OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

Sihtasutus NARVA HAIGLA

[email protected]

Haigla tn 7

Narva linn

20104, Ida-Viru maakond

07.03.2025 nr 11.3-1/25/1403

Registrikood: 90003217

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb meetme 21.2.1.3

„Inimkeskse tervishoiu arendamine“ toetuse andmise tingimuste „Tervishoiuasutuste

energiatõhusus“ raames otsuse Sihtasutus Narva Haigla (edaspidi toetuse saaja või hankija)

projekti „Tervishoiuasutuste integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse

energiatõhusus“ (nr 2021-2027.4.01.23-1681; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja ei ole riigihanke viitenumbriga 280764

„Projektijuhtimisteenus“ (edaspidi hange nr 280764) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses

(edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumistega seotud kulude

osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 179,65 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 28, Vabariigi Valitsuse

12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 punkt 2, § 35 lg 1, § 36, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014

määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi

ÜM2014) § 223 lg 1 punkt 4, terviseministri 21.12.2023 käskkiri nr 180 toetuse andmise

tingimused „Tervishoiuasutuste energiatõhusus“ (edaspidi TAT) punkt 7, samuti projekti raames

esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ja toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

TAT punkt 7 sätestab, et elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ÜM2022 § -s

11 sätestatud kohustusi, mille lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete

seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks

Sihtasutus Narva Haigla, kes on kohaliku omavalitsuse üksuse poolt asutatud sihtasutus ja seega

hankija RHS § 5 lg 2 punkti 4 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-s

sätestatud korda.

1. Toetuse saaja on kehtestanud kvalifitseerimise tingimuse, mis ei ole vastav ja

proportsionaalne riigihanke esemega

1.1 Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja on viinud läbi avatud hankemenetlusena riigihanke nr 280764 (hanketeade avaldati

riigihangete registris 3.06.2024) pakkumuste esitamise tähtajaga 19.06.2024. Menetluse

tulemusena sõlmis hankija edukaks tunnistatud pakkujaga Civitta Eesti AS-ga 03.07.2021

projektijuhtimisteenuse hankelepingu (edaspidi hankeleping) teenuse osutamise maksumusega

77,50 eurot/ tunnihind (KM-ta).

Hankija kehtestas hankes nr 280764 pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks

järgmise kvalifitseerimise tingimuse: „Pakkuja peab olema hankemenetluse algusele eelnenud 36

kuu jooksul juhtinud vähemalt 1 RRF (taaste- ja vastupidavusrahastu) rahastusega projekti

(projekt ei pea olema käesoleva hankemenetluse alguseks lõppenud). Pakkuja esitab hankepassis

nõudele vastavate projektide nimekirja koos rahastusallika, juhtimise perioodi ja klientide

kontaktidega. Pakkuja arvestab, et pakkumuse edukaks tunnistamisel peab ta olema valmis

esitama ka klientide kinnituskirju lepingute nõuetekohase täitmise kohta.“

Tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuded peavad olema põhjendatud, vastavad ja proportsionaalsed

hankelepingu esemega ning ei tohi piirata konkurentsi. Kuna käesoleva hankega hangiti

administratiivse projektijuhtimise teenust projektidele nr 2021-2027.4.01.23-00041 ja nr 2021-

2027.2.01.23-16812, mis ei ole RRF rahastusega projektid ja seega hankelepingu täitmine ei sõltu

eelnevalt RRF rahastusega projekti juhtimise kogemusest, siis ei ole kehtestatud tingimus

proportsionaalne hanke esemega ning piirab põhjendamatult konkurentsi.

Arvestades eeltoodut on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS § 3 punkti 2

ja punkti 3 ning § 98 lõiget 1.

