Siseministri määruse „Korteriühistule kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord “ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Siseministri määruse „Korteriühistule kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib korteriühistule kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse (edaspidi toetus) andmise ja selle kasutamise tingimusi ja korda. Toetuse andmise eesmärk on suurendada korteriühistute toimepidevust kriisiolukorras.
Elanikkonnakaitse arendamise eesmärk on suurendada kogu ühiskonna kerksust, sh inimeste valmidust kriisides toime tulla ja taastuda. Elanikkonnakaitse toimimise aluseks on, et inimesed suudavad end kriisi ajal kuni abi saabumiseni ise kaitsta ning vajaduse korral üksteist aidata. Päästeamet on aastatel 2017, 2019, 2021 ja 2023 tellinud elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuringu. Indeksuuringu pinnalt on näha, et elanikkonna teadlikkus on vähehaaval paranenud (sh hüppeliselt on tõusnud inimeste hulk, kes teadvustavad riigikaitselise olukorra võimalikkust), ent tegelik valmisolek on endiselt madal (kriisideks on täielikult valmis umbes 15% inimestest), seejuures kõige haavatavamad on linnades suurtes kortermajades elavad inimesed.
Rahva- ja eluruumide loenduse loendusmomendi ehk 31. detsembri 2021. aasta seisuga loendati Eestis kokku 47 847 korterelamut. Püsielanikega eluruumidest 69,8% asuvad kortermajades ehk rohkem kui pooled Eesti inimesed elavad korterelamutes. Kõige sagedasem kütteliik on keskküte (65%)1. Korterelamute elanikud, kes sõltuvad olulisel määral elutähtsatest teenustest, on näiteks elektrikatkestuse korral ohustatud nii kütte, vee- kui ka kanalisatsiooni riketest.
Päästeamet soovib parandada korterelamute kriisivalmidust viisil, mis võimaldab inimestel elektrikatkestuste korral oma kodus võimalikult kaua hakkama saada. Määruse alusel antaval toetusmeetmel on positiivne mõju elanikkonna turvalisusele, kuna toetuse andmisega suurendatakse korterelamutes elavate inimeste kriisikindlust ja valmisolekut kauem elektrikatkestuse ajal iseseisvalt toime tulla.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Päästeameti ennetustöö osakonna elanikkonnakaitse ekspert Anni Alev (
[email protected]) ja õigusosakonna õigusloome jurist Kätlin Tänavots (
[email protected]).
Eelnõu koostamisse olid kaasatud Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna nõunik Mari Tikan (
[email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson (
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kadi Parmas (
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 24-st paragrahvist.
Eelnõu esimeses peatükis tuuakse välja üldsätted.
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse korteriühistule kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord. Määruse alusel rahastatakse projekte, mille eesmärk on parandada korterelamute elektriga varustatuse jätkusuutlikkust, ühtlasi panustatakse elektrikatkestustega toimetulekusse ja turvalisema elukeskkonna loomisesse.
Eelnõu §-s 2 tuuakse välja eelnõus kasutatavate terminite sisu.
Lõike 1 kohaselt on projekt käesoleva määruse tähenduses kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga ühekordne tegevus või seotud tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse.
Lõike 2 kohaselt on korterelamu käesoleva määruse tähenduses kolme või enama korteriomandiga igapäevases kasutuses oleva elamu.
Eelnõu § 3 kohaselt on toetuse taotleja korteriühistu. Nõuded taotlejale on toodud välja eelnõu §-s 10.
Eelnõu §-s 4 tuuakse välja, kes menetleb toetuse taotlust (edaspidi taotlus) ja kes on toetuse rahastaja.
Lõike 1 kohaselt menetleb taotlust Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK). Taotluse menetlemine hõlmab taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli ning otsuse tegemist taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise osas. RTK teeb toetuse väljamakse, kontrollib toetuse kasutamist ja tegeleb vajadusel ka toetuse tagasinõudmisega.
Lõike 2 kohaselt on toetuse rahastaja Pääseamet.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetuse andmise eesmärk.
Toetuse andmise eesmärk on suurendada korteriühistute toimepidevust kriisiolukorras. Toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, mis tõstavad korterelamute toimepidevust ja reageerimiskindlust elektrikatkestuse korral. Toetatavad tegevused on nimetatud eelnõu §-s 6. Toetuse andmise tulemusel paraneb korterelamute kriisikindlus ehk tõuseb korterelamutes elavate inimeste võimekus elektrikatkestuste korral iseseisvalt hakkama saada.
Eelnõu §-s 6 reguleeritakse vähese tähtsusega abi. Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, siis tuleb toetuse andmisel järgida komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) või komisjoni määrust (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
Vähese tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi, mille kohta Euroopa Komisjon on leidnud, et see ei mõjuta liikmesriikide vahelist konkurentsi ja kaubandust.
RTK kontrollib seda, kas toetus on vähese tähtsusega abi. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida vähese tähtsusega abi kogusummat. Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel ühele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei tohi toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot. Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel vähese tähtsusega abina üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antav vähese tähtsusega abi koos määruse alusel taotletava toetusega ei tohi ületada kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 750 000 eurot.
Eelnõu teine peatükk reguleerib toetuse andmise aluseid.
Eelnõu §-s 7 sätestatakse toetatavad tegevused.
Lõike 1 kohaselt toetatakse projekti, millega panustatakse eelnõu §-s 5 nimetatud eesmärgi saavutamisse. Eesmärk on toetada selliseid projekte, mis võimaldavad korterelamutes kriisikindlust parandada ja toimepidevust elektrikatkestuste korral suurendada. Toetusega on võimalik katta vaid abikõlblikku kulu. Kulu abikõlblikkust reguleerib eelnõu § 8.
