Järelevalve akt

Soleros UÜ [email protected]

JÄRELEVALVE AKT

07.03.2025 nr 5.1-3/6930-1

I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: (vali sobiv alus) sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §

157 lõige 1.

1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2 Soleros UÜs (registrikood 11668273).

1.3. Järelevalve teostamise koht: Järva maakond, Järva vald, Järva-Jaani alev, Kase tn 1, 10131.

1.4. Paikvaatluse aeg: 12.02.2025.

1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonn

järelevalve juhtivspetsialist Svetlana Kubpart ja peaspetsialist Inna Tamm (järelevalvemeeskonna juht).

1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs,

vestlused, e-kirjavahetus, päringud andmeregistrites STAR, MTR, TÖR. 1.7. Järelevalvetoimingutes osales: Soleros UÜ juhataja Katrin Pärtli. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et Soleros UÜ (Hooldekodu) ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest

2

(töölepingu sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu poolt esitatud töötajate nimekirjas on kokku kolm vahetult teenust osutavat töötajat (hooldustöötajad, abihooldustöötajad), kelle andmed MTRis puudusid ning kelle vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik kontrollida. MTRi andmetel töötab asutuses kolm töötajat, kelle leping on TÖRi andmetel lõpetatud. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.1. Hooldekodu korrastas järelevalvemenetluse ajal MTRi ning 27.02.2025 seisuga on rikkumine kõrvaldatud. 2.2. SoMm nr 36 § 2 lg 3, mille kohaselt peab teenuseosutaja tagama hooldustoimingute tegemisel teenusesaaja privaatsuse, tema tahte ja võimekuse arvestamise. Teenuseosutaja ei ole taganud hooldustoimingute tegemisel teenusesaajale privaatsust. Teenusesaajad on majutatud mitmekohalistesse tubadesse, kuid paikvaatlusel selgus, et hooldustoimingutel ei kasutata sirme, vahekardinaid või muud eraldatust võimaldavad vahendeid. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.2. 2.3. SHS § 22 lõike 3, mille kohaselt osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. Tööajatabelitest (detsember 2024 kuni veebruar 2025) nähtub, et abihooldustöötajad töötasid ilma hooldustöötaja juhendamiseta. Detailsemalt on rikkumine kirjeldatud punktis 3.2.4. Võttes arvesse, et Soleros UÜ on asunud järelevalvemenetluse ajal rikkumisi kõrvaldama, ei pea Sotsiaalkindlustusamet otstarbekaks ettekirjutuse tegemist. Järelkontroll punktides 2.2. ja 2.3. nimetatud rikkumiste kõrvaldamise üle toimub Soleros UÜs peale 01.05.2025. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas järelevalvemenetluse Soleros UÜs 10.02.2025 ning etteteatamata paikvaatlus viidi läbi 12.02.2025. Hooldekodule on 28.03.2024 väljastatud tähtajatu tegevusluba (SÜH000178) tegevuskohas Kase tn 1, Järva-Jaani alev, Järva vald, Järva maakond. ÜHteenuse osutamine on lubatud maksimaalselt 85le inimesele. Paikvaatluse päeval oli tööl juhataja, hooldusjuht, tegevusjuhendaja ja neli abihooldustöötajat, ÜHteenuse saajaid oli 81. Majandustegevuse registrisse (MTR) oli seisuga 10.02.2025 kantud 15 teenust vahetult osutavat töötajat (neist üheksa abihooldustöötajat). Hooldekodu kodulehel jarvakodu.ee on avaldatud ÜHteenuste osutamist puudutav teave: Hooldekodu kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info ((maksumus kahe- või kolmekohalises toas on vastavalt 1290 eurot/kuus (väiksem hooldusvajadus)/1500 eurot/kuus (suur hooldusvajadus), kohale ühekohalises toas lisandub 250 eurot/kuus)), teave hinnale lisanduvatest kuludest ravimitele, transpordile ja muudele lisateenustele. Hoolduskulud on alates 01.06.2024 väiksema hooldusvajaduse korral 650 eurot/kuus ja suurema hooldusvajaduse korral 700 eurot/kuus. Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2) järgimisest isikukesksuse, isiku õiguste kaitse (turvalisus) ja kaasamise rakendamisele.

3.1. Majandustegevusnõuete täitmine Hooldekodu ei täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei olnud tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Järelevalvemenetluse algatamisel (10.02.2025) oli hooldustöötajaid MTRi andmetel 15, neist TÖR andmetel on kolme hooldustöötajaga töösuhe lõppenud (V. R. töösuhe lõppes 31.12.2024, M.R. töösuhe lõppes 07.01.2025 ja P.P. töösuhe lõppes 31.01.2025). Hooldekodu töötajate nimekirja järgi on töötajaid kokku koos juhatajaga 20. Hooldekodu esitas 18.02.2025 järelevalvemenetluseks vajaminevad dokumendid (sh hooldustöötajate nimekiri, tööajatabelid perioodil detsember 2024 – veebruar 2025), millest nähtus, et Hooldekodus töötab kokku 15 hooldustöötajat, neist üheksa abihooldustöötajat. Kolme töötaja (L.S., S.L. ja V.T.) vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei olnud SKAl võimalik

3

kontrollida, kuna andmed olid MTRi kandmata. MTRist olid eemaldamata kolme Hooldekoduga töösuhte lõpetanud töötaja (V. R. töösuhe lõppes 31.12.2024, M.R. töösuhe lõppes 07.01.2025 ja P.P. töösuhe lõppes 31.01.2025) andmed. Hooldekodu korrastas MTRi järelevalvemenetluse ajal 27.02.2025 ja kõrvaldas rikkumise. 3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine

3.2.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise

keskkonna ja toimetuleku, majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldus- ja muud toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis.

Hooldekodu tegutseb endises kontorihoones, mis on renoveeritud ja kohandatud ÜHteenuse osutamiseks A, B, C ja D osakonnas. Hoone on kahekorruseline ja kahe tiivaga, mida ühendab päevakeskuse osa. Hoonesse on loodud valmisolek lifti paigaldamiseks, paikvaatluse päeval lift majas puudus. Et Hooldekodu kõigis osakondades on teenusesaajad, kes tulevad treppidest liikumisega ise toime ning teenusesaajad, kes vajavad liikumisel hooldustöötajate abi, takistab lifti puudumine olulisel määral teenusesaajate turvalist liikumist, väljapääsu värskesse õhku ja raskendab hooldustöötajate tööd (nt tõstmine ja tassimine koos ratastooliga korruste vahel, toidu transportimine keldrikorruselt). Hooldekodus majutatakse teenusesaajaid ühe- kuni kolmekohalistes tubades, mis on varustatud voodi või funktsionaalvoodiga (51), kapi ja oma WCga. Hooldekodu üldala on rõõmsavärviline ja meeleolukas, sisustatud minimalistlikult, istumiseks mõeldud diivanid on pilkupüüdvad, kuid neilt püsti tõusmine võib madala disaini tõttu eaka jaoks osutuda raskeks. Üldalal on televiisor, raamatud lugemiseks on kättesaadavad päevakeskuses. Hooldekodu territoorium on heakorrastatud, peasissepääsu ja jalutusraja juures on pingid istumiseks, kuid eraldi eakate vajadusi arvestavat keskkonda loodud ei ole (näit varjualust). Õueala on aiaga piiramata, elektrooniline valvesüsteem turvalisuse tagamiseks on loomisel. Paikvaatlusel toimunud vestlustest selgus, et teenusesaaja kutsub hooldustöötajat hõikumise teel, mõnel teenusesaajal on isiklik kutsekell, mis on suunatud hooldustöötaja telefonile. Toit valmistatakse Hooldekodu keldris asuvas köögis. Toitlustamisel võetakse arvesse iga teenusesaaja vajadusi ning terviseseisundist tulenevaid soovitusi, vastava menüü koostab peakokk. Infotahvlitelt olid leitavad söögiajad, päevakava ja muu üldine teave. Teenusesaajatele on koostatud hooldusplaanid, mis lähtuvad teenusesaajate individuaalsest abivajadusest ning muudest tegevustest (vabaaja tegevused, terviseseisundiga seotud tegevused), et tagada teenusesaajate heaolu. Järelevalve käigus intervjueeritud lähedased ja kohalikud omavalitsused tõid positiivsena välja võimlemise ning muud regulaarsed aktiveerivad tegevused, negatiivsena raskendatud väljapääs õue, lifti puudumisest tingitud takistused ja raskused (kõndivate teenusesaajate ebaturvalisus treppidel liikumisel, ratastoolide ja toidu tassimine korruste vahel, jahtunud toit). Hooldekodus on väljatöötatud mitmeid töökorralduse juhiseid (nt töökorralduse reeglid, kodukord, ametijuhendid, tegutsemine erakorralise kliendijuhtumi korral), mille üldiseks eesmärgiks on kvaliteedipõhimõtetest lähtuva ÜHteenuse osutamine. Kodukord on avalikustatud mõlema tiiva infotahvlitel, juhataja sõnul on postkast ettepanekute, tänuavalduste ja kaebuste edastamiseks paigaldamisel. Infotahvlil on Õiguskantsleri, Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Sotsiaalkindlustusameti telefoninumbrid.

3.2.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded

väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele (määrus nr 36). Määrus nr 36 § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus on määratletud hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb teenusesaajatele osutada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb tagada teenusesaajate privaatsus, nende tahte ja võimekuse arvestamine. Hooldekodul on selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus. Hooldekodul tuleb võimaldada lähedastel teenusesaaja hooldusplaaniga tutvumist.

4

Hooldekodus koostatakse teenusesaajatele hooldusplaanid, kus kirjeldatud on teenusesaaja toimetulek ja abivajadus erinevates igapäevategevuste valdkondades (nt suhtlemine, kognitiivsed võimed, füüsiline aktiivsus, söömine ja joomine jms). Teenusesaajate lähedastega vestlustest selgus, et neid on teavitatud lähedaste terviseseisundi muutustest, lähedastele on hooldusplaanid koostatud, nad on tutvunud teenusesaaja hooldusplaaniga. Hooldekodu peab tagama hooldustoimingute tegemisel privaatsuse, kuid ei ole kõikidel juhtudel kahe- ja kolmekohalistes tubades hooldustoimingute tegemisel privaatsust taganud. Teenusesaajaid püütakse küll paigutada tubadesse viisil, et koos oleksid voodikeskne ja liikuv, nii on liikuval võimalik hooldustoimingute tegemise ajaks toast väljuda. Hooldustoimingute (nt mähkmete vahetus) tegemisel kasutatakse sirme pigem teenusesaaja (sagedamini naiste tubades) soovil. Nimetatud lähenemine normaliseerib privaatsuse puudumist, inimese privaatsust rikutakse, kui isikuhooldustoiminguid (mähkmete vahetus, intiimpiirkonna pesemine, voodi kõrval asuva potitooli kasutamine jms) tehakse toanaabri nägemisulatuses, samuti võib toanaabri hooldus- ja intiimtoimingute nägemine häirida teisi teenusesaajaid. Seega on rakendamata privaatsust kaitsvad meetmed (määruse § 2 lõige 3) ja ei ole tagatud teenusesaaja õigus privaatsusele. Sirme kasutatakse alati surnu eraldamiseks. Töötajate sõnul on selgitustöö hooldustoimingute tegemisel tavapärane tegevus, kus arvesse võetakse teenusesaaja tahet ja võimekust ning vajadusel motiveeritakse teenusesaajat hooldustoimingutes osalema. Kui teenusesaaja seisundis (tervise- või muu olukord) on ilmnenud oluline muutus, siis hooldustöötaja teavitab sellest meditsiiniõde või hooldusjuhti. Hooldusjuht teavitab vajadusel kohe lähedast. Hooldekodu on valdavalt lähtunud ÜHteenuse osutamisel määruse nr 36 § 2 nõuetest. Järelevalve menetluses kontrollitud (L.J., M.L., N.M., R.R., S.R., E.E., A.F., H.A.) hooldusplaanid lähtuvad teenusesaajate individuaalsest abivajadusest ning muudest tegevustest (vabaaja tegevused, terviseseisundiga seotud tegevused), et tagada teenusesaajate heaolu. Määruse nr 36 § 2 lõikes 5 on loetletud isikuhooldustoimingud, milles tuleb ÜHteenuse saajat abistada ja/või juhendada. Hooldekodul on oma köök, kus valmib neli toidukorda: hommikusöök 8.00 – 9.00, lõuna 12.00 – 13.00, õhtusöök 16.30 – 17.30 ja 19.00 oode. Toitlustamine toimub teenusesaajate tubades või kahes söögisaalis, kus igal teenusesaajal on personaalne koht lauas. Hooldustöötajad abistavad söömisel ja joomisel. Teenusesaajatel olid olemas veega täidetud joogitopsid, Hooldekodus on kasutusel jootmise jälgimislehed. Suure hooldusvajadusega teenusesaajaid (voodikesksed, dementsusega inimesed) on juhataja sõnul Hooldekodus umbes kolmandik. Teenusesaajate abivahendid (ratastoolid, tugiraamid, õhkmadratsid) on valdavalt isiklikud või nende poolt renditud, vajadusel Hooldekodu abistab abivahendite rentimisel. Teenusesaajatel on võimalus kasutada liikumiseks ka Hooldekodu poolt soetatud abivahendeid (käimisraamid, ratastoolid, tugikepid jm), kasutusel on asendiravi jälgimislehed. Teenusesaajad kasutavad isiklikke riideid ja jalanõusid, Hooldekodul on oma rõivavaru. Riiete pesemine toimub Hooldekodus, voodiriiete pesemine toimub pesumajas Paides. Suuhügieenitoiminguid tehakse hommikul ja õhtul, toiminguid teevad teenusesaajad ise, vajadusel puhastavad proteese hooldustöötajad, teenusesaajad vajavad suuhügieenitoimingute meeldetuletust ja juhendamist. Mähkmeid vahetatakse üldjuhul kolm korda päevas, vajadusel sagedamini. Hooldekodu abistab ja juhendab teenusesaajaid üle keha pesemisel, selleks on eraldi pesija, keda vajadusel abistab korpuse hooldustöötaja. Pesija haigestumisel teevad toiminguid hooldustöötajad. Hooldustöötajate ja juhatajaga vestlustest selgus, et üle keha pesemine toimub seitsme päeva tagant, sama kinnitasid ka intervjueeritud teenusesaajad. Lähedaste sõnul võib pesija haigestumisel ülekeha pesemine toimuda harvemini, seda kinnitas infotahvlil olev pesemisgraafik (H.A. pesemine toimus 28.01.2025 ja järgmine kord 08.02.2025). Pesupäeval vahetatakse ka teenusesaaja riided ja voodipesu ning korrastatakse küüned ning meestel teostatakse habemehooldus. Teenusesaajatele võimaldatakse lisatasu eest juuksuriteenust ja pediküüri. Avalikele teenustele juurdepääsu korraldavad lähedased või Hooldekodu, kasutades lisatasu eest invatransporditeenust või Hooldekodule kuuluvat autot.

