Siseministri määruse
„Kodanikuühiskonna Nupukate Lahenduste starditoetuse
tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Määrus reguleerib Nupukate Lahenduste (edaspidi NULA) programmi raames ühiskondlike algatuste ja sotsiaalse innovatsiooni projektide toetamise starditoetuse andmise, taotlemise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimusi ning korda.
NULA programm koosneb inkubaatorist ja starditoetusest. Määruse eesmärk on soodustada sotsiaalset innovatsiooni ja toetada NULA inkubaatori läbinud projektide elluviimist, mis tegelevad Eesti ühiskonna teravatele väljakutsetele lahenduste leidmisega. Toetuse tulemusena luuakse jätkusuutlikke ja mõjusaid tegevusmudelid ja ettevõtmisi, mis leevendavad ühiskondlikke probleeme ning tugevdavad kogukondlikku sidusust ja heaolu.
Eelnõu määrab kindlaks toetuse taotlemise ja menetlemise tingimused, sealhulgas nõuded taotlejale ja taotlusele, kulude abikõlblikkuse tingimused, toetatavad tegevused ning järelevalve ja aruandluse korra. Toetust annab sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), kes vastutab ka taotlusvooru läbiviimise, taotluste hindamise ja toetuse kasutamise kontrollimise eest.
Toetuse sihtrühmaks on Eestis registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused, kelle idee on edukalt läbinud NULA inkubaatori. Ellu viidavad projektid peavad olema suunatud Eesti ühiskonna teravate probleemide lahendamisele. Sihtrühma kuuluvad organisatsioonid, mis pakuvad sotsiaalseid uuendusi ja jätkusuutlikke lahendusi, edendades kogukondlikku heaolu, sidusust ja aktiivsust.
Eelnõul on positiivne mõju sotsiaalsele innovatsioonile, kogukondade heaolule ning arengule ja ühiskonna sidususele. Toetuse abil ellu viidud projektid aitavad lahendada ühiskonna prioriteetseid probleeme ja suurendavad kodanikuühiskonna suutlikkust ning loovad uusi koostöövorme avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna vahel.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja Martin Tulit (
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi nõunik Erik Salumäe.
Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on toetada uuenduslike ja sotsiaalset mõju omavate lahenduste loomist ja elluviimist, mis tegelevad Eesti ühiskonna väljakutsetega. Toetus on mõeldud NULA inkubaatori edukalt läbinud projektidele ja algatustele, et aidata kaasa nende rakendamisele ja mõju suurendamisele.
NULA inkubaator on ainulaadne võimalus, mis toetab sotsiaalse innovatsiooni ja ühiskondlike algatuste arendamist Eestis. Inkubaatori raames loodud ja testitud lahendused vajavad elluviimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks rahalist toetust. Määrus loob selged tingimused ja reeglid toetuse andmiseks, et tagada riigieelarve vahendite läbipaistev ja eesmärgipärane kasutamine.
Kuna riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist, kehtestatakse siseministri määrus.
Toetuse andmine on seotud „Sidus Eesti 2021-2030“ arengukava ja selle programmi „Kogukondlik Eesti 2025-2028“ eesmärkide täitmisega.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 7 peatükist ja 21 paragrahvist. Eelnõu ülesehitus on järgmine:
• 1. peatükk „Üldsätted“ (§-d 1-4);
• 2. peatükk „Toetuse andmise alused“ (§-d 5–7);
• 3. peatükk „Nõuded taotlejale ja taotlusele“ (§‑d 8–10);
• 4. peatükk „Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine“ (§‑d 11-15);
• 5. peatükk „Toetuse maksmise tingimused, aruandlus ja tagasinõudmine“ (§‑d 16-18);
• 6. peatükk „Poolte õigused ja kohustused“ (§-d 19-20);
• 7. peatükk „Vaide esitamine ja menetlemine“ (§ 21).
Eelnõu 1. peatükk. Üldsätted
Peatükis sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala, toetuse andja, toetuse andmise eesmärk ja tulemus ning käsitletakse vähese tähtsusega abi sätteid.
Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrus reguleerib toetuse andja eelarvelistest vahenditest sotsiaalset innovatsiooni ja uute ühiskondlike algatuste elluviimist toetava taotlusvooru läbiviimise, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise, toetuse andmise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda.
Paragrahvi lõikes 2 sätestatakse, et määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 1 lõike 1 punktides a-f sätestatud juhtudel. See on vajalik, et oleks üheselt selged välistused.
