaalosakondadeks.

 KSH algatamise otsuse punktis 3.4 on kirjutatud „kavandada vähemalt 50%

ärifunktsiooni, st äri- või teeninduspinnad piirkonna elanike teenindamiseks.“

Detailplaneeringu lahendusskeemi kohaselt on märgitud ärifunktsiooniks vähemalt 40%

ja elamumaa vähem kui 60%. Amet juhib tähelepanu, et eelnimetatud informatsioon on

vastuolus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

54840193

[email protected]