Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalkindlustusamet (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring

Sotsiaalkindlustusametile

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Jah

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalkindlustusamet, 70001975, Paldiski mnt

80, 15092, Tallinn

Kontaktisik: Kadri Käsk

[email protected], +372

5378 1885

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Tartu Ülikool, 74001073, Ülikooli 18, 50090

Tartu

Kontaktisik: Doris Pavlov, [email protected],

+372 501 0278

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Lossi 36-303, 51003, Tartu, +372 7376141

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Tartu Ülikooli ja Sotsiaalkindlustusameti vahel

on sõlmitud töövõtuleping, mille lisaks on

andmetöötluse leping, kus on määratletud

andmete volitatud töötlejaks Tartu Ülikool.

Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on

lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja

ajaloouuringu ning riikliku statistika

vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse

teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu

analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks

on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid

teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse.

Õiguslik alus Sotsiaalkindlustusametile, kui

täidesaatva riigivõimu asutuse poolt poliitika

kujundamise eesmärgil läbiviidava

teadusuuringu tegemiseks tuleneb IKS § 6 lõige

5, VVS § 1 lõige 1 ja SKA põhimäärus § 1.

Sotsiaalministeeriumi andmekaitseõiguse juht,

õigusnõunik on välja toonud, et AKI-ga on

kokkulepe, et IKS § 6 lg 5 laiema tõlgenduse

raames saavad poliitilisi uuringuid läbi viia ka

täidesaatva riigivõimu rakendusasutused (TerK,

SKA jne). Seega eraldi kirjalikku õiguslikku

alust või volitust riikliku perelepitusteenuse

tulemuslikkuse uuringu läbiviimiseks

Sotsiaalkindlustusamet ei vaja. Küll aga

rõhutame, et Sotsiaalministeerium on antud

uuringu raames igakülgselt kaasatud ning antud

uuringu läbiviimine on olnud ka

Sotsiaalministeeriumi ootus.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–

2023 üks eesmärk oli luua toimiv

perelepitussüsteem, mis võimaldab vanemate

lahkumineku korral sõlmida lapse heaolust

lähtuvad elukorralduse kokkulepped.

Peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste

rohelises raamatus märgitakse, et tuleb välja

arendada ühtsetele kvaliteedinõuetele vastav

lepitusteenus ning osaliselt või täielikult tagada

riiklikult rahastatud teenus eelkõige nende

juhtumite puhul, kus lepitus võimaldab

lahendada konflikte tulemuslikumalt, kiiremalt

ja väiksemate kuludega ning omab eelduslikult

kõige suuremat positiivset mõju lapse heaolule.

Riikliku perelepitusteenuse seadus jõustus

01.09.2022 ning sellest ajast osutatakse

perelepituse teenust, mis tähendab, et uuringu

alustamise perioodiks on teenust osutatud

orienteeruvalt 2 aastat. Riikliku

perelepitusteenuse seaduse eelnõus on välja

toodud, et Sotsiaalkindlustusametil lasub

kohustus teha seaduse mõju järelhindamise

lõplik analüüs, milles sätestatakse peamised

mõju liigid ja hindamise kriteeriumid, mis on ka

käesoleva uuringu eesmärgiks.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Tegemist on esmakordse uuringuga – riikliku perelepitusteenuse mõju ei ole Eestis siiani uuri-

tud/analüüsitud. Teemaga haakuvalt on Eestis uuritud eraldielavate vanematega laste suhtluskorra

kogemusi4, lapsevanemate vajadusi lahkumineku protsessi toetavatest teenustest5 ning kohalike

omavalitsuste lastekaitsetööd ja korraldust6. Samuti on Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi ka SKA)

poolt analüüsitud perelepitusteenuse korraldust kuue Euroopa riigi, sh Eesti võrdluses7, ent selle

analüüsi käigus ei hinnatud teenuse mõju.

Riiklikku perelepitusteenust on osutatud alates 2022.a 1. septembrist, mil jõustus riikliku perelepi-

tusteenuse seadus. Seega, praeguseks hetkeks on Eestis teenust osutatud kaks aastat. Perelepitus-

teenuse seaduse loomisel tuvastati seaduse mõju järgnevatele valdkondadele: sotsiaalne, sh demog-

raafiline mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.8 Sellest tulenevalt on

püstitatud käesoleva uuringu eesmärgid.

Seisuga 30.08.2024 on perelepitusteenuse käigus toimunud 1 510 perelepitusmenetlust, millest um-

bes veerand (21%) on suunatud kohtu kaudu ja ülejäänud omaalgatuslikult. See näitab, et Eestis

hinnatakse perelepitusteenuse olulisust ja tähtsust. Samas on lepituse tulemusel sõlmitud 412 va-

nemluskokkulepet ja väljastatud 6909 edutuse tõendit, mis peegeldab, et kuigi teenuse sihtrühma

esindajad ehk lapsevanemad on nõus vabatahtlikult seda teenust kasutama, siis selle tulemusena ei

jõua vanemad olulisel osal juhtudest kokkuleppele. Seega on oluline teha kindlaks, mida on või-

malik teha, et riiklik perelepitusteenus täidaks veelgi täpsemalt oma eesmärki ja teenuse tulemu-

seks oleks rohkem vanemate vahelisi kokkuleppeid, mis arvestaksid eelkõige laste huve. Sotsiaal-

kindlustusametil lasub kohustus teha seaduse mõju järelhindamise lõplik analüüs, milles sätesta-

takse peamised mõju liigid ja hindamise kriteeriumid.