VTA määruse artikli 1 lõike 1 punktides a-f sätestatud juhud on:
• kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad;
• ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete esmase tootmisega;
• ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega;
• eksport kolmandatesse riikidesse või Euroopa Liidu liikmesriikidesse;
• kodumaiste kaupade ja teenuste kasutamine impordi asemel.
Paragrahvis 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Taotlusvooru eesmärk on soodustada sotsiaalset innovatsiooni ja toetada lahenduste loomist, mis tegelevad Eesti ühiskonna teravate väljakutsetega. Toetus on suunatud NULA inkubaatori programmi edukalt läbinud ideede ja lahenduste elluviimiseks, võimaldades nende rakendamist praktikas ning pakkudes tuge nende arendamiseks ja juurutamiseks.
Toetuse tulemusena arendatakse jätkusuutlikke ja mõjusaid lahendusi, mis aitavad leevendada ühiskondlikke probleeme ning tugevdada kogukondlikku sidusust ja heaolu. Programmi raames loodud lahendused soodustavad ühiskondlikku ja kogukondlikku aktiivsust ja kaasatust, suurendades samal ajal nende võimekust luua püsivat positiivset mõju ühiskonnas. NULA starditoetuse puhul on tegemist ainulaadse toetusvõimalusega Eestis, kus vabaühendustel on võimalik ühiskonnas mitmetahulisi probleeme lahendada. NULA inkubaatorist on hoo sisse saanud mitmed teravaid ühiskondlikke probleeme lahendavad algatused. Üheks näiteks on Digiõps MTÜ, mis viib omavahel kokku kvalifikatsiooniga aineõpetaja ja kooli, kus aineõpetajat vajatakse. Lahendus aitab leevendada kvalifitseeritud õpetajate puudust ja vähendab kvaliteedilõhet maa- ja linnakoolide vahel.
Paragrahvis 3 nimetatakse toetuse andjaks sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK või toetuse andja), kes menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja teostab järelevalvet toetuse kasutamise üle. Toetuse andja vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest, teavitab toetuse saamise võimalusest, menetleb esitatud taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne. Toetuse andja täpsem õiguste ja kohustuste loend on toodud §-s 20.
Paragrahvis 4 sätestatakse täpsemalt vähese tähtsusega abi andmisega seonduv.
Kui määruse alusel antav toetus liigitub vähese tähtsusega abiks, siis järgitakse toetuse andmisel konkurentsiseaduse 6. peatükist ja VTA määrusest tulenevaid kohustusi ja nõudeid. Toetuse andja peab kontrollima seda, kas toetus on vähese tähtsusega abi, tehes seda taotluse põhiselt. Toetuse andja analüüsib, kas tegemist on majandusliku eelise ja konkurentsi moonutamisega. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et ühele taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot. Alates 1. jaanuarist 2024 tõusis vähese tähtsusega abi ülemmäär 300 000 euroni taotleja kohta kolme aasta jooksul, mis tähendab, et ülemmäära arvestatakse jooksvalt abi andmise kuupäevast kolm aastat tagasi1.
Lisaks on oluline tähele panna, et vähese tähtsusega abi andmisel peab toetuse andja säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat.
2. peatükk. Toetuse andmise alused
Paragrahviga 5 sätestatakse toetatavad tegevused.
Toetusega toetatakse tegevusi, mis on otseselt suunatud sotsiaalse innovatsiooni arendamisele ja Eesti ühiskonna teravate probleemide lahendamisele. Taotlejad saavad rahastust kasutada uuendusliku idee või lahenduse esmaseks rakendamiseks ja katsetamiseks või edasiseks elluviimiseks ja laiendamiseks, projekti sihtrühmaga koostöös lahenduse tõhususe hindamiseks ja kohandamiseks, et parandada lahenduse sobivust sihtrühmale ning lahenduse tehniliseks või metoodiliseks testimiseks ja täiustamiseks. Samuti toetatakse kestliku tegevusmudeli väljatöötamist, näiteks finants- ja tegevusplaani koostamist lahenduse pikaajaliseks rakendamiseks, strateegiliste partnerluste loomiseks ja koostöövõrgustike arendamiseks.
Toetusega on võimalik katta näiteks lahenduse arendamisega seotud ja vajalikud turundus- ning kommunikatsioonitegevused, sealhulgas tegevusmudeli või lahenduse tutvustamine sihtrühmale või avalikkusele või sihtrühma kaasamine ja teadlikkuse tõstmine lahenduse eesmärkidest ja kasust. Abikõlblikud on ka ekspertide kaasamisega seotud kulud ja koolitused projektimeeskonna võimekuse tõstmiseks ja kulud, mis on toetavad lahenduse mõju hindamist ja selle tulemuste analüüsi. Toetusega on võimalik toetada tehnoloogiliste või loovlahenduste väljatöötamist, sealhulgas erinevate digitaalsete tööriistade ja platvormide arendamiseks, mis toetavad lahenduse rakendamist. Kõik toetatavad tegevused peavad olema otseselt seotud lahenduse eesmärkide saavutamisega ning aitama tagada projekti jätkusuutlikkust ja mõju.