Lõikes 2 tuuakse välja, millistele tegevustele on võimalik toetust anda.
Punktide 1 ja 2 kohaselt toetatakse mobiilse või statsionaarse generaatori soetamist, avariitoite väljaehitamist korterelamu elektripaigaldisele generaatori ühendamiseks ning sellega seotud ehitus- või rekonstrueerimis- ja projekteerimistöid.
Generaator on iseseisvalt elektrienergiat tootev süsteem, mis võimaldab elektriseadmetel töötada elektrikatkestuse ajal. Generaatori soetamisel ja selle kasutamiseks vastavate tööde tegemisel tuleb arvestada ka elektrienergiat vajavate korterelamute süsteemidega, mida on vaja töös hoida, et tagada küte, vesi, ventilatsioon jne. Lisaks tuleb järgida, et projekteerimist ja ehitamist teostav isik oleks pädev ja valmis vajadusel oma pädevust ka vastava tunnistusega tõendama. Kuna generaatorid on erinevate omadustega, siis tuleb generaatori paigaldamisel aluseks võtta vastav juhend. Juhend sisaldab olulist teavet generaatori paigaldamise asukoha, ühendamise, käitamise ja ohutusnõuete kohta.
Punkti 3 kohaselt toetatakse ka käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tööde teostamisele järgneva elektripaigaldise nõuetele vastavuse tõendamist ehk kontrolli teostamist. Elektripaigaldise nõuetele vastavuse tõendamisel tuleb aluseks võtta majandus- ja taristuministri 03. juuli 2015. aasta määrus nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ (edaspidi määrus nr 86). Üldjuhul mõeldakse nõuetele vastavuse tõendamise all elektripaigaldise auditi tegemist, kuid määrus nr 86 sätestab ka teatud erisused. Nimelt sätestab määruse § 11 lõike 4 esimene lause: „Kasutuses olevas nõuetekohases madalpingepaigaldise osas, mille toiteliini ees oleva kaitseaparatuuri nimivool on kuni 35 amprit, ei pea seal tehtud elektritööde järgselt kasutusele võtmisele eelnevat auditit teostama, kui elektripaigaldise ehitaja kinnitab kirjalikult mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ja dokumentatsiooni alusel elektripaigaldise nõuetele vastavust ja kasutamise ohutust.“. Ka generaatori jaoks avariitoitesüsteemi paigaldamine olemasolevasse elektripaigaldisse võib kuuluda selle erisuse alla. Seda juhul, kui generaatori ühendamiseks (avariitoitesüsteemi) paigaldatava toiteahela kaitseaparatuuri nimivool on alla 35 ampri (kaasa arvatud). Sellisel juhul ei ole määruse nr 86 kohaselt audit kohustuslik ja piisab elektritöid teinud ettevõtja kirjalikust kinnitusest teostatud tööde nõuetekohasuse kohta. Võimsamate generaatorite paigaldamisega kaasnevate elektripaigaldises tööde tegemisel on aga audit kohustuslik. Nii audit kui ka kirjalik kinnitus on toetatavad tegevused.
Toetatavate tegevuste juures tuleb tähele panna, et toetust on võimalik taotleda ka ainult generaatori soetamiseks või ainult avariitoite väljaehitamiseks korterelamu elektripaigaldises generaatori ühendamiseks.
Eelnõu § 8 reguleerib kulu abikõlblikkust.
Lõikes 1 tuuakse välja, mis on abikõlblik kulu. Abikõlblik on kulu, mis on tehtud toetuse saaja poolt projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul, vastab projekti eesmärgile ja on vajalik, põhjendatud ning otseselt seotud projekti elluviimisega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega.
Lõike 2 kohaselt on abikõlblik käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt vajaliku teenuse või eseme soetamise kulu. Abikõlblik on seega kulu, mis on seotud mobiilse või statsionaarse generaatori soetamise ning avariitoite väljaehitamise ja sellega seotud ehitus- või rekonstrueerimis- ja projekteerimistöödega. Näiteks on abikõlblik ehitustöö projekteerimiskulu ja ehitustööde eest töö tegijale makstav tasu, sh töö tegija arvel kajastuv ehitusmaterjalide kulu. Abikõlblik on ka ehitus- või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde teostamisele järgneva elektripaigaldise nõuetele vastavuse kontrolliga seotud kulu (peaasjalikult auditi tegemise kulu). Abikõlbliku kulu all mõeldakse teenuse või eseme soetamise kulu, mis on otseselt vajalik projekti elluviimiseks ja projekti eesmärgi saavutamiseks.
Lõike 3 kohaselt kehtivad abikõlbliku kulu kohta järgmised üldtingimused:
1) projekti kulu peab olema tasutud toetuse saaja arvelduskontolt – sularahas kaetud kulud loetakse abikõlbmatuks;
2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega;
3) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile;
4) kulu on tekkinud ja tasutud abikõlblikkuse perioodil.
Lõikega 4 kehtestatakse abikõlbmatute kulude nimekiri. Abikõlbmatute kulude osas on valdavalt tegemist toetuse andmise eesmärgi täitmiseks ebaoluliste või ebasobivate kuludega. Taotleja jaoks on mõistlik ja oluline sellised kulud toetusvahendite ebaotstarbeka kasutamise vältimiseks välistada.
