Tere,

Olete kenasti olnud minu tegevust nimekirjas ning kinnitan, et ei ole Teie küsimust unustanud.

Kuna ühisveevärgi kaudu edastatava joogivee seiramise kohustus veekäitlejatel on põhimõtteliselt kinnistu liitumispunktini siis pahatihti võib juhtuda, et veekäitleja võtab veeanalüüsi näiteks hoone keldrist esimesest liitumispunktile lähimast kraanist. Sedasi aga ei pruugi välja selguda hoone enda veesüsteemi kaudu tarbija kraanini jõudva vee lõplik kvaliteet. Ainukesed analüüsid mille tegemist võitegi siis lisaks juba veekäitleja poolt (Teie hoones või sama trassi peal lähedal asuvas omaseire proovivõtukohale) tehtule lisaks kaaluda on mikrobioloogilised näitajad (Escherichia coli, soole enterokokid) kontori sellest kraanist kus vesi väljub tarbimiseks Teie personalile. Samal põhjusel ongi näiteks toidukäitlejatel vajalik aeg-ajalt kontrollida oma tegevuses kasutatava vee puhul vaid Escherichia coli  ja soola enterokokid näitajaid.

Juhul kui peaks aga olema sedasi, et Eesti Panga hoone on juba Tallinna Vesi AS üks seirepunktidest ning veekäitleja ongi juba analüüse nt kraani otsast analüüsi võtnud, siis Teil veab ja saategi selgust nendest tulemustest.

Juhin lõpetuseks aga tähelepanu, et kogu eelnev mõttekäik on Eesti Pangale kui kontorile/büroole samal ajal aga vaid soovituslik ning see on asutuse enda valik kas või milliseid näitajaid ja kui tihti ta oma süsteemis seirab.

Lugupidamisega

Lauri Liepkalns

peaspetsialist

keskkonnatervise osakond

+372 794 3500

[email protected]

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.

Tere!

Tänan tagasiside eest!

Kui jätta kõrvale toitlustusasutuse paiknemine Eesti Panga hoones, kas Eesti Pank peab avaliku asutusena (kontori/büroona) ka täiendavalt veekvaliteedi analüüse tellima või piisab ühisveevärgi joogiveekäitleja poolt läbiviidud analüüsidest. Nt meie puhul Tallinna Vesi avaldab analüüsiprotokolle igakuiselt oma kodulehel ja nendega on võimalik tutvuda.

Heade soovidega

Lugupeetud Reelika Reimal-Mänd

Pöördusite Terviseameti (edaspidi amet) poole seoses Eesti Panga hoonekompleksis asuva toitlustusasutust puudutava veeanalüüsi küsimusega. Samuti soovisite infot võimaliku mikroplasti alase joogivee analüüsi tegemise võimaluste kohta.

Amet selgitab, et Veeseadus §87 lg1¹  kohaselt ei loeta joogivee käitlejaks toidukäitlejat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punkti 2 tähenduses, kes võtab oma veevõtukohast vett üksnes toidukäitlemisettevõttes kasutamiseks, kui kasutatava vee kvaliteet ei mõjuta tarbimisvalmis toidu ohutust ning toidukäitleja järgib toiduseaduse §-s 34 sätestatud enesekontrolli nõudeid.

Toidukäitlejad peavad enesekontrolli raames ise hindama, millistes toidukäitlemisetappides on vajalik joogivee nõuete kohane vesi ja millistes etappides piisab puhtast veest. Toidukäitlemise ettevõtted, kellel puudub oma puurkaev ja kes saavad oma vee ühisveevärgist, peavad minimaalselt vastama Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (edaspidi SoM määrus nr 61) §4 (mikrobioloogilised) ja §5 (keemilised) toodud kvaliteedi näitajatele.

SoM määrus nr 61 § 4 mikrobioloogilised kvaliteedinäitajate puhul ongi peamised kaks näitajat Escherichia coli  ja soola enterokokid. Neid peab toidukäitleja kindlasti ise seirama.

Kuna aga ühisveevärgi keemilised kvaliteedi näitajad torustikus olulisel määral ei muutu, võivad ühisveevärgi vett kasutavad toidukäitlejad oma riskihinnangus ja enesekontrolliplaanis kasutada ühisveevärgi joogiveekäitleja poolt läbiviidud keemilisi analüüsitulemusi. Riikliku järelevalve all olevate veevärkide veekvaliteedi andmetega on igaühel soovi korral võimalik tutvuda Vee Terviseohutuse Infosüsteemi avalikus vaates. Alternatiivselt on võimalik veekvaliteedi andmeid küsida otse ka oma piirkonna veekäitlemise ettevõttelt.

Mikroplasti osas selgitame, et olmevee direktiivis on kirjeldatud kavatsust lisada mikroplast joogivee näitajate jälgimisnimekirja koosseisu ning sama direktiivi §13 (Seire) punkti 6 kohaselt planeeris komisjon hiljemalt 12.01.2024 kehtestada mikroplasti mõõtmise metoodika. Metoodika kehtestati eelmise aasta märtsi kuus kuid siiani jätkuvad komisjoni ja liikmesriikide vahelised vaidlused mikroplasti jälgimisnimekirja lisamise otstarbekuses üle. Seetõttu ei ole mikroplasti lisatud ka joogivee määrus nr 61 näitajate hulka ning võib juhtuda, et osades laborites võib puududa ka selle määramiseks vajalik akrediteeritud meetod.

Joogivee alaseid uuringuid teostavad tavapäraselt Terviseameti Rahvatervis labor, OÜ Eesti Keskkonnauuringute laborid, Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning mõned suuremate vee-ettevõtete laboratooriumid. Juhul kui soovite mikroplasti analüüsida, soovitame selles küsimuses pöörduda mõne ülaltoodud labori poole uurimaks näitaja määramise võimalikkust.

Lugupidamisega

Lauri Liepkalns

peaspetsialist

keskkonnatervise osakond

+372 794 3500

[email protected]

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.

Tere!

Oleme Eesti Pangas täpsemalt üle vaatamas joogivee kvaliteedi analüüsiga seotud küsimusi. Sellega seonduvalt on tekkinud meil mõningad täpsustused, millele loodan Terviseametist täpsemat infot saada.

Meie hoonekompleksis asub lõunarestoran (Baltic Restaurants Estonia AS), mis tellib seadusest tulenevalt iga aasta joogivee mikrobioloogilist analüüsi. Kuna analüüsides ei ole puudusi tuvastatud, siis täiendavaid analüüse joogivee kvaliteedi hindamiseks meie hoonetes rohkem ei ole võetud. Sooviksin täpsustada, mis ulatuses rakendub meile Sotsiaalministri poolt 24.09.2019 vastu võetud määrus „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“. Kas lõunarestoranist võetav joogivee mikrobioloogiline analüüs on piisav või peaksime tegema täiendavaid analüüse? Kui jah, siis mis ulatuses ning mis regulaarsusega?

Lisaks on aina aktuaalsemaks kerkinud mikroplasti teema käsitlemine ning sealhulgas ka mikroplasti leidumine joogivees. Eespool mainitud määruses kvaliteedinäitajate seast ma mikroplasti eraldi näitajana ei leidnud. Kas Terviseametilt on võimalik tellida ka analüüsi, mis hindaks mirkoplasti esinemist joogivees?

Jään ootama tagasisidet.

Heade soovidega