Teenistuse korraldamine

1/6

EELNÕU

15.02.2024

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

2024. a

Lubade ja sertifikaatide andmise ning teiste

asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade

või sertifikaatide tunnustamise kord

Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 77 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse kaitselennunduses vajalike lubade, tunnistuste (edaspidi koos luba) ja

sertifikaatide andmise ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide

tunnustamise kord, mida on vaja kaitselennunduse järelevalve tegemiseks.

(2) Määrust kohaldatakse:

1) kaitselennundusega tegeleva isiku suhtes;

2) kaitselennunduse õhusõiduki suhtes;

3) kaitselennundusega tegeleva tootjaorganisatsiooni suhtes;

4) kaitselennundusega tegeleva hooldusorganisatsiooni suhtes;

5) kaitselennunduse jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni suhtes;

6) kaitselennundusega tegeleva koolitusorganisatsiooni suhtes;

7) kaitselennunduse lennuvälja käitaja suhtes;

8) kaitselennunduse rajatise suhtes;

9) kaitselennunduse lennutreeningseadme suhtes.

(3) Määrust ei kohaldata loa ja sertifikaadi andmise korral selle isiku, organisatsiooni ja õhusõiduki

suhtes, kellele annab loa või sertifikaadi lennundusseaduse § 71 kohaselt Transpordiamet või muu

asjakohane asutus või rahvusvaheline organisatsioon.

(4) Kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus võib käesolevas määruses sätestatu kõrval

kehtestada täpsustava lubade ja sertifikaatide andmise ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja

antud lubade või sertifikaatide tunnustamise menetluse korra.

2/6

§ 2. Loa ja sertifikaadi kohustuslikkus

(1) Kaitseministri 18. oktoobri 2019. a määruse nr 20 „Kaitselennundusmäärustik“ (edaspidi

kaitselennundusmäärustik) 8. peatükis nimetatud isikutel peab olema kaitselennunduses

tegutsemiseks kehtiv asjaomane luba, mille annab kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus.

(2) Kaitselennundusmäärustiku §-des 8, 11, 17, 19, 21 ja 22 ning käesoleva määruse § 1 lõike 2

punktides 3, 6 ja 7 nimetatud isikutel või organisatsioonidel ning sama lõike 2 punktides 8 ja 9

nimetatud lennutreeningseadmel ja kaitselennunduse rajatisel peab olema kaitselennunduses

tegutsemise korral kehtiv asjaomane sertifikaat, mille annab kaitselennunduse järelevalvega tegelev

üksus.

(3) Kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus võib loa või sertifikaadi andmise asemel tunnustada

teise asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni antud luba või sertifikaati, kui loa või sertifikaadi

taotleja vastab samaväärsetele nõuetele, mis on sätestatud kaitselennundusmäärustikus.

(4) Kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus võib nõuda asjakohase loa või sertifikaadi

taotlemist või tunnustada sellele isikule, organisatsioonile või õhusõidukile välja antud luba või

sertifikaati, kellele annab loa või sertifikaadi lennundusseaduse § 71 kohaselt Transpordiamet või

muu asjakohane asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kui:

1) isik hakkab tegelema kaitselennundusega;

2) organisatsioon hakkab tegelema mõne kaitselennunduse valdkonnaga;

3) õhusõiduk võetakse kasutusele kui kaitselennunduse õhusõiduk.

§ 3. Tunnustamine

Tunnustamine käesoleva määruse tähenduses on menetlus, mille käigus kaitselennunduse

järelevalvega tegelev üksus hindab isiku, organisatsiooni, õhusõiduki või seadme

kaitselennundusmäärustikus või muus haldusaktis sätestatud nõuetele vastavuse samaväärsust, kui

isikule, organisatsioonile, õhusõidukile või seadmele on väljastanud asjakohase loa või sertifikaadi

teine asutus või organisatsioon.

2. peatükk

Loa ja sertifikaadi andmine

§ 4. Loa taotlemine

(1) Kaitselennundusega tegelev isik esitab loa taotlemiseks kaitselennunduse järelevalvega tegelevale

üksusele vähemalt järgmised andmed ja dokumendid:

1) isiku nimi ja isikukood ning ametikoha nimetus;

2) nõuetekohane kehtiv tervisetõend, kui see on nõutav;

3) tunnistus, diplom, tõend või muu dokument asjaomase koolituse läbimise kohta.

(2) Kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus võib täpsustada loa taotlemiseks vajalike andmete

loetelu.

§ 5. Sertifikaadi taotlemine

(1) Organisatsioonile sertifikaadi taotlemisel tuleb kaitselennunduse järelevalvega tegelevale

üksusele esitada vähemalt järgmised andmed ja dokumendid:

1) organisatsiooni nimetus ja paiknemine Kaitseväe või muu asutuse struktuuris, kui see on eristatav;

3/6

2) kontaktandmed;

3) organisatsiooni käsiraamat või muu sarnane dokument;

4) organisatsioonile seaduses sätestatud nõuetele vastavuse hindamise aruanne, mille organisatsioon

on ise koostanud;

5) kvaliteedi- ja ohutusjuhtimise süsteemi kirjeldus.

(2) Lennuvälja käitajale sertifikaadi taotlemisel tuleb kaitselennunduse järelevalvega tegelevale

üksusele esitada vähemalt järgmised andmed ja dokumendid:

1) käitaja nimetus ja paiknemine Kaitseväe või muu asutuse struktuuris, kui see on eristatav;

2) kontaktandmed;

3) käitaja käsiraamat või muu sarnane dokument;

4) käitajale seaduses sätestatud nõuetele vastavuse hindamise aruanne, mille käitaja on ise

koostanud;

5) kvaliteedi- ja ohutusjuhtimise süsteemi kirjeldus.

(3) Kaitselennunduse rajatisele sertifikaadi taotlemisel tuleb kaitselennunduse järelevalvega

tegelevale üksusele esitada vähemalt järgmised andmed ja dokumendid:

1) rajatise täpne nimetus ja asukoht;

2) rajatise kasutamise kirjeldus;

3) rajatisele seaduses sätestatud nõuetele vastavuse hindamise aruanne, mille üksus või asutus on ise

koostanud;

4) rajatise dokumentatsioon.

(4) Lennutreeningseadmele sertifikaadi taotlemisel tuleb kaitselennunduse järelevalvega tegelevale

üksusele esitada vähemalt järgmised andmed ja dokumendid:

1) lennutreeningseadme täpne nimetus ja asukoht;

2) lennutreeningseadme kasutamise kirjeldus;

3) lennutreeningseadmele seaduses sätestatud nõuetele vastavuse hindamise aruanne, mille üksus

või asutus on ise koostanud;

4) lennutreeningseadme dokumentatsioon.

(5) Kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus võib täpsustada sertifikaadi taotlemiseks vajalike

andmete loetelu.

§ 6. Loa või sertifikaadi andmine

Kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus teeb loa või sertifikaadi andmise otsuse 30 päeva

jooksul kõikide vajalike andmetega taotluse esitamisest arvates.

§ 7. Loa või sertifikaadi andmisest keeldumine

Kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus keeldub loa või sertifikaadi andmisest, kui

kaitselennundusega tegelev isik, organisatsioon, rajatis või lennutreeningseade ei vasta

kaitselennundusmäärustikus või muus haldusaktis sätestatud nõuetele.

§ 8. Loa või sertifikaadi kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Loa või sertifikaadi kehtivuse võib peatada, kui selgub, et kaitselennundusega tegelev isik,

organisatsioon, rajatis või lennutreeningseade ei vasta kaitselennundusmäärustikus või muus

haldusaktis sätestatud nõuetele, kuid nõuded on võimalik lihtsalt ja kiiresti täita.

4/6

(2) Lõikes 1 nimetatud juhul peatatakse loa või sertifikaadi kehtivus kuni ettekirjutuses määratud

tähtaja saabumiseni või kuni nõuded on täidetud, kui need täidetakse enne tähtaja saabumist, ja

esitatud on seda tõendav dokument. Kui nõuded ei ole tähtajaks täidetud, tunnistatakse luba või

sertifikaat kehtetuks.

(3) Luba või sertifikaat tunnistatakse kehtetuks, kui kaitselennundusega tegelev isik, organisatsioon,

rajatis või lennutreeningseade ei vasta kaitselennundusmäärustikus või muus haldusaktis sätestatud

nõuetele.

§ 9. Arvestuse pidamine

Kaitselennundusega tegelevate isikute oskuste ja teadmiste üle peetakse arvestust. Arvestuse

pidamise korra kehtestab kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus.

3. peatükk

Teise asutuse ja organisatsiooni välja antud loa ja sertifikaadi tunnustamine

§ 10. Välisriigis saadud oskuste ja teadmiste tunnustamine

(1) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriigi või NATO tunnustatud

välisriigi asjakohase kaitselennunduse järelevalvega tegeleva üksuse väljaantud luba ja sertifikaati

tunnustab kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus üldjuhul lisatingimusi seadmata.

(2) Lennundustehnilise töötaja oskusi ja teadmisi võib kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus

tunnustada juhul, kui asjakohane koolitus on läbitud NATO liikmesriigi või riigi, kellega Eesti teeb

sõjalist koostööd, poolt akrediteeritud õppekava järgi sõjalist haridust andvas õppeasutuses või

väljaspool Euroopa Liitu lennundusharidust andvas õppeasutuses, mis ei anna sõjalist haridust, kuid

koolituse õppekava läbimisel saadud teadmised ja oskused on samaväärsed

kaitselennundusmäärustiku §-s 76 sätestatud nõuetega.

(3) Pilootide, sealhulgas lennuõpetaja ja kontrollpiloodi välisriigis saadud oskuste ja teadmiste ning

tüübipädevuse tunnustamise aluseks võetakse lennundusseaduses tsiviillennunduses tunnustamise

kohta sätestatu, kui piloot on õppinud lennundusharidust andvas õppeasutuses, mis ei anna sõjalist

haridust.