Abikõlbmatud on eelnõu kohaselt järgmised kulud:
1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodud tingimustele;
2) toetuse saaja igapäevane haldus-, transpordi-, sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu;
3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;
4) kulu projekti raamatupidamisele;
5) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;
6) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;
7) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu;
8) vaide- ja kohtukulu;
9) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;
10) püsikulu, sealhulgas töötasu;
11) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks;
12) ootamatu või ettenägematu kulu reserv.
Eelnõu §-s 9 reguleeritakse abikõlblikkuse perioodi.
Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. Perioodi sisse ei arvestata tagasiulatuvalt hüvitatavate projekti ettevalmistamisega seotud kulusid.
Taotleja peab projekti ellu viima abikõlblikkuse perioodi jooksul. See tähendab, et kui toetust antakse näiteks generaatori soetamiseks ja selle ühendamiseks korterelamu elektripaigaldisele, tuleb abikõlblikkuse perioodi jooksul teha vastavad ehitus- või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööd ning soetada vastav seade. Samuti tuleb tasuda kõik teenuse tellimusega kaasnevad kulud.
Lõike 2 kohaselt algab abikõlblikkuse periood taotluse esitamisest ja lõppeb kõige hiljem 30. novembril taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastal. Abikõlblikkuse perioodi ei saa pikendada, sest vastavaks eelarve aastaks eraldatud rahalised vahendid tuleb ära kasutada taotlusvooru väljakuulutamise eelarve aasta jooksul.
Eelnõu § 10 sätestab taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäära.
Lõike 1 kohaselt kujuneb toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) eelarve vastavalt riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele kalendriaasta kohta. Taotlusvooru eelarve kinnitab Päästeamet. Päästeamet eraldab toetust nendest vahenditest, mida saadakse iga-aastaselt eelarvelistest vahenditest või väljaspool eelarvet ühekordselt sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest. Taotlusvoor kuulutatakse välja vastavaks kalendriaastaks, kui sihtotstarbelisi vahendeid eraldatakse.
Korteriühistutele mõeldud toetuste eelarve aastaks 2025 on ligi 1,16 miljonit eurot.
Lõike 2 kohaselt on toetuse ülemmäär 10 000 eurot toetuse saaja kohta. Toetuse määr on 100% projekti toetatavate tegevuste abikõlblikest kuludest ja taotletav toetus saab olla maksimaalselt 10 000 eurot. Seega, kui projekti elluviimiseks kulub suurem summa, tuleb arvestada sellega, et ülemmäärast suuremat summat kinni ei maksta.
Eelnõu kolmandas peatükis tuuakse välja nõuded taotlejale ja taotlusele.
Eelnõu §-s 11 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõike 1 järgi peab taotleja korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti olema füüsiliste isikute omandis. Ühel korteriomandil võib olla mitu erinevat füüsilisest isikust omanikku, kuid oluline on, et korterelamus asuvatest korteriomanditest 80 protsenti kuuluksid füüsilistele isikutele. 80 protsendi nõue on seatud seetõttu, et toetus on mõeldud korterelamus füüsilistest isikutest elanike kriisikindluse parandamiseks elektrikatkestuste korral. Toetuse andmise eesmärk ei ole ärieesmärkidele suunatud projektide toetamine.
Lõikes 2 nimetatakse nõuded, millele taotleja peab vastama. Eelnõus nimetatud nõuded peavad tagama, et taotleja on seaduskuulekas ja suuteline projekti eelnõukohaselt ellu viima.
Punkti 1 kohaselt ei tohi taotlejal olla riiklikku maksu- ega maksevõlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on täies ulatuses ajatatud. Punkti 2 kohaselt ei tohi taotleja suhtes olla algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust. Taotleja ei tohi olla ka sundlõpetamisel ja tal peab puuduma kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus. Punkti 3 kohaselt peab taotleja olema täitnud taotluse esitamise ajaks nõuetekohaselt majandusaasta aruande esitamise kohustuse. Majandusaasta aruande esitamise nõue näitab, kas taotleja on oma hoolsuskohustuse täitnud. Punkti 4 kohaselt ei tohi taotleja seaduslikku esindajat olla karistatud majandusalase, ametialase, varavastase, avaliku korra, riigi julgeoleku või avaliku usalduse vastase süüteo eest. Kui teda on karistatud, siis peavad tema karistusandmed karistusregistrist olema kustutatud. Majandusalaste süütegude all mõeldakse, et taotleja seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku §-des 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust.
Kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaks ja nõutud summas (punkt 5). Kui taotleja on varem sõlminud Päästeametiga riigieelarvelise toetuse lepingu, peab ta olema täitnud seda nõuetekohaselt (punkt 6). Punktis 6 nimetatud nõude kontrollimiseks peab RTK tegema koostööd Päästeametiga, sest vaid Päästeametil on vastav info võimaliku lepingu ja selle täitmise kohta.
Eelnõu §-s 12 kehtestatakse nõuded taotlusele.
Lõike 1 kohaselt peab taotleja toetuse taotlemiseks esitama taotluse koos lisadokumentidega. Taotlus peab olema eesti keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab RTK-l kontrollida taotluse vastavust eelnõus toodud nõuetele.
Lõikes 2 tuuakse välja, milliseid andmeid ja lisadokumente peab taotlus sisaldama.
Taotlus peab sisaldama taotleja nime, registrikoodi, korterelamu ehitisregistri koodi, aadressi, telefoni numbrit, e-posti aadressi ja arvelduskonto numbrit (punkt 1). Lisaks peaks kirjas olema taotleja kontaktisik ja tema telefoni number ning e-posti aadress (punkt 2). Taotluses peab kirjas olema ka projekti nimi ja eesmärk (punkt 3), mida soovitakse toetuse abil saavutada. Punkti 4 kohaselt tuleb välja tuua planeeritavate tegevuste kirjeldus ja punkti 5 kohaselt peab kirjas olema projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa.
Punkti 6 kohaselt peab taotlus sisaldama kinnitust eelnõu § 11 lõikes 3 nimetatud nõuetele vastamise osas. See tähendab, et taotleja peab andma kinnituse näiteks selle kohta, et tal ei ole riiklikku maksu- ega maksevõlga, tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ja ta on taotluse esitamise ajaks esitanud nõuetekohaselt majandusaasta aruande. Punkti 7 kohaselt peab juures olema ka korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus toetuse taotlemiseks ja sellega kaasnevate kohustuste täitmiseks. Korteriomanike üldkoosoleku tingimusi reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 20.
Lisaks tuleb juurde lisada kehtiv elektripaigaldise audit, mis peab vastama määruse nr 86 nõuetele (punkt 8) ning tõendama, et elektripaigaldis vastab nõuetele. Nõue, et esitada tuleb korterelamu ühiskasutuses oleva elektripaigaldise audit, on mõistlik ja vajalik, et vältida võimalikke ohuolukordi, kus generaator on ühendatud ohtlikku või puudustega elektripaigaldisse. Elektripaigaldis on kõrgendatud ohu allikas. Kui elektripaigaldis ei ole korras, on see risk nii inimesele kui ka varale. Nõuetele vastav elektripaigaldise audit, mis tõendab, et elektripaigaldis vastab kehtivatele nõuetele, aitab tagada elektrisüsteemi turvalisuse, töökindluse ja vastavuse kehtivatele normidele, ühtlasi aitab ennetada tulekahjusid ja muid õnnetusi. Oluline on tähele panna, et abikõlblikuks kuluks ei loeta kehtiva elektripaigaldise auditiga seotud kulusid (need on tehtud enne taotluse esitamist), vaid projekti käigus avariitoite väljaehitamise järgselt tehtava elektripaigaldise auditi kulu.
Punkti 9 kohaselt tuleb taotluses esitada võrreldavad hinnapakkumused, mis peavad olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ühesuguse lähteülesande järgi hinnapäringu tulemusel (nt projekteerimistööd, ehitustööd, esemete ost jne). Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate hinnapakkumuste saamiseks, millega tagada optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega, mis tähendab, et ühe ettevõtte esitatud pakkumusega üldjuhul piirduda ei saa (sh juhtudel, kus pakkujad on näiteks pakkumiste esitamisest loobunud). Oluline on, et pakkumuste võtmise protsess oleks selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja on selle dokumenteerinud. Hinnapäringust peab nähtuma, millise kauba või teenuse ostmiseks pakkumust soovitakse saada ning pakkumuses peab olema märgitud pakutav kaup või teenus, maksumus, pakkumuse kehtivusaeg, pakkumuse esitamise kuupäev ja koostaja nimi. Elektrisüsteemi projekteerimist ja ehitamist teostav isik peab olema pädev ja vajadusel olema valmis oma kompetentsust tõendama ka kutse- või pädevustunnistusega. Hinnapakkumused on olulised taotletava toetuse summa määramisel. Taotleja peab taotluses tooma välja projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletava toetuse summa (punkt 5).
Kui kahte sõltumatut hinnapakkumust ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb taotluses esitada sellekohane põhjendus (lõige 3). Kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb selgitada, millised olid kriteeriumid ja millised tegurid mõjutasid otsuse tegemist. See võimaldab menetlejal hinnata, kas tehtud otsus ja selle aluseks olev põhjendus on mõistlik ja põhjendatud. Kui kahte sõltumatut hinnapakkumust pole võimalik esitada, tuleb põhjenduses välja tuua, kas ja millal taotleja hinnapakkumusi küsis. Põhjenduses toodud väited saavad toetuda usaldusväärsetele tõenditele või andmetele.
Punkti 10 kohaselt tuleb esitada teave, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi toetusmeetmest (taotleja taotleb samaaegselt toetust näiteks Kredex´st korterelamu rekonstrueerimiseks vms).
Lõikes 4 nimetatakse asjaolud, mille kohta peab taotleja andma taotluses kinnituse, et on nendest teadlik.
Punkti 1 kohaselt peab taotleja kinnitama, et ta on teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Taotleja võtab endale toetuse saamisega kohustuse tagada projekti elluviimine. Näiteks peab taotleja abikõlblikkuse perioodil tegema taotluses märgitud toetatavad tegevused ja kandma need kulud taotleja kontolt kas ülekandega või pangakaardiga. Taotleja peab ka läbima Päästeameti elanikkonnakaitse koolituse (eelnõu § 23 lõike 2 punkt 9) ja esitama menetlejale projekti elluviimise aruande (eelnõu § 21).
Punkti 2 kohaselt peab taotleja kinnitama, et on teadlik, et saades toetust, avalikustatakse talle toetuse andmisega seotud andmed (toetuse saaja nimi, toetuse summa) RTK veebisaidil.
Punkti 3 kohaselt peab taotleja andma kinnituse, et ta on teadlik tagasinõutud toetuse tagasimaksmise kohustusest. Käesoleva toetuse puhul on tegemist avaliku sektori rahaga ja selle raha kasutamiseks on eelnõus kehtestatud tingimused. Kui toetuse saaja rikub eelnõuga kehtestatud tingimusi, nõuab menetleja toetuse tagasi osaliselt või täielikult vastavalt rikkumise raskusele. Toetuse tagasinõudmise tingimused on sätestatud eelnõu §-s 22.
