6
Punkti 6 muudatusega asendatakse paragrahvi 2 lõike 2 punktis 5 sõna „lapse“ sõnaga „õppija“.
Kuna paragrahvi 2 lõikes 1 sätestatakse, et edaspidi kasutatakse lapse ja õpilase koos
nimetamisel mõistet „õppija“ ning muudetav punkt kohaldub nii lapse kui õpilase osas, siis
tuleb mõistet muuta.
Punktis 7 muudetakse paragrahvi 2 lõike 3 punkte 1– 4.
Paragrahvi 2 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: eripedagoogi ülesandeks õpilase arengu-
ja õpioskuste taseme kindlaks tegemine ja tema arengut mõjutavate tegurite ning arengu- ja
õpivajaduste välja selgitamine; vanemate toetamine ning õpetajate juhendamine ja nõustamine
õpilase õppe planeerimisel ja läbiviimisel; alarühma, õpiabirühma- või individuaaltundide
ettevalmistamine ja läbiviimine õppeasutuses. Täiendused on siinkohal allajoonitud. Kuna
edaspidi kohaldatakse AHSi alusel määrust ka lastehoius ja lasteaias, siis lisatakse sättesse ka
arenguvajaduste välja selgitamine. Samuti täiendatakse sätet selliselt, et juhendada ja nõustada
tuleb ka vanemaid, mida praktikas ka tehakse. Lisatakse töö alarühmas, sest lasteaias lapsele
üldise toe rakendamise raames võetakse see mõiste AHSis kasutusele ja võimalik on pakkuda
õpet ka alarühmas. Kuigi ei muudeta kogu sätte sõnastust, siis arusaadavuse huvides
sõnastatakse säte tervikuna uuesti.
Paragrahvi 2 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: logopeedi ülesandeks õppija
kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine, kommunikatsiooni- ja
neelamishäiretega õppijate väljaselgitamine, nende suulise ja kirjaliku kõne arengu toetamine,
neile sobiva suhtluskeskkonna soovitamine, vajadusel alternatiivse suhtlusvahendi vajaduse
hindamine, sobiva vahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, õpetajate ja vanemate
toetamine õppija kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni arendamisel, taastamisel
ning kompenseerimisel. Täiendused on allajoonitud. Logopeedid on pidanud vajalikuks ja
teinud ettepaneku täiendada tööülesandeid neelamisfunktsiooni hindamise ja arendamisega.
Sättesse on tehtud need vajalikud täiendused. Sõnastust täiendatakse ka selliselt, et lisaks
õpetajate toetamisele õppija kommunikatsioonivõime arendamisel, taastamisel ning
kompenseerimisel, tuleb toetada ka lapsevanemaid. Seda ka praktikas tehakse, sest lapse ja
õpilase toetamisel on oluline kaasata ka vanem. Arusaadavuse huvides sõnastatakse säte
tervikuna uuesti.
Paragrahvi 2 lõike 3 punkt 3 muudetakse selliselt, et lisaks õppija nõustamisele nõustatakse ka
vanemat õppija isikliku elu, õppetööga ning vaimse tervisega seotud probleemidega
toimetulekul, tunnetusprotsesside, vaimsete võimete, käitumis- ja suhtlemisoskuste
arendamisel ning õpi- ja karjäärivalikute tegemisel. Seda praktikas ka tehakse, sest õppija
toetamisel on oluline kaasata ka vanem. Mõiste „kool“ asendatakse mõistega „õppeasutus“, sest
see võetakse määruses tervikuna kasutusele ja mõiste hõlmab lastehoidu, lasteaeda, põhikooli
ja gümnaasiumi. Kuna kehtiv määrus kasutab mõisteid „töötaja“ ja „personal“, mis tähistavad
üht ja sama, siis muudatusega ühtlustatakse ka selles osas mõistete kasutust, kasutades läbivalt
mõistet töötaja, sest see on kasutuses AHSis ja PGSis. Arusaadavuse huvides sõnastatakse säte
tervikuna uuesti.
Paragrahvi 2 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: sotsiaalpedagoogi ülesandeks õppija
sotsiaalsete oskuste hindamine ning tema eakohast tegutsemisvõimet takistavate tegurite
analüüsimine, õppija suhtlemis- ja enesekohaste oskuse ja sotsiaalse pädevuse kujundamine ja
toetamine ning lapse koolivalmiduse hindamine; õppeasutuses esilekerkivate sotsiaalsete ja
õpilase koolikohustuse täitmist takistavate probleemide kaardistamine, nende ennetus- ja
lahendustegevuste koordineerimine ja läbiviimine. Täiendused on siinkohal allajoonitud.
Sätesse lisatakse ülesandena suhtlemis- ja enesekohaste oskuste kujundamine ja toetamine ning
lapse koolivalmiduse hindamine. Ülesanne tuleneb AHSist ja alushariduse riiklikust