(4) Pilootide, sealhulgas lennuõpetaja ja kontrollpiloodi välisriigis saadud oskusi ja teadmisi võib

kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus tunnustada juhul, kui piloodi, lennuõpetaja ja

kontrollpiloodi koolitus on läbitud NATO liikmesriigi või riigi, kellega Eesti teeb sõjalist koostööd,

poolt akrediteeritud õppekava järgi sõjalist haridust andvas õppeasutuses ja see on samaväärne

vähemalt ametpiloodi koolitusega.

(5) Kaugpiloodi välisriigis saadud oskusi ja teadmisi võib kaitselennunduse järelevalvega tegelev

üksus tunnustada juhul, kui läbitud õppekava on NATO standardis „Juhised mehitamata õhusõidukite

operaatorite väljaõppeks – ATP-3.3.8.1“ (STANAG 4670) kehtestatud nõuetega vähemalt

samaväärne.

(6) Piloodi, kaugpiloodi ja lennundustehnilise töötaja tüübipädevuse saamiseks läbitud koolituse

sobivust tunnustab kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus.

5/6

(7) Õhutulejuhi välisriigis saadud oskusi ja teadmisi võib kaitselennunduse järelevalvega tegelev

üksus tunnustada juhul, kui õhutulejuhi koolitus on läbitud NATO akrediteeritud õppekava järgi

sõjalist haridust andvas õppeasutuses.

§ 11. Eesti Vabariigis saadud oskuste ja teadmiste tunnustamine

Isiku oskusi ja teadmisi, mis on saadud Eesti Vabariigi haridusasutusest, mis ei anna sõjalist haridust,

kuid millega on Kaitseväel asjakohased kokkulepped hariduse andmiseks või mille õppekava on

Kaitseväega kooskõlastatud, tunnustab kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus üldjuhul

lisatingimusi seadmata.

§ 12. Nõuetele vastavuse tunnustamise saamise taotlemine

(1) Tunnustamise saamiseks tuleb esitada kaitselennunduse järelevalvega tegelevale üksusele taotlus,

mis sisaldab järgmisi andmeid:

1) taotleja nimi, isikukood, kui taotluse esitab füüsiline isik, või asutuse või ettevõtja nimetus ja

registrinumber või registrikood, kui taotluse esitab organisatsioon;

2) taotleja kontaktandmed;

3) valdkond, milles tunnustamist soovitakse;

4) olenevalt tunnustatavast valdkonnast asjakohased nõuetekohast kvalifikatsiooni, teadmisi,

kogemusi ning kutsealusõpet ja jätkukoolitust tõendavad dokumendid, kui tunnustamist taotletakse

isiku oskuste ja teadmiste tunnustamiseks;

5) olenevalt tunnustatavast valdkonnast asjakohased nõuetele vastavust tõendavad dokumendid, kui

tunnustamist taotletakse organisatsioonile, lennutreeningseadmele või õhusõidukile.

(2) Taotleja nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus

peale lõikes 1 sätestatud andmete küsida lisateavet.

§ 13. Tunnustamise otsuse tegemine ja selle kehtivus

(1) Kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus teeb loa või sertifikaadi tunnustamise otsuse

30 päeva jooksul kõikide vajalike andmetega taotluse esitamisest arvates.

(2) Loa tunnustamiseks hindab kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus taotluses esitatud

andmete põhjal, kui suures ulatuses arvestatakse varasemat kogemust ja kvalifikatsiooni.

(3) Kui loa taotluse menetlemisel ilmneb, et taotleja ei vasta täielikult kaitselennundusmäärustikus

või muus haldusaktis sätestatud nõuetele, võib kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus

otsustada tunnustuse andmiseks seada taotlejale lisatingimuse nimetatud nõuete täitmiseks vajalike

asjakohaste koolituste läbimiseks ja eksami sooritamiseks ning määrab selleks tähtaja.

(4) Sertifikaadi tunnustamiseks hindab kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus taotluses

esitatud andmete põhjal, kas organisatsioonile, lennutreeningseadmele või õhusõidukile seaduse või

muu haldusaktiga sätestatud nõuded on täidetud.

(5) Kui sertifikaadi taotluse menetlemisel ilmneb, et taotleja, lennutreeningseade või õhusõiduk ei

vasta täielikult kaitselennundusmäärustikus või muus haldusaktis sätestatud nõuetele, võib

kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus otsustada tunnustuse andmiseks seada taotlejale

ettekirjutuse puuduolevate nõuete täitmiseks ning määrab selleks tähtaja.

6/6

(6) Lõigetes 3 ja 5 nimetatud juhul võib kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus teha

tingimusega tunnustamise otsuse, kui nõuete täitmiseks puuduolevat nõuet on võimalik lihtsalt ja

kiiresti täita.

(7) Tunnustamise otsus kehtib sama kaua, kui kehtiks luba või sertifikaat, mille asemel tunnustamist

tehakse.

§ 14. Tunnustamisest keeldumine

Kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus keeldub loa või sertifikaadi tunnustamisest, kui:

1) kaitselennundusega tegelev isik, organisatsioon, lennutreeningseade või õhusõiduk ei vasta

kaitselennundusmäärustikus või muus haldusaktis sätestatud nõuetele;

2) teine asutus või organisatsioon on välja andnud ajutise loa või sertifikaadi.

§ 15. Tunnustamise kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Loa või sertifikaadi tunnustamise otsuse võib peatada, kui hiljem selgub, et kaitselennundusega

tegelev isik, organisatsioon, lennutreeningseade või õhusõiduk ei vasta kaitselennundusmäärustikus

või muus haldusaktis sätestatud nõuetele, kuid nõuded on võimalik lihtsalt ja kiiresti täita.

(2) Lõikes 1 nimetatud juhul peatatakse loa või sertifikaadi tunnustamise otsus kuni ettekirjutuses

määratud tähtaja saabumiseni või kuni nõuded on täidetud, kui need täidetakse enne tähtaja

saabumist, ja esitatud on seda tõendav dokument. Kui nõuded ei ole tähtajaks täidetud, tunnistatakse

loa või sertifikaadi tunnustamise otsus kehtetuks.

(3) Loa või sertifikaadi tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui kaitselennundusega tegelev

isik, organisatsioon, lennutreeningseade või õhusõiduk ei vasta kaitselennundusmäärustikus või muus

haldusaktis sätestatud nõuetele või kui tingimusega tunnustamise otsuse korral ei ole tingimus või

nõue tähtajaks täidetud.

4. peatükk

Määruse rakendamine

§ 16. Lennundustehnilisele töötajale loa andmise üleminekuaeg

Lennundustehnilisele töötajale, kes vastab osaliselt määruse jõustumise ajal

kaitselennundusmäärustikus kehtestatud nõuetele, võib kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus

anda tingimusega loa, milles on tingimusena määratud tähtaeg kõikidele kaitselennundusmäärustiku

nõuetele vastavuse saavutamiseks.

§ 17. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. aprillil 2024. aastal.

1/15

Kaitseministri määruse „Lubade ja sertifikaatide andmise ning teiste

asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide

tunnustamise kord“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Kaitseministri määruse „Lubade ja sertifikaatide andmise ning teiste asutuste ja

organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamise kord“ eelnõu kehtestatakse

lennundusseaduse (edaspidi LennS) § 77 lõike 3 alusel.

8. juunil 2022 võeti Riigikogus vastu lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise

seadus 524 SE, mille eesmärk oli korrastada riikliku lennunduse nõudeid, luua alus peamiselt

geograafiliste alade ja ajutiste geograafiliste alade kehtestamiseks mehitamata õhusõidukite

lendamise piiramiseks ning korrastada riigikaitselisel eesmärgil õhuruumi kasutamisega

seonduvaid nõudeid, samuti tagada lahtiste lasketiirude kohal ohutu lendamine madalalt

lendavatel õhusõidukitel. Muu hulgas lisati LennS-i kaitselennunduse järelevalve sätted,

millega anti Kaitseväele haldusjärelevalve õigused kogu kaitselennunduse üle, ning §-ga 77 anti

kaitseministrile kui riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutavale ministrile õigus

kehtestada kaitselennunduses lubade ja sertifikaatide andmise ning teiste asutuste ja

organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamise kord, mis moodustab osa

kaitselennunduse järelevalvest. LennS-i muudatused jõustusid 9. juulil 2022.

LennS-i ja kaitseministri 18. oktoobri 2019. a määrusega nr 20 „Kaitselennundusmäärustik“

(edaspidi lennundusmäärustik) on kehtestatud peamised nõuded kaitselennundusele tervikuna,

olgu selleks nõuded õhusõidukile, rajatisele, organisatsioonile või isikule. Üks oluline osa

järelevalvest on eri liiki lubade ja sertifikaatide andmine, mille käigus kontrollitakse isikute,

organisatsioonide, rajatiste ja õhusõidukite vastavust kehtestatud nõuetele. Võttes arvesse Eesti

riigi väiksust, ei ole mõistlik kogu kaitselennunduse jaoks vajalikku haridussüsteemi luua, vaid

keskenduda tuleks mõnele erialale ning muudel juhtudel saata tegevväelane väljaõppele

väljapoole Eestit. Oluline on aga see, et mitte iga õppeasutus ei pruugi anda samaväärset

haridust, mis on seadustes kirjeldatud nõuetena, millele isik peab vastama, et ta võiks töötada

kaitselennunduse valdkonda jääval erialal (nt sihitaja, õhutulejuhi vms ametikohal) või käitada

kaitselennunduse õhusõidukit. Seetõttu on vaja kontrollida, kas saadud teadmised ja oskused

on piisavad, et tagada üldine suurem eesmärk – lennundusohutus. Selleks on lennunduses

üldiselt välja antud tunnistuste, lubade, sertifikaatide või muude sarnaste dokumentide

tunnustamise süsteem, millega kontrollitakse isiku või organisatsioonide vastavust kehtestatud

nõuetele, kui see tunnistus, luba, sertifikaat või muu sarnane dokument on saadud väljastpoolt

Eestit. Eelnõukohase määrusega luuakse raamistik, kuidas ja kes Eestis annab välja lube,

sertifikaate ja muid sarnaseid dokumente kaitselennunduses osalevatele isikutele,

kaitselennunduse õhusõidukile, tootjaorganisatsioonile, hooldusorganisatsioonile, jätkuvat

lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile, koolitusorganisatsioonile, lennuvälja käitajale

ja lennutreeningseadmele. Kui selle tunnistuse, loa, sertifikaadi või muu sarnase dokumendi on

andnud keegi muu kui kaitselennunduse järelevalveteenistus1, siis kuidas toimub selle

tunnistuse, loa, sertifikaadi või muu sarnase dokumendi tunnustamine.

