Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduseeelnõu

1

EELNÕU

06.03.2024

Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse

eelnõu

§ 1. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 61 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Ehitisregister on ühtne teabepunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude

kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse

kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024), artikli

12 tähenduses.“;

3) paragrahvi 60 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) võrguoperaatori või -omaniku füüsilise taristu andmed vastavalt määruse (EL) 2024/1309

artiklitele 4 ja 6;“;

4) paragrahvi 60 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ehitisregistri veebilehe ja X-tee kaudu on juurdepääs kõikidele ehitisregistri andmetele,

välja arvatud hooneregistri arhiivi andmed, täidetud ettekirjutusega seotud andmed ja registrist

kustutatud ehitise andmed.“;

5) paragrahvi 612 lõiked 1–3, 5 ja 6 ning §-d 619–6112 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahv 618 tunnistatakse kehtetuks;

7) seadustiku 61. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

8) seadustiku 9. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Paigaldis, sideehitis ja väga suure läbilaskevõimega sidevõrk“;

9) paragrahvi 79 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse paigaldisele, sideehitisele ja väga suure

läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisele.

(2) Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisele kohaldatakse ka Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1309.“;

10) seadustikku täiendatakse §-ga 821 järgmises sõnastuses:

„§ 821. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisele esitatavad nõuded

2

Nõuded väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kaablikanalisatsioonile, hoonesisesele

füüsilisele taristule ja valguskaablile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

11) paragrahvi 821 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3 ei

kohaldata järgmistele hoonetele:

1) käesoleva seaduse § 62 lõike 1 punktis 1 nimetatud hoone, mille olemust või välisilmet

muudaks väga suure läbilaskevõimega võrkude või nende elementide paigaldamine;

2) käesoleva seaduse § 62 lõike 2 punktis 2 nimetatud hoone;

3) ajutine hoone, mille kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusala hoone, töökoda ja väikese

energiavajadusega eluruumita põllumajandushoone;

4) elamu, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või

alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on vähem kui 25

protsenti aastaringse kasutamise energiatarbimisest;

5) hoone, mille suletud netopind on kuni viiskümmend ruutmeetrit;

6) hoone ehitusaluse pinnaga kuni 60 ruutmeetrit vastavalt käesoleva seadustiku lisale 1;

7) ühe korteriga elamu;

8) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ehitis ja taristu.“;

12) paragrahvi 821 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 3 lõikeid 1, 4 ja 5 ning

artikli 4 lõikeid 1, 3 ja 5 ei kohaldata avaliku sektori asutuse järgmist liiki füüsilisele taristule

ja selle andmetele:

1) käesoleva seaduse § 62 lõike 1 punktis 1 nimetatud hoone, mille olemust või välisilmet

muudaks väga suure läbilaskevõimega võrkude või nende elementide paigaldamine;

2) käesoleva seaduse § 62 lõike 2 punktis 2 nimetatud hoone;

3) riigikaitseline ja julgeolekuasutuse ehitis ning riigipiiri taristu.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 5 lõikeid 2 ja 4 ning artikli

6 lõiget 1 ei kohaldata juurdepääsu andmisel ehitamise kavandamise andmetele ja ehitisele,

mille ehitamiseks ei ole vaja esitada ehitusteatist ega saada ehitusluba, ning sellisele füüsilisele

taristule nagu riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitis ja riigipiiri taristu.“;

13) seadustikku täiendatakse §-ga 822 järgmises sõnastuses:

„§ 822. Õigus juurde pääseda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale

ehitisele

(1) Sideettevõtjal on õigus esitada elektrooniliselt ehitisregistri kaudu taotlus riigile või

kohaliku omavalitsuse üksusele, et saada õigus juurde pääseda riigi või kohaliku omavalitsuse

üksuse omandis olevale ehitisele üldkasutatava elektroonilise side võrgu juurdepääsupunkti

paigaldamiseks.

(2) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

juurdepääsupunkti paigaldamise eest tasu, mis katab riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele

juurdepääsupunkti paigaldamisega kaasnevad kulud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama järgmist:

3

1) sideettevõtja kontaktandmed;

2) juurdepääsupunkti paigaldamise asukoht, sealhulgas koordinaadid;

3) juurdepääsupunkti paigaldamise tehniline joonis.

(4) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus otsustab juurdepääsupunkti paigaldamise õiguse

andmise kahe kuu jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates. Otsused tehakse taotluste

esitamise järjekorras.

(5) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib keelduda juurdepääsupunkti paigaldamise õiguse

andmisest, kui:

1) ehitis ei sobi tehniliselt või arhitektuurilt juurdepääsupunkti paigaldamiseks;

2) see ohustab inimese elu või tervist;

3) tegemist on käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hoonega;

4) see ohustab riigi julgeolekut.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel tehtud otsus esitatakse elektrooniliselt

ehitisregistri kaudu. Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel tehtud otsus, välja arvatud lõike

5 punktis 4 nimetatud alusel tehtud otsus, avalikustatakse ehitisregistris.“;

14) paragrahvi 84 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Sideehitisega“ sõnadega „ja väga suure

läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisega“;

15) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisega seotud vaidluste puhul on

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet riiklik vaidluste lahendamise asutus Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 14 tähenduses.“;

16) paragrahvi 130 lõike 3 punkt 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„51) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1309 sätestatud nõuete täitmise

kontrollimine;“;

17) seadustiku normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude

vähendamise meetmete kohta (ELT L 155, 23.05.2014, lk 1–14);“.

§ 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-ga 308 järgmises

sõnastuses:

„§ 308. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtu soodustamine

Alates 2025. aasta 12. novembrist kuni 2026. aasta 12. maini kohaldatakse väga suure

läbilaskevõimega sidevõrgu kohta käiva teabe vahetamisele ehitusseadustiku kuni 2025. aasta

11. novembrini kehtinud §-e 613–617.”.

§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 2153 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4

„§ 2153. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtuga seotud vaidluste

lahendamine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega

vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega

muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL

(gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024), artikli 2 punktis 1 määratletud

võrguoperaatori füüsilise taristu miinimumteabe, võrguoperaatori füüsilise taristu vaatluse või

käimasoleva või kavandatava ehitustöö miinimumteabe vaidluse lahendamiseks esitatud

avalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.

(2) Võrguoperaatori füüsilisele taristule juurdepääsu, ehitamise ühise teostamise või

hoonesisesele füüsilisele taristule juurdepääsu vaidluse lahendamiseks esitatud avalduse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.“.

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 12. novembril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6 ja 11 jõustuvad 2026. aasta 12. veebruaril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–4, 7 ja 12 jõustuvad 2026. aasta 12. mail.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „…“ ……………… 2025

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………… 2025

1

Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesoleva eelnõu eesmärk on tagada Euroopa Liidu määruse (EL) 2024/13091 (edaspidi

gigabititaristu määrus) nõuetekohane ja mõjus täitmine. Gigabititaristu määruse eesmärk on

lihtsustada ja stimuleerida sidevõrkude kasutuselevõttu, edendades olemasoleva füüsilise

taristu ühist kasutamist ning võimaldades uue füüsilise taristu tõhusamat rajamist, et vähendada

selliste võrkude kasutuselevõtu kulusid. Gigabititaristu määrus jõustus 11. mail 2024. aastal

ning seda kohaldatakse alates 12. novembrist 2025.

Gigabititaristu määrus asendab alates 2025. aasta 12. novembrist Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude

vähendamise meetmete kohta (edaspidi lairibadirektiiv)2. Nimetatud direktiiv on Eesti

õigusesse üle võetud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse ning riigilõivuseadusega3. Lairibadirektiivi nõuded asenduvad otsekohalduva määruse

nõuetega, mistõttu tuleb ehitusseadustikust (EhS) välja jätta sätted, mis dubleerivad

gigabititaristu määruse sätteid. EhS-i dubleerivad sätted asendatakse viidetega gigabititaristu

määrusele.

Lairibadirektiivis sätestatud meetmed aitasid vähendada kiire elektroonilise side võrkude

kasutuselevõtu kulusid. Otsekohalduva määruse vastuvõtmisega neid meetmeid tugevdatakse

ja muudetakse sujuvamaks, et võrgu kasutuselevõttu kiirendada ning kulusid veelgi vähendada.

Selleks, et võimaldada elektroonilise side ettevõtjatel (edaspidi sideettevõtja) väga suure

läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõttu tulemuslikult planeerida, tuleks ühtse teabepunkti

kaudu teha kiiresti kättesaadavaks miinimumteave olemasoleva füüsilise taristu ning

kavandatavate ehitustööde kohta. Gigabititaristu määruse sätted käsitlevad kõiki

lairibadirektiiviga kaetud valdkondi.

Eelnõukohase seadusega nimetatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi

TTJA) gigabititaristu määruse kohaseks riiklikuks vaidluste lahendamise organiks, kelle poole

võib pöörduda sellise vaidlusküsimusega nagu keeldumine juurdepääsu andmisest füüsilisele

taristule või ehitustööde koordineerimise asjus kokkuleppele mittejõudmine. Samuti

määratakse TTJA riiklikuks järelevalveorganiks gigabititaristu määruses sätestatud nõuete

täitmise üle. TTJA vastutab kõigi küsimuste eest, mis on seotud gigabititaristu määruse nõuete

täitmise üle järelevalve tegemise ja määruse täitmise tagamisega.

Muudatused on minimaalsed, et tagada gigabititaristu määruse nõuetekohane ja mõjus täitmine

ning õigusselgus, kuid samas on välditud otsekohalduva määruse ümberkirjutamist.

1Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega

vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL)

2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024,

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401309&qid=1728550454368). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude

kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (ELT L 155, 23.05.2014, lk 1–14). 3 RT I, 15.12.2016, 1.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse nõunik

Elena Reilent ([email protected]) ning sideturgude talituse peaspetsialist Liisi Moks

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu

käsitleb ELi õiguse rakendamist. Eelnõuga kavandatakse tagada Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada väga suure

läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtu kulusid, nõuetekohane ja mõjus täitmine.

Eelnõuga muudetakse ehitusseadustiku4 (EhS) redaktsiooni RT I, 04.12.2024, 4,

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse5 (EhSRS) redaktsiooni RT I,

30.12.2024, 7 ning riigilõivuseaduse6 (RLS) redaktsiooni RT I, 31.12.2024, 19. Kuna tegemist

on lairibadirektiivi asendava määrusega, mis võeti Eesti õigusesse üle EhS-iga ja mis käsitleb

väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude kasutuselevõttu ja väljaehitamist, sobivad selles

käsitletavad valdkonnad EhS-i reguleerimisalasse.

Gigabititaristu määrus jõustus 11. mail 2024. aastal ning seda hakatakse kohaldama alates 12.

novembrist 2025. Seoses sellega, et hoonesisest füüsilist taristut ja ühtsete teabepunktide

digiteerimist käsitlevate õigusnormide kohaldamiseks on kehtestatud üleminekuaeg, peaksid

mõned lairibadirektiivis sätestatud normid jääma kehtima kuni gigabititaristu määruse

vastavate normide kohaldamiseni.

Näiteks kohustus varustada uued ja oluliselt renoveeritud hooned valguskaablivalmidusega

hoonesisese füüsilise taristu ja hoonesiseste valguskaablitega peaks hakkama kehtima 21 kuud

pärast gigabititaristu määruse jõustumise kuupäeva, st alates 12. veebruarist 2026, ning

võrguoperaatorid7 peaksid tegema teabe olemasoleva füüsilise taristu kohta ühtse teabepunkti

kaudu elektrooniliselt kättesaadavaks 24 kuud pärast gigabititaristu määruse jõustumise

kuupäeva, st 12. mail 2026.

Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu koostati selleks, et viia Eesti õigusaktid kooskõlla gigabititaristu määrusega, jätta

EhS-ist välja sätted, millega võeti üle lairibadirektiiv, ning tagada gigabititaristu määruse

nõuetekohane ja mõjus täitmine. Gigabititaristu määruse eesmärk on lihtsustada sidevõrkude

4 RT I, 04.12.2024, 4. 5 RT I, 30.12.2024, 7. 6 RT I, 31.12.2024, 19. 7 Gigabititaristu määruse mõistes on võrguoperaatorid sideettevõtjad ning ettevõtjad, kes pakuvad füüsilist taristut,

mille eesmärk on pakkuda tootmis-, transpordi või jaotusteenuseid seoses gaasiga, elektriga (sh

tänavavalgustusega), küttega ja veega (sh heitvee ja reovee kõrvaldamise või puhastamise ning

äravoolusüsteemidega), ning transporditeenuseid (sh raudteed, sõiduteed, sealhulgas linnateed, tunnelid, sadamad

ja lennujaamad).

3

kasutuselevõttu, edendades olemasoleva füüsilise taristu ühist kasutamist ning võimaldades uue

füüsilise taristu tõhusamat rajamist, et vähendada selliste võrkude kasutuselevõtu kulusid.

Arvestades digitehnoloogia kiiret arengut, tuleb teha märkimisväärseid investeeringuid väga

suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse, et pidada sammu vajadusega üha suurema

läbilaskevõimega ühenduse järele. Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 2020. aasta teatises

„Euroopa digituleviku kujundamine“8 märgiti, et ainuüksi digitaristu ja -võrkude puhul ulatub

ELi investeerimispuudujääk 65 miljardi euroni aastas. Seetõttu nimetas komisjon ühe

põhimeetmena lairibadirektiivi läbivaatamise.

Lairibadirektiivi aluseks olnud digitaalarengu tegevuskava eesmärgid on suuresti saavutatud,

kuid samal ajal on need ka aegunud. Nende kodumajapidamiste osakaal, kellel on juurdepääs

30 Mbit/s kiirusega internetile, kasvas 2013. aasta 58,1%-st 2021. aastaks 90,1%-ni. Ka Eesti

vastav näitaja on 90%9. Arvestades, et ettevõtete ja inimeste vajadus väga suure

läbilaskevõimega püsi- ja traadita võrkude järele on kasvanud, ei ole ainult 30 Mbit/s kiirusega

interneti kättesaadavus tulevikuks piisav. Samuti ei ole juurdepääs 30 Mbit/s kiirusega

internetile kooskõlas direktiivis (EL) 2018/1972 (edaspidi sidedirektiiv)10 sätestatud uute

eesmärkidega tagada ühenduvus ja väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude laialdane

kättesaadavus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2022/248111 seati ajakohastatud sideühenduvuse

eesmärgid aastaks 2030, mis vastavad paremini tulevastele eeldatavatele

ühenduvusvajadustele. Uute eesmärkide kohaselt peaksid kõik Euroopa majapidamised olema

2030. aastaks kaetud gigabitivõrguga ning kõik asustatud alad 5G-võrguga. Gigabititaristu

määruse eesmärk on leida lahendus lairibadirektiivi puudustele ja aidata kaasa väga suure

läbilaskevõimega sidevõrgu kulutõhusale ja õigeaegsele kasutuselevõtule, mida on vaja ELi

kasvava ühenduvusvajaduse rahuldamiseks.

2.1. Gigabititaristu määruse ülevaade

Lairibadirektiivis sätestatud meetmed aitasid vähendada kiire elektroonilise side võrkude

kasutuselevõtu kulusid. Neid meetmeid tuleks siiski tugevdada ja sujuvamaks muuta, et kulusid

veelgi vähendada ja võrgu kasutuselevõttu kiirendada.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks võeti vastu direktiivi asendav gigabititaristu määrus, et

kiirendada ja lihtsustada väga suure läbilaskevõimega püsi- ja traadita võrkude kasutuselevõttu

kõikjal liidus ja vähendada nende kulusid nii korraliku planeerimise, tõhusama koordineerimise

kui ka lihtsustatud ja sujuvamaks muudetud loamenetluste kehtestamise abil, mis vähendavad

nii sideettevõtjate kui ka riikide ametiasutuste halduskoormust.

Gigabititaristu määruse eesmärgid:

 muuta olemasoleva avalik-õigusliku ja eraõigusliku füüsilise taristu kasutamine

tõhusamaks ja tagada sujuv juurdepääs füüsilise taristu andmetele;

 parandada juurdepääsu ehitamise kavandamise andmetele ja aidata kaasa ehitamise

ühisele teostamisele, et vähendada ehitustööde kulusid ja takistusi;

8 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide

Komiteele: „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020) 67 final). 9 Estonia in the Digital Economy and Society Index | Shaping Europe’s digital future 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse

Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2481, millega luuakse digikümnendi

poliitikaprogramm 2030 (ELT L 323, 19.12.2022, lk 4–26).

4

 seada lubade ja trasside rajamise õiguste andmise menetluse tähtajad;

 varustada uued ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned hoonesisese füüsilise taristuga

ning näha ette hoonesisesele füüsilisele taristule ja valguskaablile esitatavate nõuete

kehtestamine liikmesriikide poolt;

 ajakohastada ühtse teabepunkti digitaliseerimist.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse ehitusseadustikku.

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks EhS-i § 61. Võrguvaldaja huvipiirkonda pole

edaspidi enam vaja määrata, kuna ehitisregistris (edaspidi EHR) on kogu vajalik info

olemasoleva füüsilise taristu kohta ja alates 12. maist 2026 ka planeeritavate ehitustööde kohta

olemas. Selleks, et sideettevõtja saaks vaadata teda huvitavaid andmeid, peab ta EHR-i sisse

logima ja sisestama teda huvitava aadressi või piirkonna. EHR näitab siis kohe kogu infot (sh

võrguoperaatori kontaktandmeid), mis selles olemasoleva füüsilise taristu või füüsilise taristuga

seoses kavandatavate ehitustööde kohta on. Kuna EHR-i kaudu näeb huvi pakkuva

võrguoperaatori kontaktandmeid, siis võtab sideettevõtja EHRi-väliselt võrguoperaatoriga

ühendust.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse EhS-i § 58 lõikega 11, mis määrab EHR-i ühtseks

digitaalseks teabepunktiks gigabititaristu määruse artikli 12 tähenduses.

Gigabititaristu määruse artikkel 12 näeb ette ühtse teabepunkti loomise, mille ülesanne on olla

abiks väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu ehitamiseks nõutud lähteandmete kogumisele ja

menetluste kiirendamisele ning anda teavet võrguoperaatori füüsilise taristu ja kehtivate

erandite kohta. Ühtne digitaalne teabepunkt peab hakkama tööle hiljemalt 2026. aasta 12. mail.

Ühtses teabepunktis ehk EHR-is peab gigabititaristu määruse kohaselt olema vähemalt

järgmine info:

 artikli 3 lõike 10 kohaselt füüsilise taristu kategooriate loetelu, millele ei või artikli 3

lõikeid 1, 4 ja 5 kohaldada ning nende kindlaksmääramiseks kohaldatavad kriteeriumid;

 miinimumteave olemasoleva taristu kohta ja kavandatava ehitustöö kohta (artikli 4 lõige

1 ja artikli 6 lõige 1);

 füüsilise taristu läbipaistvuse suhtes kohaldatavate erandite loetelu, erandite

kohaldamise põhjendused ja kriteeriumid artikli 4 lõike 7 alusel;

 selliste ehitustööde liigid, mida peetakse mahult piiratuks või seotuks riikliku elutähtsa

taristuga ning mis on artikli 5 lõike 5 alusel vabastatud ehitustööde koordineerimise

kohustusest;

 selliste ehitustööde liigid, mida peetakse mahult piiratuks või seotuks riikliku elutähtsa

taristuga, mille korral oleks kavandatavate ehitustööde miinimumteabe kättesaadavaks

tegemise kohustuse kohaldamata jätmine õigustatud, ning sellist liiki ehitustööde suhtes

erandite kohaldamise põhjendused, kriteeriumid ja tingimused artikli 6 lõike 2 alusel;

 kogu teave lubade ja trasside rajamise õiguste haldusmenetluse korras andmise suhtes

kohaldatavate tingimuste ja menetluste kohta, sealhulgas teave erandite kohta, mida

kohaldatakse mõnede või kõigi liidu või riigisisese õiguse kohaselt nõutavate lubade

või trasside rajamise õiguste suhtes, ning selle kohta, kuidas esitada elektrooniliselt

taotlusi ja saada teavet taotluse staatuse kohta artikli 7 lõigete 2 ja 3 alusel;

5

 selliste ehitustööde liigid, mille suhtes ei kohaldata loamenetlust artikli 9 lõike 2

kohaselt;

 selliste hoonete liigid, mis tuleb vabastada valguskaablivalmidusega hoonesisese

füüsilise taristuga ja hoonesisese valguskaabliga ning juurdepääsupunktiga varustamise

kohustusest või mille puhul tuleb neid kohustusi kohaldada nõuetekohaste tehniliste

kohandustega artikli 10 lõike 8 alusel;

 vaidluste lahendamise organite (Eestis TTJA) avaldatud otsused, arvestades

konfidentsiaalsuse ja ärisaladuse kaitse põhimõtteid artikli 13 lõike 4 alusel;

 iga pädeva asutuse ülesanded artikli 14 lõike 8 alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse EhS-i § 60 lõike 1 punkti 13. EhS-i § 60 lõige 1 esitab

EHR-i kantavate andmete üldkategooriad. Punktis 13 sätestatakse, et gigabititaristu määruse

kohased võrguoperaatori või -omaniku füüsilise taristu andmed on EHR-i üldandmed. Füüsilise

taristu andmete all mõeldakse eelkõige gigabititaristu määruse artikli 4 lõikes 1 ja artikli 6

lõikes 1 sätestatud miinimumteavet. Juriidilise isiku kontaktandmed ei ole isikuandmed.

Gigabititaristu määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt peab miinimumteave olemasoleva füüsilise

taristu kohta olema kättesaadav proportsionaalsetel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel

tingimustel hiljemalt kümne tööpäeva möödumisel teabele juurdepääsu saamise taotluse

esitamise kuupäevast.

Määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt hõlmab miinimumteave olemasoleva füüsilise taristu kohta

vähemalt järgmist:

 geoviidetega asukoht ja trass;

 taristu liik ja praegune kasutusviis;

 kontaktpunkt.

Kehtiva EhS-i § 616 lõike 3 kohaselt teeb võrguvaldaja miinimumteabe kättesaadavaks kahe

nädala jooksul taotluse esitamisest arvates. Gigabititaristu määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt

tehakse taotletud teave proportsionaalsetel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel

kättesaadavaks kümne tööpäeva jooksul alates teabele juurdepääsu taotluse kättesaamise

kuupäevast.

Määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt tehakse miinimumteave füüsilise taristuga seoses

kavandatavate ehitustööde kohta ühtse teabepunkti kaudu kättesaadavaks niipea, kui teave

järgmise kuue kuu jooksul kavandatavate ehitustööde kohta on võrguoperaatorile kättesaadav

ning igal juhul ja loa vajalikkuse korral hiljemalt kaks kuud enne loataotluse esmakordset

esitamist pädevatele asutustele. Nimetatud miinimumteave hõlmab vähemalt järgmist:

 tööde geoviidetega asukoht ja liik;

 asjaomase füüsilise taristu elemendid;

 tööde eeldatav alguskuupäev ja kestus;

 prognoositav kuupäev lõpliku projekti esitamiseks loa andmisega tegelevatele

pädevatele asutustele, kui see on asjakohane;

 kontaktpunkt.

EHR-is tehakse vastavad muudatused, et olemasoleva füüsilise taristu ja füüsilise taristuga

seoses kavandatavate ehitustööde miinimumteave oleks sideettevõtjale kohe kättesaadav.

Sideettevõtjat huvitava piirkonna füüsilise taristu miinimumteave ja kavandatavate ehitustööde

6

kohta miinimumteabe kättesaamiseks peab sideettevõtja EHR-i identifitseeritult sisse logima ja

asjaomase aadressi sisestama.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse EhS-i § 60 lõiget 4 ja jäetakse sealt välja lause lõpp, mis

puudutab sideettevõtja ja võrguvaldaja vahelist füüsilise taristu teemalist infovahetust.

Muudatus on seotud sellega, et edaspidi ei vaheta sideettevõtja ja võrguvaldaja infot enam

EHR-i kaudu, kuna selline infovahetus on vananenud ega toimi. Ettevõtetevaheline

teabevahetus koormas liigselt infosüsteemi ning seepärast toimub infovahetus edaspidi EHRi-

väliselt.

Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks EhS-i §-i 612 lõiked 1–3, 5 ja 6 ning §-d 619–

6112. Need paragrahvid tunnistatakse kehtetuks kohe, kui hakkab kehtima otsekohalduv

gigabititaristu määrus, s.o alates 12. novembrist 2025.

EhS-i § 612 lõigete 1–3, 5 ja 6 kehtetuks tunnistamine on vajalik, sest lairibadirektiivis

kasutatud terminid asendatakse gigabititaristu määruses kasutatud terminitega. Muudatused

loovad õigusselguse sisu muutmata, sest lairibadirektiivis kasutatud terminid asendatakse

gigabititaristu määruses kasutatud terminitega.

Võrreldes lairibadirektiivis kasutatud terminitega on gigabititaristu määruses muudetud

järgmiste terminite määratlusi: „võrguoperaator“, „füüsiline taristu“, „luba“,

„juurdepääsupunkt“ ning võetud kasutusele uued terminid „hoonesisene valguskaabel“,

„valguskaablivalmidusega hoonesisene füüsiline taristu“ ja „trasside rajamise õigus“.

Termini „füüsiline taristu“ määratlus jäi põhimõtteliselt samaks. Füüsiliseks taristuks peetakse

taristut, mille eesmärk on pakkuda füüsilist paiknemiskohta võrguelementidele, mis

võimaldavad osutada elektroonilise side teenust (edaspidi sideteenus). Füüsiliseks taristuks on

näiteks torud, mastid, kaablikanalid, kontrollkaevud, juurdepääsuluugid, kaablikapid,

antennirajatised, tornid ja postid. Kaabel, sealhulgas valguskaabel, samuti võrguelemendid,

mida kasutatakse olmevee tarnimiseks, ei ole eelnõu tähenduses füüsiline taristu.

Gigabititaristu määruse kohaselt laiendati termini „füüsiline taristu“ määratlust, hõlmates

füüsilise taristu, mis ei ole võrgu osa (näiteks hooned, sealhulgas nende katused ja teatav osa

fassaadist, hoonetesse sissepääsud ja mis tahes muu vara, kaasa arvatud tänavainventar, näiteks

valgustuspostid, tänavasildid, valgusfoorid, reklaamtahvlid ja teemaksu kogumispunkti tarindid

ning samuti bussi- ja trammipeatused). Termini „füüsiline taristu“ määratlusega hõlmatud

objektide näidisloetelu ei ole lõplik.

Kuna terminile „füüsiline taristu“ EhS-i tähenduses on viidatud Vabariigi Valitsuse määruses

nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“, on vaja muuta

nimetatud määruse § 31 lõike 2 punkti 1.

Termini „võrguoperaator“ määratlus on peaaegu identne lairibadirektiivis kasutatud

määratlusega ning see on viidud kooskõlla sidedirektiiviga.

Termin "kiire elektroonilise side võrk" jääb kehtima kuni 12.05.2026, kuna see mõiste on

kasutusel §-des 613–617, mis jäävad samuti kehtima kuni 12.05.2026.

Gigabititaristu määruses määratletakse terminid „hoonesisene valguskaabel“ ja „trasside

rajamise õigus“ ning termini „kiiret ühendust toetava hoonesisese füüsilise taristu“ asemel

võetakse kasutusele termin „valguskaablivalmidusega hoonesisene füüsiline taristu“. Termini

7

„juurdepääsupunkt“ määratlus muutus seoses sellega, et kasutusele võeti termin

„valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu“.

EhS-i § 619 tunnistatakse kehtetuks, sest see paragrahv kattub gigabititaristu määruse

samasisulise otsekohalduva sättega. EhS-i § 619 reguleerib juurdepääsuõiguse andmist

hoonesisesele füüsilise taristule. Gigabititaristu määruses reguleerib seda artikkel 11.

Nimetatud artikli kohaselt peaks hoonesisese füüsilise taristu omanik üldjuhul võimaldama

sideettevõtjal pääseda juurde tema füüsilisele taristule. See aitaks suurendada konkurentsi

üldkasutatavate elektroonilise sidevõrkude pakkumisel, kuna hoonete sees on sidevõrgu

rajamine väga keeruline ja kulukas. Lisaks nähakse komisjonile ette võimalus anda välja

suuniseid hoonesisesele taristule juurdepääsu käsitlevate sätete kohaldamise kohta.

EhS §-d 6110 ja 6111 tunnistatakse kehtetuks, sest nendes on sätestatud vaidluste lahendamise

kord ning TTJA õigus nõuda vaidluse lahendamise käigus vajalikku teavet ja dokumente.

Edaspidi tuleb TTJA-l vaidlust lahendades lähtuda gigabititaristu määruses sätestatud nõuetest.

EhS-i § 6112 tunnistatakse kehtetuks, kuid sisuliselt viiakse see paragrahv muudetud kujul üle

seadustiku 2. osa 9. peatükki, sätestades selle uue paragrahvina EhS-isse (§ 822, vt selgitust § 1

punkti 13 kohta).

Eelnõu § 1 punkti 6 alusel tunnistatakse kehtetuks EhS-i § 618 hoonesisese füüsilise taristu

kohta, milles sätestatut gigabititaristu määrus muudab ja millega seotud otsekohalduvad sätted

jõustuvad alates 12. veebruarist 2026 (vt ka selgitust § 1 punkti 11 kohta).

Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt tunnistatakse kogu seadustiku 61. peatükk kehtetuks alates 12.

maist 2026.

Gigabititaristu määrust hakatakse kohaldama alates 12. novembrist 2025. Erandina nimetatud

kohaldamise alguskuupäevast kohaldatakse 24 kuud pärast määruse jõustumise kuupäeva

läbipaistvust ning olemasoleva füüsilise taristu ja kavandatavate ehitustööde teavet käsitlevaid

sätteid. Seega, 12. mail 2026 lõppeb üleminekuaeg ja gigabititaristu määrus hakkab kehtima

täies ulatuses ning lairibadirektiivi ülevõetud sätete kehtimise vajadus langeb ära.

Ühtne teabepunkt peab hakkama tööle hiljemalt 2026. aasta 12. mail. Selleks ajaks peab ühtse

teabepunkti kaudu olema kättesaadav miinimumteave olemasoleva füüsilise taristu ja

kavandatavate ehitustööde kohta. Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakond

tegeleb EHR-i pidamise, arendamise, juurutamise ja haldamisega. Eelnõu koostajad on

suhelnud EHR-i muutmise teemal Kliimaministeeriumiga ning arutanud läbi EHR-i vajalikud

muudatused, mis vastavad gigabititaristu määruse nõuetele.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse EhS-i 9. peatüki pealkirja sõnadega „ja väga suure

läbilaskevõimega sidevõrk“. Gigabititaristu määruses asendati läbivalt termin „kiire

elektroonilise side võrk“ terminiga „väga suure läbilaskevõimega võrk“, mis sisuliselt tähendab

seda, et määruses räägitakse nüüd sidevõrkudest, mis võimaldavad andmeedastust senise

kiiruse 30 Mbit/s asemel vähemalt kiirusega 100 Mbit/s ja mida saab suurendada kiiruseni kuni

1 Gbit/s. Ainult 30 Mbit/s kiiruse kättesaadavus ei ole tulevikuks enam piisav ega ole kooskõlas

sidedirektiivis sätestatud uute eesmärkidega tagada ühendus väga suure läbilaskevõimega

võrkudega ja nende laialdane kättesaadavus.

Kuna eelnõuga tunnistatakse kehtetuks peatükk 61, on mõistlik gigabititaristu määruse

rakendamiseks vajalikud sätted lisada EhS-i teise osasse, mis käsitleb eriehitisi ja erinõudeid.

8

EhS-i 2. osa 9. peatüki sätteid kohaldatakse paigaldisele ja sideehitisele ning sellesse sobivad

ka väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisega seotud sätted.

Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt laiendatakse 9. peatüki § 79 kohaldamisala ka väga suure

läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisele. Kehtiv § 79 tekst loetakse lõikeks 1 ja

täiendatakse seda, sätestades, et selle peatüki sätteid kohaldatakse ka väga suure

läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtule.

EhS-i § 79 täiendatakse lõikega 2, viidates gigabititaristu määrusele ja sätestades, et väga suure

läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisele kohaldatakse gigabititaristu määrust.

Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt täiendatakse seadustikku §-ga 821. Paragrahvis 821 sätestatakse

väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisele esitatavad nõuded.

EhS-i § 821 sätestatakse uus volitusnorm, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav

minister väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kaablikanalisatsioonile, hoonesisesele

füüsilisele taristule ja valguskaablile esitatavad nõuded.

Määruses sätestatakse vähemalt järgmine:

a) hoone juurdepääsupunkti ja valguskaabli liidese tehnilised nõuded;

b) kaabli tehnilised nõuded;

c) pistikupesade tehnilised nõuded;

d) kaablitorude või mikrotorude tehnilised nõuded;

e) tehnilised nõuded, mida on vaja, et hoida ära elektrikaablite häireid;

f) minimaalne painderaadius;

g) kaablite paigaldamise tehnilised nõuded;

h) väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kaablikanalisatsiooni tehnilised nõuded.

Hoonesisesele füüsilisele taristule ja valguskaablile esitatavad nõuded kehtestatakse

gigabititaristu määruse artikli 10 lõike 4 alusel. Gigabititaristu määruse kohaselt peaksid

liikmesriigid vastu võtma tehnilised kirjeldused või standardid, mis võimaldaksid hõlpsalt

teostada tavapärast hooldustegevust üksikute valguskaablite puhul, mida iga operaator kasutab

väga suure läbilaskevõimega võrguteenuste osutamiseks.

Lisaks sätestatakse tehnilised nõuded sidevõrgu kaablikanalisatsioonile, et parandada

konkurentsi sideturul. Määruses sätestatakse kaablikanalisatsiooni välisläbimõõt, mis peab

olema vähemalt 100 mm. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus sideettevõtja rajab

uusarendustesse sidevõrgu, kasutades selleks väljaspool hoonet 50 mm läbimõõduga

kaablikanalit, mille tõttu ei mahu teise sideettevõtja kaablid kaablikanalisatsiooni. Sellega

takistatakse konkurentide tulekut uusarendustesse, mis suurendaks klientide valikuvõimalust

saada mõistliku hinnaga koduinternetti.

Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt loetakse paragrahvi 821 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi

täiendatakse lõikega 2. Eelnõuga kavandatakse sätestada gigabititaristu määruses ette nähtud

erandid, mida liikmesriik peab oma õiguses sätestama. Nimetatud erandid tuleb avaldada ka

ühtses teabepunktis ehk EHR-is ning neist tuleb teavitada komisjoni (gigabititaristu määruse

artikkel 4 lõige 7).

EhS-i § 821 lõikes 2 sätestatakse erisus uue hoone ja oluliselt rekonstrueeritud hoone

varustamisele valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu, hoonesisese

valguskaabliga ja juurdepääsupunktiga. Gigabititaristu määruse artikli 11 kohaselt peaks

hoonesisese füüsilise taristu omanik üldjuhul võimaldama taristule juurdepääsu teisele

9

sideettevõtjale. See aitab suurendada konkurentsi, kuna hoonete sees on sidevõrgu rajamine

väga keeruline ja kulukas.

Hoonesisest füüsilist taristut puudutav gigabititaristu määruse artikkel 10 on sarnane

lairibadirektiivi vastava artikliga, muutunud on ainult n-ö tehnoloogia, enne räägiti kiiret

ühendust toetavast hoonesisesest füüsilisest taristust, nüüd valguskaablivalmidusega

hoonesisesest füüsilisest taristust. Kuna pidevalt töötatakse välja uusi tehnoloogiaid, on

sidevõrk ajas muutuv, st et teatud aja möödudes soovitud sideteenuse tarbimiseks vajalik

andmesidekiirus suureneb, lairibadirektiivi mõistes kiire sidevõrk oli sidevõrk kiirusega kuni

30 Mbit/s, valguskaabel võimaldab väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõttu (st

kiirusega vähemalt 100 Mbit/s).

Loetelu ehitistest, mis on vabastatud määruse artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetest, on

sama mis kehtis ka lairibadirektiivi ülevõtmisel. EhS-i § 821 lõike 2 punktides 1–5 sätestatud

loetelu pärineb varem vastu võetud hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EL12 artikli 4

lõikest 2. Loetelus nimetatud ehitiste puhul on objektiivsed põhjused, miks gigabititaristu

määruse artikli 10 lõigete 1, 2 ja 3 nõudeid nendele kohaldama ei peaks.

Muinsuskaitselistele ehitistele, religioossetele või kultuskohtadena kasutatavatele hoonetele ei

ole mõistlik sätestada valguskaablivalmiduse kohustust ja valguskaablivalmidusega

hoonesisese füüsilise taristuga varustamise kohustust, sest see võib rikkuda nende olemust ja

välisilmet. See ei ole kooskõlas muinsuskaitselise ehitise kaitsmise huvidega ja rikuks ehitist.

Hoonesisese füüsilise taristuga varustamise nõuete järgimine võib kahjustada nende hoonete

olemust ja välisilmet ehk ajale iseloomulike hoonete arhitektuuri, seda kujundavaid võtteid ja

materjale.

Samuti on ebaproportsionaalne kohaldada hoonesisese füüsilise taristu ja valguskaabliga

varustamise nõudeid hoonetele, mida kasutatakse vaid teatud perioodil (suvilad) või piiratud

ajavahemikul (kaks aastat) ning ajutistele hoonetele ja hoonetele, mille suletud netopind on

kuni viiskümmend ruutmeetrit.

EhS-i § 821 lõike 2 punktis 6 sätestatakse erand hoonetele (nii elamule kui ka mitteelamule),

mille ehitusalune pind on kuni 60 m2, sõltumata hoone kõrgusest (st siin on mõeldud hooneid,

mis on kuni 5 m ja üle 5 m kõrged) vastavalt EhS-i lisale 1. Nende hoonete (näiteks kuuride)

ehitamisel või ümberehitamisel ei ole vaja rajada hoonesisest füüsilist taristut ja vedada

valguskaablit. EhS-i § 821 lõike 2 punktis 7 sätestatakse erand ühe korteriga elamule

(üksikelamu, ridaelamuboks või kaksikelamu osa, suvila, aiamaja)13 ehk ühepereelamule.

Eelnõu koostajate hinnangul on erandi kehtestamine ühe korteriga elamule mõistlik, kuna sel

juhul jäetakse omaniku otsustada, kas ta varustab oma hoone hoonesisese füüsilise taristu ja

valguskaabliga või mitte. Sellise otsuse langetamine mõjutab vaid omanikku ennast. Ühe

korteriga elamu puhul võib väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu ehitamine osutuda

objektiivsetel põhjustel liiga keeruliseks, et väga suure läbilaskevõimega sidevõrku toetava

hoonesisese füüsilise taristu kasutuselevõtuga seotud lisakulud oleksid põhjendatud. EhS-i §

821 lõike 2 punkti 8 kohaselt ei kohaldata hoonesisese füüsilise taristu ja valguskaabliga

varustamise nõuet riigikaitselistele ja julgeolekuasutuste ehitistele, kuna nende ehitiste

ehitamisele kohaldatakse erinõudeid (EhS-i 13. peatükk) ja nende suhtes ei saa kohaldada

valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu, hoonesisese valguskaabliga ja

juurdepääsupunktiga varustamise kohustust. Gigabititaristu määruse artikli 10 lõike 8 kohaselt

avaldatakse teave selliste hoonekategooriate kohta ühtse teabepunkti kaudu.

12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32010L0031&qid=1730363573212 13 EhS-i § 50 lõike 7 punkti 1 alusel antud ministri määruses sätestatud tähenduses.

10

Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt täiendatakse paragrahvi 821 lõigetega 3 ja 4.

EhS-i § 821 lõikes 3 sätestatakse erand juurdepääsu andmisest avaliku sektori asutuse füüsilisele

taristule ja selle andmetele.

Näitlikule loetelule füüsilise taristu kategooriatest, mille suhtes ei pea kohaldama juurdepääsu

andmise nõuet, viidatakse gigabititaristu määruse artikli 3 lõikes 10, mille kohaselt määrab

liikmesriik kindlaks sellise füüsilise taristu või füüsilise taristu kategooriad, mis lähevad selle

piirangu alla.

EhS-i § 821 lõikes 3 sätestatavas loetelus on nimetatud need füüsilise taristu ja hoonete liigid,

millele gigabititaristu määruses sätestatud juurdepääsu andmise kohustuse nõudeid ei

kohaldata.

Näiteks muinsuskaitselise ehitise puhul tähendaks väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu

kasutuselevõtmine ehitise ümberehitamist, lähtudes kaasaegsetest nõuetest. See ei oleks aga

tõenäoliselt kooskõlas muinsuskaitselise ehitise kaitsmise huvidega ja rikuks ehitist. Sidevõrgu

taristu ehitamise nõuete järgimine võib kahjustada nende hoonete olemust ja välisilmet ehk

ajale iseloomulike hoonete arhitektuuri, seda kujundavaid võtteid ja materjale. Samuti oleks

ebaproportsionaalne kohaldada gigabititaristu määruses sätestatud juurdepääsunõudeid

kultusekohtadele või religioosseteks tegevusteks kasutatavate hoonetele.

Samuti ei kohaldata riigi julgeoleku tagamise huvides ning ohutuse ja turvalisuse kaalutlustel

gigabititaristu määruses sätestatud juurdepääsunõudeid sellisele füüsilisele taristule nagu

riigikaitseline ja julgeolekuasutuse ehitis ning riigipiiri taristu.

EhS-i § 821 lõigetes 2–4 on nimetatud riigikaitselised ja julgeolekuasutuse ehitised ning

riigipiiri taristu. EhS-i §-s 115 on sätestatud, mis need terminid tähendavad EhS-i tähenduses.

EhS-i mitmes paragrahvis on sätestatud EhS-i riigikaitselistele ja julgeolekuasutuse ehitistele

kohaldamise erisused. Kui EhS-iga reguleeritava ehitamise kohta käiv teave on üldiselt avalik,

siis riigikaitseliste ehitiste puhul ei saa kogu ehitist ja ehitamist käsitlev teave olla avalik.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus sätestab salastatuse tasemed ja korra ka ehitiste

puhul, millest tuleks ehitamisega seotud andmeid esitades ja lube taotledes lähtuda. Näiteks

salastatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu relva- ja lahingumoonaladusid käsitlev teave piiratud

tasemel 20 aastaks.

Riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitisega ning riigipiiri taristuga seotud andmetele ja

nendega seotud füüsilisele taristule ei ole võimalik taotleda juurdepääsu. See puudutab riigi

julgeolekut, piirangu eesmärk on tagada võrgu turvalisus ja terviklikkus ning kaitsta

riigisaladusi.

EhS-i § 821 lõikes 4 sätestatakse erisus ehitamise kavandamise andmetele juurdepääsu andmisel

ja ehitamise ühisele teostamisele. See erisus on vajalik, kuna ei ole mõistlik koormata ehitamise

kavandamise andmete ühtse teabepunkti kaudu elektrooniliselt kättesaadavaks tegemise

kohustusega ehitist, mille ehitamiseks ei ole vaja esitada ehitusteatist ega saada ehitusluba, nagu

näiteks väike puukuur või välikäimla, mille ehitusalune pindala on kuni 20 m2 ja kõrgus kuni 5

m. Riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise füüsilise taristu puhul ei saa see teave olla

avalik.

Samuti ei saa nõuda ehitamise ühist teostamist riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning

riigipiiri taristuga seotud ehitise puhul ohutuse ja turvalisuse tagamise põhjustel.

11

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse EhS-i §-ga 822, milles sätestatakse õigus juurde pääseda

riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele. Sisuliselt on see paragrahv

sama mis kehtiva EhS-i § 6112. Eelnõu § 1 punktiga 5 kavandatakse tunnistada EhS-i § 6112

kehtetuks, et viia see EhS-i eriossa.

See erineb varem kehtinud versioonist selle poolest, et varasem paragrahv hõlmas üksnes väikse

levialaga raadiosagedusi kasutavaid juurdepääsupunkte (nn small cell’e), kuid eelnõu

sõnastuses hõlmab see kõiki üldkasutatava elektroonilise side võrgu juurdepääsupunkte, mis on

vajalikud väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuks. Nii small cell kui ka

üldkasutatava sidevõrgu juurdepääsupunkt on sisuliselt antenn/tugijaam, aga small cell on

väiksema levialaga. Muudatus on tehnoloogiliselt neutraalne, st mitte konkreetsete

võrguelementide või tehnoloogiatega piiratud.

Üksnes small cell’idega pole võimalik gigabitivõrke rajada. Avalikku huvi teenivate ja

elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate võrkude rajamise soodustamiseks ja väiksemate

opereerimiskuludeni jõudmiseks sätestatakse õigus juurde pääseda riigi ja kohaliku

omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele juurdepääsupunkti (nt tugijaama)

paigaldamiseks.

Muudatus on kooskõlas gigabititaristu määruse eesmärgiga (artikkel 1) lihtsustada ja

stimuleerida väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõttu, edendades olemasoleva

füüsilise taristu ühist kasutamist ja võimaldades uue füüsilise taristu tõhusamat

kasutuselevõtmist, et selliseid võrke saaks kasutusele võtta kiiremini ja väiksemate kuludega.

Liikmesriigid võivad kooskõlas liidu õigusega kehtestada meetmeid (gigabititaristu määruse

artikli 1 lõige 3), mis on gigabititaristu määruse nõuetest üksikasjalikumad, kui meetmete

eesmärk on edendada olemasoleva füüsilise taristu ühist kasutamist või võimaldada uue

füüsilise taristu tõhusamat kasutuselevõttu. Seega on eelnõu koostajate arvates see muudatus

hädavajalik, et saavutada gigabititaristu eesmärgid. Nimetatud muudatus ei ole vastuolus ka

sidedirektiiviga, millega kaasnes kohustus taluda small cell’e riigi ja kohaliku omavalitsuse

üksuse omandis olevatel ehitisel.

Eelnõu § 1 punktide 14 ja 15 kohaselt sätestatakse, et TTJA on riiklik vaidluste lahendamise

asutus gigabititaristu määruse tähenduses. Ka lairibadirektiivi kohaselt oli TTJA vaidluste

lahendaja rollis ja igal asjaosalisel on õigus pöörduda vaidluse korral riikliku vaidluste

lahendamise organi poole, kes peab vaidluse lahendama määruses sätestatud aja jooksul. Seega

sisuliselt ei muutu midagi. Vaidluste lahendamise kord ja tähtajad on sätestatud gigabititaristu

määruses. Vaidluste kohtueelse lahendamise organi olemasolu vajaduse põhjus on asjaomaste

vaidluste spetsiifiline iseloom ja kiirus. Taoliste spetsiifiliste vaidluste lahendamine nõuab

kahtlemata kogemustega ja erialaselt kvalifitseeritud inimeste teadmisi. TTJA-l on kõik

vajalikud teadmised selles valdkonnas, st ehitamise ja side valdkonnas.

Gigabititaristu määruse artikli 13 lõike 2 alusel peab riiklik vaidluste lahendamise organ, st

TTJA tegema siduva otsuse vaidluse lahendamise kohta:

a) kui keeldutakse juurdepääsu andmisest olemasolevale taristule või kui konkreetsetes

tingimustes, sealhulgas hinnas ei ole jõutud kokkuleppele ühe kuu jooksul alates

12

juurdepääsutaotluse kättesaamise kuupäevast – nelja kuu jooksul alates vaidluse lahendamise

taotluse kättesaamise kuupäevast;

b) seoses olemasoleva taristu ja kavandatavate ehitustööde miinimumteabe kättesaadavaks

tegemisega, kui ehitustööde koordineerimise asjus ei ole jõutud kokkuleppele ühe kuu jooksul

alates ehitustööde koordineerimise ametliku taotluse kättesaamise kuupäevast või kui

hoonesisesele füüsilisele taristule juurdepääsu asjus ei ole jõutud kokkuleppele ühe kuu jooksul

alates ametliku juurdepääsutaotluse kättesaamise kuupäevast – ühe kuu jooksul alates vaidluse

lahendamise taotluse kättesaamise kuupäevast.

Nimetatud tähtaegu võib pikendada ainult nõuetekohaselt põhjendatud erandlike asjaolude

korral. Punktis b nimetatud tähtaeg on nüüd ühe kuu võrra lühem, lairibadirektiivi kohaselt võis

neid vaidlusi lahendada kahe kuu jooksul.

Gigabititaristu määruse artikli 13 lõike 4 alusel avaldavad vaidluste lahendamise organid oma

otsused, järgides samal ajal konfidentsiaalsuse ja ärisaladuste kaitse põhimõtteid. Ühtne

teabepunkt tagab juurdepääsu vaidluste lahendamise organite avaldatud otsustele.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse EhS-i § 130 lõike 3 punkti 51, sätestades, et riiklikku

järelevalvet gigabititaristu määruses sätestatud nõuete täitmise üle teeb TTJA. TTJA juba teeb

kehtiva õiguse kohaselt riiklikku järelevalvet ehitamisega seotud nõuete täitmise üle. Eelnõuga

ei kavandata sätestada eraldi väärteokoosseise, sest vajaduse korral on TTJA-l võimalus

kasutada haldussunnivahendit, mis seisneb ettekirjutuses, sunnirahas või asendustäitmises14.

Eelnõu § 1 punktiga 17 jäetakse EhS-i normitehnilisest viitest välja viide direktiivile

2014/61/EL (kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete

kohta), sest gigabititaristu määruse artikli 18 lõige 1 tunnistab selle kehtetuks alates 12.

novembrist 2025.

Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Eelnõu § 2 kohaselt täiendatakse EhSRS-i §-ga 308. Paragrahviga 308 sätestatakse, et alates 12.

novembrist 2025 kuni 12. maini 2026 kohaldatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu

kohta käiva teabe vahetamisele EhS-i kuni 11. novembrini 2025 kehtinud §-e 613–617.

Seoses pikema üleminekuperioodiga ühtse teabepunkti sätete kohaldamisele käib sideettevõtja

ja võrguvaldaja teabevahetus seni kehtinud korra järgi.

Eelnõu § 3. Riigilõivuseaduse muutmine

Eelnõukohase RLS-i § 2153 muudatusega viiakse paragrahvi pealkiri vastavusse gigabititaristu

määruse pealkirjaga „Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutusele võtmine“ (vt selgitust

eelnõu § 1 punkti 8 kohta). Lisaks asendatakse paragrahvi tekstis lairibadirektiivi ülevõtmisest

alates kasutatud termin „võrguvaldaja“ gigabititaristu määruses kasutatava terminiga

„võrguoperaator“.

Eelnõu § 4. Seaduse jõustumine

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/120022024002

13

Eelnõu §-s 4 nähakse ette seaduse jõustumise tähtpäevad. Paragrahv koosneb kolmest lõikest,

milles esimeses lõikes on sätestatud üldine jõustumise tähtpäev 12. november 2025, mis on

kooskõlas gigabititaristu määruse artikli 19 lõikega 2.

Lõikes 2 sätestatakse hoonesisest füüsilist taristut puudutavate punktide 6 ja 11 jõustumine, 12.

veebruar 2026.

Hilisem jõustumine on seotud sellega, et alates 12. veebruarist 2026 jõustub kohustus varustada

kõik uued hooned või hooned, kus tehakse põhjalikku rekonstrueerimistööd, hoonesisese

füüsilise taristuga, ning varustada uue kahe või enama korteriga elamu ehitamise ja kahe või

enama korteriga elamu põhjaliku rekonstrueerimistöö puhul kahe või enama korteriga elamu

juurdepääsupunktiga. Seega kohaldatakse ka erandeid sellest kohustusest määruse üldisest

kohaldamise alguskuupäevast, s.o 2025. aasta 12. novembrist hiljem.

Kolmandas lõikes sätestatud § 1 punktid 1–4, 7 ja 12 jõustuvad 12. mai 2026, kuna need punktid

on seotud ühtse teabepunkti töölehakkamisega alates 12. maist 2026 ning see on samuti

kooskõlas gigabititaristu määruse artikli 19 lõikega 3.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse gigabititaristu määruse ja sidedirektiivi terminoloogiat. Eelnõuga ei võeta

kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamise vajadus tuleneb gigabititaristu määrusest. Määrus on otsekohalduv, kuid

selle rakendamiseks on vaja viia riigisisene õigus sellega kooskõlla, sh kõrvaldada EhS-ist

gigabititaristu määrust dubleerivad sätted, luua ühtne riiklik digitaalne teabepunkt ja sätestada

riikliku vaidluste lahendamise organi pädevus. Gigabititaristu määrust hakatakse kohaldama

12. novembril 2025.

6. Eelnõu mõjud

Gigabititaristu määruse mõju on hinnatud Eesti seisukohtade Vabariigi Valitsusele esitamise

kooskõlastamise etapis. Need seisukohad kiideti heaks 18. mail 2023.15 Euroopa Komisjoni

koostatud gigabititaristu määruse mõjuanalüüs on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel.16

Plaanitavad muudatused avaldavad mõju sideettevõtjatele, võrguoperaatoritele ja sideteenuste

kasutajatele. TTJA andmetel on võrguoperaatoreid Eestis üle 500, võrku omavaid

sideettevõtjaid umbes 50. Gigabititaristu määrus avaldab peamiselt majanduslikku mõju.

Sotsiaalsed ja keskkonnamõjud on kaudsed, kuna need sõltuvad algatuse tulemusena võrku

tehtavatest investeeringutest ning muudest kaudsetest majanduslikest mõjudest.

6.1. Kavandatavad muudatused

Nagu ka lairibadirektiiviga seotud muudatusi, saab ka gigabititaristu määrusega tehtavad

muudatused jagada kaheks:

15 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4f29d03f-cd9f-4ef0-81f0-1b70270b4769?activity=3#k5CEebGw 16 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/gigabit-infrastructure-act-proposal-and-impact-assessment

14

1) sideettevõtjale antakse õigus saada juurdepääs võrguoperaatori füüsilisele taristule ja

hoonesisesele füüsilisele taristule. Eesmärk on vähendada väga suure läbilaskevõimega

sidevõrkude ehitamise kulusid;

2) uued hooned ja hooned, kus tehakse põhjalikku rekonstrueerimistööd, tuleb varustada

lõppkasutaja asukohas oleva väga suure läbilaskevõimega sidevõrku toetava

valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ja hoonesisese valguskaabliga. Uued

kahe või enama korteriga elamud ja kahe või enama korteriga elamud, kus tehakse põhjalikku

rekonstrueerimistööd, varustatakse lisaks hoonesisesele füüsilisele taristule ka

juurdepääsupunktiga.

6.2. Sihtgrupp

Kõigi muudatuste puhul on otsene sihtgrupp võrguoperaatorid (sh sideettevõtjad) ning TTJA,

kaudselt on mõjutatud veel viis sihtgruppi:

1) internetti kasutav üldsus laiemalt (tarbijad);

2) hoonesisese füüsilise taristu omanikud;

3) ehitusettevõtjad;

4) kohalikud omavalitsused;

5) ehitisregister.

6.3. Kaasnev mõju

Kavandatavate muudatustega kaasnevad majanduslik ja sotsiaalne mõju ning mõju riigiasutuste

töökorraldusele (TTJAle ja Kliimaministeeriumile).

1. muudatus: sideettevõtja õigus saada juurdepääs võrguoperaatori füüsilisele taristule,

ehitamise kavandamise andmetele ja hoonesisesele füüsilisele taristule ning selle mõju

väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamisele

Nii nagu lairibadirektiivil, on ka gigabititaristu eesmärk lihtsustada ja stimuleerida väga suure

läbilaskevõimega sidevõrkude kasutuselevõttu, edendades olemasoleva füüsilise taristu ühist

kasutamist ja võimaldades uue füüsilise taristu tõhusamat kasutuselevõtmist, et vähendada

selliste võrkude kasutuselevõtu kulusid.

Majanduslik mõju – koos liikmesriikide ühtsete teabepunktide digitaliseerimisega

kiirendavad ühtsed menetlusreeglid ja kulusid vähendavad meetmed suure võimsusega võrkude

kasutuselevõttu ja ajakohastavad ELi liikmesriikide teabepunktide arengut. Gigabititaristu

määruse eeldatav mõju on märkimisväärne: prognooside kohaselt kahekordistab see

kasutuselevõtu kiirust, säästab ligikaudu 14,5 miljardit eurot kasutuselevõtukulusid ja vähendab

kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 0,7 miljoni tonni võrra.

Väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamine muude ehitustöödega ühel ajal võib veidi

pikendada ehitamise planeerimisprotsessi. Kuid kokkuvõttes on see kasulik, sest sidetaristu

hilisem ehitamine toob lisaks majanduslikule kahjule kaasa ka keskkonnaahju. Kuna

kaevamistöid tehakse kahel korral, siis toovad suured ehitusmasinad kaasa õhusaasteainete,

nagu CO2, lämmastikoksiidi, vääveldioksiidi ja tahmaosakeste eraldumise.

15

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellis Civitta Eesti AS-ilt riigiteedesse sidetaristu

planeerimise ja ehitamise ning uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse tagamise uuringu17,

mis valmis 2023. aastal.

Uuringu käigus tehtud tulu-kulu analüüsis võrreldi nii äri- ja elamupiirkondade kui ka riigiteede

puhul stsenaariumit, kus sidetaristu rajatakse ja planeeritakse koos teega või äri-või

elamupiirkonnaga, ja stsenaariumit, kus sidetaristu rajatakse hiljem. Analüüsi tulemusel selgus,

et sidetaristu rajamine planeerimis- ja ehitusfaasis on tunduvalt tasuvam ning võimaldab säästa

riigiteede puhul 44% ning äri- ja elamupiirkondade puhul vähemalt 36% kuludest.

Samas sõltub saadava kasu suurus väga paljudest varieeruvatest näitajatest, nagu eelnev

olukord, projekti asukoht ja mastaapsus, asjaosaliste arv ja muud tegurid. Selle tõttu võib

kaablikanalisatsiooni rajamise projekti kogumaksumus varieeruda koguni 20 eurost kuni 100

euroni meetri kohta. Lisaks pakub sidelahenduse olemasolu lisandväärtust nii sidelahenduste

otsestele kasutajatele kui ka kohaliku ja riigitasandi üksustele tervikuna, võimaldades uusimate

tehnoloogiliste lahenduste kasutamist, nii portaali „Tark Tee“ lahenduste, isesõitvate autode kui

ka kaugtööks vajaliku interneti ja tehnoloogia kasutuselevõttu.

Majandusliku mõju saab jagada kaheks: mõju võrguoperaatorile ja mõju sideettevõtjale.

Eelnõuga kehtestatakse võrguoperaatorile oma füüsilisele taristule juurdepääsu andmise

kohustus ja luuakse sideettevõtjale õiguslik alus küsida juurdepääsu võrguoperaatori füüsilisele

taristule.

Mõju võrguoperaatorile – juba alates lairibadirektiivi ülevõtmisest on võrguoperaatorid

kohustatud andma sideettevõtjatele juurdepääsu oma füüsilisele taristule. Seega ei ole ette näha

võrguoperaatorite koormuse kasvu.

Mõju sideettevõtjale – sama olukord on ka sideettevõtjate puhul. Lairibadirektiivis sätestatud

meetmed aitasid vähendada kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtu kulusid. Neid

meetmeid tugevdatakse gigabititaristu määrusega ja muudetakse sujuvamaks, et kulusid veelgi

vähendada ja võrgu kasutuselevõttu kiirendada.

Eeldatavad mõõdetavad kasud EL sideoperaatoritele aastaks 203018

Kirjeldus Summa Kommentaarid

Kulude kokkuhoid tänu

paremale juurdepääsule

olemasolevale füüsilisele

taristule ja

koostöövõimalustele

12 miljardit eurot Vähenenud CAPEX (capital

expenditure ehk kapitalikulu)

võimaldab lisada 6,5%

FTTH-ga (fibre to the home –

valguskaabel kuni

elamuni/korterini) katvust

Halduskulude kokkuhoid

tänu juurdepääsulepingute

läbirääkimiste

lihtsustamisele / vaidluste

vähenemisele

24 miljonit eurot aastas Kulude kokkuhoid võrreldes

senise olukorraga, kus

juurdepääsulepingute

läbirääkimiste ressursid

eeldatavasti suureneksid 5G-

võrgu väikese levialaga

raadiosagedusi kasutavate

17Analüüsid ja uuringud | Justiits- ja Digiministeerium 18 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/gigabit-infrastructure-act-proposal-and-impact-assessment, I osa,

lk 98.

16

juurdepääsupunktide (small

cell) juurutamise tõttu

Halduskulude kokkuhoid

tänu lubade taotlemise

protsesside lihtsustamisele

15 miljonit eurot aastas

Lairibadirektiivi alusel

füüsilise taristu juurdepääsu

kohustusest vabastus

märkimisväärse turujõuga

ettevõtjale / riigiabi raames

reguleeritud varade puhul

Mõõtmatu Seotud suurenenud

kindlusega, vähenenud

halduskoormus

Vähendatud kohustused

avalikult rahastatud VHCN-i

(very high capacity network)

kasutuselevõtu puhul

tsiviilehitustööde

koordineerimiseks (kui

taotleja ei ole varem

deklareerinud kavatsust see

kasutusele võtta)

Mõõtmatu Võib toetada VHCN-i

kasutuselevõttu riigiabi

saanud ettevõtja puhul

Sideettevõtjale antakse õigus saada juurdepääs olemasolevale hoonesisesele füüsilisele

taristule, et võtta kasutusele väga suure läbilaskevõimega võrkude elemente, kui dubleerimine

on tehniliselt võimatu või majanduslikult ebatõhus. Sideettevõtjal on õigus hoonesisese

füüsilise taristu omaniku nõusolekul ja tingimustel ühendada oma sidevõrk omal kulul

hoonesisese füüsilise taristuga, tagades, et mõju eraomandile on võimalikult väike.

Mõju hoonesisese füüsilise taristu omanikule – hoonesisese füüsilise taristu omanik rahuldab

sideettevõtja juurdepääsutaotlused. Gigabititaristu määrus annab otsustusõiguse hoonesisese

füüsilise taristu omanikule, st ei piira hoonesisese füüsilise taristu omandiõigust. Samas jätab

see võimaluse keelduda sideettevõtjale juurdepääsu andmisest, kui hoones on juba juurdepääs

sidevõrgule olemas. Hoonesisese füüsilise taristu omaniku kasu väljendub majaelanike

rahulolus, kuna neil on võimalus valida mitme sideettevõtja teenuse vahel. Kaudselt võib see

avaldada mõju hoone väärtusele.

Sotsiaalne mõju – mõju väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude kasutajatele. Sidevõrkude

arendamine loob lõppkasutajale paremad võimalused ülikiirele andmesideühendusele

juurdepääsuks. Eelkõige on see oluline maapiirkondades, kus lõppkasutajate kiirele

andmesidele juurdepääsu võimalused on kohati üsna piiratud. Kuna sideettevõtjatel on võimalik

saada juurdepääs võrguoperaatori füüsilisele taristule, siis nt maapiirkondades elektripostidele

sidekaabli paigaldamine aitaks kaasa kiire andmesideühenduse jõudmisele maapiirkonna

lõppkasutajani. Seega gigabititaristu määruse rakendamine aitab kaasa nn viimase miili (last

mile) väljaehitamisele lõppkasutajani.

Kaudselt võib sidevõrgu laienemine maapiirkondadesse kaasa aidata töökohtade loomisele

maapiirkondades. Eesti digiühiskonna arengukava 203019 eesmärk on, et 2030. aastaks on

Eestis asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis

19 https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030

17

võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid. Ülikiire andmeside arendamine panustab

elukeskkonna kohandamisse hõreasustuse tingimustele. Väga suure läbilaskevõimega

sidevõrgu arendamine olemasoleva füüsilise taristu baasil aitab täita Eesti digiühiskonna 2030.

aastaks seatud eesmärki tagada kõigile Eesti elanikele võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s

kiirusega andmesideühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele – mõju TTJA töökorraldusele. Kuna võrreldes

lairibadirektiivist tulenevate ülesannetega pole gigabititaristu määruse vastuvõtmisega TTJA-

le uusi ülesandeid lisandunud, pole ette näha TTJA koormuse kasvu. Kliimaministeeriumile

avaldub mõju ehitisregistri kaudu. Ehitisregistrit haldab Kliimaministeeriumi ehitisregistri

talitus. Ehitisregistris tehakse vastavad muudatused, et olemasoleva füüsilise taristu ja füüsilise

taristuga seoses kavandatavate ehitustööde miinimumteave oleks sideettevõtjale kohe

kättesaadav. Eelnõuga sätestatud erandid avalikustatakse ehitisregistris.

2. muudatus: hoonesisese füüsilise taristu ja juurdepääsupunktiga varustamise mõju

Gigabititaristu määruse artikli 10 lõike 1 kohaselt peavad kõik uued hooned ja oluliselt

rekonstrueeritavad hooned, sealhulgas ühisomandis olevad elemendid, mille kohta on esitatud

ehitusloa taotlused pärast 12. veebruari 2026, olema varustatud valguskaablivalmidusega

hoonesisese füüsilise taristuga ja hoonesisese valguskaabliga, sealhulgas ühendustega kuni

füüsilise punktini, mille kaudu lõppkasutaja ühendub avalikku võrku.

Hoonesisese füüsilise taristu rajamise nõude kehtestamine kahe või enama korteriga elamule

aitab vältida hoonesisese füüsilise taristu rajamata jätmist arendaja poolt kulude kokkuhoiu

eesmärgil. Gigabititaristu määruse artikli 10 lõike 2 kohaselt varustatakse kõik uued

korterelamud või oluliselt rekonstrueeritavad korterelamud, mille kohta on esitatud ehitusloa

taotlused pärast 12. veebruari 2026, juurdepääsupunktiga.

Majanduslik mõju – mõju ehitise omanikule ja sideettevõtjale.

Mõju ehitise omanikule – ehitusaegne hoone varustamine füüsilise taristuga tekitab ainult

piiratud lisakulusid ehitise omanikule, samal ajal kui ülikiiret andmeedastust võimaldava

hoonesisese füüsilise taristu tagantjärele paigaldamise kulud võivad moodustada olulise osa

sidevõrgu kasutuselevõtmise kuludest. Samas lisab hoone varustamine füüsilise taristuga, mis

võimaldab pakkuda sideettevõtjal ülikiiret andmesideühendust, hoonele väärtust.

Kaasnevat lisakulu on keeruline prognoosida, see oleneb mitmest asjaolust. Näiteks 50

korteriga elamu ehitamiskuludest moodustavad hoonesisese füüsilise taristu rajamise kulud

väga väikese protsendi kogu maja ehituskuludest, samal ajal kui viie korteriga elamu

ehituskuludest moodustab see juba suurema protsendi.

Ühe korteriga elamule (üksikelamu, ridaelamuboks või kaksikelamu osa, suvila, aiamaja) ehk

ühepereelamule mõju ei ole, kuna need on vabastatud hoonesisese füüsilise taristu ja

juurdepääsupunktiga varustamise nõudest, seega saab ehitise omanik nende puhul ise otsustada,

kas loob selle valmiduse või mitte.

Tänapäeva ühiskonnas on hea sideühendus järjest suurema tähtsusega ja seega on sideühenduse

olemasolul ehitistes suur lisandväärtus ning elutähtsa teenuse kättesaadavus on kasulik nii

ehitise omanikule kui ka riigile tervikuna. Seega on uue hoone projekteerimisel või olemasoleva

hoone olulisel rekonstrueerimisel hädavajalik varustada see hoonesisese füüsilise taristu ja

juurdepääsupunktiga, kuna hoonesisese füüsilise sidetaristu hilisem rajamine on palju kallim.

18

Mõju sideettevõtjale – sellel muudatusel on sideettevõtjale positiivne mõju, kuna ehitusaegne

hoone varustamine füüsilise taristuga tekitab ainult piiratud lisakulusid, samal ajal kui ülikiiret

andmeedastust võimaldava hoonesisese füüsilise taristu tagantjärele paigaldamise kulud võivad

moodustada olulise osa väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmise kuludest.

Uue kahe või enama korteriga elamu ja põhjalikult rekonstrueeritava kahe või enama korteriga

elamu varustamine juurdepääsupunktiga annab sideettevõtjatele võimaluse ühendada

lõppkasutaja sidevõrku, mis võimaldab andmeedastust kiirusega vähemalt 100 Mbit/s. Need

muudatused aitavad kokku hoida väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude rajamise kulusid.

Sotsiaalne mõju – mõju ülikiire andmesideühenduse kasutajatele. Sellel muudatusel on kahe

või enama korteriga elamu elanike ja büroohoones olevate firmade jaoks positiivne mõju, kuna

väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude arendamine loob lõppkasutajale paremad võimalused

kiirele andmesideühendusele juurdepääsuks.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele – mõju kohaliku omavalitsuse töökorraldusele. Mõju

kohalikule omavalitsusele tuleneb gigabititaristu määruse artikli 10 lõikes 1 sätestatud nõudest,

et kõik uued hooned ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned, sealhulgas ühisomandis olevad

elemendid, mille kohta on esitatud ehitusloa taotlused pärast 12. veebruari 2026, peavad olema

varustatud valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristuga ja hoonesisese

valguskaabliga, ning artikli 10 lõikes 2 sätestatud nõudest, et kõik uued korterelamud või

oluliselt rekonstrueeritavad korterelamud, mille kohta on esitatud ehitusloa taotlused pärast 12.

veebruari 2026, varustatakse juurdepääsupunktiga. EhS-i § 44 punkti 1 ja § 55 punkti 1 kohaselt

keeldub pädev asutus (kohalik omavalitsus) ehitisele ehitusloa ja kasutusloa andmisest, kui see

ei vasta nõuetele ehk muu hulgas ka EhS-i 9. peatükis ja gigabititaristu määruses sätestatud

nõuetele. Seega ei suurenda eelnõu oluliselt kohaliku omavalitsuse koormust ehitus- ja

kasutusloa andmise menetlemisel.

Eelnõuga kavandatakse sätestada õigus juurde pääseda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse

omandis olevale ehitisele üldkasutatava sidevõrgu juurdepääsupunkti paigaldamiseks. Varem

kehtis samaväärne säte small cell’i paigaldamiseks. Small cell’i paigaldamise taotlusi esitati ca

10 tükki aastas. Kuna üldkasutatava sidevõrgu juurdepääsupunktil on suurem leviala, on

oodata, et sideettevõtjad kasutavad seda võimalust sagedamini. Seega võib muudatus kaasa tuua

kohalike omavalitsuste töökoormuse väikese kasvu.

7. Eelnõu rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Gigabititaristu määruse kohaselt peab Eesti määrama oma õigusruumis ühtse teabepunkti, mille

kaudu saab sideettevõtja juurdepääsu võrguoperaatori füüsilist taristut puudutavale ja

kavandatavate ehitustööde miinimumteabele. Sellise teabepunkti olemasolu aitab sideettevõtjal

saada sidevõrgu ehitamiseks vajalikku teavet oluliselt lihtsamalt. Sellise teabe digitaalne

kättesaadavus aitab omakorda võimalikult efektiivselt ja minimaalsete kuludega arendada väga

suure läbilaskevõimega sidevõrku. Riigi jaoks tähendab sellise ühtse teabepunkti loomise

kohustus töökoormuse ühekordset kasvu. Ehitisregistris on juba suurem osa gigabititaristu

määruses sätestatud infost olemasoleva füüsilise taristu kohta kättesaadav, lisatakse vaid mõnd

liiki andmed ja see muudatus on ühekordne, edaspidi on kogu info ehitisregistris olemas.

Lisaks peavad liikmesriigid gigabititaristu määruse artikli 14 kohaselt määrama füüsilisele

taristule juurdepääsu võimaldamise ja ehitamise ühise teostamisega seotud vaidluste

19

lahendamiseks vaidluste lahendamise organi, kelleks Eestis on TTJA (st sama vaidluste

lahendamise organ mis lairibadirektiivi kehtivuse ajal).

Mõju riigieelarvele – EHR-i gigabititaristu määruse andmetega täiendamise prognoositav

maksumus on ca 100 000 eurot (finantseeritakse välisvahenditest). Ühtse teabepunkti ehk

ehitisregistri kaudu andmete jagamise turvariski maandamiseks saab andmeid taotleda vaid

ennast identifitseerinud isik. EHR-i arendused saab jagada kaheks: rajatiste kuvamine

ehitisregistri kaardikihil ja koosehitamise hõlbustamine projekteeritavate ja kavandatavate

ehitiste nähtavaks tegemise kaudu. Gigabititaristu määruse kohaselt peab info olema EHR-is

kättesaadav alates 12. maist 2026.

Mõju järelevalveasutusele – järelevalveasutuse ehk TTJA jaoks ei muutu midagi, kuna samad

ülesanded olid tal juba alates 2016. aastast, st lairibadirektiivi ülevõtmisest.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumise korral muudetakse ka 19. juunil 2015 vastu võetud Vabariigi

Valitsuse määrust nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“20 ja TTJA põhimäärust21 ning antakse uue

volitusnormi alusel valdkonna eest vastutava ministri määrus „Nõuded väga suure

läbilaskevõimega sidevõrgu kaablikanalisatsioonile, hoonesisesele füüsilisele taristule ja

valguskaablile“ (lisa 1).

Kuna terminile „füüsiline taristu“ EhS-i tähenduses on viidatud Vabariigi Valitsuse määruses

nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“, on vaja muuta

nimetatud määruse § 31 lõike 2 punkti 1 (lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu §-s 4 nähakse ette seaduse jõustumise tähtpäevad. Paragrahv 4 koosneb kolmest lõikest,

milles esimeses lõikes sätestatakse üldine jõustumise tähtpäev 12. november 2025, mis on

kooskõlas gigabititaristu määruse artikli 19 lõikega 2. Teises lõikes sätestatakse hoonesisest

füüsilist taristut puudutavate punktide 6 ja 11 jõustumine 12. veebruaril 2026.

Kolmandas lõikes sätestatud § 1 punktid 1–4, 7 ja 12 jõustuvad 12. mai 2026, kuna need punktid

on seotud ühtse teabepunkti töölehakkamisega alates 12. maist 2026 ning see on samuti

kooskõlas gigabititaristu määruse artikli 19 lõikega 3.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Siseministeeriumile ja

Kaitseministeeriumile.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja Eesti

Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks järgmistele asjaosalistele: Eesti

Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Gaasiliit, Eesti

Geodeetide Ühing, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Jõujaamade ja

Kaugkütte Ühing, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti

Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti

Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Lairiba Arenduse

20 RT I, 05.07.2023, 239. 21 RT I, 01.09.2023, 3.

20

Sihtasutus, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Planeerijate Ühing,

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti

Soojuspumba Liit, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti

Tööandjate Keskliit, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts, Eesti Vee-

ettevõtete Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, Linnalabor, Teenusmajanduse Koda,

Harjumaa Omavalitsuste Liit, Hiiumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit,

Jõgevamaa Koostöökoda, SA Järvamaa, Läänemaa Omavalitsuste Liit, Lääne-Viru

Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Raplamaa

Omavalitsuste Liit, Saaremaa Vallavalitsus, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Valgamaa

Omavalitsuste Liit, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ning Võrumaa Omavalitsuste Liit.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Siseministeerium Kaitseministeerium Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud ministrid Saadame teile kooskõlastamiseks ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) seaduse eelnõu ja seletuskiri

2) seletuskirja lisa Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Arhitektide Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Gaasiliit Eesti Geodeetide Ühing Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti Kinnisvarafirmade Liit MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Eesti Korteriühistute Liit Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus

Meie 07.03.2025 nr 8-1/2321-1

Eesti Taristuehituse Liit Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Eesti Maastikuarhitektide Liit Eesti Omanike Keskliit Eesti Planeerijate Ühing Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Puitmajaliit Eesti Sisearhitektide Liit Eesti Soojuspumba Liit Eesti Taastuvenergia Koda Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts Eesti Vee-ettevõtete Liit Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Linnalabor Teenusmajanduse Koda Harjumaa Omavalitsuste Liit Hiiumaa Omavalitsuste Liit Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit Jõgevamaa koostöökoda Järvamaa sihtasutus Läänemaa Omavalitsuste Liit Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Põlvamaa Omavalitsuste Liit Pärnumaa Omavalitsuste Liit Raplamaa Omavalitsuste Liit Saaremaa Vallavalitsus Tartumaa Omavalitsuste Liit Valgamaa Omavalitsuste Liit Elena Reilent [email protected]

1

Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja

lisa

Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. aasta

määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 58 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. aasta määruses nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 punkt 141 sõnastatakse järgmiselt:

„141) võrguoperaatori või -omaniku füüsilise taristu andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusele (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise

side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120

ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309,

08.05.2024);“;

2) paragrahv 121 tunnistatakse kehtetuks.

2

Justiits- ja digiministri määruse „Nõuded väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu

kaablikanalisatsioonile, hoonesisesele füüsilisele taristule ja valguskaablile“ eelnõu

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 821 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

§ 2. Mõisted

§ 3. Hoone juurdepääsupunkti ja valguskaabli liidese tehnilised nõuded

§ 4. Kaabli tehnilised nõuded

§ 5. Pistikupesade tehnilised nõuded

§ 6. Kaablitorude või mikrotorude tehnilised nõuded

§ 7. Tehnilised nõuded, mida on vaja, et hoida ära elektrikaablite häired

§ 8. Minimaalne painderaadius

§ 9. Kaablite paigaldamise tehnilised nõuded

§ 10. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kaablikanalisatsiooni tehnilised nõuded

§ 11. Rakendussäte

3

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta

määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“

muutmise määruse eelnõu

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 87 lõike 2, § 873 lõigete 5 ja 7 ning

§ 875 lõike 5 alusel.

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja

sidevõrkude tehnilised nõuded“ § 31 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega

vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega

muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL

(gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024), määratletud sidevõrgu füüsiline

taristu;“.

4

Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. aasta

määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ muutmise

määruse eelnõu

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. aasta määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises

sõnastuses:

„5) riiklik vaidluste lahendamise asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude

kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse

kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024),

artikli 14 tähenduses.“.