(EIS) algatatud kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määrus nr 27

„Testide andmekogu asutamine ja põhimäärus“

Lisa

(Vabariigi Valitsuse … … 2025 määruse nr … sõnastuses)

Lõpueksamite, testide, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja

kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmekogu andmete koosseis

1. Füüsiline isik

1.1. Füüsilise isiku andmed

1.1.1. Isikukood

1.1.2. Eesnimi

1.1.3. Perekonnanimi

1.1.4. Sugu

1.1.5. Koolijuhi tunnus

1.1.6. Õppeained

1.1.7. Sünniaeg

1.2. Rolli „õpilane” andmed

1.2.1. Õpilase õppekeel

1.2.2. Lõpetamisaasta

1.2.3. Paralleeli tähis

1.2.4. Õpingute staatus (kas õpib või on lõpetanud)

1.2.5. Isikule väljastatud lõputunnistuse number

1.2.6. Lõputunnistuse väljastamise kuupäev

1.2.7. Õpilase õppevorm

1.2.8. Õppekava

1.2.9. Klass, klassi liik või kursus

1.2.10. Hariduslik erivajadus

1.2.11. Märge uussisserändaja (IÕK alusel õppija) kohta

1.2.12. Koolivälise meeskonna märgitud erivajadused

1.2.13. Toe liik

1.2.14. Tugiteenused

2

1.2.15. Käitumise tugikava

1.2.16. Koduõpe

1.3. Rolli „sooritaja” andmed

1.3.1. Testi sooritajaks registreerimise aeg

1.3.2. Testi sooritajaks registreerimise viis

1.3.3. Eesnimi, mida isik kasutas testi sooritamise ajal

1.3.4. Perekonnanimi, mida isik kasutas testi sooritamise ajal

1.3.5. Keel, milles test sooritatakse või sooritati

1.3.6. Märge testi sooritustasu tasumise kohta

1.3.7. Erivajadustega sooritaja kontaktisiku nimi

1.3.8. Erivajadustega sooritaja kontaktisiku e-posti aadress

1.3.9. Viimane registreerimise kohta teate saatmise aeg

1.3.10. Viimane soorituskoha kohta teate saatmise aeg

1.3.11. Viimane e-postiga teavitamise aeg

1.3.12. Märkused sooritaja kohta

1.3.13. Sünnikoht (rahvusvaheliselt tunnustatud prantsuse keele (DELF B1- ja B2-taseme) ja

saksa keele (Goethe-Zertifikat) eksami sooritaja)

1.3.14. Rahvus (rahvusvaheliselt tunnustatud prantsuse keele (DELF B1- ja B2-taseme)

eksami sooritaja)

1.4. Rolli „vaatleja” andmed

1.4.1. Kuupäev, mil vaatleja läbis viimase koolituse

1.4.2. Märge vaatlejaks olemise kohta

1.4.3. Vaatlemise keeled

1.5. Rolli „hindaja” andmed

1.5.1 Suulise hindamise keeled

1.5.2 Kirjaliku hindamise keeled

1.6. Panga- ja palgaandmed

1.6.1. Arvelduskonto number

1.6.2. II pensionisambaga liitumise märked (jah/ei) ning (2%/3%)

1.6.3. Pensionäriks olemise märge/staatus (jah/ei)

3

1.6.4. Ravikindlustuse olemasolu märge (jah/ei)

1.7. Füüsilise isiku kontaktandmed/sidevahendid

1.7.1. Füüsilise isiku e-posti aadress

1.7.2. Füüsilise isiku telefoninumber

1.7.3. Isiku aadress

1.8. Isiku nõusolekud teatud rollide täitmiseks

1.8.1. Kinnitus vaatlejaks olemise nõustumise kohta

1.8.2. Kinnitus hindajaks olemise nõustumise kohta

1.8.3. Kinnitus intervjueerijaks olemise nõustumise kohta

1.8.4. Nõusoleku andmine hindajaks olemise kohta

1.8.5. Kinnitus töövõtulepingu tingimustega nõustumise kohta

1.8.6. Kinnitus töövõtulepingu sõlmimise kohta

1.9. Kolmandale isikule tulemuste kuvamise volitused

1.9.1. Kolmandale isikule tulemuste kuvamise volituse perioodi algus

1.9.2. Kolmandale isikule tulemuste kuvamise volituse perioodi lõpp

1.9.3. Kolmandale isikule tulemuste kuvamise volituse tühistamise aeg

2. Juriidiline isik

2.1. Juriidilise isiku andmed

2.1.1. Juriidilise isiku nimi (õppeasutus)

2.1.2. Juriidilise isiku registrikood (õppeasutus)

2.1.3. Pabertestikohtade arv soorituskohas

2.1.4. E-testikohtade arv soorituskohas

2.1.5. Soorituskoha õppetase

2.1.6. Õppeasutuse identifikaator Eesti hariduse infosüsteemis

2.1.7. Õppeasutuse omandivorm

2.1.8. Klassikomplektide arv

2.1.9. Õpilaste arv

2.1.10. Õppeasutuse õppekeeled

4

2.2. Juriidilise isiku kontaktandmed/aadress

2.2.1. Juriidilise isiku telefoninumber

2.2.2. Juriidilise isiku e-posti aadress

2.2.3. Juriidilise isiku aadress

3. Taotluse andmed

3.1. Erivajaduste taotlus

3.1.1. Taotlus

3.1.2. Taotluse selgitus

3.1.3. Kinnitus

3.1.4. Kinnituse selgitus

3.1.5. Kinnitatud erivajadus

4. Soorituse ja soorituskoha andmed

4.1. Klassi või rühma andmed

4.1.1. Klassi number või rühma nimi

4.1.2. Paralleeli tähis

4.2. Soorituskoha andmed

4.2.1. Soorituskohaks määratava õppeasutuse tegutsemise vorm

4.2.2. Soorituskoha tehniline varustatus vabatekstina

4.2.3. Arvutite arv õpilaste/üliõpilaste kasutuses (v.a lasteaed)

4.2.4. Interneti allalaadimiskiirus (vahemikud)

4.2.5. E-testide ja turvalise testimise keskkonda kasutada võimaldavate arvutite arv

5. Testiandmed

5.1. Ülesande andmed

5.1.1. Ülesande pealkiri

5.1.2. Raskusaste

5.1.3. Eristusindeks

5.1.4. Äraarvamisindeks

5

5.1.5. Lahendat(av)use protsent

5.1.6. Ülesandega seotud õppeaine

5.1.7. Osaoskus

5.1.8. Keeletase

5.1.9. Kooliaste

5.1.10. Vastamise vorm

5.1.11. Hindamismeetod (objektiivne, subjektiivne)

5.1.12. Automaatne arvutiga hinnatavus (jah/ei)

5.1.13. Sobivus adaptiivsesse testi

5.1.14. Sobivus pabertestiks

5.1.15. Sobivus e-testiks

5.1.16. Märksõnad

5.1.17. Põhikeel

5.1.18. Lubatud abivahend

5.1.19. Lahendusjuhis

5.1.20. Tõlkekeeled

5.1.21. Teema ja valdkond

5.1.22. Õpitulemus

5.2. Test, alatest

5.2.1. Testi nimetus

5.2.2. Testi korraldamise periood

5.2.3. Testiga kaetav õppeaine

5.2.4. Testiliik (sõltuvalt kooliastmest ja otstarbest)

5.2.5. Põhikeel

5.3. Testiosa

5.3.1. Testiosa nimi

5.3.2. Lahendamise piiraeg

5.3.3. Juhend sooritajale

5.3.4. Testiosa tähis

5.3.5. Vastamise vorm (nt kirjalik või suuline, elektrooniline test või pabertest)

6

5.3.6. Ülesannete arv

5.3.7. Järjekorranumber alatesti sees

5.3.8. Testiploki nimetus

5.3.9. Ülesannete arv

6. Hindamise andmed

6.1. Hindamiste andmed

6.1.1. Märge, et hindamine on tühistatud

6.1.2. Märge, et kõik hinded on sisestatud

6.1.3. Mitmekordsel hindamisel hindamise järjekorranumber

6.1.4. Tunnus tulemuste muutmise kohta apelleerimisel

6.1.5. I ja II sisestuse erinevuse kontroll

6.2. Hindamiskogumi (hinnatavate tööde paki) andmed

6.2.1. Hindamiskogumi tähis

6.2.2. Hindamiskogumi nimetus

6.2.3. Hindamise liik (objektiivne või subjektiivne)

6.2.4. Märge kahekordse hindamise rakendamise kohta (Kas kahekordne hindamine)

6.2.5. Märge hindamisprotokolliga hindamise kohta (Kas olemas hindamisprotokoll)

6.2.6. Märge tervikuna arvutil automaatse hinnatavuse kohta (Kas kõik ülesanded

arvutihinnatavad)