1 Eelnõus sätestatud kui kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus.

2/15

Kaitselennunduse üle järelevalvet tegev üksus alustas tööd 1. oktoobril 2020. Üksuse ametlik

nimetus on kaitselennunduse järelevalveteenistus, lühendatult KLJT2. Vabariigi Valitsuse

21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 18 lõike 3 punkti 4 ja lõike 5 järgi

on KLJT õhuväe koosseisus olev üksus, kes on aga oma ülesannete täitmisel ehk järelevalve

tegemisel sõltumatu ning kelle suhtes käsuõigus ei kohaldu. Kuni 9. juulil 2022 jõustunud

LennS-i muudatusteni tegi KLJT järelevalvet üksnes Kaitseväe ja liitlaste õhusõidukite,

kaitselennunduse rajatiste, kaitselennunduses osalevate isikute jms üle, kuid alates

9. juulist 2022 on KLJT-l õigus teha järelevalvet kogu kaitselennunduse üle, see tähendab peale

Kaitseväe ka Kaitseliidu, Välisluureameti, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja

Kaitseministeeriumi üle, kui nende valduses on õhusõidukeid, kaitselennunduse rajatisi vms.

Õigus teha järelevalvet kaitselennunduses osalevate isikute, kaitselennunduse rajatiste,

kaitselennunduse õhusõidukite ja muu üle tuleb LennS-i §-st 77 ja § 60 lõikest 7

(haldusjärelevalve osa). Meetmed, mida üksus järelevalve käigus kohaldada saab, on sätestatud

Vabariigi Valitsuse seaduses.3

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Sarnase regulatsiooniga määrust varem kehtestatud ei ole.

Eelnõu on ette valmistanud Kaitseministeeriumist Malle Piirsoo

([email protected]). Eelnõu koostamise käigus konsulteeriti ka

kaitselennunduse järelevalveteenistusega. Juriidilise korrektsuse on taganud Marion Saarna-

Kukk ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa

Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu 17 paragrahvi on koondatud nelja peatükki. Eelnõu ülesehitus on järgmine:

• 1. peatükk. Üldsätted (§-d 1‒3)

• 2. peatükk. Loa ja sertifikaadi andmine (§-d 4‒9)

• 3. peatükk. Teise asutuse ja organisatsiooni välja antud loa ja sertifikaadi tunnustamine

(§-d 10‒15)

• 4. peatükk. Määruse rakendamine (§-d 16‒17)

Järgnevalt esitatakse ülevaade eelnõu sisust peatükkide kaupa.

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määruse sisu võib

tinglikult jagada kaheks: 1) loa ja sertifikaadi andmise (üldine) kord ning 2) teises asutuses või

organisatsioonis antud loa või sertifikaadi tunnustamise (üldine) kord (§ 1 lõige 1). Määrusega

seatakse menetluse raamistik ning KLJT-le antakse õigus kehtestada täpsustav lubade ja

sertifikaatide andmise ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või

sertifikaatide tunnustamise menetluse kord (§ 1 lõige 4). Näiteks võib KLJT täpsustada,

milliseid dokumente või andmeid on vaja esitada loa või sertifikaadi tunnustamiseks

ametikohtade, organisatsioonide või rajatiste (objektide) kaupa.

2 Kasutatakse ka lühendit MAA, mis tuleb nimest Military Aviation Authority. 3 Vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 ja 752.

3/15

Lennunduses kehtib üldiselt reegel, et luba antakse (füüsilisele) isikule ja sertifikaat

organisatsioonile, rajatisele, õhusõidukile, seadmele (nt lennutreeningseade) jms. Määruse

tähenduses loetakse loa alla ka tunnistus, diplom või muud nime kandev dokument, mis antakse

isikule pärast väljaõppe läbimist (kooli või kursuse lõpetamist). Sertifikaadi alla loetakse aga

kõik need dokumendid, mis antakse organisatsioonile, rajatisele, õhusõidukile või seadmele,

olenemata selle dokumendi nimetusest (enamasti nimetatakse neid siiski sertifikaatideks).

Isikud, organisatsioonid ja objektid, mille suhtes määrust kohaldatakse, on loetletud LennS-i

§ 77 lõikes 1. Määruses loetletakse need uuesti, et tagada parem õigusselgus. Need isikud,

organisatsioonid ja objektid on järgmised (§ 1 lõige 2):

1) kaitselennundusega tegelev isik;

2) kaitselennunduse õhusõiduk;

3) tootjaorganisatsioon;

4) hooldusorganisatsioon;

5) jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon4;

6) koolitusorganisatsioon;

7) lennuvälja käitaja;

8) kaitselennunduse rajatis;

9) lennutreeningseade.

Kaitselennunduse rajatis on lisatud sellesse loetelusse (võrreldes LennS-is oleva loeteluga), sest

ei piisa sellest, kui lennuvälja käitajale sertifikaat antakse, ka lennuväli ise koos oma rajatistega

peaks olema sertifitseeritud.

Selle loetelu punktides 3‒6 loetletud organisatsioonid peavad olema seotud kaitselennundusega

ning mõeldud ei ole tsiviillennunduses tegutsevaid ettevõtjaid või asutusi, välja arvatud juhul,

kui see ettevõtja ei tegutse ka samal ajal kaitselennunduse valdkonnas (on nn

segaorganisatsioon) ja asjakohane asutus ei ole sertifitseerinud ka kaitselennundusega seotud

osa ettevõttest. Asutuse all on silmas peetud peamiselt välisriigi kaitselennunduse järelevalvega

tegelevat üksust (MAA), kuid teatud juhtudel ka tsiviiljärelevalveasutust5. Näiteks kuna Eestis

praegu veel ei ole ainult kaitselennunduse tootjaorganisatsiooni, siis sellele nn

tsiviilorganisatsioonile või segaorganisatsioonile annab sertifikaadi kehtiva regulatsiooni

kohaselt Transpordiamet (edaspidi TRAM), KLJT tunnustab vajaduse korral TRAM-i antud

sertifikaati või väljaspool Eestit välja antud sertifikaati. Siiani on KLJT tsiviiljärelevalveasutuse

antud sertifikaate tunnustanud, sest üldjuhul on kõik nõuded täidetud (KLJT lähtub

sertifitseerimisel või tunnustamisel peamiselt EMAR-itest6, mille nõuded on sarnased

tsiviillennundusele kehtestatud nõuetega).

KLJT teeb järelevalvet Ämari lennuvälja üle ja väljastab asjakohase(d) sertifikaadi(d), ka selle

käitajale. Eelnõu koostamise ajal ei ole Eestis teisi lennuvälju kaitselennunduse lennuväljana

määratud ja seega KLJT nende üle järelevalvet ei tee ega kontrolli neis nõuete täitmist.

Lennuvälja käitaja on Kaitseväe struktuuriüksus õhuvägi.

Lennutreeningseade võib olla selline, mis sobib nii tsiviil- kui ka kaitselennunduse õhusõiduki

pilootide (või kaugpilootide) väljaõppeks, olenevalt sellest, millise õhusõidukiga lendamise

koolituseks seda kasutada saab. Kui see sobib mõlema jaoks, piisab sellest, kui

4 Kasutatakse lühendit CAMO (tuleb ingliskeelsest nimest Continuous Airworthiness Maintenance

Organisation). 5 Eesti kontekstis Transpordiamet (TRAM). 6 European Military Airworthiness Requirements.

4/15

tsiviiljärelevalveasutus on välja andnud sertifikaadi, mida KLJT tunnustab (sarnaselt

organisatsioonidega).

Oluline on märkida, et kaitselennunduse õhusõiduki puhul kohaldub määrus ainult selle

tunnustamisele, sest õhusõidukile sertifikaadi (lennukõlblikkuse sertifikaat) andmise

menetluskord on reguleeritud lennundusmäärustikuga7.

Määrust ei kohaldata loa ja sertifikaadi andmise korral nende isikute, organisatsioonide ja

õhusõidukite suhtes, kellele annab loa või sertifikaadi LensS-i § 71 kohaselt TRAM või muu

asjakohane asutus või rahvusvaheline organisatsioon (§ 1 lõige 3). See tähendab, et KLJT ei

anna luba ega sertifikaati juhul, kui selle andmise pädevus on antud TRAM-ile või muule

asutusele, sealhulgas Euroopa Liidu Lennundusohutusametile (EASA)8. Ent juhul, kui isik,

kellel on näiteks TRAM-i antud luba, tuleb tööle Kaitseväkke ja muutub seeläbi

kaitselennundusega tegelevaks isikuks, on kaks võimalust, mida KLJT rakendada saab: kas

nõuab asjakohase loa taotlemist KLJT-st või tunnustab näiteks TRAM-i antud luba. Sama

kehtib ka organisatsiooni puhul, kui see hakkab tegelema näiteks kaitselennunduse

õhusõidukitega, ning õhusõiduki puhul, kui see võetakse kasutusele mõnes Kaitseministeeriumi

valitsemisala asutuses ja see muutub seetõttu kaitselennunduse õhusõidukiks (§ 2 lõige 4).

Paragrahviga 2 kehtestatakse loa või sertifikaadi omamise kohustus ja see, kes peab olema

selle välja andnud. Eeldus on, et kõik load ja sertifikaadid annab välja KLJT (§ 2 lõiked 1 ja 2).