Varasematel aastatel on starditoetuse abil loodud näiteks digitaalne andmevahetusplatvormi prototüüp (EatB4) ja tarkvara prototüüp kasutajasõbraliku videosuhtluse platvormi pakkumiseks, et vähendada põlvkondade vahelist sotsiaalset distantseerumist ja ühendada digioskamatud eakad, nende lähedased ning hoolekandeasutused ühtseks tervikuks (PEVICO). Samuti on toetust kasutatud kodulehe loomiseks (Digiõps MTÜ; Arusaamise agentuur MTÜ), turundus- ja koolitusmaterjali väljatöötamiseks (Digiõps MTÜ; Arusaamise agentuur MTÜ) või veebirakenduse arendamiseks (MTÜ Logopesa).
Paragrahv 6 reguleerib kulu abikõlblikkust.
Lõike 1 kohaselt on abikõlblik kulu, mis on tehtud toetuse saaja poolt projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul, vastab projekti eesmärkidele ja on vajalik, põhjendatud ning otseselt seotud projekti elluviimisega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega.
Lõigetes 2 ja 3 on määratletud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, et tagada toetuse vahendite sihipärane ja tõhus kasutamine. Abikõlblikud kulud hõlmavad plaanitud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulusid, sealhulgas tööjõukulusid, mis on tööandja kohustuseks (näiteks palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga, puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule, teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt palgaga, seadusest tulenev lähetuse või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu)2, ekspertide tasusid, ürituste ja koolituste korraldamise kulusid, analüüside ja strateegiate koostamist ning kommunikatsiooni- ja teavitustegevusi. Mitteabikõlblike kulude hulka kuuluvad muu hulgas maa ja kinnisvara soetamine, finantskulud, viivised ja trahvid, huvide konfliktiga seotud tehingud ning juba teisest projektist rahastatud kulud. Selged juhised aitavad vältida väärkasutust, tagades avalike vahendite tõhusa ja eesmärgipärase kasutamise.
Lõike 4 eesmärgiks on huvide konflikti vältimine projekti kavandamisel ja elluviimisel ning sätestatakse eraldi otsustuskord nende tasuliste tehingute jaoks, mis seonduvad juhtorgani liikmetega ja seotud isikutega.
Lõikest 5 tulenevalt peavad kõik kulud olema tõendatud asjakohaste raamatupidamisdokumentidega, nagu arved või samaväärse tõendusväärtusega dokumendid, et tagada kulutuste läbipaistvus ja kontrollitavus.
Paragrahv 7 sätestab abikõlblikkuse perioodi.
Lõike 1 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. Kuupäevadega määratletud abikõlblikkuse periood esitatakse konkreetse taotlusvooru tingimustes.
Lõikest 2 tulenevalt ei saa abikõlblikkuse perioodi pikendada. Taotlusvooru avamisel kehtestatakse abikõlblikkuse periood ajaliselt piisavalt pikana, võimaldamaks mõistliku aja jooksul ellu viia taotlusvooru eesmärki täitvad tegevused ning kasutada selleks eraldatud toetust.
3. peatükk. Nõuded taotlejale ja taotlusele
Paragrahvis 8 sätestatakse, kes kvalifitseerub toetuse taotlejaks.
Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registrisse kantud mittetulundusühing või sihtasutus, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu(te) või nende liidu, ametiühingu või kutseliidu valitseva mõju all. Seega on välistatud taotlejatena erakonnad, äriühingud ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud ning kontrolli all olevad mittetulundusühingud ja sihtasutused või nendest moodustatud võrgustikud ja katusliidud ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Õigusmõiste „valitsev mõju“ sisustamisel lähtutakse konkurentsiseaduse § 2 lõikes 4 sätestatust, kohaldades seda käesoleva määruse sisu ja selle rakendamisega seotud juriidiliste isikute liikide kontekstis.3
Paragrahvis 9 sätestatakse, millistele nõuetele peab taotleja vastama. Taotleja peab vastama teatud tingimustele, mille alusel tuvastatakse, kas taotleja on usaldusväärne ja kas tal on olemas tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus ja valdkondlik kompetents, sealhulgas võime korrektselt asjaajamist korraldada ja oma kohustusi täita.
