ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Tervisekindlustusagent OÜ

[email protected]

[email protected]

Koopia:

AS Arstikeskus Confido

[email protected]

[email protected]

AS LHV Kindlustus

[email protected]

[email protected]

07.03.2025 nr 2.2-10/25/3128-3

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon on saanud isikutelt märgukirjade ja selgitustaotlustena pöördumisi

seoses Confido Terviselahenduse teenuse raames ülemääraste terviseandmete nõudmisega

kindlustushüvitise taotlemisel juhul, kui kindlustatu on teenuse eest ise tasunud.

Teenuse veebilehe1 andmetel on Confido Terviselahenduse teenuse osutamisega seotud AS

Arstikeskus Confido, AS LHV Kindlustus ja Tervisekindlustusagent OÜ. Confido

Terviselahenduse teenuse andmekaitsetingimuste2 kohaselt on kahjukäsitlemise eesmärgil

isikuandmete vastutavaks töötlejaks Tervisekindlustusagent OÜ. Kuna inspektsioonile ei ole

teada Confido Terviselahenduse teenuse osutamisel täpne pädevuse ja vastutuse jaotus

nimetatud ettevõtete vahel, on käesolev kiri adresseeritud kahjukäsitluse isikuandmete

vastutavale töötlejale Tervisekindlustusagent OÜ, kuid edastatakse teadmiseks ka AS-le

Arstikeskus Confido ja AS-le LHV Kindlustus. Teenuse osutajatele viidatakse kirjas edaspidi

teenuse nimetuse kaudu Confido Terviselahendus.

Inspektsioonile esitatud pöördumiste kohaselt on Confido Terviselahenduse kahjukäsitleja

nõudnud näiteks eriarsti visiiditasu hüvitamiseks isikult lisaks nõuetekohastele

kuludokumentidele saadud teenuse haiguslugu (www.terviseportaal.ee väljavõte) või on

ennetava tervisekontrolli uuringu ja analüüsi maksumuse hüvitamiseks lisaks nõuetekohastele

kuludokumentidele nõutud haiguslugu (mis ennetava tervisekontrolli puhul puudub) või

väljavõtet analüüside tegemise kohta (ehk analüüsi vastust ulatuslike terviseandmetega, mida

ei saa dokumendist eemaldada).

Confido Terviselahenduse veebilehel https://terviselahendus.ee/teata-kahjust/ on loetletud

1 https://terviselahendus.ee/ 2 https://terviselahendus.ee/privaatsuspoliitika/

2 (4)

dokumendid, mis tuleb kindlustatul esitada hüvitise saamiseks.

Kirjeldatud juhtumite puhul näiteks:

arsti vastuvõtt – kulu tõendav dokument (arve või kviitung)

ennetava tervisekontrolli uuringud ja analüüsid – kulu tõendav dokument (arve või kviitung)

Kulu tõendaval dokumendil peavad olema järgmised andmed: tervishoiuteenuse osutaja nimi,

teenuse saaja nimi, teenuse nimetus, hind, teenuse osutamise kuupäev.

Lisatud on märkus, et kindlustusagendil on õigus küsida vajadusel täpsustavaid dokumente, et

selgitada välja kindlustusjuhtumiga seotud asjaolud või määrata kindlaks väljamakstava

kindlustushüvitise suurus.

Isikuandmete kaitse üldmääruse3 (IKÜM) artikkel 4 lõike 1 kohaselt on isikuandmeteks

igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Isikuandmete töötlemine sama

artikli lõike 2 kohaselt on isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või

automatiseerimata toiming või toimingute kogum.

IKÜM artikkel 4 punkti 15 järgi on terviseandmed füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega

seotud isikuandmed, sh temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad

teavet tema tervisliku seisundi kohta. IKÜM põhjenduspunktis 35 on muu hulgas selgitatud, et

tervisealaste isikuandmete hulka peaksid kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit

käsitlevad andmed, mis annavad teavet andmesubjekti endise, praeguse või tulevase füüsilise

või vaimse tervise kohta. Põhjenduspunktis 51 on toodud välja, et eriliigilised isikuandmed, sh

terviseandmed on oma olemuselt põhiõiguste ja -vabaduste seisukohast eriti tundlikud, väärivad

erilist kaitset, sest nende töötlemise kontekst võib põhiõigusi ja -vabadusi olulisel määral

ohustada.

Seega kindlustushüvitise taotluse menetlemisel isiku haigusloo, epikriisi või uuringu- ja

analüüsiandmete nõudmisel toimub patsiendi isikuandmete, sh terviseandmete töötlemine.

IKÜM artikkel 6 lõike 1 alusel peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks olema õiguslik alus

(nt seadus, isiku nõusolek, õigustatud huvi jne). Isikuandmete eriliikide töötlemine on

üldmääruse artikkel 9 lõike 1 kohaselt üldiselt keelatud, kui ei esine mõni lõikes 2 väljatoodud

asjaoludest. Seega saab terviseandmete töötlemine toimuda ainult IKÜM artikli 6 koostoimes

artikli 9 lõike 2 alustega.