See tähendab, et kui KLJT antud luba või sertifikaati ei ole, ei tohi ka kaitselennunduse

valdkonnas töötada või asja (õhusõidukit, lennutreeningseadet, lennuvälja jne) kasutada.

See nõue kehtib ka juhul, kui isikul on vaja igal aastal tõendada, et tal on endiselt vajalikul

tasemel teadmised ja oskused (nt piloot, kaugpiloot, sihitaja, õhutulejuht, ühendõhutulejuht).

Kui KLJT ei saa isiku teadmisi ja oskusi kontrollida, ei loeta ka tema luba või sertifikaati

kehtivaks. Sama kehtib ka eelnõu § 1 lõikes 2 nimetatud organisatsioonide, lennuvälja käitaja,

õhusõidukite ja lennutreeningseadme kohta, samuti loa või sertifikaadi tunnustamise korral.

Eesti on väike riik ning kaitselennundusega seotud isikuid, organisatsioone, rajatisi, seadmeid

ja õhusõidukeid ei ole palju, kui võrrelda suurte riikidega, nagu Ameerika Ühendriigid,

Ühendkuningriik või Saksamaa, mistõttu ei ole Eestis ka kaitselennundusega tegelevate isikute

väljaõppeks rajatud kõiki vajalikke õppeasutusi, samuti ei ole kõiki organisatsioone, vaid

teenust osutatakse välismaal. Vaatamata sellele peab lennundusohutus olema tagatud, mistõttu

peab olema sätestatud võimalus välismaal või väljastpoolt Kaitseväge või muid Eestis sõjalist

haridust andvaid õppeasutusi saadud teadmisi ja oskusi kontrollida. Selleks on lubade ja

sertifikaatide tunnustamise menetlus. Nii sätestataksegi, et KLJT võib loa või sertifikaadi

andmise asemel tunnustada seda muu asutuse antud luba või sertifikaati (§ 2 lõige 3). Sellise

võimaluse loomisega väheneb kõikide asjaosaliste töökoormus, näiteks kõigi nende isikute ja

organisatsioonide oma, kes peaksid oma teadmiste ja oskuste tõendamiseks kogu

dokumentatsiooni või eksami uuesti tegema. Tunnustamine tähendab haldusmenetluse

läbiviimist, kuid ajakulu on kõigil märgatavalt väiksem, sest kõike ei pea tegema päris algusest,

vaid taotluses esitatakse üldjuhul juba olemasolevad andmed ja dokumendid.

Oluline on märkida, et tsiviiljärelevalveasutus (Eestis TRAM) ei tee järelevalvet

kaitselennunduse üle, välja arvatud aeronavigatsiooniteenuse üle piiratud ulatuses, sealhulgas

on Kaitseväele antud asjakohane sertifikaat, mis hõlmab ainult Ämari õhuruumi, taristut ja

7 Vt lennundusmäärustiku 2. peatüki 1. jagu (mehitatud õhusõiduk) ja 2. jagu (mehitamata õhusõiduk). 8 EASA on lühend nimest European Union Aviation Safety Agency.

5/15

Ämari lähiala lennujuhtimisteenust osutavat üksust ehk nn torni. Sertifikaat ei hõlma

õhuoperatsioonide juhtimiskeskust ja sihitajate tegevust, samuti operatiivse lennuliikluse

juhtimist. See tähendab muu hulgas seda, et tsiviiljärelevalveasutus ei saa anda asjakohaseid

lube ja sertifikaate kaitselennundusega tegelevatele isikutele, lennuvälja käitajale,

kaitselennunduse õhusõidukitele ega kaitselennundusega tegelevatele organisatsioonidele,

nagu tal on see õigus tsiviillennunduses.

Veel on oluline märkida, et kaitselennundusega seotud riigihangetes on lähteülesande

koostamisse kasulik kaasata ka KLJT, et vältida hilisemaid probleeme, mis võivad tekkida

rajatise, lennutreeningseadme või õhusõiduki kasutuselevõtmiseks vajaliku sertifikaadi

taotlemisel.

Eelnõu §-ga 3 defineeritakse, mis on tunnustamine selle määruse tähenduses. See on menetlus,

mille käigus KLJT hindab isiku, organisatsiooni, õhusõiduki või seadme lennundusmäärustikus

või muus haldusaktis (nt standardtegevusjuhendiga9, mille on kehtestanud KLJT või Kaitseväe

juhataja või tema volitatud isik) kehtestatud nõuetele vastavuse samaväärsust, kui isikule,

organisatsioonile, õhusõidukile või seadmele on väljastanud asjakohase loa või sertifikaadi

teine asutus10 või organisatsioon11.

Märkida tuleb, et eelnõukohase määrusega ei reguleerita, millise dokumendi annab KLJT

tunnustamise menetluse käigus. See võib olla luba või sertifikaat või hoopis KLJT ülema

käskkiri. Selle üle otsustab KLJT ise ning see võibki eri isikute (ametikohtade) või

organisatsioonide, rajatise, lennutreeningseadme või õhusõiduki puhul olla erinev.

2. peatükk. Loa ja sertifikaadi andmine

Paragrahvides 4 ja 5 sätestatakse miinimumloetelu andmetest, mis tuleb loa või sertifikaadi

taotlemiseks esitada. Samas on mõlemal juhul jäetud KLJT-le võimalus täpsustada loa või

sertifikaadi taotlemiseks vajalike andmete loetelu, sest see võib ametikohtade kaupa erineda

(§ 4 lõige 2, § 5 lõige 3), olenedes sellele ametikohale seatud kvalifikatsiooninõuetest. Näiteks

mõnel juhul on oluline tervisetõendi esitamine (nt piloot), mõnel juhul mitte (nt

lennuprotseduuride väljatöötaja, õhutulejuht, sihitaja).12

Loetelu andmetest on loa ja sertifikaadi puhul erinev. Loa taotlemisel (§ 4 lõige 1) tuleb

KLJT-le esitada vähemalt järgmised andmed:

1) isikuandmed (nt ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, isikukood) ja ametikoha nimetus (nt piloot,

lennundustehniline töötaja13);

2) nõuetekohane kehtiv tervisetõend, kui see on sellel ametikohal töötamiseks nõutav (nt

piloodil, kaugpiloodil, lennujuhil on vaja esitada tervisetõend);

3) tunnistus, diplom, tõend või muu dokument asjaomase koolituse läbimise kohta.

Sertifikaadi taotlemiseks esitatavate andmete loetelu on neljas lõikes (§ 5 lõiked 1‒4), kuid

need võib tinglikult jagada kaheks, sest sertifikaadi andmisel saab jagada sertifikaadi saaja

9 Lühend STJ. 10 Näiteks TRAM, Saksamaa MAA. 11 Näiteks EASA. 12 Märkus. Tervisetõendi esitamise kohustuse puudumine ei tähenda, et isiku terviseseisundit ei hinnata üldse.

Millisel juhul, kui sageli ja milliste nõuete kohaselt terviseseisundit hinnatakse, on sätestatud lennundusmäärustiku

§-s 90, samuti võib see olla eraldi sätestatud ametikohale seatud kvalifikatsiooninõuetes. 13 Märkus. Lennundustehniliste töötajate hulka arvatakse näiteks hoolduslüli tehnikud ja insener. Ametikoha

nimetusena tuleb märkida oma tegelik ametinimetus.

6/15

subjektiks – organisatsioon ja käitaja (asutus või selle struktuuriüksus) (§ 5 lõiked 1 ja 2) – või

objektiks – rajatis (nt lennuväli) või seade (nt lennutreeningseade) (§ 5 lõiked 3 ja 4).

Kui tegu on organisatsiooni või käitajaga, kelle jaoks on vaja taotleda sertifikaati, tuleb KLJT-le

esitada vähemalt järgmised andmed (§ 5 lõiked 1 ja 2). Esiteks, organisatsiooni või käitaja

nimetus ja paiknemine Kaitseväe või muu asutuse struktuuris, kui see on eristatav. Näiteks

lennuvälja käitaja on õhuvägi, mistõttu tuleb andmetesse taotleja andmetena kirjutada nii

Kaitsevägi kui ka õhuvägi (viimane kui selgelt eristatav struktuuriüksus tervest asutusest).

Õhusõidukite hooldusorganisatsioon on samuti õhuvägi ning organisatsiooni nimetusena saab

märkida Kaitsevägi ja struktuuriüksusena õhuvägi. Teiseks tuleb esitada organisatsiooni või

käitaja kontaktandmed. Soovitav on märkida ka struktuuriüksuse kontaktid. Kolmandaks on

vaja esitada organisatsiooni või käitaja käsiraamat või muu sarnane dokument. Käsiraamatu või

muu sarnase dokumendi koostamise nõue võib tulla EMAR-ist, mille täitmise kohustus on

sätestatud näiteks lennundusmäärustiku §-s 21, mehitamata õhusõidukite puhul §-s 22,

lennuvälja ja kopteriväljaku puhul on käsiraamatu koostamise kohustus sama määrustiku

§-s 75. Neljandaks tuleb esitada seaduse nõuetele vastavuse hindamise aruanne, mille

organisatsioon või käitaja on ise koostanud. Põhimõtteliselt on see tabel, mille ühes tulbas on

kirjas organisatsioonile või käitajale seaduses sätestatud nõue ning teises tulbas, kuidas seda

rakendatakse (täidetakse). Viiendaks tuleb kirjeldada oma kvaliteedi- ja ohutusjuhtimise

süsteemi. Viimane on oluline tööriist parema lennundusohutuse tagamiseks.

Kui tegu on rajatise või lennutreeningseadmega, tuleb sertifikaadi taotlemisel KLJT-le esitada

vähemalt järgmised andmed (§ 5 lõiked 3 ja 4). Esiteks tuleb esitada rajatise või

lennutreeningseadme täpne nimetus ja asukoht. Rajatise puhul näiteks Ämari lennuväli ja

asukohana selle aadress. Lennutreeningseadme korral tuleb esitada selle mudel või muu

nimetus, mille valmistaja on seadmele andnud, ning asukohana märkida aadress, kus see asub.