5

Hooldustöötajad omavad teavet ja toimetavad teenusesaaja surma korral vastavalt olukorrale või varasematele kokkulepetele lähedastega. Muud üldised tähelepanekud töövahetuse jooksul märgitakse käsikirjaliselt märkmikusse, ka info, mis vajab edastamist meditsiiniõele. Terviseseisundiga seotud toimingud (määrus nr 36 § 2 lõige 6) on Hooldekodus korraldatud. Teenust osutab Kaerepere Hoolekandekeskus OÜ meditsiiniõde, kes viibib Hooldekodus tööpäevadel, töötajatel on telefonitsi nõu võimalik saada E-R 8.00-19.00. Meditsiiniõde järgib teenusesaajate raviskeeme, ravimite tellimisel kasutatakse lindisüsteemi. Meditsiiniõde paneb ravimid personaalsetesse ravimikarpidesse (teenusesaajale jagab ravimid hooldustöötaja), teostab õendusprotseduure, jälgib teenusesaajate üldseisundit ja teeb koostööd teenusesaaja perearstiga, vajadusel kutsub kiirabi, majas olles fikseerib lahkunu surma. Meditsiiniõde jagab hooldustöötajatele teavet suuliselt, juhendab ja paneb märkmikusse ja ka infotahvlile kirja, milliseid toiminguid on hooldustöö käigus vajalik täiendavalt teostada (nt käsimüügiravimite andmine ja dokumenteerimine). Hooldekodu pakub teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud (määrus nr 36 § 2 lõige 7). Hooldekodus töötavad kaks tegevusjuhendajat, kes sisustavad teenusesaajate vaba aega mõtestatud ja huvidest lähtuvate tegevustega. Igal tööpäeva hommikul kell 10.00 on korraldatud võimlemine, 14.30 lauamängud, mälumängud, kunst, pallimängud muusika jne, kus teenusesaajal on võimalus osaleda. Intervjuudest lähedastega selgus, et regulaarse värskes õhus viibimise (määruse nr 36 § 2 lõike 7 p 2) nõude täitmist muudavad raskendatuks Hooldekodu sissepääsu eripärad, uste vahelised ebatasasused ja järsk konarlik kaldtee, mida ratastooli kasutajal ilma saatjata ei ole võimalik läbida. 3.2.3. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu.

Hooldekodu on koostanud kontrollitud (L.J., M.L., N.M., R.R., S.R., E.E., A.F., H.A.). hooldusplaanid tähtaegselt (30 päeva jooksul alates teenusesaaja ÜHteenusele asumisest). Hooldusplaani koostamise eest vastutab hooldusjuht, kes võtab arvesse saabumisel kogutud info (lähedaste ütlused, KOVi poolne abivajaduse hindamine) meditsiiniõde annab terviseseisundiga seotud vajadused ning koostab plaani. Hooldajate sõnul ei ole hooldusplaani koostamine nende ülesanne, kuid nad annavad hooldusplaani koostamiseks sisendi ja tutvuvad valmis plaaniga. Hooldusplaanid sisaldavad teenuse osutamise individuaalseid eesmärke, tegevusi ja nende sagedust ning hinnangut tegevuste elluviimise kohta. Vestlustest selgus, et teenusesaajad ja nende lähedased on teadlikud hooldusplaani koostamisest, valdavalt olid hooldusplaanid üle vaadatud kuue kuu möödumisel. Hooldekodu on hooldusplaanide koostamisel lähtunud SHS § 21 nõuetest ning kontrollitud hooldusplaanid on koostatud isikukeskselt lähtudes kaasamise ja turvalisuse põhimõtetest.