6.2.7. Lubatud hindajate ranguse (maksimaalne) erinevus

6.2.8. Arvutusviis kahe hindaja pallidest lõpliku tulemuse saamiseks

6.3. Hindamisel tekkinud küsimuste (lahendamine) andmed

6.3.1. Hindajate juhile esitatud küsimus

6.3.2. Küsimise aeg

6.3.3. Vastus

6.3.4. Vastamise aeg

6.4. Küsimuse (Vastusele antud) hinde andmed

6.4.1. Märkus

7

6.4.2. Nulli põhjus

6.5. Küsimusehinde (Märkus vastusele antud hinde kohta) märkus

6.5.1. Märkuse tekst

6.6. Üksikküsimusele antud vastuse andmed

6.6.1. Sisestuse järjekorranumber (Mitmes sisestus)

6.6.2. Nulli põhjus

6.6.3. Kujundava hindamise kommentaar

6.7. Ülesande hinde andmed

6.7.1. Nulli põhjus

6.7.2. Sõnaline märkus hindamise kohta

6.7.3. Mitmekordsel sisestamisel sisestamise järjekorranumber

6.7.4. „Sisestamine lõpetatud” märge

6.8. Vastusaspekti ja aspektihinde andmed

6.8.1. Aspektihinde märkus

6.8.2. Nulli põhjus

6.8.3. Märkus vaide läbivaatamisel

6.9. Küsimuse vastus helifailina

6.9.1. Vastuse helifaili nimi

6.9.2. Vastuse helifaili sisu

7. Vaiete andmed

7.1. Vaide andmed

7.1.1. Vaide esitaja (Sooritaja) antud lisainfo

7.1.2. Vaide esitamise aeg

7.1.3. Vaide avalduse digiallkirjastatud dokument

7.1.4. Otsuse tekst

7.1.5. Otsuse kuupäev

7.1.6. Otsus PDF-dokumendina

7.1.7. Hindepallide muutus

8

7.2. Vaide läbivaatus rühmaga hindamisel

7.2.1. Läbivaatuse märkused

8. Tunnistuste andmed

8.1. Tunnistuse andmed

8.1.1. Tunnistuse number

8.1.2. Tunnistuse väljastamise kuupäev

8.1.3. Õppeaasta

8.1.4. Koolikood

8.1.5. Tunnistuse sisu PDF-failina

8.1.6. Digiallkirjastatud tunnistus

8.1.7. Sooritaja eesnimi tunnistuse andmise ajal

8.1.8. Sooritaja perekonnanimi tunnistuse andmise ajal

8.2. Rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami tunnistuse andmed

8.2.1. Rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami tase ja nimetus

8.2.2. Rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami õppeaine

8.2.3. Rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami tunnistuse number

8.2.4. Rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami tunnistuse väljastamise kuupäev

8.2.5. Rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami kogutulemus

8.2.6. Rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami osaoskuste tulemused

8.2.7. Rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami tunnistuse kehtivusaeg

9. Statistilised andmed

9.1. Statistika andmed

9.1.1. Õpilase positsioneerimise tüüp

9.1.2. Klassi või rühma tähis, mida kasutatakse, kui statistika on arvutatud klassi või rühma

piires

9.1.3. Paralleeli tähis, mida kasutatakse, kui statistika on arvutatud paralleeli piires

9.1.4. Registreerunud sooritajate arv

9.1.5. Hinnatud sooritajate arv

9

9.2. Ülesandestatistika andmed

9.2.1. Sooritajate arv

9.2.2. Keskmine tulemus toorpunktides

9.2.3. Keskmine lahendusprotsent

9.2.4. Ülesande ilmnenud raskusindeks

9.2.5. Ülesande ilmnenud eristusindeks

9.2.6. Ülesande ilmnenud äraarvamisindeks

9.3. Küsimusestatistika andmed

9.3.1. Vastuste arv küsimusele

9.3.2. Vastajate arv

9.3.3. Õigete vastuste arv

9.3.4. Õigete vastuste protsent

9.3.5. D-indeks (ülemise ja alumise võrdlusgrupi soorituste suhe)

9.3.6. Ülemise ja alumise võrdlusgrupi suurus

9.3.7. Punkt-biseriaalkorrelatsiooni kordaja

10. Korralduslikud andmed

10.1. Testi toimumispäeva ja toimumiskoha andmed

10.1.1. Testi kuupäev ja alguskellaaeg

10.1.2. Ruumi tähis

10.1.3. E-testikohti

10.1.4. Pabertestikohti

10.1.5. Testi tarbeks ruumis olev varustus

10.2. Soorituskohta saadetud testipaketi andmed

10.2.1. Paketi soorituskeel

10.2.2. Tööde arv

10.2.3. Väljastusümbrike arv

10.2.4. Tagastusümbrike arv

10.2.5. Erivajadustega õpilaste tööde arv

10

10.2.6. Digiallkirjastatud koosoleku toimumise protokoll

10.2.7. Allkirja kehtivuse kinnitus

10.3. Turvakoti andmed

10.3.1. Koti number

10.3.2. Suund (väljuv, sisenev)

11. Aadressiandmed

11.1. Füüsilise või juriidilise isiku aadress

11.1.1. 1. taseme komponent – maakond

11.1.2. 2. taseme komponent – omavalitsusüksus

11.1.3. 3. taseme komponent – asustusüksus

11.1.4. 4. taseme komponent – väikekoht

11.1.5. 5. taseme komponent – liikluspind

11.1.6. 6. taseme komponent – nimi

11.1.7. 7. taseme komponent – aadressnumber

11.1.8. 8. taseme komponent – hoone osa

11.1.9. Normaliseerimata aadress

11.1.10. Aadressi identifikaator ADSis

11.2. Aadressis kasutatavad komponendid

11.2.1. Aadressikomponendi tase

11.2.2. Aadressikomponendi kood, unikaalne taseme piires

11.2.3. Komponendi nimetus

11.2.4. Komponendi nimetus koos liigiga

11.2.5. Ülemkomponendi tase

11.2.6. Ülemkomponendi kood

11.2.7. Komponendi staatus (kehtiv, kehtetu)

11.3. ADSi klassifikaatori viimase uuendamise aeg

11.3.1. Viimase saadud logikirje identifikaator

EELNÕU

04.03.2025

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

seoses alusharidusseaduse jõustumisega

Määrus kehtestatakse välisteenistuse seaduse § 63 lõike 3, § 65 lõigete 1, 4, 6 ja 10, § 66 lõike

5 ja § 67 lõike 4 alusel, liiklusseaduse § 4 lõike 3, keeleseaduse § 23 lõike 4 ja § 27 lõike 3, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 32 lõigete 1 ja 2, kodakondsuse seaduse § 9 lõike 6,

riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 ja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 216

lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 „Välislähetustasu ning

abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise ning teenistuja kulude katmise

kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruses nr 256 „Välislähetustasu ning abikaasa- ja

registreeritud elukaaslase tasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 pealkirjas asendatakse sõnad „Koolieelse lasteasutuse“ sõnadega „Lastehoiu,

lasteaia“;

2) paragrahvi 19 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Välisesinduses töötavale teenistujale hüvitatakse kaasasoleva lapse lastehoiu või lasteaia tasu üldjuhul 90% ulatuses. Kui teenistuja katta jääv 10% lastehoiu või lasteaia tasust ületab alusharidusseaduse § 46 lõikes 3 sätestatud piirmäära, hüvitatakse teenistujale lastehoiu või

lasteaia tasu nii, et teenistuja kaetav osa vastab nimetatud piirmäärale.“;

3) paragrahvi 19 lõikes 11 asendatakse sõnad „Koolieelse lasteasutuse“ sõnadega „Lastehoiu ja lasteaia“.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse

kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruses nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 tekstis asendatakse tekstiosa „koolieelses lasteasutuses (edaspidi

lasteasutus)“ tekstiosaga „lastehoius, lasteaias (edaspidi koos lasteasutus)“.

2

2) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ sõnadega „alushariduse riiklik õppekava“.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest

isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruses nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust

ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 punktist 5 asendatakse sõnad „õpetajat abistavad töötajad“ sõnadega

„lapsehoidjad“;

2) paragrahvi 8 punktis 62 asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnadega „lastehoiu või lasteaia“;

3) paragrahvi 8 punktis 63 asendatakse tekstiosa „õpetajat abistavad töötajad, kes töötavad koolieelses lasteasutuses“ tekstiosa „lapsehoidjad ja abiõpetajad, kes töötavad lastehoius või

lasteaias“; 4) paragrahvi 9 punkti 6 lisatakse pärast sõna „õppealajuhatajad“ tekstiosa „,, õppejuhid“;

5) paragrahvi 9 punktis 72 asendatakse sõnad „koolieelses lasteasutuses“ sõnadega „lastehoius või lasteaias“;

6) paragrahvi 10 lõike 5 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Õpetajad ja abiõpetajad, kes töötasid 1. juulil 2024. a rahvusvahelise õppekava alusel õpetajana, abiõpetajana või õpetajat abistava töötajana, viivad oma keeleoskuse § 7 punktis 5 sätestatud nõuetega vastavusse 1. septembriks 2026. a.;

7) paragrahvi 10 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Abiõpetajad, kes töötasid 1. juulil 2024. a koolieelses lasteasutuses õpetajat abistava töötajana, viivad oma keeleoskuse § 8 punktis 63 sätestatud nõudega vastavusse 1. augustiks 2026. a. Kuni selle tähtpäevani ei ole käesoleva määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse

puudumine „Töölepingu seaduse” § 88 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud põhjusel töölepingu ülesütlemise aluseks, juhul, kui abiõpetaja valdab eesti keelt vähemalt A2-tasemel.“;

8) paragrahvi 10 lõike 9 esimeses lauses asendatakse sõna „töötavad“ sõnaga „töötasid“.

§ 4. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määruse nr 27 „Testide andmekogu

asutamine ja põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määruses nr 27 „Testide andmekogu asutamine ja põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „läbivate teemade ja õpitulemuste

hindamisvahendite“ sõnadega „ning alusharidusseaduses sätestatud lapse arengu ja koolivalmidusega seotud hindamisvahendite“.

2) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) lasteaia ja lastehoiu lapse arengu ja koolivalmidusega seotud hindamisvahendite andmeid

säilitatakse viis aastat andmete andmekogusse kandmisest arvates.“;

3

3) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 5. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise

tingimused ja kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 pealkirjas asendatakse sõnad „Koolieelsete lasteasutuste“ sõnadega „Lastehoiu ja lasteaia“;

2) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Koolieelsete lasteasutuste õpetajate (edaspidi lasteaiaõpetaja)“ tekstiosaga „Lastehoiu ja lasteaia õpetajate (edaspidi alusharidusõpetaja)“,

sõna „lasteaiaõpetaja“ asendatakse sõnaga „alusharidusõpetaja“ ja pärast sõna „elavate“ lisatakse „munitsipaal- ja eralastehoidudes ning“;

3) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lasteaiaõpetaja töötasu alammäära vahe munitsipaallasteaedade lasteaiaõpetajate“ tekstiosaga „alusharidusõpetaja töötasu alammäära

vahe munitsipaallastehoidude ja -lasteaedade alusharidusõpetajate“; 4) paragrahvi 12 lõigetes 3–5 asendatakse läbivalt sõna „lasteaiaõpetaja“ sõnaga

„alusharidusõpetaja“ vastavas käändes.

§ 6. Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2016. a määruse nr 6 „Reguleeritud ametikohad ja

kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2016. a määruse nr 6 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi“ § 1 punktis 5 asendatakse sõnad „koolieelse

lasteasutuse seaduse“ sõnaga „alusharidusseaduse“.

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2025. a.

Kristen Michal peaminister

Kristina Kallas haridus- ja teadusminister

Keit Kasemets

riigisekretär

1

Seletuskiri

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

seoses alusharidusseaduse jõustumisega“

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses alusharidusseaduse jõustumisega“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) tehakse muudatused kuues

Vabariigi Valitsuse määruses. Muudatused on vajalikud alusharidusseaduse1 (edaspidi AHS) rakendamiseks. Alusharidusseadus jõustub 1. septembril 2025. a.

Osalt on muudatused normitehnilised, sest alusharidusseaduses võetakse kasutusele uued terminid, mis on seotud muudetavates määrustes sätestatud terminitega:

1) lasteaed senise koolieelse lasteasutus asemel; 2) lastehoid seniste koolieelse lasteasutus, sõimerühm, lastesõim ja lapsehoiuteenus asemel; 3) abiõpetaja senise õpetajat abistava töötaja asemel;

4) õppejuht senise õppealajuhataja asemel. 5) haridusliku erivajadusega laps senise erivajadusega laps asemel;

6) alushariduse riiklik õppekava senise koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava asemel; 7) lapsehoidja uue mõistena alushariduses.

Sisulised muudatused on seotud esmalt sellega, et AHSiga tuuakse seni sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud lapsehoiuteenus alusharidussüsteemi osaks. Lapse hoiu teenus sotsiaalteenusena jääb kehtima üksnes lapse suure hooldus- ja abivajaduse korral. See tähendab,

et AHSi alusel haridusteenust pakkuvas lastehoiu rühmas töötab lapsehoidja või töötavad õpetaja ja lapsehoidja või õpetaja ja abiõpetaja. Lasteaia rühmas töötab õpetaja ja abiõpetaja.

Samuti peab õppe- ja kasvatustegevus toimuma eesti keeles, mis nõuab õppe- ja kasvatusalal töötavalt isikult eesti keele oskust. Kuna alushariduse valdkonnas asuvad esmakordselt tööle lapsehoidjad, kellele kehtestatakse AHSis kvalifikatsiooninõuded, tuleb neile kehtestada ka

eesti keele oskuse nõue. Sisulisi muudatusi tuleb teha ka seoses muudatusega, mille kohaselt haridusvaldkonda ületulevad lastehoiud kui õppeasutused hakkavad kandma AHSi alusel

edaspidi andmed Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS), nagu seda teevad praegused koolieelsed lasteasutused. Samuti on vaja teha sisuline muudatus seoses sellega, et alusharidust võimaldavad õppeasutused saaksid alates 1. septembrist 2025. a kasutada viieaastase lapse

arengu hindamise e-vahendit.

Eelnõuga tehakse tehnilist laadi muudatused neljas määruses: 1) Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruses nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ – redaktsiooni avaldamismärge RT I,

21.12.2024, 7; 2) Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruses nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“ –

redaktsiooni avaldamismärge RT I, 05.07.2023, 238; 3) Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruses nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ – redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.06.2024, 12;

1 Alusharidusseadus - RT I, 09.01.2025, 1.

2

4) Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2016. a määruses nr 6 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi“ – redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 11.12.2021, 20.

Lisaks tehnilistele muudatustele tehakse sisulised muudatused kahes määruses:

1) Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruses nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ – redaktsiooni avaldamismärge RT I, 27.07.2024, 3;

2) Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määruses nr 27 „Testide andmekogu asutamine ja põhimäärus“ – redaktsiooni avaldamismärge RT I, 06.07.2023, 4.

AHS jõustub 1. septembril 2025. a, seega ka käesoleva määrusega tehtavad muudatused on ette nähtud jõustuma samal tähtajal.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigus- ja

personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kristel Möller (telefon 735 0102, e-post [email protected]), sama osakonna õigusnõunik Margit Kiin (telefon 735 0199, e-post

[email protected]), keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson (telefon 7350 225, [email protected]), alushariduse valdkonna juht Maila Rajamets (telefon 735 0667, [email protected]) ja alushariduse valdkonna peaekspert Heli Mäesepp (telefon 735 0324,

e-post [email protected]). Eelnõu kehtestab määrusena Vabariigi Valitsus.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määrust nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“.

