Keskkonnaameti seisukoht Rail Balticat ületava riigitee 27 Rapla-Järvakandi-Kergu km 23,4-24,4 Ahekõnnu riste rajamise ehitusloa kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Kristjan Reimets

Transpordiamet

[email protected]

Teie 03.03.2025 nr 8-1/21-024/3327-1

Meie 07.03.2025 nr 6-2/25/4161-2

Seisukoht Rail Balticat ületava riigitee 27

Rapla-Järvakandi-Kergu km 23,4-24,4

Ahekõnnu riste rajamise ehitusloa kohta

Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustik § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse

avaldamiseks Rail Balticat ületava riigitee 27 Rapla-Järvakandi-Kergu km 23,4-24,4 Ahekõnnu

riste rajamise ehitusloa eelnõu koos lisadega1.

Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Idom Consulting, Engineering, Architecture, S.A.U poolt

koostatud projektile „DPS4 Selja-Kärpla 27 Rapla-Järvakandi-Kergu riste (OR1320)“ (töö nr

RBDTD-EE-DS1-DPS4_IDO_OR1320). Projekti eesmärk on Rail Baltic põhitrassi ületava

riigitee 27 Rapla‒Järvakandi‒Kergu km 23,4- 24,4 Ahekõnnu riste rajamine.

Projekti tee ja rajatise joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2028 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/Nz4qN60cSw3UPXW

Projektala ei asu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndis. Seega Keskkonnaameti kui kaitseala valitseja kooskõlastust vaja ei ole.

Juhime siiski tähelepanu järgnevatele asjaoludele, millega palume arvestada:

Tööde alal jääb osaliselt ka Lihuveski4 (TP-626) maaparandussüsteemi maa-alale. Ehitusalale

jääb ka maaparandussüsteemi eesvool Vastja5 (TTP-524) (MPS kood 5111300010070).

Seletuskirja alusel kasutatakse sademe- ja liigvee ärajuhtimiseks olemasolevaid

maaparandussüsteemide eesvoolusid. Projekteerimisel on arvestatud eesvoolude suutlikkusega

veekoguseid vastu võtta. Vajadusel tuleb eesvoolusid puhastada, et need korralikult töötaksid.

Üleliigse vee juhtimisel maaparandussüsteemis tuleb tagada asjaomaste asutuste

kooskõlastamine.

Märgime et truupide ehitusel ja kraavide puhastamisel tuleb jälgida, et juhul kui tegemist on

maaparandussüsteemi ehitamise (ka rekonstrueerimine on ehitus) ja maaparandushoiutöödega

(VeeS § 188 lg 1 p 4), siis ei ole vajalik vee erikasutuse keskkonnaluba taotleda. Samuti ei ole

sellisel juhul vajalik taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut (VeeS § 196 lg 21).

Muudel juhtudel tuleb olenevalt mahust taotleda kas veekeskkonnariskiga tegevuse

registreeringut või vee erikasutuse keskkonnaluba.

Seletuskirja alusel tuleb truupide ehitamisel järgida veekaitsemeetmeid. Keskkonnaamet toob

1 Tee ehitusloa eelnõu; Tee ehitusloa korralduse eelnõu, Keskkonnakohustuste register

2 (2)

välja veekaitsemeetmed töödeks eesvooluga kattuval maa-alal, eesvoolukraavi puhastamiseks

ja sinna truupide paigaldamiseks:

1. Märgime, et eesvoolud liigituvad maaparandusseaduse § 4 lg 4 alusel veekogudeks.

Veekogust sõidukite läbimine mõjutab nende seisundit negatiivselt (kahjustub pinnas

veekogu kallastel, tekib erosioonioht, suureneb heljumikanne veekogusse, kahjustub

veekogu põhi). Kui tööde tegemiseks on vajalik ületada veekogu, siis tuleb võimalusel

kasutada olemasolevaid ülesõite. Kui pole võimalik kasutada olemasolevaid ülesõite võib

veekogu ületamiseks rajada ajutise ülepääsu tagades veevoolu veekogus (kasutada truupe,

palke vms), et vältida õnnetuste- ja avariiohtu ja tekkida võivat kütuste leket veekogusse.

Juhul, kui ajutise ülepääsu rajamiseks on vajalik veekogusse tahkeid aineid paigutada, siis

tuleb alates mahust 5 m3 taotleda registreering (§ 196 lg 2 p 5).

2. Töid tuleb teostada tehniliselt korrasolevate seadmetega. Vee ja pinnase reostuse tekkimise

vältimiseks tuleb kütust tankida väljaspool veekaitsevööndit.

3. Tööde käigus tuleb vältida ehitusprahi, materjalide ja jäätmete sattumist vette.

4. Rakendada ka kõiki teisi üldmeetmeid, mis on RB põhitrassi KMH käigus piirkonna

keskkonna- ja loodusväärtuste kaitseks välja töötatud.

Seletuskirja alusel tuvastati tarindi lähedal tehtud geotehnilistel uuringutel põhjaveetase 0.85-

3.80m sügavusel. Rõhutatakse, et vihmaperioodil võib põhjaveetase jõuda maapinnani. Samuti

märgitakse, et käesoleva projekti jaoks on tehtud TEHNILINE MÄRKUS

VEESÄRASTAMISE PROJEKTEERIMISE ALUSEL, mis kehtib ainult suhteliselt väikeste

kaevetööde kohta (kaevealused, vaiamütsid jne); keerukamate olukordade puhul viiakse läbi

tasapinnalise voolu/koonuse efekt samaväärse kaevu eelduse asemel, samuti detailne

hüdrogeoloogiline uuring. Selle aruande eesmärk on pakkuda välja analüüs vee sissevoolu

kohta, mis tuleb meie konstruktsioonide ja vundamentide ehitamiseks välja pumbata.

Üldhinnangu kohaselt on veetustamistöid vaja umbes kuu aega.

Keskkonnaamet märgib, et kuna põhjavesi on projekti alusel suhteliselt maapinna lähedal ja

ehitusaegselt on vajalik kaevikutest vett välja pumbata, on tegemist põhjavee

ümberjuhtimisega, mistõttu tuleb taotleda vee erikasutuse keskkonnaluba (VeeS § 187 p 12).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Toomas Kalda 510 7975 (keskkonnakorraldus)

[email protected] Christina Vohla 5690 8272 (vesi)

[email protected]