Kopli 101 Tallinn 11712 EESTI Tel 613 5528
reederid.ee I shipowners.ee
Lisaks soovitame üle vaadata Eelnõu § 38 lõikes 6 sätestatud loetelus omadussõna „surnud“
kasutamine koos mõistega laevapere liige (MTööS § 4 lg 1). Meie arvates on keeleliselt
korrektne kasutada omadussõna „surnud“ mõiste laevapere liikme ees, näiteks surnud
laevapere liikme ametikoht laeval, sugu, vanus või teenistusaste jne.
2. Meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenev hüvitise nõue kutsehaiguse või
tööõnnetuse puhul (eelnõu punkt 8)
Kavandatava Eelnõuga planeeritakse lisada meretöö seaduse paragrahvi 391 kaks uut lõiget
11 ja 12. Uus lõige 11 sätestab kohustuse laevapere liikme meretöölepingust või
kollektiivlepingust tulenevate kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud
tervisekahjustuse või surmaga seotud lepingulised nõuded hüvitada viivitamata ja täies
ulatuses. Uue lõikega 12 lisatakse erand, mille kohaselt tuleb olukorras, kui hüvitise täielikku
suurust on laevapere liikme pikaajalise töövõimetuse tõttu raske kindlaks määrata, võib
põhjendamatute raskuste vältimiseks hüvitist maksta mitmes osas.
2.1. Uue sätte MTööS § 391 lg 11 kohaselt tuleb laevapere liikmele maksta hüvitist
„viivitamata ja täies ulatuses“.
ELL-i hinnangul vajab mõiste „viivitamata“ täpsustamist ja selgitust, kas see tähendab kohest
maksmist pärast juhtumit või mõistliku aja jooksul pärast asjaolude väljaselgitamist? Praktikas
on viivitamata väljamakse tegemine raskendatud, kuna töövõime määr ja vähenemise aste
tuleb kõigepealt ekspertarsti poolt kindlaks teha. Eesti laevaomanike praktika näitab, et see
võib olla pikaajaline protsess, mis muudab kohese väljamakse võimatuks.
Rahvusvahelises praktikas on mõnevõrra teistsugune lähenemine tööõnnetustest tingitud
tervisekahjustuse ja surmaga seotud nõuete hüvitamiseks. Hüvitamisele kuuluvad nõuded on
fikseeritud lepingus ja iga vigastus või töövõime vähenemine omab hinda (see on konkreetne
summa või fikseeritud teatud protsendina töövõimetuse kompensatsiooni summast), mis on
paika pandud lepingu sõlmimisel. Ilmselt sarnane lähenemine on üle võetud otse meretöö
konventsiooni Standard A4.2 lõike 8 punkti a sõnastusest. Eestis selline praktika ei ole
levinud, mistõttu viivitamata ja täies ulatuses väljamaksmine ei ole Eesti õiguse järgi teostatav.
Kui Eelnõu muudatus võimaldab hüvitise maksmist pärast töövõime määramist, on selline
täpsustatud kohustus palju selgem. Seetõttu teeme ettepaneku muuta MTööS § 391 lg 11
sõnastust nii, et hüvitised makstakse välja pärast vajalike asjaolude selgumist.
2.2. Uue sätte MTööS § 391 lg 12 kohaselt võib laevapere liikmele maksta hüvitist mitmes
osas, kui hüvitise täielikku suurust on laevapere liikme pikaajalise töövõimetuse tõttu
raske kindlaks määrata.
Eelnõuga lisatakse võimalus maksta hüvitist mitmes osas, kui selle täielikku suurust on raske
määrata pikaajalise töövõimetuse tõttu. Seejuures jääb ebaselgeks, kes määrab, millised
raskused on põhjendatud ja millised mitte. Lisaks vajab täpsustamist mõiste „pikaajaline
töövõimetus“ ja kui pikk peab olema periood, mille jooksul töövõimet hinnata ei ole võimalik?
Kui töövõimet ei ole võimalik hinnata, puudub alus hüvitise määramiseks nii täies ulatuses kui
ka osamaksetena. Lisaks jääb arusaamatuks, kas ja kuidas mõjutab hüvitise maksmise
kohustust asjaolu, et kehtiva õiguse kohaselt maksab ajutise töövõimetuse ajal hüvitist