Üldmääruse alusel kohaldub isiku terviseandmete töötlemisel kindlustuse valdkonnas õigusliku

alusena artikkel 9 lõike 2 punkt h), mille kohaselt on eriliiki isikuandmete töötlemine lubatud,

kui töötlemine on vajalik ennetava meditsiini või töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja

töövõime hindamiseks, meditsiinilise diagnoosi panemiseks, tervishoiuteenuste või

sotsiaalhoolekande või ravi võimaldamiseks või tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja

-teenuste korraldamiseks, kuid seda tingimusel, et õigus andmete töötlemiseks tuleneb

siseriiklikust õigusest ning kehtestatud on kaitsemeetmed. Antud juhul toimub isiku

terviseandmete töötlemine siseriikliku õiguse ehk kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 218

lõike 2 punkti 2 ja § 219 lõike 1 punkti 1 alusel.

Lisaks isikuandmete töötlemise õigusliku aluse olemasolule peab kinni pidama ka IKÜM artikli

5 lõikes 1 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest, sealhulgas õigsuse,

eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetest. Nende põhimõtete täitmise eest vastutab ja

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

3 (4)

peab olema võimeline nende täitmist tõendama vastutav töötleja (IKÜM artikkel 5 lõige 2).

Selles osas, mil andmetöötlus ei vasta täielikult IKÜM artikkel 5 lõikes 1 sätestatud

põhimõtetele, on andmetöötlus keelatud.

Isiku terviseandmete töötlemine on lubatud KindlTS § 218 lõike 2 punkt 2 kohaselt siis, kui see

on muul juhul vajalik kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse

kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti

surm või kui kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramine ning

tagasinõuete esitamine eeldab andmete töötlemist andmesubjekti terviseseisundi või puude

kohta.

Riigikohus4 on selgitanud, et isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu ei tähenda

siiski seda, et isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel juhul õiguspärane. Töötlemine kui

toiming peab olema õigusliku alusega ka kooskõlas. Teisisõnu, lisapiirangud võivad tuleneda

õiguslikust alusest enesest, samuti IKÜM art-s 5 sätestatud töötlemise põhimõtetest. Nii

sätestab IKÜM art 5 lg 1 p c võimalikult väheste andmete kogumise ehk minimaalsuse

põhimõtte. Nimetatud põhimõtet tuleb hinnata koostoimes IKÜM art 6 lg 1 p-s c ning art 9 lg

2 p-des f ja g sätestatud „vajalikkuse“ kriteeriumiga, st konkreetsete isikuandmete töötlemine

peab olema „vajalik“ kõnealuses aluses sätestatud eesmärgil töötlemiseks5.

Juhin tähelepanu, et „vajalikkuse“ kriteerium on sätestatud ka IKÜM artikli 9 lõike 2 punktis

h) ning KindlTS § 218 lõike 2 punktis 2 ja § 219 lõike 1 punktis 1.

Kuigi Confido Terviselahendusel on seadusest tulenev õigus töödelda kindlustatud isiku

terviseandmeid kindlustuslepingu täitmise eesmärgil, ei tähenda see mistahes ulatuses

terviseandmete töötlemise lubatavust. Ka seadusest tuleneva kohustuse täitmisel peab

kindlustusandja isiku terviseandmete töötlemisel lähtuma IKÜM-i vastavatest sätetest ning

hindama andmete töötlemisel konkreetse eesmärgi täitmiseks nende vajalikkust ja ulatust.

Nagu Riigikohus on selgitanud, tuleb ka isikuandmete töötlemise seadusliku aluse olemasolul

töödelda andmeid lähtudes eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et

isikult võib terviseandmeid nõuda ainult selles ulatuses, mis on vajalik kindlustuslepingu

täitmiseks. Näiteks tuleks hinnata, kas visiiditasu hüvitamiseks on vaja nõuda kogu haigusloo

esitamist. Eesmärgi täitmiseks on vaja tuvastada, et isik on arsti vastuvõtul käinud ning

visiiditasu tasunud, mille tõendamiseks peaks üldjuhul piisama kuludokumendi esitamisest.

Viitan siinjuures, et ka Confido Terviselahenduse enda reeglitest ilmneb, et visiiditasu

hüvitamiseks tuleb esitada kuludokument, mitte täismahus terviseandmed (epikriis, haiguslugu,

analüüsitulemus vms). Kui kuludokument mingil põhjusel ei osutu piisavaks, tuleb täiendava

info, sh terviseandmete nõuet isikule ammendavalt põhjendada. Sõltuvalt teenuse tingimustest

tuleks leida kõige vähem isiku privaatsust riivav võimalus kindlustusjuhtumi asjaolude välja

selgitamiseks, st läbi mõelda millised on juhtumi asjaolude välja selgitamise või hüvitise

suuruse otsustamiseks minimaalselt vajalikud andmed.

Käesoleval juhul juhib inspektsioon Confido Terviselahenduse tähelepanu võimalikule

ülemäärasele andmetöötlusele ning palub teenuse osutajal kriitiliselt üle vaadata Confido

Terviselahenduse kahjukäsitlusel rakendatavad andmetöötluse reeglid, vajadusel viia need

kooskõlla IKÜM nõuetega ning oma töötajaid täiendavalt juhendada ja koolitada.

4 RKHK 26.09.2022 otsus nr 3-20-1449, p 24 5 Vt lisaks Euroopa Kohtu 11.12.2019 otsus asjas C-708/18, p 48

4 (4)

Andmekaitse Inspektsioon ei algata iga juhtumi puhul eraldi järelevalvemenetlust, vaid otsustab

sõltuvalt asjaoludest sekkumise vajaduse ja viisi. Inspektsioonil on õigus vajadusel alustada

järelevalvemenetlus kaebuse alusel või omal algatusel.

Käesolevale tähelepanu juhtimisele inspektsioon vastust ei oota.

Lugupidamisega

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel