Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected]

Veterinaarseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamine

Austatud proua Hartman

Rahandusministeerium ei kooskõlasta veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Ajal, mil riik soovib kokku tõmmata nii kulusid

kui riigipalgalisi töötajaid, ei pea me riigisektori paisutamist põhjendatuks.

1. Seletuskirjas tuuakse välja eelduslik personali- ja majandamiskulu (189 000 eurot aastas).

Samas ei selgu, kui suur osa sellest on personalikulu ja kui palju tööjõudu lisandub.

Eelnõule eelnenud VTK-s 2023. aastal märgiti tööjõukulude vajaduseks ligi 178 000 aastas.

Kas siis ei olnud kulude arvestuse aluseid selgitatud ja ei olnud aru saada, kuidas nimetatud

summani jõuti. Nüüdseks on kulu veelgi kasvanud, samas selgitused on jätkuvalt puudulikud.

2. Eelnõuga kehtestatakse riigilõiv loomade registri toimingute eest. Samas soovitakse

sätestada lõivuvabastus riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele ning MTÜ-

dele, kes tegelevad hulkuvate loomadega. Riigilõivuvabastused on sätestatud

riigilõivuseaduse 2. peatükis. Palume eelnõuga sätestatava paragrahvi lõiked 3 ja 4 sätestada

nt seaduse §-na 514 „Loomade registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine“.

3. Palume kontrollida veterinaarseaduse § 31 lõike 2 sõnastust, kuivõrd sellest ei ole aru saada,

milliseid nõudeid kohaldatakse loomade ja milliseid inimese (looma pidaja) suhtes või

kohaldataksegi kõike mõlemale.

4. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kuidas kavatsetakse tagada registri andmete õigsus.

Eelnõu on suunatud üksnes registreerimisele ja loomade kiibistamisele, kuid puudub surnud

loomadest teavitamise regulatsioon. Seega on antud juhul väga suur tõenäosus, et registri

andmed muutuvad õige pea ebaadekvaatseks.

5. Seletuskirjas on märgitud, et planeeritud andmekogu ülalpidamisega kaasnevad tööjõu- ja

majandamiskulusid kaetakse riigilõivust. Sõnastus on natuke ebatäpne, kuivõrd sellest võib

Teie 06.02.2025 nr 1.4-1/92, REM/25-

0126/-1K

Meie 07.03.2025 nr 1.1-11/661-2

2

ka aru saada selliselt, et riigilõiv laekub otse asutusele, millest saab kulusid katta. Selgitame,

et riigilõiv laekub riigieelarvesse ja kuludeks eraldatakse vahendid eelarvega.

6. Palume selgitada, kuidas on planeeritud seletuskirjas toodud (lk 26) „Raha registri

ülalpidamiseks, hoolduseks ja riigilõivu teenustasudeks tuleb igal aastal arvestada PRIA

baasrahastuse sisse“ rakendada? Kellele antud ülesanne suunatud on? Märgime, et kehtivas

riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud ja eelnõu

heakskiitmisega kaasnevad kulud tuleb katta Regionaal- ja Maaeluministeeriumi

valitsemisala eelarvest. Palume seletuskirjas välja tuua, kuidas on kavas planeeritud kulusid

katta. Palume ka selgitada, mida tähendab seletuskirjas nimetatud riigilõivu teenustasu?

7. Seletuskirja kohaselt on veterinaarseaduse (VS) muutmise üks eesmärke lemmikloomade

heaoluga seotud probleemide lahendamine. Kuna seadus on koostatud viis aastat tagasi ning

selle rakendamisel on ilmnenud teatud kitsaskohad, soovitakse eelnõuga kitsaskohad

kõrvaldada. Lähtudes eelnõu eesmärgist soovime tähelepanu juhtida lemmiklooma heaolu

parandamisele ning menetlustele ja võetavatele meetmetele, mis on seotud

mittekaubanduslikul eesmärgil riiki sisse veetavate lemmikloomade piiriületustoimingutega.

Kehtiva VS § 9 kohaselt on loomatervise, sh loomataudide leviku tõkestamise üle järelevalvet

tegev asutus Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). VS § 9 punkti 2 kohaselt on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artiklites 33–35 sätestatud juhtudel

pädevaks asutuseks Maksu- ja Tolliamet (MTA). Viidatud artiklid 33-35 reguleerivad

lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kontrolli ELis, eelkõige piirületusega

seonduvalt lemmiklooma dokumentide kontrolli. VSi muutmise eelnõu

väljatöötamiskavatsuse menetluses tegi MTA ettepaneku VS § 9 punkti 2 täpsustada ning

selgelt välja tuua, et määruse artiklis 35 sätestatud looma surmamise otsuse tegemine ei saa

olla MTA pädevuses, vaid selleks on pädev PTA. Eelnõus on märkusega arvestatud ning VS

§ 9 punkti 2 vastavalt muudetud. Oleme täiendavalt analüüsinud VS § 9 kohaldamisala ning

määruse 576/2013 artiklis 35 sätestatud meetmete võtmise ja haldusotsuse tegemise protsessi

ning leiame, et MTA ja PTA toimingud ja otsustuspädevuse piirid tuleb selgemalt piiritleda.

Määrusega 576/2013 sätestatakse lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes

kohaldatavad loomatervishoiunõuded ja sellise liikumise vastavuskontrollide eeskirjad. Kui

lemmikloomaga soovitakse Eestisse või Eesti kaudu teise ELi liikmesriiki reisida, tuleb täita

määruse II ja III jaotises sätestatud loomatervishoiunõuded. Määruse artiklite 33 ja 34 järgi

teeb liikmesriigi pädev asutus lemmiklooma dokumentide ja identsuse kontrolli artikli 3

punktide i ja j tähenduses ning kui loomatervishoiunõuded on täidetud, lubatakse lemmikloom

riiki sisse. VS § 9 punkti 2 järgi on artikli 33 ja 34 kohase dokumentide ja identsuse kontrolli

tegemiseks pädev MTA.

Praktikas on lemmikloomade piiriületusega seotud rakendamisprobleemid ilmnenud siis, kui

dokumentide ja identsuse kontrolli tulemusel selgub, et määruses sätestatud

loomatervishoiunõuded ei ole täidetud. Sel juhul võtab riik artiklis 35 sätestatud meetmed,

milleks saab olla kas lemmiklooma tagasi saatmine lähteriiki, lemmiklooma isoleerimine

ametliku järelevalve all eesmärgiga täita loomatervishoiunõuded või looma surmamine.

Leiame, et sarnaselt looma surmamise otsuse tegemisele eeldab ka lemmiklooma lähteriiki

tagasi saatmise või lemmiklooma isoleerimise otsustus erialaseid teadmisi ning see pädevus

on veterinaarkeskasutusel, mis teeb järelevalvet loomadele või inimestele edasikanduvate

loomataudide ennetamise ja tõrje eeskirjade täitmise üle kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (loomatervise määrus). Viidatud loomatervise määruse

3

artikli 4 punktis 55 nimetatud veterinaarkeskasutus on Eestis VS § 9 punkti 1 kohaselt PTA.

Veterinaarkeskasutus vastutab ametlike kontrollide (art 4 p 33) korraldamise ja muude

ametlike toimingute eest. Seetõttu ei saa MTA olla piiripunkti jõudnud, kuid

loomatervishoiunõuetele mittevastava lemmiklooma suhtes määruse 576/2013 artiklis 35

sätestatud edasiste meetmete võtmise otsuse tegija. Seda toetab ka tänane praktika, mida MTA

ja PTA rakendavad koostöös määruse 576/2013 artikli 35 lg 1 p b ja artikli 32 kohase eriloa

välja andmisel. Artikkel 32 annab liikmesriigile õiguse otsustada, kas nõuetele mittevastava

looma suhtes on võimalik siiski nõuded täita (n vaktsineerimine) ning eriloa alusel

lemmikloom riiki lubada. Selline olukord on artikli 32 mõistes käsitatav eriolukorrana ning

erandina saab riiki sisenemiseks anda loa PTA (VS § 9 p 2 pädevus).

Artikli 32 kohase eriloa andmise protsess eeldab, et lemmikloom hoitakse ametliku

järelevalve all isolatsioonis ning pädev asutus määrab, kus on isolatsiooniks heakskiidetud

koht ja millised on isolatsiooni tingimused (art 32 lg 1 p b). Artikli 35 lg 1 punktis b viidatud

lemmiklooma isoleerimise üle otsustamine loomatervishoiunõuete täitmise eesmärgil

(määruse II ja III jaotis) on täpselt samasugune protsess nagu määruse artiklis 32.

Lemmiklooma tervisega seotud otsuse (isoleerimine ja vaktsineerimine) teeb nii artikli 32 kui

artikli 35 puhul PTA konsulteerides veterinaararstiga. Seetõttu ei ole VS § 9 p-s 2 sätestatud

õiguslik lahendus, kus PTA on pädev asutus määruse artikli 32 osas aga MTA artikli 35 osas,

arusaadav, järjepidev ega põhjendatud.

Ka lemmiklooma tagasi saatmise otsust (art 35 lg 1 p a) ei ole võimalik teha kaalumata artikli

32 kohase eriloa andmise võimalust. Näiteks, kui lemmiklooma omanik on sõjapõgenik või

ELi kodanik, on lemmiklooma lähteriiki tagasisaatmine välistatud. Järelikult tuleb otsustada

isoleerimise ja nõuete täitmise võimaluse või looma surmamise küsimus. Kui tegemist on

olukorraga, kus looma omanik on kolmanda riigi kodanik ja on nõus nõuetele mittevastava

lemmikloomaga lähteriiki naasma, kuid transpordivõimalus selleks (n tagasilend Tallinna

lennujaamast) avaneb mitme päeva pärast, tuleb otsustada looma isoleerimise küsimus.

Lemmikloom võib isolatsioonis olla ametliku järelevalve all ja heakskiidetud kohas. Need

sisulised otsused saab teha veterinaarkeskasutusena PTA.

Arvestades ülaltoodut palume VS § 9 punkti 2 muuta selliselt, et MTA oleks pädev asutus

artiklite 33 ja 34 osas, kuid mitte artikli 35 osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

4

Merilin Truuväärt 5304 4886

[email protected]

Eve-Ly Kübard 5885 1341

[email protected]

Tuuli Levandi 5885 1487

[email protected]