Harjumaa Rae vald Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamisest

KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI ...................................................................................................................... 4

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED....................................................................... 4

2 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK NING PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS ................................................................................ 4

2.1 Planeeringu koostamise eesmärk ..............................................................................................5

2.2 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste analüüs ..................................................................................................................................................5

2.3 Vastavus kõrgema tasandi planeeringutele ...............................................................................6

2.3.1 Vastavus Harju maakonnaplaneeringutele ................................................ 6 2.3.2 Vastavus Rae valla üldplaneeringule ........................................................ 8

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ......................................................... 10

3.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus................................................................................. 10

3.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus .............................................................................. 11

3.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus .............................................. 11

3.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud ...................................................................................... 12

3.5 Olemasolev tehnovarustus ..................................................................................................... 12

3.6 Olemasolev haljastus ja heakord ............................................................................................ 12

3.7 Kehtivad piirangud ja kitsendused .......................................................................................... 13

4 PLANEERINGUETTEPANEK ....................................................................................... 13

4.1 Planeeringuala krundijaotus .................................................................................................... 14

4.2 Kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused, hoonestusalade kavandamise põhimõtted . 14

4.3 Üldised arhitektuurinõuded ..................................................................................................... 16

4.4 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ........................................................ 17

4.4.1 Liiklusuuring ja selle tulemused ............................................................. 19

4.5 Haljastuse rajamise ja avaliku ruumi planeerimise põhimõtted .............................................. 19

4.5.1 Haljastus ja heakord ............................................................................ 19 4.5.2 Müra ja õhukvaliteet ............................................................................ 21 4.5.3 Radoon ............................................................................................... 21 4.5.4 Jäätmekäitlus ...................................................................................... 22

4.6 Vertikaalplaneerimise põhimõtted ........................................................................................... 23

4.7 Tuleohutusnõuded .................................................................................................................. 23

5 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED .................................................... 24

5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................................ 24

5.1.1 Veevarustus ........................................................................................ 24 5.1.2 Tuletõrjeveevarustus ............................................................................ 25 5.1.3 Reoveekanalisatsioon ........................................................................... 26

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 2 / 40

5.1.4 Sademeveekanalisatsioon ..................................................................... 27

5.2 Elektrivarustus ......................................................................................................................... 28

5.2.1 Roheenergia tootmise võimalused .......................................................... 30

5.3 Sidevarustus ........................................................................................................................... 30

5.4 Gaasivarustus ......................................................................................................................... 30

5.5 Soojusvarustus ........................................................................................................................ 31

5.6 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas ............................... 32

5.7 Kavandatud kitsendused ja servituutide vajaduse määramine ............................................... 33

6 KESKKONNATINGIMUSED.......................................................................................... 33

6.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ................................................................. 35

6.2 Lokaalsete ehitusaegsete ja käitamiseaegsete mõjude leevendamise meetmed planeeringualal ................................................................................................................................... 36

6.3 Vajalikud keskkonnaload......................................................................................................... 37

6.4 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded ..................................................................................... 38

6.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .......................................................... 38

7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA .......................................................... 38

II JOONISED

1. Asukohaskeem DP-1

2. Kontaktvööndi analüüs DP-2

3. Tugiplaan DP-3

4. Põhijoonis DP-4

5. Tehnovõrkude koondplaan DP-5

6. Roosivälja tee lõige DP-6

III PLANEERINGU LISAD

MENETLUSDOKUMENDID 1 Rae Vallavalitsuse korraldus nr 173 „Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“, 23.01.2023

2 Leping detailplaneeringu koostamise rahastamiseks, detailplaneeringu kohase avaliku ruumi ja taristu väljaehitamiseks ning avaliku ruumi Rae vallale üleandmiseks ja Rae valla sotsiaalobjektide ehitamise rahaliseks toetamiseks, 16.01.2023

3 Detailplaneeringu algatamise taotluse täiendus, 10.10.2022 4 K-Projekt AS kiri nr 2-6/057 Rae Vallavalitsusele. 05.08.2022 5 Rae Vallavalitsuse kiri nr 6-1/10065-9 K-Projekt AS’le, 08.07.2022 6 Rae Vallavalitsuse kiri nr 6-1/10065-1 K-Projekt AS’le, 25.01.2022 7 Detailplaneeringu algatamise taotluse täiendus, 10.11.2021

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 3 / 40

MUUD PLANEERINGUGA SEOTUD DOKUMENDID 1. Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala puittaimestiku haljastuslik hinnang, K-Projekt AS, töö nr

21010, juuni 2023 2. Suur-Sõjamäe tn 60, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond radoonisisalduse mõõtmine

pinnasest. Raport, Tulelaev OÜ, september 2023 3. Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Inseneribüroo

Stratum, töö nr 2023-T145, detsember 2023 4. Tehnilised tingimused:

 Telia Eesti AS 13.02.2023 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37667503

 Elektrilevi OÜ 17.02.2023 tehnilised tingimused nr 439553

 AS ELVESO 27.03.2023 tehnilised tingimused nr VK-TT 027  Energate OÜ 03.04.2023 tehnilised tingimused nr T - 625

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 4 / 40

I SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

 Planeerimisseadus

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

 Rae valla üldplaneering (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462)

 Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord (Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13)

 Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend (Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14)

 Detailplaneeringu algatamise otsus (Rae Vallavalitsuse 24.01.2023 korraldus nr 173) koos selle lisadeks olevate detailplaneeringu lähteseisukohtade (Lisa 1) ja KSH eelhinnanguga (Lisa 2)

 Laanemetsa kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Rae Vallavalitsuse 17.12.2019 korraldusega nr 1675)

 Laanemäe tee ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute detailplaneering (kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.11.2018 korraldusega nr 61)

 Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Rae Vallavalitsuse 11.04.2023 korraldusega nr 763)

 Muud riiklikud õigusaktid: o Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ o Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ o Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

 Eesti standardid, sh: o EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“ o EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide

tuleohutus“ o EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus“ o EVS 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes” o EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” o EVS 843:2016 „Linnatänavad” o EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ o EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“

 Detailplaneeringu koostamise käigus koostatud uuringud ja tööd (esitatud detailplaneeringu lisades)

 Tehnovõrkude valdajate väljastatud tehnilised tingimused

2 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK NING PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 5 / 40

FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS

2.1 Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistu jagamise teel moodustada liiklus- ja ärimaa krundid ning transpordimaa krundid ning määrata ehitusõigus ning hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

2.2 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja

funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste

analüüs

Planeeritav ala asub Soodevahe külas Tallinna linna ja Rae valla piiril riigi kõrvalmaantee nr 11290 Tallinn-Lagedi (Suur-Sõjamäe tänav) ääres. Planeeritav ala piirneb põhjaküljel 11290 Tallinn-Lagedi tee (Suur-Sõjamäe tänava) ja selle äärse jalgratta- ja jalgteega. Tee vastasküljel asuvad olemasolevad hoonestatud tootmismaa, äri- ja tootmismaa ja jäätmehoidla maa krundid ning hoonestamata transpordi- ja ärimaa krunt, millele kavandatakse Rail Balticu veeremi hooldusdepood. Planeeritav ala piirneb läänest ja edelast Tallinna Lennujaama territooriumiga ning lõunast ja idast Ida- Tallinna tööstuspargi hetkel veel hoonestamata tootmis- ja ärimaa kruntidega.

Planeeringuala (tähistatud punase piirjoonega) ja kontaktvöönd

Kontaktvööndis on kehtestatud järgmised detailplaneeringud (vt joonis DP-2 Planeeringuala kontaktvööndi analüüs):  Laaneaia ja Uus-Kasemetsa kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP0609).

Kehtestatud Rae Vallavalitsuse 13.01.2015 korraldusega nr 29. Detailplaneeringus on

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 6 / 40

kavandatud logistikakeskus koos toiduainete käitlemisega. Detailplaneering on realiseeritud.

 Laanemäe tee ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute detailplaneering (DP0787). Kehtestatud Rae Vallavolikogu 20.11.2018 otsusega nr 61. Detailplaneeringus on kavandatud maaüksuste liitmisel moodustada üks äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krunt ning anda sellele ehitusõigus Rail Baltic reisirongide hooldedepoo rajamiseks. Detailplaneering on realiseerimata.

 Laanemetsa kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0999). Kehtestatud Rae Vallavalitsuse 17.12.2019 korraldusega nr 1675. Detailplaneeringus on kavandatud äri- ja tootmismaa kruntide moodustamine ning ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Detailplaneering on realiseerimata.

 Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP1031). Kehtestatud Rae Vallavalitsuse 05.10.2021 korraldusega nr 1439. Detailplaneeringus on kavandatud transpordi- ja ärimaa kaassihtotstarbega ning äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid, millele on määratud ehitusõigus äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Samuti on kavandatud transpordimaa krundid avalikult kasutatavate teede rajamiseks. Detailplaneering on realiseerimisel.

 Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1137). Kehtestatud Rae Vallavalitsuse 11.04.2023 korraldusega nr 763. Detailplaneeringus on kavandatud üks ärimaa kaassihtotstarbega transpordimaa krunt, millele on antud ehitusõigus Rail Baltic reisirongide hooldedepoo rajamiseks. Detailplaneering on realiseerimisel.

Kontaktvööndis on algatatud järgmised detailplaneeringud (vt joonis Planeeringuala kontaktvöönd nr DP-2):

 Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0965). Algatatud Rae Vallavalitsuse 26.02.2020 korraldusega nr 286. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kuusiku kinnistu jagada äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata moodustatud kruntidele ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

 Lennuradari tee 14 // 15a kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1160). Algatatud Rae Vallavalitsuse 09.08.2022 korraldusega nr 1146. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maatulundusmaa sihtotstarbega krundi jagamine viieks tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundiks ning moodustada planeeringuala läbivale avaliku kasutusega Lennuradari tee maa-alale transpordimaa sihtotstarbega krunt ja planeeritavatele uutele tootmis- ja ärimaa kruntidele kavandatava täiendava juurdepääsutee rajamiseks teine transpordimaa krunt.

2.3 Vastavus kõrgema tasandi planeeringutele

2.3.1 Vastavus Harju maakonnaplaneeringutele

Harju maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” (kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41) on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Harju maakonnas Muuga sadama piirkonnast Rapla maakonna piirini. Maakonnaplaneeringu joonise 5 (Planeeringulahendus Rae valla osas) kohaselt ei jää Suur- Sõjamäe tn 60 kinnistu maakonnaplaneeringus määratud 350 m laiusesse trassikoridori ega külgne ka sellega vahetult. Joonisel on Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistut läbivana tähistatud varsemalt planeeritud/projekteeritud tee või selle alternatiivne lahendus, mida Rail Balticu projektis detailselt ei lahendata ja välja ei ehitata. Selle tee näol on tegemist tänaseks välja ehitatud Roosivälja teega.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 7 / 40

Maakonnaplaneeringu joonise 5 kohaselt on Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistust põhja poole kavandatud hooldedepoo põhimõtteline asukoht. Tänaseks on Rae Vallavalitsuse 11.04.2023 korraldusega nr 763 kehtestatud Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1137), milles on täpsustanud Rail Baltic reisirongide hooldedepoo asukohta ja lahendust planeeringualast teiselpool riigimaanteed 11290 Tallinn-Lagedi teed asuval kinnistul. Varasemalt on kinnistule juurdepääsuks rajatud ristumiskoht riigimaanteega 11290 Tallinn-Lagedi tee. Kuivõrd Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ei asu maakonnaplaneeringus määratud trassikoridoris ning detailplaneeringu lahendusega ei muudeta maakonnaplaneeringu lahendust või selle realiseeritavust, ei oma maakonnaplaneeringu lahendus olulist mõju detailplaneeringu lahendusele ega vastupidi. Harju maakonnaplaneeringuga (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) on kavandatud perspektiivsed põhimõttelised maanteede trassikoridorid Harju maakonna tervikliku arengu tagamiseks. Üheks selliseks koridoriks on käesoleva planeeringuala kontaktvööndit läbiv Tallinna väikese ringtee (Tartu maantee Delta) perspektiivne trassikoridor (J. Smuuli tee pikenduse ühendamine Valdeku tänavaga Tallinnas läbi Rae valla, sh sõidutee tunnel lennuraja alt). Ühenduse rajamise eesmärk on Ülemiste ristmiku ja Tallinnasse siseneva Tartu maantee liikluskoormuse hajutamine ning Tallinna tagamaa asustusalade paremate ühendusteede tagamine. Kuivõrd Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ei jää kavandatud maantee trassikoridori ning maakonnaplaneering ei sea ka otseseid maakasutuspiiranguid põhimõtteliste trassikoridoride aladel, ei oma maakonnaplaneeringu lahendus olulist mõju detailplaneeringu lahendusele ega vastupidi. Samuti on maakonnaplaneeringuga kavandatud perspektiivsed põhimõttelised raudteekoridorid, mis on kajastatud maakonnaplaneeringu põhijoonisel Tehnilised võrgustikud. Käesolev planeeringuala jääb täielikult Tallinna ümbersõiduraudtee koridori. Ümbersõiduraudtee kavandamise eesmärk on Tallinna kesklinna läbivate ohtlike veoste ja kaubavoogude väljaviimine Kopli kaubajaamast ja paremate võimaluste loomine reisirongiliikluse täiendavaks arendamiseks Ülemiste-Paldiski/Turba (perspektiivis Haapsalu/Rohuküla) suunal. Selle teema täpsemaks lahendamiseks algatas Vabariigi Valitsus 26.01.2022 korraldusega nr 36 Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Kuna olemasoleva 1520 mm laiusega raudtee ja rajatav Rail Baltic raudtee ning käesoleva planeeringuala vahele jäävad olemasolev ja kavandatud hoonestus ning riigi kõrvalmaantee nr 11290 Tallinn-Lagedi tee, võib eeldada, et maakonnaplaneeringu ja tulevikus ka riigi eriplaneeringu lahendus ei oma olulist mõju detailplaneeringu lahendusele ega vastupidi. Maakonnaplaneeringu lahenduses on kajastatud ka varasemalt kehtestatud või paralleelselt koostamisel olnud maakonnatasandi planeeringutega kavandatud tehnilise taristu objektid, mille lahendus viidi maakonnaplaneeringusse sisse ilma täiendavat menetlust ega arutelu avamata. Üheks selliseks oli ka „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”, milles määratud trassikoridor ja hooldedepoo põhimõtteline asukoht on kajastatud maakonnaplaneeringu joonistel Asustuse suunamine ja Tehnilised võrgustikud. Eelpool on kirjeldatud mainitud maakonnaplaneeringule vastavust . Harju maakonnaplaneeringu üheks osaks on teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed”, milles on välja töötatud põhjalik lahendus Harju maakonna jalgratta- ja jalgteede osas.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 8 / 40

Maakonnaplaneeringuga täiendati ja täpsustati jalgratta- ja jalgteede lõike vastavalt kohalike omavalitsuste huvidele, eristamata sealjuures teede rajamise prioriteetsust. Samas jalgratta- ja jalgteede kavandamise põhimõtteid ei muudetud. Käesoleva detailplaneeringu kontekstis on oluline teemaplaneeringus kavandatud I prioriteedi kergliiklustee piki kõrvalmaanteed 11290 Tallinn-Lagedi tee ühendamaks Tallinna linna ja Lagedi alevikku, mille olulisust on rõhutatud ka maakonnaplaneeringus. Kuivõrd tänaseks on kõrvalmaantee 11290 Tallinn – Lagedi tee (Suur-Sõjamäe tänava) äärde rajatud jalgratta- ja jalgtee J. Smuuli tänavast Lennuradari teeni ning detailplaneeringuga ei kavandata selle muutmist või likvideerimist, on detailplaneeringu lahendus kooskõlas maakonnaplaneeringu lahendusega.

2.3.2 Vastavus Rae valla üldplaneeringule

Kehtivas Rae valla üldplaneeringus (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462) on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks määratud liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa. Üldplaneeringu kontekstis peetakse liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa all silmas maantee, puiestee, tänava või muu liikluseks kavandatud rajatise alust maad koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteedega, teepeenarde ja haljas- või muude eraldusribadega. Üldplaneeringu koostamisel määras Rae Vallavalitsus Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistule liiklusmaa juhtotstarbe AS’i Tallinna Lennujaam ettepanekul, kuid tänaseks ei ole ette näha lennujaama laiendust ning on tekkinud vajadus lennujaama teenindavate äride rajamiseks. Detailplaneeringu algatamisel on Rae Vallavalitsus kaalunud erinevaid lahendusi ning jõudnud seisukohale, et Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu planeerimisel kogu kinnistu ainult transpordimaaks jätmiseks puudub vajadus ning huvitatud isiku ettepanek rajada lennukite ja lennuvälja teenindamisega seotud või Suur-Sõjamäe teed teenindavaid hooneid ja rajatisi on põhjendatud.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 9 / 40

Väljavõte üldplaneeringu maakasutusplaanist Rae valla geoportaali üldplaneeringu kaardirakenduses. Planeeritav kinnistu on tähistatud sinise piirjoonega.

Üldplaneeringus on määratud ka piirkondlikud hoonestustingimused, millega arvestamist käsitleb järgmine tabel:

Hoonestustingimus Põhimõtted üldplaneeringus Põhimõtted detailplaneeringus

Krundi suurus Minimaalne krundi suurus 0,7 ha. Kõik kavandatud ehitusõigusega krundid on suuremad kui 0,7 ha.

Krundi sihtotstarve  Peamiselt rasketööstuse arenguks ettenähtud piirkond

 Uusi elamukrunte ei saa planeerida

 Kavandatud on üks lennuvälja maa krunt, kaks väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa kaassihtotstarbega lennuvälja maa krunti, üks väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja/või tankla ja teenindushoone maa krunt ning üks tee- ja tänavamaa maa krunt.

 Elamukrunte kavandatud ei ole.

Krundi täisehitus % Maksimaalne krundi täisehitus 60%.  Kavandatud kruntide täisehituse protsent on maksimaalselt 60% (vastavalt lähteseisukohtadele krundil pos 1: 30%, kruntidel pos 2 ja 3: 40% ning krundil pos 4: 60%).

Kõrgus ja korruselisus Hoonete suurim lubatud kõrgus Tallinna Ringtee ja Suur-Sõjamäe tee ääres kuni 16 m.

 Kruntidele kavandatud hoonete suurim lubatud kõrgus on 12 m.

Haljastus  10% krundi pinnast peab moodustama haljasala.

 Maantee kaitsevöönd on kohustuslik haljasala.

 Planeeringulahenduse kohaselt on iga krundi minimaalseks haljastuse protsendiks nähtud ette 10%.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 10 / 40

 Krundi iga 1000 m² kohta tuleb ette näha 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m.

 Läbivate teede äärde tuleb kavandada puudeallee.

 Maantee (Suur-Sõjamäe tn) kaitsevöönd on ette nähtud ja tähistatud haljasalana, va Tallinna Lennujaama territooriumil.

 Detailplaneeringus on sätestatud põhimõte, et ehitusprojektis haljastuse lahenduse koostamisel tuleb iga 1000 m² kohta näha ette 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on maksimaalselt 10 m, arvestades seejuures lennuvälja piirangupindadega.

 Kuna läbiva tee (Roosivälja tee) ühel küljel on kraav ning teisele küljele kavandatud tehnovõrkude koridorid, ei ole võimalik antud nõuet täita.

Abihooned Kuni 5 hoonet krundil, olenevalt krundi suurusest.

Hoonete suurim lubatud arv krundil on vastavalt lähteseisukohtadele 3 hoonet.

Katusekalle ja räästa kõrgus

Katusekalle hoonetel 0-20°. Hoonete katusekalle on ette nähtud vahemikku 0-20°.

Piirded  Ei ole kohustuslik

 Piirde rajamisel võrkaed kõrgusega kuni 2m

 Piirete rajamine ei ole kohustuslik.

 Piirde rajamisel on lubatud paigaldada võrkaed kõrgusega kuni 2 m.

 Väravate kavandamisel tuleb arvestada, et need ei tohi avaneda tee poole.

 Lennuvälja julgestuspiiranguala piirdeaia kõrgus peab olema min 3 m ning see peab vastama lennundusjulgestuse käsiraamatu p.10.

Materjalikäsitlus  Arvestada olemasoleva ja planeeritud hoonestusega

 Kaarhallid lubatud, kuid mitte põhitee ääres

 Maantee pool esinduslikum fassaad

 Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, visuaalselt nauditav ning sobima lähipiirkonna üldise ilmega.

 Esinduslikum fassaad tuleb projekteerida Roosivälja tee ja Suur-Sõjamäe tänava poole.

Detailplaneeringuga ei kavandata üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe ega piirkondlike hoonestustingimuste ulatuslikku muutmist. Sellest lähtuvalt on detailplaneeringu lahendus kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga.

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

3.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus

Planeeritav ala asub Soodevahe külas Tallinna linna ja Rae valla piiril riigi kõrvalmaantee nr 11290 Tallinn-Lagedi (Suur-Sõjamäe tänav) ääres. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,3 ha.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 11 / 40

Keskkonnaregistri ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse kohaselt ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka selle kontaktvööndis kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel asub planeeringualast lõuna pool ca 150 m kaugusel kaks kultusekivi (reg. nr. 2613 ja 2614) ning ca 300 m kaugusel asulakoht (I a- tuh. e.Kr. - II a- tuh. II pool, reg. nr. 2610). Pärandkultuuri objekte planeeritaval alal ei asu.

3.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

Planeeringuala moodustab:

Nr Aadress Pindala

m² Registriosa

nr Katastritunnus Siht-otstarve Omanik

1 Suur-

Sõjamäe tn 60

53100 13342402 65301:002:1458 Transpordi- maa 100%

Aktsiaselts Tallinna

Lennujaam

Ligikaudu kolmveerand planeeringualast on hetkel piiratud Tallinna Lennujaama perimeetriaiaga ning sinna on rajatud üks kõvakattega plats lume kogumiseks ja sulatamiseks ning teine päästemeeskondade harjutusalaks. Ülejäänud ala näol on tegemist kunagiste ebaseaduslike suve- ja aiamajade lammutamise järel tekkinud haljas- ja jäätmaaga.

3.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende

iseloomustus

Planeeritava alaga külgnevad kinnistud (seisuga 04.07.2023):

Nr Aadress Pindala

m² Registriosa

nr Katastritunnus Sihtotstarve Omanik

1 11290 Tallinn- Lagedi tee T5

6717 13585750 65301:002:1329 Transpordi-maa

100% Eesti Vabariik

2 11290 Tallinn- Lagedi tee T3

728 17710650 65301:001:5707 Transpordi-maa

100% Eesti Vabariik

3 Laanemetsa

tee 5 5314 18208950 65301:001:5725

Tootmismaa 80%

Ärimaa 20% ITTP OÜ

4 Laanemetsa

tee 3 6988 18209150 65301:001:5728

Tootmismaa 80%

Ärimaa 20%

Kuma Arendus OÜ

5 Laanemetsa

tee 1 6976 2487102 65301:001:5726

Tootmismaa 80%

Ärimaa 20% ITTP OÜ

6 Roosivälja tee 4456 18208550 65301:001:5721 Transpordi-maa

100% Rae vald

7 Roosivälja tee

6 8748 18208850 65301:001:5755

Tootmismaa 80%

Ärimaa 20% ITTP OÜ

8 Tallinna lennuväli

42500 214202 65301:002:0820 Transpordi-maa

100%

Aktsiaselts Tallinna

Lennujaam

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 12 / 40

9 Tallinna lennuväli

48800 3328450 65301:002:0781 Transpordi-maa

100%

Aktsiaselts Tallinna

Lennujaam

10

Lennujaama tee 4 // 6 // 10 // Sepise tn 2

// 2a // 4 // Tartu mnt 101

// 103 // Valukoja tn 32

// Väike- Sõjamäe tn 1a // 2 // 12 // 12a // 18a // 22b

2144846 120901 78401:101:1012

Transpordi-maa 90%

Tootmismaa 5% Ärimaa 5%

Aktsiaselts Tallinna

Lennujaam

11 Suur-Sõjamäe

tn 58 26609 24960301 78403:314:0103

Sihtotstarbeta maa 100%

Aktsiaselts Tallinna

Lennujaam

Planeeringuala külgneb põhja poolt riigi kõrvalmaantee nr 11290 Tallinn-Lagedi (Suur- Sõjamäe tänava) ääres kulgeva jalgratta- ja jalgteega. Lääne ja edela poolt külgneb planeeringuala Tallinna Lennujaama territooriumi hoonestatud kinnistutega ning lõuna ja kirde poolt Laanemetsa kinnistu ja lähiala detailplaneeringus kavandatud hetkel veel hoonestamata äri- ja tootmismaa kinnistutega.

3.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud

Planeeringuala asub Rae valla põhjaosas Soodevahe külas riigi kõrvalmaantee nr 11290 Tallinn-Lagedi (Suur-Sõjamäe tänava) ääres. Juurdepääs alale on 11290 Tallinn-Lagedi teelt (Suur-Sõjamäe tänavalt) ning Tallinna Lennujaama territooriumilt. Kõrvalmaantee 11290 Tallinn – Lagedi tee (Suur-Sõjamäe tänava) äärde on rajatud jalgratta- ja jalgtee J.Smuuli tänavast kuni Lennuradari teeni. Planeeringualale on tagatud juurdepääs ka ühistranspordiga – planeeringuala vahetus läheduses, ca 400 m kaugusel, asub Sõjamäe bussipeatus, mida teenindavad Tallinna linna bussiliinid 7 ja 15 ning maakonna bussiliin 103. Bussipeatuse ja planeeringuala vahel liikumiseks on võimalik kasutada olemasolevaid jalgratta- ja jalgteid kõrvalmaantee nr 11290 Tallinn-Lagedi (Suur-Sõjamäe tänava) ja Roosivälja tee ääres.

3.5 Olemasolev tehnovarustus

Planeeritav kinnistu ei ole tehnovõrkudega varustatud, kuid seda läbivad mitmed naaberalade (Ida-Tallinna tööstuspargi ja Lennujaama lõunaala kinnistute arendusalade) varustamiseks projekteeritud ning hetkel ehitamisel olevad tehnovõrgud.

3.6 Olemasolev haljastus ja heakord

Ligikaudu kolmveerandi planeeringualast moodustab Tallinna Lennujaama suletud territoorium, mille näol on tegemist valdavas osas kõvakattega platsidega ning vähesel määral haljasalaga. Ülejäänud ala näol on tegemist kunagiste ebaseaduslike suve- ja

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 13 / 40

aiamajade lammutamise järel tekkinud haljas- ja jäätmaaga. Planeeringuala idaosas ja Suur- Sõjamäe tänava ääres esineb vähesel määral kõrghaljastust üksikute puude ja võsa näol. Planeeringuala osas on koostatud puittaimestiku haljastuslik hinnang, mille raames tehti kindlaks kinnistul kasvava puittaimestiku liigiline koosseis, selle tervislik seisund ning anti soovitused nende hooldamiseks ja säilitamiseks. Arvuliselt registreeriti haljastuslikke objekte uuritud alal kokku 53, millest 35 hinnati oluliseks ehk III väärtusklassi, 10 väheväärtuslikeks ehk IV väärtusklassi ning 8 likvideeritavateks ehk V väärtusklassi kuuluvaks. Hindamise tulemusel selgus, et kinnistul ei esine looduskaitselisi puittaimi, samblaid, samblikke ja rohttaimi. Hinnangu tulemusel selgus, et alal kasvavate puude tervislik seisund ning dekoratiivsus on valdavalt keskmine või pisut alla selle. Suurem osa inventeeritud haljastust on isetekkelise iseloomuga ning oluline pigem biomassina. Puude seisund varieerub sõltuvalt kasvukohast - parimas seisundis on puud, mis on saanud kasvada ümbritsetuna vabast haljasalast. Alal tuvastati ka üks III kaitsekategooriasse kuuluv metsakuklaste pesakuhil.

3.7 Kehtivad piirangud ja kitsendused

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu (registriosa nr 13342402) kohta on kinnistusraamatusse kantud järgmised kitsendused:

 Isiklik tasuta ja tähtajatu kasutusõigus Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975) kasuks sademevee äravoolu süsteemi rajamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja likvideerimiseks.

Planeeringualale laienevad järgmised kitsendused:

 Planeeritav ala jääb Tallinna lennuvälja kaitse- ja kõrguspiirangute vööndisse;

 planeeringualale ulatub riigi kõrvalmaantee 11290 Tallinn-Lagedi (Suur-Sõjamäe tänava) kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast;

 planeeringualal asub Tallinna Vesi AS maa-alune vee ja kanalisatsiooni survetorustik 500mm ja suurem, koos kaitsevööndiga;

 planeeringualal asuvad Tallinna Vesi AS maa-alused vee ja kanalisatsiooni vabavoolsed torustikud 250mm ja suurem, 2m sügav, koos kaitsevööndiga.

Kaitstavaid loodusobjekte ega kultuurimälestisi planeeritaval alal ei leidu.

4 PLANEERINGUETTEPANEK

Detailplaneeringus on kavandatud moodustada:

 Üks lennuvälja maa krunt, millele antakse ehitusõigus kolme kuni 3-korruslise hoone ehitamiseks.

 Kaks väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa kaassihtotstarbega lennuvälja maa krunti, millele antakse ehitusõigus kummalegi kolme kuni 3-korruslise hoone ehitamiseks.

 Üks väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja/või tankla ja teenindushoone maa krunt, millele antakse ehitusõigus kolme kuni 3-korruslise hoone ehitamiseks.

 Üks transpordimaa krunt avalikus kasutuses Roosivälja tee lõigu rajamiseks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 14 / 40

4.1 Planeeringuala krundijaotus

Detailplaneeringus on kavandatud Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ümberkruntimise teel moodustada viis krunti:

 üks liiklusmaa (täpsemalt lennuvälja maa) krunt lennuvälja teenindamiseks;

 kaks liiklusmaa (täpsemalt lennuvälja maa) krunti lennuvälja teenindamiseks, millele on antud väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa kaassihtotstarve;

 üks väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja/või tankla ja teenindushoone maa krunt ning

 üks tee- ja tänavamaa maa krunt, mis antakse üle Rae vallale. Kruntide moodustamise andmed on põhijoonisel DP-4

4.2 Kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused,

hoonestusalade kavandamise põhimõtted

Pos 1 Krundi kasutamise sihtotstarve: Lennuvälja maa (LL) 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 6680 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 12,0 m (abs. kõrgus 53,0 m)

Krundi täisehituse protsent on 30% ning hoonestustihedus on 0,7. Juurdepääs krundile on lennuvälja territooriumi siseteede kaudu. Säilib ka olemasolev ristumiskoht riigi kõrvalmaanteega, mis on päästesündmuse korral alternatiivseks juurdepääsuks Tallinna Lennuvälja idapoolsele territooriumile. Tavaolukorras ristumiskohta ei kasutata ning juurdepääs lennuvälja territooriumile on suletud. Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 4.4. Pos 2 Krundi kasutamise sihtotstarve: Lennuvälja maa (LL) 60% ja

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa (ÄV) 40%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 3730 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 12,0 m (abs. kõrgus 53,0 m)

Krundi täisehituse protsent on 40% ning hoonestustihedus on 0,9. Juurdepääs krundile on kavandatud Roosivälja teelt (krunt pos 5) ning lennuvälja siseselt patrull- ja teenindusteelt. Juurdepääsude täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 15 / 40

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 4.4. Pos 3 Krundi kasutamise sihtotstarve: Lennuvälja maa (LL) 60% ja

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa (ÄV) 40%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 3770 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 12,0 m (abs. kõrgus 53,0 m)

Krundi täisehituse protsent on 40% ning hoonestustihedus on 0,9. Juurdepääs krundile on kavandatud Roosivälja teelt (krunt pos 5) ning lennuvälja siseselt patrull- ja teenindusteelt. Juurdepääsude täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel. Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 4.4. Pos 4 Krundi kasutamise sihtotstarve: Väikeettevõtluse hoone ja -tootmise

hoone maa (ÄV) ja/või tankla ja teenindushoone maa (ÄH)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 5440 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 12,0 m (abs. kõrgus 53,0 m)

Krundi täisehituse protsent on 60% ning hoonestustihedus on 1,3. Juurdepääs krundile on kavandatud Roosivälja teelt (krunt pos 5). Mahasõidu täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel. Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 4.4. Pos 5 Krundi kasutamise sihtotstarve: Tee ja tänava maa (LT)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 0 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 0 m

Krunt on moodustatud avalikult kasutatava tänava (Roosivälja tee) tarbeks ning antakse üle Rae vallale.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 16 / 40

Igale krundile on määratud hoonestusala, mille piir kulgeb paralleelselt krundi piiriga 5 m kaugusel sellest. Erandiks on vaid kruntide pos 1, pos 2 ja pos 5 hoonestusala Suur- Sõjamäe tänava poolne piir, mis on määratud lähtuvalt riigitee kaitsevööndi piirist jäädes 10,6 – 11,5 m kaugusele krundipiirist. Lähtuvalt planeeringulahenduse kontseptsioonist võib krunte pos 2 ja 3 omavahel liita, kui ala edasisel arendamisel tekib vajadus suurema ehitisealuse pinnaga tervikkompleksi järele, mida ei ole võimalik tagada ühele krundile määratud ehitisealuse pinnaga. Juhul, kui krundid liidetakse, liituvad ka kruntidele määratud ehitisealused pinnad. Kruntide pos 2 ja 3 liitmise võimaldamiseks on kruntide omavahelisel piiril nähtud ette hoonestusala ulatus krundipiirini. Juhul, kui krunte ei liideta, tuleb vajadusel (lähtuvalt kavandatavast hoonestusest) tuleohutuse tagamiseks ja tule leviku takistamiseks rakendada kehtivatele tuleohutuseeskirjadele vastavad meetmed. Juhul, kui krunte ei liideta ning seatakse üleehitusservituut, võib nende meetmete rajamisest loobuda, kui kokkuleppel naaberkinnistu omanikuga on tagatud nõuetekohased hoonetevahelised tuleohutuskujad.

4.3 Üldised arhitektuurinõuded

Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, visuaalselt nauditav ning sobima lähipiirkonna üldise ilmega. Esinduslikum fassaad tuleb projekteerida Roosivälja tee ja Suur-Sõjamäe tänava poole.

 Hoone ±0.00: Lahendatakse vertikaalplaneeringu koostamisel. Arvestada tuleb lennujaama kõrguspiiranguga, mis on ette nähtud lennuliikluse tagamiseks.

 Katusekalle: 0-200, parapetiga. Katuseharjajooned ja hoonete põhimahud täpsustada hoonete ehitusprojektis.

 Kõrgus: Hoonete kõrgus kuni 12 m. Arvestada tuleb lennujaama kõrguspiiranguga, mis on ette nähtud lennuliikluse tagamiseks.

 Välisviimistlus: Planeeringuala läbiva Roosivälja tee ja Suur-Sõjamäe tänava poole näha ette esinduslikum fassaad ja suuremad klaasipinnad. Materjalidest võib kasutada plekki, betooni, puitu, vineeri, krohvi, keraamilist plaati. Soovitatav on välisviimistluses kasutada kahe erineva viimistlusmaterjali kombinatsiooni, mis peavad olema liigendatult vormilt ja värvitoonidelt. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada tumedaid toone. Heledamaid toone võib kasutada aktsendi andmiseks vastavalt konkreetse ettevõtte korporatiivgraafika ja kontseptsiooni nõuetele.

 Piirded: Piirete rajamine ei ole kohustuslik. Piirde rajamisel on lubatud paigaldada võrkaed kõrgusega kuni 2 m. Väravate kavandamisel tuleb arvestada, et need ei tohi avaneda tee poole. Lennuvälja julgestuspiiranguala piirdeaia kõrgus peab olema min 3 m ning see peab vastama lennundusjulgestuse käsiraamatu p.10.

 Muud nõuded: o Hoonete eskiisprojektid kooskõlastada Rae valla arhitektiga. o Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid. o Hoonete projekteerimisel järgida Eesti standardis EVS 842 „Ehitise

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ toodud põhimõtteid. o Hoonete projekteerimisel järgida Eesti standardis EVS 840 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodud põhimõtteid.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 17 / 40

4.4 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigi kõrvalmaanteelt 11290 Tallinn – Lagedi (Suur-Sõjamäe tänavalt) alguse saavalt Roosivälja teelt, mis on Roosimäe tee kaudu ühendatud Lennuradari teega. Tänu Lennuradari tee ühendusele Suur-Sõjamäe tänavaga on piirkonna teedevõrk ringistatud. Harju maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” (kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41) on nähtud ette Rail Baltic raudtee ristumine riigi kõrvalmaantee 11290 Tallinn – Lagedi teega. Tänaseks on valminud põhiprojekti, mille kohaselt on kavas riigimaantee lõigul km 6,6-7,6 ristumine Rail Baltic raudteega lahendada ca 300 m pikkuse maanteeviaduktiga. Projektis on riigimaantee asukohta Lennuradari tee ja Tallinna ringtee vahelises lõigus nihutatud tänasest veidi lõuna poole, mis aga ei mõjuta piirkonna liikluskorraldust. Riigi kõrvalmaantee 11290 Tallinn – Lagedi ja Lennuradari tee ristmik säilib samas asukohas, kuid kõrvalmaantee Lagedi-Tallinn suunale on ette nähtud eraldi vasakpöörde rada Lennuradari teele pööramiseks. Tulevikus on plaanis riigi kõrvalmaantee 11290 Tallinn – Lagedi tee rekonstrueerida 2+2 sõidurajaga maanteeks, millega seoses muutub tõenäoliselt ka kõrvalmaantee ja Roosivälja tee ristmiku lahendus. Roosivälja teele on planeeringuala ulatuses moodustatud 24 m laiune tee ja tänavamaa krunt (pos 5). Krundil asuvad olemasolev 8 m laiuse asfaltkattega sõidutee ning ühel pool teed 2,2 m laiune asfaltkattega jalgratta- ja jalgtee. Täiendavalt nähakse tänavamaale ette tehnovõrkude koridorid. Planeeringulahenduse kohaselt säilib olemasolev ristumiskoht riigi kõrvalmaanteega (km 5,024), mis on päästesündmuse korral alternatiivseks juurdepääsuks Tallinna Lennuvälja idapoolsele territooriumile ja kokkulepitud kogunemiskohaks päästetehnikale. Tavaolukorras ristumiskohta ei kasutata ning juurdepääs lennuvälja territooriumile on suletud. Detailplaneeringus moodustatud krundile pos 1 ning kruntidele pos 2 ja 3 on juurdepääs tagatud lennuvälja siseste patrull- ja teenindusteede kaudu. Kruntidele pos 2-4 on kavandatud juurdepääs planeeringuala läbivalt avalikult kasutatavalt Roosivälja teelt (krunt pos 5). Jalgrataste parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Eesti standardi EVS 843:2016 põhimõtetest. Parkimisnormatiivi arvutamisel on aluseks võetud keskuse klassi mujal tööstusettevõtte ja lao koefitsient 1/200 ja asutuste koefitsient 1/100. Jalgrataste parkimiskohtade kontrollarvutus Pos nr

Ehitise otstarve Normatiivsete parkimiskohtade arvutus

Normatiivne parkimiskohtade arv krundil

Planeeringus ettenähtud parkimiskohtade arv krundil

1 1 Lennuvälja teenindushooned (tootmishooned)

15075/200 76 76

2 Väikeettevõtluse hooned ja -tootmise hooned

8435*0,6/200 + 8435*0,4/100

59 59

3 Väikeettevõtluse hooned ja -tootmise hooned

8550*0,6/200 + 8550*0,4/100

60 60

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 18 / 40

4 Väikeettevõtluse hooned ja -tootmise hooned ja/või tankla ja teenindushoone

11700/100 117 117

Planeeringualal kokku: 312 312

Märkus: Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude ja kasutusfunktsioonide selgumisel.

Sõiduautode parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Eesti standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ sätestatud põhimõtetele. Parkimiskohtade arvutamisel on aluseks võetud linnakeskuse klassi II kuni IV töötusettevõtte ja lao koefitsient 1/250 ning asutuste koefitsient 1/90. Vähemalt 1/5 parkimiskohtadest peab olema varustatud elektriautode laadimistaristuga. Sõiduautode parkimiskohtade kontrollarvutus Pos nr

Ehitise otstarve Normatiivsete parkimiskohtade arvutus

Normatiivne parkimiskohtade arv krundil

Planeeringus ettenähtud parkimiskohtade arv krundil

1 1 Lennuvälja teenindushooned (tootmishooned)

15075/250 61 61 (sh 13

laadimistaristuga)

2 Väikeettevõtluse hooned ja -tootmise hooned

8435*0,6/250 + 8435*0,4/90

59 59 (sh 12

laadimistaristuga)

3 Väikeettevõtluse hooned ja -tootmise hooned

8550*0,6/250 + 8550*0,4/90

59 59 (sh 12

laadimistaristuga)

4 Väikeettevõtluse hooned ja -tootmise hooned ja/või tankla ja teenindushoone

11700/90 130 130 (sh 26

laadimistaristuga)

Planeeringualal kokku: 309 319 (sh 63 laadimistaristuga)

Märkus: Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude ja kasutusfunktsioonide selgumisel.

Tänava ristlõiked ja haljastuse lahendus ning kruntide juurdepääsude täpsed asukohad ja parkimislahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Teedeehituslikud ja parkimislahendused peavad vastama Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad”.

 Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

 Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).

 Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.

 Juurdepääsude projekteerimisel tuleb arvestada, et tehnovõrkude liitumispunktid ei jääks juurdepääsule. Selleks tuleb vajadusel nihutada juurdepääsu või liitumispunkte.

 Krundisisese parkimislahenduse väljatöötamisel tuleb vältida tuleb suurte lagedate avaparklate rajamist. Suured avaparklad tuleb liigendada väiksemateks, kuni 30- kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks. Parkimisalade liigendamisel haljastusega arvestatakse, et hilisem hoolduse korraldamine oleks otstarbekalt lihtne.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 19 / 40

 Hoonete ehitusprojekti(de) koostamisel tuleb välja töötada nii töötajate kui külastajate jalgrataste parkimise lahendus. Töötajate parkimine tuleb lahendada katuse all ja võimalusel eraldi lukustatavas ruumis (kas hoone mahus või eraldi rattamajana), kus on võimalik ratas kinnitada raamist. Ette tuleb näha ka võimalus elektrijalgrataste ja - tõukerataste laadimiseks. Külastajate parkimine lahendada peasissepääsu lähedal, võimalusega kinnitada ratas raamist.

4.4.1 Liiklusuuring ja selle tulemused

Planeeringuala külgneb riigi kõrvalmaanteega 11290 Tallinn – Lagedi (Suur-Sõjamäe tänavaga), millel on ristmik Roosivälja teega on juurdepääsuks planeeritud kruntidele. Planeeringumenetluse raames koostati liiklusuuring (vt detailplaneeringu lisad), milles on parema tervikpildi saamise eesmärgil käsitletud kahe samas piirkonnas koostatava planeeringu (Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP1180) ning Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP0965)) liiklusmõjusid. Töö eesmärgiks oli hinnata nii mainitud detailplaneeringute kui ka piirkonna teiste arendustega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu, analüüsida liikluse mõju riigitee ristumiskohtade läbilaskevõimele ning teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel, arvestades seejuures nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Uuringu raames teostati lähteandmete analüüs ning selgitati liiklusloenduse andmete põhjal välja olemasolevad liiklussagedused ja -situatsioon ning peamised teedevõrgu kitsaskohad. Kogutud lähteandmete baasil modelleeriti perspektiivsed tulevased liiklussagedused ja - suunad ning teostati ristmike läbilaskevõime arvutused. Uuringus koostati liikluse prognoos aastale 2045+, mille tulemuste kohaselt genereerivad planeeringu- ja lähialad hommikusel tipptunnil liiklussagedusi 555 autot tunnis ning õhtusel tipptunnil 567 autot tunnist. Seejuures moodustab kavandatava arenduse poolt genereeritav liiklus väikese osa (ligikaudu 19%) kogu uuringuala tulevasest liiklusmahust. Neid liiklussagedusi kasutati liikluse modelleerimisel aastaks 2045 ja liiklusmudeli ristmike läbilaskvusarvutuse osas teenindustasemete määramisel. Arvutustest selgus, et planeeringute realiseerumisel on 11290 Tallinn – Lagedi (Suur-Sõjamäe tänava) ja ristmik Roosivälja tee ristmiku teenindustasemeks perspektiivaastal hommikusel tipptunnil C ja õhtusel tipptunnil D, mis on täiesti aktsepteeritavad. Kokkuvõtvalt selgus läbiviidud liiklusuuringust, et planeeringuala objektid võib rajada olemasolevat ja planeeringutes ette nähtud täiendavat teedevõrku kasutades. Teedevõrgustiku läbilaskevõime on piisav alale ette nähtud planeeringute realiseerimiseks.

4.5 Haljastuse rajamise ja avaliku ruumi planeerimise

põhimõtted

4.5.1 Haljastus ja heakord

Detailplaneeringus on lähtutud põhimõttest, et haljastuse osakaal kavandatud kruntidel peab olema vähemalt 10% ning seejuures on maantee kaitsevöönd kohustuslikuks haljasalaks. Tänavahaljastus

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 20 / 40

Tänavahaljastus on puudereana ette nähtud planeeringuala läbiva tänava ühele küljele (krundile pos 4) vahetult jalgratta- ja jalgtee äärde tehnovõrkudest vabale maa-alale. Kõrghaljastuse kavandamine ka teisele poole teed, et tekiks puudeallee, ei ole tulenevalt tehnovõrkude paiknemisest võimalik. Küll aga on sõidutee ja krundipiiri vahele kavandatud haljasala (muru). Tänavamaale planeeritud haljasaladel on soovitatav kasutada kodumaiseid liike, et moodustuksid loodusliku ilmega haljastud. Arvestada tuleb seejuures lennujaama lähedusega ning leida sobivad puud, mille viljad ei meelitaks oma kohale linde. Krundisisene haljastus Planeeringulahenduses on kavandatud ehitusõigusega kruntidel haljastuse osakaaluks 10%. Riigimaantee äärsete kruntide (krundid pos 2 ja 4) teekaitsevööndisse jääv krundiosa on nähtud ette kõrghaljastusega haljasalaks. Krundisisene haljastus lahendatakse konkreetse hoone projekteerimisel. Hoonete projekteerimisel on soovitav krundisisesele alale projekteerida nii kõrg- kui ka madalhaljastust. Mitmerindeline haljastus aitab leevendada müra ja toimib efektiivselt saaste vähendajana. Soojussaarte efekti vähendamiseks on sobilik suuremõõtmelised asfaltkattega laadimis- ja/või parkimisalad liigendada puittaimedega. Mõju suurendamiseks tuleks viia looduslike ja tehislike pindade hulk võrdsesse osakaalu. Peale haljastuse on oluline kasutada ka vee- elemente ja säästlike sademevee lahendusi, millel on aurumise korral niisutav ja jahutav toime. Haljastuse projekteerimisel on soovitatav täiendavalt kaaluda ka katuse- või vertikaalhaljastuse kasutamist (eelkõige hoonete lõunaküljel), et takistada päikesevalgusel otse fassaadile paistmast ning seeläbi alandada fassaadi temperatuure ning vähendada soojussaare efekti. Olemasoleva kõrghaljastuse puhul tuleks väheväärtuslike liikide likvideerimisel ja ala edasisel arengul kindlasti säilitada perimeeterhaljastus, täiendada puistu koosseisu pikemaealiste ja haigustele vastupidavate puudega ning istutatud puid ka järjepidevalt hooldada. Juurde istutamiseks ning isetekkeliste puude asendamiseks sobivad antud piirkonda harilik vaher, pärnad, künnapuu, hobukastanite liigid, arukask ja tema kultivarid. Okaspuudest sobib alal kasutada euroopa-, siberi- ja eurojaapani lehist, musta mändi ning ka torkavat kuuske. Põõsaistutustena kasutada erineva kõrgusega põõsaste rühmi nagu sirelid, ebajasmiinid, kuslapuud, enelad, kontpuud, lodjapuud. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Ehitusprojektis koostada haljastuse lahendus arvestades, et iga 1000 m² kohta tuleb ette näha 1 puu, mille täiskasvamiskõrguseks on 10 m. Lisaks tuleb arvestada seejuures lennuvälja piirangupindadega.

 Uushaljastuse rajamisel tuleb kasutada väärtuslikke ja pikaealisi liike, mis pole õhusaaste suhtes väga tundlikud ja on võimalusel piirkonnas juba esindatud. Samuti tuleb uushaljastuse kavandamisel arvestada pinnasest tingitud kasvutingimustega.

 Haljastuse lahendus kooskõlastada Aktsiaseltsiga Tallinna Lennujaam ja Transpordiameti lennundusvaldkonnaga.

 Raietegevuse teostamisel tuleb arvestada pesitsusrahu perioodiga (15.04 – 30.06).

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 21 / 40

 Kui metsakuklaste pesakuhilate läheduses toimub ehitus, tuleb ehituse ajaks kasvualad ja pesakuhilad ümbritseda ajutiste piirdeaedadega.

 Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 nõuetele.

 Säilitatavatele puudele tagada ehituse ajaks kaitsemeetmed ja mitte töötada juurestiku kaitsevööndis raskemehaanikaga.

4.5.2 Müra ja õhukvaliteet

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik (Transpordiamet) on planeeringu koostamise korraldajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Planeeringu elluviimisel ja kavandatud hoonete kasutamisel tuleb tagada õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ nõuetele Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Hoonete projekteerimisel arvestada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kirjeldatud nõuetega ning rakendada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ meetmeid.

 Hoonete projekteerimisel arvestada, et juhul kui kavandatav tegevus võib kaasa tuua Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt olulise mürahäiringu, peab ehitusdokumentatsioon sisaldama mürahinnangut. Krundilt lähtuv müra ei tohi ületada kehtestatud normtasemeid.

 Hoonetele paigaldatavate tehnoseadmete müratasemete müra ei tohi ületada Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müratasemeid. Mürahäiringute ennetamiseks tuleb põhjalikult planeerida seadmete paigutust teiste hoonete suhtes. Seadmete tehnoloogiline lahendus peab teostuma selliselt, et häiriv müra ei leviks hoone konstruktsioonide kaudu või muul viisil hoone siseruumidesse või ümberkaudsete hoonete ja kinnistuteni.

 Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada selliselt, et nende poolt tekitatav vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002. a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele. Samuti peavad käesoleva seaduse kehtestatud piirväärtustele vastama ehitustegevusega kaasnevad vibratsioonitasemed.

4.5.3 Radoon

Eesti Geoloogiakeskuse poolt läbi viidud radoonisisalduse kaardistamisele kuulub Rae valla põhjaosa (osaliselt Rae, Soodevahe, Ülejõe, Kopli küla ja Lagedi alevik) kõrge (50 – 100 kBq/m3) radooniriskiga alade loetellu, kus majade siseõhus esineb sageli kõrge radooni kontsentratsioon. Sellest tulenevalt viidi planeeringualal Radoonitõrjekeskuse (Tulelaev OÜ)

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 22 / 40

poolt läbi radooni sisalduse mõõtmine pinnaseõhus, mille raport on lisatud detailplaneeringule. Kuna planeeritavast kinnistust moodustavad hetkel üle poole kõvakattega platsid, siis on kokkuleppel Rae Vallavalitsusega teostatud mõõtmised neil aladel (kokku kuues mõõtepunktis), kus see on olnud võimalik. Täpsete radooniohje meetmete rakendamise vajaduse selgitamiseks tuleb ehitusprojekti koostamisel teostada radooni sisalduse mõõtmised pinnaseõhust konkreetsete hoonete asukohtades. Uuringu tulemusel selgus, et valdavas osa uuringupunktidest on tegemist kõrge radoonisisaldusega pinnasega (maksimaalselt kuni 80 kBq/m³). Nõuded ehitusprojekti koostamiseks, ehitamiseks ja monitoorimiseks:

 Selgitada välja täpne radooniohje meetmete rakendamise vajadus viies läbi radooni sisalduse mõõtmised pinnaseõhust konkreetsete hoonete asukohtades.

 Hoonete projekteerimisel arvestada, et siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

 Hoonete ehitamisel on vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, tarindite radoonikindlad lahendused (hermeetilised esimese korruse tarindid (radoonitõkkekile) ja alt ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon (radoonikaevud)) ja nõuetekohased ventilatsiooni lahendused. Soovitatav tihendada ja hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe.

4.5.4 Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel juhinduda jäätmeseadusest, Rae valla jäätmehoolduseeskirjast ja teistest asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetest. Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Rae valla haldusterritooriumil. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on vastav keskkonnakaitseluba. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Hoonevälised prügikonteinerid tuleb paigaldada krundi varjatumale alale või visuaalse häiringu tõkestamiseks varjestada.

 Hoonete projekteerimisel täpsustada segaolme- ja muude liigiti kogutavate jäätmete kogumiskonteinerite asukoht oma krundil kas hooneväliselt või hoonesiseses jäätmeruumis. Kui konteinerite asukoht kavandatakse lähemale kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus.

 Kuni 1100-liitrised (k.a) väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (nt betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 4 m. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse vahemaa jäätmekäitluslepinguga.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 23 / 40

 Suuremad kui 1100-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (nt betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

 Süvakogumismahuti tühjendamiseks peab olema jäätmeveokiga juurdepääs vähemalt 3 m kauguselt. Jäätmeveoki peatumiskoha ja süvakogumismahuti vahel ei tohi olla liiklusvahendeid või muidu takistusi.

 Juurdepääsuteed jäätmemahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Juurdepääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja nende kohal peab takistusevaba ruumi olema vähemalt 4,5 m kõrguseni (süvakogumismahutite korral vähemalt 8 m). Juurdepääsuteed ei tohi olla libedad ja nende kalle ei tohi ületada 1:10.

 Ehitusloa eskiisprojektis tuleb esitada „Rae valla jäätmehoolduseeskirja“ § 31 lg 2 punktides 1-4 nõutud informatsioon.

4.6 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademeveed hoonetest ja naaberkruntidelt eemale sademeveekanalisatsiooni. Kõvakattega krundiosal kogutakse sademeveed restkaevudesse. Kruntidel puhastamist vajavad sademeveed puhastatakse krundite piires lokaalsetes puhastites (liivapüüdjad + õlipüüdjad). Haljastatud krundiosadele sattunud sademeveed immutatakse pinnasesse. Nii vertikaalplaneerimise kui sademevee ärajuhtimise lõplik lahendus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis, vt ka peatükk 5.1.4. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist naaberkinnistutele.

 Sademevee käitlemisel eelistada võimalusel looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides seejuures sademevee reostumist.

 Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda kehtivast Eesti standardist EVS 843 „Linnatänavad”

 Kruntidel puhastamist vajavad sademeveed puhastada krundite piires lokaalsetes puhastites (liivapüüdjad + õlipüüdjad).

 Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži- ja sademeveesüsteemi toimimine.

4.7 Tuleohutusnõuded

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt tuleohutuse seadusele, siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti standardile EVS 812-7:2018 (Ehitise tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded). Lahenduse koostamisel on arvestatud nõudega, et hoonete vahelised kujad peavad olema vähemalt 8 meetrit. Päästeautode juurdepääs planeeritud kruntidele on tagatud avalikult kasutatavatelt teedelt. Välise tuletõrjeveevarustuse lahenduse selgitus on esitatud seletuskirja punktis 5.1.2.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 24 / 40

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Tule leviku takistamiseks projekteerida hooned TP-1 tuleohutusklassile vastavad. Madalama tuleohuklassi rakendamine on võimalik juhul kui detailplaneeringu elluviimisel ei realiseerita maksimaalset ehitusõigust või kui hoone kasutusfunktsioon ja kujad võimaldavad madalamat tulepüsivusklassi.

 Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega, arvestades Eesti standardis EVS 812- 7:2018 toodud nõudeid. Vajadusel arvestada ka päästetehnika ligipääsuga ümber hoone. (EVS 812-7:2018 p 14.1.7).

 Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standarditega EVS 812-4 „Tööstus - ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“ ja EVS 812-6 „Ehitise tuleohutus osa 6 Tuletõrje veevarustus“.

5 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED

Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:

 Eesti Standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

 Eesti Standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

 Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad

 Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrahoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

Detailplaneeringu veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahendus on koostatud vastavalt AS ELVESO poolt 27.03.2023 kirjaga nr 4-11/455-1 väljastatud tehnilised tingimustele nr VK-TT 027.

5.1.1 Veevarustus

Olemasolev olukord Planeeringuala läbiva Roosivälja tee ääres paikneb AS’ile ELVESO kuuluv veetoru De160 ning Suur-Sõjamäe tänava ääres AS’ile ELVESO kuuluv veetoru De250. Planeeritud veevarustuse üldpõhimõtted Krundile pos 1 on kokkuleppel ASga ELVESO (16.12.2024 e-kiri) planeeritud liitumine ühisveevärgiga Suur-Sõjamäe tänava ääres paiknevast AS’ile ELVESO kuuluvast veetorust De250. Krundile on planeeritud veetorustik De63. Kruntidele pos 2 - 4 planeeritud liitumine ühisveevärgiga vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele ÜPV-1 piirkonnas ehk olemasoleva ringistatud veetoruga De160 Roosivälja teel. AS ELVESO poolt on vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele lubatud majandusvee tarbimine kuni 8,4 m3/d ning tagatud on ühele krundile ühisveevärgist võetava vee hetkekoormus kuni 2,5 l/s. Planeeringuala ööpäevane arvutuslik majandus-joogivee maksimaalne kogus on: Q=8,4 m3/d, q=5 l/s.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 25 / 40

Planeeringuala kruntide orienteeruvad veetarbimised on piiratud ning veetarbimine on jagatud nende vahel võrdselt:

 Krunt pos 1 – Q=2,1 m3/d

 Krundid pos 2 – 4 - Q=2,1 m3/d kokku 3 x 2,1 m3/d = 6,3 m3/d.

Kavandatud kruntide veekogused täpsustuvad projekteerimise etapis. Igale krundile on liitumiseks ühisveevärgiga kavandatud liitumispunkt (kummikiilsiiber) krundi piirist 1-2 m kaugusele avalikult kasutatavale tee maa-alale. Planeeritud liitumispunktide läbimõõt on min De63, mis tagab tuletõrje mahutite täitmise veevajadused. Liitumispunktide läbimõõdud täpsustatakse projekteerimise etapis. Krundile pos 1 on kavandatud liitumispunkt Roosivälja tee äärde tänavamaale. Sealt edasi on planeeritud ca 162 m pikkune veevarustusetorustik läbi krundi pos 3. Krundi pos 1 siseselt tuleb arvestada rõhutõstepumpla vajadusega. Torustikud ja armatuur

 Planeeritud veetorud paigaldatakse veevarustuse survetorudest PE PN10.

 Veetoru paigaldatakse minimaalselt 1,8 m sügavusele maapinnast.

 Plasttorud peavad vastama standardile EVS-EN12201.

 Plastmassist survetorude käsitsemine, transport ja ladustamine vastavalt RIL77 p.2 „Torud ja toruliitmikud ja kanalisatsioonikaevud“ nõuetele.

5.1.2 Tuletõrjeveevarustus

Veevajadus ehitiste väliseks tulekustutuseks on kuni 30 l/s 3 tunni jooksul. Tulekahju puhkemisel mistahes hoone osas peab päästemeeskonna sisenemistee olema lähimast veevõtukohast (hüdrandist ja/või tuletõrjeveemahutist) mitte kaugemal kui 100 m. Seejuures tuleb arvestada, et tuletõrjeveevõtukoha kaugust arvestatakse hüdrandist mööda päästetehnikaga läbitavat teed kuni hoone sissepääsuni. Projekteerimise etapis tuleb täpsustada välistuletõrjevee jaoks vajalik vooluhulk ning hoonete sisetuletõrjevee ja sprinklersüsteemi vajadus. Väline tuletõrjeveevarustus on lahendatud Roosivälja tee äärse olemasoleva ringistatud De160 veetorustiku baasil, milles on võrguvaldaja poolt üldjuhul garanteeritud vooluhulk 10 l/s tuletõrjevee tarbeks, ning Sõjamäe tee äärse olemasoleva ringistatud De250 veetorustiku baasil. Roosivälja teel on olemasolev veevõtukoht (hüdrant) kruntide pos 3 ja pos 4 piirkonnas. Täiendav veevõtukoht (hüdrant) on planeeritud Roosivälja teele krundi pos 2 lähedusse. Tuletõrje hüdrandid asuvad olemasoleval ringistatud veetorustikul De160 ja paiknevad kuni 100 m kaugusel kruntide pos 2 … pos 4 perspektiivsetest tuletõrje sissepääsudest. Krundile pos 1 on tagatud veevajadus (30 l/s) ehitiste väliseks tulekustutuseks Suur-Sõjamäe tee ääres olemasolevast ringistatud veetorustikust De250 ja veevõtukohast (hüdrandist), kuna olemasolevast või planeeritud hüdrandist Roosivälja tee ääres ei ole see võimalik. Kui välistuletõrjevee jaoks vajalik vooluhulk ei ole planeeritud veevarustuse ühisvõrgust tagatud, tuleb vajadusel kruntidele pos 2, pos 3 ja pos 4 kavandada täiendav

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 26 / 40

tuletõrjeveemahuti või rajada kruntide siseselt piirkonna tuletõrjemahutid koos kuivhüdrantide süsteemiga või tuletõrje pumplaga. Projekteerimise etapis tuleb täpsustada:

 kolmele krundile ühise piirkonnamahuti rajamise otstarbekus või arvestada igale krundile oma tuletõrjemahuti rajamise vajadusega;

 ÜVK võrgus garanteeritud vooluhulk ja Roosivälja tee äärde planeeritud hüdrandi vajadus;

 kuivhüdrantide ja survestamata (tuletõrjeauto poolt survestatava) veetorustiku vajadus ja võimalus.

5.1.3 Reoveekanalisatsioon

Olemasolev olukord Planeeringuala läbiva Roosivälja tee ääres paikneb AS’ile ELVESO kuuluv reovee toru De200. Piirkonna kanalisatsioonisüsteem töötab lahkvoolsena. Planeeritud reoveekanalisatsiooni üldpõhimõtted Planeeringualal moodustatavate kruntide ühendamine ühisreoveesüsteemiga on vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele võimalik ÜPV-1 piirkonnas ehk reoveed on planeeritud suunata olemasolevasse reovee torusse De200 Roosivälja tee ja Laanemetsa tee ristmikul. AS ELVESO poolt on vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele lubatud ühisreoveesüsteemi suunata reovett kuni 8,4 m3/d. Planeeringualalt on ette nähtud suunata reoveesüsteemi ööpäevane arvutuslik kogus Q=8,4 m3/d ning maksimaalne vooluhulk q=10 l/s. Planeeringuala kruntide orienteeruvad reovee kogused on jagatud nende vahel võrdselt:

 Krundid pos 1 … pos 4 (Q=2,1 m3/d) kokku 4 x 2,1 m3/d = 8,4 m3/d.

Kavandatud kruntide reoveekogused täpsustuvad projekteerimise etapis. Planeeringuala reoveed kogutakse kokku ning suunatakse planeeritud isevoolsete torustike (De200 või De160) kaudu olemasolevasse reoveetorustiku De200 ja selle kaudu edasi Laanemetsa tee ääres asuvasse piirkonna reoveepumplasse. Igale krundile on liitumiseks ühisreoveesüsteemiga kavandatud liitumispunkt krundi piirist 1-2 m kaugusele avalikult kasutatavale tee maa-alale. Projekteerimise etapis tuleb täpsustada planeeritud reovee toru läbimõõt ja reoveetorustiku ühenduskoht. Planeeringuala ühendamine ühiskanalisatsiooniga on võimalik pärast eelvooluks oleva reoveepumpla (asub Suur-Sõjamäe 41 kinnistul) ümber ehitamist betoonist, mitmekambriliseks, hoonega, maa-aluste betoonist avariimahutitega ning kuivasetusega 35 l/s võimsusega pumpadega reoveepumplaks. Kanalisatsioonitorude ja -kaevude materjalid ning paigaldus

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 27 / 40

 Rajatavad isevoolsed reovee kanalisatsioonitorud ehitada PVC või PP reovee kanalisatsioonitorudest tugevusklass SN8 ja sademeveetorud PP või PE sademevee kanalisatsioonitotudest mis vastavad Euroopa Standardile EN1401.

 Plastmassist isevoolsed kanalisatsioonitorud peavad vastama RIL77 p.2 „Torud ja toruliitmikud ja kanalisatsioonikaevud“ nõuetele.

 Toru materjal peab vastama standardile EN 13476-3.

 Vaatluskaevudena kasutada tehases valmistatud reovee ja sademevee kanalisatsioonikaevusid PE või PP.

 Kaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2, kaevu tõusu- ja teleskooptoru min rõngasjäikus SN2 kN/m².Kaevuluugid peavad olema malmist ja vastama standardile EVS-EN 124.

 Ehitustehnilised tööd teostada vastavalt RIL 77 ja KT-02 viimaste väljaannete nõuetele ning valmistajatehase poolsetele soovitustele torude, ühenduste ja seadmete paigaldamiseks.

5.1.4 Sademeveekanalisatsioon

Olemasolev olukord Sademevee eesvooludeks on piirkonna olemasolevad kraavid:

 Eesvool 1 - Lennujaama peakraav (Kasemetsa kraav), mis suubub Soodevahe peakraavi;

 Eesvool 2 - Olemasolevad teemaa kraavid (Roosivälja ja Roosimäe tee ääres), mis suubuvad Soodevahe peakraavi.

Planeeritud sademeveekanalisatsiooni üldpõhimõtted Planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendus on väljatöötatud vastavalt AS ELVESO tehnilistele tingimustele, mille kohaselt tuleb kinnistult ära juhitava sademevee vooluhulka piirata De110 isevoolse torustiku läbilaskevõimega. Olemasoleva teemaa kraavi ca 66 m pikkune lõik alates KV-1-st olemasoleva De315 truubini (k.m. 39.05) on planeeritud süvendada. Igale krundile on kavandatud liitumispunkt sademeveesüsteemiga krundi piirist 1-2 m kaugusele. Kruntidelt ärajuhitava sademevee väljavoolu on planeeritud (krundi siseselt) piirata De 110 isevoolse torustikuga toru kalle i=0.02, mille läbilaskevõime moodustab 10 l/s. Sademevee vooluhulgad tuleb täpsustada järgmises projekteerimise etapis. Enne eelvoolu juhtimist puhastatakse platsidel kogutav sademevesi liiva- ja I klassi õlipüüdjates. Kanaliseeritav arvutuslik sademevee vooluhulk on arvutatud vastavalt EVS 848:2021, arvestatud periood 3a, kokkuvooluaeg 15 min, intensiivsus 163,7 L/s/ha. Kinnistutel pos 1, 2 , 3 ja 4 (kõvakatega pindala kokku 4.24 ha) on q=~620l/s. Haljasaladel (orienteeruvalt 10% krundi pinnast) immutatakse sademeveed koha peal. Enne eesvoolu suunamist sademeveed akumuleeritakse. Eesvoolu (Eesvool 1 ja/või Eesvool 2) on planeeritud suunata osaliselt piiratud vooluhulk, kokku ca 4x10=40 l/s. Igalt krundilt väljuv vooluhulk on orienteeruvalt 10 l/s ning planeeritud sademevee liitumispunkt on De200.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 28 / 40

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Sademeevee kogused ja piiratud sademevee ärajuhtimise lahendused täpsustatakse järgmises projekteerimise staadiumis. Kanalisatsioonitorude ja -kaevude materjalid ning paigaldus

 Rajatavad isevoolsed reovee kanalisatsioonitorud ehitada PVC või PP reovee kanalisatsioonitorudest tugevusklass SN8 ja sademeveetorud PP või PE sademevee kanalisatsioonitotudest mis vastavad Euroopa Standardile EN1401.

 Plastmassist isevoolsed kanalisatsioonitorud peavad vastama RIL77 p.2 „Torud ja toruliitmikud ja kanalisatsioonikaevud“ nõuetele.

 Toru materjal peab vastama standardile EN 13476-3.

 Vaatluskaevudena kasutada tehases valmistatud reovee ja sademevee kanalisatsioonikaevusid PE või PP.

 Kaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2, kaevu tõusu- ja teleskooptoru min rõngasjäikus SN2 kN/m². Kaevuluugid peavad olema malmist ja vastama standardile EVS-EN 124.

 Ehitustehnilised tööd teostada vastavalt RIL 77 ja KT-02 viimaste väljaannete nõuetele ning valmistajatehase poolsetele soovitustele torude, ühenduste ja seadmete paigaldamiseks.

5.2 Elektrivarustus

Detailplaneeringu elektrivarustuse lahenduseks on planeeringuala piires kaks alternatiivset lahendust – ühendus kas Elektrilevi OÜ’le või AS’le Tallinna Lennujaam kuuluva elektrivõrguga. AS Tallinna Lennujaam on elektrituruseaduse mõistes elektri võrguettevõte. Vastavalt suletud jaotusvõrgu regulatsioonidele on lennujaamal õigus nendel aladel elektrienergiat edastada. Elektrituruseaduse § 3 p 222 kohaselt on suletud jaotusvõrk selline jaotusvõrk, mille kaudu edastatakse elektrienergiat geograafiliselt piiratud tootmiskoha, ärirajatise või ühisteenuste koha piires seal asuvatele äritarbijatele, kelle tegevus või tootmisprotsess on tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel omavahel ühendatud, või mille kaudu edastatakse elektrienergiat peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale, kes seda võrku haldab, või nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjale. Esimese alternatiivi lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 17.02.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 439553. Planeeringuala madalpinge tarbijate elektrivarustus on ette nähtud kahe uue 10/0.4kV komplektalajaama (trafod kuni 2x1600kVA) baasil. Elektrikoormuse tabel

Pos nr.

Nimetus Arvutuslik elektrikoormus,

Pa/Ia (kW/A) Planeeritud liitumine

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 29 / 40

Planeeritud

alajaama nr 1

baasil

Planeeritud alajaama nr 2

baasil

1 Äri- või tootmishoone 800 /1250 Liitumine alajaama

madalpinge seadmes

2 Äri- või tootmishoone 500 /400+400 Liitumiskilp kinnistu

piiril

3 Äri- või tootmishoone 500 /400+400 Liitumiskilp kinnistu

piiril

4 Äri- või tootmishoone 600 /1000 Liitumine alajaama

madalpinge seadmes

Planeeringuala tarbijad kokku alajaamade kaupa (koos

eriaegsusega) 1400 /2200 800 /1250

Planeeringuala tarbijad kokku (koos eriaegsusega)

2000 /3200

Planeeritud alajaamade toide on ette nähtud 10 kV maakaabelliiniga sisselõikega "Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala" detailplaneeringu (K-Projekt AS töö 18010) mahus rajatavasse keskpinge maakaablisse, mis saab alguse Loo 110/35/10 piirkonnaalajaamast. Elektrienergia saamiseks tuleb kehtestatud detailplaneeringu olemasolul Elektrilevi OÜ-le esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Teise alternatiivina on võimalik kruntide pos 1 – 3 elektrivarustus tagada AS Tallinna Lennujaam toitevõrgu baasil. Krundi pos 4 elektrivarustus tagatakse jätkuvalt Elektrilevi OÜ’le kuuluvast elektrivõrgust. AS Tallinna Lennujaam planeeritud madalpinge tarbijate elektrivarustus on ette nähtud uue 10/0.4kV komplektalajaama (trafod kuni 2x1600kVA) baasil. Uue alajaama toide on ette nähtud 10 kV maakaabelliiniga alajaamast nr 3. Elektrikoormuse tabel

Pos nr.

Nimetus

Arvutuslik elektrikoormus,

Pa/Ia (kW/A)

planeeritud alajaama baasil

Planeeritud liitumine

1 Äri- või tootmishoone 800 /630+630 Liitumiskilp kinnistu piiril

2 Äri- või tootmishoone 500 /400+400 Liitumiskilp kinnistu piiril

3 Äri- või tootmishoone 500 /400+400 Liitumiskilp kinnistu piiril

Krundid pos 1…3 kokku (koos eriaegsusega)

1400 /2200

Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Kruntide elektrivarustuseks on kruntide piirile ette nähtud 0.4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid, mis peavad olema alati vabalt teenindatavad. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritud liitumiskilpide asukohad täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel arvestades seejuures ka hoonete arhitektuuriga. Konkreetsete hoonete elektrivarustuse ja 10/0.4 kV alajaamade ehitusprojektide koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 30 / 40

5.2.1 Roheenergia tootmise võimalused

Planeeringulahenduses nähakse ette planeeringuala hoonestusele võimalus ka päikesepaneelide lisamiseks. Eelistada tuleb asukohtadena eeskätt hoonete katuseid ja seinu. Maapinnale võib päikesepaneele paigutada erandkorras. Teede ja lennuraja läheduses tuleb päikesepaneelid paigutada nii, et nendelt peegelduv valgus ei häiriks maantee- ega lennuliiklust. Peegelduse vältimiseks on võimalik paneelide pind katta matistava kihiga või kasutada struktureeritud pinnaga paneele.

5.3 Sidevarustus

Detailplaneeringu sidevarustuse lahendus on planeeringuala piires välja töötatud operaatorineutraalsena ning see võimaldab liitumist erinevate sideoperaatoritega. Väljatöötatud lahendus on põhimõtteline ning konkreetsete hoonete sidekaablite maht ja ühendus põhivõrguga täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel sidevõrgu operaatori tehniliste tingimuste alusel. Ühe võimalusena on detailplaneeringu sidevarustuse lahenduse aluseks võetud Telia Eesti AS poolt 13.02.2023 väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37667503, mille kohaselt on võimalik planeeringuala sidekanalisatsioon ühendada teisel pool Suur-Sõjamäe tänavat paikneva Telia sidekanalisatsiooni põhitrassiga. Riigiteega ristumisel tuleb sidekanalisatsioon rajada kinnisel meetodil. Uus sidekanalisatsioon ehitatakse minimaalselt kaheavalisena 100mm läbimõõduga plasttorudest. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid. Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m ning väljaspool sõiduteed 0,7 m maapinnast. Igale krundile on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Telia Eesti AS siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja Telia Eesti AS poolt väljastatud tööloa alusel. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:

 Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;

 Telia Eesti AS dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“;

 Telia Eesti AS dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.“;

 Telia Eesti AS dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“.

5.4 Gaasivarustus

Detailplaneeringu gaasivarustuse lahenduse aluseks on Energate OÜ poolt 03.04.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr T–625.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 31 / 40

Planeeringuala läbiva Roosivälja tee ääres asub olemasolev B-kategooria gaasi jaotustorustik maksimaalse töörõhuga MOP≤ 5 bar. Planeeringuala on ette nähtud liita gaasivõrguga. Planeeringuala gaasiga varustamiseks on planeeritud ehitada olemasolevast B-kategooria gaasi jaotustorustikust lähtuvad uued B-kategooria gaasi tarnetorustikud maksimaalse töörõhuga MOP=5,0 bar. Uued tarnetorud on planeeritud maa-alused ning ette nähtud paigaldada transpordimaa krundile (pos 5). Tarnetorude läbimõõdud tuleb määrata ehitusprojekti koostamisel, kui on täpsemalt teada planeeritavate kruntide gaasivooluhulgad. Liitumised on ette nähtud vaid planeeritavatele kruntidele, täiendavaid hargnemisi ja väljavõtteid teistele kinnistutele ja tarbijatele kavandatud ei ole. Planeeritavate kruntide liitumispunktid on kavandatud krundipiiridele ning need on varustatud sulgeseadmetega (maakraanidega). Gaasirõhu redutseerimine on ette nähtud teostada krundisiseselt. Hoonete siseosa projekteerida maksimaalse töörõhule 0,1 bar ning sisestustele projekteerida täiendavad sulgeseadmed. Gaasipaigaldise projekteerimisel arvestada võimalusel FIORENTINI tüüpi gaasiarvesti paigaldamisega hoones asuvale gaasitorustikule. Gaasiarvesti asukoht kooskõlastada eelnevalt Energate OÜ-ga.

5.5 Soojusvarustus

Kuna planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas, tuleb kavandatavate hoonete soojusvarustus tagada lokaalsete lahendustega. Lokaalsete soojavarustuse lahenduste puhul on soovitav kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid nagu raskeõlid ja kivisüsi. Kavandatavate hoonete soojusvarustus on võimalik lahendada:

 Gaasikatlamajade baasil läbi projekteeritavate soojussõlmede: o Kruntide gaasiga varustamiseks on detailplaneeringus kavandatud gaasivõrk

liitumispunktidega krundipiiridel (vt ka punkt 5.4 Gaasivarustus). o Gaasikatlamajade puhul tuleb jälgida majandus- ja taristuministri 03.07.2015

määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 44-461 toodud nõudeid gaasiseadme paigaldamisele, korrashoiule ja põlemisgaaside eemaldamisele.

o Tähelepanu tuleb pöörata ka põlemisgaaside eemaldamiseks vajalike korstnate sobivusele hoone arhitektuurse lahendusega.

 Maasoojussüsteemide (horisontaalse või vertikaalse) baasil: o Horisontaalsete maasoojussüsteemide puhul tuleb arvestada, et vajaliku

energiakoguse ammutamiseks on vajalik piisavalt suure vaba krundipinna olemasolu.

o Horisontaalne maasoojussüsteem peab asuma vähemalt 2 m kaugusel kinnistu piirist, 2 m kaugusel puu vertikaalprojektsioonist ning ei või asuda kõvakattega ala (tee, parkla) või hoone all.

o Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt ei ole kruntidele mõistlik kavandada horisontaalset maasoojussüsteemi ning eelistatud on vertikaalne maasoojussüsteem.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 32 / 40

o Vertikaalse maasoojussüsteemi puurauke on võimalik rajada nii krundi haljasaladele või hoone konstruktsioonidega (vundamendivaiadega) koos.

o Vertikaalse maasoojussüsteemi puurauke ei ole otstarbekas rajada tihedas kasutuses alade (laadimis- ja parkimisalad, juurdepääsuteed) alla.

o Hoone siseste maasoojussüsteemide (energiavaiad) kavandamisel tuleb vastavat pädevust omavalt insenerilt võtta seisukoht hoone kandekonstruktsioonide püsivuse säilimisest.

o Kuna vertikaalse maasoojussüsteemi puuraugust veevõttu ei toimu, st tegemist on kinnise soojussüsteemi puurauguga, siis ei kohaldu sellisele puurkaevule ka veeseaduse § 151 ja § 154 kohased sanitaarkaitseala või hooldusala nõuded.

o Soojuspuuraukude rajamisel tuleb samuti lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 nõuetest. Kinnise soojussüsteemi puuraugu soojuskontuuris võib kasutada üksnes keskkonnale ohutut soojuskandevedelikku ning kasutatava soojuskandevedeliku kohta peab olema ohutuskaart. Soojuskontuuris ei ole lubatud kasutada etüleenglükooli.

o Puuraukude rajamisel on väga oluline tagada korralik tamponaaž, et hoida ära manteltoru taha jäänud tühemike või vett juhtiva pinnase kaudu maapinnalt pärinevate saateainete sattumine sügavamatesse põhjaveekihtidesse.

 Õhksoojuspumpade (eelistatult õhk-vesi soojuspumpade) baasil: o Hoonetele paigaldatavate tehnoseadmete (sh soojuspumpade) müra ei tohi

ületada Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 sätestatud müratasemeid. Mürahäiringute ennetamiseks tuleb põhjalikult planeerida seadmete paigutust teiste hoonete suhtes. Seadmete tehnoloogiline lahendus peab teostuma selliselt, et häiriv müra ei leviks hoone konstruktsioonide kaudu või muul viisil hoone siseruumidesse või ümberkaudsete hooneteni/kinnistuteni.

o Õhksoojuspumpade välisagregaate ei ole soovitatav paigutada hoone tee poolsele esifassaadile ja selle äärde, vastasel juhul tuleb tagada nende varjestamine. Samuti ei ole lubatud neid paigutada eraomandis olevale kõrvalkinnistule lähemale kui 2 m.

Kavandatavate hoonete lõplik soojusvarustuse lahendus selgub ehitusprojekti koostamisel. Lubatud on kasutada erinevate kütteviiside kombinatsioone.

5.6 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

tehnovõrkude osas

Üldised nõuded:

 Ehitusprojektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatelt tehnilised tingimused ja projektid kooskõlastada võrguvaldajatega.

 Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

Veevarustus ja kanalisatsioon:

 Elektrivarustus:

 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt;

 Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Valgustus, sh tänavavalgustus:

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 33 / 40

 Tänavavalgustuse ehitusprojekt koostamiseks taotleda Rae Vallavalitsuselt tehnilised tingimused;

 Vältida ebavajalikku ja liigset valgustust;

 Valgusvoog peab olema suunatud valgustamist vajavale objektile ehk tuleb vältida valguse hajumist, nt valgustite suunamine territooriumi keskosa suunas, mitte keskelt väljapoole;

 Ülesse suunatud valgusvoog tuleb viia miinimumini – paigaldada „lambivarjud”, mis suunavad valguse horisontaaltasandist allapoole, eelistatult väiksema kui 70 kraadise nurga all;

 Laternapostid peavad olema võimalikult madalad;

 Eelistada säästlikke valgusteid, siis annavad parema spektraaljaotusega valguse. Sellisel juhul on tagatud parem nähtavus juba madalamate valgustuse näitajate juures.

Sidevarustus:

 Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele.

 Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitisekaitsevööndi ulatus kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

 Sideehitise kaitsevööndis on sideehitiseomaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemis luba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutseaega Telia Ehitajate Portaalis.

Täiendavalt pöörata tähelepanu ka nõuetele seletuskirja teiste peatükkide all.

5.7 Kavandatud kitsendused ja servituutide vajaduse määramine

Planeeringualal asub ja sellele ulatub nii olemasolevatest kui ka planeeritud tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid. Detailplaneeringu joonisel DP-4 Põhijoonis on kajastatud graafiliselt ja kruntide kasutamise tingimuste tabelis kirjeldatud määratud servituutide ja kitsenduste vajadusi. Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks, mis on vaja seada tehnovõrkude kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja kasutamise tagamiseks. Servituutide ulatust võib ehitusprojektis täpsustada.

6 KESKKONNATINGIMUSED

Detailplaneeringu algatamisel viidi Rae Vallavalitsuse poolt läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (vt menetlusdokumendid Rae Vallavalitsuse 24.01.2023 korralduse nr 173 lisa 2). Hinnangu kohaselt ei ole kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist arvestades alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (s.h pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist). Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi ning kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu,

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 34 / 40

kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale keskkonnale ei ole teadaoleva info põhjal oluline ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Sellest tulenvalt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt detailplaneeringu koostamise käigus. Hinnangust tulenevalt on detailplaneeringu koostamise, projekteerimise ja ehitustegevuse käigus vajalikud järgmised keskkonnakaitselised tegevused:

1. Detailplaneeringu raames teostatavad uuringud on toodud käesoleva detailplaneeringu algatamise lisa 1 punktis 8. täidetud, vt seletuskirja punkte 3.6; 4.4.1 ja 4.5.3 ning planeeringu lisasid

2. Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded. täidetud, vt seletuskirja punkte 4.5 ja 6.2

3. Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ning nende vältimise meetmed ja nende esinemise korral käitumise reeglid. täidetud, vt seletuskirja punkti 6.2

4. Hoonete planeerimisel tuleb ette näha meetmed müra tõkestamiseks. Lähtuda kehtivast standardist EVS 842 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. täidetud, vt seletuskirja punkte 4.3 ja 4.5.2

5. Tagada kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ nõuetele. täidetud, vt seletuskirja punkti 4.5.2

6. Vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mis avaldavad mõju elamualadele. Analüüsida detailplaneeringuala kasutusaegset valgustatust ning vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Lähtuda standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 "Päevavalgus hoonetes". täidetud, vt seletuskirja punkti 5.6

7. Ette näha meetmed põhjavee kaitseks, kuna planeeritav ala paikneb kaitsmata- ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Tegevuste kavandamisel tuleb jälgida, et ei mõjutataks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti. täidetud, vt seletuskirja punkte 5.1 ja 6.2

8. Sademevee lahenduse väljatöötamisel arvestada EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“. Detailplaneeringus peab selguma planeeritud hoonete brutopinnale vastav parkimiskohtade arv ja parkla ruumivajadus. Analüüsida, kas üldplaneeringuga ettenähtud minimaalne haljastus võimaldab vastu võtta valingvihma, mis on vajalik suunata haljasalale. Puhta ja reostunud sademevee segunemist tuleb vältida. Äravoolu reguleerimiseks ja sademevee immutamise/puhastamiseks vajalike rajatiste ruumivajadusega tuleb planeerimisel arvestada. täidetud, vt seletuskirja punkti 5.1.4

9. Sademevee minimeerimise osa peab vastama veeseaduse § 129 lõigetes 1 – 3 toodud põhimõtetele ning Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 peatükis 10.4 toodud põhimõtetele. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamisemeetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 35 / 40

drenaaživee kõrvaldamine kruntidelt eesvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega. täidetud, vt seletuskirja punkti 5.1.4

10. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldamine kruntidelt eesvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega. täidetud, vt seletuskirja punkte 4.6 ja 5.1.4

11. Ette näha täiendavad meetmed soojussaarte mõju vähendamiseks. täidetud, vt seletuskirja punkti 4.5.1

12. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui hilisem heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Prügikonteineritele tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides muu hulgas jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteinerile ja selle asukohale. täidetud, vt seletuskirja punkte 4.5.4 ja 6.2

13. Raietegevuse teostamisel arvestada pesitsusrahu perioodiga (15.04 – 30.06). täidetud, vt seletuskirja punkti 4.5.1

14. Analüüsida lähtuvalt planeeritavast tegevusest keskkonnalubade taotlemise vajadust. täidetud, vt seletuskirja punkti 6.3

15. Keskkonnaamet on algatanud keskkonnamõju hindamise Aktsiaselts Epler & Lorenz Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskuse käitises (Suur-Sõjamäe tn 37 ja 39). Vajadusel tuleb arvestada ülaltoodud mõju hindamise tulemustega. Teadmiseks võetud.

6.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud

Mõju sotsiaalsele keskkonnale Kuna planeeringuala lähipiirkonnas on peamiselt äri- ja tootmismaad ning vaid mõni üksik elamu, ei too detailplaneeringu elluviimine (sh planeeritavate ehitiste ehitamine ja nende hilisem kasutamine) kaasa olulisi mõjusid piirkonnas elavatele inimestele. Mõningaid ebamugavusi (müra, ehitusmaterjalide vedu jne) on ajutiselt lähialal oodata eelkõige uue hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise ajal. Ehitamine toimub aga konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse-, tuletõrje-, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsenõuetest. Positiivset mõju sotsiaalsele keskkonnale on oodata piirkonda lisanduvatest töökohtadest, millega kaasneb ka ühistranspordi kasutajaskonna suurenemine. See omakorda loob eeldused ühistranspordi liinivõrgu ja sõidugraafiku tihendamiseks. Lisaks on võimalik, et planeeritaval alal leiab asukoha mõni piirkonna töötajate ja elanike jaoks vajalik teenus (nt toitlustus), mis vähendab senist antud teenuse tarbimisest tingitud liiklust. Mõningane positiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub selles, et heakorrastatakse ja võetakse kasutusele seni kasutuseta olnud ja võsastuv kinnistu osa vahetult Suur-Sõjamäe tänava ääres. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute töökohtade ja teenuste lisandumise näol piirkonda.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 36 / 40

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt soovitakse heakorrastada olemasolevate äri- ja tootmismaade vahel asuv võsastuv ja kasutuseta kinnistu osa ning moodustada Roosivälja teele eraldi krunt, mis antakse üle Rae vallale. Need tegevused tõstavad piirkonna heakorrastust ja stabiilsust ning tingivad piirkonna kinnisvara väärtuse kasvu. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal kinnismälestisi, väärtuslike maastike ning pärandkultuuri objekte ei asu. Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel asub planeeringualast lõuna pool ca 150 m kaugusel kaks kultusekivi (reg. nr. 2613 ja 2614) ning ca 300 m kaugusel asulakoht (I a- tuh. e.Kr. - II a- tuh. II pool, reg. nr. 2610), mille kaitsevööndid planeeringualale ei ulatu. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse andmete kohaselt ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura 2000 ala on Pirita loodusala (RAH0000039) ca 5.2 km kaugusel kirde suunas. Planeeritaval tegevusel mõju looduskaitsealadele, kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub. Mõningane negatiivne mõju looduskeskkonnale avaldub loodusliku maa hoonestamisel ja asfaltkattega pindadega katmisel. Tegemist ei ole siiski olulise ja ulatusliku mõjuga, kuna planeeringualast on ca 2/3 juba praegu kõvakattega pindade all. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt on kavandatud ehitusõigusega kruntidel haljastuse osakaaluks 10%, sh on kavandatud kõrghaljastust ning võimalusel nähakse ette ka katusehaljastuse rajamine. Planeeringus on kavandatud põhjavee kaitseks krundile liitumine ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga, sh on ette nähtud kõvakattega pindadelt kogutavate sademevete puhastamine enne sademeveekanalisatsiooni juhtimist. Sellest tulenevalt ei ole ette näha eeldatavaid olulisi negatiivseid mõjusid planeeringu realiseerimisega. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Juhul, kui edasistes projekteerimis- ja ehitusstaadiumites ning hoonete ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine, pole eeldada antud detailplaneeringu realiseerimisest tulenevat ümbruskonna keskkonnaseisundi halvenemist.

6.2 Lokaalsete ehitusaegsete ja käitamiseaegsete mõjude leevendamise meetmed planeeringualal

Ehitusaegsete lokaalsete ja edaspidise ekspluatatsiooni mõjude leevendamise meetmed sh põhjavee kaitseks, tagamaks vee kvaliteedi püsimise ja vältimaks kavandatavate tegevuste võimalike kahjulikke mõjusid.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 37 / 40

Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada ehitusaegsete lokaalsete mõjude leevendamiseks järgmiste meetmetega:

 arvestada seadustest/määrustest ja detailplaneeringus toodud nõuetega;

 arvestada kooskõlastuse andnud organisatsioonide ettekirjutustega;

 järgida looduskaitselisi põhimõtteid ning otsida võimalusi keskkonnale kahjulike tagajärgede minimeerimiseks;

 maksimaalselt säilitada olemasolevat looduslikku keskkonda piiritledes ehitustegevusega mõjutatav ala;

 ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud;

 ehitustööde kavandamisel tuleb tagada õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ nõuetele;

 ehitustööde kavandamisel tuleb pidada kinni „Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine“ peatükis 4 „Heakorra- ja haljastusnõuded ehitamisel“ esitatud nõuetest;

 nii ehitus- kui ka olmejäätmete käitlemine korraldada vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirjale;

 ehituse käigus tekkinud ohtlike jäätmete eraldi kogumine ning jäätmete üleandmise tagamine vastavat jäätmeluba omavale isikule.

Võimalikud avariiohtlikud olukorrad ja nende vältimise meetmed:

 ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja nende laitmatu funktsioneerimise tagamine;

 reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada suurem avarii reoveetrassidega või kütteleke. Sel juhul on oluline, et avarii likvideeritakse võimalikult kiiresti. Vajadusel tuleb sulgeda ühendus avariilisel trassil;

 ehituse käigus tekkinud reostusest, mis on põhjustanud või mis võib põhjustada ohtu põhjaveel, tuleb teavitada viivitamatult Keskkonnaametit ning järgida nende antud juhiseid;

 arvestada, et ehitamise ajal ei koormataks keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust. Vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;

 vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem (kaasarvatud vajalike sanitaar-hügieeniliste tingimuste tagamine ehitajatele);

 mehhanismidest õlireostuse tekke puhul kasutada õli siduvaid puisteaineid (nt. saepuru jm), mis kogutakse kokku ja saadetakse ohtlike jäätmete ladustamispaika;

 ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Samuti on oluline, et ehitustöid ja nende järelevalvet teostatakse kõiki õiguseid omavate ettevõtete poolt;

 maksimaalselt arvestada, et tegevusmõju ei ületaks planeeringuala piire, mis võib põhjustada reostusohtlikke olukordi.

6.3 Vajalikud keskkonnaload

Detailplaneeringu koostamisel on analüüsitud keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt koostamise ajal teadaolnud informatsioonist.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 38 / 40

Vastavalt veeseaduse § 187 p 6 on veeluba vajalik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Detailplaneeringus ei ole kavandatud tegevust, milleks on vajalik taotleda õhusaasteluba või mis vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 nõuaks jäätmeloa taotlemist. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb täpsustada keskkonnalubade taotlemise vajadus lähtuvalt krundile ehitatavate hoonete kasutusotstarvetest ja krundile plaanitavast tegevusest.

6.4 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded

Ehitusseadustiku § 65 alusel peab ehitatav uus hoone ehitamise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Hoonete projekteerimisel järgida energiasäästupõhimõtet kasutades hoonete ehitamiseks kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat soojavajadust ja energiatarbimist. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Hoonete projekteerimisel arvestada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõuetega.

6.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi:

 Kavandatud muudatused haakuvad lähialale kavandatud sotsiaalse keskkonna ja võrgustikuga;

 Planeeringus käsitletud hoonestus ei muuda piirkonna üldist funktsionaalset tasakaalu;

 Sissepääsude juures kasutada videovalvet. Jälgitavus vähendab kuriteo toimepanemise võimalusi.

7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava etapid ja nende põhimõtteline järjekord:

 I etapp - detailplaneeringus ettenähtud kruntide moodustamine;

 II etapp - tehnovõrkude, rajatiste ja mahasõitude ehitusprojektide koostamiseks tehniliste tingimuste taotlemine ning projektide koostamine koos vajalike detailplaneeringus nõutud lisauuringute teostamisega;

 III etapp - Rae Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja mahasõitude ehitamiseks;

 IV etapp - uute planeeritud tehnovõrkude ja mahasõitude ehitamine;

 V etapp - detailplaneeringus määratud servituutide seadmine;

 VI etapp - Rae Vallavalitsuse poolt kasutuslubade väljastamine tehnovõrkudele, rajatistele ja teedele ning Roosivälja tee üleandmine Rae vallale;

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 39 / 40

 VII etapp – hoonete ehitusprojektide koostamine koos vajalike detailplaneeringus nõutud lisauuringute teostamisega;

 VIII etapp - Rae Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamine hoonete ehitamiseks;

 IX etapp - uute planeeritud hoonete ehitamine;

 X etapp - Rae Vallavalitsuse poolt kasutuslubade väljastamine hoonetele. Märkus: üksteisele järgnevate etappide tegevused võivad toimuda samaaegselt, kuid need ei saa lõppeda samaaegselt. Detailplaneeringu elluviimise üldised põhimõtted:

 Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele ja ehituslikele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

 Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi.

 Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

 Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Rae vallale kohustust detailplaneeringukohaste teede ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga planeeritava krundi valdaja. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel.

 Detailplaneeringujärgsed avalikult kasutatavad teed, haljastus, tehnovõrgud ja – rajatised peavad vastama seadustes ja standardites esitatud kvaliteedinõuetele.

 Rae vald ei väljasta ehitusluba mistahes hoonele enne, kui detailplaneeringukohased ja sellega funktsionaalselt seotud rajatised on nõuetekohaselt välja ehitatud ning neil on kasutusluba olemas.

Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel:

 Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotudrajatiste väljaehitamiseks.

 Arendusega seotud ristumine riigiteega tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Lennuohutuse tagamisega seotud nõuded planeeringu elluviimisel:

 Hoonete ehitamisel tuleb arvestada, et planeeringuala osas kehtivad ja detailplaneeringu põhijoonisele kantud kõrguspiirangud kehtivad ka ehitustehnikale (kraanad jms).

 Hoonete ehitamisel ja hilisemal kasutamisel tuleb järgida lennundusseaduse § 352 lõigetes esitatud piiranguid.

Koostanud:

Veiko Rakaselg Projektijuht

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 40 / 40

K-Projekt AS

45.00 m M

S L

50.00 m M

S L

55.00 m M

S L

50.00 m M

S L

55.00 m MSL

60.00 m MSL

65.00 m MSL

70.00 m MSL

75.00 m MSL

60.00 m MSL

65.00 m MSL

70.00 m MSL

75.00 m MSL

80.00 m MSL

85.00 m MSL 86.21 m MSL

55.00 m MSL

60.00 m MSL

65.00 m MSL

70.00 m MSL

75.00 m MSL

80.00 m MSL

50.00 m MSL

45.00 m MSL

SJ

SJ

SJ

SJ

Omavalitsuse piir kattub krundipiiriga kuid on parema loetavuse huvides õigest asukohast kõrvale tõstetud

m² P -

1 LL 100

12 m 3

6680 _ 3

22298 61

m² P -

2 LL 60 / ÄV 40

12 m 3

3730 _ 3

9325 59

m² P -

3 LL 60 / ÄV 40

12 m 3

3770 _ 3

9448 59

m² P -

4 ÄV ja/või ÄH

12 m 3

5440 _ 3

9075 130

L=18.1 m

1

2

3

4

5

max abs.h=53,0 m

max abs.h=50,0 m

m ax abs.h=

44,0 m

max abs.h=45,0 m

max abs.h=46,0 m

max abs.h=47,0 m

max abs.h=48,0 m

max abs.h=51,0 m

max abs.h=52,0 m

max abs.h=53,0 m

max abs.h=47,0 m

max abs.h=48,0 m

max abs.h=49,0 m

max abs.h=53,0 m

max abs.h=50,0 m

max abs.h=51,0 m

max abs.h=53,0 m

max abs.h=49,0 m

max abs.h=52,0 m

max abs.h=46,0 m

R ae vald

Tallinn

R ae vald

Tallinn

11290 Tallinn - Lagedi

11290 Tallinn - Lagedi

Suur-Sõjamäe tänav

Roosivälja tee

30,0

30,0

30,0

7,0

7,0

13,3

5,0

5,0

5,0

63,9

151,3

131,6

77,3

15,6

18,4

5, 0

5, 0

8, 0

2, 2

185,4

59,8

11,5

5,0

13,8

26,0

25,0

5,0

141,9

139,8 5,0

10,6

6,0

5, 0

m² P -

5 LT 100

_ _

_ _

_

2944 -

Märkused: 1. Planeeritud ala asub lennuvälja kaitsevööndis, hoonete kõrgused ei tohi ületada takistustevabasid piirangupindu, mis on kujutatud

joonisel lillade joontega ja kõrgustega. 2. Krundipiiridele on lubatud paigaldada võrkaiad kõrgusega kuni 2 m. 3. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektides.

S

N

W E

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

21010_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 11.02.2025

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

21010

Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla

DP

Põhijoonis

DP-4 1:1000

Juhataja R. Annusver

Projektijuht V. Rakaselg

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija M. Mustkivi

Geodeesia Partner OÜ 1781-24 06.2024

EH2000 L-EST 97

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Omavalitsuse piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

ÄV Väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa

ÄH Tankla ja teenindushoone maa

LL Lennuvälja maa

LT Tee ja tänava maa

Planeeritud maapealne hoonestusala

abs.h=... m Hoonestusala osade suurim lubatud absoluutkõrgus sõltuvalt lennuvälja kõrguspiirangutest

Tulemüüri vajadus

Kehtiva naaberplaneeringu järgne maapealne hoonestusala (FE Arhitektid OÜ töö nr 07/18 "Soodevahe küla Laanemetsa kinnistu ja lähiala detailplaneering")

Olemasolev autoliikluse ala

Olemasolev patrulltee / lennujaama teenindustee

Planeeritud autoliikluse ala

Olemasolev kergliikluse ala

Võimalik juurdepääs krundile

Juurdepääs Tallinna Lennuvälja territooriumile päästesündmuse korral (tavaolukorras suletud)

Ristmiku nähtavuskolmnurk

Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik

Veekogu

Haljasala

Planeeritud kohustuslik kõrghaljastus

Naaberplaneeringus planeeritud puud (Laanemetsa kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 2019)

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Isikliku kasutusõiguse ala Aktsiaselts ELVESO kasuks

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Likvideeritav objekt

Likvideeritav haljastus

Rekonstrueeritav / süvendatav kraav

Planeeritud truup

Olemasolev piirdeaed / julgestuspiirangu ala

Planeeritud piirdeaed / julgestuspiirangu ala

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - krundil

SJ

SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega ala võrgu valdajate kasuks: · Suur-Sõjamäe tn 37, 11290 Tallinn-Lagedi tee ja 11290 Tallinn-Lagedi tee T5 kinnistutel sidekanalisatsiooni

ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m välisseinast mõlemale poole; · 11290 Tallinn-Lagedi tee, 11290 Tallinn-Lagedi tee T1 ja 11290 Tallinn-Lagedi tee T5 kinnistutel veetoru

ehitamiseks ja kasutamiseks 2 m toru teljest mõlemale poole; · Roosivälja tee kinnistul reoveekanalisatsioonitoru ehitamiseks ja kasutamiseks 2,5 m toru teljest mõlemale

poole, sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m välisseinast mõlemale poole, elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole;

· Kasemetsa ja Kuusiku kinnistutel elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole.

Julgestuspiiranguala piir kattub krundipiiriga

Julgestuspiiranguala piir kattub krundipiiriga

Omavalitsuse piir kattub krundipiiriga kuid on parema loetavuse huvides õigest asukohast kõrvale tõstetud

L=18.1 m

1

1

1

2

3

4

5

R ae vald

Tallinn

R ae vald

Tallinn

11290 Tallinn - Lagedi

11290 Tallinn - Lagedi

Suur-Sõjamäe tänav

Roosivälja tee

30,0

30,0

30,0

7,0

7,0

G

G

PLAN. ÜHENDUS OL.OLEVA B-KAT. GAASITORUSTIKUGA

(MOP=5,0 bar)

PLAN. ÜHENDUS OL.OLEVA B-KAT. GAASITORUSTIKUGA

(MOP=5,0 bar)

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT POS.2

B-KAT. (MOP=5,0 bar)

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT POS.3

B-KAT. (MOP=5,0 bar)

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT POS.1

B-KAT. (MOP=5,0 bar) G

G

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT POS.4

B-KAT. (MOP=5,0 bar)

Planeeritud sisselõige varem planeeritud 10kV kaabelliini ("Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala" detailplaneering, K-Projekt AS töö 18010)

Planeeritud trafoalajaam nr 1 (HEKA-2, 10/ 0.4kV trafod kuni 2X1600 kVA, Elektrilevi OÜ)

Planeeritud trafoalajaam nr 2 (HEKA-2, 10/ 0.4kV trafod kuni 2X1600 kVA, Elektrilevi OÜ)

Kinnistu nr 1 liitumispunkt alajaama 0.4kV seadmes (Elektrilevi OÜ), Pa=800kW

Kinnistu nr 2 0.4kV liitumispunkt (Elektrilevi OÜ) Pa=500kW

Kinnistu nr 4 liitumispunkt alajaama 0.4kV seadmes (Elektrilevi OÜ) , Pa=600kW

Kinnistu nr 2 sideliitumispunkt

Kinnistu nr 4 sideliitumispunkt

Kinnistu nr 1 sideliitumispunkt Telia kaabli- kanalisatsiooniga

l eerit sissel i e Elektrilevi OÜ vare planeeritud 10kV kaabelliini ("Lennujaa a lõunaala kinnistute ja lähiala" detailplaneering, -Projekt S töö 18010)

Planeeritud ühendus Telia Eesti AS sidekanalisatsioonile

Kinnistu nr 3 0.4kV liitumispunkt (Elektrilevi OÜ) Pa=500kW

Kinnistu nr 3 sideliitumispunkt

Kinnistu nr 1 kaabli- kanalisatsiooni operaatorineutraalne sideliitumispunkt

Planeeritud trafoalajaam (HEKA-2, 10/ 0.4kV trafod kuni 2X1600 kVA, AS Tallinna Lennujaam) Kinnistu nr 3

0.4kV liitumispunkt AS Tallinna Lennujaam) Pa=500kW

Kinnistu nr 2 0.4kV liitumispunkt (AS Tallinna Lennujaam) Pa=500kW

Alajaam nr 3 (AS Tallinna Lennujaam)

Kinnistu nr 1 0.4kV liitumispunkt (AS Tallinna Lennujaam) Pa=800kW

Ristumisel riigimaanteega sidekanalisatsioonitrass rajada kinnisel meetodil

ühendus nr 1 varemprojekteeritud

veetoruga De160

V1 liitumispunkt K1 liitumispunkt

V1 liitumispunkt K1 liitumispunkt

V1 liitumispunkt K1 liitumispunkt K2 liitumispunkt

V1 liitumispunkt kinnistu pos 1

K1 liitumispunkt kinnistu pos 1

SK1 olemasolev liitumispunkt kinnistu pos1

SK1 olemasolev liitumispunkt kinnistud pos 2 ja pos 3

K1-1

40,50 (40,80) 1)38,08 Ø200

K1-2

40.40 (40.40) 1)38.06 Ø200 2)38.06 Ø200

K1-3

40.20 (40.20) 1)37.89 Ø200 2)37.89 Ø200 3)37.89 Ø200 4)37.89 Ø200

K1-5

40,05 (40,05) 1)37,72 Ø200 2)37,72 Ø200 3)37,72 Ø200

V-1

40.50 (40.80) 1)39.00 Ø63 2)39.00 Ø63

V-2

40.50 (40.50) 1)38.70 Ø63 2)38.70 Ø63

V-3

40.30 (40.60) 1)38.80 Ø63 2)38.80 Ø63

De6 3

L= 1,0

Sademevee eesvool 1

Sademevee eesvool 2

KV-2

40.30 (40.30) 1)39.30 KRAAV (PLANEERITUD k.m.) 2)39.30 KRAAV (PLANEERITUD k.m.) 3)39.30 Ø200

K1-6

40,50 (40,50) 1)37,91 Ø200

De6 3

L= 1.0

K1-12

40,30 (40,30) 1)37,74 Ø200

ühendus olemasoleva reoveetoruga De200

De2 00

L= 4,5

i= 0,0

05

De2 00

L= 4.5

i= 0.0

05

De200 L=33.3 i=0.005

K2-2 varemprojekteeeritud

39,50 (39,50) 1)37,44 Ø200 2)37,44 Ø200

12

K-1 olemasolev kaev

39,50 (39,50) 1)37,32 Ø200 2)37,36 Ø160 3)37,36 Ø200

K2-3

40.30 (40.60) 1)39.34 Ø200 2)39.34 Ø110

K1-7

40.30 (40.60) 1)37.98 Ø200

K1-4

40,15 (40,15) 1)37,81 Ø200 2)37,81 Ø200

KV-3

40,00 (40,00) 1)38,45 KRAAV 2)38,45 KRAAV 3)38,75 Ø250

KV-4

40,10 (40,10) 1)38,35 KRAAV 2)38,35 KRAAV

KV-5

40,10 (40,10) 1)38,20 KRAAV 2)38,20 KRAAV 3)38,50 Ø250

K2-4

40,40 (40,40) 1)38,85 Ø250 2)39,00 Ø110

K2-5

40,40 (40,40) 1)38,60 Ø250 2)38,75 Ø110

De250 L=18,4 i=0,005

De250 L=17,8 i=0,006

Sademevee eesvool 1

KRAAV L=11,5 i=0,009

KRAAV L=42,2 i=0,004

K2 liitumispunkt

K2 liitumispunkt1

2 3

1

2

1

2 3

X

1 2

1 2

1

2

3

HD ol.ol.

KRAAV L=30.2 i=0.001

De6 3 L

=2 0.0

De1 10

L= 1.3

HD-01

KV-6

40,05 (40,05) 1)39,05 Ø315 2)39,05 KRAAV (PLANEERITUD k.m.)

KRAAV L=11,4 i=0,001

1

2

HD ol.ol.

De200 L=57,3 i=0,005

1

2

De200

L=3,2 i=0,005

De200 L=17,3 i=0,005

12

3

De200 L=15.9 i=0.005

1

2

De2 00

L= 7.5

i= 0.0

05

De2 00

L =2

1.0 i=

0.0 04

De6 3

L= 1.0

1

2

1 2 3

ühendus 2 olemasoleva toruga De250

D e63 L=35.8

D e63

L=0.9

De6 3 L

=2 0.9

De6 3

L= 4.6

V-18

40.80 (40.80) 1)39.00 Ø63 2)39.00 Ø63

12

3 4

Ristumisel riigimaanteega

veevarustuse torustik rajada kinnisel meetodil

S

N

W E

Märkused: 1. Tehnovõrkude paigutus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektides. 3. Lõige 1-1 vt joonis DP-6.

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

21010_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 11.02.2025

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

21010

Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla

DP

Tehnovõrkude koondplaan

DP-5 1:1000

Projektijuht V. Rakaselg

Projekteerija A. Koppel

Projekteerija I. Švedova

Projekteerija S. Voznjuk

Geodeesia Partner OÜ 1781-24 06.2024

EH2000 L-EST 97

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Omavalitsuse piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Krundi positsiooni number

Planeeritud maapealne hoonestusala

Kehtiva naaberplaneeringu järgne maapealne hoonestusala (FE Arhitektid OÜ töö nr 07/18 "Soodevahe küla Laanemetsa kinnistu ja lähiala detailplaneering")

Olemasolev autoliikluse ala

Olemasolev patrulltee / lennujaama teenindustee

Planeeritud autoliikluse ala

Olemasolev kergliikluse ala

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Veekogu

Planeeritud kohustuslik kõrghaljastus

Naaberplaneeringus planeeritud puud (Laanemetsa kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 2019)

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Isikliku kasutusõiguse ala Aktsiaselts ELVESO kasuks

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Likvideeritav objekt

Likvideeritav haljastus

Olemasolev veetoru

Olemasolev reovee kanalisatsioonitoru

Olemasolev reovee survekanalisatsioonitoru

Olemasolev sademevee kanalisatsioonitoru

Olemasolev gaasitoru

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev keskpinge kaabel

Olemasolev madalpinge kaabel

Likvideeritav torustik

Planeeritud veetoru

Olemasolev hüdrant

Planeeritud hüdrant

Planeeritud reoveekanalisatsioonitoru

Planeeritud reoveekanalisatsiooni survetoru

Planeeritud sademevee kanalisatsioonitoru

Rekonstrueeritav / süvendatav kraav

Planeeritud truup

Varem projekteeritud survekanalisatsioonitorustik (AS Infragate Eesti töö nr RAE54/19-24, ehitusluba nr 12271/08223)

Uude asukohta planeeritud varem projekteeritud survekanalisatsioonitorustik Varem projekteeritud reoveekanalisatsiooni survetoru planeeritud uus asukoht

Planeeritud trafoalajaam

Planeeritud keskpinge kaablikoridor (Elektrilevi OÜ)

Planeeritud keskpinge kaablikoridor (AS Tallinna Lennujaam)

Planeeritud madalpinge kaablikoridor (Elektrilevi OÜ)

Planeeritud madalpinge kaablikoridor (AS Tallinna Lennujaam)

Planeeritud jaotus- või liitumiskilp

Planeeritud sidekanalisatsioon (operaatorineutraalne)

Planeeritud sidekanalisatsioon (Telia Eesti AS)

Planeeritud maa-alune B-kat (0,1 kuni 5 bar) gaasitorustik

1

Hüdrantide teenindusraadiused

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 13.02.2025 nr 6-1/1012

Meie 07.03.2025 nr 7.2-2/25/5524-10

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala

kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt korduvat kooskõlastust Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe

külas Alahaki kinnistu detailplaneeringule (katastritunnus 65301:002:1458, edaspidi planeering).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused ärihoonete rajamiseks.

Oleme jätnud planeeringu kooskõlastamata 02.12.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/5524-7 põhjusel, et

esitatud planeeringu lahendus oli vastuolus meie 19.01.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/5524-4 esitatud

märkustega.

Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)

kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha rajamiseks ja tehnovõrkude

kavandamiseks riigitee alusele maale tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt

nõuded vastavate projektide koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa:

- Lisa 1. DP1180_seletuskiri

- Lisa 2. DP1180_pohijoonis

- Lisa 3. DP1180_tehnovorgud

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI ...................................................................................................................... 4

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED....................................................................... 4

2 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK NING PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS ................................................................................ 4

2.1 Planeeringu koostamise eesmärk ..............................................................................................5

2.2 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste analüüs ..................................................................................................................................................5

2.3 Vastavus kõrgema tasandi planeeringutele ...............................................................................6

2.3.1 Vastavus Harju maakonnaplaneeringutele ................................................ 6 2.3.2 Vastavus Rae valla üldplaneeringule ........................................................ 8

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ......................................................... 10

3.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus................................................................................. 10

3.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus .............................................................................. 11

3.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus .............................................. 11

3.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud ...................................................................................... 12

3.5 Olemasolev tehnovarustus ..................................................................................................... 12

3.6 Olemasolev haljastus ja heakord ............................................................................................ 12

3.7 Kehtivad piirangud ja kitsendused .......................................................................................... 13

4 PLANEERINGUETTEPANEK ....................................................................................... 13

4.1 Planeeringuala krundijaotus .................................................................................................... 14

4.2 Kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused, hoonestusalade kavandamise põhimõtted . 14

4.3 Üldised arhitektuurinõuded ..................................................................................................... 16

4.4 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ........................................................ 17

4.4.1 Liiklusuuring ja selle tulemused ............................................................. 19

4.5 Haljastuse rajamise ja avaliku ruumi planeerimise põhimõtted .............................................. 19

4.5.1 Haljastus ja heakord ............................................................................ 19 4.5.2 Müra ja õhukvaliteet ............................................................................ 21 4.5.3 Radoon ............................................................................................... 21 4.5.4 Jäätmekäitlus ...................................................................................... 22

4.6 Vertikaalplaneerimise põhimõtted ........................................................................................... 23

4.7 Tuleohutusnõuded .................................................................................................................. 23

5 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED .................................................... 24

5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................................ 24

5.1.1 Veevarustus ........................................................................................ 24 5.1.2 Tuletõrjeveevarustus ............................................................................ 25 5.1.3 Reoveekanalisatsioon ........................................................................... 26

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 2 / 40

5.1.4 Sademeveekanalisatsioon ..................................................................... 27

5.2 Elektrivarustus ......................................................................................................................... 28

5.2.1 Roheenergia tootmise võimalused .......................................................... 30

5.3 Sidevarustus ........................................................................................................................... 30

5.4 Gaasivarustus ......................................................................................................................... 30

5.5 Soojusvarustus ........................................................................................................................ 31

5.6 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas ............................... 32

5.7 Kavandatud kitsendused ja servituutide vajaduse määramine ............................................... 33

6 KESKKONNATINGIMUSED.......................................................................................... 33

6.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ................................................................. 35

6.2 Lokaalsete ehitusaegsete ja käitamiseaegsete mõjude leevendamise meetmed planeeringualal ................................................................................................................................... 36

6.3 Vajalikud keskkonnaload......................................................................................................... 37

6.4 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded ..................................................................................... 38

6.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .......................................................... 38

7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA .......................................................... 38

II JOONISED

1. Asukohaskeem DP-1

2. Kontaktvööndi analüüs DP-2

3. Tugiplaan DP-3

4. Põhijoonis DP-4

5. Tehnovõrkude koondplaan DP-5

6. Roosivälja tee lõige DP-6

III PLANEERINGU LISAD

MENETLUSDOKUMENDID 1 Rae Vallavalitsuse korraldus nr 173 „Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“, 23.01.2023

2 Leping detailplaneeringu koostamise rahastamiseks, detailplaneeringu kohase avaliku ruumi ja taristu väljaehitamiseks ning avaliku ruumi Rae vallale üleandmiseks ja Rae valla sotsiaalobjektide ehitamise rahaliseks toetamiseks, 16.01.2023

3 Detailplaneeringu algatamise taotluse täiendus, 10.10.2022 4 K-Projekt AS kiri nr 2-6/057 Rae Vallavalitsusele. 05.08.2022 5 Rae Vallavalitsuse kiri nr 6-1/10065-9 K-Projekt AS’le, 08.07.2022 6 Rae Vallavalitsuse kiri nr 6-1/10065-1 K-Projekt AS’le, 25.01.2022 7 Detailplaneeringu algatamise taotluse täiendus, 10.11.2021

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 3 / 40

MUUD PLANEERINGUGA SEOTUD DOKUMENDID 1. Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala puittaimestiku haljastuslik hinnang, K-Projekt AS, töö nr

21010, juuni 2023 2. Suur-Sõjamäe tn 60, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond radoonisisalduse mõõtmine

pinnasest. Raport, Tulelaev OÜ, september 2023 3. Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Inseneribüroo

Stratum, töö nr 2023-T145, detsember 2023 4. Tehnilised tingimused:

 Telia Eesti AS 13.02.2023 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37667503

 Elektrilevi OÜ 17.02.2023 tehnilised tingimused nr 439553

 AS ELVESO 27.03.2023 tehnilised tingimused nr VK-TT 027  Energate OÜ 03.04.2023 tehnilised tingimused nr T - 625

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 4 / 40

I SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

 Planeerimisseadus

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

 Rae valla üldplaneering (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462)

 Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord (Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13)

 Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend (Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14)

 Detailplaneeringu algatamise otsus (Rae Vallavalitsuse 24.01.2023 korraldus nr 173) koos selle lisadeks olevate detailplaneeringu lähteseisukohtade (Lisa 1) ja KSH eelhinnanguga (Lisa 2)

 Laanemetsa kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Rae Vallavalitsuse 17.12.2019 korraldusega nr 1675)

 Laanemäe tee ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute detailplaneering (kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.11.2018 korraldusega nr 61)

 Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Rae Vallavalitsuse 11.04.2023 korraldusega nr 763)

 Muud riiklikud õigusaktid: o Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ o Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ o Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

 Eesti standardid, sh: o EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“ o EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide

tuleohutus“ o EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus“ o EVS 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes” o EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” o EVS 843:2016 „Linnatänavad” o EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ o EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“

 Detailplaneeringu koostamise käigus koostatud uuringud ja tööd (esitatud detailplaneeringu lisades)

 Tehnovõrkude valdajate väljastatud tehnilised tingimused

2 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK NING PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 5 / 40

FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS

2.1 Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistu jagamise teel moodustada liiklus- ja ärimaa krundid ning transpordimaa krundid ning määrata ehitusõigus ning hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

2.2 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja

funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste

analüüs

Planeeritav ala asub Soodevahe külas Tallinna linna ja Rae valla piiril riigi kõrvalmaantee nr 11290 Tallinn-Lagedi (Suur-Sõjamäe tänav) ääres. Planeeritav ala piirneb põhjaküljel 11290 Tallinn-Lagedi tee (Suur-Sõjamäe tänava) ja selle äärse jalgratta- ja jalgteega. Tee vastasküljel asuvad olemasolevad hoonestatud tootmismaa, äri- ja tootmismaa ja jäätmehoidla maa krundid ning hoonestamata transpordi- ja ärimaa krunt, millele kavandatakse Rail Balticu veeremi hooldusdepood. Planeeritav ala piirneb läänest ja edelast Tallinna Lennujaama territooriumiga ning lõunast ja idast Ida- Tallinna tööstuspargi hetkel veel hoonestamata tootmis- ja ärimaa kruntidega.

Planeeringuala (tähistatud punase piirjoonega) ja kontaktvöönd

Kontaktvööndis on kehtestatud järgmised detailplaneeringud (vt joonis DP-2 Planeeringuala kontaktvööndi analüüs):  Laaneaia ja Uus-Kasemetsa kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP0609).

Kehtestatud Rae Vallavalitsuse 13.01.2015 korraldusega nr 29. Detailplaneeringus on

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 6 / 40

kavandatud logistikakeskus koos toiduainete käitlemisega. Detailplaneering on realiseeritud.

 Laanemäe tee ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute detailplaneering (DP0787). Kehtestatud Rae Vallavolikogu 20.11.2018 otsusega nr 61. Detailplaneeringus on kavandatud maaüksuste liitmisel moodustada üks äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krunt ning anda sellele ehitusõigus Rail Baltic reisirongide hooldedepoo rajamiseks. Detailplaneering on realiseerimata.

 Laanemetsa kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0999). Kehtestatud Rae Vallavalitsuse 17.12.2019 korraldusega nr 1675. Detailplaneeringus on kavandatud äri- ja tootmismaa kruntide moodustamine ning ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Detailplaneering on realiseerimata.

 Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP1031). Kehtestatud Rae Vallavalitsuse 05.10.2021 korraldusega nr 1439. Detailplaneeringus on kavandatud transpordi- ja ärimaa kaassihtotstarbega ning äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid, millele on määratud ehitusõigus äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Samuti on kavandatud transpordimaa krundid avalikult kasutatavate teede rajamiseks. Detailplaneering on realiseerimisel.

 Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1137). Kehtestatud Rae Vallavalitsuse 11.04.2023 korraldusega nr 763. Detailplaneeringus on kavandatud üks ärimaa kaassihtotstarbega transpordimaa krunt, millele on antud ehitusõigus Rail Baltic reisirongide hooldedepoo rajamiseks. Detailplaneering on realiseerimisel.

Kontaktvööndis on algatatud järgmised detailplaneeringud (vt joonis Planeeringuala kontaktvöönd nr DP-2):

 Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0965). Algatatud Rae Vallavalitsuse 26.02.2020 korraldusega nr 286. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kuusiku kinnistu jagada äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata moodustatud kruntidele ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

 Lennuradari tee 14 // 15a kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1160). Algatatud Rae Vallavalitsuse 09.08.2022 korraldusega nr 1146. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maatulundusmaa sihtotstarbega krundi jagamine viieks tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundiks ning moodustada planeeringuala läbivale avaliku kasutusega Lennuradari tee maa-alale transpordimaa sihtotstarbega krunt ja planeeritavatele uutele tootmis- ja ärimaa kruntidele kavandatava täiendava juurdepääsutee rajamiseks teine transpordimaa krunt.

2.3 Vastavus kõrgema tasandi planeeringutele

2.3.1 Vastavus Harju maakonnaplaneeringutele

Harju maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” (kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41) on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Harju maakonnas Muuga sadama piirkonnast Rapla maakonna piirini. Maakonnaplaneeringu joonise 5 (Planeeringulahendus Rae valla osas) kohaselt ei jää Suur- Sõjamäe tn 60 kinnistu maakonnaplaneeringus määratud 350 m laiusesse trassikoridori ega külgne ka sellega vahetult. Joonisel on Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistut läbivana tähistatud varsemalt planeeritud/projekteeritud tee või selle alternatiivne lahendus, mida Rail Balticu projektis detailselt ei lahendata ja välja ei ehitata. Selle tee näol on tegemist tänaseks välja ehitatud Roosivälja teega.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 7 / 40

Maakonnaplaneeringu joonise 5 kohaselt on Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistust põhja poole kavandatud hooldedepoo põhimõtteline asukoht. Tänaseks on Rae Vallavalitsuse 11.04.2023 korraldusega nr 763 kehtestatud Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1137), milles on täpsustanud Rail Baltic reisirongide hooldedepoo asukohta ja lahendust planeeringualast teiselpool riigimaanteed 11290 Tallinn-Lagedi teed asuval kinnistul. Varasemalt on kinnistule juurdepääsuks rajatud ristumiskoht riigimaanteega 11290 Tallinn-Lagedi tee. Kuivõrd Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ei asu maakonnaplaneeringus määratud trassikoridoris ning detailplaneeringu lahendusega ei muudeta maakonnaplaneeringu lahendust või selle realiseeritavust, ei oma maakonnaplaneeringu lahendus olulist mõju detailplaneeringu lahendusele ega vastupidi. Harju maakonnaplaneeringuga (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) on kavandatud perspektiivsed põhimõttelised maanteede trassikoridorid Harju maakonna tervikliku arengu tagamiseks. Üheks selliseks koridoriks on käesoleva planeeringuala kontaktvööndit läbiv Tallinna väikese ringtee (Tartu maantee Delta) perspektiivne trassikoridor (J. Smuuli tee pikenduse ühendamine Valdeku tänavaga Tallinnas läbi Rae valla, sh sõidutee tunnel lennuraja alt). Ühenduse rajamise eesmärk on Ülemiste ristmiku ja Tallinnasse siseneva Tartu maantee liikluskoormuse hajutamine ning Tallinna tagamaa asustusalade paremate ühendusteede tagamine. Kuivõrd Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ei jää kavandatud maantee trassikoridori ning maakonnaplaneering ei sea ka otseseid maakasutuspiiranguid põhimõtteliste trassikoridoride aladel, ei oma maakonnaplaneeringu lahendus olulist mõju detailplaneeringu lahendusele ega vastupidi. Samuti on maakonnaplaneeringuga kavandatud perspektiivsed põhimõttelised raudteekoridorid, mis on kajastatud maakonnaplaneeringu põhijoonisel Tehnilised võrgustikud. Käesolev planeeringuala jääb täielikult Tallinna ümbersõiduraudtee koridori. Ümbersõiduraudtee kavandamise eesmärk on Tallinna kesklinna läbivate ohtlike veoste ja kaubavoogude väljaviimine Kopli kaubajaamast ja paremate võimaluste loomine reisirongiliikluse täiendavaks arendamiseks Ülemiste-Paldiski/Turba (perspektiivis Haapsalu/Rohuküla) suunal. Selle teema täpsemaks lahendamiseks algatas Vabariigi Valitsus 26.01.2022 korraldusega nr 36 Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Kuna olemasoleva 1520 mm laiusega raudtee ja rajatav Rail Baltic raudtee ning käesoleva planeeringuala vahele jäävad olemasolev ja kavandatud hoonestus ning riigi kõrvalmaantee nr 11290 Tallinn-Lagedi tee, võib eeldada, et maakonnaplaneeringu ja tulevikus ka riigi eriplaneeringu lahendus ei oma olulist mõju detailplaneeringu lahendusele ega vastupidi. Maakonnaplaneeringu lahenduses on kajastatud ka varasemalt kehtestatud või paralleelselt koostamisel olnud maakonnatasandi planeeringutega kavandatud tehnilise taristu objektid, mille lahendus viidi maakonnaplaneeringusse sisse ilma täiendavat menetlust ega arutelu avamata. Üheks selliseks oli ka „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”, milles määratud trassikoridor ja hooldedepoo põhimõtteline asukoht on kajastatud maakonnaplaneeringu joonistel Asustuse suunamine ja Tehnilised võrgustikud. Eelpool on kirjeldatud mainitud maakonnaplaneeringule vastavust . Harju maakonnaplaneeringu üheks osaks on teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed”, milles on välja töötatud põhjalik lahendus Harju maakonna jalgratta- ja jalgteede osas.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 8 / 40

Maakonnaplaneeringuga täiendati ja täpsustati jalgratta- ja jalgteede lõike vastavalt kohalike omavalitsuste huvidele, eristamata sealjuures teede rajamise prioriteetsust. Samas jalgratta- ja jalgteede kavandamise põhimõtteid ei muudetud. Käesoleva detailplaneeringu kontekstis on oluline teemaplaneeringus kavandatud I prioriteedi kergliiklustee piki kõrvalmaanteed 11290 Tallinn-Lagedi tee ühendamaks Tallinna linna ja Lagedi alevikku, mille olulisust on rõhutatud ka maakonnaplaneeringus. Kuivõrd tänaseks on kõrvalmaantee 11290 Tallinn – Lagedi tee (Suur-Sõjamäe tänava) äärde rajatud jalgratta- ja jalgtee J. Smuuli tänavast Lennuradari teeni ning detailplaneeringuga ei kavandata selle muutmist või likvideerimist, on detailplaneeringu lahendus kooskõlas maakonnaplaneeringu lahendusega.

2.3.2 Vastavus Rae valla üldplaneeringule

Kehtivas Rae valla üldplaneeringus (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462) on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks määratud liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa. Üldplaneeringu kontekstis peetakse liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa all silmas maantee, puiestee, tänava või muu liikluseks kavandatud rajatise alust maad koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteedega, teepeenarde ja haljas- või muude eraldusribadega. Üldplaneeringu koostamisel määras Rae Vallavalitsus Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistule liiklusmaa juhtotstarbe AS’i Tallinna Lennujaam ettepanekul, kuid tänaseks ei ole ette näha lennujaama laiendust ning on tekkinud vajadus lennujaama teenindavate äride rajamiseks. Detailplaneeringu algatamisel on Rae Vallavalitsus kaalunud erinevaid lahendusi ning jõudnud seisukohale, et Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu planeerimisel kogu kinnistu ainult transpordimaaks jätmiseks puudub vajadus ning huvitatud isiku ettepanek rajada lennukite ja lennuvälja teenindamisega seotud või Suur-Sõjamäe teed teenindavaid hooneid ja rajatisi on põhjendatud.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 9 / 40

Väljavõte üldplaneeringu maakasutusplaanist Rae valla geoportaali üldplaneeringu kaardirakenduses. Planeeritav kinnistu on tähistatud sinise piirjoonega.

Üldplaneeringus on määratud ka piirkondlikud hoonestustingimused, millega arvestamist käsitleb järgmine tabel:

Hoonestustingimus Põhimõtted üldplaneeringus Põhimõtted detailplaneeringus

Krundi suurus Minimaalne krundi suurus 0,7 ha. Kõik kavandatud ehitusõigusega krundid on suuremad kui 0,7 ha.

Krundi sihtotstarve  Peamiselt rasketööstuse arenguks ettenähtud piirkond

 Uusi elamukrunte ei saa planeerida

 Kavandatud on üks lennuvälja maa krunt, kaks väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa kaassihtotstarbega lennuvälja maa krunti, üks väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja/või tankla ja teenindushoone maa krunt ning üks tee- ja tänavamaa maa krunt.

 Elamukrunte kavandatud ei ole.

Krundi täisehitus % Maksimaalne krundi täisehitus 60%.  Kavandatud kruntide täisehituse protsent on maksimaalselt 60% (vastavalt lähteseisukohtadele krundil pos 1: 30%, kruntidel pos 2 ja 3: 40% ning krundil pos 4: 60%).

Kõrgus ja korruselisus Hoonete suurim lubatud kõrgus Tallinna Ringtee ja Suur-Sõjamäe tee ääres kuni 16 m.

 Kruntidele kavandatud hoonete suurim lubatud kõrgus on 12 m.

Haljastus  10% krundi pinnast peab moodustama haljasala.

 Maantee kaitsevöönd on kohustuslik haljasala.

 Planeeringulahenduse kohaselt on iga krundi minimaalseks haljastuse protsendiks nähtud ette 10%.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 10 / 40

 Krundi iga 1000 m² kohta tuleb ette näha 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m.

 Läbivate teede äärde tuleb kavandada puudeallee.

 Maantee (Suur-Sõjamäe tn) kaitsevöönd on ette nähtud ja tähistatud haljasalana, va Tallinna Lennujaama territooriumil.

 Detailplaneeringus on sätestatud põhimõte, et ehitusprojektis haljastuse lahenduse koostamisel tuleb iga 1000 m² kohta näha ette 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on maksimaalselt 10 m, arvestades seejuures lennuvälja piirangupindadega.

 Kuna läbiva tee (Roosivälja tee) ühel küljel on kraav ning teisele küljele kavandatud tehnovõrkude koridorid, ei ole võimalik antud nõuet täita.

Abihooned Kuni 5 hoonet krundil, olenevalt krundi suurusest.

Hoonete suurim lubatud arv krundil on vastavalt lähteseisukohtadele 3 hoonet.

Katusekalle ja räästa kõrgus

Katusekalle hoonetel 0-20°. Hoonete katusekalle on ette nähtud vahemikku 0-20°.

Piirded  Ei ole kohustuslik

 Piirde rajamisel võrkaed kõrgusega kuni 2m

 Piirete rajamine ei ole kohustuslik.

 Piirde rajamisel on lubatud paigaldada võrkaed kõrgusega kuni 2 m.

 Väravate kavandamisel tuleb arvestada, et need ei tohi avaneda tee poole.

 Lennuvälja julgestuspiiranguala piirdeaia kõrgus peab olema min 3 m ning see peab vastama lennundusjulgestuse käsiraamatu p.10.

Materjalikäsitlus  Arvestada olemasoleva ja planeeritud hoonestusega

 Kaarhallid lubatud, kuid mitte põhitee ääres

 Maantee pool esinduslikum fassaad

 Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, visuaalselt nauditav ning sobima lähipiirkonna üldise ilmega.

 Esinduslikum fassaad tuleb projekteerida Roosivälja tee ja Suur-Sõjamäe tänava poole.

Detailplaneeringuga ei kavandata üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe ega piirkondlike hoonestustingimuste ulatuslikku muutmist. Sellest lähtuvalt on detailplaneeringu lahendus kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga.

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

3.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus

Planeeritav ala asub Soodevahe külas Tallinna linna ja Rae valla piiril riigi kõrvalmaantee nr 11290 Tallinn-Lagedi (Suur-Sõjamäe tänav) ääres. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,3 ha.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 11 / 40

Keskkonnaregistri ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse kohaselt ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka selle kontaktvööndis kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel asub planeeringualast lõuna pool ca 150 m kaugusel kaks kultusekivi (reg. nr. 2613 ja 2614) ning ca 300 m kaugusel asulakoht (I a- tuh. e.Kr. - II a- tuh. II pool, reg. nr. 2610). Pärandkultuuri objekte planeeritaval alal ei asu.

3.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

Planeeringuala moodustab:

Nr Aadress Pindala

m² Registriosa

nr Katastritunnus Siht-otstarve Omanik

1 Suur-

Sõjamäe tn 60

53100 13342402 65301:002:1458 Transpordi- maa 100%

Aktsiaselts Tallinna

Lennujaam

Ligikaudu kolmveerand planeeringualast on hetkel piiratud Tallinna Lennujaama perimeetriaiaga ning sinna on rajatud üks kõvakattega plats lume kogumiseks ja sulatamiseks ning teine päästemeeskondade harjutusalaks. Ülejäänud ala näol on tegemist kunagiste ebaseaduslike suve- ja aiamajade lammutamise järel tekkinud haljas- ja jäätmaaga.

3.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende

iseloomustus

Planeeritava alaga külgnevad kinnistud (seisuga 04.07.2023):

Nr Aadress Pindala

m² Registriosa

nr Katastritunnus Sihtotstarve Omanik

1 11290 Tallinn- Lagedi tee T5

6717 13585750 65301:002:1329 Transpordi-maa

100% Eesti Vabariik

2 11290 Tallinn- Lagedi tee T3

728 17710650 65301:001:5707 Transpordi-maa

100% Eesti Vabariik

3 Laanemetsa

tee 5 5314 18208950 65301:001:5725

Tootmismaa 80%

Ärimaa 20% ITTP OÜ

4 Laanemetsa

tee 3 6988 18209150 65301:001:5728

Tootmismaa 80%

Ärimaa 20%

Kuma Arendus OÜ

5 Laanemetsa

tee 1 6976 2487102 65301:001:5726

Tootmismaa 80%

Ärimaa 20% ITTP OÜ

6 Roosivälja tee 4456 18208550 65301:001:5721 Transpordi-maa

100% Rae vald

7 Roosivälja tee

6 8748 18208850 65301:001:5755

Tootmismaa 80%

Ärimaa 20% ITTP OÜ

8 Tallinna lennuväli

42500 214202 65301:002:0820 Transpordi-maa

100%

Aktsiaselts Tallinna

Lennujaam

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 12 / 40

9 Tallinna lennuväli

48800 3328450 65301:002:0781 Transpordi-maa

100%

Aktsiaselts Tallinna

Lennujaam

10

Lennujaama tee 4 // 6 // 10 // Sepise tn 2

// 2a // 4 // Tartu mnt 101

// 103 // Valukoja tn 32

// Väike- Sõjamäe tn 1a // 2 // 12 // 12a // 18a // 22b

2144846 120901 78401:101:1012

Transpordi-maa 90%

Tootmismaa 5% Ärimaa 5%

Aktsiaselts Tallinna

Lennujaam

11 Suur-Sõjamäe

tn 58 26609 24960301 78403:314:0103

Sihtotstarbeta maa 100%

Aktsiaselts Tallinna

Lennujaam

Planeeringuala külgneb põhja poolt riigi kõrvalmaantee nr 11290 Tallinn-Lagedi (Suur- Sõjamäe tänava) ääres kulgeva jalgratta- ja jalgteega. Lääne ja edela poolt külgneb planeeringuala Tallinna Lennujaama territooriumi hoonestatud kinnistutega ning lõuna ja kirde poolt Laanemetsa kinnistu ja lähiala detailplaneeringus kavandatud hetkel veel hoonestamata äri- ja tootmismaa kinnistutega.

3.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud

Planeeringuala asub Rae valla põhjaosas Soodevahe külas riigi kõrvalmaantee nr 11290 Tallinn-Lagedi (Suur-Sõjamäe tänava) ääres. Juurdepääs alale on 11290 Tallinn-Lagedi teelt (Suur-Sõjamäe tänavalt) ning Tallinna Lennujaama territooriumilt. Kõrvalmaantee 11290 Tallinn – Lagedi tee (Suur-Sõjamäe tänava) äärde on rajatud jalgratta- ja jalgtee J.Smuuli tänavast kuni Lennuradari teeni. Planeeringualale on tagatud juurdepääs ka ühistranspordiga – planeeringuala vahetus läheduses, ca 400 m kaugusel, asub Sõjamäe bussipeatus, mida teenindavad Tallinna linna bussiliinid 7 ja 15 ning maakonna bussiliin 103. Bussipeatuse ja planeeringuala vahel liikumiseks on võimalik kasutada olemasolevaid jalgratta- ja jalgteid kõrvalmaantee nr 11290 Tallinn-Lagedi (Suur-Sõjamäe tänava) ja Roosivälja tee ääres.

3.5 Olemasolev tehnovarustus

Planeeritav kinnistu ei ole tehnovõrkudega varustatud, kuid seda läbivad mitmed naaberalade (Ida-Tallinna tööstuspargi ja Lennujaama lõunaala kinnistute arendusalade) varustamiseks projekteeritud ning hetkel ehitamisel olevad tehnovõrgud.

3.6 Olemasolev haljastus ja heakord

Ligikaudu kolmveerandi planeeringualast moodustab Tallinna Lennujaama suletud territoorium, mille näol on tegemist valdavas osas kõvakattega platsidega ning vähesel määral haljasalaga. Ülejäänud ala näol on tegemist kunagiste ebaseaduslike suve- ja

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 13 / 40

aiamajade lammutamise järel tekkinud haljas- ja jäätmaaga. Planeeringuala idaosas ja Suur- Sõjamäe tänava ääres esineb vähesel määral kõrghaljastust üksikute puude ja võsa näol. Planeeringuala osas on koostatud puittaimestiku haljastuslik hinnang, mille raames tehti kindlaks kinnistul kasvava puittaimestiku liigiline koosseis, selle tervislik seisund ning anti soovitused nende hooldamiseks ja säilitamiseks. Arvuliselt registreeriti haljastuslikke objekte uuritud alal kokku 53, millest 35 hinnati oluliseks ehk III väärtusklassi, 10 väheväärtuslikeks ehk IV väärtusklassi ning 8 likvideeritavateks ehk V väärtusklassi kuuluvaks. Hindamise tulemusel selgus, et kinnistul ei esine looduskaitselisi puittaimi, samblaid, samblikke ja rohttaimi. Hinnangu tulemusel selgus, et alal kasvavate puude tervislik seisund ning dekoratiivsus on valdavalt keskmine või pisut alla selle. Suurem osa inventeeritud haljastust on isetekkelise iseloomuga ning oluline pigem biomassina. Puude seisund varieerub sõltuvalt kasvukohast - parimas seisundis on puud, mis on saanud kasvada ümbritsetuna vabast haljasalast. Alal tuvastati ka üks III kaitsekategooriasse kuuluv metsakuklaste pesakuhil.

3.7 Kehtivad piirangud ja kitsendused

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu (registriosa nr 13342402) kohta on kinnistusraamatusse kantud järgmised kitsendused:

 Isiklik tasuta ja tähtajatu kasutusõigus Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975) kasuks sademevee äravoolu süsteemi rajamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja likvideerimiseks.

Planeeringualale laienevad järgmised kitsendused:

 Planeeritav ala jääb Tallinna lennuvälja kaitse- ja kõrguspiirangute vööndisse;

 planeeringualale ulatub riigi kõrvalmaantee 11290 Tallinn-Lagedi (Suur-Sõjamäe tänava) kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast;

 planeeringualal asub Tallinna Vesi AS maa-alune vee ja kanalisatsiooni survetorustik 500mm ja suurem, koos kaitsevööndiga;

 planeeringualal asuvad Tallinna Vesi AS maa-alused vee ja kanalisatsiooni vabavoolsed torustikud 250mm ja suurem, 2m sügav, koos kaitsevööndiga.

Kaitstavaid loodusobjekte ega kultuurimälestisi planeeritaval alal ei leidu.

4 PLANEERINGUETTEPANEK

Detailplaneeringus on kavandatud moodustada:

 Üks lennuvälja maa krunt, millele antakse ehitusõigus kolme kuni 3-korruslise hoone ehitamiseks.

 Kaks väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa kaassihtotstarbega lennuvälja maa krunti, millele antakse ehitusõigus kummalegi kolme kuni 3-korruslise hoone ehitamiseks.

 Üks väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja/või tankla ja teenindushoone maa krunt, millele antakse ehitusõigus kolme kuni 3-korruslise hoone ehitamiseks.

 Üks transpordimaa krunt avalikus kasutuses Roosivälja tee lõigu rajamiseks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 14 / 40

4.1 Planeeringuala krundijaotus

Detailplaneeringus on kavandatud Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ümberkruntimise teel moodustada viis krunti:

 üks liiklusmaa (täpsemalt lennuvälja maa) krunt lennuvälja teenindamiseks;

 kaks liiklusmaa (täpsemalt lennuvälja maa) krunti lennuvälja teenindamiseks, millele on antud väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa kaassihtotstarve;

 üks väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja/või tankla ja teenindushoone maa krunt ning

 üks tee- ja tänavamaa maa krunt, mis antakse üle Rae vallale. Kruntide moodustamise andmed on põhijoonisel DP-4

4.2 Kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused,

hoonestusalade kavandamise põhimõtted

Pos 1 Krundi kasutamise sihtotstarve: Lennuvälja maa (LL) 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 6680 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 12,0 m (abs. kõrgus 53,0 m)

Krundi täisehituse protsent on 30% ning hoonestustihedus on 0,7. Juurdepääs krundile on lennuvälja territooriumi siseteede kaudu. Säilib ka olemasolev ristumiskoht riigi kõrvalmaanteega, mis on päästesündmuse korral alternatiivseks juurdepääsuks Tallinna Lennuvälja idapoolsele territooriumile. Tavaolukorras ristumiskohta ei kasutata ning juurdepääs lennuvälja territooriumile on suletud. Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 4.4. Pos 2 Krundi kasutamise sihtotstarve: Lennuvälja maa (LL) 60% ja

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa (ÄV) 40%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 3730 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 12,0 m (abs. kõrgus 53,0 m)

Krundi täisehituse protsent on 40% ning hoonestustihedus on 0,9. Juurdepääs krundile on kavandatud Roosivälja teelt (krunt pos 5) ning lennuvälja siseselt patrull- ja teenindusteelt. Juurdepääsude täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 15 / 40

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 4.4. Pos 3 Krundi kasutamise sihtotstarve: Lennuvälja maa (LL) 60% ja

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa (ÄV) 40%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 3770 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 12,0 m (abs. kõrgus 53,0 m)

Krundi täisehituse protsent on 40% ning hoonestustihedus on 0,9. Juurdepääs krundile on kavandatud Roosivälja teelt (krunt pos 5) ning lennuvälja siseselt patrull- ja teenindusteelt. Juurdepääsude täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel. Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 4.4. Pos 4 Krundi kasutamise sihtotstarve: Väikeettevõtluse hoone ja -tootmise

hoone maa (ÄV) ja/või tankla ja teenindushoone maa (ÄH)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 5440 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 12,0 m (abs. kõrgus 53,0 m)

Krundi täisehituse protsent on 60% ning hoonestustihedus on 1,3. Juurdepääs krundile on kavandatud Roosivälja teelt (krunt pos 5). Mahasõidu täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel. Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 4.4. Pos 5 Krundi kasutamise sihtotstarve: Tee ja tänava maa (LT)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 0 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 0 m

Krunt on moodustatud avalikult kasutatava tänava (Roosivälja tee) tarbeks ning antakse üle Rae vallale.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 16 / 40

Igale krundile on määratud hoonestusala, mille piir kulgeb paralleelselt krundi piiriga 5 m kaugusel sellest. Erandiks on vaid kruntide pos 1, pos 2 ja pos 5 hoonestusala Suur- Sõjamäe tänava poolne piir, mis on määratud lähtuvalt riigitee kaitsevööndi piirist jäädes 10,6 – 11,5 m kaugusele krundipiirist. Lähtuvalt planeeringulahenduse kontseptsioonist võib krunte pos 2 ja 3 omavahel liita, kui ala edasisel arendamisel tekib vajadus suurema ehitisealuse pinnaga tervikkompleksi järele, mida ei ole võimalik tagada ühele krundile määratud ehitisealuse pinnaga. Juhul, kui krundid liidetakse, liituvad ka kruntidele määratud ehitisealused pinnad. Kruntide pos 2 ja 3 liitmise võimaldamiseks on kruntide omavahelisel piiril nähtud ette hoonestusala ulatus krundipiirini. Juhul, kui krunte ei liideta, tuleb vajadusel (lähtuvalt kavandatavast hoonestusest) tuleohutuse tagamiseks ja tule leviku takistamiseks rakendada kehtivatele tuleohutuseeskirjadele vastavad meetmed. Juhul, kui krunte ei liideta ning seatakse üleehitusservituut, võib nende meetmete rajamisest loobuda, kui kokkuleppel naaberkinnistu omanikuga on tagatud nõuetekohased hoonetevahelised tuleohutuskujad.

4.3 Üldised arhitektuurinõuded

Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, visuaalselt nauditav ning sobima lähipiirkonna üldise ilmega. Esinduslikum fassaad tuleb projekteerida Roosivälja tee ja Suur-Sõjamäe tänava poole.

 Hoone ±0.00: Lahendatakse vertikaalplaneeringu koostamisel. Arvestada tuleb lennujaama kõrguspiiranguga, mis on ette nähtud lennuliikluse tagamiseks.

 Katusekalle: 0-200, parapetiga. Katuseharjajooned ja hoonete põhimahud täpsustada hoonete ehitusprojektis.

 Kõrgus: Hoonete kõrgus kuni 12 m. Arvestada tuleb lennujaama kõrguspiiranguga, mis on ette nähtud lennuliikluse tagamiseks.

 Välisviimistlus: Planeeringuala läbiva Roosivälja tee ja Suur-Sõjamäe tänava poole näha ette esinduslikum fassaad ja suuremad klaasipinnad. Materjalidest võib kasutada plekki, betooni, puitu, vineeri, krohvi, keraamilist plaati. Soovitatav on välisviimistluses kasutada kahe erineva viimistlusmaterjali kombinatsiooni, mis peavad olema liigendatult vormilt ja värvitoonidelt. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada tumedaid toone. Heledamaid toone võib kasutada aktsendi andmiseks vastavalt konkreetse ettevõtte korporatiivgraafika ja kontseptsiooni nõuetele.

 Piirded: Piirete rajamine ei ole kohustuslik. Piirde rajamisel on lubatud paigaldada võrkaed kõrgusega kuni 2 m. Väravate kavandamisel tuleb arvestada, et need ei tohi avaneda tee poole. Lennuvälja julgestuspiiranguala piirdeaia kõrgus peab olema min 3 m ning see peab vastama lennundusjulgestuse käsiraamatu p.10.

 Muud nõuded: o Hoonete eskiisprojektid kooskõlastada Rae valla arhitektiga. o Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid. o Hoonete projekteerimisel järgida Eesti standardis EVS 842 „Ehitise

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ toodud põhimõtteid. o Hoonete projekteerimisel järgida Eesti standardis EVS 840 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodud põhimõtteid.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 17 / 40

4.4 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigi kõrvalmaanteelt 11290 Tallinn – Lagedi (Suur-Sõjamäe tänavalt) alguse saavalt Roosivälja teelt, mis on Roosimäe tee kaudu ühendatud Lennuradari teega. Tänu Lennuradari tee ühendusele Suur-Sõjamäe tänavaga on piirkonna teedevõrk ringistatud. Harju maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” (kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41) on nähtud ette Rail Baltic raudtee ristumine riigi kõrvalmaantee 11290 Tallinn – Lagedi teega. Tänaseks on valminud põhiprojekti, mille kohaselt on kavas riigimaantee lõigul km 6,6-7,6 ristumine Rail Baltic raudteega lahendada ca 300 m pikkuse maanteeviaduktiga. Projektis on riigimaantee asukohta Lennuradari tee ja Tallinna ringtee vahelises lõigus nihutatud tänasest veidi lõuna poole, mis aga ei mõjuta piirkonna liikluskorraldust. Riigi kõrvalmaantee 11290 Tallinn – Lagedi ja Lennuradari tee ristmik säilib samas asukohas, kuid kõrvalmaantee Lagedi-Tallinn suunale on ette nähtud eraldi vasakpöörde rada Lennuradari teele pööramiseks. Tulevikus on plaanis riigi kõrvalmaantee 11290 Tallinn – Lagedi tee rekonstrueerida 2+2 sõidurajaga maanteeks, millega seoses muutub tõenäoliselt ka kõrvalmaantee ja Roosivälja tee ristmiku lahendus. Roosivälja teele on planeeringuala ulatuses moodustatud 24 m laiune tee ja tänavamaa krunt (pos 5). Krundil asuvad olemasolev 8 m laiuse asfaltkattega sõidutee ning ühel pool teed 2,2 m laiune asfaltkattega jalgratta- ja jalgtee. Täiendavalt nähakse tänavamaale ette tehnovõrkude koridorid. Planeeringulahenduse kohaselt säilib olemasolev ristumiskoht riigi kõrvalmaanteega (km 5,024), mis on päästesündmuse korral alternatiivseks juurdepääsuks Tallinna Lennuvälja idapoolsele territooriumile ja kokkulepitud kogunemiskohaks päästetehnikale. Tavaolukorras ristumiskohta ei kasutata ning juurdepääs lennuvälja territooriumile on suletud. Detailplaneeringus moodustatud krundile pos 1 ning kruntidele pos 2 ja 3 on juurdepääs tagatud lennuvälja siseste patrull- ja teenindusteede kaudu. Kruntidele pos 2-4 on kavandatud juurdepääs planeeringuala läbivalt avalikult kasutatavalt Roosivälja teelt (krunt pos 5). Jalgrataste parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Eesti standardi EVS 843:2016 põhimõtetest. Parkimisnormatiivi arvutamisel on aluseks võetud keskuse klassi mujal tööstusettevõtte ja lao koefitsient 1/200 ja asutuste koefitsient 1/100. Jalgrataste parkimiskohtade kontrollarvutus Pos nr

Ehitise otstarve Normatiivsete parkimiskohtade arvutus

Normatiivne parkimiskohtade arv krundil

Planeeringus ettenähtud parkimiskohtade arv krundil

1 1 Lennuvälja teenindushooned (tootmishooned)

15075/200 76 76

2 Väikeettevõtluse hooned ja -tootmise hooned

8435*0,6/200 + 8435*0,4/100

59 59

3 Väikeettevõtluse hooned ja -tootmise hooned

8550*0,6/200 + 8550*0,4/100

60 60

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 18 / 40

4 Väikeettevõtluse hooned ja -tootmise hooned ja/või tankla ja teenindushoone

11700/100 117 117

Planeeringualal kokku: 312 312

Märkus: Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude ja kasutusfunktsioonide selgumisel.

Sõiduautode parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Eesti standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ sätestatud põhimõtetele. Parkimiskohtade arvutamisel on aluseks võetud linnakeskuse klassi II kuni IV töötusettevõtte ja lao koefitsient 1/250 ning asutuste koefitsient 1/90. Vähemalt 1/5 parkimiskohtadest peab olema varustatud elektriautode laadimistaristuga. Sõiduautode parkimiskohtade kontrollarvutus Pos nr

Ehitise otstarve Normatiivsete parkimiskohtade arvutus

Normatiivne parkimiskohtade arv krundil

Planeeringus ettenähtud parkimiskohtade arv krundil

1 1 Lennuvälja teenindushooned (tootmishooned)

15075/250 61 61 (sh 13

laadimistaristuga)

2 Väikeettevõtluse hooned ja -tootmise hooned

8435*0,6/250 + 8435*0,4/90

59 59 (sh 12

laadimistaristuga)

3 Väikeettevõtluse hooned ja -tootmise hooned

8550*0,6/250 + 8550*0,4/90

59 59 (sh 12

laadimistaristuga)

4 Väikeettevõtluse hooned ja -tootmise hooned ja/või tankla ja teenindushoone

11700/90 130 130 (sh 26

laadimistaristuga)

Planeeringualal kokku: 309 319 (sh 63 laadimistaristuga)

Märkus: Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude ja kasutusfunktsioonide selgumisel.

Tänava ristlõiked ja haljastuse lahendus ning kruntide juurdepääsude täpsed asukohad ja parkimislahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Teedeehituslikud ja parkimislahendused peavad vastama Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad”.

 Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

 Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).

 Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.

 Juurdepääsude projekteerimisel tuleb arvestada, et tehnovõrkude liitumispunktid ei jääks juurdepääsule. Selleks tuleb vajadusel nihutada juurdepääsu või liitumispunkte.

 Krundisisese parkimislahenduse väljatöötamisel tuleb vältida tuleb suurte lagedate avaparklate rajamist. Suured avaparklad tuleb liigendada väiksemateks, kuni 30- kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks. Parkimisalade liigendamisel haljastusega arvestatakse, et hilisem hoolduse korraldamine oleks otstarbekalt lihtne.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 19 / 40

 Hoonete ehitusprojekti(de) koostamisel tuleb välja töötada nii töötajate kui külastajate jalgrataste parkimise lahendus. Töötajate parkimine tuleb lahendada katuse all ja võimalusel eraldi lukustatavas ruumis (kas hoone mahus või eraldi rattamajana), kus on võimalik ratas kinnitada raamist. Ette tuleb näha ka võimalus elektrijalgrataste ja - tõukerataste laadimiseks. Külastajate parkimine lahendada peasissepääsu lähedal, võimalusega kinnitada ratas raamist.

4.4.1 Liiklusuuring ja selle tulemused

Planeeringuala külgneb riigi kõrvalmaanteega 11290 Tallinn – Lagedi (Suur-Sõjamäe tänavaga), millel on ristmik Roosivälja teega on juurdepääsuks planeeritud kruntidele. Planeeringumenetluse raames koostati liiklusuuring (vt detailplaneeringu lisad), milles on parema tervikpildi saamise eesmärgil käsitletud kahe samas piirkonnas koostatava planeeringu (Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP1180) ning Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP0965)) liiklusmõjusid. Töö eesmärgiks oli hinnata nii mainitud detailplaneeringute kui ka piirkonna teiste arendustega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu, analüüsida liikluse mõju riigitee ristumiskohtade läbilaskevõimele ning teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel, arvestades seejuures nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Uuringu raames teostati lähteandmete analüüs ning selgitati liiklusloenduse andmete põhjal välja olemasolevad liiklussagedused ja -situatsioon ning peamised teedevõrgu kitsaskohad. Kogutud lähteandmete baasil modelleeriti perspektiivsed tulevased liiklussagedused ja - suunad ning teostati ristmike läbilaskevõime arvutused. Uuringus koostati liikluse prognoos aastale 2045+, mille tulemuste kohaselt genereerivad planeeringu- ja lähialad hommikusel tipptunnil liiklussagedusi 555 autot tunnis ning õhtusel tipptunnil 567 autot tunnist. Seejuures moodustab kavandatava arenduse poolt genereeritav liiklus väikese osa (ligikaudu 19%) kogu uuringuala tulevasest liiklusmahust. Neid liiklussagedusi kasutati liikluse modelleerimisel aastaks 2045 ja liiklusmudeli ristmike läbilaskvusarvutuse osas teenindustasemete määramisel. Arvutustest selgus, et planeeringute realiseerumisel on 11290 Tallinn – Lagedi (Suur-Sõjamäe tänava) ja ristmik Roosivälja tee ristmiku teenindustasemeks perspektiivaastal hommikusel tipptunnil C ja õhtusel tipptunnil D, mis on täiesti aktsepteeritavad. Kokkuvõtvalt selgus läbiviidud liiklusuuringust, et planeeringuala objektid võib rajada olemasolevat ja planeeringutes ette nähtud täiendavat teedevõrku kasutades. Teedevõrgustiku läbilaskevõime on piisav alale ette nähtud planeeringute realiseerimiseks.

4.5 Haljastuse rajamise ja avaliku ruumi planeerimise

põhimõtted

4.5.1 Haljastus ja heakord

Detailplaneeringus on lähtutud põhimõttest, et haljastuse osakaal kavandatud kruntidel peab olema vähemalt 10% ning seejuures on maantee kaitsevöönd kohustuslikuks haljasalaks. Tänavahaljastus

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 20 / 40

Tänavahaljastus on puudereana ette nähtud planeeringuala läbiva tänava ühele küljele (krundile pos 4) vahetult jalgratta- ja jalgtee äärde tehnovõrkudest vabale maa-alale. Kõrghaljastuse kavandamine ka teisele poole teed, et tekiks puudeallee, ei ole tulenevalt tehnovõrkude paiknemisest võimalik. Küll aga on sõidutee ja krundipiiri vahele kavandatud haljasala (muru). Tänavamaale planeeritud haljasaladel on soovitatav kasutada kodumaiseid liike, et moodustuksid loodusliku ilmega haljastud. Arvestada tuleb seejuures lennujaama lähedusega ning leida sobivad puud, mille viljad ei meelitaks oma kohale linde. Krundisisene haljastus Planeeringulahenduses on kavandatud ehitusõigusega kruntidel haljastuse osakaaluks 10%. Riigimaantee äärsete kruntide (krundid pos 2 ja 4) teekaitsevööndisse jääv krundiosa on nähtud ette kõrghaljastusega haljasalaks. Krundisisene haljastus lahendatakse konkreetse hoone projekteerimisel. Hoonete projekteerimisel on soovitav krundisisesele alale projekteerida nii kõrg- kui ka madalhaljastust. Mitmerindeline haljastus aitab leevendada müra ja toimib efektiivselt saaste vähendajana. Soojussaarte efekti vähendamiseks on sobilik suuremõõtmelised asfaltkattega laadimis- ja/või parkimisalad liigendada puittaimedega. Mõju suurendamiseks tuleks viia looduslike ja tehislike pindade hulk võrdsesse osakaalu. Peale haljastuse on oluline kasutada ka vee- elemente ja säästlike sademevee lahendusi, millel on aurumise korral niisutav ja jahutav toime. Haljastuse projekteerimisel on soovitatav täiendavalt kaaluda ka katuse- või vertikaalhaljastuse kasutamist (eelkõige hoonete lõunaküljel), et takistada päikesevalgusel otse fassaadile paistmast ning seeläbi alandada fassaadi temperatuure ning vähendada soojussaare efekti. Olemasoleva kõrghaljastuse puhul tuleks väheväärtuslike liikide likvideerimisel ja ala edasisel arengul kindlasti säilitada perimeeterhaljastus, täiendada puistu koosseisu pikemaealiste ja haigustele vastupidavate puudega ning istutatud puid ka järjepidevalt hooldada. Juurde istutamiseks ning isetekkeliste puude asendamiseks sobivad antud piirkonda harilik vaher, pärnad, künnapuu, hobukastanite liigid, arukask ja tema kultivarid. Okaspuudest sobib alal kasutada euroopa-, siberi- ja eurojaapani lehist, musta mändi ning ka torkavat kuuske. Põõsaistutustena kasutada erineva kõrgusega põõsaste rühmi nagu sirelid, ebajasmiinid, kuslapuud, enelad, kontpuud, lodjapuud. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Ehitusprojektis koostada haljastuse lahendus arvestades, et iga 1000 m² kohta tuleb ette näha 1 puu, mille täiskasvamiskõrguseks on 10 m. Lisaks tuleb arvestada seejuures lennuvälja piirangupindadega.

 Uushaljastuse rajamisel tuleb kasutada väärtuslikke ja pikaealisi liike, mis pole õhusaaste suhtes väga tundlikud ja on võimalusel piirkonnas juba esindatud. Samuti tuleb uushaljastuse kavandamisel arvestada pinnasest tingitud kasvutingimustega.

 Haljastuse lahendus kooskõlastada Aktsiaseltsiga Tallinna Lennujaam ja Transpordiameti lennundusvaldkonnaga.

 Raietegevuse teostamisel tuleb arvestada pesitsusrahu perioodiga (15.04 – 30.06).

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 21 / 40

 Kui metsakuklaste pesakuhilate läheduses toimub ehitus, tuleb ehituse ajaks kasvualad ja pesakuhilad ümbritseda ajutiste piirdeaedadega.

 Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 nõuetele.

 Säilitatavatele puudele tagada ehituse ajaks kaitsemeetmed ja mitte töötada juurestiku kaitsevööndis raskemehaanikaga.

4.5.2 Müra ja õhukvaliteet

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik (Transpordiamet) on planeeringu koostamise korraldajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Planeeringu elluviimisel ja kavandatud hoonete kasutamisel tuleb tagada õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ nõuetele Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Hoonete projekteerimisel arvestada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kirjeldatud nõuetega ning rakendada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ meetmeid.

 Hoonete projekteerimisel arvestada, et juhul kui kavandatav tegevus võib kaasa tuua Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt olulise mürahäiringu, peab ehitusdokumentatsioon sisaldama mürahinnangut. Krundilt lähtuv müra ei tohi ületada kehtestatud normtasemeid.

 Hoonetele paigaldatavate tehnoseadmete müratasemete müra ei tohi ületada Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müratasemeid. Mürahäiringute ennetamiseks tuleb põhjalikult planeerida seadmete paigutust teiste hoonete suhtes. Seadmete tehnoloogiline lahendus peab teostuma selliselt, et häiriv müra ei leviks hoone konstruktsioonide kaudu või muul viisil hoone siseruumidesse või ümberkaudsete hoonete ja kinnistuteni.

 Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada selliselt, et nende poolt tekitatav vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002. a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele. Samuti peavad käesoleva seaduse kehtestatud piirväärtustele vastama ehitustegevusega kaasnevad vibratsioonitasemed.

4.5.3 Radoon

Eesti Geoloogiakeskuse poolt läbi viidud radoonisisalduse kaardistamisele kuulub Rae valla põhjaosa (osaliselt Rae, Soodevahe, Ülejõe, Kopli küla ja Lagedi alevik) kõrge (50 – 100 kBq/m3) radooniriskiga alade loetellu, kus majade siseõhus esineb sageli kõrge radooni kontsentratsioon. Sellest tulenevalt viidi planeeringualal Radoonitõrjekeskuse (Tulelaev OÜ)

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 22 / 40

poolt läbi radooni sisalduse mõõtmine pinnaseõhus, mille raport on lisatud detailplaneeringule. Kuna planeeritavast kinnistust moodustavad hetkel üle poole kõvakattega platsid, siis on kokkuleppel Rae Vallavalitsusega teostatud mõõtmised neil aladel (kokku kuues mõõtepunktis), kus see on olnud võimalik. Täpsete radooniohje meetmete rakendamise vajaduse selgitamiseks tuleb ehitusprojekti koostamisel teostada radooni sisalduse mõõtmised pinnaseõhust konkreetsete hoonete asukohtades. Uuringu tulemusel selgus, et valdavas osa uuringupunktidest on tegemist kõrge radoonisisaldusega pinnasega (maksimaalselt kuni 80 kBq/m³). Nõuded ehitusprojekti koostamiseks, ehitamiseks ja monitoorimiseks:

 Selgitada välja täpne radooniohje meetmete rakendamise vajadus viies läbi radooni sisalduse mõõtmised pinnaseõhust konkreetsete hoonete asukohtades.

 Hoonete projekteerimisel arvestada, et siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

 Hoonete ehitamisel on vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, tarindite radoonikindlad lahendused (hermeetilised esimese korruse tarindid (radoonitõkkekile) ja alt ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon (radoonikaevud)) ja nõuetekohased ventilatsiooni lahendused. Soovitatav tihendada ja hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe.

4.5.4 Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel juhinduda jäätmeseadusest, Rae valla jäätmehoolduseeskirjast ja teistest asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetest. Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Rae valla haldusterritooriumil. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on vastav keskkonnakaitseluba. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Hoonevälised prügikonteinerid tuleb paigaldada krundi varjatumale alale või visuaalse häiringu tõkestamiseks varjestada.

 Hoonete projekteerimisel täpsustada segaolme- ja muude liigiti kogutavate jäätmete kogumiskonteinerite asukoht oma krundil kas hooneväliselt või hoonesiseses jäätmeruumis. Kui konteinerite asukoht kavandatakse lähemale kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus.

 Kuni 1100-liitrised (k.a) väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (nt betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 4 m. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse vahemaa jäätmekäitluslepinguga.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 23 / 40

 Suuremad kui 1100-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (nt betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

 Süvakogumismahuti tühjendamiseks peab olema jäätmeveokiga juurdepääs vähemalt 3 m kauguselt. Jäätmeveoki peatumiskoha ja süvakogumismahuti vahel ei tohi olla liiklusvahendeid või muidu takistusi.

 Juurdepääsuteed jäätmemahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Juurdepääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja nende kohal peab takistusevaba ruumi olema vähemalt 4,5 m kõrguseni (süvakogumismahutite korral vähemalt 8 m). Juurdepääsuteed ei tohi olla libedad ja nende kalle ei tohi ületada 1:10.

 Ehitusloa eskiisprojektis tuleb esitada „Rae valla jäätmehoolduseeskirja“ § 31 lg 2 punktides 1-4 nõutud informatsioon.

4.6 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademeveed hoonetest ja naaberkruntidelt eemale sademeveekanalisatsiooni. Kõvakattega krundiosal kogutakse sademeveed restkaevudesse. Kruntidel puhastamist vajavad sademeveed puhastatakse krundite piires lokaalsetes puhastites (liivapüüdjad + õlipüüdjad). Haljastatud krundiosadele sattunud sademeveed immutatakse pinnasesse. Nii vertikaalplaneerimise kui sademevee ärajuhtimise lõplik lahendus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis, vt ka peatükk 5.1.4. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist naaberkinnistutele.

 Sademevee käitlemisel eelistada võimalusel looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides seejuures sademevee reostumist.

 Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda kehtivast Eesti standardist EVS 843 „Linnatänavad”

 Kruntidel puhastamist vajavad sademeveed puhastada krundite piires lokaalsetes puhastites (liivapüüdjad + õlipüüdjad).

 Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži- ja sademeveesüsteemi toimimine.

4.7 Tuleohutusnõuded

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt tuleohutuse seadusele, siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti standardile EVS 812-7:2018 (Ehitise tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded). Lahenduse koostamisel on arvestatud nõudega, et hoonete vahelised kujad peavad olema vähemalt 8 meetrit. Päästeautode juurdepääs planeeritud kruntidele on tagatud avalikult kasutatavatelt teedelt. Välise tuletõrjeveevarustuse lahenduse selgitus on esitatud seletuskirja punktis 5.1.2.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 24 / 40

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Tule leviku takistamiseks projekteerida hooned TP-1 tuleohutusklassile vastavad. Madalama tuleohuklassi rakendamine on võimalik juhul kui detailplaneeringu elluviimisel ei realiseerita maksimaalset ehitusõigust või kui hoone kasutusfunktsioon ja kujad võimaldavad madalamat tulepüsivusklassi.

 Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega, arvestades Eesti standardis EVS 812- 7:2018 toodud nõudeid. Vajadusel arvestada ka päästetehnika ligipääsuga ümber hoone. (EVS 812-7:2018 p 14.1.7).

 Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standarditega EVS 812-4 „Tööstus - ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“ ja EVS 812-6 „Ehitise tuleohutus osa 6 Tuletõrje veevarustus“.

5 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED

Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:

 Eesti Standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

 Eesti Standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

 Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad

 Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrahoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

Detailplaneeringu veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahendus on koostatud vastavalt AS ELVESO poolt 27.03.2023 kirjaga nr 4-11/455-1 väljastatud tehnilised tingimustele nr VK-TT 027.

5.1.1 Veevarustus

Olemasolev olukord Planeeringuala läbiva Roosivälja tee ääres paikneb AS’ile ELVESO kuuluv veetoru De160 ning Suur-Sõjamäe tänava ääres AS’ile ELVESO kuuluv veetoru De250. Planeeritud veevarustuse üldpõhimõtted Krundile pos 1 on kokkuleppel ASga ELVESO (16.12.2024 e-kiri) planeeritud liitumine ühisveevärgiga Suur-Sõjamäe tänava ääres paiknevast AS’ile ELVESO kuuluvast veetorust De250. Krundile on planeeritud veetorustik De63. Kruntidele pos 2 - 4 planeeritud liitumine ühisveevärgiga vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele ÜPV-1 piirkonnas ehk olemasoleva ringistatud veetoruga De160 Roosivälja teel. AS ELVESO poolt on vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele lubatud majandusvee tarbimine kuni 8,4 m3/d ning tagatud on ühele krundile ühisveevärgist võetava vee hetkekoormus kuni 2,5 l/s. Planeeringuala ööpäevane arvutuslik majandus-joogivee maksimaalne kogus on: Q=8,4 m3/d, q=5 l/s.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 25 / 40

Planeeringuala kruntide orienteeruvad veetarbimised on piiratud ning veetarbimine on jagatud nende vahel võrdselt:

 Krunt pos 1 – Q=2,1 m3/d

 Krundid pos 2 – 4 - Q=2,1 m3/d kokku 3 x 2,1 m3/d = 6,3 m3/d.

Kavandatud kruntide veekogused täpsustuvad projekteerimise etapis. Igale krundile on liitumiseks ühisveevärgiga kavandatud liitumispunkt (kummikiilsiiber) krundi piirist 1-2 m kaugusele avalikult kasutatavale tee maa-alale. Planeeritud liitumispunktide läbimõõt on min De63, mis tagab tuletõrje mahutite täitmise veevajadused. Liitumispunktide läbimõõdud täpsustatakse projekteerimise etapis. Krundile pos 1 on kavandatud liitumispunkt Roosivälja tee äärde tänavamaale. Sealt edasi on planeeritud ca 162 m pikkune veevarustusetorustik läbi krundi pos 3. Krundi pos 1 siseselt tuleb arvestada rõhutõstepumpla vajadusega. Torustikud ja armatuur

 Planeeritud veetorud paigaldatakse veevarustuse survetorudest PE PN10.

 Veetoru paigaldatakse minimaalselt 1,8 m sügavusele maapinnast.

 Plasttorud peavad vastama standardile EVS-EN12201.

 Plastmassist survetorude käsitsemine, transport ja ladustamine vastavalt RIL77 p.2 „Torud ja toruliitmikud ja kanalisatsioonikaevud“ nõuetele.

5.1.2 Tuletõrjeveevarustus

Veevajadus ehitiste väliseks tulekustutuseks on kuni 30 l/s 3 tunni jooksul. Tulekahju puhkemisel mistahes hoone osas peab päästemeeskonna sisenemistee olema lähimast veevõtukohast (hüdrandist ja/või tuletõrjeveemahutist) mitte kaugemal kui 100 m. Seejuures tuleb arvestada, et tuletõrjeveevõtukoha kaugust arvestatakse hüdrandist mööda päästetehnikaga läbitavat teed kuni hoone sissepääsuni. Projekteerimise etapis tuleb täpsustada välistuletõrjevee jaoks vajalik vooluhulk ning hoonete sisetuletõrjevee ja sprinklersüsteemi vajadus. Väline tuletõrjeveevarustus on lahendatud Roosivälja tee äärse olemasoleva ringistatud De160 veetorustiku baasil, milles on võrguvaldaja poolt üldjuhul garanteeritud vooluhulk 10 l/s tuletõrjevee tarbeks, ning Sõjamäe tee äärse olemasoleva ringistatud De250 veetorustiku baasil. Roosivälja teel on olemasolev veevõtukoht (hüdrant) kruntide pos 3 ja pos 4 piirkonnas. Täiendav veevõtukoht (hüdrant) on planeeritud Roosivälja teele krundi pos 2 lähedusse. Tuletõrje hüdrandid asuvad olemasoleval ringistatud veetorustikul De160 ja paiknevad kuni 100 m kaugusel kruntide pos 2 … pos 4 perspektiivsetest tuletõrje sissepääsudest. Krundile pos 1 on tagatud veevajadus (30 l/s) ehitiste väliseks tulekustutuseks Suur-Sõjamäe tee ääres olemasolevast ringistatud veetorustikust De250 ja veevõtukohast (hüdrandist), kuna olemasolevast või planeeritud hüdrandist Roosivälja tee ääres ei ole see võimalik. Kui välistuletõrjevee jaoks vajalik vooluhulk ei ole planeeritud veevarustuse ühisvõrgust tagatud, tuleb vajadusel kruntidele pos 2, pos 3 ja pos 4 kavandada täiendav

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 26 / 40

tuletõrjeveemahuti või rajada kruntide siseselt piirkonna tuletõrjemahutid koos kuivhüdrantide süsteemiga või tuletõrje pumplaga. Projekteerimise etapis tuleb täpsustada:

 kolmele krundile ühise piirkonnamahuti rajamise otstarbekus või arvestada igale krundile oma tuletõrjemahuti rajamise vajadusega;

 ÜVK võrgus garanteeritud vooluhulk ja Roosivälja tee äärde planeeritud hüdrandi vajadus;

 kuivhüdrantide ja survestamata (tuletõrjeauto poolt survestatava) veetorustiku vajadus ja võimalus.

5.1.3 Reoveekanalisatsioon

Olemasolev olukord Planeeringuala läbiva Roosivälja tee ääres paikneb AS’ile ELVESO kuuluv reovee toru De200. Piirkonna kanalisatsioonisüsteem töötab lahkvoolsena. Planeeritud reoveekanalisatsiooni üldpõhimõtted Planeeringualal moodustatavate kruntide ühendamine ühisreoveesüsteemiga on vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele võimalik ÜPV-1 piirkonnas ehk reoveed on planeeritud suunata olemasolevasse reovee torusse De200 Roosivälja tee ja Laanemetsa tee ristmikul. AS ELVESO poolt on vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele lubatud ühisreoveesüsteemi suunata reovett kuni 8,4 m3/d. Planeeringualalt on ette nähtud suunata reoveesüsteemi ööpäevane arvutuslik kogus Q=8,4 m3/d ning maksimaalne vooluhulk q=10 l/s. Planeeringuala kruntide orienteeruvad reovee kogused on jagatud nende vahel võrdselt:

 Krundid pos 1 … pos 4 (Q=2,1 m3/d) kokku 4 x 2,1 m3/d = 8,4 m3/d.

Kavandatud kruntide reoveekogused täpsustuvad projekteerimise etapis. Planeeringuala reoveed kogutakse kokku ning suunatakse planeeritud isevoolsete torustike (De200 või De160) kaudu olemasolevasse reoveetorustiku De200 ja selle kaudu edasi Laanemetsa tee ääres asuvasse piirkonna reoveepumplasse. Igale krundile on liitumiseks ühisreoveesüsteemiga kavandatud liitumispunkt krundi piirist 1-2 m kaugusele avalikult kasutatavale tee maa-alale. Projekteerimise etapis tuleb täpsustada planeeritud reovee toru läbimõõt ja reoveetorustiku ühenduskoht. Planeeringuala ühendamine ühiskanalisatsiooniga on võimalik pärast eelvooluks oleva reoveepumpla (asub Suur-Sõjamäe 41 kinnistul) ümber ehitamist betoonist, mitmekambriliseks, hoonega, maa-aluste betoonist avariimahutitega ning kuivasetusega 35 l/s võimsusega pumpadega reoveepumplaks. Kanalisatsioonitorude ja -kaevude materjalid ning paigaldus

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 27 / 40

 Rajatavad isevoolsed reovee kanalisatsioonitorud ehitada PVC või PP reovee kanalisatsioonitorudest tugevusklass SN8 ja sademeveetorud PP või PE sademevee kanalisatsioonitotudest mis vastavad Euroopa Standardile EN1401.

 Plastmassist isevoolsed kanalisatsioonitorud peavad vastama RIL77 p.2 „Torud ja toruliitmikud ja kanalisatsioonikaevud“ nõuetele.

 Toru materjal peab vastama standardile EN 13476-3.

 Vaatluskaevudena kasutada tehases valmistatud reovee ja sademevee kanalisatsioonikaevusid PE või PP.

 Kaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2, kaevu tõusu- ja teleskooptoru min rõngasjäikus SN2 kN/m².Kaevuluugid peavad olema malmist ja vastama standardile EVS-EN 124.

 Ehitustehnilised tööd teostada vastavalt RIL 77 ja KT-02 viimaste väljaannete nõuetele ning valmistajatehase poolsetele soovitustele torude, ühenduste ja seadmete paigaldamiseks.

5.1.4 Sademeveekanalisatsioon

Olemasolev olukord Sademevee eesvooludeks on piirkonna olemasolevad kraavid:

 Eesvool 1 - Lennujaama peakraav (Kasemetsa kraav), mis suubub Soodevahe peakraavi;

 Eesvool 2 - Olemasolevad teemaa kraavid (Roosivälja ja Roosimäe tee ääres), mis suubuvad Soodevahe peakraavi.

Planeeritud sademeveekanalisatsiooni üldpõhimõtted Planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendus on väljatöötatud vastavalt AS ELVESO tehnilistele tingimustele, mille kohaselt tuleb kinnistult ära juhitava sademevee vooluhulka piirata De110 isevoolse torustiku läbilaskevõimega. Olemasoleva teemaa kraavi ca 66 m pikkune lõik alates KV-1-st olemasoleva De315 truubini (k.m. 39.05) on planeeritud süvendada. Igale krundile on kavandatud liitumispunkt sademeveesüsteemiga krundi piirist 1-2 m kaugusele. Kruntidelt ärajuhitava sademevee väljavoolu on planeeritud (krundi siseselt) piirata De 110 isevoolse torustikuga toru kalle i=0.02, mille läbilaskevõime moodustab 10 l/s. Sademevee vooluhulgad tuleb täpsustada järgmises projekteerimise etapis. Enne eelvoolu juhtimist puhastatakse platsidel kogutav sademevesi liiva- ja I klassi õlipüüdjates. Kanaliseeritav arvutuslik sademevee vooluhulk on arvutatud vastavalt EVS 848:2021, arvestatud periood 3a, kokkuvooluaeg 15 min, intensiivsus 163,7 L/s/ha. Kinnistutel pos 1, 2 , 3 ja 4 (kõvakatega pindala kokku 4.24 ha) on q=~620l/s. Haljasaladel (orienteeruvalt 10% krundi pinnast) immutatakse sademeveed koha peal. Enne eesvoolu suunamist sademeveed akumuleeritakse. Eesvoolu (Eesvool 1 ja/või Eesvool 2) on planeeritud suunata osaliselt piiratud vooluhulk, kokku ca 4x10=40 l/s. Igalt krundilt väljuv vooluhulk on orienteeruvalt 10 l/s ning planeeritud sademevee liitumispunkt on De200.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 28 / 40

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Sademeevee kogused ja piiratud sademevee ärajuhtimise lahendused täpsustatakse järgmises projekteerimise staadiumis. Kanalisatsioonitorude ja -kaevude materjalid ning paigaldus

 Rajatavad isevoolsed reovee kanalisatsioonitorud ehitada PVC või PP reovee kanalisatsioonitorudest tugevusklass SN8 ja sademeveetorud PP või PE sademevee kanalisatsioonitotudest mis vastavad Euroopa Standardile EN1401.

 Plastmassist isevoolsed kanalisatsioonitorud peavad vastama RIL77 p.2 „Torud ja toruliitmikud ja kanalisatsioonikaevud“ nõuetele.

 Toru materjal peab vastama standardile EN 13476-3.

 Vaatluskaevudena kasutada tehases valmistatud reovee ja sademevee kanalisatsioonikaevusid PE või PP.

 Kaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2, kaevu tõusu- ja teleskooptoru min rõngasjäikus SN2 kN/m². Kaevuluugid peavad olema malmist ja vastama standardile EVS-EN 124.

 Ehitustehnilised tööd teostada vastavalt RIL 77 ja KT-02 viimaste väljaannete nõuetele ning valmistajatehase poolsetele soovitustele torude, ühenduste ja seadmete paigaldamiseks.

5.2 Elektrivarustus

Detailplaneeringu elektrivarustuse lahenduseks on planeeringuala piires kaks alternatiivset lahendust – ühendus kas Elektrilevi OÜ’le või AS’le Tallinna Lennujaam kuuluva elektrivõrguga. AS Tallinna Lennujaam on elektrituruseaduse mõistes elektri võrguettevõte. Vastavalt suletud jaotusvõrgu regulatsioonidele on lennujaamal õigus nendel aladel elektrienergiat edastada. Elektrituruseaduse § 3 p 222 kohaselt on suletud jaotusvõrk selline jaotusvõrk, mille kaudu edastatakse elektrienergiat geograafiliselt piiratud tootmiskoha, ärirajatise või ühisteenuste koha piires seal asuvatele äritarbijatele, kelle tegevus või tootmisprotsess on tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel omavahel ühendatud, või mille kaudu edastatakse elektrienergiat peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale, kes seda võrku haldab, või nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjale. Esimese alternatiivi lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 17.02.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 439553. Planeeringuala madalpinge tarbijate elektrivarustus on ette nähtud kahe uue 10/0.4kV komplektalajaama (trafod kuni 2x1600kVA) baasil. Elektrikoormuse tabel

Pos nr.

Nimetus Arvutuslik elektrikoormus,

Pa/Ia (kW/A) Planeeritud liitumine

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 29 / 40

Planeeritud

alajaama nr 1

baasil

Planeeritud alajaama nr 2

baasil

1 Äri- või tootmishoone 800 /1250 Liitumine alajaama

madalpinge seadmes

2 Äri- või tootmishoone 500 /400+400 Liitumiskilp kinnistu

piiril

3 Äri- või tootmishoone 500 /400+400 Liitumiskilp kinnistu

piiril

4 Äri- või tootmishoone 600 /1000 Liitumine alajaama

madalpinge seadmes

Planeeringuala tarbijad kokku alajaamade kaupa (koos

eriaegsusega) 1400 /2200 800 /1250

Planeeringuala tarbijad kokku (koos eriaegsusega)

2000 /3200

Planeeritud alajaamade toide on ette nähtud 10 kV maakaabelliiniga sisselõikega "Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala" detailplaneeringu (K-Projekt AS töö 18010) mahus rajatavasse keskpinge maakaablisse, mis saab alguse Loo 110/35/10 piirkonnaalajaamast. Elektrienergia saamiseks tuleb kehtestatud detailplaneeringu olemasolul Elektrilevi OÜ-le esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Teise alternatiivina on võimalik kruntide pos 1 – 3 elektrivarustus tagada AS Tallinna Lennujaam toitevõrgu baasil. Krundi pos 4 elektrivarustus tagatakse jätkuvalt Elektrilevi OÜ’le kuuluvast elektrivõrgust. AS Tallinna Lennujaam planeeritud madalpinge tarbijate elektrivarustus on ette nähtud uue 10/0.4kV komplektalajaama (trafod kuni 2x1600kVA) baasil. Uue alajaama toide on ette nähtud 10 kV maakaabelliiniga alajaamast nr 3. Elektrikoormuse tabel

Pos nr.

Nimetus

Arvutuslik elektrikoormus,

Pa/Ia (kW/A)

planeeritud alajaama baasil

Planeeritud liitumine

1 Äri- või tootmishoone 800 /630+630 Liitumiskilp kinnistu piiril

2 Äri- või tootmishoone 500 /400+400 Liitumiskilp kinnistu piiril

3 Äri- või tootmishoone 500 /400+400 Liitumiskilp kinnistu piiril

Krundid pos 1…3 kokku (koos eriaegsusega)

1400 /2200

Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Kruntide elektrivarustuseks on kruntide piirile ette nähtud 0.4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid, mis peavad olema alati vabalt teenindatavad. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritud liitumiskilpide asukohad täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel arvestades seejuures ka hoonete arhitektuuriga. Konkreetsete hoonete elektrivarustuse ja 10/0.4 kV alajaamade ehitusprojektide koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 30 / 40

5.2.1 Roheenergia tootmise võimalused

Planeeringulahenduses nähakse ette planeeringuala hoonestusele võimalus ka päikesepaneelide lisamiseks. Eelistada tuleb asukohtadena eeskätt hoonete katuseid ja seinu. Maapinnale võib päikesepaneele paigutada erandkorras. Teede ja lennuraja läheduses tuleb päikesepaneelid paigutada nii, et nendelt peegelduv valgus ei häiriks maantee- ega lennuliiklust. Peegelduse vältimiseks on võimalik paneelide pind katta matistava kihiga või kasutada struktureeritud pinnaga paneele.

5.3 Sidevarustus

Detailplaneeringu sidevarustuse lahendus on planeeringuala piires välja töötatud operaatorineutraalsena ning see võimaldab liitumist erinevate sideoperaatoritega. Väljatöötatud lahendus on põhimõtteline ning konkreetsete hoonete sidekaablite maht ja ühendus põhivõrguga täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel sidevõrgu operaatori tehniliste tingimuste alusel. Ühe võimalusena on detailplaneeringu sidevarustuse lahenduse aluseks võetud Telia Eesti AS poolt 13.02.2023 väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37667503, mille kohaselt on võimalik planeeringuala sidekanalisatsioon ühendada teisel pool Suur-Sõjamäe tänavat paikneva Telia sidekanalisatsiooni põhitrassiga. Riigiteega ristumisel tuleb sidekanalisatsioon rajada kinnisel meetodil. Uus sidekanalisatsioon ehitatakse minimaalselt kaheavalisena 100mm läbimõõduga plasttorudest. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid. Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m ning väljaspool sõiduteed 0,7 m maapinnast. Igale krundile on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Telia Eesti AS siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja Telia Eesti AS poolt väljastatud tööloa alusel. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:

 Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;

 Telia Eesti AS dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“;

 Telia Eesti AS dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.“;

 Telia Eesti AS dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“.

5.4 Gaasivarustus

Detailplaneeringu gaasivarustuse lahenduse aluseks on Energate OÜ poolt 03.04.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr T–625.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 31 / 40

Planeeringuala läbiva Roosivälja tee ääres asub olemasolev B-kategooria gaasi jaotustorustik maksimaalse töörõhuga MOP≤ 5 bar. Planeeringuala on ette nähtud liita gaasivõrguga. Planeeringuala gaasiga varustamiseks on planeeritud ehitada olemasolevast B-kategooria gaasi jaotustorustikust lähtuvad uued B-kategooria gaasi tarnetorustikud maksimaalse töörõhuga MOP=5,0 bar. Uued tarnetorud on planeeritud maa-alused ning ette nähtud paigaldada transpordimaa krundile (pos 5). Tarnetorude läbimõõdud tuleb määrata ehitusprojekti koostamisel, kui on täpsemalt teada planeeritavate kruntide gaasivooluhulgad. Liitumised on ette nähtud vaid planeeritavatele kruntidele, täiendavaid hargnemisi ja väljavõtteid teistele kinnistutele ja tarbijatele kavandatud ei ole. Planeeritavate kruntide liitumispunktid on kavandatud krundipiiridele ning need on varustatud sulgeseadmetega (maakraanidega). Gaasirõhu redutseerimine on ette nähtud teostada krundisiseselt. Hoonete siseosa projekteerida maksimaalse töörõhule 0,1 bar ning sisestustele projekteerida täiendavad sulgeseadmed. Gaasipaigaldise projekteerimisel arvestada võimalusel FIORENTINI tüüpi gaasiarvesti paigaldamisega hoones asuvale gaasitorustikule. Gaasiarvesti asukoht kooskõlastada eelnevalt Energate OÜ-ga.

5.5 Soojusvarustus

Kuna planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas, tuleb kavandatavate hoonete soojusvarustus tagada lokaalsete lahendustega. Lokaalsete soojavarustuse lahenduste puhul on soovitav kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid nagu raskeõlid ja kivisüsi. Kavandatavate hoonete soojusvarustus on võimalik lahendada:

 Gaasikatlamajade baasil läbi projekteeritavate soojussõlmede: o Kruntide gaasiga varustamiseks on detailplaneeringus kavandatud gaasivõrk

liitumispunktidega krundipiiridel (vt ka punkt 5.4 Gaasivarustus). o Gaasikatlamajade puhul tuleb jälgida majandus- ja taristuministri 03.07.2015

määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 44-461 toodud nõudeid gaasiseadme paigaldamisele, korrashoiule ja põlemisgaaside eemaldamisele.

o Tähelepanu tuleb pöörata ka põlemisgaaside eemaldamiseks vajalike korstnate sobivusele hoone arhitektuurse lahendusega.

 Maasoojussüsteemide (horisontaalse või vertikaalse) baasil: o Horisontaalsete maasoojussüsteemide puhul tuleb arvestada, et vajaliku

energiakoguse ammutamiseks on vajalik piisavalt suure vaba krundipinna olemasolu.

o Horisontaalne maasoojussüsteem peab asuma vähemalt 2 m kaugusel kinnistu piirist, 2 m kaugusel puu vertikaalprojektsioonist ning ei või asuda kõvakattega ala (tee, parkla) või hoone all.

o Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt ei ole kruntidele mõistlik kavandada horisontaalset maasoojussüsteemi ning eelistatud on vertikaalne maasoojussüsteem.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 32 / 40

o Vertikaalse maasoojussüsteemi puurauke on võimalik rajada nii krundi haljasaladele või hoone konstruktsioonidega (vundamendivaiadega) koos.

o Vertikaalse maasoojussüsteemi puurauke ei ole otstarbekas rajada tihedas kasutuses alade (laadimis- ja parkimisalad, juurdepääsuteed) alla.

o Hoone siseste maasoojussüsteemide (energiavaiad) kavandamisel tuleb vastavat pädevust omavalt insenerilt võtta seisukoht hoone kandekonstruktsioonide püsivuse säilimisest.

o Kuna vertikaalse maasoojussüsteemi puuraugust veevõttu ei toimu, st tegemist on kinnise soojussüsteemi puurauguga, siis ei kohaldu sellisele puurkaevule ka veeseaduse § 151 ja § 154 kohased sanitaarkaitseala või hooldusala nõuded.

o Soojuspuuraukude rajamisel tuleb samuti lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 nõuetest. Kinnise soojussüsteemi puuraugu soojuskontuuris võib kasutada üksnes keskkonnale ohutut soojuskandevedelikku ning kasutatava soojuskandevedeliku kohta peab olema ohutuskaart. Soojuskontuuris ei ole lubatud kasutada etüleenglükooli.

o Puuraukude rajamisel on väga oluline tagada korralik tamponaaž, et hoida ära manteltoru taha jäänud tühemike või vett juhtiva pinnase kaudu maapinnalt pärinevate saateainete sattumine sügavamatesse põhjaveekihtidesse.

 Õhksoojuspumpade (eelistatult õhk-vesi soojuspumpade) baasil: o Hoonetele paigaldatavate tehnoseadmete (sh soojuspumpade) müra ei tohi

ületada Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 sätestatud müratasemeid. Mürahäiringute ennetamiseks tuleb põhjalikult planeerida seadmete paigutust teiste hoonete suhtes. Seadmete tehnoloogiline lahendus peab teostuma selliselt, et häiriv müra ei leviks hoone konstruktsioonide kaudu või muul viisil hoone siseruumidesse või ümberkaudsete hooneteni/kinnistuteni.

o Õhksoojuspumpade välisagregaate ei ole soovitatav paigutada hoone tee poolsele esifassaadile ja selle äärde, vastasel juhul tuleb tagada nende varjestamine. Samuti ei ole lubatud neid paigutada eraomandis olevale kõrvalkinnistule lähemale kui 2 m.

Kavandatavate hoonete lõplik soojusvarustuse lahendus selgub ehitusprojekti koostamisel. Lubatud on kasutada erinevate kütteviiside kombinatsioone.

5.6 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

tehnovõrkude osas

Üldised nõuded:

 Ehitusprojektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatelt tehnilised tingimused ja projektid kooskõlastada võrguvaldajatega.

 Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

Veevarustus ja kanalisatsioon:

 Elektrivarustus:

 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt;

 Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Valgustus, sh tänavavalgustus:

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 33 / 40

 Tänavavalgustuse ehitusprojekt koostamiseks taotleda Rae Vallavalitsuselt tehnilised tingimused;

 Vältida ebavajalikku ja liigset valgustust;

 Valgusvoog peab olema suunatud valgustamist vajavale objektile ehk tuleb vältida valguse hajumist, nt valgustite suunamine territooriumi keskosa suunas, mitte keskelt väljapoole;

 Ülesse suunatud valgusvoog tuleb viia miinimumini – paigaldada „lambivarjud”, mis suunavad valguse horisontaaltasandist allapoole, eelistatult väiksema kui 70 kraadise nurga all;

 Laternapostid peavad olema võimalikult madalad;

 Eelistada säästlikke valgusteid, siis annavad parema spektraaljaotusega valguse. Sellisel juhul on tagatud parem nähtavus juba madalamate valgustuse näitajate juures.

Sidevarustus:

 Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele.

 Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitisekaitsevööndi ulatus kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

 Sideehitise kaitsevööndis on sideehitiseomaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemis luba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutseaega Telia Ehitajate Portaalis.

Täiendavalt pöörata tähelepanu ka nõuetele seletuskirja teiste peatükkide all.

5.7 Kavandatud kitsendused ja servituutide vajaduse määramine

Planeeringualal asub ja sellele ulatub nii olemasolevatest kui ka planeeritud tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid. Detailplaneeringu joonisel DP-4 Põhijoonis on kajastatud graafiliselt ja kruntide kasutamise tingimuste tabelis kirjeldatud määratud servituutide ja kitsenduste vajadusi. Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks, mis on vaja seada tehnovõrkude kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja kasutamise tagamiseks. Servituutide ulatust võib ehitusprojektis täpsustada.

6 KESKKONNATINGIMUSED

Detailplaneeringu algatamisel viidi Rae Vallavalitsuse poolt läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (vt menetlusdokumendid Rae Vallavalitsuse 24.01.2023 korralduse nr 173 lisa 2). Hinnangu kohaselt ei ole kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist arvestades alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (s.h pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist). Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi ning kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu,

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 34 / 40

kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale keskkonnale ei ole teadaoleva info põhjal oluline ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Sellest tulenvalt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt detailplaneeringu koostamise käigus. Hinnangust tulenevalt on detailplaneeringu koostamise, projekteerimise ja ehitustegevuse käigus vajalikud järgmised keskkonnakaitselised tegevused:

1. Detailplaneeringu raames teostatavad uuringud on toodud käesoleva detailplaneeringu algatamise lisa 1 punktis 8. täidetud, vt seletuskirja punkte 3.6; 4.4.1 ja 4.5.3 ning planeeringu lisasid

2. Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded. täidetud, vt seletuskirja punkte 4.5 ja 6.2

3. Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ning nende vältimise meetmed ja nende esinemise korral käitumise reeglid. täidetud, vt seletuskirja punkti 6.2

4. Hoonete planeerimisel tuleb ette näha meetmed müra tõkestamiseks. Lähtuda kehtivast standardist EVS 842 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. täidetud, vt seletuskirja punkte 4.3 ja 4.5.2

5. Tagada kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ nõuetele. täidetud, vt seletuskirja punkti 4.5.2

6. Vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mis avaldavad mõju elamualadele. Analüüsida detailplaneeringuala kasutusaegset valgustatust ning vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Lähtuda standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 "Päevavalgus hoonetes". täidetud, vt seletuskirja punkti 5.6

7. Ette näha meetmed põhjavee kaitseks, kuna planeeritav ala paikneb kaitsmata- ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Tegevuste kavandamisel tuleb jälgida, et ei mõjutataks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti. täidetud, vt seletuskirja punkte 5.1 ja 6.2

8. Sademevee lahenduse väljatöötamisel arvestada EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“. Detailplaneeringus peab selguma planeeritud hoonete brutopinnale vastav parkimiskohtade arv ja parkla ruumivajadus. Analüüsida, kas üldplaneeringuga ettenähtud minimaalne haljastus võimaldab vastu võtta valingvihma, mis on vajalik suunata haljasalale. Puhta ja reostunud sademevee segunemist tuleb vältida. Äravoolu reguleerimiseks ja sademevee immutamise/puhastamiseks vajalike rajatiste ruumivajadusega tuleb planeerimisel arvestada. täidetud, vt seletuskirja punkti 5.1.4

9. Sademevee minimeerimise osa peab vastama veeseaduse § 129 lõigetes 1 – 3 toodud põhimõtetele ning Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 peatükis 10.4 toodud põhimõtetele. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamisemeetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 35 / 40

drenaaživee kõrvaldamine kruntidelt eesvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega. täidetud, vt seletuskirja punkti 5.1.4

10. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldamine kruntidelt eesvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega. täidetud, vt seletuskirja punkte 4.6 ja 5.1.4

11. Ette näha täiendavad meetmed soojussaarte mõju vähendamiseks. täidetud, vt seletuskirja punkti 4.5.1

12. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui hilisem heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Prügikonteineritele tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides muu hulgas jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteinerile ja selle asukohale. täidetud, vt seletuskirja punkte 4.5.4 ja 6.2

13. Raietegevuse teostamisel arvestada pesitsusrahu perioodiga (15.04 – 30.06). täidetud, vt seletuskirja punkti 4.5.1

14. Analüüsida lähtuvalt planeeritavast tegevusest keskkonnalubade taotlemise vajadust. täidetud, vt seletuskirja punkti 6.3

15. Keskkonnaamet on algatanud keskkonnamõju hindamise Aktsiaselts Epler & Lorenz Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskuse käitises (Suur-Sõjamäe tn 37 ja 39). Vajadusel tuleb arvestada ülaltoodud mõju hindamise tulemustega. Teadmiseks võetud.

6.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud

Mõju sotsiaalsele keskkonnale Kuna planeeringuala lähipiirkonnas on peamiselt äri- ja tootmismaad ning vaid mõni üksik elamu, ei too detailplaneeringu elluviimine (sh planeeritavate ehitiste ehitamine ja nende hilisem kasutamine) kaasa olulisi mõjusid piirkonnas elavatele inimestele. Mõningaid ebamugavusi (müra, ehitusmaterjalide vedu jne) on ajutiselt lähialal oodata eelkõige uue hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise ajal. Ehitamine toimub aga konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse-, tuletõrje-, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsenõuetest. Positiivset mõju sotsiaalsele keskkonnale on oodata piirkonda lisanduvatest töökohtadest, millega kaasneb ka ühistranspordi kasutajaskonna suurenemine. See omakorda loob eeldused ühistranspordi liinivõrgu ja sõidugraafiku tihendamiseks. Lisaks on võimalik, et planeeritaval alal leiab asukoha mõni piirkonna töötajate ja elanike jaoks vajalik teenus (nt toitlustus), mis vähendab senist antud teenuse tarbimisest tingitud liiklust. Mõningane positiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub selles, et heakorrastatakse ja võetakse kasutusele seni kasutuseta olnud ja võsastuv kinnistu osa vahetult Suur-Sõjamäe tänava ääres. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute töökohtade ja teenuste lisandumise näol piirkonda.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 36 / 40

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt soovitakse heakorrastada olemasolevate äri- ja tootmismaade vahel asuv võsastuv ja kasutuseta kinnistu osa ning moodustada Roosivälja teele eraldi krunt, mis antakse üle Rae vallale. Need tegevused tõstavad piirkonna heakorrastust ja stabiilsust ning tingivad piirkonna kinnisvara väärtuse kasvu. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal kinnismälestisi, väärtuslike maastike ning pärandkultuuri objekte ei asu. Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel asub planeeringualast lõuna pool ca 150 m kaugusel kaks kultusekivi (reg. nr. 2613 ja 2614) ning ca 300 m kaugusel asulakoht (I a- tuh. e.Kr. - II a- tuh. II pool, reg. nr. 2610), mille kaitsevööndid planeeringualale ei ulatu. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse andmete kohaselt ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura 2000 ala on Pirita loodusala (RAH0000039) ca 5.2 km kaugusel kirde suunas. Planeeritaval tegevusel mõju looduskaitsealadele, kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub. Mõningane negatiivne mõju looduskeskkonnale avaldub loodusliku maa hoonestamisel ja asfaltkattega pindadega katmisel. Tegemist ei ole siiski olulise ja ulatusliku mõjuga, kuna planeeringualast on ca 2/3 juba praegu kõvakattega pindade all. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt on kavandatud ehitusõigusega kruntidel haljastuse osakaaluks 10%, sh on kavandatud kõrghaljastust ning võimalusel nähakse ette ka katusehaljastuse rajamine. Planeeringus on kavandatud põhjavee kaitseks krundile liitumine ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga, sh on ette nähtud kõvakattega pindadelt kogutavate sademevete puhastamine enne sademeveekanalisatsiooni juhtimist. Sellest tulenevalt ei ole ette näha eeldatavaid olulisi negatiivseid mõjusid planeeringu realiseerimisega. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Juhul, kui edasistes projekteerimis- ja ehitusstaadiumites ning hoonete ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine, pole eeldada antud detailplaneeringu realiseerimisest tulenevat ümbruskonna keskkonnaseisundi halvenemist.

6.2 Lokaalsete ehitusaegsete ja käitamiseaegsete mõjude leevendamise meetmed planeeringualal

Ehitusaegsete lokaalsete ja edaspidise ekspluatatsiooni mõjude leevendamise meetmed sh põhjavee kaitseks, tagamaks vee kvaliteedi püsimise ja vältimaks kavandatavate tegevuste võimalike kahjulikke mõjusid.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 37 / 40

Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada ehitusaegsete lokaalsete mõjude leevendamiseks järgmiste meetmetega:

 arvestada seadustest/määrustest ja detailplaneeringus toodud nõuetega;

 arvestada kooskõlastuse andnud organisatsioonide ettekirjutustega;

 järgida looduskaitselisi põhimõtteid ning otsida võimalusi keskkonnale kahjulike tagajärgede minimeerimiseks;

 maksimaalselt säilitada olemasolevat looduslikku keskkonda piiritledes ehitustegevusega mõjutatav ala;

 ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud;

 ehitustööde kavandamisel tuleb tagada õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ nõuetele;

 ehitustööde kavandamisel tuleb pidada kinni „Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine“ peatükis 4 „Heakorra- ja haljastusnõuded ehitamisel“ esitatud nõuetest;

 nii ehitus- kui ka olmejäätmete käitlemine korraldada vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirjale;

 ehituse käigus tekkinud ohtlike jäätmete eraldi kogumine ning jäätmete üleandmise tagamine vastavat jäätmeluba omavale isikule.

Võimalikud avariiohtlikud olukorrad ja nende vältimise meetmed:

 ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja nende laitmatu funktsioneerimise tagamine;

 reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada suurem avarii reoveetrassidega või kütteleke. Sel juhul on oluline, et avarii likvideeritakse võimalikult kiiresti. Vajadusel tuleb sulgeda ühendus avariilisel trassil;

 ehituse käigus tekkinud reostusest, mis on põhjustanud või mis võib põhjustada ohtu põhjaveel, tuleb teavitada viivitamatult Keskkonnaametit ning järgida nende antud juhiseid;

 arvestada, et ehitamise ajal ei koormataks keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust. Vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;

 vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem (kaasarvatud vajalike sanitaar-hügieeniliste tingimuste tagamine ehitajatele);

 mehhanismidest õlireostuse tekke puhul kasutada õli siduvaid puisteaineid (nt. saepuru jm), mis kogutakse kokku ja saadetakse ohtlike jäätmete ladustamispaika;

 ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Samuti on oluline, et ehitustöid ja nende järelevalvet teostatakse kõiki õiguseid omavate ettevõtete poolt;

 maksimaalselt arvestada, et tegevusmõju ei ületaks planeeringuala piire, mis võib põhjustada reostusohtlikke olukordi.

6.3 Vajalikud keskkonnaload

Detailplaneeringu koostamisel on analüüsitud keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt koostamise ajal teadaolnud informatsioonist.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 38 / 40

Vastavalt veeseaduse § 187 p 6 on veeluba vajalik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Detailplaneeringus ei ole kavandatud tegevust, milleks on vajalik taotleda õhusaasteluba või mis vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 nõuaks jäätmeloa taotlemist. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb täpsustada keskkonnalubade taotlemise vajadus lähtuvalt krundile ehitatavate hoonete kasutusotstarvetest ja krundile plaanitavast tegevusest.

6.4 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded

Ehitusseadustiku § 65 alusel peab ehitatav uus hoone ehitamise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Hoonete projekteerimisel järgida energiasäästupõhimõtet kasutades hoonete ehitamiseks kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat soojavajadust ja energiatarbimist. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Hoonete projekteerimisel arvestada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõuetega.

6.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi:

 Kavandatud muudatused haakuvad lähialale kavandatud sotsiaalse keskkonna ja võrgustikuga;

 Planeeringus käsitletud hoonestus ei muuda piirkonna üldist funktsionaalset tasakaalu;

 Sissepääsude juures kasutada videovalvet. Jälgitavus vähendab kuriteo toimepanemise võimalusi.

7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava etapid ja nende põhimõtteline järjekord:

 I etapp - detailplaneeringus ettenähtud kruntide moodustamine;

 II etapp - tehnovõrkude, rajatiste ja mahasõitude ehitusprojektide koostamiseks tehniliste tingimuste taotlemine ning projektide koostamine koos vajalike detailplaneeringus nõutud lisauuringute teostamisega;

 III etapp - Rae Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja mahasõitude ehitamiseks;

 IV etapp - uute planeeritud tehnovõrkude ja mahasõitude ehitamine;

 V etapp - detailplaneeringus määratud servituutide seadmine;

 VI etapp - Rae Vallavalitsuse poolt kasutuslubade väljastamine tehnovõrkudele, rajatistele ja teedele ning Roosivälja tee üleandmine Rae vallale;

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 39 / 40

 VII etapp – hoonete ehitusprojektide koostamine koos vajalike detailplaneeringus nõutud lisauuringute teostamisega;

 VIII etapp - Rae Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamine hoonete ehitamiseks;

 IX etapp - uute planeeritud hoonete ehitamine;

 X etapp - Rae Vallavalitsuse poolt kasutuslubade väljastamine hoonetele. Märkus: üksteisele järgnevate etappide tegevused võivad toimuda samaaegselt, kuid need ei saa lõppeda samaaegselt. Detailplaneeringu elluviimise üldised põhimõtted:

 Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele ja ehituslikele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

 Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi.

 Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

 Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Rae vallale kohustust detailplaneeringukohaste teede ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga planeeritava krundi valdaja. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel.

 Detailplaneeringujärgsed avalikult kasutatavad teed, haljastus, tehnovõrgud ja – rajatised peavad vastama seadustes ja standardites esitatud kvaliteedinõuetele.

 Rae vald ei väljasta ehitusluba mistahes hoonele enne, kui detailplaneeringukohased ja sellega funktsionaalselt seotud rajatised on nõuetekohaselt välja ehitatud ning neil on kasutusluba olemas.

Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel:

 Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotudrajatiste väljaehitamiseks.

 Arendusega seotud ristumine riigiteega tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Lennuohutuse tagamisega seotud nõuded planeeringu elluviimisel:

 Hoonete ehitamisel tuleb arvestada, et planeeringuala osas kehtivad ja detailplaneeringu põhijoonisele kantud kõrguspiirangud kehtivad ka ehitustehnikale (kraanad jms).

 Hoonete ehitamisel ja hilisemal kasutamisel tuleb järgida lennundusseaduse § 352 lõigetes esitatud piiranguid.

Koostanud:

Veiko Rakaselg Projektijuht

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 21010 Soodevahe küla, Rae vald

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1180)

Kuupäev: 07.03.2025

C:\Users\mso.service\AppData\Local\Temp\79577ecc-9b74-42e4-9a2d-6559ae1e119c.docx 40 / 40

K-Projekt AS

45.00 m M

S L

50.00 m M

S L

55.00 m M

S L

50.00 m M

S L

55.00 m MSL

60.00 m MSL

65.00 m MSL

70.00 m MSL

75.00 m MSL

60.00 m MSL

65.00 m MSL

70.00 m MSL

75.00 m MSL

80.00 m MSL

85.00 m MSL 86.21 m MSL

55.00 m MSL

60.00 m MSL

65.00 m MSL

70.00 m MSL

75.00 m MSL

80.00 m MSL

50.00 m MSL

45.00 m MSL

SJ

SJ

SJ

SJ

Omavalitsuse piir kattub krundipiiriga kuid on parema loetavuse huvides õigest asukohast kõrvale tõstetud

m² P -

1 LL 100

12 m 3

6680 _ 3

22298 61

m² P -

2 LL 60 / ÄV 40

12 m 3

3730 _ 3

9325 59

m² P -

3 LL 60 / ÄV 40

12 m 3

3770 _ 3

9448 59

m² P -

4 ÄV ja/või ÄH

12 m 3

5440 _ 3

9075 130

L=18.1 m

1

2

3

4

5

max abs.h=53,0 m

max abs.h=50,0 m

m ax abs.h=

44,0 m

max abs.h=45,0 m

max abs.h=46,0 m

max abs.h=47,0 m

max abs.h=48,0 m

max abs.h=51,0 m

max abs.h=52,0 m

max abs.h=53,0 m

max abs.h=47,0 m

max abs.h=48,0 m

max abs.h=49,0 m

max abs.h=53,0 m

max abs.h=50,0 m

max abs.h=51,0 m

max abs.h=53,0 m

max abs.h=49,0 m

max abs.h=52,0 m

max abs.h=46,0 m

R ae vald

Tallinn

R ae vald

Tallinn

11290 Tallinn - Lagedi

11290 Tallinn - Lagedi

Suur-Sõjamäe tänav

Roosivälja tee

30,0

30,0

30,0

7,0

7,0

13,3

5,0

5,0

5,0

63,9

151,3

131,6

77,3

15,6

18,4

5, 0

5, 0

8, 0

2, 2

185,4

59,8

11,5

5,0

13,8

26,0

25,0

5,0

141,9

139,8 5,0

10,6

6,0

5, 0

m² P -

5 LT 100

_ _

_ _

_

2944 -

Märkused: 1. Planeeritud ala asub lennuvälja kaitsevööndis, hoonete kõrgused ei tohi ületada takistustevabasid piirangupindu, mis on kujutatud

joonisel lillade joontega ja kõrgustega. 2. Krundipiiridele on lubatud paigaldada võrkaiad kõrgusega kuni 2 m. 3. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektides.

S

N

W E

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

21010_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 11.02.2025

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

21010

Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla

DP

Põhijoonis

DP-4 1:1000

Juhataja R. Annusver

Projektijuht V. Rakaselg

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija M. Mustkivi

Geodeesia Partner OÜ 1781-24 06.2024

EH2000 L-EST 97

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Omavalitsuse piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

ÄV Väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa

ÄH Tankla ja teenindushoone maa

LL Lennuvälja maa

LT Tee ja tänava maa

Planeeritud maapealne hoonestusala

abs.h=... m Hoonestusala osade suurim lubatud absoluutkõrgus sõltuvalt lennuvälja kõrguspiirangutest

Tulemüüri vajadus

Kehtiva naaberplaneeringu järgne maapealne hoonestusala (FE Arhitektid OÜ töö nr 07/18 "Soodevahe küla Laanemetsa kinnistu ja lähiala detailplaneering")

Olemasolev autoliikluse ala

Olemasolev patrulltee / lennujaama teenindustee

Planeeritud autoliikluse ala

Olemasolev kergliikluse ala

Võimalik juurdepääs krundile

Juurdepääs Tallinna Lennuvälja territooriumile päästesündmuse korral (tavaolukorras suletud)

Ristmiku nähtavuskolmnurk

Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik

Veekogu

Haljasala

Planeeritud kohustuslik kõrghaljastus

Naaberplaneeringus planeeritud puud (Laanemetsa kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 2019)

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Isikliku kasutusõiguse ala Aktsiaselts ELVESO kasuks

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Likvideeritav objekt

Likvideeritav haljastus

Rekonstrueeritav / süvendatav kraav

Planeeritud truup

Olemasolev piirdeaed / julgestuspiirangu ala

Planeeritud piirdeaed / julgestuspiirangu ala

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - krundil

SJ

SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega ala võrgu valdajate kasuks: · Suur-Sõjamäe tn 37, 11290 Tallinn-Lagedi tee ja 11290 Tallinn-Lagedi tee T5 kinnistutel sidekanalisatsiooni

ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m välisseinast mõlemale poole; · 11290 Tallinn-Lagedi tee, 11290 Tallinn-Lagedi tee T1 ja 11290 Tallinn-Lagedi tee T5 kinnistutel veetoru

ehitamiseks ja kasutamiseks 2 m toru teljest mõlemale poole; · Roosivälja tee kinnistul reoveekanalisatsioonitoru ehitamiseks ja kasutamiseks 2,5 m toru teljest mõlemale

poole, sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m välisseinast mõlemale poole, elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole;

· Kasemetsa ja Kuusiku kinnistutel elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole.

Julgestuspiiranguala piir kattub krundipiiriga

Julgestuspiiranguala piir kattub krundipiiriga

Omavalitsuse piir kattub krundipiiriga kuid on parema loetavuse huvides õigest asukohast kõrvale tõstetud

L=18.1 m

1

1

1

2

3

4

5

R ae vald

Tallinn

R ae vald

Tallinn

11290 Tallinn - Lagedi

11290 Tallinn - Lagedi

Suur-Sõjamäe tänav

Roosivälja tee

30,0

30,0

30,0

7,0

7,0

G

G

PLAN. ÜHENDUS OL.OLEVA B-KAT. GAASITORUSTIKUGA

(MOP=5,0 bar)

PLAN. ÜHENDUS OL.OLEVA B-KAT. GAASITORUSTIKUGA

(MOP=5,0 bar)

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT POS.2

B-KAT. (MOP=5,0 bar)

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT POS.3

B-KAT. (MOP=5,0 bar)

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT POS.1

B-KAT. (MOP=5,0 bar) G

G

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT POS.4

B-KAT. (MOP=5,0 bar)

Planeeritud sisselõige varem planeeritud 10kV kaabelliini ("Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala" detailplaneering, K-Projekt AS töö 18010)

Planeeritud trafoalajaam nr 1 (HEKA-2, 10/ 0.4kV trafod kuni 2X1600 kVA, Elektrilevi OÜ)

Planeeritud trafoalajaam nr 2 (HEKA-2, 10/ 0.4kV trafod kuni 2X1600 kVA, Elektrilevi OÜ)

Kinnistu nr 1 liitumispunkt alajaama 0.4kV seadmes (Elektrilevi OÜ), Pa=800kW

Kinnistu nr 2 0.4kV liitumispunkt (Elektrilevi OÜ) Pa=500kW

Kinnistu nr 4 liitumispunkt alajaama 0.4kV seadmes (Elektrilevi OÜ) , Pa=600kW

Kinnistu nr 2 sideliitumispunkt

Kinnistu nr 4 sideliitumispunkt

Kinnistu nr 1 sideliitumispunkt Telia kaabli- kanalisatsiooniga

l eerit sissel i e Elektrilevi OÜ vare planeeritud 10kV kaabelliini ("Lennujaa a lõunaala kinnistute ja lähiala" detailplaneering, -Projekt S töö 18010)

Planeeritud ühendus Telia Eesti AS sidekanalisatsioonile

Kinnistu nr 3 0.4kV liitumispunkt (Elektrilevi OÜ) Pa=500kW

Kinnistu nr 3 sideliitumispunkt

Kinnistu nr 1 kaabli- kanalisatsiooni operaatorineutraalne sideliitumispunkt

Planeeritud trafoalajaam (HEKA-2, 10/ 0.4kV trafod kuni 2X1600 kVA, AS Tallinna Lennujaam) Kinnistu nr 3

0.4kV liitumispunkt AS Tallinna Lennujaam) Pa=500kW

Kinnistu nr 2 0.4kV liitumispunkt (AS Tallinna Lennujaam) Pa=500kW

Alajaam nr 3 (AS Tallinna Lennujaam)

Kinnistu nr 1 0.4kV liitumispunkt (AS Tallinna Lennujaam) Pa=800kW

Ristumisel riigimaanteega sidekanalisatsioonitrass rajada kinnisel meetodil

ühendus nr 1 varemprojekteeritud

veetoruga De160

V1 liitumispunkt K1 liitumispunkt

V1 liitumispunkt K1 liitumispunkt

V1 liitumispunkt K1 liitumispunkt K2 liitumispunkt

V1 liitumispunkt kinnistu pos 1

K1 liitumispunkt kinnistu pos 1

SK1 olemasolev liitumispunkt kinnistu pos1

SK1 olemasolev liitumispunkt kinnistud pos 2 ja pos 3

K1-1

40,50 (40,80) 1)38,08 Ø200

K1-2

40.40 (40.40) 1)38.06 Ø200 2)38.06 Ø200

K1-3

40.20 (40.20) 1)37.89 Ø200 2)37.89 Ø200 3)37.89 Ø200 4)37.89 Ø200

K1-5

40,05 (40,05) 1)37,72 Ø200 2)37,72 Ø200 3)37,72 Ø200

V-1

40.50 (40.80) 1)39.00 Ø63 2)39.00 Ø63

V-2

40.50 (40.50) 1)38.70 Ø63 2)38.70 Ø63

V-3

40.30 (40.60) 1)38.80 Ø63 2)38.80 Ø63

De6 3

L= 1,0

Sademevee eesvool 1

Sademevee eesvool 2

KV-2

40.30 (40.30) 1)39.30 KRAAV (PLANEERITUD k.m.) 2)39.30 KRAAV (PLANEERITUD k.m.) 3)39.30 Ø200

K1-6

40,50 (40,50) 1)37,91 Ø200

De6 3

L= 1.0

K1-12

40,30 (40,30) 1)37,74 Ø200

ühendus olemasoleva reoveetoruga De200

De2 00

L= 4,5

i= 0,0

05

De2 00

L= 4.5

i= 0.0

05

De200 L=33.3 i=0.005

K2-2 varemprojekteeeritud

39,50 (39,50) 1)37,44 Ø200 2)37,44 Ø200

12

K-1 olemasolev kaev

39,50 (39,50) 1)37,32 Ø200 2)37,36 Ø160 3)37,36 Ø200

K2-3

40.30 (40.60) 1)39.34 Ø200 2)39.34 Ø110

K1-7

40.30 (40.60) 1)37.98 Ø200

K1-4

40,15 (40,15) 1)37,81 Ø200 2)37,81 Ø200

KV-3

40,00 (40,00) 1)38,45 KRAAV 2)38,45 KRAAV 3)38,75 Ø250

KV-4

40,10 (40,10) 1)38,35 KRAAV 2)38,35 KRAAV

KV-5

40,10 (40,10) 1)38,20 KRAAV 2)38,20 KRAAV 3)38,50 Ø250

K2-4

40,40 (40,40) 1)38,85 Ø250 2)39,00 Ø110

K2-5

40,40 (40,40) 1)38,60 Ø250 2)38,75 Ø110

De250 L=18,4 i=0,005

De250 L=17,8 i=0,006

Sademevee eesvool 1

KRAAV L=11,5 i=0,009

KRAAV L=42,2 i=0,004

K2 liitumispunkt

K2 liitumispunkt1

2 3

1

2

1

2 3

X

1 2

1 2

1

2

3

HD ol.ol.

KRAAV L=30.2 i=0.001

De6 3 L

=2 0.0

De1 10

L= 1.3

HD-01

KV-6

40,05 (40,05) 1)39,05 Ø315 2)39,05 KRAAV (PLANEERITUD k.m.)

KRAAV L=11,4 i=0,001

1

2

HD ol.ol.

De200 L=57,3 i=0,005

1

2

De200

L=3,2 i=0,005

De200 L=17,3 i=0,005

12

3

De200 L=15.9 i=0.005

1

2

De2 00

L= 7.5

i= 0.0

05

De2 00

L =2

1.0 i=

0.0 04

De6 3

L= 1.0

1

2

1 2 3

ühendus 2 olemasoleva toruga De250

D e63 L=35.8

D e63

L=0.9

De6 3 L

=2 0.9

De6 3

L= 4.6

V-18

40.80 (40.80) 1)39.00 Ø63 2)39.00 Ø63

12

3 4

Ristumisel riigimaanteega

veevarustuse torustik rajada kinnisel meetodil

S

N

W E

Märkused: 1. Tehnovõrkude paigutus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektides. 3. Lõige 1-1 vt joonis DP-6.

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

21010_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 11.02.2025

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

21010

Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla

DP

Tehnovõrkude koondplaan

DP-5 1:1000

Projektijuht V. Rakaselg

Projekteerija A. Koppel

Projekteerija I. Švedova

Projekteerija S. Voznjuk

Geodeesia Partner OÜ 1781-24 06.2024

EH2000 L-EST 97

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Omavalitsuse piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Krundi positsiooni number

Planeeritud maapealne hoonestusala

Kehtiva naaberplaneeringu järgne maapealne hoonestusala (FE Arhitektid OÜ töö nr 07/18 "Soodevahe küla Laanemetsa kinnistu ja lähiala detailplaneering")

Olemasolev autoliikluse ala

Olemasolev patrulltee / lennujaama teenindustee

Planeeritud autoliikluse ala

Olemasolev kergliikluse ala

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Veekogu

Planeeritud kohustuslik kõrghaljastus

Naaberplaneeringus planeeritud puud (Laanemetsa kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 2019)

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Isikliku kasutusõiguse ala Aktsiaselts ELVESO kasuks

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Likvideeritav objekt

Likvideeritav haljastus

Olemasolev veetoru

Olemasolev reovee kanalisatsioonitoru

Olemasolev reovee survekanalisatsioonitoru

Olemasolev sademevee kanalisatsioonitoru

Olemasolev gaasitoru

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev keskpinge kaabel

Olemasolev madalpinge kaabel

Likvideeritav torustik

Planeeritud veetoru

Olemasolev hüdrant

Planeeritud hüdrant

Planeeritud reoveekanalisatsioonitoru

Planeeritud reoveekanalisatsiooni survetoru

Planeeritud sademevee kanalisatsioonitoru

Rekonstrueeritav / süvendatav kraav

Planeeritud truup

Varem projekteeritud survekanalisatsioonitorustik (AS Infragate Eesti töö nr RAE54/19-24, ehitusluba nr 12271/08223)

Uude asukohta planeeritud varem projekteeritud survekanalisatsioonitorustik Varem projekteeritud reoveekanalisatsiooni survetoru planeeritud uus asukoht

Planeeritud trafoalajaam

Planeeritud keskpinge kaablikoridor (Elektrilevi OÜ)

Planeeritud keskpinge kaablikoridor (AS Tallinna Lennujaam)

Planeeritud madalpinge kaablikoridor (Elektrilevi OÜ)

Planeeritud madalpinge kaablikoridor (AS Tallinna Lennujaam)

Planeeritud jaotus- või liitumiskilp

Planeeritud sidekanalisatsioon (operaatorineutraalne)

Planeeritud sidekanalisatsioon (Telia Eesti AS)

Planeeritud maa-alune B-kat (0,1 kuni 5 bar) gaasitorustik

1

Hüdrantide teenindusraadiused

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 13.02.2025 nr 6-1/1012

Meie 07.03.2025 nr 7.2-2/25/5524-10

Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala

kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt korduvat kooskõlastust Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe

külas Alahaki kinnistu detailplaneeringule (katastritunnus 65301:002:1458, edaspidi planeering).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused ärihoonete rajamiseks.

Oleme jätnud planeeringu kooskõlastamata 02.12.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/5524-7 põhjusel, et

esitatud planeeringu lahendus oli vastuolus meie 19.01.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/5524-4 esitatud

märkustega.

Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)

kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha rajamiseks ja tehnovõrkude

kavandamiseks riigitee alusele maale tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt

nõuded vastavate projektide koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa:

- Lisa 1. DP1180_seletuskiri

- Lisa 2. DP1180_pohijoonis

- Lisa 3. DP1180_tehnovorgud

Jana Prost

5792 4753, [email protected]