Taotleja peab olema suuteline planeeritud tegevust läbi viima. Taotlejal ei tohi olla majandusaasta aruande esitamise võlga ning olukorda, kus on rikutud KÜSKiga varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingut või taotlejal on muid kehtivaid kohustusi toetuse andja ees. Majandusaasta aruannete esitamise kontrollimine võib näidata toetuse andjale, et taotlejal on probleeme oma kohustuste täitmisega ja aruandlusega või välditakse aruannete esitamist tahtlikult. Majandusaasta aruande esitamist kontrollitakse Äriregistrist.
Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude ja maksete võlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on täies ulatuses ajatatud. Kuna eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga, on see nõue vajalik. Kui taotlejal on maksu- või maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Infot maksuvõla olemasolu kohta saadakse Maksu- ja Tolliametilt. Maksukorralduse seaduse § 27 lõike 1 punktide 4 ja 5 järgi on maksuvõla ja ajatatud maksuvõla andmete näol tegu avaliku teabega, mida maksuhaldur võib igaühele avaldada ilma maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta.
Juhul kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, saab ta toetust üksnes juhul, kui kõik tagasimaksed on tehtud määratud tähtajaks ja nõutud summas. See on vajalik selleks, et vältida olukorda, kus riik toetab taotlejat, kes ei täida oma kohustusi. Silmas on peetud kõiki riigieelarvelistest vahenditest makstavaid toetusi (mitte üksnes KÜSKi poolt makstud toetusi), Euroopa Liidu poolt makstavaid toetusi või muudest välisvahenditest makstavaid toetusi. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma tähtajaks.
Samuti on oluline, et taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust ega sundlõpetamist. Juhul kui selgub vastupidine, saab järeldada, et taotlejal puudub tegevuse elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab Äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded.
Lisaks ei tohi taotleja juhtorgani liiget olla karistatud majandusalase, ametialase, varavastase, avaliku korra, riigi julgeoleku või avaliku usalduse vastase süüteo eest või kui teda on karistatud, siis on ta karistusandmed karistusregistrist kustutatud.
Taotleja esindaja koos oma meeskonnaga peab olema läbinud NULA inkubaatori täies mahus taotlemisele eelneval või üle-eelneval aastal. Alates 2016. aastast on NULA inkubaatori läbinud 78 erinevat ühiskondlikku algatust.
Paragrahvis 10 määratakse kindlaks andmed, mida taotlus peab sisaldama, ning nõuded taotluse sisule.
Taotlus peab vormiliselt sisaldama vähemalt infot taotleja, (sh nimi, registrikood, kontaktandmed, arveldusandmed), taotletava toetuse summa, esindusõigusliku isiku ja omafinantseeringu suuruse kohta. Nimetatud info ja andmed on aluseks käesoleva määruse §-s 13 sätestatud taotluse vormiliste nõuete kontrolliks.
NULA starditoetuse tingimused on kujundatud eesmärgiga tagada projektide realistlik elluviimine ja nende positiivne mõju ühiskonnale. Toetuse saamiseks peab taotlus sisaldama konkreetset lahenduskäiku, mida soovitakse projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul testida, täiustada või arendada välja kestlik tegevusmudel. See tagab, et projektide elluviimine põhineb põhjalikul planeerimisel ja keskendub praktiliste tulemuste saavutamisele.
Lahenduste elluviimine peab algama hiljemalt kuus kuud pärast projekti abikõlblikkuse perioodi algust, et tagada toetatud projektide ajakohasus ja nende kiire rakendamine. See aitab vältida viivitusi ja tagab, et toetuse mõju ühiskonnale oleks maksimaalne. Lisaks on projektidesse kaasatud välised eksperdid, kelle ülesanne on jälgida ja nõustada projekti meeskonda kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul. Ekspertide kaasamine tugevdab projektide professionaalsust, aitab vältida potentsiaalseid vigu ja tagab lahenduste kvaliteedi.
4. peatükk. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine
Paragrahv 11 sätestab taotlusvooru avamise ja taotluse esitamise.
Nupukate Lahenduste starditoetuse taotlusvoor kuulutatakse välja konkursi teavituse avaldamisega KÜSKi kodulehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.
Taotlusvooru väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: toetuse andja andmed (nimi, aadress, kontaktisiku, kellelt saab täiendavat teavet, e-posti aadress ja telefoninumber), sihtgrupp, keda oodatakse taotlusvoorus osalema, taotluse esitamise tähtaeg ja aadress ning taotlusvooru tingimused.
Lõike 3 kohaselt sätestatakse taotlusvooru tingimustes vähemalt toetuse andmise eesmärgid ja oodatavad tulemused, toetuse maksimaalne periood ja taotlusvooru eelarve, taotlusele ja taotlejale esitatavad nõuded ning taotluse hindamise kriteeriumid.
Taotluse esitamise aeg on vähemalt 30 kalendripäeva. Seega võib vajadusel määrata ka pikema tähtaja.
Lõike 5 kohaselt esitab taotleja kehtival KÜSK taotlusvormil ja taotluse eelarve vormil ühes digiümbrikus digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressile
[email protected]. Kuna taotlus esitatakse e-kirja teel, on oluline määrata kindlaks e‑posti aadress, kuhu taotlus tuleb saata. See aitab vältida olukordi, kus taotlus võidakse ekslikult esitada mõnele muule e‑posti aadressile. Lisaks sätestatakse lõikes 5, et taotlus tuleb esitada taotlusvoorus määratud tähtajaks. See loob selgema arusaama sellest, mis tähtajaks tuleb taotlus esitada ning aitab vältida võimalikke vaidlusi õigeaegselt esitatud taotluse üle. Taotluse esitamise tähtaeg määratakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud konkursi väljakuulutamise teavituses. Tagamaks kõikide taotluste lihtsam ja ühetaoline esitamine, tuleb taotlus esitada KÜSKi kehtivatel taotlus- ja eelarvevormil.
Paragrahv 12 sätestab taotluse menetlemise aja. Kõiki konkursile esitatud taotlusi menetletakse samal ajal ja otsus selle rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse 80 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Kuna taotluste menetlemise protseduur näeb ette taotluste vormilistele nõuetele vastavuse kontrolli, taotluste hindamist, käskkirjade ettevalmistamist, vormistamist ja kooskõlastamist, siis on praktika näidanud, et sõltuvalt esitatud taotluste arvust, mahust ja kvaliteedist võib taotluste menetlemiseks kuluda kuni 80 kalendripäeva.
Paragrahv 13 reguleerib taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.
Lõike 1-3 kohaselt kontrollib toetuse andja tähtaegselt esitatud taotluse ja taotleja vastavust määruses sätestatud nõuetele, tehes seda seitsme tööpäeva jooksul. Juhul, kui taotlus sisaldab vormilisi puudusi, määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Antud säte ei kohaldu seega juhul, kui taotluses esineb sisulisi puudusi.
Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui see ei olnud esitatud tähtaegselt. Toetuse andja võib taotluse esitamise tähtaja ennistada vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) sätetele. Tähtaega võib ennistada nii toetuse andja omal initsiatiivil kui ka taotleja vastava avalduse alusel. Mõlemal juhul peab ennistamiseks olema mõjuv põhjus. Juhul, kui taotlusega ei ole esitatud eelarvet või puudub taotlus või kui taotlus ei ole digiallkirjastatud, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
Toetuse andja võib juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtpäev puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni kolm tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks. Vastav teavitus edastatakse taotlejale ja tema taotluse osas tehakse rahuldamata jätmise otsus.
Lõike 4 kohaselt tunnistatakse taotlus nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad määruse nõuetele. Toetuse andja saab tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 8-10 ja § 11 lõikes 5 sätestatud nõuded.
Paragrahvis 14 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamise põhimõtted.
Kui KÜSK on taotluse läbi vaadanud ning kontrollinud taotleja ja taotluse nõuetele vastavust, hindab nõuetekohast taotlust kolmeliikmeline hindajate grupp (edaspidi hindajad). Hindajad peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolul on hindaja kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.
Lõike 2 järgi hindavad hindajad taotlust järgmiste kriteeriumite alusel:
1) probleemi olulisus valdkonnas, kogukonnas või ühiskonnas ning lahenduse mõju sihtrühmale;
2) lahenduse elujõulisus ja jätkusuutlikkus, sealhulgas finantsjätkusuutlikkus, personal;
3) tegevuste ja tulemuste realistlikkus ning piisavus projekti abikõlblikkuse perioodil ja kommunikatsiooniplaani läbimõeldus;
4) meeskonna, partnerite ja võrgustiku asjakohasus ning nende rollide kirjeldus;
5) projekti eelarve otstarbekus ja kulude mõistlikkus.
Kriteeriumite selge sätestamine on oluline selleks, et taotlejale oleks arusaadav, mida hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele. Kokku on võimalik ühele taotlusele omistada maksimaalselt 100 punkti. Vältimaks olukorda, kus küll nõuetele vastav, kuid sisuliselt nõrk taotlus saaks rahastuse, nähakse ette taotluse sisule minimaalne punktisumma, milleks on 60 punkti. Lävendi kehtestamine tagab, et toetust saavad ainult piisava sisulise kvaliteedi ja asjakohasusega taotlused.
Nõuetele vastavate taotluste hindamistulemuste ja ettepanekute arutamiseks toimub hindajate koosolek. Lõikes 4 rõhutatakse hindamisprotsessi läbipaistvuse tagamist. Kui sama taotluse puhul annavad hindajad koondhinnetele olulisel määral erinevaid hinnanguid (üle 25 punkti vahe), peavad hindajad selle erinevuse põhjuseid ühiselt arutama. Selline nõue aitab vältida hindamisvigu ja vähendada subjektiivsuse mõju, saavutades ühtlasema ja põhjendatuma hindamistulemuse.
Hindamisprotsessi konfidentsiaalsuse tagamiseks ei avalikustata teavet, milles taotlusi hinnanud hindajate nimed on isikuliselt seostatud hindajate poolt antud kriteeriumipõhiste hindamispunktidega. See tagab hindamise erapooletuse ja usaldusväärsuse. Andmekaitse Inspektsioon on väljendanud seisukohta, et „eksperdi nime avalikustamine kujul, mil see on kokkuviidav tema antud hindamispunktide ja/või hinnangute/kommentaaridega, võib kaasa tuua hindajale eraelu olulise riive nt võimaliku rünnaku näol.“4
Hindamise tulemusena tekib paremusjärjestus. Taotlused, mis on saanud vähemalt 60 punkti, järjestatakse hindamistulemuste alusel alates kõrgeimast koondhindest. Toetusi eraldatakse vastavalt sellele järjestusele seni, kuni vastava vooru eelarvelised vahendid on ammendunud. Kui taotlusvooru eelarve ammendub, jäävad madalamale järjestatud taotlused rahastusest välja, isegi kui nende hinne ületab lävendi.
Paragrahvis 15 reguleeritakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemise tingimused ja kord.
KÜSK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hindajate ettepanekul.
Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei vasta täielikult määruse nõuetele. Rahuldamata jätmise aluseks võib olla, kui taotlus on saanud vähemalt ühe hindamiskriteeriumi väärtuseks 0 punkti, taotluse koondhinde jäämine alla 60 punkti, eelarvevahendite puudumine pingerea alusel, olukord, kus selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ning puudused on toetuse andja määratud tähtpäevaks kõrvaldamata, või kui taotleja või temaga seotud isik mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, taotleja nimi, otsuse põhjendus ning omistatud punktisumma ja selgitus otsuse vaidlustamise korra kohta.
Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse vähemalt otsuse kuupäev, toetuse saaja andmed, toetuse summa ja toetatavad tegevused. Samuti sisaldab otsus viidet vaidlustamise korra kohta.
Taotlejale saadetakse tema kohta tehtud otsus elektrooniliselt 10 tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.
Kõik toetust saanud ühingud koos projekti nime ja toetussummaga lisatakse toetuse andja kodulehele toetuse andmise avalikustamise ja läbipaistvuse eesmärgil.
Paragrahv 16 reguleerib riigieelarvelise toetuse väljamaksmise tingimusi.
Kui hindamisotsuse alusel kuulub taotlus rahuldamisele, sõlmib toetuse andja toetuse saajaga riigieelarvelise toetuse lepingu. Lepingus sätestatakse detailsemad tingimused toetuse väljamaksmiseks.
Lõige 4 määrab kindlaks, mis juhtub siis, kui pärast toetuse andmise otsust ei õnnestu toetuse saajaga lepingut sõlmida. Sätte eesmärk on tagada, et toetuse kasutamine toimub õigeaegselt ja tõhusalt. Kui lepingut 20 tööpäeva jooksul ei sõlmita ja põhjused on toetuse saaja kontrolli all, on toetuse andjal õigus tühistada varasem otsus, millega toetuse taotlus rahuldati. See tähendab, et toetuse saaja kaotab õiguse toetust saada.
Paragrahv 17 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruandluskohustuse nõuded, mis reguleerivad, kuidas toimub toetuse saaja aruandlus, millised on tähtajad, aruannete kontrollimise kord ja võimalikud tagajärjed, kui aruandlus või projektitegevused ei vasta nõuetele.
Toetuse saaja kohustub esitama vahearuande tähtajaks, mis on kokku lepitud lepingus, ja lõpparuande vastavalt lõikes 2 sätestatud tähtajaks. Määratud tähtajad võimaldavad toetuse andjal hinnata, kuidas projekti tegevused ja eesmärgid on projekti kestel ja jooksul ellu viidud ning tuvastada võimalikke kõrvalekaldeid või vajadusi tegevuste ümberkorraldamiseks. See annab ka varajase ülevaate planeeritud tegevuste üldisest tulemuslikkusest ja selle mõjust. Järelevalve regulaarne läbiviimine suurendab läbipaistvust ja aitab tagada avalike vahendite tõhusa kasutamise. Hindamise eesmärk on tagada, et tegevused on ellu viidud tulemuslikult, toetuse vahendid on kasutatud vastavalt eesmärgile ja kõik tegevused vastavad kinnitatud ajakavale.
Aruanded tuleb koostada ja allkirjastada esindusõigusliku isiku poolt (kas digitaalselt või käsitsi) ning kasutada selleks lepingu lisadeks olevaid aruandevorme. Kui aruande kontrollimisel ilmnevad puudused (nt ebatäpsused, lisadokumentide puudumine), on toetuse andjal õigus teha ettepanek nende kõrvaldamiseks.
Kui toetuse saaja aruandluses või toetuse kasutamisega seotud dokumentides on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid, või kui projekti tegevusi ei ole ettenähtud tähtajaks ellu viidud või need ei ole tõendatud, on toetuse andjal õigus aruannet mitte kinnitada. See säte tagab, et toetuse kasutamine on läbipaistev ja vastab kehtestatud nõuetele, ning kaitseb toetuse andja õigust sekkuda rikkumiste korral.
Paragrahv 18 sätestab toetuse tagasinõudmist ja -maksmist ning ajatamist puudutava.
Eelnõu sätestab tingimused, mille korral on toetuse andjal õigus nõuda makstud toetus osaliselt või täielikult tagasi. Need tingimused on mõeldud tagama, et toetust kasutatakse sihipäraselt, läbipaistvalt ja kooskõlas määruses sätestatud nõuetega.
Toetus nõutakse täielikult või osaliselt tagasi, kui ei ole tõendatud heakskiidetud taotluses kavandatud tegevuste tulemuste ja eesmärkide saavutamist või kui toetust ei ole kasutatud otsuses ettenähtud korras ja tingimustel. Samuti on tagasinõudmine põhjendatud juhul, kui toetuse saaja ei esita nõutavaid sisu- ja finantsaruandeid, mis kinnitavad toetuse kasutamise korrektsust.
Olulised rikkumised teavitusnõuetes või tähtaegade ületamine võivad samuti põhjustada tagasinõude. Sellised rikkumised võivad kahjustada projekti avalikku nähtavust või mõjutada teiste seotud osapoolte tööd ja eesmärke. Teavitusnõuded tulenevad käesoleva määruse § 19 lõike 2 punktist 6.
Toetus tuleb tagasi maksta, kui selgub, et taotlus rahuldati valeandmete põhjal või kui toetuse saaja on varjanud olulist teavet. Lisaks on tagasinõudmine võimalik juhul, kui toetuse saajal on toetuse andja ees muid täitmata rahalisi kohustusi, mis näitavad ebausaldusväärsust rahaliste kohustuste täitmisel.
Kui toetus jääb otsuses määratud tähtajaks kasutamata või toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta, on toetuse tagasinõudmine loogiline samm, et vältida vahendite kasutamist eesmärgitult. Selle sätestamine on vajalik, kuna praktikas on esinenud selliseid olukordi teistes KÜSKi taotlusvoorudes.
Need tingimused tagavad, et toetust kasutatakse läbipaistvalt ja tulemuslikult, toetades programmi eesmärke ning minimeerides väärkasutuse riski.
Toetuse andja otsustab toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kaalutlusõiguse kohaselt. Kui toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. Toetuse tagasinõudmine või toetussumma vähendamine otsustatakse käesoleva määruse §-s 17 sätestatud aruandluse käigus.
Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse poolte vahel kokkulepitud aja jooksul või kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.
Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud ajatamistaotluse alusel. Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates ajatamistaotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid (näiteks kontode väljavõtted, laenulepingute koopiad, teenuseosutamise lepingud, muid tulusid ja kulusid kajastavad lepingud).
Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse 20 kalendripäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, arvestades võimalusel toetuse saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava. Kui esitatud tagasimaksmise ajatamiskava ei ole võimalik arvestada (näiteks on soovitud ajatamiskava esitatud ebamõistlikult pikale perioodile), peab toetuse andja ajatamise perioodi määramist põhjendama, kuna tegemist võib olla toetuse saaja kahjuks tehtava otsusega.
Ajatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma kogu toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates.
Juhul, kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi võlaõigusseaduse 52. peatüki (§-d 1027–1042) ehk alusetu rikastumise sätete kohaselt. Sellisel juhul teavitatakse toetuse saajat kirjalikult ettevõetavatest sammudest toetuse tagasinõudmisel.
Paragrahv 19 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Paragrahvis sätestatakse toetuse saaja üldised õigused ja kohustused, mis tagavad toetuse andmise vastavuse haldusmenetluse põhimõtetele ja mis aitavad täita haldusorgani kohustusi toetuse saajate ees ning tagada toetuse andmise järelevalve.
Lõike 1 järgi on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Samuti on toetuse saajal igal ajal õigus toetusest loobuda või toetus tagastada.
Lõikes 2 on sätestatud toetuse saaja kohustused. Kohustused rakenduvad alates taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsusest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuse eduka elluviimise.
Paragrahvis 20 sätestatakse toetuse andja õigused ja kohustused.
Lõike 1 järgi on toetuse andjal õigus kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, saada toetuse saajalt toetuse kasutamise kohta teavet ja tutvuda dokumentidega ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale määruses sätestatust.
Lõike 2 kohaselt peab toetuse andja edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused, kontrollima toetatavate tegevuste läbiviimist, teavitama toetuse saajat määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest. Samuti peab toetuse andja tagama vähese tähtsusega abi andmisel andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise.
Paragrahv 21 reguleerib vaide esitamist ja menetlemist. Toetuse andja otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab toetuse andja.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõus on kooskõlas VTA määrusega.
5. Määruse mõjud
5.1. Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: mittetulundusühing või sihtasutus, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu(te) või nende liidu, ametiühingu või kutseliidu valitseva mõju all. NULA inkubaatori on seni läbinud 78 erinevat ühiskondlikku algatust, millest kõik ei ole enam aktiivsed. Hinnanguliselt võib toetusest mõjutatud olla ligi paarkümmend NULA inkubaatori aastatel 2023-2024 läbinud ühiskondlikku algatust.
Mõju ulatus: Toetuse andmisel sihtrühmale suureneb nende suutlikkus lahendada ühiskondlikke probleeme, edendades seeläbi ka sotsiaalset innovatsiooni. Toetuse abil saavad organisatsioonid juurdepääsu vajalikele ressurssidele, mis võimaldavad edasi arendada projekte, mida on varasemalt valideeritud NULA inkubaatoris. Starditoetuse abil on võimalik luua jätkusuutlikke lahendusi, mis suudavad luua töökohti või parandada kogukondade elukvaliteeti, avaldades positiivset mõju kohalikule majandusele ja ühiskonnale laiemalt.
Mõju avaldumise sagedus ning ebasoovitava mõju esinemise risk on väike. Eelnõu rakendamisega kaasneb sihtgrupile positiivne mõju, kuna avaneb toetusvõimalus oma idee elluviimiseks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on pigem oluline, kuid positiivne.
5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital töötajad ning hindajate kogu hindajad, kelle ülesanne on menetleda ja hinnata toetuse taotlusi.
KÜSKis töötab 15 inimest. Lisaks koosneb KÜSKi hindajate kogu 15-st sõltumatust eksperdist, kelle ülesanne on tagada KÜSKi taotlusvoorude ja konkursside hindamise objektiivsus, sõltumatus ning vältida huvide konflikte. Toetuse taotluste menetlemise ja hindamisega puutuvad kokku maksimaalselt neli inimest. Seega on sihtrühm KÜSKi ja hindajate kogu koguarvuga võrreldes pigem väike.
Mõju ulatus: Eelnõu rakendamisega kaasneb mõningane töökoormus, kuid kuna taotlusvoorude läbiviimine ei ole toetuse andja jaoks uus tegevus, ei teki vajadust lisatöökohtade järele. Mõju avaldumise sagedus ning ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, sest KÜSKi ülesandeid eelnõuga ei muudeta. Seega ei kaasne vajadust muudatustega kohaneda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on väheoluline.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital teostab kõik tegevused seoses toetuse andmisega ehk korraldab taotlusvooru, menetleb toetuse taotlusi, nõustab taotlejaid ja toetuse saajaid ning tagab toetuse andmise ja kasutamise kontrolli vastavalt määrusele.
Eelnõul puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele, võrreldes toetuse senise rakendamisega.
Eelnõu rakendamiseks on vaja määrata taotluste hindajad, kelle ülesanne on hinnata taotlusi. Hindajate töö on tasustatud ning rahastatakse KÜSKi eelarvest.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kuna määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, puudub vajadus planeerida eelnõuga kohanemiseks lisaaega.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.