Muudatused on tehnilised ja vajalikud uute terminite kasutamisele võtmisega AHSis.

Punkti 1 muudatusega asendatakse paragrahvi 19 pealkirjas sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnadega „lastehoiu, lasteaia“. Muudatuse põhjuseks on uute terminite kasutusele võtmine

AHSis. Punkti 2 muudatusega sõnastatakse paragrahvi 19 lõige 1: Välisesinduses töötavale teenistujale

hüvitatakse kaasasoleva lapse lastehoiu või lasteaia tasu üldjuhul 90% ulatuses. Kui teenistuja katta jääv 10% lastehoiu või lasteaia tasust ületab alusharidusseaduse § 46 lõikes 3 sätestatud

piirmäära, hüvitatakse teenistujale lastehoiu või lasteaia tasu nii, et teenistuja kaetav osa vastab nimetatud piirmäärale. Muudatused on siinkohal alla joonitud. Kuigi ei muudeta kogu sätte sõnastust, siis arusaadavuse huvides sõnastatakse säte tervikuna uuesti. Muudatuse

kohaselt asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnadega „lastehoiu, lasteaia“ ning viide koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõikele 3 asendatakse viitega alusharidusseaduse § 46

lõikega 3. Muudatuse põhjuseks on uute terminite kasutusele võtmine AHSis. Lisaks on muudatus vajalik, sest AHSi jõustumisel muutub koolieelse lasteasutuse seadus (edaspidi

3

KELS) kehtetuks. Seni KELS § 27 lõikes 3 sätestatud piirmäär kehtestatakse AHS § 46 lõikes 3.

Punkti 3 muudatusega asendatakse paragrahvi 19 lõikes 11 sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnadega „lastehoiu või lasteaia“. Muudatuse põhjuseks on uute terminite kasutusele võtmine

AHSis. Eelnõu §-ga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määrust nr 136 „Laste

liikluskasvatuse kord“.

Muudatused on tehnilised ja vajalikud uute terminite kasutamisele võtmisega AHSis. Punkti 1 muudatusega asendatakse paragrahvi 1 tekstis sõnad „koolieelses lasteasutuses

(edaspidi lasteasutus)“ sõnadega „lastehoius, lasteaias (edaspidi koos lasteasutus)“. Muudatus on seotud uute terminite kasutusele võtmisega AHSis.

Punkti 2 muudatusega asendatakse paragrahvi 5 lõike 2 punktis 2 sõnad „koolieelse terminite riiklik õppekava“ sõnadega „alushariduse riiklik õppekava“. Muudatus on seotud uute terminite

kasutusele võtmisega AHSis.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määrust nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded “ (edaspidi määrus nr 84).

AHSi alusel tulevad seni sotsiaalteenusena lapsehoiuteenust pakkuvad lastehoiud üle haridusvaldkonda ning hakkavad pakkuma haridusteenust. Sellega seoses tekib esmakordselt

haridusvaldkonnas lastehoid kui õppeasutus ja lapsehoidja ametikoht. Muudetavas määruses on hetkel kehtestatud keeleoskuse nõuded sotsiaalvaldkonnas lapsehoiuteenust pakkuvale

lapsehoidjale (lapsehoiuteenuse osutajad), mis jäävad kehtima suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse puhul. Muudatusega kehtestatakse keeleoskuse nõuded ka haridusvaldkonnas töötavale lapsehoidjale. Kirjeldatu toob kaasa määruse sisulise muutmise.

Teised muudatused on tehnilist laadi ja seotud uute terminite kasutusele võtmisega AHSis.

Muudatused on seotud järgnevalt kirjeldatud ametikohtade, asutuste õppekeele ja terminitega: a) kehtiv termin õpetajat abistav töötaja - ei muutu keeleoskuse nõue B2, muutub termin – abiõpetaja;

b) uus termin lapsehoidja – sisuliselt ei muutu keeleoskuse nõue B2, kuid see on uus amet alushariduses ja uus termin;

c) kehtiv termin õppealajuhataja - ei muutu keeleoskuse nõue C1, muutub termin - õppejuht d) kehtiv termin koolieelne lasteasutus - muutub termin –lasteaed, lastehoid c) muudatused arvestavad, et munitsipaallasteaia õppekeel on eesti keel (AHS § 8 lõige 1).

Eralasteaia õppekeel võib olla eesti keelest erinev (AHS § 8 lõige 4). d) muudatused arvestavad, et nii era-, kui munitsipaallastehoiu (sh lasteaia hoiurühma)

õppekeel on eesti keel (AHS § 35 lõige 1). Erisuse sellest reeglist võimaldab vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus (edaspidi VRKAS), mille alusel on vähemusrahvustel õigus luua VRKASis sätestatud tingimustel ja korras rahvuskeelseid või rahvuskultuuri süvaõppega

lastehoidusid ja lasteaedasid. e) muudatused arvestavad, et lasteaias, kus toimub töö rahvusvahelise õppekava alusel (AHS §

7 lõige 3) kontekstis, ei järgita Eesti riiklikke õppekavu ning nende töötajate töökeeleks on eesti keelest erinev keel.

4

Punkti 1 muudatusega asendatakse paragrahvi 7 punktis 5 sõnad „õpetajat abistavad töötajad“ sõnadega „lapsehoidjad“. Muudetavas punktis on kehtestatud keelenõuded rahvusvahelise

õppekava alusel töötavatele töötajatele. Muudatus on seotud uute terminite kasutusele võtmisega AHSis. Keelenõue ei muutu. Senine termin „õpetajat abistava töötaja“ asemel

võetakse kasutusele termin „abiõpetaja“ ning AHSi regulatsioonis tekib uus, lapsehoidja ametikoht, mis lisatakse sättesse. Lapsehoidja töötab lastehoius või lasteaia sõimerühmas. Kui praegu tähendab termin „abiõpetajad“ määruses töötajaid, kes töötavad üldhariduskoolis, siis

edaspidi hõlmab see termin ka lasteaias ja lastehoius töötavaid abiõpetajaid.

Punkti 2 muudatusega asendatakse paragrahvi 8 punktis 62 sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnadega „lastehoiu või lasteaia“. Muudatus on seotud uute terminite kasutusele võtmisega, sest nn katusmõistet „koolieelne lasteasutus“ enam ei kasutata. Eralasteaias, mille õppekeel on

eesti keelest erinev keel, töötava õpetaja eesti keele oskuse nõue B2. Samuti on eesti keele oskuse nõue B2 õpetajale, kes töötab vähemusrahvuse lastehoius, mille õppekeel on eesti

keelest erinev keel. Nimetatud tase ei kehti rahvusvahelisel õppekaval võõrkeeli või võõrkeeles õpetavale abiõpetajale, kes peavad eesti keelt oskama B1-tasemel (vt ka punkti 1 selgitust). AHSi alusel võib eralasteaia õppekeel olla eesti keelest erinev keel, kuid eralastehoiu õppekeel

ei saa olla eesti keelest erinev, välja arvatud VRKASis sätestatud tingimustel ja korras moodustatud lastehoius. Tuleb tähele panna, et mitte iga rahvusvähemus ei ole vähemusrahvus.

See tähendab, et igal rahvusvähemusel on küll õigus asutada oma emakeelne lasteaed, kuid mitte lastehoidu. Oma emakeelse õppekeelega lastehoid on õigus asutada vaid vähemusrahvusel VRKASi alusel.

Punkti 3 muudatusega asendatakse paragrahvi 8 punktis 63 sõnad „õpetajat abistavad töötajad, kes töötavad koolieelses lasteasutuses“ sõnadega „lapsehoidjad ja abiõpetajad, kes töötavad

lastehoius või lasteaias“. Ühelt poolt on muudatus tehnilist laadi, sest termin „õpetajat abistav töötaja“ asendatakse terminiga „abiõpetaja“. Teiseks kehtestatakse muudatusega keeleoskuse

nõuded AHSi alusel tegutsevas lastehoius töötavale lapsehoidjale ja selleks on B2 tase. Seega lapsehoidja ja abiõpetaja, kes töötavad lastehoius või lasteaias, mille õppe- ja kasvatustegevuse keel on eesti keel, peavad oskama eesti keelt tasemel B2. Nimetatud tase ei kehti

rahvusvahelisel õppekaval võõrkeeli või võõrkeeles õpetavale lapsehoidjale ja abiõpetajale, kes peavad eesti keelt oskama B1-tasemel (vt ka punkti 1 selgitust). Õpetajat abistavale töötajale

keeleoskuse nõude B2 kehtestamine jõustus 30.07.2024. a ning muudatuse jõustumise ajal töötanud õpetajat abistavatele töötajate osas kehtib üleminekuaeg kuni 01.08.2026. a.