Seega, perelepitusteenus saab lõppeda kahte moodi, kas sõlmitakse SKA poolt kinnitatav vanem-

luskokkulepe või formaalselt lepitus nurjub ja väljastatakse edutuse tõend. Esineb ka olukordi, mil

vanematele on ametlikult väljastatud edutuse tõend, ent praktikas on vanemad jõudnud kokkulep-

pele, kuid ei soovi mingil põhjusel selle kohta ametlikku tõendit. Sellest tulenevalt ei saa ainult

statistiliste andmete põhjal teenuse tulemuslikkusele hinnangut anda ja oluline on välja selgitada

4Ilves, E. (2021). Mitme koduga lapsed: kes, kus, mis on minu kodu? Suhtluskorra retoorika ja praktika. Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste

instituut. 5Kunimägi, K. (2023). Lapsevanemate kogemused lahkumineku mõjust ja toetavatest teenustest. Tartu Ülikool: Pärnu kolledž. 6Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs. (2022). 7 Uudeküll, R. (2020). Ekspertanalüüs perelepitusteenuse korraldusest kuue Euroopa riigi võrdlusel. 8 Perelepitusteenuse seaduse eelnõu seletuskiri, lk 25 9 Seisuga 30.08.2024 lõpetatud menetluste arv: 1 120.

teenuse tõeline tulemus, hinnates kvalitatiivselt teenuse mõju lastele ja lapsevanematele peale tee-

nuseosutamist, aga ka hilisemas faasis, nt poole või aasta pärast. Uuringu käigus hinnatakse, millist

mõju avaldab lapse kaasamine perelepitusteenuse tulemusele, kuivõrd arvestatakse protsessis ja

kokkulepetes päriselt lapse arvamust, kuidas selgitatakse välja, et kokkulepitu ei oleks lapse huvi-

dega vastuolus (riikliku perelepitusteenuse seadus § 12 lg 3 tähenduses) ning kuidas laps ennast

selles protsessis tunneb.

Teine oluline mõjuhinnang on sidusgruppidele, sh kohtusüsteemile, kas teenuse algatamise tule-

musena on vähenenud kohtumenetlused perekonnaõiguslikes vaidlustes ja seeläbi ka kohtukoor-

mus, aga ka kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate koormus sellist tüüpi vaidlustega tegelemi-

sel.

Kuna siiani ei ole uuritud riikliku perelepitusteenuse mõju ja puudub ülevaade, kuidas on täidetud

perelepitusteenuse eesmärk, kas perelepitusteenuse osutamine on tagatud regiooniti ühtsetel alustel

ja kvaliteedinõuetel ning kui palju varieerub lapse kaasamine protsessi, on tegemist märgilise täht-

susega uuringuga, mille tulemuseks on ettepanekud riikliku perelepitusteenuse parendamiseks ja

arendustegevusteks.

Riikliku perelepitusteenistuse tulemuslikkuse uuringu eesmärgiks on:

1. uurida perelepitusteenuse mõju teenuse sihtrühmale (lastele ja lapsevanematele);

2. uurida perelepitussüsteemi mõju riigile ning sidusgruppidele (kohalikud omavalitsu-

sed, kohtud).

Ühtlasi soovitakse planeeritava uuringuga saada täiendavaid soovitusi ja ettepanekuid riikliku pe-

relepitusteenuse parendamiseks ja arendustegevusteks.

Lähtuvalt uuringu tellija lähteülesandest on uuringu eesmärgi täitmiseks püstitatud järgmised

uurimisküsimused, millele uuringu koostamise käigus põhitähelepanu pööratakse:

1. Milline on laste ja lapsevanemate arvamus ja kogemus riikliku perelepitussüsteemiga?

2. Milline on perelepitusteenuse mõju lapsevanematele ja lastele?

3. Kuidas toimib lapse kaasamise protsess?

4. Milline on perelepitussüsteemi tasuvus riigile ja teenuse mõju olulistele sidusgruppidele?

5. Milline on perelepitussüsteemi koordinatsioon ja toimimine?

6. Arendusettepanekud lähtuvalt perelepitusteenuse kitsaskohtadest

7. Teiste riikide kogemuste ja praktikate analüüs

Seega, on võimalik uuringu käigus tehtavad tegevused jaotada neljaks põhirühmaks:

 uuringu peamistelt sihtrühmadelt (lapsed ja lapsevanemad, eksperdid ja spetsialistid,

kohtute esindajad ja kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad) info kogumine;

 Eesti riikliku perelepitusteenuse korralduse detailsem analüüsimine;

 riikliku perelepitusteenuse osutamise rahvusvaheliste praktikate võrdlus;

 kogutud andmete analüüsimine ja nende põhjal ettepanekute tegemine teenuse paren-

damiseks ja arendustegevusteks.

Uuringu tulemused on sisendiks edasiste tegevuste planeerimisel ning välja toodud kitsaskohtade

kõrvaldamiseks.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuring käsitleb tundlikku ja emotsionaalselt rasket teemat (vanemate lahkuminekust tulenevad

vaidlused lapse elukorralduslikes küsimustes). Uuringu läbiviimisel tuleb kindlasti arvestada, et

intervjuude käigus võivad intervjueeritavad kirjeldada tundlikke asjaolusid kõnealuste menetluste

kohta. Ühtlasi on uuringusse kaasatud haavatav sihtrühm (alaealised lapsed). Just seepärast oli selle

uuringu läbiviimiseks vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

Peame selle uuringu käigus teenuse sihtrühma (lapsevanemad ja lapsed) intervjueerimist väga

oluliseks, ent vajalikud on ka juhtumeid menetlenud spetsialistide ja teiste ekspertide hinnangud,

sest oluline on saada perelepitusteenuse menetlusprotsessist terviklik ülevaade ning spetsialistide

hinnang perelepitusteenuse osutamisele (lepitajate ettevalmistus, lepitajate toetamine jms), kogu

teenuse protsessile alates teenuse taotlemisest kuni lõpptulemuseni ja teenuse koordineerimisele on

väga väärtuslik, võimaldades edaspidi parendada lepitajate tööd ja SKA poolset teenuse

koordineerimist sama sihtrühma abistamisel.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu läbiviimise ja selleks konkreetsete vanemluskokkulepete ja edutuse tõendite analüüsimise

vajadus on suur, sest uuringu eesmärk on hinnata teenuse mõju teenuse kasutajatele (lapsevanemad

ja lapsed). Kuna siiani ei ole uuritud riikliku perelepitusteenuse mõju ja puudub ülevaade, kuidas

on täidetud perelepitusteenuse eesmärk, kas perelepitusteenuse osutamine on tagatud regiooniti