1.2 Toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja selgitas 06.09.2024 saadetud kirjas, et senised avaliku sektori samaväärse suurusega

investeeringud on tehtud just RRFst ja seeläbi on RRFist rahastatud projekte juhtinul olemas

oluline ministeeriumi, toetuse saaja ja rakendusüksuse omavahelises koostöös ellu viidavate

projektide juhtimise kogemus. Toetuse saaja leiab, et kuna Narva Haigla on oluline objekt ka

ministeeriumi vaatest ning tegemist on ministri käskkirja alusel alguse saanud projektidega, on

oluline seesuguse osapoolte paljususes koostöö tegemise kogemus ja arusaam mitme osapoolega

projektidest.

20.09.2024 kirjas kinnitas toetuse saaja, et eesmärgiks oli saada pakkuja paljude osapooltega

projektide kogemusega, tagades samas pakkujate konkurentsi võimalikkuse.

Toetuse saaja selgitas 01.11.2024 saadetud kirjas, et on tutvunud eelnevalt mitmete

välisrahastusega projekti projektijuhtimise hanke tingimustega ning analüüsinud viimastel aastatel

Eestis ellu viidud projekte, mille tulemusel leidis, et hankes oleks saanud pakkumisi teha ka

ettevõtted, kes olid teinud pakkumisi projektijuhtimise teenusele nt meetmesse 20.5.1.5 KOV

jalgratta ja jalgteede investeeringud. See oli ka põhjus, miks haigla ei seadnud sellele nõudele

projekti mahu piirangut, mis oleks olnud eelduslikult piirav. Toetuse saaja selgituse kohaselt pidas

hankija eelkõige vajalikuks kokkupuudet samade EL finantseerimise põhimõtetega, kus on

olulised tulemuspõhisus ning kliimaeesmärkide täitmine. RRF fondi kogemus katab Narvale oma

kahe projekti kui terviku elluviimisel olulist toetusskeemi, kus toetus on antud ministri käskkirja

alusel ehk vastutus eesmärkide täitmise eest on lisaks tegevuste elluviijale ka ministeeriumil.

Toetuse saaja leidis, et kuna haiglal on sellest lähtuvalt vajadus anda tulemuspõhiselt aru just

1 Projekti rahastatakse Ühtekuuluvusfondis (ÜF) raames. 2 Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi raames.

ministeeriumile, siis ÜF meetmete varasem kogemus ei oleks sellist aruandlusskeemi katnud.

Kuna dokumente oli alla laetud ca 20 korda, oleks sellekohase nõude piiravaks pidamisel olnud

neil võimalus teabevahetuse all esitada küsimusi, mida aga ei tehtud. Toetuse saaja märgib veel,

et tulemuspõhine kogemus oli oluline ka seetõttu, et kui vaadata rikkumiste statistikat, siis

riigihangetega seotud rikkumiste kõrval on oluliseks rikkumiseks just eesmärkide mittetäitmine.

Seega leiab toetuse saaja, et kokkuvõtlikult oli tingimuse eesmärgiks rõhutada võimalikult värsket

tulemuspõhise projektijuhtimise kogemust koos erinevate partneritega ja selle kogemus on kõige

selgem just RRF meetmete rakendamisel.

Toetuse saaja selgitas veel järgmist: „RRF on oma olemuselt sarnane ÜF-ga, olles ajutine

rahastusmehhanism, mis kestab kuni 2026. aastani. Mõlemad mehhanismid keskenduvad ka

kliimaeesmärkide saavutamisele. RRFis antakse toetusi vastavalt reformide ja investeeringute

tulemustele, järgides konkreetset ajakava ja väljundeid. RRF on selgelt tulemuspõhine, seal

jälgitakse kokkulepitud vahetähtaegasid ja eesmärke, mis on samuti käesolevate projektide puhul

üliolulised, kuna rakendamine toimub kahes projektis paralleelselt ja peab võimalikult vähe

häirima samal ajal haigla igapäevatööd. Olgu siinjuures välja toodud u 1/3 haigla tegevuse kaks

korda täies mahus ümberkolimine eri hoonete vahel seab surve alla mõlema projekti tähtajad ja

kasutamise lubade menetluse. ÜF ja ERF on samuti tulemuspõhised, kuid tulemusi jälgitakse

eelkõige läbi kulude arvestuse, mis aga hankijat ja ministeeriumi ei pruugi rahuldada.“.

05.12.2024 täpsustas toetuse saaja, et kui üldiselt võivad fondide rakendamised olla väga

erisugused, siis RRF on ainult tulemuspõhise rakendamisega fond, millele samal ajal kehtib ka

struktuurivahendite muu loogika. Fondi määramine oli ka pakkujale lihtsaim erinevate

rakendusskeemide elluviimise kontrollimise selge viis. Toetuse saaja märkis, et selle osas ei

esitanud dokumente alla laadinud ettevõtjad ega ka pakkujad ka ühtegi küsimust. Toetuse saaja

leiab, et kui mõni neist huvitatud isikutest oleks pidanud seda mingil moel piiravaks, oleks neil

olnud võimalus hanke ajal sellele tähelepanu juhtida, kuna praeguses turusituatsioonis on

pakkujate esitatavad küsimused väga tavapärased. Seega leiab toetuse saaja, et keeruline on

tõendatult väita, et tingimus oleks olnud piirav, sest vabadus küsimusi küsida ja teha ettepanekuid

hanketingimuste muutmiseks on kõikidel potentsiaalsetel pakkujatel. Toetuse saaja märkis veel,

et kuna hankes puudusid küsimused ja ettepanekud ega esitatud vaiet, siis võimalikud pakkujad

jätsid pakkumuse esitamata talle teadmata põhjustel, mitte mõne konkreetse tingimuse tõttu (nt

oleks kindlasti kvalifitseerunud ka AS Infragate Eesti või veel mõned pakkujad ühispakkumust

tehes). Toetuse saaja leiab, et tegemist ei ole piirava tingimusega, kuna märkas mitme ettevõtte

kodulehel olevate tehtud tööde loetelude kontrollimisel, et potentsiaalseid pakkujaid rohkem kui

1.

Rakendusüksuse küsimusele, miks hankija ei lisanud RRF kogemuse nõudele alternatiivselt ka ÜF

ja ERDF kogemust, vastas toetuse saaja 30.12.2024, et hankija pidas silmas erinevate projektide

juhtimise kogemust ja arvas ekslikult, et väljend RRF katab kõiki nimetatud välisrahastusi.

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

RHS § 3 kohaselt on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh peab

hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ja kohtlema kõiki isikuid võrdselt,

mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud oleks riigihanke eesmärgi

suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS §-s 3 kirjeldatud isikute võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale

soodsamat olukorda.

RHS § 3 punkt 2 kohustab toetuse saajat seadma riigihankes piirangud ja kriteeriumid, mis oleksid

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Pakkuja

kvalifitseerimise hindamiseks seatud piirang ei ole põhjendatud ja proportsionaalne. Toetuse saaja

poolt seatud kriteerium ei ole vastavuses hankelepingu esemega ega ole sellega proportsionaalne,

kuna hankelepingu täitmine ei sõltu eelnevalt RRF rahastusega projekti juhtimise kogemusest.

Hankelepingut oleks olnud suuteline täitma ka pakkuja, kellel oleks olnud kogemus ÜF ja ERDF

projektide juhtimisel. Eelpool nimetatud täitmise võime tõendamiseks oleks saanud nõuda

kergema, vähem piirava tingimuse kaudu.

RHS § 3 punkt 3 sätestab riigihanke korraldamise üldpõhimõttena konkurentsi efektiivse

ärakasutamise põhimõtte. Näiteks on konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtte kontekstis

keelatud hankijal seada piiranguid, mis tarbetult kitsendavad pakkujate ringi. Konkurentsi

soodustamine on üks riigihankeõiguse üldpõhimõte. Seega tuleb riigihankemenetlus korraldada

selliselt, et hankijal on võimalik erinevaid pakkumusi võrrelda ja soodsaim pakkumus välja valida

objektiivsete kriteeriumite alusel. Ettevõtjate vahel peab tekkima võistlus hankelepingu saamise

pärast, mille tulemusena pakuvad ettevõtjad kaupu ja teenuseid hankijale soodsatel tingimustel.

RHS § 98 lõike 1 kohaselt võib hankija kontrollida pakkuja või taotleja sobivust tegeleda

hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema

majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise

tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde

olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed.

Vastavalt RHS § 98 lõike 1 teisele lausele loetakse hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise

tingimus vastavaks ja proportsionaalseks, kui see on kohane ja vajalik. Tingimus on kohane, kui

sellele vastavus väljendab pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita. Tingimus on vajalik, kui

pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse

abil. Rakendusüksuse hinnangul ei ole nimetatud tingimuse seadmine vastav ja proportsionaalne

hankelepingu esemega, kuivõrd pakkuja võimet hankelepingut täita oleks saanud tõendada ka

kergema tingimuse abil ehk aktsepteerides alternatiivselt ka ÜF ja ERDF kogemust.

Rakendusüksus leiab, et toetuse saaja selgitused on vasturääkivad. Viimases selgituskirjas leiab

toetuse saaja, et on ekslikult arvanud, et väljend RRF katab ka ÜF ja ERDF rahastusega projekte.

Kuid oma varasemates selgitustes on toetuse saaja selgitanud RRF, ÜF ja ERDF rahastusega

projektide osas järgmist: haiglal on vajadus anda tulemuspõhiselt aru just ministeeriumile; ÜF

meetmete varasem kogemus ei oleks sellist aruandlusskeemi katnud; RRF on oma olemuselt

sarnane ÜF-ga, olles ajutine rahastusmehhanism, mis kestab kuni 2026. aastani; RRF on selgelt

tulemuspõhine, seal jälgitakse kokkulepitud vahetähtaegasid ja eesmärke, mis on samuti

käesolevate projektide puhul üliolulised, kuna rakendamine toimub kahes projektis paralleelselt ja

peab võimalikult vähe häirima samal ajal haigla igapäevatööd; ÜF ja ERDF on samuti

tulemuspõhised, kuid tulemusi jälgitakse eelkõige läbi kulude arvestuse, mis aga hankijat ja

ministeeriumi ei pruugi rahuldada. Seega esitatud selgituste põhjal teadis toetuse saaja RRF, ÜF

ja ERDF finantseerimisega projektide erinevustest.

Asjaolu, et hanke raames ei esitatud vaidlusaluse tingimuse osas küsimusi, ettepanekuid või vaiet,

ei tähenda, et tingimus on õiguspärane ja ei ole piirav. Käesoleval juhul on hanke raames esitatud

vaid üks pakkumus ning hankest huvitatuid koos pakkujaga oli kokku 3 ettevõtet, sh toetuse saaja

viidatud AS Infragate Eesti. Hankest huvitatud 2 ettevõtet andsid rakendusüksusele teada, et

loobusid pakkumuste esitamisest justnimelt kogemusnõude tõttu, sealjuures viidati ka asjaolule,

et vastav määrus „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ võeti vastu alles 2021. aasta lõpus ja et RRF projekti juhtimine ei ole olemuslikult

erinev teistest EL struktuurifondidest projektide juhtimisega. Seega leiab rakendusüksus, et

tegelikult on toetuse saaja tingimuses seatud RRF rahastuse kogemuse nõudmisel eksinud,

mistõttu kehtestanud piirava kvalifitseerimistingimuse.

Rakendusüksus selgitab, et hankes pakkujatele seatud tingimused peavad olema vastavad ja

proportsionaalsed ning ei tohi takistada hanke esemele vastava töökogemusega ettevõtjatel

pakkumuse esitamist. Kuna projektijuhtimise teenust hangiti Euroopa regionaalfondi (ERDF) ja

ühtekuuluvusfondist (ÜF) rahastatavate projektide juhtimiseks, siis oleks pakkujate ring võinud

olla laiem, kui hankes oleks seatud hanke esemele vastav kvalifitseerimise tingimus, st hankija

oleks aktsepteerinud lisaks RRF projekti juhtimise kogemuse nõudele ka ÜF ja ERDF rahastusega

projektide või üldiselt EL rahastusega projektide juhtimise kogemust.

Silmas pidades RHS § 3 üldpõhimõtteid, peab tingimuse sisustamine olema selge, läbipaistev,

kontrollitav, asjakohane, põhjendatud ja kooskõlas hanke eesmärgiga. Tingimused ei saa olla

meelevaldsed, vaid peavad tulenema sõlmitava hankelepingu esemest ja hankija vajadustest.

Hankija poolt hankes osalejatele kehtestatavad nõuded peavad olema riigihanke objekti suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seatud kriteerium eelnevalt vähemalt ühe RRF

rahastusega projekti läbiviimise kogemuse osas ei ole proportsionaalne ning on piirav teiste

potentsiaalsete pakkujate suhtes, kelle kvalifikatsioon võinuks samuti olla riigihanke eesmärgile

vastav.

Tulenevalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 98

lõikest 1 tulenevat tingimust ja RHS § 3 punktist 2 ja punktist 3 tulenevaid üldpõhimõtteid ning

on seega rikkunud talle pandud kohustust järgida riigihangete seadust.

1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsioonimäär 10%

ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse

saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust.

ÜM2022 § 35 lg 1 sätestab, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse

või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb

põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt

rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt

asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui ÜM2022 on sätestatud teisiti.

ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 § 21 lõiget 11 ja

§-e 22–228.

Otsuse punktis 1.1 käsitletud RHS-i rikkumise osas esinevad ÜM2014 § 223 lg 1 punktis 4

nimetatud asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingu väärtusele 10-protsendilist

finantskorrektsiooni määra, kui pakkuja kvalifitseerimiseks seatud kriteerium või tingimus on

seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne. Sama paragrahvi lõike 2 punkti

1 alusel, kui mitu ettevõtet vastasid kvalifitseerimistingimustele, kui piirav tingimus esines

kvalifitseerimistingimustes, kohaldatakse nimetatud olukordade puhul viieprotsendilist

finantskorrektsiooni määra. Eeltoodud sätet kõnealuse juhtumi puhul pole võimalik rakendada,

sest pakkumuse esitas ainult 1 ettevõte. Seega üldjuhul kohaldub otsuse punktis 1.1. kirjeldatud

rikkumise koosseisule vastavale rikkumisele 10%-iline finantskorrektsioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10603 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 103

lõike 1 koosmõjus ühissätete määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel

finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse

põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada automaatselt ÜM2014-s

vastavale rikkumise koosseisule ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni määra ilma, et oleks

eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s kirjeldatud rikkumise

koosseisuga selliseid erisusi, mille puhul oleks põhjendatud üldisest ettenähtud

finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni kohaldamine.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid.

ÜM2014 § 21 lg 11 punkt 4 sätestab, kui §-des 22–22⁷ nimetatud rikkumise puhul esineb rikkumist

kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele saab pidada

vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib ettenähtud 10-protsendilisele

finantskorrektsiooni määrale erandina kohaldada 5- või 2-protsendilist määra. Seega peab

rakendusüksus eelkõige hindama, kas antud juhul esinevad sellised rikkumist kergendavad ja

finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul oleks 10%-line finantskorrektsiooni määr selgelt

ebaproportsionaalne ning võimalik oleks kohaldada 5% või 2%.

Olukorras, kus ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 4 toodud finantskorrektsiooni määrad ei ole

proportsionaalsed, peab rakendusüksus tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest täiendavalt

hindama ka seda, kas esinevad sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu võiks lugeda

proportsionaalseks ka mõnda muud 10%-st madalamat finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus on hinnanud käesoleva rikkumise asjaolusid üksikasjalikult ning on seisukohal, et

ei esine selliseid asjaolusid, mis eristaksid käesolevat rikkumist ÜM2014 § 223 lg 1 punktis 4

kirjeldatud samalaadsest rikkumisest, mistõttu ei kohaldu ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 4 toodud

määrad ega muud 10%-st madalamad finantskorrektsiooni määrad. Hankes nr 280764 esitati

ainult üks pakkumus. Tulenevalt hanke juurde registreerunud 2 ettevõtte selgitustest oli tingimuses

nõutud vähemalt ühe RRF rahastusega projekti juhtimise kogemuse nõue põhjuseks, miks nad

antud hankele pakkumust ei esitatud. Kuivõrd hanketingimused on kõikidele huvilistele avatud

ilma hanke juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et lisaks hankest huvitatud kahele isikule

võis veel mõni huvitatud isik vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse tõttu jätta hankes osalemata

ja ennast hanke juurde registreerimata.

Rikkumise raskust ja olulisust hinnates on proportsionaalne rakendada 10-protsendilist

finantskorrektsiooni määra. Käesoleval juhul võis mõni hankelepingu täitmisest huvitatud isik

loobuda hankes osalemisest kvalifitseerimistingimustes sätestatud nõude tõttu. Seega ei ole teada,

milline oleks võinud olla pakkujate ring, sh edukas pakkuja ning tema pakkumuse maksumus ja

hankelepingu hind, kui toetuse saaja oleks riigihanke alusdokumentides võimaldanud pakkumust

esitada ka pakkujatel, kellel oli lisaks RRF projekti juhtimise kogemusele olemas kogemus ka ÜF

ja ERDF rahastusega projektide või üldiselt EL rahastusega projektide juhtimise osas. See

omakorda tähendab, et esineb põhjendatud oht, et antud kvalifitseerimistingimus tõi kaasa rahalise

mõju, sest hankelepingu oleks võinud sõlmida teise pakkujaga ja/või teise maksumusega

pakkumuse alusel.

Eeltoodust tulenevalt ei esine rakendusüksuse hinnangul selliseid erandlikke ja kaalukaid

asjaolusid, et otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumise osas saaks rakendada ÜM2014 § 223 lg 1

punktis 4 ettenähtud finantskorrektsiooni määrast madalamat määra, mistõttu kohaldab

rakendusüksus rikkumisega seotud hankelepingule 10%-list finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18

ja C 406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.5 Hanke nr 280764 kuludele rakendatav finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve

vähendamine

Hanke nr 280764 raames tekkinud kulusid on esialgselt kajastatud projekti tegevuse 5. „Projekti

administreerimine“ raames esitatud kokku abikõlblikus summas 1796,45 eurot (KD nr 2; sh

käibemaks). Seoses rikkumise tuvastamisega võttis toetuse saaja hankega nr 280764 seotud kulu

välja ning otsustas hetkel jätta rikkumisega seotud kulud esitamata.

Juhul kui toetuse saaja esitab hiljem hüvitamiseks hankega nr 280764 seotud kulusid, siis lähtudes

otsuse punktist 1.3 ning ÜM2014 § 223 lg 1 punktis 4 loeb rakendusüksus hankega seotud kuludest

10% mitteabikõlblikuks.

ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ning

omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. ÜM2022 § 37

lõike 4 alusel vähendab rakendusasutus finantskorrektsiooni otsuse alusel toetuse andmise

tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Tulenevalt ÜSS § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist võimaluse toetuse saajal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas 14.02.2025

toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud

otsuse kohta hiljemalt 21.02.2025. Toetuse saaja teavitas vastuskirjaga rakendusüksust, et tal

täiendavaid kommentaare ei ole ja nad eemaldavad otsuse eelnõus nimetatud hankega seotud

kuluread e-toetusest ning neid hetkel maksmisele ei saada.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Narva integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse

energiatõhusus“ raames mitteabikõlblikuks 10% riigihankega nr 280764 seotud

abikõlblikest kuludest;

2. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 alusel hüvitamiseks

esitatud hankega nr 280764 seotud kulusid 10% võrra, millele vastavalt väheneb ka

projekti eelarve.

Otsuse peale on õigus esitada ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt

vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest

teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Liivika Põder

663 2025

[email protected]