Arvamuse edastamine


Justiitsministeerium

07.03.2025


Arvamus karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu kohta

Eelnõu teeb tugeva vajaliku sammu karistusõigusliku jurisdiktisooni laiendamisel ja merealuse taristu kaitseks.
Eelnõus on siiski mõningad kohad, mis on vastuolus KarS-i süsteemiga. Kaaluda võiks kaitse alla võetavate objektide loetelu laiendamist.

Eelnõu § 1 p 2 näeb ette:
„2) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) väljaspool Eesti territooriumi toime pandud riigisaladuse ja salastatud välisteabe käitlemise nõuete rikkumisega seotud süüteo kohta.“;“.

KarS § 7 näeb ette erandid karistusseaduse isikulise kehtivuse osas. Ettepandud muudatus ei puuduta karistusseaduse isikulist kehtivust. Ette pandud erand sobiks KarS § 9 täiendavaks lõikeks.

Eelnõu § 1 p 3 näeb ette:
„3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus Eesti majandusvööndis või mandrilaval toime pandud teo kohta, mis kahjustab Eesti energiavarustust või sideühenduste toimepidevust või Eesti territooriumiga ühendatud liikluskorralduslikku või hüdrotehnilist rajatist.“;“.

KarS § 9 lg 2 reguleerib majandusvööndis ja avamerel toime pandud kuritegude kuulumist Eesti jurisdiktsiooni ilma lisamata vormelit „Teo toimepanemise koha õigusest sõltumata“. Ka eelnõus ette pandud lõikes 3 pole seda lisavormelit vaja.

Eelnõu § 1 p 4 näeb ette:
" 4) paragrahvi 44 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „teisiti“ tekstiosaga „või käesoleva seadustiku eriosa paragrahvis ei ole ette nähtud rahalise karistuse teistsugust ülemmäära.“;“.

Võimalik, et ei ole mõistlik eemalduda printsiibist, et üldosa määrab ära kõigi eriosas kasutatavate karistuste ülempiiri. Ei ole välistatud, et peagi võib lisanduda kuriteokoosseise, mille puhul juriidilise isiku maksimaalne rahaline karistus peab olema ligilähedane ettepandava § 4061 maksimaalse rahalise karistusega. S.t. KarS § 44 lg 8 võiks lubada juriidilise maksimaalse rahalise karistusena 4 miljardit eurot.

Eelnõu § 1 p 6 näeb ette:
„6) seadustikku täiendatakse §-dega 4061 ja 4062 järgmises sõnastuses: § 4061. Merealuse kaabli või torujuhtme kahjustamine
(1) Merealuse elutähtsa energia- või sidekaabli või torujuhtme rikkumise või hävitamise eest – karistatakse kuni kümneaastase vangistusega.“

Kaaluda tuleks, kas see formulatsioon katab ära kõik objektid, mille kaitsmiseks võib olla vaja rakendada karmimat rahalist karistust kui 40 miljonit eurot. Välisriikide seadustes on pandud erisanktsioonide alla ka selliseid objekte:
• avamere tuulepargid
• tõusu- ja laineenergia rajatised
• nafta- ja gaasipuurimisplatvormid
• mereuuringute seadmed ja teaduslikud rajatised
• veealused andmekeskused
• sadamarajatised ja navigatsioonisüsteemid – kriitilise tähtsusega meretranspordi ja julgeoleku jaoks.

Lugupidamisega

Anneli Soo
Karistusõiguse kaasprofessor
Karistusõiguse osakonna juhataja

Jaan Ginter
kriminoloogia emeriitprofessor


Justiitsministeerium

07.03.2025


Arvamus karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu kohta

Eelnõu teeb tugeva vajaliku sammu karistusõigusliku jurisdiktisooni laiendamisel ja merealuse taristu kaitseks.
Eelnõus on siiski mõningad kohad, mis on vastuolus KarS-i süsteemiga. Kaaluda võiks kaitse alla võetavate objektide loetelu laiendamist.

Eelnõu § 1 p 2 näeb ette:
„2) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) väljaspool Eesti territooriumi toime pandud riigisaladuse ja salastatud välisteabe käitlemise nõuete rikkumisega seotud süüteo kohta.“;“.

KarS § 7 näeb ette erandid karistusseaduse isikulise kehtivuse osas. Ettepandud muudatus ei puuduta karistusseaduse isikulist kehtivust. Ette pandud erand sobiks KarS § 9 täiendavaks lõikeks.

Eelnõu § 1 p 3 näeb ette:
„3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus Eesti majandusvööndis või mandrilaval toime pandud teo kohta, mis kahjustab Eesti energiavarustust või sideühenduste toimepidevust või Eesti territooriumiga ühendatud liikluskorralduslikku või hüdrotehnilist rajatist.“;“.

KarS § 9 lg 2 reguleerib majandusvööndis ja avamerel toime pandud kuritegude kuulumist Eesti jurisdiktsiooni ilma lisamata vormelit „Teo toimepanemise koha õigusest sõltumata“. Ka eelnõus ette pandud lõikes 3 pole seda lisavormelit vaja.

Eelnõu § 1 p 4 näeb ette:
" 4) paragrahvi 44 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „teisiti“ tekstiosaga „või käesoleva seadustiku eriosa paragrahvis ei ole ette nähtud rahalise karistuse teistsugust ülemmäära.“;“.

Võimalik, et ei ole mõistlik eemalduda printsiibist, et üldosa määrab ära kõigi eriosas kasutatavate karistuste ülempiiri. Ei ole välistatud, et peagi võib lisanduda kuriteokoosseise, mille puhul juriidilise isiku maksimaalne rahaline karistus peab olema ligilähedane ettepandava § 4061 maksimaalse rahalise karistusega. S.t. KarS § 44 lg 8 võiks lubada juriidilise maksimaalse rahalise karistusena 4 miljardit eurot.

Eelnõu § 1 p 6 näeb ette:
„6) seadustikku täiendatakse §-dega 4061 ja 4062 järgmises sõnastuses: § 4061. Merealuse kaabli või torujuhtme kahjustamine
(1) Merealuse elutähtsa energia- või sidekaabli või torujuhtme rikkumise või hävitamise eest – karistatakse kuni kümneaastase vangistusega.“

Kaaluda tuleks, kas see formulatsioon katab ära kõik objektid, mille kaitsmiseks võib olla vaja rakendada karmimat rahalist karistust kui 40 miljonit eurot. Välisriikide seadustes on pandud erisanktsioonide alla ka selliseid objekte:
• avamere tuulepargid
• tõusu- ja laineenergia rajatised
• nafta- ja gaasipuurimisplatvormid
• mereuuringute seadmed ja teaduslikud rajatised
• veealused andmekeskused
• sadamarajatised ja navigatsioonisüsteemid – kriitilise tähtsusega meretranspordi ja julgeoleku jaoks.

Lugupidamisega

Anneli Soo
Karistusõiguse kaasprofessor
Karistusõiguse osakonna juhataja

Jaan Ginter
kriminoloogia emeriitprofessor