Punkti 4 kohaselt peab taotleja kinnitama, et ta on teadlik, et talle edastatakse haldusaktid, dokumendid ja muu teave elektroonselt.
Punkti 5 kohaselt peab taotleja kinnitama, et on teadlik sellest, et toetuse kasutamise üle teostatakse kontrolli. Kontroll teostatakse selleks, et veenduda, kas toetust on kasutatud vastavalt nõuetele (toetusest on rahastatud toetatavaid tegevusi ja seda kinnitab asjakohane dokumentatsioon).
Eelnõu neljandas peatükis reguleeritakse taotluse esitamist ja menetlemist ning taotluse kohta otsuse tegemist.
Eelnõu §-s 13 reguleeritakse taotlusvooru avamist ja taotluste esitamist.
Lõike 1 järgi kuulutab RTK taotlusvooru välja oma veebisaidil ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis. Seejuures avaldatakse ka taotlemise algusaeg ja taotlusvooru eelarve.
Lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus ja selle lisadokumendid RTK e-toetuse keskkonnas taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Esindusõiguslik isik on näiteks juhatusse valitud isik, kelle volitused on kehtivad ja nähtavad äriregistrist.
Eelnõu § 14 reguleerib taotluse menetlemist.
Lõike 1 kohaselt koosneb taotluse menetlemine taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
Lõike 2 kohaselt menetleb RTK taotlusi nende esitamise järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.
Eelnõu § 15 reguleerib taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.
Lõike 1 kohaselt kontrollib RTK esitatud taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja vastavust määruses sätestatud nõuetele.
Lõikes 2 märgitakse, et kui taotleja või taotluse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitab RTK sellest taotlejat ja määrab tähtpäeva nende kõrvaldamiseks. HMS-i § 15 lõige 2 sätestab, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.
Seega, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotluses esinevad puudused, tuleb taotlejal etteantud tähtpäevaks taotlust täiendada või muuta. Taotlejale edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist või täiendamist, ning tähtpäev puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Kui taotleja ei ole antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, tehakse tema taotluse osas taotluse rahuldamata jätmise otsus (vt ka eelnõu § 16).
Eelnõu §-s 16 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine.
Lõike 1 kohaselt teeb RTK taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 14 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. RTK-l on kohustus enne otsuste tegemist kontrollida taotleja ja taotluse vastavust eelnõus sätestatud nõuetele. Ühtlasi peab RTK kontrollima esitatud andmeid, näiteks kinnistusraamatust või äriregistrist. Otsuste tegemiseks ette nähtud aeg on vähim, mille jooksul jõuab taotlusi menetleda.
Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud nõuetele.
Lõige 3 sätestab taotluse rahuldamise otsuses märgitavad andmed. Otsuses tuleb välja tuua:
1) otsuse kuupäev;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;
5) toetuse väljamaksmise tingimused;
6) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
Lõike 4 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele ja taotleja pole puudust menetleja määratud tähtpäevaks kõrvaldanud. Näiteks ei ole esitatud kehtivat elektripaigaldise auditit, mis tõendab, et elektripaigaldis vastab nõuetele, või korteriomanike üldkoosoleku otsust ning seda puudust pole menetleja poolt määratud tähtpäevaks kõrvaldanud.
Lõige 5 sätestab taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitavad andmed. Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmed:
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
Lõike 6 kohaselt teavitatakse taotlejat taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
Eelnõu § 17 kohaselt sulgeb menetleja taotlusvooru, kui toetuste jagamiseks määratud eelarve ulatuses on toetuste rahuldamise otsused tehtud. Taotlusvooru sulgemisest teavitatakse menetleja veebisaidil.
Eelnõu viiendas peatükis reguleeritakse toetuse kasutamist ja selle tagasinõudmist.
Eelnõu § 18 kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja ettemaksuna 100% ulatuses taotletud summast toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et toetuse saaja saab toetuse summa ettemaksuna, et saaks katta toetatavate tegevustega seotud kulud.
Eelnõu § 19 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist.
Lõikes 1 on märgitud, et kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja esitama RTK-le põhjendatud muutmistaotluse.
RTK peab seejuures iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldusega. Muutmine toimub toetuse saaja algatusel ja juhul, kui on vaja muuta projekti tegevusi või eelarvet (näiteks projekti maksumus kallineb). Projekti tegevuste osas võib muutmistaotlus tulla kõne alla, kui näiteks selgub, et generaatori tarneaeg on väljaspool abikõlblikkuse perioodi ja tuleb soetada teise võimsusega generaator ning teha vajalikud ehitustöö muudatused. Muutmistaotlus tuleb ka siis esitada, kui toetuse saaja soovib loobuda taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetatavast tegevusest.
Muutmistaotluse esitamise põhjuseks võib olla ka olukord, kui toetuse saaja näeb, et abikõlblikkuse perioodil ei saa näiteks elektripaigaldise audit valmis. Oluline on märkida, et kui toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi abikõlblikkuse perioodil teinud, siis menetleja aruannet ei kinnita (§ 21 lõige 5) ja aruande mitte kinnitamisega kaasneb toetuse tagasinõudmine (§ 22 lõike 1 punkt 4).
Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugi kõiki tulemuse saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud igal juhul ja alati nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist kinnihoidmist.
Lõike 2 kohaselt tuleb muutmistaotlus esitada enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva ja muudatus peab olema teostatav jooksva aasta 30. novembriks.
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.