Punkti 4 muudatusega lisatakse paragrahv 9 punkti 6 loetellu „õppejuht“. Muudatus on seotud uue termini kasutusele võtmisega AHSis. Alushariduse valdkonnas võetakse senise termini

„õppealajuhataja“ asemel kasutusele termin „õppejuht“. Termin „õppealajuhataja“ tuleneb põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, termin „õppekasvatusala juhtiv töötaja“ tuleneb kutseõppeasutuse seadusest ja need tähendavad juhtivat töötajat õppe- ja kasvatustöö alal, mida

tähistab alushariduses termin „õppejuht“ AHSis. Üheselt arusaadavuse huvides on selle termini lisamine vajalik.

Punkti 5 muudatusega asendatakse paragrahvi 9 punktis 72 sõnad „koolieelses lasteasutuses“ sõnadega „lastehoius või lasteaias“. Muudatus on tehnilist laadi, olles seotud uute terminite

kasutusele võtmisega AHSis.

Punkti 6 muudatusega sõnastatakse paragrahvi 10 lõike 5 esimene lause järgmiselt: Õpetajad ja abiõpetajad, kes töötasid 1. juulil 2024. a rahvusvahelise õppekava alusel õpetajana,

5

abiõpetajana või õpetajat abistava töötajana, viivad oma keeleoskuse § 7 punktis 5 sätestatud nõuetega vastavusse 1. septembriks 2026. a. Muudatused võrreldes kehtiva sõnastusega on siinkohal alla joonitud. Muudatus on tehnilist laadi, sest AHS jõustumisel 01.09.2024. a ei ole

enam kasutusel terminit „õpetajat abistav töötaja“, vaid „abiõpetaja“. Loetellu lisatakse lapsehoidjad. 01.07.2024. a tehti määruse nr 84 § 7 punktis 5 muudatus, millega toodi

rahvusvahelise õppekava alusel õppe- ja kasvatustegevuses osalevate töötajate (õpetajad, abiõpetajad, õpetajat abistavad töötajad) keelenõue ühe astme võrra madalamale ning selleks, et valmistada ette rahvusvahelisi koole ja lasteaedasid ning teavitada kehtivast nõudest

välisriigist saabunud isikuid, sätestati üleminekuaed kuni 01.09.2026. a. Käesoleva eelnõu punktiga 1 muudetakse § 7 punkti 5 selliselt, et termin „õpetajat abistav töötaja“ jäetakse välja

ning termin „abiõpetaja“ tähistab edaspidi nii koolis, lastehoius kui lasteaias töötavat abiõpetajat. Kõnealusesse punkti lisatakse ka lapsehoidja, kes on AHSi jõustumisel samuti õppe- ja kasvatustegevuses osalev töötaja. Käesoleva punktiga tehtav muudatus tähendab

seniste õpetajat abistavate töötajate osas seda, et alates 01.09.2024. a on nad AHSi ja määruse nr 84 tähenduses abiõpetajad, mitte õpetajat abistavad töötajad. See omakorda tähendab, et need

abiõpetajad, kes töötasid 01.07.2024. a rahvusvahelise õppekava alusel õpetajat abistava töötajana (kuni 31.08.2025. a kehtiv termin), peavad viima oma keeleoskuse määruse nr 84 punktis 5 sätestatud nõuetega vastavusse 1. septembriks 2026. a. Õpetajat abistavale töötajale,

kes asus tööle pärast 01.07.2024. a ja kes on alates 01.09.2025. a AHSi ja määruse nr 84 tähenduses abiõpetaja, käesolev ülemineku aeg ei kohaldu. Lapsehoidjaid ei saanud töötada

alushariduses 01.07.2024. a, sest lapsehoidja ametikoha sätestab 01.09.2024. a jõustuv AHS. Seega alushariduse süsteemis tööle asuvatele lapsehoidjatele käesolev üleminekuaeg ei rakendu, nagu see ei rakendu kõigile õpetajatele, abiõpetajatele ja õpetajat abistavatele

töötajatele, kes alustasid neil ametikohtadel tööd pärast 01.07.2024. a. Punkti 7 muudatusega sõnastatakse paragrahvi 10 lõike 7 esimene lause järgmiselt :

Abiõpetajad, kes töötasid 1. juulil 2024. a koolieelses lasteasutuses õpetajat abistava töötajana, viivad oma keeleoskuse § 8 punktis 63 sätestatud nõudega vastavusse 1. augustiks 2026. a. Kuni

selle tähtpäevani ei ole käesoleva määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse puudumine „Töölepingu seaduse” § 88 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud põhjusel töölepingu ülesütlemise aluseks, juhul, kui abiõpetaja valdab eesti keelt vähemalt A2-tasemel. Muudatused võrreldes

kehtiva sõnastusega on siinkohal alla joonitud. Muudatus tähendab, et kuna senised õpetajat abistavad töötajad on alates 01.09.2025. a AHSi ja määruse nr 84 tähenduses abiõpetajad, kuid

1.07.2024. a töötades olid nad KELSi ja määruse nr 84 tähenduses õpetajat abistavad töötajad ja töötasid koolieelses lasteasutuses, mitte lasteaias ja lastehoius 01.09.2025. a jõustuva AHSi tähenduses, siis tuleb sättes kasutatud termineid ka vastavalt muuta. Seega on muudatused

tehnilist laadi, mitte sisulised.

Punkti 8 muudatusega asendatakse paragrahvi 10 lõike 9 esimeses lauses sõna „töötavad“ sõnaga „töötasid“. Muudatus on vaid tehnilist laadi ja tähendab AHSiga kaasnevate terminoloogiliste muudatuste valguses seda, kuna AHSi jõustumisel 01.09.2025. a kaob termin

„koolieelne lasteasutus“ ja selle asemel võetakse kasutusse termineid „lasteaed“ ja lastehoid“, siis ei saanud logopeedid ja sotsiaalpedagoogid 01.07.2024. a töötada lasteaias ja lastehoius

AHSi tähenduses, vaid koolieelses lasteasutuses sel ajal kehtinud KELSi tähenduses. Eelnõu §-ga 4 muudetakse Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määrust nr 27 „Testide

andmekogu asutamine ja põhimäärus“ (edaspidi testide andmekogu põhimäärus).

Muudatused on sisulised, et võimaldada AHSi alusel tegutsevatel lasteaedadel ja lastehoidudel kasutada viieaastase lapse arengu hindamise e-vahendit. AHSi jõustumisel on PGS § 32 lõige

6

1 punktis 2 sätestatud volitusnormi kohaselt võimalik selles andmekogus töödelda andmeid, mis on seotud AHSis sätestatud ülesande täitmisega lapse arengu ja koolivalmiduse hindamisel. Testide andmekogu põhimääruse regulatsiooni on vaja muuta andmete osas, mida sellisel juhul

töödeldakse.

Selleks, et saada usaldusväärseid ja võrreldavaid (sh võimalikult täpseid ja terviklikke) andmeid Eesti viieaastaste laste arengu (ja heaolu) kohta, osales Eesti 2017.–2020. aastal OECD

(Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) uues alushariduse ja laste heaolu uuringus IELS (International Early Learning and Child Well-being Study). IELS uuringu läbiviimine andis väga hea võimaluse katsetada elektroonseid hindamisvahendeid meie viieaastaste lastega.

Tulemused näitasid, et lapsed saavad hästi hakkama tahvelarvutil ülesannete lahendamisega ning aruteludes selgus, et Eesti lasteaiad soovivad sarnast hindamisvahendit lapse arengu

hindamiseks.2 Sellest kasvaski Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti (edaspidi HARNO) koostöös välja plaan viieaastaste laste arengu hindamisvahendi loomiseks. HARNO koostöös ekspertidega Tallinna ja Tartu Ülikoolidest alustas 2019. aasta alguses uue

laste arengu hindamisvahendi väljatöötamist. Lasteaiad ootavad riiklikult tunnustatud vormi, kus oleks ette antud, millised teemad või küsimused kindlasti kaetud peavad olema.

Lasteasutused ja õpetajad on leidnud, et hindamisvahendid ja -metoodika peaksid olema riigi poolt kas loodud või nende soetamine toetatud. Lasteaiad tunnetavad vajadust toe järele, et hindamisvahendite loomine ja soetamine ei jääks ainult nende õlule.3 Tähtis on õpetajat toetada,

pakkudes kasutamiseks ning lapse arengu kohta lisateabe hankimiseks veel vahendeid, mis on standardiseeritud, kättesaadavad kõigile õpetajatele ning pakuvad usaldusväärset ja täpset

tagasisidet.4 Lapse arengu hindamine ja selle dokumenteerimise kohustus tuleneb kehtivast KELSist ja selle alusel kehtestatud koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast.5 Sama kohustus jätkub AHSi ja selle alusel kehtestatud alushariduse riikliku õppekava alusel.6 Seega

teenib hindamisvahend ka AHSis sätestatud ülesande ja eesmärgi täitmist.

Hindamisvahend sisaldab järgmisi valdkondi: kognitiivsed protsessid, õpipädevus, kõne ja keel, matemaatika ning sotsiaalne pädevus. Hindamisvahend on veebipõhine, mõeldud

kasutamiseks tahvelarvutis ning on kõigile lasteaiaõpetajatele kättesaadav Eksamite Infosüsteemis.7

• Mugavamaks kasutamiseks on hindamisvahend jagatud kolmeks temaatiliseks testiks, mille raames on valdkonnad lõimitud.

• Esmalt lahendavad lapsed Kodu testi, mis sisaldab viieaastastele eakohaseid ülesandeid kõne ja keele, matemaatika, õpipädevuse ja kognitiivsete protsesside valdkondades. Seejärel saavad

lapsed lahendada Poe testi, mis sisaldab samu valdkondi, kuid keerulisemaid ülesandeid ning mis on mõeldud välja selgitamiseks millistes valdkondades on laps eriliselt andekas. Lisaks saavad lapsed lahendada Mänguväljaku testi, mis sisaldab ainult sotsiaalse ja õpipädevuse

ülesandeid. • Enne hinnatavate testide lahendamist saavad lapsed lahendada sissejuhatavaid ülesandeid, et

saada tegelastega tuttavaks ning harjuda tahvelarvuti kasutamise ja ülesannete lahendamisega.

2 Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2019/2020 õppeaastal, Tiina Peterson „OECD rahvusvahelise

alushariduse ja laste heaolu uuringu IELS tulemustest“. 3 Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2021/2022 õppeaastal, Agnes Pihlak „Lapse toevajaduse märkamise

ja toepakkumise korraldus koolieelsetes lasteasutustes“. 4 Kikas, E., Tammemäe, T., Tuul, M. & Schults, A. (2019). 5-aastaste laste arengu elektrooniline hindamisvahend.

Esialgne kontseptsioon. SA Innove. 5 KELS § 14 lõige 1, § 16 lõige 2 punkt 5, koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava 6. peatükk. 6 AHSi § 12 lõige 5, § 39 lõige 1, alushariduse riikliku õppekava eelnõu 8. peatükk. 7 https://eis.ekk.edu.ee/eis/.

7

• Kõikide testide peategelasteks on Eva ja Martin, kes saadavad lapsi ülesannete lahendamisel. • Kõik juhised esitatakse tahvelarvutis heli kujul, õpetaja ülesandeks on juhendada last

tahvelarvuti kasutamisel.

• Õpetaja saab tagasisidet pärast iga testi lahendamist iga lapse arengu kohta viies valdkonnas ja kokkuvõtlikult oma rühma laste kohta.8

Punkti 1 muudatusega täiendatakse paragrahvi 3 lõiget 1 pärast sõnu „läbivate teemade ja

õpitulemuste hindamisvahendite“ lauseosaga „ning alusharidusseaduses sätestatud lapse arengu ja koolivalmidusega seotud hindamisvahendite“. Muudetavasse lõikesse lisatakse alus hindamisvahendiga seotud andmete töötlemiseks. Kasutatud on mitmuse vormi, et ei oleks

piiratud vajadusel töötada riiklikult välja täiendavaid lapse arengu hindamisvahendeid ja neid siis kasutusele võtta. Lapse arengu hindamine on AHSis sätestatud kohustus nii lastehoiule kui

lasteaiale. Lapse koolivalmiduse hindamine on lasteaia ülesanne. Lastehoius toetatakse lapse üldoskuste omandamist ehk kuni 3aastased lapsed valmistatakse ette hakkama saamiseks lasteaias. Lasteaias toetatakse 3-7aastaste laste üldoskuste ja valdkondlike oskuste omandamist.

Koolivalmiduse hindamine ei ole seega lastehoiu ülesanne. Lastehoius käiva 3-7aastase lapse valdkondlike oskuste arendamise kohustus lasub perel. Kuigi lastehoius ei ole koolivalmiduse

hindamine kohustuslik, on lastehoiul õigus kasutada riiklikult väljatöötatud hindamisvahendit. See võib olla orientiiriks lastehoiule lapse arengu toetamisel, aga ka koolivalmiduse hindamisel, kui lastehoid ja pere peavad seda vajalikuks. Hindamisvahendi kasutamine ise ei ole

kohustuslik ei lasteaiale ega lastehoiule, see on vahend, mis on välja töötatud riiklikult ja mille abil saab hinnata lapse arengut ja tema koolivalmidust. Hindamisvahendi tulemuste abil saab

õpetaja iga lapse arengut individuaalselt toetada ning seada lapsest lähtuvalt arengueesmärke koolivalmiduse saavutamiseks.

Punkti 2 muudatusega täiendatakse paragrahvi 15 punktiga 31 ja selles sätestatakse, et lapse arengu ja koolivalmidusega seotud hindamisvahendite andmeid säilitatakse viis aastat andmete

andmekogusse kandmisest arvates. Säilitustähtaja möödumisel isikuandmed anonüümitakse. Esmalt, isikuandmete säilitamine on isikuandmete töötlemine ja seega põhiõiguste riive (PS §

26), mis on lubatud seaduse alusel (PS § 11). Seetõttu tuleks säilitustähtajad kehtestada seaduse tasandil. Praegusel juhul on need kehtestatud määruse tasandil. Haridus- ja

Teadusministeeriumil on kavas edaspidi vastavate seaduste muutmisel kehtestada andmete säilitustähtajad asjakohaste seadustega. 9 Kuna isikuandmete säilitamise tähtajad tuleb igal juhul kehtestada, siis on see praegusel juhul võimalik Vabariigi Valitsuse määruse tasandil nagu

seni kehtestatud.

Punkti 3 muudatusega kehtestatakse testide andmekogu määruse lisa uues sõnastuses. Lisa muutmisega täiendatakse selle kahte punkti. Punkti 4.1 pealkirja täiendatakse pärast sõna klassi“ sõnadega „või rühma“. Punkti 4.1.1 täiendatakse pärast sõnu „klassi number“ sõnadega

„või rühma nimi“. Punkti 9.1.2 täiendatakse pärast sõnu „klassi“ sõnadega „või rühma“. Täiendused on vajalikud, sest seoses lapse arengu hindamisvahendite kasutamisele võtmisega

hakatakse andmeid koguma lisaks kooli klassi osas ka lastehoiu või lasteaia rühma osas. Hindamisevahendi kasutamisel saab õpetaja pärast testi lahendamist tagasisidet iga oma rühma lapse arengu kohta viies valdkonnas ja tagasiside koondatuna oma rühma kõigi laste kohta

tabeli ja joonise kujul.

8 Vt lähemalt Viieaastase lapse arengu hindamisvahend, vt ka lapse arengu hindamisvahendi näidistest . 9 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kodakondsuse seadus ja keeleseadus.

8

Eelnõu §-ga 5 muudetakse Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrust nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“.

Muudatused on tehnilist laadi ja ei too kaasa määruse sisulist muutmist.

Punkti 1 muudatusega asendatakse paragrahvi 12 pealkirjas sõnad „koolieelsete lasteasutuste“ sõnadega „lastehoiu ja lasteaia“. Muudatus on seotud uute terminite kasutusele võtmisega

AHSis.

Punkti 2 muudatusega asendatakse paragrahvi 12 lõikes 1 sõnad „koolieelsete lasteasutuste õpetajate (edaspidi lasteaiaõpetaja)“ sõnadega „lastehoidude ja lasteaedade õpetajate (edaspidi alusharidusõpetaja)“ ning sõna „lasteaiaõpetaja“ asendatakse sõnaga „alusharidusõpetaja“.

Muudatus on tehnilist laadi ja seotud uute terminite kasutusele võtmisega AHSis.

Punkti 3 muudatusega asendatakse paragrahvi 12 lõikes 2 tekstiosa „lasteaiaõpetaja töötasu alammäära vahe munitsipaallasteaedade lasteaiaõpetajate“ tekstiosaga „alusharidusõpetaja töötasu alammäära vahe munitsipaallastehoidude ja -lasteaedade alusharidusõpetajate“.

Muudatus on tehnilist laadi ja seotud uute terminite kasutusele võtmisega AHSis.

Punkti 4 muudatusega asendatakse paragrahvi 12 lõigetes 3–5 läbivalt sõna „lasteaiaõpetaja“ sõnaga „alusharidusõpetaja“ vastavas käändes. Muudatus on tehnilist laadi seotud uute terminite kasutusele võtmisega AHSis.

Eelnõu §-ga 6 muudetakse Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2016. a määrust nr 6 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi“ selliselt, et selle

paragrahvi 1 punktis 5 asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse seaduse“ sõnaga „alusharidusseaduse“. Muudatused on tehnilist laadi, seotud uute terminite kasutamisele

võtmisega AHSis ja ei too kaasa määruse sisulist muutmist. Eelnõu §-ga 7 reguleeritakse määruse jõustumise aeg, milleks on 1. september 2025. a, kui

jõustub AHS.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega ning eelnõu § 4 regulatsiooni kehtestamisel on

järgitud isikuandmete kaitse üldmääruse regulatsiooni.

4. Määruse mõjud

4.1. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning

füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ muutmise mõjud

Muudatused avaldavad mõju lapsehoidjana töötavatele isikutele. Eestis on praegu 371 lapsehoiuteenuse osutajat (sh lapsehoiuteenus raske või sügava puudega

lastele).10 Kõik nad tegutsevad sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) alusel. 2020. a seisuga töötas nimetatud lastehoidudes 902 lapsehoidjat.11 AHSi kohaselt tuleb kõikidel

10 Majandustegevuse registri 13.01.2025. a andmed. 11 2020. a andmed S-veebist (Sotsiaalministeerium).

9

lastehoidude pidajatel teatada hiljemalt 31.12.2025. a, kas nad jätkavad majandustegevust raske või sügava puudega lapse hoiu teenuseosutajana SHSi alusel või lastehoiu pidajana AHSi alusel. AHSi alusel tegutsev lastehoid on õppeasutus, milles töötavad lapsehoidjad on õppe- ja

kasvatustegevusega seotud töötajad .

AHS § 38 lõige 1 sätestab, et lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded on vähemalt keskharidus ja 4. taseme lapsehoidja kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

Eelnõu § 3 punkti 6 muudatusega kehtestatakse AHSi alusel tegutsevates lastehoidudes

töötavatele lapsehoidjatele eesti keele oskuse nõue tase B2. See nõue hakkab kehtima AHSi ja käesoleva määruse jõustumisel 01.09.2025. a. Ka praegu kehtib lapsehoiuteenust vahetult ostavale isikule (lapsehoidja)12 keeleõue B2 ja see ei muutu. Sätte täiendamine on vajalik, sest

AHSi alusel tegutsema hakkavates lastehoidudes töötavatele lapsehoidjatele ei ole praegu keelenõuet kehtestatud, sest AHS, mis vastava muudatuse kaasa toob, jõustub 01.09.2025. a.

AHSi kohaselt on lastehoid alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus kuni 7-aastastele lastele, kus lapsehoidjad viivad igapäevaselt läbi õppe- ja kasvatustegevusi laste üldoskuste arendamiseks.

Kutseala reguleeriva õigusnormi vastuvõtmisele eelnev proportsionaalsuse kontroll.

Eelnõuga kehtestatakse eesti keele oskuse nõue lapsehoidjale, kelle ametikoht on seotud alusharidust võimaldava õppeasutuse õppe- ja kasvatusalal tegutsemisega ja õpetamisega.

Sellest tulenevalt on eelnõu seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, mis reguleerib liidu õigust kutsealade valdkonnas.13 Euroopa Parlament ja nõukogu 28. juuni 2018. a direktiivis (EL) 2018/958

käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, mida liikmesriikidel on kohustus rakendada enne kutsealasid

reguleerivate õigusnormide vastuvõtmist või muutmist.14

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/958 alusel tuleb enne reguleeritud kutsealadele

juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate uute õigusnormide kehtestamist hinnata nende proportsionaalsust.

Keeleseaduse § 3 lõige 1 sätestab, et riigikeel on eesti keel ning § 23 lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega töötaja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded, lähtudes töö

iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast. Eesti keele oskuse nõuded on lapsehoidjatele kehtinud ka varasemalt, kuid lapsehoidjad ei ole seni töötanud

haridusvaldkonnas, vaid sotsiaalvaldkonnas. Nüüd kehtestatakse nõuded ka alushariduse valdkonnas töötavatele lapsehoidjatele. AHS kohaselt töötab lapsehoidja lastehoius või lasteaia hoiurühmas ning ta viib läbi õppe- ja kasvatustegevust. Õppe- ja kasvatustegevus

munitsipaallastehoius ja -lasteaias toimub eesti keeles. Eralasteaias võib õppe- ja kasvatustegevuse keel (õppekeel) toimuda eesti keelest erinevas keeles. Lastehoius ja lasteaia

hoiurühmas peab õppe- ja kasvatustegevus toimuma ainult eesti keeles. Viimasel juhul on erisus lubatud ainult VRKASis sätestatud alusel. Seega tuleb lastehoidudes ja lasteaedades tuleb tagada eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus ning seoses AHSi jõustumisega on vajalik

12 SHS § 453 lõige 3, määruse nr 84 § 8 punkt 8. 13 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ. 14 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/958 .

10

kehtestada keeleoskusnõuded ka alusharidust võimaldavas õppeasutuses õppe- ja kasvatusalal töötavatele lapsehoidjatele.

PS § 29 lõikes 1 on sätestatud oluline majanduslik põhiõigus – inimese õigus valida endale vabalt tegevusala, elukutse ja töökoht. Õigus olla majanduslikult aktiivne ja teenida elatist enda

valitud valdkonnas ja viisil on täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Nimetatud säte hõlmab isiku õigust, et riik ei sekkuks põhjendamatult tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku õigusesse. Samas ei ole inimese õigus valida endale elukutse,

tegevusala ja töö siiski absoluutne. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Seega võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. Vahel on

seadusandja teiste isikute õiguste ning vabaduste, aga ka isiku enda kaitsmise argumendil kohustatud PS § 29 lõikes 1 toodud õigust piirama, kuid need kitsendused peavad olema proportsionaalsed.15 Ühe suure piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad

haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või töökohtadele tagamaks nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate tarbijate, patsientide või klientide ohutuse ja heaolu.16

Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on

meede siis, kui ta a) järgib legitiimset eesmärki, on b) kohane ehk sobiv, c) vajalik ja d) proportsionaalne kitsamas tähenduses.

a. Keelenõude sätestamise eesmärk on riigikeele kaitse, hariduse ja lapse arengu kvaliteedi tagamine. PS preambuli kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise

läbi aegade. Selleks nähakse PS §-s 6 ette, et Eesti riigikeeleks on eesti keel. Selle eesmärgi tagamiseks on lastehoius ja lasteaias töötavale lapsehoidjale keeleoskuse nõude sätestamine vajalik meede eestikeelse õppe tagamiseks.

b. Lastehoius käiva lapse individuaalsest vajadusest lähtudes tuleb tagada talle lapsehoidjate

ning teiste õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate ja spetsialistidega koostöös võimetekohane õpe ja vajalik tugi. Lastehoius töötava lapsehoidja keeleoskuse tasemest sõltub otseselt lapsele osutatava teenuse kvaliteet. Eelnõu koostajad on seisukohal, et lapsehoidjale

esitatav keelenõue on sobiv eesmärgi saavutamiseks.

c. Haridusteenuste kvaliteet sõltub otseselt lastega töötava isiku tegevusest, oskustest ja teadmistest. Vähemalt B2 keelenõude vajadus tuleneb otseselt lapsehoidja tööülesannetest, sest töö lastega on vastutusrikas, igakülgseid teadmisi, oskusi ja vilumusi nõudev, et lapsehoidja

oleks võimeline toetama nii lapsi kui ka lapse vanemaid. Seega on keelenõuded vajalik meede, et laste areng ja alushariduse omandamine oleks kvaliteetselt toetatud.

Eelnevale tuginedes on käesoleva eelnõu koostajad seisukohal, et lapsehoidjale esitatavad eesti keele oskuse nõue B2 tasemel on proportsionaalne, kuna on eesmärgi saavutamiseks sobiv,

vajalik ja mõõdukas.

Muudatus toob kaasa selle, et lapsehoidjad, kelle eesti keele oskus vastab juba praegu kehtivale nõudele B2, saavad jätkata töötamist lapsehoidjana alusharidust võimaldavas õppeasutuses (lastehoid, lasteaia hoiurühm). Lapsehoidjad, kes asuvad alates 01.09.2024. a tööle AHSi alusel

tegutsevas lastehoius või lasteaia hoiurühmas, peavad oskama eesti keelt vähemalt tasemel Seega on eelnõuga tehtav muudatus oluline ja selle mõju on positiivne.

15 PS § 11; RKPJKo 27.03.2012, 3-4-1-1-12. 16 PS kommentaarid, § 29 p-d 1, 2 ja 9.

11

4.2. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määruse nr 27 „Testide andmekogu

asutamine ja põhimäärus“ muutmise mõjud

Eelnõu § 4 muudatustega võimaldatakse lastehoidudes ja lasteaedades kasutada lapse arengu hindamiseks riiklikult väljatöötatud teste lapse arengu hindamiseks ning seatakse nende kasutamisega kogutavatele isikuandmetele säilitamise tähtaeg kuni 5 aastat alates andmete

kandmisest andmekogusse. Praegu on välja töötatud üks test – 5aastase lapse arengu hindamise e-vahend.

Muudatused avaldavad mõju andmete volitatud töötlejatele lasteaedadele ja lastehoidudele, samuti lastele kui andmesubjektidele, kelle isikuandmeid töödeldakse seoses hindamisvahendi

kasutamisele võtmisega, aga ka vastutavat töötlejat HARNO.

Andmete säilitamine peab olema alati eesmärgipärane ja neid tuleb säilitada nii kaua, kui see on vajalik andmete töötlemise eesmärgi saavutamiseks. Isikuandmete säilitamise tähtaja kehtestamisel on arvestatud andmete aktuaalsusega. Arvestades, et lapse arengu hindamine

toimub alates lapse lastehoidu või lasteaeda tulemisest, on praeguse ja tulevaste hindamisvahendite andmete säilitamise aeg seotud lasteaias ja lastehoius käimise ajaga. Lapse

arengu hindamise tulemusi on vajalik kasutada lapse arengu jälgimiseks aja jooksul. Viieaastase lapse hindamisvahendite andmete säilitamine 5 aastat võimaldab andmeid võrrelda ja jälgida, et kuidas lapse areng on aja jooksul muutunud. Hindamisvahendite andmed saavad

olla aluseks lapse arengu individuaalsele toetamisele ja lapse arengu toetamise plaanide koostamisele ja seda ka koolivalmiduseks ettevalmistamisel. Kui lapse kohta tekivad arenguga seotud küsimused, on oluline, et lasteaias ja lastehoius oleks olemas dokumenteeritud ülevaade

lapse arengust ning vajadustest. Hindamisvahendi andmetele tuginedes saavad lasteaia ja lastehoiu töötajad teha koostööd lapsevanematega, et jagada informatsiooni lapse arengu kohta

ja arutada võimalikke järgmisi samme ning sobivaid toetusmeetmeid. Koolivalmidus kujuneb lapsel kogu lasteaias käimise aja vältel. Lapse arengu ja koolivalmiduse hindamise tulemused annavad seega infot ka lapse valmisolekust kooliks. Lapse areng ei toimu ühesuguses tempos,

mistõttu on oluline, et õpetajad saaksid tagasi vaadata varasemate arengutulemuste andmetele, et märgata võimalikke mahajäämusi või tugevaid külgi, millele keskenduda.

Hindamistulemused (lasteaias hinnatakse jooksvalt) leiavad kajastust ka koolivalmiduskaardil, mille lasteaed välja annab ja kuna koolivalmiduskaart liigub koos lapsega kooli, siis saab õpetaja sealt infot, kuidas lapsel lasteaias läks. Koolivalmiduskaart on abiks lapse arengu (sh

andekus) toetamiseks koolis. Seega on muudatuste mõju positiivne. Mõju vastutavale töötlejale ei ole märkimisväärne, väljatöötatud hindamisvahendiga seotud vajalikud arendused on juba

tehtud. 4.3. Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 „Välislähetustasu ja

abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“, 20. oktoobri 2011. a

määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“, 6. veebruari 2015. a määruse nr 16

„Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite

jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ ja 8. jaanuari 2016. a määruse nr 6

„Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi“

muutmise mõjud

Eelnõu on koostatud selleks, et kõnealused määrused kas terminoloogia muutmise või ühel juhul ka volitusnormi lisamise tõttu AHSiga kooskõlla viia. Muudatused on tehnilist laadi ja ei

12

too kaasa sisulisi mõjusid. Muudatuste jõustumise tulemusel on AHSiga seonduvad rakendusaktid kooskõlas kehtiva õigusega. Eelnõu on koostatud esiteks selleks, et määrused kas volitusnormide või terminoloogia muutmise tõttu AHSiga kooskõlla viia. Sellised

muudatused on tehnilist laadi ja ei too kaasa sisulisi mõjusid.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa märkimisväärseid täiendavaid tegevusi, kulusid ega tulusid. Tegemist on suuremas osas tehnilist laadi muudatustega, et tagada Vabariigi Valitsuse määruste

kooskõla AHSiga. Testide andmekogu põhimääruse muudatuste rakendamiseks, st infosüsteemi kohandamiseks vajalikud rahalised vahendid on nähtud ette HARNO eelarves.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2025. a, kui jõustub AHS. 7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule

ning arvamuse avaldamiseks Eesti Alushariduse Ühendusele, Eesti Alushariduse Juhtide Ühendusele, Eesti Lasteaednike Liidule, Eesti Lastehoidude Liidule, MTÜ Tartu Linna Koolieelsete Eralasteasutuste Ühendus, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Lastekaitse

Liidule, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudile, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudile, Keeleametile, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendusele, Eesti Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Keelenõukogule

ning eelnõu paragrahvi 4 osas ka Andmekaitse Inspektsioonile ning Haridus- ja Noorteametile.

Kristina Kallas

minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit

6.03.2025 nr 8-1/25/1115

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses alusharidusseaduse jõustumisega“ eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda ka eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks:

Eesti Alushariduse Ühendus Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus Eesti Lasteaednike Liit

Eesti Lastehoidude Liit MTÜ Tartu Linna Koolieelsete Eralasteasutuste Ühendus

Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Lastekaitse Liit Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut Keeleamet

Eesti Logopeedide Ühing

2 (2)

Eesti Eripedagoogide Liit

Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Eesti Koolipsühholoogide Ühing

Eesti Keelenõukogu Andmekaitse Inspektsioon Haridus- ja Noorteamet

Kristel Möller

735 0102 [email protected]