ühtsetel alustel ja kvaliteedinõuetel ning kui palju varieerub lapse kaasamine protsessi, on tegemist

märgilise tähtsusega uuringuga, mille tulemuseks on ettepanekud riikliku perelepitusteenuse pa-

rendamiseks ja arendustegevusteks. Perelepitusteenuse seaduse loomisel tuvastati seaduse mõju

järgnevatele valdkondadele: sotsiaalne, sh demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele.10 Sellest tulenevalt on püstitatud käesoleva uuringu eesmärgid.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Üheks dokumendianalüüsi osaks on vanemluskokkulepete, edutuse tõendite ja laste kaasamise

protokollide analüüs, milles on muuhulgas esitatud täpsemat infot laste elukorralduse kohta.

Juhtumite olemusest (juhtumites on seotud lapsevanemad ja lapsed, mille tõttu ei saa ühte teisest

eraldada) ja uurimisküsimustest (kuidas toimib lapse kaasamine perelepitusprotsessi, milline on

olnud teenuse mõju erinevate karakteristikutega (nt kohtu kaudu suunatud lapsevanemad/pered,

vabatahtlikult teenuse valinud lapsevanemad/pered, erinevates Eesti piirkondades, eesti ja vene

emakeelega, erineval ajal teenust kasutanud jne) juhtumites osalenutele) tulenevalt on

uurimisrühmal vajadus saada ligipääs vanemluskokkulepetes, edutuse tõendites ja laste kaasamise

protokollides esitatud isikustatud andmetele, mida analüüsis ei kasutata, sest uuringu tulemused

esitatakse üldistatud kujul. Saamaks võimalikult terviklikku ülevaadet laste kaasamisest protsessi

ja juhtumite menetlemise praktikatest Eestis, kaasatakse dokumendianalüüsi juhuvaliku alusel

vähemalt kolmandik menetletud juhtumite kokkulepetest (412) ja edutuse tõenditest (690).

Sellisest hulgast dokumentidest käsitsi isikuandmete eemaldamine nõuaks suurt hulka

inimressurssi, mida Tellijal pakkuda ei ole. Ligipääsu dokumendianalüüsi aluseks olevatele

andmetele, sh isikustatud andmetele ei anta tervele uurimisrühmale, vaid ainult vastutavale uurijale

ja kahele dokumendianalüüsi läbi viivale uurimisrühma liikmele. Juhtumite/menetluste

kokkuvõtted esitatakse Tellija poolt krüpteeritud kujul vastutavale uurijale Doris Pavlovile, kes

saadetud info dekrüpteerib ja laeb saadud dokumendid Tartu Ülikooli turvatud serveris olevasse

keskkonda eraldi kausta, millele on ligipääs vaid eelnevalt nimetatud isikutel. Dokumendianalüüsi

käigus toimub koostatud dokumentidele sisulise hinnangu andmine, mitte isikuandmete

10 Perelepitusteenuse seaduse eelnõu seletuskiri, lk 25

töötlemine. Kuna isikuandmete käsitsi eemaldamine nendest dokumentidest tooks kaasa

ebaproportsionaalselt suure ajakulu, siis kaudselt puutub Tartu Ülikool isikuandmetega kokku ka

selles uuringu etapis, ent nendes dokumentides olevaid isikuandmeid uuringu käigus ei töödelda.

Intervjueeritava nõusolekul intervjuu salvestatakse ning vajadusel salvestis transkribeeritakse in-

tervjueerija poolt. Intervjuu kuulub transkribeerimisele juhul kui intervjuu käigus kogutud info on

vaja analüüsi tegemiseks anda edasi mõnele teisele uurimisrühma liikmele kui intervjueerija ise.

Transkriptsioon antakse edasi anonümiseeritult, vältimaks isikuandmete jõudmist laiemale hulgale

inimestele. Intervjuude salvestused ja vajadusel transkriptsioonid säilitatakse kuni uuringu aruande

üleandmiseni iga intervjueerija (4 intervjueerijat) Tartu Ülikooli turvatud serveris olevas keskkon-

nas inimese enda töökaustas. Intervjuude transkriptsioonidest eemaldatakse nimed ja muud tunnu-

sed, mis võimaldavad intervjueeritut tuvastada, ning tulemusi esitatakse üldistatul kujul. Juhul, kui

intervjueeritav selleks nõusolekut ei anna, intervjuud ei salvestata ning ei transkribeerita. Salves-

tused transkribeeritakse vajadusel hiljemalt 2025. a alguses. Tagatud on analüüsis kasutatavate

andmete turvalisus. Andmed asuvad Tartu Ülikooli turvatud serveris olevas keskkonnas kaustas,

millele on ligipääs üksnes uurimisrühma liikmetel. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on

konfidentsiaalsed, st neid ei jagata ilma eelneva nõusolekuta kolmandate isikutega ning uurin-

guaruandes kajastatakse andmeid nii, et need ei võimalda ei otseselt ega kaudselt isiku tuvastamist.

Andmete volitatud töötleja on Tartu Ülikool. Intervjuude salvestised ning juhtumite/menetluste

kokkuvõtted kustutatakse hiljemalt 10 tööpäeva pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjas-

tamist ehk juunis 2025, mida kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.