3.2.4. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt

personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis.

Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult osutatavate töötajate karistatust, Hooldekodu juhataja sõnul töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud, et andmeid karistusregistrist kontrollitakse kord aastas ja uue töötaja tööle asumisel ning Hooldekodu ei ole veel aastat tegutsenud, siis uut kontrolli veel tehtud ei ole.

ÜHteenuse osutamise tagamiseks töötab Hooldekodus kokku 20 töötajat, kellest hooldus- ja abihooldustöötajaid on 15. Hooldekodu personali hulka kuuluvad juhataja, hooldusjuht, kaks tegevusjuhendajat ja kaks puhastusteenindajat, lisaks neli köögitöölist. Juhataja sõnul töötavad hooldustöötajad 24- (8.00 - 8.00) ja 8- (8.00 - 16.00; 10.00.-18.00), 12- (8.00-20.00) või 16- tunnistes (16.00 - 8.00) vahetustes. Hooldekodu töökorralduse kohaselt on töövahetuses neli või viis hooldustöötajat, kus 81-le teenusesaajale osutab ÜH teenust ööpäevaringselt kaks hooldustöötajat ning päevasel ajal 8/12/16 tunnises töövahetuses kaks või kolm hooldustöötajat. Kui töövahetuses on tööl neli hooldustöötajat, siis on ühel hooldustöötajal tagada kõrvalabi

6

keskmiselt 20 teenusesaajale ning viie hooldustöötaja puhul keskmiselt 16 teenusesaajale. Kontrollitud tööajatabelitest (detsember 2024 kuni veebruar 2025) nähtub, et abihooldustöötajad töötasid osaliselt ilma hooldustöötaja juhendamiseta: 01.12.2024 20.00-24.00 (M.V., E.V.),05.01.2025 20.00-8.00 (K.K., E.V.), 27.01.2025 20.00-8.00 (S.L., M.V.). 16.12.2024, 08.01.2025, 11.01.2025, 24.01.2025 teostasid hooldustoiminguid ainult abihooldustöötajad. Hooldekodu ei ole taganud SHS § 22 lõikes 3 nõutud personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldaksid teenuse osutada.

3.2.5. SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb üldhooldusteenuse osutajal avalikustada teenuskoha

maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta.

Hooldekodu hinnakirja kohaselt on kehtestatud kaks hooldusteenuse taset, mille maksumus kuus kahe- või kolmekohalises toas on väiksema hooldusvajaduse korral 1290 euro ja suure hooldusvajaduse korral 1500 eurot, kohale ühekohalises toas lisandub 250 eurot. Hoolduskulud kuus on alates 01.06.2024 väiksema hooldusvajaduse korral 650 eurot ja suurema hooldusvajaduse korral 700. Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024 a.) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu töötajate nimekirja alusel (15 hooldustöötajat) olema ühe teenusesaaja kohta kuus keskmiselt 422 eurot. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud. Hooldekodul tuleb 01.07.2026 aastaks (määrus nr 36 §d 3 ja 4) tagada teenuse osutamise tegevuskohas vähemalt ühe hooldustöötaja kohalolek kuni 36 teenusesaaja kohta ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt ühe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohalolek kuni 12 teenusesaaja kohta päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul. IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. SKA juhib tähelepanu, et hooldus- ja abihooldustöötajaid puudutavatest muudatustest

(tööle asumine, töösuhte lõpetamine) tuleb MTRi kaudu teavitada SKAd viie tööpäeva jooksul. Hooldus- ja abihooldustöötajale SHSis sätestatud nõuded on üks tegevusloa kontrolli ese, mistõttu on oluline, et nende kõikide puhul on nõuded täidetud.

4.2. Turvalisema liikumise tagamiseks kasutada kuni lifti paigaldamiseni trepironijat. 4.3. Turvalisuse tagamiseks kindlustada teenusesaajate tõhus abikutsumise süsteem. 4.4. Õueala turvaliseks arendamisel teha koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Inna Tamm peaspetsialist (järelevalve)