Kui asukoha kohta kehtivad erinõuded vms, võib olla vaja märkida asukoht ka hoone või ruumi

täpsusega. Teiseks tuleb kirjeldada, kuidas rajatist või lennutreeningseadet kasutatakse.

Kirjeldus võib olla üks või mitu lauset, olenedes sellest, millise rajatise või seadmega on tegu

ja mis on selle otstarve. Kolmandana tuleb esitada seaduses sätestatud nõuetele vastavuse

hindamise aruanne, mille taotleja on ise koostanud. Põhimõtteliselt on see tabel, mille ühes

tulbas on kirjas rajatisele või seadmele seaduses sätestatud nõue ning teises tulbas, kuidas seda

rajatise puhul rakendatakse või kuidas see seadme puhul täidetud on. Neljandaks on vaja esitada

rajatise või lennutreeningseadme dokumentatsioon. Viimase hulka kuuluvad hooldusjuhendid,

projekteerimisplaanid, lennuprotseduurid, asjakohased STJ-id ja muud dokumendid, mis

tõendavad kõikide seatud nõuete täitmist, millele on viidatud nõuetele vastavuse hindamise

aruandes.

Paragrahvis 6 sätestatakse üldine tähtaeg esitatud taotluse menetlemiseks. See on 30 päeva

alates päevast, kui on laekunud loa või sertifikaadi saamiseks kõik taotluse menetlemiseks

vajalikud andmed, sealhulgas dokumendid. Seega, kui taotleja on esitanud puudulike

andmetega taotluse, ei saa tal olla ootust, et see 30-päevane tähtaeg hakkab jooksma taotluse

esitamisest arvates. Tähtaega hakatakse lugema päevast, kui taotleja esitab KLJT-le ka

viimased taotlusest puudu olnud andmed või dokumendid. Muus osas kohaldatakse taotluse

menetlemisel haldusmenetlust haldusmenetluse seaduse järgi koos selle määruse erisustega (§-

d 7 ja 8).

Luba antakse üldjuhul ilma lisatingimusteta, kuid võib teatud juhtudel siiski olla

kõrvaltingimus(t)ega. Kaitselennundusega tegelev isik, kellele nähakse määrusega ette

võimalus seada kõrvaltingimusi, on lennundustehniline töötaja (§ 16). Neile, kes määruse

7/15

jõustumise ajal Kaitseväes töötavad, antakse määrusega üleminekuaeg, mille jooksul võib

KLJT anda neile loa ka siis, kui nende lennundusmäärustiku §-ga 76 kehtestatud

kvalifikatsiooninõuded ei ole kõik täidetud, see tähendab, et nende teadmised ja oskused ei

vasta täielikult EMAR14 66 lisas III sätestatud nõuetele. Miinimumnõuded peavad siiski

täidetud olema.15 Et nõuetele täielikult vastata, on vaja pikemat perioodi kui mõni aasta, mis

pärast lennundusmäärustiku jõustumist möödunud on. Sama probleem on ka mitme teise

Euroopa Liidu liikmesriigi relvajõududes, mistõttu on mõistlik järgida nende riikide eeskuju ja

võimaldada olemasolevatel töötajatel jätkata oma tööd ka pärast selle määruse jõustumist. See

ei tähenda aga seda, et üleminekuaeg on lõputu. Pärast määruse jõustumist tuleb KLJT-l

koostöös õhuväega välja töötada plaan, mis ajaks saavad kõik nõuded täidetud, ja seda aega

loetaksegi üleminekuajaks. Üleminekuaeg ei kehti aga nendele isikutele, kes võetakse samale

ametikohale tööle pärast selle määruse jõustumist. See tähendab, et kui isik võetakse tööle

näiteks 6. oktoobril 2024, siis tema teadmised ja oskused peavad vastama juba EMAR 66

lisa III nõuetele.

Paragrahviga 7 sätestatakse, millal KLJT keeldub loa või sertifikaadi andmisest. Seda tehakse

juhul, kui taotluses esitatud andmetest ilmneb, et kaitselennundusega tegelev isik,

organisatsioon, rajatis või lennutreeningseade ei vasta lennundusmäärustiku või muu

haldusaktiga kehtestatud nõuetele. Nõuetele mittevastavaks võib lugeda ka juhtumi, kui isik või

organisatsioon on iga-aastase kohustusliku kontrollimise vahel nõudeid oluliselt rikkunud,

mistõttu on näiteks seatud ohtu lennuohutus või tekitatud kahju organisatsioonile. Keeldumise

otsus tuleb teha sama tähtaja jooksul sarnaselt loa andmisega. Kuna tegemist on

haldusmenetlusega, tuleb otsust põhjendada.

Eelnõu §-ga 8 sätestatakse loa või sertifikaadi kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise

alused. Need on loal ja sertifikaadil sarnased. KLJT-le jäetakse kaalutlusõigus, samas kui

keeldumise korral tal seda ei ole. Nii võib KLJT teha otsuse antud loa või sertifikaadi kehtivus

peatada, kui pärast loa või sertifikaadi andmist tuleb välja, et kaitselennundusega tegelev isik,

organisatsioon, rajatis või lennutreeningseade ei vasta lennundusmäärustiku või muu

haldusaktiga kehtestatud nõuetele (§ 8 lõige 1). Tingimus on, et puudus(t)e kõrvaldamine peab

olema lihtne ja kiire. Kui puudus(t)e kõrvaldamiseks peab isik näiteks minema aastasele

väljaõppele, siis ei ole enam võimalik kiiresti puudust kõrvaldada, kuid kui kursus, millel ta

peaks osalema, kestab näiteks kolm kuud, võib lugeda seda lihtsalt ja kiiresti täitmiseks. Eeldus

on ka see, et asjaomasele kursusele saab minna üsna kiiresti, mitte alles näiteks aasta pärast.

Seadme puhul tähendab see näiteks seda, et kui mõni osa on vaja asendada ja selle osa saab

vahetatud kohe või mõne kuu jooksul ning eeldusel, et seadme seisma jätmine ei ohusta

lennuohutust, võib sertifikaadi kehtivuse selleks ajaks peatada. Sama kehtib rajatise puhul: kui

puudus ei ohusta lennuohutust, siis ei pruugita sertifikaadi kehtivust peatada. Kui peetakse siiski

vajalikuks see peatada, on puudus suurem ja võib lennuohutust otseselt mõjutada. Kuna

olukordi ja lahendusi on väga erinevaid, peabki KLJT-le jääma kaalutlusõigus ehk võimalus

otsuse langetamisel kõiki plusse ja miinuseid kaaluda.

Loa või sertifikaadi kehtivuse peatamise korral tuleb määrata tähtaeg, mil loa või sertifikaadi

kehtivus on peatatud, ja ettekirjutus selleks tähtajaks puudus(ed) kõrvaldada (§ 8 lõige 2). Kui

puudust või puuduseid määratud tähtajaks ei kõrvaldata, tunnistatakse luba või sertifikaat

kehtetuks (§ 8 lõige 3). Kui nõuded täidetakse kiiremini ehk enne määratud tähtaja saabumist

ja selle kohta esitatakse dokument või muu kinnitus, lõpetatakse ka loa või sertifikaadi

14 Euroopa Kaitseagentuuri kehtestatud dokument „Sõjalise otstarbega õhusõiduki hoolduse loastamine“

(EMAR 66). 15 Nõuded, millele kõik töötajad praegu vastavad, on kehtestanud õhuväe ülem enne KLJT loomist.

8/15

kehtivuse peatamine ning see muutub pärast asjakohase otsuse tegemist jälle kehtivaks. Kui

asjakohane dokument esitatakse enne ettekirjutuse tähtaja lõppu, siis kehtivus automaatselt ei

taastu, sest KLJT peab kontrollima, kas esitatud dokument on piisav, et lugeda ettekirjutus

täidetuks.

Oluline on, et loa või sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaega ei pikendata, sest enamasti on

load ja sertifikaadid tähtajalised. Seetõttu ei ole mõistlik loa või sertifikaadi kehtivuse

peatamise tähtaega pikendada, vaid luba või sertifikaat tunnistatakse kehtetuks ning kui kõik

nõuded on täidetud, saab taotleda uue loa või sertifikaadi.

Kaitselennundusega tegelevate isikute oskuste ja teadmiste üle tuleb pidada arvestust (§ 9).

Selle eesmärk on tagada kaitselennunduses üldine lennundusohutus, sest lennuohutust

mõjutavate juhtumite uurimise statistika järgi juhtub üle poole juhtumitest juhtub inimese vea

tõttu. Seda riski tuleb vähendada ja kogu kaitselennunduses peaks olema tagatud ühtlane tase,

olenemata sellest, millises asutuses isik töötab. Kõige rohkem on näiteks kaugpiloote ning

samasse kategooriasse kuuluva ja sarnast tüüpi mehitamata õhusõidukitega lendavatel

kaugpilootidel peaksid olema samad teadmised ja oskused.

Kuna Kaitseväes võivad näitena toodud mehitamata õhusõidukeid kasutada kõik

struktuuriüksused, lisaks teised valitsusasutused, siis selleks, et asutustes oleksid tagatud

kvalifikatsioonitasemete hindamise ühtlased alused ja nende tasemete üle arvestuse pidamise

kord, antakse määrusega selle dokumendi koostamise kohustus KLJT-le ja see kehtib kõikide

Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustes töötavate isikute suhtes. Arvestuse pidamise kord

tuleb kehtestada kõikide lennundusmäärustiku 8. peatüki alla kuuluvate isikute kohta ning

arvestust peavad üksused ja asutused ise. KLJT-l on õigus kontrollida arvestuse pidamise

õigsust. Soovituslik on samas või muus asjakohases dokumendis kehtestada ka nõuded selle

kohta, kuidas kvalifikatsioonitaset säilitatakse.

3. peatükk. Teise asutuse ja organisatsiooni välja antud loa ja sertifikaadi tunnustamine

Paragrahv 10 käsitleb välisriigis saadud oskuste ja teadmiste tunnustamist. Kui NATO

liikmesriigi MAA või NATO tunnustatud välisriigi16 MAA on kellelegi andnud loa või

millelegi sertifikaadi, siis KLJT üldjuhul tunnustab seda luba või sertifikaati ilma lisatingimusi

seadmata (§ 10 lõige 1). Eesmärk on vähendada KLJT töökoormust, sest võib eeldada, et

nõuded on täidetud. „Üldjuhul“ sellepärast, et aeg-ajalt võib ette tulla ka erandeid, kus Eestis

kehtestatud nõuded ja selles teises riigis kehtestatud nõuded samale ametikohale erinevad

erialaliselt. Sellisel juhul on tõenäoliselt vaja ka sellest riigist saadud teadmiste ja oskuste

tunnustamise korral seada mõni tingimus või kui varieeruvus on liiga suur, keelduda

tunnustamisest. Kuidas lihtsustatud menetlus käib, otsustab KLJT, kehtestades selleks STJ-i,

mis täpsustab selles määruses sätestatut.

Sama paragrahvi lõigetes 2‒7 on sätestatud eri ametikohtadele seatud teadmiste ja oskuste

tunnustamise nõuded, millega KLJT peab arvestama. KLJT võib menetlust alati täpsustada (ja

rangemaks muuta), kuid ei tohi seda selles määruses või muus õigusaktis sätestatu suhtes

leevendada (vt § 1 lõige 4). Samuti on oluline märkida, et kui lõikes 1 nimetatud juhul ei ole

KLJT-l kaalutlusõigust, siis lõigetes 2 ja 4‒7 nimetatud juhtudel piiratud kujul on. See

tähendab, et KLJT võib tunnustada, kuid võib ka keelduda seda tegemast ja nõuda loa

taotlemist. Sellest ka sättes fraas „võib /…/ tunnustada“. Samas, kui ta seda teeb, peab ta siiski

16 Näiteks Austraalia, Uus-Meremaa.

9/15

arvesse võtma määrusega seatud tingimusi ja tunnustada võib ainult juhul, kui kõik lõikes

sätestatud tingimused on täidetud. Kui mitte, tuleb tunnustamisest keelduda. Tunnustamise

lubatavuse aluseks on lennundusmäärustiku 8. peatükis sätestatud nõuded. Eesmärk on

lennuohutuse tagamine. Varem olid need sätted kehtestatud lennundusmäärustiku §-s 88, mis

muutus 31. märtsil 2023 kehtetuks.17

Lennundustehnilise töötaja oskusi ja teadmisi saab KLJT tunnustada ainult siis, kui täidetud on

kaks tingimust (§ 10 lõige 2):

1) asjakohane koolitus on läbitud NATO liikmesriigi või riigi, kellega Eesti teeb sõjalist

koostööd, poolt akrediteeritud õppekava järgi sõjalist haridust andvas õppeasutuses või

väljaspool Euroopa Liitu tsiviillennundusalast haridust andvas õppeasutuses ning

2) koolituse õppekava läbimisel saadud teadmised ja oskused on samaväärsed

lennundusmäärustiku §-s 76 sätestatud nõuetega (st EMAR 66 lisa III nõuded).

Pilootide välisriigis saadud oskuste ja teadmiste tunnustamise korral peab KLJT arvestama

järgmiste tingimustega (§ 10 lõiked 3 ja 4):

1) kui piloot on õppinud tsiviillennundusharidust andvas õppeasutuses, tuleb tunnustamise

aluseks võtta lennundusseaduses tsiviillennunduses tunnustamise kohta sätestatu;

2) kui piloodi koolitus on läbitud NATO liikmesriigi või riigi, kellega Eesti teeb sõjalist

koostööd, poolt akrediteeritud õppekava järgi sõjalist haridust andvas õppeasutuses ja mis on

samaväärne vähemalt ametpiloodi koolitusega.

Mõlemad tingimused kehtivad täies ulatuses ka lennuõpetaja ja kontrollpiloodi kohta.

Kaugpiloodi välisriigis saadud oskusi ja teadmisi saab KLJT tunnustada juhul, kui kaugpiloot

on läbinud õppekava, mis on STANAG-is 4670 kehtestatud nõuetega vähemalt samaväärne

(§ 10 lõige 5).

Piloodi, kaugpiloodi ja lennundustehnilise töötaja tüübipädevuse saamiseks läbitud koolituse

sobivust saab tunnustada KLJT (§ 10 lõige 6).

Piloodi, kaugpiloodi, lennuõpetaja ja kontrollpiloodi tüübipädevuse tunnustamise puhul, kui

piloot on õppinud tsiviillennundusharidust andvas õppeasutuses, tuleb tunnustamise aluseks

võtta lennundusseaduses tsiviillennunduses tunnustamise kohta sätestatu nagu piloodi

alushariduse puhul (§ 10 lõige 3).

Oluline on märkida, et nõue kehtib ka juhul, kui piloot või kaugpiloot (sh lennuõpetaja ja

kontrollpiloot) on pärit välisriigist ning piloot või kaugpiloot (sh lennuõpetaja ja kontrollpiloot)

viibib Eestis alaliselt või ajutiselt. Või näiteks juhul, kui Kaitsevägi soovib lennuõpetaja või

kontrollpiloodi teenuse sisse osta, siis selle lennuõpetaja ja kontrollpiloodi kohta kehtivad

samad nõuded. KLJT antud luba või tunnustamist ei ole vaja, kui see on nii kokku lepitud

rahvusvahelise kokkuleppega.

Õhutulejuhi välisriigis saadud oskusi ja teadmisi saab KLJT tunnustada juhul, kui õhutulejuhi

koolitus on läbitud NATO akrediteeritud õppekava järgi sõjalist haridust andvas õppeasutuses

(§ 10 lõige 7).

Paragrahv 11 käsitleb Eestis saadud teadmiste ja oskuste tunnustamist. Põhimõtteliselt ei erine

see välismaal saadud teadmiste ja oskuste tunnustamisest. Nii sätestataksegi sarnaselt § 10

17 Vt kaitseministri 22. märtsi 2023. a määruse nr 8 „Kaitseministri 18. oktoobri 2019. a määruse nr 20 „Kaitseväe

lennundusmäärustik“ muutmine“ punkt 66.

10/15

lõikega 1, et kui isiku teadmised ja oskused on saadud Eesti haridusasutusest, mis ei anna

sõjalist haridust, kuid millega Kaitseväel on asjakohased kokkulepped hariduse andmiseks või

mille õppekava on Kaitseväega kooskõlastatud, tunnustab KLJT neid teadmisi ja oskusi

üldjuhul lisatingimusi seadmata. See tähendab lihtsustatud korras, sest eeldatakse, et kui isik

lõpetab kooli või kursused, siis tema teadmised ja oskused vastavad lennundusmäärustiku või

muu haldusaktiga kehtestatud nõuetele. Kui neid kokkuleppeid ei ole või õppekava ei ole

Kaitseväega kooskõlastatud, siis tunnustatakse isiku teadmisi ja oskusi samadel tingimustel

nagu välismaalt saadud teadmisi ja oskusi.

Paragrahvid 12‒15 käsitlevad tunnustamise menetlust alates positiivse otsuse tegemisest kuni

tunnustamisest keeldumiseni ja juba antud tunnustamise kehtetuks tunnistamiseni. Võrreldes

loa ja sertifikaadi taotlemise menetlusega on tunnustamise menetlus veidi keerukam, mistõttu

on ka regulatsioon detailsem.

Märkida tuleb, et kuigi sertifikaat väljastatakse ka kaitselennunduse rajatisele, siis tunnustamise

peatükist on rajatis välja jäetud, sest see on üldjuhul maapinnaga ühenduses ja liikumatu objekt,

mis rajatakse Eestis kindlasse kohta Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olevale

kinnistule, mistõttu ei anna teine organisatsioon ega asutus sellele sertifikaati, mida võiks olla

vaja tunnustada. Ei ole ka ette näha, et lähitulevikus saaks kaitselennunduse rajatiseks mõni

praegu kasutusel olev tsiviillennunduse rajatis (lennuväli), millele on sertifikaadi andnud

TRAM. Kui kaitselennunduse õhusõidukid kasutavad ajutiselt mõnda tsiviillennunduse rajatist

(näiteks nagu 2024. a Ämari lennuvälja raja renoveerimistööde ajaks plaanitakse), siis see on

ajutine lahendus ning KLJT ei pea eelnõukohase määruse järgi sellele lennuväljale antud

sertifikaati tunnustama.

Et luba või sertifikaati tunnustataks, tuleb esitada KLJT-le taotlus, milles on järgmised andmed,

sealhulgas dokumendid (§ 12 lõige 1). Esiteks, taotleja nimi ja isikukood, kui taotlus esitatakse

loa tunnustamiseks ja taotleja on füüsiline isik. Kui taotluse esitab organisatsioon, tuleb esitada

asutuse nimetus ja tema registrinumber või ettevõtja nimetus ja tema registrikood. Teiseks peab

esitama taotleja kontaktandmed, nagu postiaadress, telefoninumber või -numbrid, samuti

taotleja esindaja kontaktandmed. Viimane võiks olla isik, kellega KLJT saab vajaduse korral

ühendust võtta, kui tal tekib küsimusi. Kolmandana tuleb taotlusesse kirja panna, kas soovitakse

loa või sertifikaadi tunnustamist ning millise loa või sertifikaadi. Näiteks kui füüsiline isik

soovib, et tunnustataks tema Eesti Lennuakadeemia lõpetamise järel TRAM-ist taotletud

lennuluba (nt ametpiloodiluba), kirjutatakse taotlusesse „lennuluba“. Kui näiteks Eesti

Lennuakadeemia soovib lasta tunnustada oma koolitusorganisatsiooni sertifikaati, kirjutatakse

taotlusesse „koolitusorganisatsiooni sertifikaat“. Neljas ja viies on põhimõtteliselt sarnased,

erinevus on andmetes ja dokumentides, mis tuleb tunnustamise jaoks taotlusega koos esitada.

Kui taotletakse loa tunnustamist, esitatakse dokumendid, nagu tunnistus, luba, sertifikaat või

diplom ja akadeemiline õiend, mis tõendavad, et isikul on piisavad teadmised ja oskused, ning

mille alusel saab taotluse menetluse ajal kontrollida isiku kvalifikatsiooninõuete täitmist. Kui

organisatsioon taotleb sertifikaadi tunnustamist, tuleb esitada teise asutuse või organisatsiooni

antud sertifikaat ja muud dokumendid, mille alusel KLJT saab taotluse menetluse ajal võrrelda

nõuetele vastavust. See kehtib ka kaitselennunduse õhusõiduki kohta.

KLJT-l on õigus taotlejalt küsida lisateavet (§ 12 lõige 2). Et taotlejal oleks lihtsam taotlust

koostada, on soovitav, et KLJT koostaks täpsustava loetelu andmetest, mida peab loa või

sertifikaadi tunnustamise taotlemiseks esitama. Eriti oluline on see lõike 1 punktides 4 ja 5

sätestatud andmete puhul, sest taotluse menetluse tähtaeg hakkab kulgema alles kõikide

vajalike andmete esitamisest.

11/15

Paragrahvis 13 kirjeldatakse, kuidas tehakse tunnustamise otsus, mida tuleb arvesse võtta, kui

pikk on menetluse maksimaalne tähtaeg ja muu selline. Nii sätestatakse § 13 lõikega 1, et KLJT

teeb loa või sertifikaadi tunnustamise otsuse 30 päeva jooksul alates kõikide vajalike

andmetega taotluse esitamisest. See tähendab, et sarnaselt loa ja sertifikaadi andmisega, kui

taotleja esitas puudulike andmetega taotluse, ei saa tal olla ootust, et see 30-päevane tähtaeg

hakkab jooksma taotluse esitamisest arvates. Tähtaega hakatakse lugema päevast, kui taotleja

esitab KLJT-le ka viimased taotlusest puudu olnud andmed. Muus osas kohaldatakse taotluse

menetlemisel haldusmenetlust haldusmenetluse seaduse järgi koos selle määruse erisustega

(§-d 14 ja 15).

Kuna loa ja sertifikaadi tunnustamise taotluses esitatakse eri andmed ja dokumendid, on

menetluses erinev ka see, mida ühe või teise puhul hinnatakse. Loa tunnustamiseks hindab

KLJT esitatud taotluse ja sellele lisatud nõutavate andmete põhjal muu hulgas seda, kui suures

ulatuses arvestatakse varasemat kogemust ja kvalifikatsiooni (§ 13 lõige 2). See tähendab, et

kui isik alles alustab tööd kaitselennunduse valdkonnas, siis tal tõenäoliselt varasemat

kogemust ei ole. Ent kui isik taotleb loa tunnustamist näiteks pärast mõnd tema tööalase arengu

jaoks vajalikku koolitust, mis on läbitud kas välismaal või Eestis mittesõjalist haridust andvas

õppeasutuses, ning ta on juba mitu aastat Kaitseväes või muus Kaitseministeeriumi

valitsemisala asutuses töötanud, on tal ka varasem töökogemus ning KLJT saab seda

tunnustamisel lisaks arvesse võtta.

Kui loa taotluse menetlemisel tuleb siiski välja, et taotleja ei vasta täielikult

lennundusmäärustikus või muus haldusaktis kehtestatud nõuetele, võib KLJT otsustada, et loa

tunnustamiseks on taotlejale vaja seada kvalifikatsiooninõude või -nõuete täitmiseks

lisatingimus, ning teeb ettekirjutuse asjakohase koolituse läbimiseks või eksami sooritamiseks

ja määrab ühtlasi selleks tähtaja (§ 13 lõige 3). Määratav tähtaeg peab olema mõistlik. See

tähendab, et tähtaeg ei tohi olla nõude täitmiseks liiga lühike ega ka liiga pikk (nt kaks aastat

on pikk, kuni aasta aga piisav). Tähtaega pikendada ei saa. Kui ettekirjutust ei jõuta tähtajaks

täita, tunnistatakse tehtud tunnustamise otsus kehtetuks või keeldutakse tunnustamisest.

Sertifikaadi tunnustamise menetluses hindab KLJT ainult esitatud taotluse ja sellele lisatud

nõutavate andmete põhjal, kas organisatsioonile, lennutreeningseadmele või õhusõidukile

seaduse või muu haldusaktiga sätestatud nõuded on täidetud (§ 13 lõige 4). See tähendab, et

võrreldes loa tunnustamise menetlusega sertifikaadi tunnustamise menetluses varasemat

organisatsiooni kogemust ega muud taolist arvesse ei võeta.

Kui sertifikaadi tunnustamise menetluse käigus ilmneb, et taotleja (ehk organisatsioon),

lennutreeningseade või õhusõiduk ei vasta täielikult lennundusmäärustikus või muus

haldusaktis kehtestatud nõuetele, võib KLJT tunnustuse andmiseks otsustada teha ettekirjutus

puuduoleva(te) nõude (nõuete) täitmiseks ning määrab selleks tähtaja (§ 13 lõige 5). Määratav

tähtaeg peab olema realistlik – see ei tohi olla liiga lühike ega ka väga pikk (nt kaks aastat on

pikk, kuni aasta aga piisav). Tähtaega pikendada ei saa. Kui ettekirjutust ei jõuta tähtajaks täita,

tunnistatakse tehtud tunnustamise otsus kehtetuks või keeldutakse tunnustamisest.

Isegi juhul, kui loa või sertifikaadi menetluse käigus selgub, et isik, organisatsioon,

lennutreeningseade või õhusõiduk ei vasta täielikult lennundusmäärustikus või muus

haldusaktis kehtestatud nõuetele, võib KLJT teha siiski tunnustamise otsuse (§ 13 lõige 6).

Kuid see otsus on (kõrval)tingimusega, millel on omakorda eeldus, millisel juhul ta võib selle

otsuse teha – puuduolevat nõuet on võimalik lihtsalt ja kiiresti täita. Kui eeldust ei ole võimalik

12/15

täita, ei saa ka tingimusega tunnustamise otsust teha. „Lihtsalt ja kiiresti“ ei tähenda tähtaega,

mis oleks näiteks nädal, vaid võib olla pikem periood, näiteks kuni kuus kuud. Kui nõude

täitmiseks kulub rohkem kui kuus kuud, ei saa seda nimetada enam kiiresti kõrvaldatavaks

puuduseks. Sellisel juhul tuleb tunnustamisest keelduda.

Kui KLJT jõuab menetluse käigus seisukohale, et nõuded on samaväärsed, mis oleks loa või

sertifikaadi saamise (andmise) puhul, teeb KLJT tunnustamise otsuse, kuid see otsus on alati

tähtajaline – tunnustamise otsus saab kehtida sama kaua, kui kehtiks luba või sertifikaat (§ 13

lõige 7). Mõned sertifikaadid ja load antakse tähtajatult, sellisel juhul on tunnustamise otsus

samuti tähtajatu. Tavapärase järelevalve käigus kontrollitakse hiljem tähtajatu loa või

sertifikaadi saanud isiku, organisatsiooni, lennutreeningseadme ja õhusõiduki jätkuvat nõuetele

vastavust. Kui see nõuetele enam ei vasta, kohaldatakse kas loa või sertifikaadi tunnustamise

otsuse peatamist või selle kehtetuks tunnistamist.

Eelnõu §-ga 14 sätestatakse, millal keeldutakse loa ja sertifikaadi tunnustamisest. Neid olukordi

on kaks. Esiteks teeb KLJT keelduva tunnustamise otsuse, kui kaitselennundusega tegelev isik,

organisatsioon, lennutreeningseade või õhusõiduk ei vasta lennundusmäärustikus või muus

haldusaktis sätestatud nõuetele. Keelduva otsuse tegemine tähendab üldjuhul seda, et isiku,

organisatsiooni, seadme või õhusõiduki nõuetele mittevastavust ei ole võimalik kiiresti

kõrvaldada, mittevastavus on piisavalt suur, et anda ei saa ka tingimusega tunnustamist.

Teiseks, juhul kui see teine asutus või organisatsioon on andnud välja ajutise loa või

sertifikaadi. Viimasel juhul tuleb taotleda Eestis uus luba või sertifikaat, sest tavaliselt on

ajutised load või sertifikaadid lühikese kehtivusajaga ning antud piiratud kasutusega või

põhjusel, et isik, organisatsioon, seade või õhusõiduk ei vasta täielikult nõuetele.

Paragrahv 15 käsitleb tunnustamise kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamisega

seonduvat. Kehtivuse peatamise otsuse tegemisel on KLJT-l kaalutlusõigus, kuid kehtetuks

tunnistamise otsuse tegemise korral mitte. Nii sätestab § 15 lõige 1, et loa või sertifikaadi

tunnustamise otsuse võib peatada, kui pärast tunnustuse otsuse tegemist selgub, et

kaitselennundusega tegelev isik, organisatsioon või õhusõiduk ei vasta lennundusmäärustikus

või muus haldusaktis sätestatud nõuetele. Eelduseks on, et puudust on võimalik lihtsalt ja

kiiresti kõrvaldada (st täita puuduolev nõue lihtsalt ja kiiresti). Vastasel juhul tuleb

tunnustamise otsus kehtetuks tunnistada. „Lihtsalt ja kiiresti“ on sama tähendusega, nagu

kirjeldatud § 13 lõigete 3 ja 5 selgituses.

Loa või sertifikaadi tunnustamise otsus peatamise otsusega koos tehakse ka ettekirjutus

puuduse kõrvaldamiseks ja mõlemale määratakse sama tähtaeg ehk otsus peatatakse kuni

ettekirjutuses määratud tähtaja saabumiseni (§ 15 lõige 2). Peatamise otsuse saab lõpetada ka

varem, kui puudus likvideeritakse (nõue täidetakse) enne ettekirjutusega määratud tähtaega.

Sellisel juhul teeb KLJT otsuse loa või sertifikaadi tunnustamise peatamise lõpetamise kohta

ning tehtud tunnustuse kehtivus jätkub. Et KLJT saaks veenduda, et nõue on täidetud, tuleb

esitada asjakohased tõendid, nagu koolituse läbimist tõendav dokument, seadmel osa

vahetamist tõendav dokument. Kui nõuet ei ole ettekirjutuse ja tunnustuse peatamise otsuses

määratud tähtajaks täidetud, tunnistatakse loa või sertifikaadi tunnustamise otsus kehtetuks.

Peatamise otsuse tähtaega pikendada ei saa.

Lisaks eespool nimetatud juhule, kui loa või sertifikaadi tunnustamise otsus tunnistatakse

kehtetuks, sest tunnustamise peatamist kui leebemat meedet ei olnud võimalik kohaldada või

13/15

puudust ei kõrvaldatud tähtajaks, tunnistatakse loa ja sertifikaadi tunnustamise otsus kehtetuks,

kui (§ 15 lõige 3):

1) kaitselennundusega tegelev isik, organisatsioon, lennutreeningseade või õhusõiduk ei vasta

lennundusmäärustikus või muus haldusaktis sätestatud nõuetele või

2) tingimusega tunnustamise otsuse korral ei ole tingimust või nõuet tähtajaks täidetud.

Esimesel juhul avastatakse tõenäoliselt tavapärase järelevalve käigus, et asjaolud on muutunud

ja nõuetele enam ei vastata, või selgub, et esitatud on eksitavaid andmeid, mistõttu ei oleks

saanud ka tunnustamise otsust teha, kui need asjaolud oleksid taotluse menetluse ajal teada

olnud. Teine juhtum on sarnane loa või sertifikaadi tunnustamise otsuse peatamisega, kus on

määratud nõude täitmise tähtaeg, aga kui nõuet tähtajaks ei täideta, tuleb ka tehtud otsus

kehtetuks tunnistada.

4. peatükk. Määruse rakendamine

Selgitus eelnõu § 16 kohta on eespool (vt lk 6).

Eelnõu §-ga 17 määratakse määruse jõustumise kuupäev, milleks on 1. aprill 2024. Kaaluti ka

määruse jõustumist üldises korras, kuid siiski leiti, et kindla kuupäeva määramine loob parema

selguse ka §-s 16 sätestatud aja fikseerimisel ja jätab KLJT-le väikese ajavaru, et vaadata üle

olemasolevad STJ-id ning kui jõuab, siis kehtestada puuduolevad (nende koostamisega saab

alustada juba määruse eelnõu koostamise ajal).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõju

Määruse peamine sihtgrupp on KLJT, kelle nn tööriist see määrus on. Seega evib see KLJT

tegevuse jaoks suurt positiivset mõju. Samas tuleb neil pärast määruse vastu võtmist ühekordse

suurema ülesandena üle vaadata kõik kehtivad STJ-id, mis on seotud lubade ja sertifikaatide

andmisega või nende tunnustamisega, kui need on andnud teine asutus või organisatsioon kui

KLJT ise. Kui vajalikud STJ-id puuduvad, tuleb need ette valmistada ja kehtestada. Seda on

tehtud ja tehakse ka edaspidi jooksva tööna, mistõttu STJ-ide kehtestamise vajadusega

töökoormus märkimisväärselt ei kasva. Pikemas perspektiivis töökoormus järelevalve mahu

suurenemise tõttu üldiselt siiski kasvab ja võib tekkida vajadus tööle võtta mõni uus töötaja.18

Võrdluseks võib tuua naaberriikide MAA-de töötajate arvu: Läti MAA-s19 töötab kaheksa

inimest, Leedus 13 ja Soomes üle 20, ent näiteks Saksamaal üle 400 inimese20.

Teine sihtgrupp on kõik kaitselennundusega tegelevad isikud, kaitselennundusega seotud

organisatsioonid (hooldus- ja koolitusorganisatsioonid jms), kaitselennunduse rajatiste

valdajad, lennutreeningseadme valdajad ja kaitselennunduse õhusõidukite valdajad. Viimased

ainult juhul, kui õhusõiduk võetakse esimest korda kasutusele ja vaja on teha tunnustamist,

muul juhul kohaldub lennundusmäärustik. Taotlusi esitatakse ja menetletakse jooksvalt ning

määrusega ei määrata tähtaegu, millal peavad kõik määruse reguleerimisalas olevad isikud,

18 Seos on kaudne ega ole otseselt seotud selle määruse kehtestamisega, vaid üleüldiselt järelevalve tõhustamise

vajadusega. 19 Võrdlusena võib öelda, et Läti õhuvägi on Eesti õhuväest väiksem. 20 Saksamaa MAA koosseisus on ka insenerid, kes tegelevad muu hulgas õhusõidukite arenduse ja muu sellisega.

14/15

organisatsioonid, rajatised, seadmed ja õhusõidukid omama luba või sertifikaati või luba või

sertifikaat peab olema tunnustatud, kui selle on välja andnud teine asutus või organisatsioon.

Seega ei kasva pärast määruse jõustumist töökoormus märgatavalt ühelgi asutusel, kus töötavad

kaitselennundusega tegelevad isikud või kelle valduses on kaitselennunduse rajatised,

lennutreeningseade või õhusõidukid, või halduskoormus organisatsioonidel, kui tegemist on

eraõigusliku juriidilise isikuga, kes on seotud kaitselennundusega (pakub näiteks koolitus- või

hooldusteenust). Praegu ei ole teada selliseid organisatsioone, keda määruse jõustumine ja

rakendamine vahetult mõjutaks.

Määruse rakendamisel puudub sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti

puudub otsene mõju majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ning kohalike

omavalitsuste ja riigiasutuste, välja arvatud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste

korraldusele, samuti Kaitseliidu korraldusele.

Peale selle on määrusel positiivne mõju kaitselennunduse lennundusohutusele ja see aitab kaasa

just culture juurutamisele Kaitseministeeriumi valitsemisalas ja kaitselennunduses tervikuna.

Kuna määrusega kehtestatakse nõuded kaitselennundusele, ei evi eelnõukohane määrus mõju

tsiviillennundusele, sest kõnesolev määrus sellele ei kohaldu. Mõju on ainult kaudne: kuna nii

kaitselennunduse kui ka tsiviilõhusõidukid kasutavad sama õhuruumi, parandab parem

lennundusohutuse tagamine üleüldist lennuohutust Eesti õhuruumis.

Selged reeglid annavad panuse ka riigi julgeoleku paremale kaitsmisele. See tähendab, et

eelnõukohase määruse kehtestamine ja rakendamine aitab kaasa riigi julgeoleku kaitsmisele.

Kuna aga enamikku kehtestatavatest reeglitest täidetakse juba praegu või tehakse selleks

ettevalmistusi ning riigi sõjaliseks kaitsmiseks valmistutakse pidevalt (see on

Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste üks olulisimatest ülesannetest), on määruse üldine

mõju väike, samuti selle ulatus ja sagedus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

KLJT kui kaitselennunduse üle järelevalvet tegev üksus peab üle vaatama oma senised lubade

ja sertifikaatide andmise menetlust puudutavad STJ-id, need selle määrusega kooskõlla viima

ning vajaduse korral koostama ja kehtestama puuduolevad. Tegemist on ühekordse

tööülesandega, sest kui kõik asjakohased dokumendid on läbi vaadatud ja vajaduse korral

uuendatud või uued kehtestatud, jätkub KLJT-s igapäevane tegevus. Kuna lennunduses

tervikuna tehakse sageli muudatusi, millega KLJT peab oma dokumendid kooskõlla viima, siis

eelnõust tulenev mõjuulatus on keskmine ja sagedus madal. Teistele Kaitseväe üksustele ja

asutustele kui loa või sertifikaadi või nende tunnustamise taotlejatele vahetult ülesandeid ei

lisandu, vaid ülesanne täidetakse jooksvalt.

Määruse kehtestamine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi. Riigile ei too määruse

rakendamine kaasa lisakulusid. Kõik vajalikud kulutused jäävad riigieelarve ja

Kaitseministeeriumi valitsemisala ja tema asutuste ning Kaitseliidu eelarve piiresse. Määruse

rakendamisel ei teki tulu riigieelarvesse.

6. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid. Võrreldes tsiviillennunduse jaoks defineeritud

mõistega „tunnustamine“ erineb selles määruses sätestatud tunnustamise definitsioon, kuid

selle defineerimisel on arvesse võetud tsiviillennunduses olevat mõistet niivõrd, kuivõrd see on

15/15

võimalik arvesse tsiviillennunduse ja kaitselennunduse erinevusi (näiteks ei kohaldu Euroopa

Liidu õigusaktid, mistõttu ei saa neile viidata sarnaselt LennS-i § 71 lõikes 5 olevaga).

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. aprillil 2024, et anda KLJT-le aega üle vaadata või kehtestada nõuded, mille

aluseks kõnesolev määrus on. Samuti on aega vaja neil, kes peavad hakkama loa või sertifikaadi

tunnustamist taotlema, et saaks aegsasti hakata taotlust koostama.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ning

arvamuse esitamiseks Kaitseväele, Kaitseliidule, Välisluureametile, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusele ja Transpordiametile.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Kliimaministeerium 19.02.2024 nr 5-2/24/2

Suur-Ameerika 1,10122 Tallinn [email protected]

Kaitseministri määruse eelnõu kooskõlastamisele ja arvamuse andmiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks kaitseministri määruse „Lubade ja sertifikaatide andmise ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamise kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: 20240215LubadeTunnustamiseKord

20240215LubadeTunnustamiseKord_SEL