Uuringu läbiviimise käigus tuleb arvestada, et intervjueeritavatel võib olla mõtteid ning emotsioone

menetluse või menetluses käsitletava lahkumineku suhtes, mis võivad vastajas tekitada stressi.

Uurimisrühma liikmed arvestavad, et tegemist on tundliku ja stressi tekitava teemaga, mille

meenutamine võib esile tuua negatiivseid emotsioone, eriti lastes. Sellest tulenevalt võib tekkida

olukord, mil lapsevanemad kaitsevad last ja ei soovi lapse intervjueerimiseks luba anda. Kuna

uuringusse kaasatakse inimesi vabatahtlikkuse alusel, siis võivad uuringusse kaasatud menetlused

ja sellest tulenevalt intervjuude tulemused olla rohkem positiivselt kallutatud, sest inimesed, kes

kogesid menetluse käigus negatiivseid emotsioone ei ole nõus uuringus osalema. Neile

lapsevanematele, kes nõustuvad enda lapse uuringus osalemisega saadab uurimisrühm ette juhised,

mida enne intervjuu toimumist lapsele selgitada.

Uuringu tegemisel järgitakse teaduseetika põhimõtteid (intervjueeritava väärikuse tagamine,

informeeritud nõusolek, andmete turvalisus, konfidentsiaalsus jm). Uuringusse intervjueeritavana

kaasamise eeltingimuseks on iga kaasatava inimese informeeritud nõusolek, mis sisaldab

arusaamist uuringu eesmärgist, võimalikest uuringust tulenevatest kasudest ja kahjudest sellele

inimesele ning teadlikkust enda õigusest uuringus osalemisest loobuda. Intervjueerijad arvestavad

sihtrühma omapäradega. Intervjueeritavale selgitatakse, et ta ei pea vastama küsimustele, mis on

tema jaoks liiga stressi tekitavad, ning samuti on neil võimalik igal ajal intervjuu katkestada.

Olulisel kohal on uuringus ka intervjueeritavate inimväärikas kohtlemine ja mugava keskkonna

tagamine. Oleme teadlikud, et nii tundlikul teemal intervjuudes osalemine võib põhjustada

intervjueeritavale stressi ja/või ebamugavust, sundides teda võimalikke ebameeldivaid sündmusi

uuesti meelde tuletama, mistõttu peab intervjueerija olema oskuslik haavatavate sihtrühmade

intervjueerija. Eriti tõsiselt suhtume uuringu käigus laste intervjueerimisse. Tegemist on lapse jaoks

tundliku ning suure tõenäosusega stressitekitava teemaga, seega tuleb intervjueerimisel kasutada

võimalikult säästvat lähenemist, laste intervjueerimiseks sobivaid meetodeid, nagu erinevad

projektiivmeetodid või loovmeetod, ning stressi maandamise tehnikaid. Intervjuud viiakse läbi

lapse jaoks turvalises asukohas, mille leidmiseks peame nõu lapsevanemaga. Uurimisrühma

liikmed Judit Strömpl, Sabina Trankmann ja Helen Urmannn valdavad tundlike sihtrühmade

intervjueerimiseks vajalikke tehnikaid. ÜRO lapse õiguste konventsiooni üks neljast

üldpõhimõttest sätestab, et last puudutavates küsimustes tuleb tema arvamus ära kuulata ja arvesse

võtta.11 Samas arvestab uurimisrühm ka sellega, et lastele intervjueerimisega tekitatav võimalik

kahju võib olla suurem kui intervjueerimisest saadav kasu.

Enne intervjuu toimumist tutvustame uuritavale uuringu eesmärki, intervjuu kulgu ja eetilisi

aspekte (sh uuritava anonüümsus, võimalus loobuda küsimustele vastamisest, katkestada intervjuu

jms). Intervjuu salvestatakse uuritavate nõusolekul helifailina ja vajadusel transkribeeritakse. Kui

intervjueeritav ei nõustu vestluse salvestamisega, teeb uurija intervjuu ajal ja vahetult pärast

intervjuu toimumist vestlusest kokkuvõtte. Transkriptsioonid ja kokkuvõtted anonümiseerime, st

võtame välja kõik uuritavate isikutele viitavad osised.

Personaliseeritud küsitluslinkide kasutamine veebiküsitluses tagab selle, et meeldetuletusi ei saa-

deta juba küsimustikule vastanud inimestele. See tähendab, et inimesed ei pea sama küsimustiku

ja teemaga mitu korda tegelema ehk seeläbi ei suurendata andmesubjekti kohustuste mahtu. Vee-

biküsimustiku korraldust on täpsemalt kirjeldatud selle loa taotluse punktides 8 ja 9.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 12 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Vanemluskokkulepped, edutuse tõendid ja laste kaasamise protokollid esitatakse Tellija poolt

krüpteeritud kujul RIA DigiDoc süsteemi abil vastutavale uurijale Doris Pavlovile, kes saadetud

info dekrüpteerib. Tagatud on analüüsis kasutatavate andmete turvalisus. Andmed asuvad Tartu

Ülikooli serveris olevas keskkonnas kaustas (Microsoft OneDrive), millele on ligipääs üksnes

uurimisrühma valitud liikmetel (vt palun punkti 7 esimese lõigu viimane lause). Kõik uuringu

käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, st neid ei jagata ilma eelneva nõusolekuta

kolmandate isikutega ning uuringuaruandes kajastatakse andmeid nii, et need ei võimalda ei

otseselt ega kaudselt isiku tuvastamist. Tartu Ülikooli server asub Euroopa Liidu liikmesriigis,

millel on piisav andmekaitse tase, suutmaks tagada uuringus käsitletud isikuandmete turvalisuse.

