Arvamuse avaldamine

Lisa 1

1/2

Riigikohtu märkused karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise

seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu kohta

Arvamuseks antud aja vähesus tingis põhjalikuma süvenemise võimatuse.

1. Eelnõu § 1 p-d 1 ja 2 – KarS § 6 lg 2 ja § 7 lg 2 täiendamine:

Karistusseadustiku (KarS) § 7 lg 2 täiendamise kohta märkuseid ei ole. Seletuskirjast nähtuvalt

on see täiendus initsieeritud muu hulgas Riigikohtu lahendist nr 4-22-3288/51. Samas ei tõuku

sellest lahendist otsesõnu KarS § 6 lg 2 täiendamise vajadust. Põgusal silmamisel näib § 6 lg 2

täiendamine vajavat põhjalikumat analüüsi, sest tundub, et läbi mõtlemata on jäänud

välisriikide kodanike poolt Eesti Vabariigi välisesindustes toimepandavate väärtegudega (eriti

nende tegude menetlemisega) seonduv. Lisaks keskendub seletuskiri KarS § 6 lg 2 täiendamise

seletamisel pelgalt väärtegudele, ometi ei pea KarS § 6 silmas üksnes väärtegusid, vaid kõiki

tegusid. Samuti ei võimalda seletuskirjas sedastatu, et aastas leiab aset kuni 20 juhtumit, mis

puudutavad riigisaladuse käitlemise nõuete rikkumist, ning sellele lisandub veel kuni 10

mitmesugust muud juhtumit välisesinduste territooriumil, mõista, millise iseloomuga on need

viimati märgitud kuni 10 juhtumit. Seetõttu ei saa hetkel jaatada ka tungivat vajadust KarS § 6

lg 2 täiendamise järele.

2. Eelnõu § 1 p 3 – KarS § 9 täiendamine:

Küsimusi jääb tekitama eelnõu tekstis kasutatud toimepidevuse mõiste. Seletuskirjast ei selgu

üheselt, kas või kuidas erineb sideühenduste toimepidevuse kahjustamine sideühenduse

kahjustamisest ehk milliste asjaolude tuvastamine on täiendavalt vajalik. Toimepidevust on

seletuskirjas sisustatud vastuoluliselt. Esmalt leitakse, et sideühenduste toimepidevust

kahjustavad kõik merealuste (andme)sidekaablite või mandrilavale püstitatud sidemastide

rikkumised või nende normaalse toimimise häirumist põhjustavad tegevused. Paar lõiku hiljem

aga räägitakse sellele vastu, mööndes, et sugugi mitte kõik nimetatud tegevused ei kahjusta

toimepidevust, sest ühendused on dubleeritud ja ühe kanali rivist väljalangemine ei too kaasa

ühenduse katkemist. Nii jääb ka arusaamatuks, kas toimepidevus KarS-i tähenduses ühtib nt

hädaolukorra seaduse § 2 lg-s 5 defineerituga (toimepidevus on järjepideva toimimise suutlikkus

ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast katkestust) või peetakse silmas midagi muud.

Selliseid määratlemata ja mitmeid tõlgendusvõimalusi lubavaid õigusmõisteid tuleks teo

kriminaliseerimise tingimusena vältida. Esmapilgul näib, et sideühenduste toimepidevuse

kahjustamise asemel sideühenduse kahjustamise kasutamine aitaks võimalikke arusaamatusi

vältida.

3. Eelnõu § 1 p 4 – KarS § 44 lg 8 täiendamine:

Mõistetavalt on seadusandjal sanktsioonide kehtestamisel ja sanktsioonisüsteemi muutmisel

suur otsustusruum. Ometi on selge, et kavandatav muudatus (eriti koos KarS § 4061 lg 2

sanktsiooni ülemmäära kehtestamisega) muudab juriidiliste isikute (ja mitte ainult nende)

rahalise karistuse senist süsteemi oluliselt ja põhimõtteliselt. Ühtlasi osutab selline muudatus

üha enam vajadusele asuda diferentseerima juriidiliste isikute rahalisi karistusi nii, nagu seda

on tehtud füüsilistele isikutele mõistetava vangistusega (praegu on nt raske leida mõistlikke

Lisa 1

2/2

põhjendusi sellele, miks peaks juriidilisele isikule KarS § 237 lg 2 ja § 4061 lg 2 järgi mõistetava

rahalise karistuse ülemmäära vahe olema lausa sajakordne).

4. Eelnõu § 1 p 5 – KarS § 406 lg 1 sõnastuse muutmine: märkusi ei ole.

5. Eelnõu § 1 p-d 6 ja 7 – KarS-i täiendamine §-dega 4061 ja 4062:

Karistusseadustikku lisatavad üld- ja eriosa sätted, mis puudutavad vastutust merealuse kaabli

või torujuhtme kahjustamise eest, mõjuvad vastuolulisena. Eriosa §-des 4061 ja 4062

kriminaliseeritakse „merealuse elutähtsa energia- või sidekaabli või torujuhtme rikkumine.“

Koosseis ei nõua mingisuguse tagajärje saabumist. Samas on eelnõust ja seletuskirjast välja

loetav, et nende kuritegude puhul tuleks isiku vastutusele võtmise eeldusena alati kontrollida

ka KarS § 9 (uues) lg-s 3 sätestatud tingimuste olemasolu. Nimetatud säte näeb ette, et Eesti

karistusseadus kehtib „Eesti majandusvööndis või mandrilaval toime pandud teo kohta, mis

kahjustab Eesti energiavarustust või sideühenduste toimepidevust või Eesti territooriumiga

ühendatud liikluskorralduslikku või hüdrotehnilist rajatist.“ Järelikult kohalduks igal juhul, kui

soovitakse kohaldada § 4061 ja § 4062, ka KarS § 9 lg 3. Teisisõnu: kuigi KarS-i eriosa vastavad

sätted ei nõua tagajärje esinemist, tuleb tagajärg – Eesti energiavarustuse või sideühenduste

toimepidevuse kahjustamine – sellegipoolest alati tuvastada. Seega jääb ebaselgeks, kas tegu

on tagajärjeteoga või mitte. Seaduse muudaks jälgitavamaks ja lihtsamini kohaldatavaks see,

kui igal juhul nõutavat tagajärge kajastataks juba süüteokoosseisu tunnusena. KarS § 4061

kavandatavast sanktsiooni ülemmäärast oli juttu eespool.

6. Eelnõu § 2: märkusi ei ole.

Ja lõpuks: seletuskirjas on § 1 pealkiri ekslikult „Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine“.

Peaks olema „Karistusseadustiku muutmine“.

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku

muutmise seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu

kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu märkused karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise

seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu kohta

Teie 27.02.2025 nr 8-1/2016-1

Meie 07.03.2025 nr 6-6/25-4