Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/661-2 |
Registreeritud | 07.03.2025 |
Sünkroonitud | 10.03.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Veterinaarseaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Austatud proua Hartman
Rahandusministeerium ei kooskõlasta veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Ajal, mil riik soovib kokku tõmmata nii kulusid
kui riigipalgalisi töötajaid, ei pea me riigisektori paisutamist põhjendatuks.
1. Seletuskirjas tuuakse välja eelduslik personali- ja majandamiskulu (189 000 eurot aastas).
Samas ei selgu, kui suur osa sellest on personalikulu ja kui palju tööjõudu lisandub.
Eelnõule eelnenud VTK-s 2023. aastal märgiti tööjõukulude vajaduseks ligi 178 000 aastas.
Kas siis ei olnud kulude arvestuse aluseid selgitatud ja ei olnud aru saada, kuidas nimetatud
summani jõuti. Nüüdseks on kulu veelgi kasvanud, samas selgitused on jätkuvalt puudulikud.
2. Eelnõuga kehtestatakse riigilõiv loomade registri toimingute eest. Samas soovitakse
sätestada lõivuvabastus riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele ning MTÜ-
dele, kes tegelevad hulkuvate loomadega. Riigilõivuvabastused on sätestatud
riigilõivuseaduse 2. peatükis. Palume eelnõuga sätestatava paragrahvi lõiked 3 ja 4 sätestada
nt seaduse §-na 514 „Loomade registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine“.
3. Palume kontrollida veterinaarseaduse § 31 lõike 2 sõnastust, kuivõrd sellest ei ole aru saada,
milliseid nõudeid kohaldatakse loomade ja milliseid inimese (looma pidaja) suhtes või
kohaldataksegi kõike mõlemale.
4. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kuidas kavatsetakse tagada registri andmete õigsus.
Eelnõu on suunatud üksnes registreerimisele ja loomade kiibistamisele, kuid puudub surnud
loomadest teavitamise regulatsioon. Seega on antud juhul väga suur tõenäosus, et registri
andmed muutuvad õige pea ebaadekvaatseks.
5. Seletuskirjas on märgitud, et planeeritud andmekogu ülalpidamisega kaasnevad tööjõu- ja
majandamiskulusid kaetakse riigilõivust. Sõnastus on natuke ebatäpne, kuivõrd sellest võib
Teie 06.02.2025 nr 1.4-1/92, REM/25-
0126/-1K
Meie 07.03.2025 nr 1.1-11/661-2
2
ka aru saada selliselt, et riigilõiv laekub otse asutusele, millest saab kulusid katta. Selgitame,
et riigilõiv laekub riigieelarvesse ja kuludeks eraldatakse vahendid eelarvega.
6. Palume selgitada, kuidas on planeeritud seletuskirjas toodud (lk 26) „Raha registri
ülalpidamiseks, hoolduseks ja riigilõivu teenustasudeks tuleb igal aastal arvestada PRIA
baasrahastuse sisse“ rakendada? Kellele antud ülesanne suunatud on? Märgime, et kehtivas
riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud ja eelnõu
heakskiitmisega kaasnevad kulud tuleb katta Regionaal- ja Maaeluministeeriumi
valitsemisala eelarvest. Palume seletuskirjas välja tuua, kuidas on kavas planeeritud kulusid
katta. Palume ka selgitada, mida tähendab seletuskirjas nimetatud riigilõivu teenustasu?
7. Seletuskirja kohaselt on veterinaarseaduse (VS) muutmise üks eesmärke lemmikloomade
heaoluga seotud probleemide lahendamine. Kuna seadus on koostatud viis aastat tagasi ning
selle rakendamisel on ilmnenud teatud kitsaskohad, soovitakse eelnõuga kitsaskohad
kõrvaldada. Lähtudes eelnõu eesmärgist soovime tähelepanu juhtida lemmiklooma heaolu
parandamisele ning menetlustele ja võetavatele meetmetele, mis on seotud
mittekaubanduslikul eesmärgil riiki sisse veetavate lemmikloomade piiriületustoimingutega.
Kehtiva VS § 9 kohaselt on loomatervise, sh loomataudide leviku tõkestamise üle järelevalvet
tegev asutus Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). VS § 9 punkti 2 kohaselt on Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artiklites 33–35 sätestatud juhtudel
pädevaks asutuseks Maksu- ja Tolliamet (MTA). Viidatud artiklid 33-35 reguleerivad
lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kontrolli ELis, eelkõige piirületusega
seonduvalt lemmiklooma dokumentide kontrolli. VSi muutmise eelnõu
väljatöötamiskavatsuse menetluses tegi MTA ettepaneku VS § 9 punkti 2 täpsustada ning
selgelt välja tuua, et määruse artiklis 35 sätestatud looma surmamise otsuse tegemine ei saa
olla MTA pädevuses, vaid selleks on pädev PTA. Eelnõus on märkusega arvestatud ning VS
§ 9 punkti 2 vastavalt muudetud. Oleme täiendavalt analüüsinud VS § 9 kohaldamisala ning
määruse 576/2013 artiklis 35 sätestatud meetmete võtmise ja haldusotsuse tegemise protsessi
ning leiame, et MTA ja PTA toimingud ja otsustuspädevuse piirid tuleb selgemalt piiritleda.
Määrusega 576/2013 sätestatakse lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes
kohaldatavad loomatervishoiunõuded ja sellise liikumise vastavuskontrollide eeskirjad. Kui
lemmikloomaga soovitakse Eestisse või Eesti kaudu teise ELi liikmesriiki reisida, tuleb täita
määruse II ja III jaotises sätestatud loomatervishoiunõuded. Määruse artiklite 33 ja 34 järgi
teeb liikmesriigi pädev asutus lemmiklooma dokumentide ja identsuse kontrolli artikli 3
punktide i ja j tähenduses ning kui loomatervishoiunõuded on täidetud, lubatakse lemmikloom
riiki sisse. VS § 9 punkti 2 järgi on artikli 33 ja 34 kohase dokumentide ja identsuse kontrolli
tegemiseks pädev MTA.
Praktikas on lemmikloomade piiriületusega seotud rakendamisprobleemid ilmnenud siis, kui
dokumentide ja identsuse kontrolli tulemusel selgub, et määruses sätestatud
loomatervishoiunõuded ei ole täidetud. Sel juhul võtab riik artiklis 35 sätestatud meetmed,
milleks saab olla kas lemmiklooma tagasi saatmine lähteriiki, lemmiklooma isoleerimine
ametliku järelevalve all eesmärgiga täita loomatervishoiunõuded või looma surmamine.
Leiame, et sarnaselt looma surmamise otsuse tegemisele eeldab ka lemmiklooma lähteriiki
tagasi saatmise või lemmiklooma isoleerimise otsustus erialaseid teadmisi ning see pädevus
on veterinaarkeskasutusel, mis teeb järelevalvet loomadele või inimestele edasikanduvate
loomataudide ennetamise ja tõrje eeskirjade täitmise üle kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (loomatervise määrus). Viidatud loomatervise määruse
3
artikli 4 punktis 55 nimetatud veterinaarkeskasutus on Eestis VS § 9 punkti 1 kohaselt PTA.
Veterinaarkeskasutus vastutab ametlike kontrollide (art 4 p 33) korraldamise ja muude
ametlike toimingute eest. Seetõttu ei saa MTA olla piiripunkti jõudnud, kuid
loomatervishoiunõuetele mittevastava lemmiklooma suhtes määruse 576/2013 artiklis 35
sätestatud edasiste meetmete võtmise otsuse tegija. Seda toetab ka tänane praktika, mida MTA
ja PTA rakendavad koostöös määruse 576/2013 artikli 35 lg 1 p b ja artikli 32 kohase eriloa
välja andmisel. Artikkel 32 annab liikmesriigile õiguse otsustada, kas nõuetele mittevastava
looma suhtes on võimalik siiski nõuded täita (n vaktsineerimine) ning eriloa alusel
lemmikloom riiki lubada. Selline olukord on artikli 32 mõistes käsitatav eriolukorrana ning
erandina saab riiki sisenemiseks anda loa PTA (VS § 9 p 2 pädevus).
Artikli 32 kohase eriloa andmise protsess eeldab, et lemmikloom hoitakse ametliku
järelevalve all isolatsioonis ning pädev asutus määrab, kus on isolatsiooniks heakskiidetud
koht ja millised on isolatsiooni tingimused (art 32 lg 1 p b). Artikli 35 lg 1 punktis b viidatud
lemmiklooma isoleerimise üle otsustamine loomatervishoiunõuete täitmise eesmärgil
(määruse II ja III jaotis) on täpselt samasugune protsess nagu määruse artiklis 32.
Lemmiklooma tervisega seotud otsuse (isoleerimine ja vaktsineerimine) teeb nii artikli 32 kui
artikli 35 puhul PTA konsulteerides veterinaararstiga. Seetõttu ei ole VS § 9 p-s 2 sätestatud
õiguslik lahendus, kus PTA on pädev asutus määruse artikli 32 osas aga MTA artikli 35 osas,
arusaadav, järjepidev ega põhjendatud.
Ka lemmiklooma tagasi saatmise otsust (art 35 lg 1 p a) ei ole võimalik teha kaalumata artikli
32 kohase eriloa andmise võimalust. Näiteks, kui lemmiklooma omanik on sõjapõgenik või
ELi kodanik, on lemmiklooma lähteriiki tagasisaatmine välistatud. Järelikult tuleb otsustada
isoleerimise ja nõuete täitmise võimaluse või looma surmamise küsimus. Kui tegemist on
olukorraga, kus looma omanik on kolmanda riigi kodanik ja on nõus nõuetele mittevastava
lemmikloomaga lähteriiki naasma, kuid transpordivõimalus selleks (n tagasilend Tallinna
lennujaamast) avaneb mitme päeva pärast, tuleb otsustada looma isoleerimise küsimus.
Lemmikloom võib isolatsioonis olla ametliku järelevalve all ja heakskiidetud kohas. Need
sisulised otsused saab teha veterinaarkeskasutusena PTA.
Arvestades ülaltoodut palume VS § 9 punkti 2 muuta selliselt, et MTA oleks pädev asutus
artiklite 33 ja 34 osas, kuid mitte artikli 35 osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Virge Aasa 5885 1493
4
Merilin Truuväärt 5304 4886
Eve-Ly Kübard 5885 1341
Tuuli Levandi 5885 1487
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|