Intervjuude salvestised ning vanemluskokkulepped, edutuse tõendid ja laste kaasamise protokollid

kustutatakse hiljemalt 10 tööpäeva pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk

hiljemalt juunis 2025, mida kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.

Süsteem, mida veebiküsitluse läbiviimisel kasutame (LimeSurvey) asub elektroonselt parooliga

turvatud andmete volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli serveris ja ei seo ühtegi e-posti aadressi

vastustega ehk e-posti aadressid vastustes ei kajastu. Meie poolt kasutatavas peamises

küsitlussüsteemis (LimeSurveys) on võimalik tunnuskoodidega küsitluste puhul küsimustiku

seadete alt määratleda, et tegemist on anonüümse küsitlusega. Tunnuskoodidega juurdepääsetavate

ehk unikaalsete küsitluslinkidega küsimustike puhul ei hoita kontaktandmeid koos vastustega, vaid

need on eraldi andmebaasis. See tähendab, et kohe algusest peale puudub küsitlussüsteemis seos

vastuste ja vastajate kontaktandmete vahel. Andmeid hoiustame samuti elektroonselt parooliga

turvatud Tartu Ülikooli serveris. Juurdepääs toorandmetele on ainult uurimisrühmal (kuni 3

inimest) ja andmete kaitse eest vastutab projektijuht. Uuringu kavandamisel ja läbiviimisel lähtume

kehtivatest teaduseetika põhimõtetest. Andmete analüüsimisel tagab uurimisrühm, et vastused ei

oleks ühegi isikuga seotud, vastuseid töödeldakse vaid isikustamata kujul ja esitatakse analüüsis

11 Laste ja noorte õigused ja kohustused. Õiguskantsler, https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-noorte-õigused-ja-kohustused 12 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

üldiste (koond)ülevaadetena. Sotsiaalkindlustusametile annab Tartu Ülikool lepingu lõppemisel üle

uuringu tulemi ehk uuringuaruande ja anonümiseeritud küsitlustulemused. Veebiküsimustikuga

seotud isikuandmed kustutatakse Tartu Ülikooli poolt hiljemalt nädal pärast veebiküsitluse lõppu

ehk hiljemalt aprillis 2025. Seda kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Uuringu sihtrühmadeks on:

1. lapsevanemad (kuni 20 intervjuud):

 vanemluskokkuleppe sõlminud (10 intervjuud),

 perelepitusteenuse edutuse tõendiga lõpetanud (10 intervjuud)

2. lapsed (10 intervjuud)

3. perelepitajad (10 intervjuud):

 erinevatest Eesti piirkondadest (nt Tallinn, Tartu, Pärnu, Harjumaa, Paide, Rakvere,

Kuressaare, Haapsalu, Valga, Viljandi, Võrumaa/Põlvamaa, Ida-Virumaa (Narva,

Jõhvi))

4. eksperdid (12 intervjuud) – nt Sotsiaalkindlustusameti, Lastekaitse Liidu, Eesti Lepitajate

ühingu, Lepituse Instituut MTÜ, Eesti Pereteraapia ühingu esindajad; kohtunikud, kes on

menetlenud viimase 3 aasta jooksul perekonnaõiguslikke vaidlusi; kohalike omavalitsuste

lastekaitsetöötajad.

5. poliitikakujundajad (3 intervjuud) – nt Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna töö-

tajad

6. teiste riikide perelepitajad ja poliitikakujundajad (kirjalikud intervjuud; vajadusel virtuaal-

sed intervjuud)

Selline intervjuude maht on käesoleva uuringu jaoks optimaalne, kuna intervjuude kaudu kogume

kvalitatiivset mitte kvantitatiivset infot. See tähendab, et intervjuude arv iga sihtrühma kohta ei ole

niivõrd oluline kui on see, kuivõrd erinevaid inimesi õnnestub intervjueerida ning kui palju infot

ühelt intervjueeritavalt saada. Info küllastumise punkti (ehk järgmise intervjuu läbiviimisel ei

lisandu enam uut ja kasulikku infot) saavutamisel viime vastavalt vajadusele läbi vähem

intervjuusid.

Uuringu käigus intervjueeritavate laste leidmisel planeerime kasutada lastevanemate abi, st

intervjueerida lapsi, kelle vanemad samuti uuringus osalevad ning on selleks loa andnud.

Intervjueeritavate laste valim on paratamatult kallutatud, kuna 1. väga noorte laste intervjueerimine

ei ole otstarbekas, kuna neilt saab väga vähe infot ning see info on väga ebatäpne (emotsioonidest

mõjutatud) ning 2. tõenäoliselt ei anna luba lapse intervjueerimiseks need lapsevanemad, kelle

lapse jaoks oli vanemate lahkuminek või lahkumineku kavatsus traumaatiline, seetõttu on laste

intervjuude tulemused ilmselt keskmisest positiivsemad. Uurimisrühm arvestab selle võimaliku

kallutatusega intervjuutulemuste analüüsil.