Lõike 3 kohaselt on RTK-l õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus:
1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise abikõlblikkuse perioodil;
2) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;
3) ei ole põhjendatud;
4) ei ole taotlusvooru eelarve mahu tõttu võimalik.
RTK saab seega näiteks keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud muudatuse korral on oodatava tulemuse saavutamine kaheldav või projekti tegevuste lõpetamine projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul muutmistaotlust ei rahuldata ja taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks (vt § 20 lõike 1 punkt 2). Muutmistaotlust ei saa rahuldada kui juhul, kui taotluste menetlemise käigus on taotlusvooru eelarve ammendunud.
Lõike 4 kohaselt otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise RTK viie tööpäeva jooksul muutmistaotluse saamisest arvates. Muutmistaotluse esitamisel tuleb RTK-l läbi töötada dokumendid ja vajadusel küsida täiendavat infot taotlejalt ning hinnata, kas võivad esineda käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud asjaolud.
Lõike 5 kohaselt võib toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmistaotlust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele või teenusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümne protsendi võrra võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga. Kui projekti eelarve suureneb, katab selle toetuse saaja.
Eelnõu §-s 20 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist.
Lõike 1 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata;
2) toetuse saaja esitab taotluse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
Lõike 2 kohaselt tuleb toetuse saajal saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
Eelnõu §-s 21 kehtestatakse aruande esitamise ja kinnitamise põhimõtted.
Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale projekti elluviimise aruande esitamise kohustus läbi e-toetuse keskkonna. Toetuse saaja peab esitama e-toetuse keskkonna kaudu RTK-le esindusõigusliku isiku poolt digiallkirjastatud projekti elluviimise aruande koos abikõlblike kulusid tõendavate dokumentidega. Aruanne tuleb täita vastavalt etteantud vormile. Aruandes on oluline välja tuua teostatud projekti tegevused, aga ka näiteks Päästeameti elanikkonnakaitse koolituse läbimine.
Abikõlblik kulu on tõendatud, kui toetatav tegevus on tehtud ehk kaup on kätte saadud või teenus osutatud ja seda kinnitab vastav dokument. Reeglina on selleks tööde või asja üleandmise-vastuvõtmise akt, kirjavahetus, saateleht, arve või leping, kui see kajastab teavet üleandmise kohta. Toetatavad tegevused on nimetatud eelnõu § 7 lõikes 2.
E-toetuse keskkonnas tuleb täita kuludokumentide read, mida RTK kontrollib.
Lõike 2 kohaselt tuleb aruanne esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui jooksva aasta 15. detsembriks.
Lõikes 3 sätestatakse, et kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb menetleja ettepaneku kõrvaldada puudused üldjuhul viie tööpäeva jooksul.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui projekti elluviimise kulu oli väiksem kui ettemakstud toetuse summa, saadab menetleja toetuse saajale info kasutamata toetuse jäägi tagastamiseks. Toetuse saaja peab kasutamata toetuse jäägi menetleja määratud tähtpäevaks tagastama. Kui pärast toetuse rahuldamise otsuse alusel ettemakse saamist selgub, et tegelik projekti elluviimise kulu ehk maksumus on väljamakstud toetuse summast (projekti eelarvest, mis märgiti taotluses) väiksem, peab toetuse saaja kasutamata toetuse jäägi tagastama.
Lõikes 5 sätestatakse, et RTK ei kinnita aruannet, kui:
1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi eeltoodud otsuses määratud tähtajaks teinud või toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei ole tõendatud;
3) toetuse saaja ei ole läbinud temast sõltuval põhjusel Päästeameti elanikkonnakaitse koolitust aruande esitamise ajaks. Päästeameti elanikkonnakaitse koolituse läbimine on üks toetuse saaja kohustusest (vaata lähemalt eelnõu § 23 lõike 2 punkti 9 selgitust). Koolituse läbimise osas annab Päästeamet menetlejale vastava info.
Lõikes 6 sätestatakse, et RTK kinnitab aruande 10 tööpäeva jooksul nende e-toetuse keskkonda esitamisest arvates.
Eelnõu §-s 22 reguleeritakse toetuse tagasinõudmist. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse saamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui esineb toetuse tagasinõudmise alus. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusaktiga HMS tähenduses.
Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta.
Punkti 1 kohaselt nõuab RTK toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmnevad asjaolud, mille korral oleks jäetud taotlus rahuldamata. Selline olukord võib esineda näiteks siis, kui selgub, et taotlus või taotleja ei vasta määruses esitatud nõuetele ja taotlus oleks jäetud nende asjaolude teadmisel rahuldamata (puudus kehtiv elektripaigaldise audit või korteriomanike üldkoosoleku otsus jne).
Punkti 2 alusel nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud määruse nõudeid või taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimusi. Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui toetuse saaja pole järginud abikõlbliku kulu tingimusi.
Toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi ka siis, kui taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil (punkt 3).
Punkti 4 kohaselt nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi ka juhul, kui menetleja eelnõu § 21 lõike 5 kohaselt aruannet ei kinnita.
Lõike 2 kohaselt tuleb RTK-l põhjendada toetuse tagasinõudmise määra tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses. Tagasinõudmise määra puhul on tegemist kaalutusõigusega ja selle otsuse kujunemine peab olema toetuse saajale arusaadav. Arvestada tuleb HMS § 3 lõikes 2 sätestatud proportsionaalsuse ja HMS § 4 lõikes 2 sätestatud kaalutlusõiguse teostamise põhimõtetega. Kaalumisel on oluline arvesse võtta nii toetuse tagasinõudmise alust ehk põhjust kui ka selle mõju – näiteks peab lähtuma sellest, kas ja kui suures ulatuses toetuse saaja poolt tehtud tegevused on abiks kriisiolukorras toimepidevuse tagamisel. Toetuse tagasinõudmise määr oleneb rikkumise raskusest.
Lõige 3 sätestab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses esitatavad andmed. Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse tegija nimi;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi ja registreerimisnumber;
4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
5) tagasinõutava toetuse määr;
6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;
7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;
8) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
Lõike 4 kohaselt saadab RTK tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale elektrooniliselt. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab HMS-i § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes HMS-i § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.
Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teadaolevaid asjaolusid selgitada ja RTK on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.
Lõikes 5 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava.
Lõike 6 kohaselt teeb menetleja ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ja määrab selles kindlaks ajatamisperioodi kümne tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
Eelnõu kuues peatükk reguleerib poolte õigusi ja kohustusi.
Eelnõu §-ga 23 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.
Lõikes 1 nimetatakse toetuse saaja õigused.
Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada RTK-le taotlus, et teha projekti tegevustes või eelarves põhjendatud muudatusi (nt generaatori tarneaeg on väljaspool projekti ja tuleb soetada teise võimsusega generaator ja sellest tulenevalt vajavad avariitoite ehitustööd ümberprojekteerimist vms).
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus toetuse saamisest loobuda või see tagastada.
Lõike 2 punktides 1-9 loetletakse toetuse saaja kohustused, mida tuleb järgima hakata pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja esitama menetlejale ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul nõutud teabe. See nõue hõlmab sisuliselt arusaadavate selgituste andmist, õigete ja täielike andmete ning nõutud dokumentide tähtaegset esitamist.
Toetuse saaja on kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja pangadokumendid, et veenda menetlejat, et tegemist ei ole näiteks pettusega. Kui selgub, et taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil, on RTK kohustatud toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõudma (vt eelnõu § 22).
Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavalt. Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad abikõlblikena.
Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa menetleja kontrolltegevusele. Toetuse saaja peab võimaldama menetlejal kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet, eset ja teostatud tööd, sealhulgas võimaldama kontrolli läbiviijale juurdepääsu projektiga seotud ehitisse, selle osasse ja territooriumile.
Toetuse saaja peab säilitama taotluse ja projekti elluviimise dokumente ja teavet raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt (punkt 4).
Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja teavitama RTK-d, kui toetuse saaja esitatud andmed on muutunud või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse täitmist. RTK-d tuleb teavitada ka sellest, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus või vältimatus, et projekti ei viida ellu või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas (punkt 6). Mõlemal juhul tuleb RTK-d teavitada viivitamata ja kirjalikult. RTK hindab saadud teabe alusel, kas ja kuidas projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega edasi liigutakse.
Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses kajastatud summaga.
Punkti 8 järgi peab toetuse saaja läbima Päästeameti elanikkonnakaitse koolituse aruande esitamise ajaks. Kui on soetatud generaator, on oluline, et maja elanikud ka teaksid, millal ja kuidas seda kasutada. Koolituse tellimiseks tuleb kirjutada aadressile
[email protected]. Koolituse viib läbi Päästeamet ja see tuleb läbida enne aruande kinnitamist. Koolitust on võimalik läbida ka veebis. Formaat lepitakse iga kord eraldi kokku.
Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja tegema ka muid eelnõus sätestatud toiminguid. Näiteks peab toetuse saaja tagastama toetuse, kui esineb eelnõu § 22 lõikes 1 nimetatud olukord ja menetleja esitab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse. Toetus tuleb täielikult või osaliselt tagastada toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses nimetatud arvelduskontole. Toetuse saajal on võimalik taotleda tagasimaksmise ajatamist.
Eelnõu §-ga 24 kehtestatakse RTK õigused ja kohustused.
Lõike 1 kohaselt on RTK-l õigus:
1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente;
2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet või eset ja tehtud töid.
Lisaks sellele, et RTK-l on õigus kontrollida projekti elluviimist ja nõuda asjakohaste andmete esitamist, on RTK-l õigus teha abikõlblike kulude kontrolli ka toetuse saaja juures kohapeal (vt ka käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 5). Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas projekti tegevuste toimumist ja edenemist, projekti kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus on võimalik kontrollida ka abikõlblike kulude kohta esitatud dokumentide vastavust originaalile.
Lõike 2 punktides 1–5 kehtestatakse RTK kohustused.
Punkti 1 kohaselt peab RTK juhendama taotlejat ja toetuse saajat nii toetuse andmise kui ka toetuse kasutamise küsimustes. See tähendab, et taotlejal ja toetuse saajal on õigus saada RTK-lt vajalikku lisateavet ja selgitusi toetuse taotlemise, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise, aga ka toetuse kasutamise kohta. Antud punkt hõlmab ka teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse saaja kohustustega.
Punkti 2 kohaselt peab RTK edastama taotlejale ja Päästeametile taotlust puudutava otsuse ja toetuse tagasinõudmise korral toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse. Taotlust puudutav otsus tähendab taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise või taotluse rahuldamise muutmise otsust. Kuivõrd Päästeamet on toetuse rahastaja, peab tal olema ülevaade sellest, kuidas on toetuse summasid RTK otsuste alusel kasutatud.
RTK peab korraldama ka toetuse väljamaksmise (punkt 3) ning kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas teostama vajadusel kohapealseid kontrolle (punkt 4). Lisaks tuleb teha muid eelnõus sätestatud toiminguid (punkt 5).
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023).
Riigiabi andmise analüüs
Kuna riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõige 1 ei anna, tuleb otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, lähtuda järgmistest kriteeriumidest:
• abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
• abimeetmel on valikuline iseloom st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;
• abimeede annab eelise abi saajale;
• abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel2.
Riigiabiga on tegemist juhul, kui abi vastab kõigile neljale kriteeriumile. Kõnealune abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Tegemist on kohaliku mõjuga. Kuivõrd korteriühistutele antav toetus ei täida seega kõiki riigiabi kriteeriume, ei käsitleta käesoleva eelnõu raames jagatavat toetust riigiabina.
Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis3. Oluline pole isegi see, kas asutus või üksus on asutatud eesmärgiga teenida kasumit. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Eestis võib riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjateks peale tavapäraste äriühingute ka mittetulundusühinguid, seltsinguid, kohaliku omavalitsuse üksusi ja teisi ametiasutusi. Seda siiski vaid eeldusel, et nad pakuvad vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiksid turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid4.
Käesoleva määruse kohaselt on abi ehk toetuse taotlejaks korteriühistu. Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omaniku5. Korteriühistud ei ole eelduslikult asutatud eesmärgiga teenida kasumit ja tegeleda majandustegevusega. Lisaks, eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt peab taotleja korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti olema füüsiliste isikute omandis. Ülejäänud 20% ulatuses võivad siiski vähemalt teoorias olla registreeritud firmad, kes tegelevad majandustegevusega. Siiski tuleb märkida, et antud abimeede ei ole suunatud ettevõtjatele, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks. Käesoleva määruse alusel antav toetus on mõeldud selleks, et korterelamus elavate inimeste ehk füüsiliste isikute toimetulekut elektrikatkestuste korral parandada ja kriisikindlust parandada.
4. Määruse mõjud
4.1 Sotsiaalne ja majanduslik mõju
Sihtrühm
Korteriühistud. Rahva- ja eluruumide loenduse loendusmomendi ehk 31. detsembri 2021. aasta seisuga loendati Eestis kokku 47 847 korterelamut.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Toetuse andmisega suurendatakse korterelamutes elavate inimeste iseseisvat hakkamasaamist ja vähendatakse sõltuvust elutähtsast teenusest. Toetuse andmisega suurendatakse korteriühistute toimepidevust elektrienergia katkemise korral. Toetuse abil on võimalik muuta korterelamud ohutumaks, mh tõuseb eelduslikult korterelamutes inimeste ohuteadlikkus. Mõju ulatus on pigem väike, kuivõrd sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus on eelduslikult väike, kuivõrd elektrikatkestused leiavad aset pigem harva. Eelnõu rakendamisega kaasneb sihtgrupile positiivne mõju, kuna korterelamutes paraneb elektrikatkestuste korral elektrienergia kui elutähtsa teenuse toimepidevus. Lisaks tõstab Päästeameti poolt läbiviidav elanikkonnakaitse koolitus korterelamu elanike teadlikkust ja valmisolekut kriisiolukordadeks. Koolituse läbimine aitab inimestel paremini mõista, kuidas käituda erinevates kriisiolukordades, mis võivad olla seotud nii elektrikatkestuste kui ka muude ootamatute sündmustega.
Oluline on märkida, et taotlusvooruga luuakse korteriühistutele võimalus kindla eesmärgi jaoks toetust taotleda, kuid taotlusvooru avamine ei too korteriühistutele kaasa lisakohustusi, kui nad selles osaleda ei soovi. Seega, kui korteriühistu ei soovi toetust taotleda, ei kaasne ka kohustusi.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline.
4.2. Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm I
Päästeamet. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Eelnõuga ei kaasne Päästeametile olulist töökoormuse kasvu, kuna toetuse andmisega seotud tegevusi teeb kokkuleppe alusel RTK. Päästeameti roll piirdub taotlusvooru eelarve kinnitamise ja elanikkonnakaitse koolituse tegemisega toetuse saajale. Võrreldes Päästeameti kõigi ülesannetega on mõju ulatus seega väike – erilisi muutusi ei kaasne ja puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus on eelduslikult väike kuni keskmine ja oleneb sellest, kui palju taotlejaid on. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad või on vähesed.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline.
Sihtrühm II
RTK. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Eelnõu rakendamisega kaasneb mõningane töökoormuse kasv, kuid kuna taotluste menetlemine ei ole RTK jaoks uus tegevus, ei teki otsest tarvidust muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks ja vajadust lisatöökohtade järele. RTK teeb määruse kohaselt toetuse andmisega seotud tegevusi, st menetleb taotlusi Päästeametiga sõlmitud kokkuleppe alusel. Mõju ulatus ja sagedus on eelduslikult väike kuni keskmine ja oleneb sellest, kui palju taotlusi esitatakse. Negatiivse iseloomuga mõjud on vähesed – taotluste menetlemine tähendab küll teatud töökoormuse kasvu, kuid sisuliselt uusi ülesandeid asutusele ei lisandu. Võimalik negatiivne mõju oleneb ka sellest, kui palju taotlusi menetlema peab.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Taotlusi rahastatakse Päästeameti eelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid. Määruse rakendamisega seotud tegevusi ehk taotlusi menetleb RTK. Päästeamet tellib RTK-lt eelnimetatud teenuse.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõuga ei kaasne lisategevusi, mistõttu ei ole vaja planeerida eelnõuga kohanemiseks lisaaega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, RTK-le ja Eesti Korteriühistute Liidule.