Eesmärk on valida individuaalintervjuude aluseks võimalikult erinevate karakteristikutega

juhtumeid/menetlusi (nt kohtu kaudu suunatud lapsevanemad/pered, vabatahtlikult teenuse valinud

lapsevanemad/pered, erinevates Eesti piirkondades, eesti ja vene emakeelega, erineval ajal teenust

kasutanud jne). Menetluste valikut mõjutab see, millised lapsevanemad on nõus intervjuu andma

ja nõustuvad, et ka nende lapsi intervjueeritakse. Uurimisrühma esimene valik on intervjueerida

neid menetlusosalisi, kus lapsevanemad annavad nõusoleku ka laste uuringusse kaasamisele ehk

siis esmane valik on intervjueerida terveid peresid. Kui see ei ole võimalik, siis planeeritakse

intervjueerida osapooli erinevatest menetlustest. Lapsevanemate hulk, keda planeeritakse kutsuda

intervjuudesse on kuni 500 inimest. Tegemist on ülekattega valimiga arvestades asjaolu, et mitmed

inimesed pole huvitatud uuringus osalemisest, lisaks on vaja saada lapsevanemate nõusolek ka laste

uuringus osalemiseks. Sellest tulenevalt on vaja arvestada, et kui lapsevanemad ise nõustuvadki

uuringus osalemisega, siis ei pruugi nad nõustuda enda laste uuringus osalemisega ja seetõttu on

vaja võtta ühendust teiste lapsevanematega, küsimaks muuhulgas nende nõusolekut nende laste

uuringus osalemise kohta. Ühtlasi on lapsevanemate hulga määramisel arvestatud siinkohal, et

intervjuudesse kutsutud vanemaid peab olema võimalik eristada selle lõigu alguses kirjeldatud

karakteristikute alusel.

30.08.2024 seisuga on toimunud 1 510 riiklikku perelepitusmenetlust, mis tähendab, et riikliku

perelepitusteenusega on seotud olnud ligikaudu 3 000 lapsevanemat. Kuna tegemist on suure hulga

inimestega, keda kõiki ei ole uuringu käigus võimalik intervjueerida, ent asjakohane on saada tee-

nuse parendamiseks tagasisidet võimalikult paljudelt teenuse kasutajatelt, siis oleme planeerinud

kutsuda lapsevanemaid täiendavalt osalema veebiküsitluses, mis võimaldab lühikese aja jooksul

koguda sisendit paljudelt inimestelt – see vähendab kvalitatiivse lähenemisega seostatud riske (nt

ajakulu uuritava jaoks, uuringus osalemiseks uurija ja uuritava vahelise ühisaja leidmise raskused,

uuritava soov anonüümseks jääda jm). Veebiküsitluses osalevate lapsevanemate hulk on ligikaudu

2 500 inimest. See tähendab, et kõikidest riikliku perelepitusteenusega seotud olnud lapsevanemate

koguhulgast on maha arvatud need lapsevanemad, kes kutsutakse osalema individuaalintervjuudes.

Veebiküsitlusse ei kaasata neid lapsevanemaid, kes kutsutakse osalema individuaalintervjuudes.

Veebiküsitluses osalemise eesmärgil planeerime töödelda lapsevanemate isikuandmetest nende e-

posti aadresse. Neid e-posti aadresse säilitame kuni veebiküsitluse lõppemiseni, seejärel need and-

med kustutame. Veebiküsitluse läbiviimiseks planeerime 2-4 nädalat, sõltuvalt vastamisaktiivsu-

sest. Juhul kui vastamisaktiivsus on veebiküsitluse algusest kahe nädala möödudes madal (kuni

10% kõikidest kontaktitavatest), siis pikendame vastamise aega kahe nädala võrra. Juhul kui vas-

tamisaktiivsus on kõrgem, siis planeerime veebiküsitluseks kuni 3 nädalat. Selle aja jooksul saa-

dame küsitluses osalejatele kutse ja kuni 3 meeldetuletust. Tunnuskoodidega küsitluslingi kasuli-

kuks küljeks on see, et meeldetuletused saadetakse vaid neile, kes ei ole küsitluses osalenud. See

vähendab teiste inimeste küsitluses osalemise koormust. Veebiküsitlusega püüame saavutada vä-

hemalt 30% kontaktitavatest lapsevanematest, mis tagab piisava vastajate hulga, kelle hinnangute

põhjal uuringu lõppjäreldusi välja töötada.

Lapsevanemate isikuandmed esitatakse uuringu Tellija poolt krüpteeritud kujul vastutavale uurijale

Doris Pavlovile, kes saadetud info dekrüpteerib.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Kuna uuringus on kaasatud juhtumid perioodist 01.09.2022- 2024. a lõpp (sõltub sellest, milline

on kõige viimane kuupäev, mille seisuga on menetlused lõpetatud), siis töödeldakse ka

isikuandmeid samast perioodist.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Isikuandmetest töötleme uuringu käigus (intervjuudese kutsumiseks ja läbiviimiseks)

lapsevanemate ja laste ees- ja perekonnanimesid, lapsevanemate e-posti aadresse ja

telefoninumbreid, elukohta kohaliku omavalitsuse täpsusega, teenuse kasutamise aega, teenuse

osutamise keelt, teenusele sattumise põhjust (vabatahtlik vs kohtu poolt suunatud). Enne kui

hakkame lapsevanemaid intervjuudesse kutsuma teavitame neid avalikult erinevate kanalite kaudu.

Veebiuuringusse kutsumise eesmärgil planeerime töödelda ilma nõusolekuta umbes 3 000

andmesubjekti (lapsevanemad) andmeid (e-posti aadressid), olles võimalikke andmesubjekte

eelnevalt avalikult erinevate kanalite kaudu teavitanud. Uuringus kasutatakse uuringu Tellija ehk

Sotsiaalkindlustusameti lapsevanemate kontaktandmeid, mis on koondatud SKAIS2 ja STAR1,

STAR2 töökeskkonda ja kust uuringu Tellija teeb väljavõtte.

Vanemluskokkulepetest, edutuse tõenditest ja laste kaasamise protokollidest saadud lapse/laste

isikukoodid või sünnikuupäevad, lapsevanemate isikukoodid või sünnikuupäevad, vanemate

elukoht Rahvastikuregistri järgi ja vanemate tegelik elukoht, lapse/laste elukoht Rahvastikuregistri

järgi ja tegelik elukoht. Nendes dokumentides esitatud isikuandmeid me otseselt ei töötle, aga kuna

isikuandmete käsitsi eemaldamine tooks kaasa ebaproportsionaalselt suure ajakulu, siis kaudselt

puutume isikuandmetega kokku ka selles uuringu etapis.

Lisaks töötleme uuringus erinevate ametiasutuste avalikult kättesaadavaid andmeid (eelkõige e-

posti aadressid), vajadusel kasutame ka telefoninumbreid intervjuusse kutsumiseks ja/või intervjuu

läbiviimiseks.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Menetlustega seotud lepitajate ja ekspertide kontaktandmed saame uuringu tellijalt ja avalikest

andmebaasidest, sest tegemist on avalikult kättesaadava infoga. Selleks, et saada andmesubjekti

nõusolekuta ligipääs lapsevanemate kontaktandmetele, mis on esitatud STAR2 töökeskonna

väljavõttes, vanemluskokkulepetes ja edutuse tõendites ja millele ligipääs toimub uuringu tellija

ehk Sotsiaalkindlustusameti kaudu, samuti lapsevanematega ja lastega intervjuude läbiviimiseks,

taotlesime enne Andmekaitse Inspektsiooni loa taotlemist inimuuringute eetika komitee loa. Lisaks

inimuuringute eetika komitee loale, taotlemegi isikuandmete töötlemiseks luba ka Andmekaitse

Inspektsioonilt. Intervjuudesse kutsutakse isikuid e-kirja või telefoni teel ja piisavalt pika

etteteatamisega. Peame oluliseks valmisolekut uuritavatele nende võimalustest ja valmisolekust

tulenevalt kogemuste jagamiseks sobiv keskkond luua. Selle tõttu peame ka oluliseks intervjuude

läbiviimisel võimaldada nii näost-näkku kui ka kaugtööformaadis intervjuusid (videokõned Teams

või Zoomi keskkonnas, vajadusel ka telefonitsi). Veebiintervjuu puhul salvestatakse

intervjueeritava nõusolek suulises vormis. Näost-näkku intervjuu puhul palutakse intervjueeritaval

allkirjastada nõusoleku leht. Allkirjastatud nõusoleku lehti hoitakse Tartu Ülikooli

sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses lukustatavas kapis kuni töö üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamiseni ehk juunini 2025. Pärast seda nõusoleku lehed hävitatakse.

Intervjuu läbiviimise koha lõpliku valiku jätame intervjueeritavale, v. a lapsed, kelle puhul

intervjuu toimub vastavalt lapsevanematega kokku lepitud kohas.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Kuna andmekogu vastutav töötleja on uuringu Tellija, siis ta on teadlik uuringu käigus töödeldavate

isikuandmete hulgast ja koosseisust. Selleks, et kõik uuringu käigus toimuv oleks reeglitepärane

taotlemegi isikuandmetele ligipääsuks ja nende töötlemiseks Andmekaitse Inspektsiooni luba.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Andmeid ei pseudonümiseerita, kuna selleks, et viia ühe juhtumi/menetluse teemal läbi intervjuud

mitme inimesega (lapsevanemad, lapsed), peab juhtum olema tuvastatav. Kogutud andmed

anonümiseeritakse ja esitatakse uuringuaruandes üldistatud kujul. Andmed anonümiseeritakse

volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli poolt. Andmete anonümiseerimine toimub dokumendianalüüsi

läbiviimise käigus ja juhul kui on vaja esitada intervjuu transkriptsioon. Intervjuu kuulub

transkribeerimisele, kui intervjuu käigus kogutud info on vaja analüüsi tegemiseks anda edasi

mõnele teisele uurimisrühma liikmele kui intervjueerija ise. Transkriptsioon antakse edasi

anonümiseeritult, vältimaks isikuandmete jõudmist laiemale hulgale inimestele.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Intervjuude salvestised ning vanemluskokkulepped, edutuse tõendid ja laste kaasamise protokollid,

samuti veebiküsimustikuga seotud isikuandmed kustutatakse hiljemalt 10 tööpäeva pärast töö

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk juunis 2025, mida kinnitatakse eraldi aktil

andmekogude hävitamise kohta.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Alljärgnevalt oleme kirjeldanud, mille alusel

töötleb Sotsiaalkindlustusamet lapsevanemate

isikuandmeid uuringus osalemisse kutsumiseks

ja dokumendianalüüsi läbiviimiseks ilma nende

nõusolekuta. Edasine uuringus osalemine sõltub

juba nõusolekust või mitte nõustumisest, mille

kohta küsime suulise või kirjaliku kinnituse.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage13 Andmesubjektilt nõusoleku küsimine uuringus

osalemisse kutsumiseks ei ole

võimalik/põhjendatud:

1. andmete töötlemine ei kahjusta

andmesubjekti huve ega õigusi (IKS § 6 lg 3 p

3), sest väljund on teaduslik üldistus ja

isikuandmete töötlemise eesmärk on vaid

uuringusse kutsumine;

2. andmetöötluse eesmärke oleks

ebamõistlikult raske saavutada (IKS § 6 lg 3 p

1) – kuna vaadeldava aja jooksul on teenuse

kasutajaid olnud mitmeid tuhandeid, siis nende

kõigi käest loa küsimine on seotud väga suure

ajakuluga ja loa küsimine ise toob kaasa

isikuandmete töötlemise ilma isiku nõusolekuta.

Isikuandmete töötlemine lapsevanemate

uuringusse kutsumiseks tähendab

perelepitusteenusel osalenud isikute andmete

pärimist Sotsiaalkindlustusameti andmebaasist.

Kuna isikutelt selleks toiminguks loa küsimine

eeldaks nii või teisiti kõigepealt nende andmete

pärimist andmebaasist, ei ole loa küsimine enne

13 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

andmete pärimist võimalik.

Kui proovida leida teenuse kasutajaid

alternatiivse lahendusena lumepalli meetodil,

siis sellega ei suudeta tagada erinevate

karakteristikutega teenuse kasutajate

kättesaamine (kokkuleppele jõudnud vs edutuse

tõendiga lõpetanud; erineval ajal ja erinevates

Eesti piirkondades teenust kasutanud jne);

3. kuna siiani ei ole uuritud riikliku

perelepitusteenuse mõju ja puudub ülevaade,

kuidas on täidetud perelepitusteenuse eesmärk

ja kas see vastab teenuse kasutajate vajadustele,

kas perelepitusteenuse osutamine on tagatud

regiooniti ühtsetel alustel ja kvaliteedinõuetel

ning kui palju varieerub lapse kaasamine

protsessi, on tegemist märgilise tähtsusega

uuringuga, mille tulemuseks on ettepanekud

riikliku perelepitusteenuse parendamiseks ja

arendustegevusteks. Perelepitusteenuse seaduse

loomisel tuvastati seaduse mõju järgnevatele

valdkondadele: sotsiaalne, sh demograafiline

mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele14 (IKS § 6 lg 3 p 2).

Andmesubjektilt nõusoleku küsimine

dokumendianalüüsi läbiviimiseks ei ole

võimalik/põhjendatud:

nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt

vähendab üldistuste valiidsust (IKS § 6 lg 3 p 1

ja p 3);

Kui proovida leida teenuse kasutajaid

alternatiivse lahendusena lumepalli meetodil,

siis sellega ei suudeta tagada erinevate

karakteristikutega teenuse kasutajate

kättesaamine (kokkuleppele jõudnud vs edutuse

tõendiga lõpetanud; erineval ajal ja erinevates

Eesti piirkondades teenust kasutanud jne);

Lapsevanemate isikuandmete töötlemise

eesmärk on nende ja nende laste uuringusse

kutsumine ja dokumendianalüüsi läbiviimine.

Hiljemalt 10 tööpäeva pärast uuringu lõppemist

(tööde üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist) ehk juunis 2025 toimub

isikuandmete hävitamine/kustutamine.

Veebiküsimustiku kaaskirjas, aga ka intervjuu

alguses teavitatakse küsitluses osalejat, kust ja

millisel õiguslikul alusel on tema (isiku)andmed

saadud, selgitatakse uuringu läbiviimisega

14 Perelepitusteenuse seaduse eelnõu seletuskiri, lk 25

seonduvat ja tulemuste kasutamist. Veel

selgitatakse, et uuringu läbiviimiseks on saadud

AKI teadusuuringu läbiviimise luba ja Tartu

Ülikooli inimuuringute eetika komitee luba ning

uuringu tellijaks on Sotsiaalkindlustusamet kui

valdkonna teenuste osutamise eest vastutaja.

Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud

kaitsemeetmeid – isikuandmeid ei säilitata

kauem kui uuringu eesmärkide saavutamiseks

vajalik ning vastuste andmeid töödeldakse

selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad.

Andmesubjekti teavitatakse uuringu

läbiviimiseks kontakti võtmisel (telefonis, e-

mailis) tema kontaktandmete päritolust, uuringu

tellijast ja vastamise vabatahtlikkusest.

Selgitatakse ka õiguslikku alust (näiteks, et

uuring on saanud vastava teadusuuringu taotluse

alusel Andmekaitse inspektsiooni loa selleks

vajalike isikuandmete saamiseks

Sotsiaalkindlustusametist ja nende andmete

töötlemiseks jms).

Üldine uuringust teavitamine toimub

Sotsiaalkindlustusameti ja Johan Skytte

poliitikauuringute instituudi

veebilehel/sotsiaalmeedias, millele samuti

uuringus osalejate tähelepanu juhitakse. Üldine

teavitamine toimub enne küsitlemise ja

andmetöötluse algust. Sarnaselt

veebiküsimustiku kaaskirjaga ja intervjuu

algustekstiga, tuuakse üldises uuringust

teavitamise postituses välja, kust ja millisel

õiguslikul alusel andmesubjektide

(isiku)andmed kogutakse, selgitatakse uuringu

läbiviimisega seonduvat ja tulemuste kasutamist

ja esitatakse uuringu andmekaitsetingimused.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused15?

Tartu Ülikooli üldised

andmekitsetingimused on leitavad ülikooli

veebilehelt:

https://ut.ee/et/sisu/andmekaitsetingimused.

Käesoleva uuringu andmekaitsetingimused

on lisatud selle taotluse juurde.

Andmekaitsetingimusi tutvustatakse

intervjueeritavale suuliselt intervjuu käigus

ja lisatakse veebiküsitluse juurde.

15 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse16 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)17 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad18:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on

olemas)

JAH

Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus JAH

Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand JAH

Lisa 4: Küsimustik või selle kavand JAH

16 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 17 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 18 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/25/23-5

Otsuse tegija

Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2025 Tallinnas

Taotluse esitaja

Maret Maripuu

Sotsiaalkindlustusamet [email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel

otsustan:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus

"Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile"

Sotsiaalkindlustusameti 28.01.2025 esitatud taotluses, selle lisades ja täienduses esitatud

tingimustel ning mahus.

2. esitada algandmete hävitamisakt 30.06.2025 vastavalt taotluse punktile 10.3.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Riikliku

perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva

riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne

nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja

2 (2)

arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise

ulatus tulenevad õigusaktist.

Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse

eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud

ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute

kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Olen arvestanud

Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee 21.10.2024 otsusega protokollis number 394/T-25.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on inspektsioonile 28.01.2025 esitatud taotluses, selle lisades ja

täiendustes ning arvestades menetluses antud selgitusi.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni

teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Riikliku perelepitusteenuse

tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile“