Ettepaneku edastamine

EESTI ADVOKATUUR ÄRIÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Lp pr Liisa-Ly Pakosta Meie 10.03.2025

Justiits- ja digiminister

Justiits- ja Digiministeerium

e-post: [email protected]; [email protected]

Äriseadustiku, äriregistri seaduse, mittetulundusühingute seaduse, tulundusühistuseaduse ja

sihtasutuste seaduse probleemkohad ning ettepanekud seadusemuudatusteks

Edastame Eesti Advokatuuri äriõiguse komisjoni (edaspidi „Komisjon“) pöördumise seoses praktikas

tekkinud küsimustega, mis puudutavad õigusloomet ja võimalikke äriseadustiku (edaspidi „ÄS“),

äriregistri seaduse (edaspidi „ÄRS“), mittetulundusühingute seaduse (edaspidi „MTÜS”),

tulundusühistuseaduse (edaspidi „TÜS”) ja sihtasutuste seaduse („SAS”) muudatusi.

Käsitleme alljärgnevalt järgmiseid suuremaid probleemkohti:

• Osaühingute asutamisel pangakonto avamise kohustus

• Osanike nimekirja pidamine äriregistri poolt, osa võõrandamisel kannete tegemine ja osanike

nimekirjas muudatuste tegemine omandi üleminekul üldõigusjärgluse korral

• Osa pandi kanded

• Ühinemiste ja jagunemiste ning likvideerimisel vara jaotamisel seaduses sätestatud kohustuslikud

ooteajad ja neist kõrvalekaldumise võimalused

• Sihtasutuse nõukogu otsuse vastuvõtmine ja vormistamine kirjalikult

• Sissemaksete üleandmise koht

• Nõukogu protokolli allkirjastamine koosolekul osalenud nõukogu liikmete poolt

• Osanike nõue täiendavate küsimuste päevakorda võtmiseks ja seaduses sätestatud tähtajad

• Audiitorkontrolli nõue laenu konverteerimisel

• ÄS § 150 lg 5 alusel teate esitamine

• Dokumentide hoidja likvideerimise järgselt

• Likvideerijate residentsusnõue

• Korrektuur ÄS § 4339 lg 6

• Korrektuur ÄS § 304 lg 1 punkti 5

• ÄS § 2 lg 3 ja TsÜS § 45 lg 2 tõlgendamise praktilised probleemid (juriidilise isiku lõppemine)

• Täiendus MTÜS-i, SAS-i ja TÜS-i seoses koosolekul elektrooniliste vahendite abil osalemisega

• Üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldamine üleriigilise levikuga päevalehes

• ÄS § 173 lg 6 ja 7 ning § 305 lg 1 ja 2 muutmine seoses häälte arvu märkimisega otsuses

2

• Ühinemiskande tegemisest keeldumine käimasoleva menetluse tõttu

• Asendussuhte määramata jätmise võimalus jagunemislepingutes

1. Osaühingute asutamisel pangakonto avamise kohustus

Esineb eriarvamusi ÄS-i sätete tõlgendamisel, mis puudutavad asutatavatele osaühingutele pangakonto

avamise nõuet olukorras, kus pärast 01.02.2023 ÄS-i muudatuste jõustumist piisab osakapitali tasumise

kinnituseks ka ainult asutatava osaühingu juhatuse kinnitusest osaühingule osakapitali sissemakse

tasumise kohta.

ÄS § 144 lg 21 sätestab: Kui osa eest tasutakse rahalise sissemaksega, mis ei ole üle 50 000 euro,

kinnitavad juhatuse liikmed avalduses, et sissemaksed on osaühingule tasutud. Samal ajal sätestab ÄS

§ 141: Asutajad avavad asutamisel oleva osaühingu nimele pangaarve, kuhu nad tasuvad oma rahalised

sissemaksed. Nii mõnedki notarid kui ka kohtunikuabid leiavad, et sõltumata ÄS § 144 lg 21 sätestatust,

peab ühing ÄS § 141 kohaselt igal juhul avama asutamisel pangakonto.

Kuna ÄS § 144 lg 21 eesmärgiks oli lihtsustada asutamisprotsessi, sh võimaldades asutada ühing ka enne

pangakonto avamist, siis tuleks selguse huvides muuta ÄS § 141 ning sätestada selgelt, et pangakonto

avamise kohustust asutamisel ei ole, kui sissemakse tasutakse vastavalt ÄS § 144 lg 21.

Ühtlasi tuleks täiendada järgnevaid sätteid:

1. ÄS § 520 lg 4: Rahaliste sissemaksete tegemiseks osaühingusse või aktsiaseltsi avavad asutajad

asutatava äriühingu nimel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ärinime, täiendit ja numbrit

kasutades maksekonto Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või

makseasutuses või selle krediidiasutuse või makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis, mida võib

äriühingu nimel käsutada pärast äriühingu äriregistrisse kandmist. Asutajad võivad konto

avamiseks volitada notarit. Antud säte võimaldab samuti järeldada, et asutamisel tuleks

osaühingusse sissemakse tegemiseks kindlasti avada osaühingule maksekonto mõnes Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või makseasutuses. Asutamisel konto

avamise kohustust ei peaks olema, kui asutamisel tehakse sissemakse vastavalt ÄS § 144 lg 21.

2. ÄS § 520 lg 41: Kiirmenetluses tehakse äriühingu asutamisel rahaline sissemakse deposiidina

registripidaja kontole või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27 2. lõikes

nimetatud kontole. Sissemakse tegemisel kasutatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud

ärinime, täiendit ja numbrit. Kui sissemakse tehakse deposiidina registripidaja kontole, taotleb

äriühing hiljemalt ühe aasta jooksul pärast enda registrisse kandmist sissemakse tagastamist oma

maksekontole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või

makseasutuses või selle krediidiasutuse või makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis, tähtaja

ületamise korral jääb sissemakse riigituludesse. Sissemakse tagastatakse viie tööpäeva jooksul

pärast korrektse taotluse esitamist. Kuigi e-äriregistri keskkond võimaldab anda kinnituse, et

osakapital on tasutud kassasse (olemas järgnev kinnitus: „Kinnitan, et kõik osakapitali

sissemaksed on osaühingule portaaliväliselt tasutud.“), on asutajatel siiski seaduse järgi kohustus

tasuda kiirmenetluse korral rahaline sissemakse antud sättes viidatud kontole. Vältimaks

olukorda, kus asutajad lähevad vastuollu seadusega, tuleks ka antud sätet täiendada, et oleks selge,

et see ei kohaldu, kui asutamisel tehakse sissemakse vastavalt ÄS § 144 lg 21.

Komisjoni arusaamise järgi oli eelviidatud ÄS-i muudatuste eesmärgiks muuhulgas siduda osakapitali

tasumine lahti pangakonto/maksekonto kohese avamise nõudest, kuid seadusesse on hetkel jäänud

võimalus notaritel ja kohtunikuabidel keelduda osaühingu asutamisotsuse või -lepingu tõestamisest või

asutatava osaühingu dokumentide registrile esitamisest/kannete tegemisest, kui osaühingul

pangakontot/maksekontot avatud ei ole.

Arvestades eeltoodut teeme ettepaneku ÄS § 141, ÄS § 520 lg 4 ja ÄS § 520 lg 41 muutmiseks, et

välistada nende kohaldumine, kui osaühingu asutamisel tehakse sissemakse vastavalt ÄS § 144 lg 21.

3

2. Osaühingu osade käibega seotud probleemid

2.1. Äriregistri poolt peetavas osanike nimekirjas muudatuse tegemise aluseks peaks olema notari

teade, mitte juhatuse kandeavaldus

01.09.2023 jõustunud ÄS § 149 lg 41 kohaselt loetakse osa võõrandamine toimunuks alates kande

tegemisest äriregistrisse osanike nimekirja. ÄS § 182 lg 1 kohaselt peetakse osanike nimekirja

äriregistris ning osanike andmed kantakse osaühingu registrikaardile. ÄS § 182 lg 12 kohaselt on juhatus

kohustatud viivitamata teatama äriregistrile osanike andmetes toimunud muudatustest, välja arvatud

juhul, kui muudatuse kohta saadab teate notar käesoleva seadustiku § 149 lõike 4 teise lause või § 151

2. lõike teise lause kohaselt või muul alusel.

Komisjon on seisukohal, et praegune lahendus, kus osanike andmetes toimunud muudatustest peab

äriregistrit teavitama osaühingu juhatus, on nii osaühingu juhatuse kui ka osanike seisukohast

ebamõistlik. Kuivõrd osaühingu juhatus ei ole reeglina osa käsutustehingu pooleks, ei ole praktikas

töötav lahendus, kus osa omandi ülemineku kande tegemise aluseks on osaühingu juhatuse poolt esitatud

kandeavaldus. Osa omandi üleandmist puudutava kandeavalduse peaksid esitama osa võõrandaja ja

omandaja ning see peaks sisalduma käsutustehingus, pärast mida esitaks notar vastava muudatuse kohta

äriregistrile teate.

Komisjon on seisukohal, et osaühingu osa võõrandamise juhatuse tahtest sõltuma panemine rikub

osanikule kuuluva osa kui omandi vabalt käsutamise põhiseadusest (edaspidi „PS“) tulenevat õigust.

Hetkel sõltub äriregistris osanike nimekirjas muudatuste kajastamine liialt osaühingu juhatuse volist

ning tekitab Komisjoni liikmete kogemuse kohaselt ikka ja jälle olukordi, kus osanikel on võimatu oma

PS § 32 lg 2 sätestatud omandi vabalt käsutamise õigust teostada. Tegemist ei ole pelgalt teoreetilise

probleemiga, vaid selliseid vaidluseid ja takistusi näevad Komisjoni liikmed ja ka teised Advokatuuri

liikmed sageli.

Lisaks on praktikas esinenud probleeme olukorras, kus osaühingu osa antakse üle mitterahalise

sissemakse teel. Sellisel juhul peavad kandeavalduse osanike nimekirja muutmiseks esitama nii ühing,

millele mitterahaline sissemakse üle antakse (osakapitali suurendamise kohta kande tegemiseks ja

osanike nimekirjas muudatuse tegemiseks) kui ka ühing, mille osa üle anti (osanike nimekirjas

muudatuse tegemiseks). Notar esitab äriregistrile mitterahalise sissemakse üleandmise notariaalse

käsutuslepingu, mille alusel on avaldust menetlevale kohtunikuabile näha, et käsutustehing on

toimunud. Kui ühingu juhatus, mille osaga sissemakse tehti, esitab samaaegselt avalduse osanike

nimekirja muudatuse tegemiseks, siis on ka selle kandevalduse menetlus registris nähtav. Siiski on

esinenud olukordi, kus kandeavaldus kapitali suurendamise kande tegemiseks jäetakse rahuldamata

(eitav kandemäärus) põhjendusega, et osaühingu, mille osaga sissemakse tehti, osanike nimekirjast ei

nähtunud, et mitterahalise sissemakse esemeks olev osa oleks ühingule üle antud (st registri poolt ei ole

muudatust osanike nimekirja kantud). Selliste kandeavalduste esitamine võib aga olla ka ajaliselt nihkes,

kuna kandeavaldusi võivad esitada erinevad isikud (s.t kahe ühingu juhatuse liikmed on erinevad

isikud).

Komisjon leiab, et mõistlik oleks kaotada nõue, kus osaühingu osanike nimekirjas toimuvatest

muutustest äriregistri teavitamine toimub juhatuse esitatud kandeavalduse kaudu. Selle asemel näeb

Komisjon lahendusena olukorda, kus osa omandi üleandmist kajastava kandeavalduse esitaksid

võõrandaja ja omandaja ning see sisalduks käsutustehingus, pärast mida esitaks notar vastava muudatuse

kohta äriregistrile teate (selline kohustus on notaritele juba praegu ÄS § 149 lg 4 teises lauses ette

nähtud) ning registripidaja teeks kande notari vastava teate pinnalt.

2.2. Osa omandi ülemineku sidumine äriregistri kandega ei ole põhjendatud - vastav kanne

äriregistri poolt peetavas osanike nimekirjas peaks olema deklaratiivne, mitte konstitutiivne

Komisjoni hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda äriregistri poolt peetavasse osanike nimekirja tehtava

osaniku muutmise kande konstitutiivse tähenduse kaotamist, kuna praktikas ei ole konstitutiivse osanike

nimekirja loomine end õigustanud. Praktikas soovivad enamik ostjaid ja müüjaid, et neil oleks võimalik

leppida kokku osa omandiõiguse ülemineku hetkes, nt üldjuhul siduda see ostuhinna tasumisega (st osa

omandi üleminek ja ostuhinna tasumine peaksid toimuma samaaegselt või ajaliselt võimalikult

4

lähestikku). Analoogia kinnisasjade käibega pole antud juhul asjakohane, kuna kinnisasjade näol on

tegemist n-ö staatilise varaga, mis on olemuselt väga erinev äriühingu osalusest. Märgime, et avaliku

registri poolt peetav konstitutiivne osanike nimekiri on ka võrdluses teiste riikidega väga erandlik, mis

toetab seisukohta, et vastav regulatsioon ei ole põhjendatud.

Omandi ülemineku sidumine äriregistri kandega töötaks praktikas vaid juhul, kui notar saaks

viivitamatult (st samal päeval) pärast käsutustehingu tõestamist ise vastava kande äriregistris ära teha.

Kui see ei ole tehniliselt võimalik, siis oleks otstarbekas siduda omandi üleminek käsutustehingu

sõlmimise aja, mitte äriregistri kandega, st vastav äriregistri kanne oleks igal juhul deklaratiivne, mitte

konstitutiivne.

Konstitutiivse osanike nimekirja problemaatilisusele on suhtluses Justiitsministeeriumiga viidanud ka

ühinguõiguse revisjonikomisjoni liikmed, kelle hulgas on ka Eesti juhtivaid õigusteadlasi (dr iur Martin

Käerdi jt). Vastav muudatus, st konstitutiivselt osanike nimekirjalt üleminek deklaratiivsele osanike

nimekirjale, oleks väga lihtsasti teostatav – selleks piisaks vaid ÄS § 149 lg 41 kehtetuks tunnistamisest.

2.3. Äriregistri poolt peetavale osanike nimekirjale tuginedes peaks igal juhul olema võimalik osa

heauskselt omandada (st ka siis, kui vastav nimekiri on deklaratiivne)

Osade käibekindluse tagamiseks on ka olukorras, kus äriregistri poolt peetav osanike nimekiri oleks

deklaratiivne (mitte konstitutiivne nagu kehtiv seadus ette näeb), oluline säilitada põhimõte, mille

kohaselt on kolmandal isikul võimalik äriregistri poolt peetavale osanike nimekirjale tuginedes osa

heauskselt omandada (sarnaselt EVKS §-is 9 lg 2 sätestatud regulatsioonile).

Komisjon on nõus ÄRS seletuskirja leheküljel 71 väljendatud seisukohaga, et heauskse omandamise

võimaluse puudumine tekitab võõrandamise tehingute jaoks õiguslikke riske, sest ostjal on praktiliselt

võimatu kontrollida, kas müüjal on müüdavale osale omandiõigus või mitte. Seadus näeb ette mitmeid

erinevaid tühisuse aluseid (abikaasa nõusoleku puudumine, kui osa kuulub ühisvarasse, lisatingimuse

(nt osanike otsus või juhatuse nõusolek) täitmata jätmine, tehing seotud isikuga ilma asjakohase organi

otsuseta jm) - selliste aluste olemasolu või puudumist on mitu aastat hiljem praktiliselt võimatu või väga

keeruline kontrollida. Kui osa omandiõiguse jadas on aastaid tagasi n-ö viga sisse tulnud ja seega on

kogu jada mingist hetkest alates vale, siis sellise olukorra tagantjärele korda tegemine võib olla väga

keeruline kui mitte võimatu, eriti olukorras, kus osaga on pärast tühist tehingut veel palju järgnevaid

tehinguid tehtud, osa on jagatud, kapitali on suurendatud, kapitali on vähendatud jm. Seega on osa

heauskse omandamise võimalus väga oluline.

2.4. Osa heauskne omandamine võiks olla võimalik ka juhul, kui osanike nimekirja peab juhatus

Komisjoni hinnangul tuleks kaaluda lahendust, kus seadus võimaldaks osa heauskset omandamist ka

juhul, kui osanike nimekirja peab vastava osaühingu juhatus. Erinevalt osa omandamisest olukorras, kus

osanike nimekirja peab äriregister või Eesti väärtpaberite registri pidaja, kehtiv seadus sellist võimalust

ette ei näe. Tagamaks osade käibekindlust (vt ka eelmises punktis toodud põhjendusi), peaks ka

olukorras, kus osanike nimekirja peab juhatus, olema võimalik osa heauskselt omandada.

Asjaõigusseadus näeb ette asjade heauskse omandamise võimaluse ning samuti igamise - samu

põhimõtteid võiks laiendada ka osaühingu osadele (sõltumata sellest, kes peab osanike nimekirja).

2.5. Kehtiv seadus on ebaselge selles osas, millal läheb osa omand üle juhul, kui osanike nimekirja

peab juhatus

Alates 01.09.2023 kehtiv ÄS § 150 lg 1 sätestab: Kui osaühing on käesoleva seadustiku § 149 6. lõike

alusel osa võõrandamise vorminõudest loobunud, loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik

vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist.

Enne 01.09.2023 kehtinud ÄS § 150 lg 1 sätestas: Osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine

toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku

tõendamist.

5

Äriseadustiku muudatuste käigus on ÄS § 150 lg 1 läinud kaduma sõnapaar “osaühingu suhtes”, mis on

omakorda toonud kaasa selle, et kehtiv ÄS § 150 lg 1 on ebaselge ja tautoloogiline - sisuliselt ütleb

viidatud säte seda, et osa omandiõigus läheb üle, kui osa omandiõiguse üleminekut on juhatusele

tõendatud. Kehtiv ÄS § 150 lg 1 on problemaatiline mitmest aspektist – mis hetkest osa omandiõigus

üle läheb, mis vormis tuleb juhatust teavitada ja kes seda tegema peab (ostja, müüja või mõlemad?),

millisel juhul on osa üleminekut juhatusele piisavalt tõendatud (ostja ja müüja ei pruugi soovida

konfidentsiaalset osa müügilepingut osaühingu, mille osa võõrandati, juhatusega jagada).

Äriregistri seaduse 493 SE seletuskirjas on ÄS § 150 lg 1 muutmise kohta märgitud järgmist:

Eelviidatud seletuskirjas ei ole kuidagi selgitatud, miks on ÄS § 150 lg 1 kaotatud sõnapaar “osaühingu

suhtes”. Vastava selgituse puudumine viitab sellele, et nimetatud sõnapaar läks n-ö kogemata kaduma.

Veelgi olulisemalt ei nähtu eelviidatud seletuskirjast seadusandja tahe näha ette, et osa omand läheb

võõrandajalt omandajale üle hetkest, mil osaühingu, mille osa võõrandatakse, juhatus on vastavast

tehingust teada saanud ja seda on juhatusele tõendatud. Seega eelviidatud seletuskirjast ei nähtu, et

seadusandja oleks soovinud muuta põhimõtet, mille kohaselt saavad omandaja ja võõrandaja vabalt

kokku leppida, mis hetkest osa omandiõigus võõrandajalt omandajale üle läheb.

Komisjon on seisukohal, et ÄS § 150 lg 1 tuleks muuta, taastades selle sõnastuses sõnapaari “osaühingu

suhtes”, et oleks üheselt selge, et tehingu pooled saavad kokku leppida, mis hetkest nendevahelises

suhtes osa omandiõigus üle läheb ning et osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimuks, kui

osaühingu juhatust on vastavast tehingust teavitatud. Lisaks võiks eemaldada tõendamiskohustuse,

kuivõrd vastava tehingu poolte ühine teade peaks olema selle tõestuseks piisav.

3. Äriregistri poolt peetavas osanike nimekirjas muudatuse tegemise ajakulu ning muudatuse

tegemine osa omandi üleminekul üldõigusjärgluse korral

ÄS-i 2023. a. jõustunud muudatustega, mis puudutasid osaühingute osade käivet, tuleb kõigi muudatuste

tegemiseks osanike nimekirja, mida peab äriregister, esitada juhatuse poolt kandeavaldus ja

kandeavalduselt tasuda riigilõiv. Praktikas ei lahenda register osanike nimekirja muudatuste tegemist

koheselt, vaid selleks kulub menetluseks ette nähtud viis tööpäeva ja mõnel puhul kauemgi. Selliselt ei

saa uus osanik kasutada oma osaniku õigusi koheselt (osaleda osanike koosolekul ega võtta vastu

(ainu)osaniku otsuseid, mh osaühingu juhtorganite liikmete koheseks väljavahetamiseks).

Praktikas esineb probleeme ka muudatuste tegemisel, kui osa omand läheb üle üldõigusjärgluse alusel.

Näide: kui ühe osanikuga osaühingus, mille juhatuse liige on sama osanik, osanik sureb, ei ole võimalik

teha kannet osanike nimekirja ega osa üldõigusjärgluse korras omandanud pärijatel valida uut juhatuse

liiget. Üheks lahenduseks oleks see, et pärijad taotlevad huvitatud isikutena surnud juhatuse liikme

asemele uue juhatuse liikme määramist kohtu poolt, kes teeb pärimistunnistuse alusel avalduse osanike

nimekirjas muudatuste tegemiseks. Selline menetlus ei ole ökonoomne ega praktiline. Komisjoni

hinnangul peaks sellisel juhul tehtama kanne osanike nimekirja pärijate avalduse alusel

(pärimistunnistuse alusel) tuginedes ÄS § 53 lg 1.

Kirjeldatud olukordade ärahoidmiseks ja osanike nimekirjas muudatuste kiireks registreerimiseks oleks

mõistlik anda osanike nimekirjas muudatuse tegemine osa käsutustehingut tõestava või

pärimismenetlust läbi viiva notari pädevusse. Osanike nimekirjas muudatuste tegemine peaks olema

ühtlasi riigilõivust vabastatud. Notarid esitavad nagunii registrile teatise osaniku muudatuse kohta,

6

mistõttu täiendava kandeavalduse esitamise nõue ei ole praktiliselt vajalik ja koormab nii registrit kui

ettevõtjaid.

4. Osa pant

4.1. Osanike nimekirja peab juhatus

Alates 01.09.2023 reguleerib ÄS § 149 lg 4 sätestatud osa võõrandamise vorminõudest loobunud

osaühingu osanike nimekirja pidamist ÄS § 1821, mille lõiked 2-4 sätestavad järgmist:

(2) Osanike nimekirja peab juhatus ja sinna kantakse osaniku kohta äriregistri seaduse järgi osanike

nimekirja kantavad andmed.

(3) Osanik on kohustatud osanike andmetes toimunud muudatusest viivitamata teatama juhatusele.

Juhatus on kohustatud osanike andmetes toimunud muudatusest viivitamata teatama äriregistrile.

(4) Osanike nimekirja kantud andmed, välja arvatud andmed osa pantimise kohta, lisatakse äriregistri

avalikku toimikusse. Äriregistri avalikus toimikus sisalduvatel osanike nimekirja andmetel ei ole

käesoleva seadustiku § 182 15. lõikes sätestatud tähendust.

Registri peetavat osanike nimekirja reguleeriv ÄRS § 14 eristab osanike andmeid (lg 1), andmeid osa

pandi kohta (lg 2) ning andmeid keelumärke ja vastuväidete kohta (lg 3).

Seega tuleneb ÄRS § 14 lg 1 ning ÄS § 1821 lg 2 ja lg 3 koosmõjust, et alates 01.09.2023 kantakse

juhatuse peetavasse osanike nimekirja üksnes osanike endi kohta käivad andmed.

ÄS § 1821 lg 4 tuleneb, et äriregistri avalikku toimikusse kantakse osanike nimekirja andmed, kuid mitte

andmeid osa pantimise kohta. Ka avaliku toimiku andmeid reguleeriv ÄRS § 26 lg 1 punkt 2 sätestab,

et vorminõudest loobunud osaühingu puhul kantakse avalikku toimikusse just osanike andmed.

Samaaegselt kehtib ÄS § 151 lg 4, mille kohaselt kannab juhatus osaniku nõudel pantimise kohta märke

osanike nimekirja. ÄS § 1821 ega ükski muu säte ei näe ette võimalust pandi kohta käivat märget

juhatuse peetavast osanike nimekirjast ka äriregistrisse avalikult edasi kanda.

Kui osa pandi andmeid ei kanta avalikku toimikusse, siis järelikult kantakse need andmed

registritoimikusse, mis aga ei ole igaühele nähtav. Nimelt sätestab ÄRS § 31 lg 3, et registritoimikuga

võib e-äriregistri kaudu tutvuda juriidiline isik ise, pädev riigiasutus, muu hulgas kohus, kohtutäitur,

pankrotihaldur, ajutine haldur ja notar ametiülesannete täitmiseks. Muu isik, kellel notar on tuvastanud

selleks õigustatud huvi, võib tutvuda registritoimikuga notaribüroos. Tutvumisest keeldumisele

kohaldatakse notariaadiseaduse § 41.

See aga tekitab suurema probleemi, sest ÄS § 151 lg 5 kohaselt jääb panditud osa võõrandamisel

pandiõigus osale kehtima, välja arvatud juhul, kui osa omandaja tõendab, et pandiõigusest ei olnud

võõrandamise ajaks äriregistri pidajale teatatud ja ta ei teadnud pandiõigusest ega pidanudki sellest

teadma. Kui osa pandi andmed ei nähtu enam avalikust registrist, siis sisuliselt puudub omandajal

võimalus pandist teada saada. Teoreetiliselt võib omandaja saada pandist teada ka osaühingu juhatuse

poolt peetavast osanike nimekirjast, kuid ei saa eeldada, et omandaja hakkaks taotlema võimalust

tutvuda registritoimikuga, kuivõrd omandajal puudub selleks igasugune vajadus ja huvi. Seega tuleneb

ÄS § 1821 lg 4 ja ÄS § 151 lg 5 koostoimest sisuliselt, et osale seatud pandid osa võõrandamisel

tulevikus enam kehtima ei jää. See aga on vastuolus õiguskindluse põhimõttega, ennekõike nende

pantide puhul, mis alates 01.09.2023 enam avalikus toimikus ei ole. Kindlasti ei saa sellist olukorda

lubada, kuivõrd seadus peab ennekõike tagama olemasolevate õigussuhete toimivuse. Kui osa pant ei

jää osa võõrandamisel enam kehtima, siis muutub osa pant tagatisena sisutühjaks, mis ei saa ühelgi juhul

olla seaduse eesmärk.

Märgime siinkohal, et 01.09.2023 jõustunud muudatuste valguses jääb selgusetuks, kuhu kantakse

selliste osaühingute puhul need osa pandid, mis on praegu äriregistrisse kantud ja avalikult nähtavad

7

kolmandatele isikutele. Lisaks märgime, et on ebaselge , kuhu kantakse pandi kohta teave olukorras,

kus osa võõrandamise notariaalse tõestamise nõudest on loobutud (ehk osanike nimekirja peab juhatus),

kuid pantimisel notariaalse tõestamise nõue kehtib põhikirja järgi edasi, nagu lubab ÄS § 151 lg 7.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta ÄS § 1821 ja ennekõike selle lg 4 sõnastust selliselt, et ka

tulevikus oleksid andmed osa pandi kohta jätkuvalt nähtavad avalikust toimikust, et tagada osa pantide

kehtima jäämine osade võõrandamisel.

4.2. Osanike nimekirja peab äriregister

ÄS § 182 lg 1 sätestab: Osanike nimekirja peetakse äriregistris ja osanike andmed kantakse osaühingu

registrikaardile. Osanike nimekirja kantakse äriregistri seaduse järgi osanike nimekirja kantavad

andmed. ÄS § 151 lg-s 4 nimetatud juhul kantakse osanike nimekirja ka andmed osanikule kuuluva osa

pantimise kohta.

ÄS § 151 lg 4 sätestab: Osaniku nõudel kannab osaühingu juhatus pantimise kohta märke osanike

nimekirja. Osaühingule osa pantimisest teatamine või pandi kandmine osanike nimekirja ei mõjuta

pandi kehtivust.

Kuigi osa pandilepingu tõestanud notaril on kohustus äriregistrit osa pantimisest teavitada (ÄS § 151 lg

2) ning ÄS § 182 lg 1 lause 2 ja ÄRS § 14 koosmõjust võiks järeldada, et osanike nimekirja tuleks igal

juhul kanda ka andmed osa pandi kohta, siis ÄS §-st 151 lg 4 järeldub üheselt, et teave osa pandi kohta

jõuab osanike nimekirja vaid juhul kui osanik seda nõuab (pantijana ei pruugi tal selleks liiga palju

motivatsiooni olla) ning kui juhatus (kelle tegevuse üle ei pruugi pantijal ega pandipidajal kontrolli olla)

esitab äriregistrile vastava kandeavalduse.

Seega ei pruugi ka juhul, kui osanike nimekirja peab äriregister ja sellisele osanike nimekirjale on

kolmandal isikul ÄS § 182 lg 15 alusel võimalik tugineda ning osa pandileping on notariaalselt tõestatud,

jõuda teave osa pantimise kohta osanike nimekirja. See on väga problemaatiline juba eelnevalt viidatud

ÄS § 151 lg 5 kontekstis, mis näeb ette, et panditud osa võõrandamisel jääb pandiõigus osale kehtima,

välja arvatud juhul, kui osa omandaja tõendab, et pandiõigusest ei olnud võõrandamise ajaks äriregistri

pidajale teatatud ja ta ei teadnud pandiõigusest ega pidanudki sellest teadma.

Sarnaselt osa võõrandamisega (vt käesoleva dokumendi punkti 2) on Komisjon seisukohal, et osa

pantimise kohta märke tegemist puudutava kandeavalduse peaks esitama pantija ja/või pandipidaja ning

see peaks sisalduma osa pantimise käsutustehingus, pärast mida esitaks notar vastava muudatuse kohta

äriregistrile teate. Sellisel juhul saab vältida ebakindlust, mis eksisteerib siis, kui pandi andmed oleksid

sõltuvuses osaühingu juhatusele edastatavast teatest ja juhatuse tegevusest, mille üle pantijal ja

pandipidajal sisuliselt kontroll puudub. Pandi jõustumine ei peaks olema seotud registrikande, vaid

lepingu sõlmimisega nii nagu seadus seda ka täna ette näeb.

5. Ühinemiste ja jagunemiste ning likvideerimisel vara jaotamise ooteajad

Ühinemiste ja jagunemiste puhul sätestab seadus ooteajad, enne mida ei saa järgnevaid toiminguid teha:

• ühinemislepingu/jagunemislepingu sõlmimise ja ühinemisotsuse/jagunemisotsuse vastuvõtmise

vaheline ooteaeg (ÄS § 397 lg 2, § 419 lg 1, § 440 lg 3, § 463 lg 1) ning

• ühinemisotsuse/jagunemisotsuse vastuvõtmise ja kandeavalduse esitamise vaheline ooteaeg (ÄS

§ 400 lg 1, § 443 lg 1).

Aastakümneid on register praktikas aktsepteerinud osanike/aktsionäride õigust loobuda esimesest

ooteajast, kui kõik osanikud/aktsionärid on sellega nõus. Nimetatud ooteaja eesmärk on võimaldada

osanikel/aktsionäridel tutvuda ühinemis- või jagunemisdokumentidega. Kuna tegemist on üksnes

osanike/aktsionäride huvide kaitseks kehtestatud ooteajaga, peab olema osanikel/aktsionäridel võimalik

sellest tahteavalduse tegemise läbi loobuda, mis vastab ka ÄS § 173 lg 6 ja 7 ning § 305 mõttele.

8

Viimasel ajal on kohtunikuabid aeg-ajalt keeldunud ooteajast loobumist aktsepteerimast, seda ka

hiljutise kohtupraktika valguses, mis on Komisjoni hinnangul ebaõigesti kinnitanud, et ooteaegadest

loobumine ei ole võimalik. Komisjon on seisukohal, et kui kõik huvitatud ja õigustatud osapooled (s.o

osanikud ja aktsionärid) kinnitavad, et nad loobuvad esimesest ooteajast (s.o. dokumentidega tutvumise

aeg), siis on selline loobumine seaduses sätestatu suhtes ülimuslik.

Ka likvideerimismenetluses on vara jaotamisele kehtestatud osanike/aktsionäride (ÄS § 216 lg 2 ja §

379 lg 1) kaitseks kahe kuuline ooteaeg, enne mille möödumist ei saa vara jaotada, välja arvatud juhul

kui ühingul on vaid üks osanik/aktsionär (ÄS § 216 lg 21 ja § 379 lg 21). Ka viidatud ooteajast peaks

olema osanikel/aktsionäridel õigus ükshäälse otsusega loobuda. Vastavalt peaks sel juhul olema

võimalik esitada ka kustutamise kandeavalduse varem, kui ÄS § 218 lg 1 ette nähtud.

6. Sihtasutuse nõukogu liikmete poolt kirjalikult vormistatud otsuse mitteaktsepteerimine

SAS § 29 näeb ette sihtasutuse nõukogu otsuse vastuvõtmise korra nõukogu koosolekul. SAS § 291 näeb

ette sihtasutuse nõukogu otsuse vastuvõtmise korra koosolekut kokku kutsumata. Käesoleval hetkel

puudub SAS-is säte, mis näeks sõnaselgelt ette võimaluse nõukogul võtta otsus vastu kirjalikult, kõigi

nõukogu liikmete allkirjadega.

Praktikas on esinenud olukordi, kus mõned kohtunikuabid ei ole aktsepteerinud nõukogu otsust, mis on

kõigi nõukogu liikmete poolt allkirjastatud. Põhjenduseks on toodud, et SAS ei näe sellist võimalust

ette. Selline seisukoht ei ole kooskõlas üldise ühinguõiguse loogikaga.

Kohtupraktika on korduvalt kinnitanud, et juriidilise isiku organi otsus kujuneb organi liikmete erinevate

tahteavalduste kogumist, mis on suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Hääle

andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ja hääle andmisele

kohaldatakse tehingu kohta sätestatut. Eelnevast tulenevalt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne

tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes (vt ka Riigikohtu otsused nr 3-2-1-72-13, p 21; nr 3-2-1-

157-10, p 12; nr 3-2-1-38-06, p 10).

TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu

kohustuslikku vormi. Seejuures vormina käsitleb TsÜS kirjalikku vormi, kirjalikku taasesitamist

võimaldavat vormi, elektroonilist vormi, notariaalse kinnitamise vormi ja notariaalse tõestamise vormi.

Seega on võimalik kõiki juriidilise isiku organi otsuseid (sh sihtasutuse nõukogu otsuseid) kui

mitmepoolseid tehinguid vormistada kirjalikult, kui kõik organi liikmed otsusega nõustuvad ja selle

allkirjastavad.

Tõlgendust, et sihtasutuse nõukogu saab ka ühehäälseid kirjalikke otsuseid vastu võtta, toetab ka SAS

varasem redaktsioon. Nimelt nägi kuni 24.05.2020 kehtinud SAS redaktsiooni § 30 lg 2 ette võimaluse

võtta otsus vastu koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu

liikmed. Samuti on otsuse kirjalik vormistamine võimalik teiste juriidiliste isikute puhul (nt ÄS § 173

lg 6 ja lg 7; ÄS § 305 lg 1 ja lg 2; ÄS § 323 lg 6; MTÜS § 221 lg 5; KrtS § 21 lg 6 ja lg 7). 24.05.2020

jõustunud ÄS jt seaduste muudatustega seotud olnud Komisjoni liikmete hinnangul on SAS § 30 lg 2

muudatus ebaõnnestunud, kuna tegelikult oli kogu selle COVID-19 kriisi puhkemise ja eriolukorra

kehtestamise kontekstis kiirelt koostatud muudatustepaketi eesmärk tagada otsuste vastuvõtmiseks

võimalikult paindlik regulatsioon analoogselt kõikidele ühingutele, mitte välistada juba varasemalt

olemas olnud võimalusi otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata. Näib, et SAS § 30 lg 2

kirjutati kiirete muudatuste tegemise ajal kogemata ümber. Seega tuleks SAS-i muuta selliselt, et näha

uuesti seaduse tasandil ette võimalus võtta vastu ühehäälseid otsuseid kirjalikult koosolekut kokku

kutsumata.

7. Sissemakse üleandmise koht (ÄS § 138 lg 2 p 5, § 1921 p 4, § 243 lg 2 p 5 ja § 342 p 5 )

ÄS § 138 lg 2 p 5, § 1921 p 4, § 243 lg 2 p 5 ja § 342 p 5 sätestavad, et asutamisel ning osakapitali ja

aktsiakapitali suurendamise otsuses tuleb ette näha sissemakse üleandmise koht. Praktikas on tulnud ette

probleeme, et kandeavaldus jäetakse rahuldamata, sest otsuses ei ole määratud osa/aktsiate eest tasumise

kohta, kuigi sissemakse esemeks on nt nõue OÜ/AS-i vastu või on tegu rahalise sissemaksega äriühingu

9

pangakontole, mille puhul ei ole koha määratlemine oluline ega oma mitte mingit õiguslikku tähendust.

Registriosakond on asunud seisukohale, et tegemist peab olema geograafilise asukohaga (nt lepingu

sõlmimise koht, notaribüroo, linn jm). Samas on sagedased olukorrad, kus lepingud sõlmitakse

digitaalselt ning eseme üleandmist füüsiliselt ei toimu, samuti ei toimu lepingu allkirjastamine füüsiliselt

teatud asukohas. Seega oleks mis tahes selline teave otsuses ebaõige.

Kuna osa/aktsia eest tasumise koht ei oma sissemakse tegemise vaatest mingisugust tähendust ning seda

ei kanta ka äriregistrisse, siis puudub vajadus sellise nõude olemasoluks ja eelkirjeldatud olukordade

vältimiseks tuleks viide „kohale“ seadusest kustutada.

8. Nõukogu protokolli allkirjastamine koosolekul osalenud nõukogu liikmete poolt (ÄS § 321

lg 4)

ÄS § 321 lg 4 sätestab, et nõukogu koosolek protokollitakse ja protokollile kirjutavad alla kõik

koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme

eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. Komisjoni hinnangul ei ole põhjendatud nõue, et nõukogu

koosoleku protokolli peavad allkirjastama kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed lisaks koosoleku

protokollijale ning mõistlik oleks ÄS § 321 lg-t 4 muuta selliselt, et protokolli allkirjastavad üksnes

koosoleku juhataja ja protokollija.

Praktikas on esinenud olukordi, kus nõukogu koosoleku protokoll on aluseks kande tegemisele (nt

juhatuse liikme valimine), kuid mõni nõukogu liige keeldub protokolli allkirjastamast või venib selline

toiming ebamõistlikult (nt olukorras, kus nõukogu koosolek toimus elektrooniliste vahendite abil ning

mõned nõukogu liikmed elavad välismaal ning neil puudub võimalus anda kvalifitseeritud digiallkirja).

Keeldumise korral ei vasta protokoll seaduses sätestatud nõuetele ja selle alusel ei tehta äriregistrisse

kannet, mistõttu tuleks pöörduda kohtusse nõukogu liikme tahteavalduse asendamise nõudega, et

protokoll nõuetekohaselt allkirjastatuks lugeda.

9. Osanike nõue täiendavate küsimuste päevakorda võtmiseks ja seaduses sätestatud

tähtajad (ÄS § 1711 lg 2 ja § 172 lg 3)

ÄS § 1711 lg 2 sätestab, et osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad

nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Päevakorda ei muudeta enne koosolekut, kui vastav

nõue esitatakse hiljem kui kolm päeva enne osanike koosoleku toimumist.

Samal ajal sätestab ÄS § 172 lg 3, et kui pärast osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmist

päevakorda osanike nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest enne osanike koosoleku

toimumist teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu osanike koosoleku kokkukutsumise teate

saatmisel.

Eeltoodu tähendab, et kui osanik esitab ÄS § 1711 lg 2 alusel nõude päevakorda täiendada, tuleb osanike

koosoleku toimumise aeg igal juhul edasi lükata, sest vastasel juhul ei ole võimalik järgida ÄS § 172 lg-

st 3 tulenevat etteteatamistähtaega. Seda on kinnitatud ka Riigikohtu praktikas (RKTKo 3-2-1-10-17).

Praktikas esineb sageli olukordi, kus konfliktsetes ühingutes keeldutakse päevakorra täiendamisest, sest

vastasel juhul rikutaks ÄS § 172 lg-st 3 tulenevat nõuet. Kui juhatus ei ole nõus päevakorda täiendama

ja olukorras, kus päevakorda ei saa ka osanike nõusolekul täiendada, muutub § 1711 lg-st 2 tulenev

osanike õigus sisutühjaks, sest seda õigust ei ole võimalik sisuliselt teostada. Sageli viidatakse küll

võimalusele täiendavate päevakorrapunktide osas kokku kutsuda uus osanike koosolek, kuid see ei ole

efektiivne meede, kuna juba kokkukutsutud koosoleku päevakord ja täiendamise nõue võivad

moodustada üksteisest põhimõtteliselt sõltuva terviku, mille eraldiseisvatena arutamine ja otsustamine

erinevatel osanike koosolekutel ei ole põhjendatud. Seetõttu on Komisjon arvamusel, et ÄS § 172 lg-t 3

tuleks muuta selliselt, et täiendavatest päevakorrapunktidest oleks võimalik osanikke teavitada ka

lühema etteteatamistähtaja jooksul, et võimaldada osanikel oma seadusest tulenevaid õigusi teostada.

10

10. Audiitorkontrolli nõue laenu konverteerimisel

Teeme ettepaneku muuta ÄS § 143 lg 3 ja välistada selle kohaldumine osaühingu pangakontole kantud

laenude konverteerimisel osaühingu osakapitali.

ÄS § 143 lg 3 sätestab: Kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot või mitterahalise sissemakse

arvel saadud või suurendatava osa nimiväärtus on vähemalt 25 000 eurot, peab mitterahalise

sissemakse väärtuse piisavuse hindamist käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud nõuetele vastavuse

osas kontrollima audiitor. Audiitori vastutusele kohaldatakse vastavalt aktsiaseltsi mitterahalise

sissemakse hindamise ja audiitori vastutuse kohta sätestatut.

Esmalt märgime, et audiitorkontrolli nõue on Eesti õigusesse üle võetud 2. äriühinguõiguse direktiivist,

mis kohaldub üksnes aktsiaseltsidele. Seega ei ole Eestil tulenevalt Euroopa Liidu õigusest kohustust

vastavat nõuet osaühingutele üldse kehtestada ning soovitame kaaluda osaühingute suhtes

audiitorkontrolli nõude tühistamist tervikuna, tagamaks suurem paindlikkus ja kulude vähenemine. Igal

juhul aga puudub audiitorkontrollil igasugune sisuline väärtus osaühingu pangakontole kantud laenude

konverteerimisel osaühingu osakapitali, mistõttu peaks välistama ÄS § 143 lg 3 kohaldumine juhul kui

mitterahalise sissemakse esemeks on osaühingu pangakontole kantud laenu ja intressi tasumise nõue.

11. ÄS § 150 lg 5 alusel teate esitamine

Komisjoni hinnangul tuleks kehtetuks tunnistada ÄS § 150 lg 5, mille kohaselt kui osaühing on

käesoleva seadustiku § 149 6. lõike alusel loobunud osa võõrandamise vorminõudest ja osa

võõrandamise tagajärjel jääb osaühingule üks osanik või kui lisaks ühele osanikule kuulub selle

osaühingu osa ainult osaühingule endale, peab osaühingu juhatus esitama äriregistri pidajale

vastavasisulise kirjaliku teadaande. Teadaandes tuleb ainuosaniku kohta ära näidata äriregistri

seaduses osaühingu osanike nimekirja kantavad andmed. Teadaannet säilitatakse avalikus toimikus.

Andmed osanike koosseisus toimunud muudatuste kohta jõuavad äriregistrini sellisel juhul osaühingu

juhatuse kaudu ÄS § 182 lg 12 alusel. Puudub vajadus, et juhatus peaks äriregistrile veel mingi eraldi

teate tegema, kui võõrandamise tagajärjel jääb osaühingule vaid üks osanik. Seega ei oma selline

formaalne toiming mingit sisulist eesmärki ning ÄS § 150 lg 5 tuleks tühistada.

12. Dokumentide hoidja

Registripidaja on hakanud keelduma välismaise äriühingu kandmisest likvideerimisel dokumentide

hoidjaks isegi kui registrile on esitatud dokumentide osas Eestis asuv aadress. Seadus on selles osas

ebaselge ning registripidaja tõlgendus on meie hinnangul liiga kitsas. Reeglina antakse dokumendid

hoiule osanikule/aktsionärile või siis hoitakse elektroonselt. Palume kaaluda dokumentide hoidja

aadressi kaotamist kohustuslike andmete hulgast, kuna enamus dokumente hoitakse elektroonselt ning

tihti ei ole Eestisse kantud aadressil tegelikult võimalik dokumentidega tutvuda. Pigem võiks lubada

registrisse kanda dokumentide hoidjana emaettevõtja, likvideerija või vastava teenuse pakkuja

kontaktandmed (e-mail ja telefoninumber).

Ka on praktikas probleemne, kui likvideeritaval äriühingul füüsilised dokumendid puuduvad ja

juriidilisel isikul ei ole ühtki isikut, kellel oleks Eestis elu- või tegevuskoht. Arhiveerimisteenuse

pakkujad ei ole nõus enda dokumendi hoidjaks märkimisega, kui dokumente päriselt ei hoiustata,

mistõttu tuleb vahel sellise olukorra lahendamiseks hoiule anda nt juba äriregistris registreeritud

likvideerimisdokumendid, mille tegelik arhiveerimisvajadus puudub.

Lisaks tuleks täiendada ÄS-i ning lisada säte, mis kohustaks esitama registrile ka dokumentide hoidja

nõusoleku, kuivõrd hetkel ei ole selline registripidaja poolt praktikas esitatav nõue seadusest tulenevalt

arusaadav.

11

13. Likvideerijate residentsusnõue

Palume ühtlustada likvideerija elukohanõuded sarnaselt äriühingutega ka teistel ühingutel nagu näiteks

sihtasutustel ja mittetulundusühingutel. Alates 01.02.2023 kaotati äriühingute puhul nõue, kus vähemalt

üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul

kehtib endiselt nõue, et vähemalt poolte likvideerijate elukoht peab olema Eesti (SAS § 49 lg 3, MTÜS

§ 43 lg 3). Komisjoni hinnangul ei ole erisus põhjendatud ning SAS § 49 lg 3, MTÜS § 43 lg 3 sätestatud

nõuded tuleks tühistada.

14. Korrektuur ÄS § 4339 lgsse 6

Piiriüleste restruktureerimiste uuendamisega uuendati 01.02.2023 ka piiriülese ühinemise peatükki,

millesse on jäänud sisse üks viga. Nimelt ÄS § 4339 lg 6 viitab ümberkujundamisotsusele, aga ilmselgelt

on mõeldud ja peaks seal olema “ühinemisotsus”.

15. Korrektuur ÄS § 304 lg 1 punkti 5

ÄS § 304 lg 1 punkti 5 kohaselt kantakse üldkoosoleku protokolli: koosolekul vastuvõetud otsused koos

hääletamistulemustega, muu hulgas aktsiate arv, mille poolt anti hääled, häältega esindatud aktsiate

osakaal aktsiakapitalist, häälte koguarv, iga otsuse poolt ja vastu antud häälte arv ning erapooletuks

jäänud häälte arv.

See sõnastus vajaks täpsustamist, kuivõrd sõnastusest ei ole võimalik üheselt järeldada, mida

allajoonitud osa all täpselt silmas on peetud.

16. ÄS § 2 lg 3 tõlgendamine

ÄS § 2 lg 3 näeb ette, et äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist

kustutamisega, kui äriühingul puudub vara. Sama sätestab üldnormina ka TsÜS § 45 lg 2, mille järgi

eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega varatu juriidiline isik lõpeb.

Praktikas jääb ebaselgeks, milline on õiguslik olukord, kui äriühing on registrist kustutatud. Kuigi

seaduse järgi selline juriidiline isik ei lõppe, ei ole pärast registrist kustutamist juhatusel õigust äriühingu

vara käsutada ja tehniliselt puudub võimalus mis tahes toiminguid teha, mis eeldavad, et äriühing on

äriregistrisse kantud. Seega tuleks komisjoni hinnangul täpsustada õigusvõime ulatust ning juhatuse

liikmete õigusi ja kohustusi olukorras, kus vara omav juriidiline isik ei ole lõppenud, kuid on äriregistrist

kustutatud.

17. MTÜS-i, SAS-i ja TÜS-i täiendamine seoses TsÜS § 331 regulatsiooniga

Alates 24.05.2020 näeb TsÜS § 331 lg 1 juriidilise isiku organi liikmele ette võimaluse osaleda

koosolekul elektrooniliste vahendite abil. Kuigi seadusandja eesmärk oli ette näha üldnorm, on ÄS-is

nii osaühingu, tavalise aktsiaseltsi kui börsiaktsiaseltsi kohta erinormid, mis viitavad TsÜS-i normile

(ÄS § 1701 lg 1 § 2901 lg 1 ja § 2981 lg 1). Õigusselguse huvides teeb komisjon ettepaneku, et sarnased

viited TsÜS-i normile võiksid olla ka MTÜS-is, SAS-is ja TÜS-is, et oleks üheselt selge, et

elektrooniline osalemine koosolekul on võimalik ka viidatud ühinguvormide puhul.

18. Üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldamine üleriigilise levikuga päevalehes

ÄS § 294 lg 1 lg 3 näeb ette koosoleku kokkukutsumise teate avaldamise üleriigilise levikuga

päevalehes. Ennekõike on see probleemiks aktsiaseltsidele, mille aktsiad on avalikult kaubeldavad, kuid

puudutab ka teisi aktsiaseltse, kus on rohkem aktsionäre.

Kuna sätet tõlgendatakse Eesti Meediaettevõtete Liidu hea tava kohaselt, millest tuleneb, et ajaleht on

trükiväljaanne (https://meedialiit.ee/hea-tava-lepped/#1572472006530-27549104-09af), peaks

12

koosoleku kokkukutsumise teate avaldama paberlehes. See on ebamõistlik, kuna (1) trükiga kaasnevad

kulutused emitendile on ebamõistlikult suured, kuna konkurents turul puudub (turule on nüüdseks

jäänud vaid üks paberleht, mis seaduse nõuetele vastab: “Postimees”); (2) arvestades paberlehtede

väikest lugejaskonda, võrreldes online-väljaannetega, ei täida see ka enam samaväärselt eesmärki

teavitada aktsionäre koosolekust. Asjakohasem oleks näha ette teate avaldamine Ametlikes

Teadaannetes või online-ajalehes. Börsiühingute puhul võiks piirduda ka börsiteatega, mis tuleb igal

juhul avaldada ja mida aktsionärid ka päriselt jälgivad.

19. ÄS § 173 lg 6 ja lg 7 ja § 305 lg 1 ja lg 2 muutmine seoses häälte arvu kajastamise

kaotamisega

ÄS § 173 lg 6 ja § 305 lg 1 reguleerivad kirjaliku otsuse vastuvõtmist ja sellise otsuse kohustuslikke

nõudeid. Lisaks reguleerivad kirjaliku otsuse nõudeid analoogselt mitme osaniku või aktsionäri puhul

ka ÄS § 173 lg 7 ja § 305 lg 2. Muu hulgas näeb seadus ette, et viidatud kirjalikus otsuses tuleb kajastada

häälte arv. Kuna kirjalik otsus eeldab allkirjastamist ainuosaniku või aktsionäri poolt, või mitme osaniku

või aktsionäri korral nende kõigi poolt, ja praktikas on tulnud ette olukordi, kus ilma häälte arvuta on

registriosakond teinud puuduste kõrvaldamise määruse, teeme ettepaneku häälte arvu kajastamise

kohustuslikkus selliste otsuste puhul kaotada.

20. Ühinemiskande tegemisest keeldumine käimasoleva menetluse tõttu (ÄRS § 60 lg 2 p 2)

ÄRS § 60 lg 2 p 2 kohaselt võib juriidilise isiku registrist kustutada, kui juriidiline isik ei osale

menetlusosalisena üheski käimasolevas kohtumenetluses, kriminaalmenetluses ega täitemenetluses.

Praktikas on esinenud olukordi, kus kohtunikuabi on keeldunud ühinemiskande tegemisest, kuna

ühinemisel osalev ühing (ühendatav ühing) on pooleks käimasolevas tsiviilkohtumenetluses. Selline

lähenemine on ebaõige ning võimalik, et seda tuleks ka seaduse tasandil selgelt reguleerida. Ühinemisel

toimub tsiviilõiguslikult üldõigusjärglus ehk ühendav ühing astub menetlusse ühendatava ühingu

asemel.

Ühinemise takistus esineb vaid nendes kriminaalasjades, kus ühendatav ühing on süüdistatav, muudel

juhtudel mitte. Selle kohta on Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas number 2-24-12183 (pooleliolevad

kriminaalasjad) märkinud: „Seega tuleb juriidilise isiku registrist kustutamisel igal juhul hinnata, kas

kustutamine takistaks menetlust, milles kustutatav juriidiline isik on menetlusosaline. Ringkonnakohtu

hinnangul kohaldub TsÜS § 45 lg 1.1 ka juriidilise isiku registrist kustutamisele ühinemisel ja

jagunemisel. Ühendav ühing saab ühendatava ühingu õigusjärglasena jätkata osalemist ka ühineva

ühinguga seotud tsiviil- ja halduskohtumenetlustes, samuti täitemenetlustes ja vahekohtumenetluses,

seega ei takista ühendatava ühingu registrist kustutamine neid menetlusi. Erisuseks on siin ühendatava

ühingu osalemine kriminaalmenetluses. Juriidilisest isikust süüdistatava lõppemisel (registrist

kustutamisel) lõpetatakse ka tema suhtes toimuv kriminaalmenetlus (KrMS § 274 lg 1, § 199 lg 1 p 4).

Juriidilise isiku puhul on välistatud karistusõigusliku vastutuse üleminek õigusjärgluse (sh ühinemise

või jagunemise) korras“.

Komisjon teeb ettepaneku muuta ÄRS § 60 lg 2 p 2 selliselt, et oleks tagatud, et kohtuvaidlused ei

takistaks juriidilise isiku kustutamist olukorras, kus tekib õigusjärglus, ennekõike ühinemise korral.

21. Asendussuhte määramata jätmise võimaldamine jagunemislepingus (ÄS § 435 lg 1 p 2)

ÄS § 435 lg 1 p 2 sätestab, et jagunemislepingus peab muu hulgas ette nägema osade või aktsiate jaotuse

jagunemisel osalevates ühingutes ning asendussuhte ja juurdemaksete suuruse, kui juurdemakseid

tehakse. Praktikas esineb probleeme, kus kohtunikuabid asuvad sisuliselt jagunemislepingut tõlgendama

ning leiavad, et kui asendussuhe ei ole proportsionaalne ja kooskõlas jaguneva ühingu

osalusstruktuuriga, on tegemist ebaehtsa jagunemisega. Selle tulemusel on registriosakond korduvalt

keeldunud jagunemise kandeid tegemast.

Komisjoni hinnangul on tegemist maksuõiguslike küsimustega ehk küsimusega sellest, kas mõnele

osanikule või aktsionärile võib tekkida maksukohustus, kui ta jagunemise tulemusel sisuliselt oma varast

13

ebaproportsionaalselt loobub ehk maksuõiguslikult seda kinkeks kvalifitseeritakse. Küll aga peab

ühinguõiguslikult olema osanikel võimalik kokku leppida asendussuhe neile sobival viisil ning tegemist

ei ole seetõttu ebaehtsa jagunemisega. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta ÄS § 435 lg 1 p 2

viisil, et asendussuhte võib jätta jagunemislepingus määramata.

Oleme meelsasti valmis kohtuma ja ülaltoodud ettepanekuid ning võimalikke lahendusi arutama.

Lugupidamisega,

Piret Jesse

/allkirjastatud digitaalselt/

Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat ja

Komisjoni esimees

Maris Vutt

/allkirjastatud digitaalselt/

Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat ja

Komisjoni liige

Gerda Liik

/allkirjastatud digitaalselt/

Advokaadibüroo Ellex vandeadvokaat ja

Komisjoni liige

Heleri Tammiste

/allkirjastatud digitaalselt/

Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat ja

Komisjoni liige

14

EESTI ADVOKATUUR ÄRIÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Lp pr Liisa-Ly Pakosta Meie 10.03.2025

Justiits- ja digiminister

Justiits- ja Digiministeerium

e-post: [email protected]; [email protected]

Äriseadustiku, äriregistri seaduse, mittetulundusühingute seaduse, tulundusühistuseaduse ja

sihtasutuste seaduse probleemkohad ning ettepanekud seadusemuudatusteks

Edastame Eesti Advokatuuri äriõiguse komisjoni (edaspidi „Komisjon“) pöördumise seoses praktikas

tekkinud küsimustega, mis puudutavad õigusloomet ja võimalikke äriseadustiku (edaspidi „ÄS“),

äriregistri seaduse (edaspidi „ÄRS“), mittetulundusühingute seaduse (edaspidi „MTÜS”),

tulundusühistuseaduse (edaspidi „TÜS”) ja sihtasutuste seaduse („SAS”) muudatusi.

Käsitleme alljärgnevalt järgmiseid suuremaid probleemkohti:

• Osaühingute asutamisel pangakonto avamise kohustus

• Osanike nimekirja pidamine äriregistri poolt, osa võõrandamisel kannete tegemine ja osanike

nimekirjas muudatuste tegemine omandi üleminekul üldõigusjärgluse korral

• Osa pandi kanded

• Ühinemiste ja jagunemiste ning likvideerimisel vara jaotamisel seaduses sätestatud kohustuslikud

ooteajad ja neist kõrvalekaldumise võimalused

• Sihtasutuse nõukogu otsuse vastuvõtmine ja vormistamine kirjalikult

• Sissemaksete üleandmise koht

• Nõukogu protokolli allkirjastamine koosolekul osalenud nõukogu liikmete poolt

• Osanike nõue täiendavate küsimuste päevakorda võtmiseks ja seaduses sätestatud tähtajad

• Audiitorkontrolli nõue laenu konverteerimisel

• ÄS § 150 lg 5 alusel teate esitamine

• Dokumentide hoidja likvideerimise järgselt

• Likvideerijate residentsusnõue

• Korrektuur ÄS § 4339 lg 6

• Korrektuur ÄS § 304 lg 1 punkti 5

• ÄS § 2 lg 3 ja TsÜS § 45 lg 2 tõlgendamise praktilised probleemid (juriidilise isiku lõppemine)

• Täiendus MTÜS-i, SAS-i ja TÜS-i seoses koosolekul elektrooniliste vahendite abil osalemisega

• Üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldamine üleriigilise levikuga päevalehes

• ÄS § 173 lg 6 ja 7 ning § 305 lg 1 ja 2 muutmine seoses häälte arvu märkimisega otsuses

2

• Ühinemiskande tegemisest keeldumine käimasoleva menetluse tõttu

• Asendussuhte määramata jätmise võimalus jagunemislepingutes

1. Osaühingute asutamisel pangakonto avamise kohustus

Esineb eriarvamusi ÄS-i sätete tõlgendamisel, mis puudutavad asutatavatele osaühingutele pangakonto

avamise nõuet olukorras, kus pärast 01.02.2023 ÄS-i muudatuste jõustumist piisab osakapitali tasumise

kinnituseks ka ainult asutatava osaühingu juhatuse kinnitusest osaühingule osakapitali sissemakse

tasumise kohta.

ÄS § 144 lg 21 sätestab: Kui osa eest tasutakse rahalise sissemaksega, mis ei ole üle 50 000 euro,

kinnitavad juhatuse liikmed avalduses, et sissemaksed on osaühingule tasutud. Samal ajal sätestab ÄS

§ 141: Asutajad avavad asutamisel oleva osaühingu nimele pangaarve, kuhu nad tasuvad oma rahalised

sissemaksed. Nii mõnedki notarid kui ka kohtunikuabid leiavad, et sõltumata ÄS § 144 lg 21 sätestatust,

peab ühing ÄS § 141 kohaselt igal juhul avama asutamisel pangakonto.

Kuna ÄS § 144 lg 21 eesmärgiks oli lihtsustada asutamisprotsessi, sh võimaldades asutada ühing ka enne

pangakonto avamist, siis tuleks selguse huvides muuta ÄS § 141 ning sätestada selgelt, et pangakonto

avamise kohustust asutamisel ei ole, kui sissemakse tasutakse vastavalt ÄS § 144 lg 21.

Ühtlasi tuleks täiendada järgnevaid sätteid:

1. ÄS § 520 lg 4: Rahaliste sissemaksete tegemiseks osaühingusse või aktsiaseltsi avavad asutajad

asutatava äriühingu nimel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ärinime, täiendit ja numbrit

kasutades maksekonto Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või

makseasutuses või selle krediidiasutuse või makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis, mida võib

äriühingu nimel käsutada pärast äriühingu äriregistrisse kandmist. Asutajad võivad konto

avamiseks volitada notarit. Antud säte võimaldab samuti järeldada, et asutamisel tuleks

osaühingusse sissemakse tegemiseks kindlasti avada osaühingule maksekonto mõnes Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või makseasutuses. Asutamisel konto

avamise kohustust ei peaks olema, kui asutamisel tehakse sissemakse vastavalt ÄS § 144 lg 21.

2. ÄS § 520 lg 41: Kiirmenetluses tehakse äriühingu asutamisel rahaline sissemakse deposiidina

registripidaja kontole või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27 2. lõikes

nimetatud kontole. Sissemakse tegemisel kasutatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud

ärinime, täiendit ja numbrit. Kui sissemakse tehakse deposiidina registripidaja kontole, taotleb

äriühing hiljemalt ühe aasta jooksul pärast enda registrisse kandmist sissemakse tagastamist oma

maksekontole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või

makseasutuses või selle krediidiasutuse või makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis, tähtaja

ületamise korral jääb sissemakse riigituludesse. Sissemakse tagastatakse viie tööpäeva jooksul

pärast korrektse taotluse esitamist. Kuigi e-äriregistri keskkond võimaldab anda kinnituse, et

osakapital on tasutud kassasse (olemas järgnev kinnitus: „Kinnitan, et kõik osakapitali

sissemaksed on osaühingule portaaliväliselt tasutud.“), on asutajatel siiski seaduse järgi kohustus

tasuda kiirmenetluse korral rahaline sissemakse antud sättes viidatud kontole. Vältimaks

olukorda, kus asutajad lähevad vastuollu seadusega, tuleks ka antud sätet täiendada, et oleks selge,

et see ei kohaldu, kui asutamisel tehakse sissemakse vastavalt ÄS § 144 lg 21.

Komisjoni arusaamise järgi oli eelviidatud ÄS-i muudatuste eesmärgiks muuhulgas siduda osakapitali

tasumine lahti pangakonto/maksekonto kohese avamise nõudest, kuid seadusesse on hetkel jäänud

võimalus notaritel ja kohtunikuabidel keelduda osaühingu asutamisotsuse või -lepingu tõestamisest või

asutatava osaühingu dokumentide registrile esitamisest/kannete tegemisest, kui osaühingul

pangakontot/maksekontot avatud ei ole.

Arvestades eeltoodut teeme ettepaneku ÄS § 141, ÄS § 520 lg 4 ja ÄS § 520 lg 41 muutmiseks, et

välistada nende kohaldumine, kui osaühingu asutamisel tehakse sissemakse vastavalt ÄS § 144 lg 21.

3

2. Osaühingu osade käibega seotud probleemid

2.1. Äriregistri poolt peetavas osanike nimekirjas muudatuse tegemise aluseks peaks olema notari

teade, mitte juhatuse kandeavaldus

01.09.2023 jõustunud ÄS § 149 lg 41 kohaselt loetakse osa võõrandamine toimunuks alates kande

tegemisest äriregistrisse osanike nimekirja. ÄS § 182 lg 1 kohaselt peetakse osanike nimekirja

äriregistris ning osanike andmed kantakse osaühingu registrikaardile. ÄS § 182 lg 12 kohaselt on juhatus

kohustatud viivitamata teatama äriregistrile osanike andmetes toimunud muudatustest, välja arvatud

juhul, kui muudatuse kohta saadab teate notar käesoleva seadustiku § 149 lõike 4 teise lause või § 151

2. lõike teise lause kohaselt või muul alusel.

Komisjon on seisukohal, et praegune lahendus, kus osanike andmetes toimunud muudatustest peab

äriregistrit teavitama osaühingu juhatus, on nii osaühingu juhatuse kui ka osanike seisukohast

ebamõistlik. Kuivõrd osaühingu juhatus ei ole reeglina osa käsutustehingu pooleks, ei ole praktikas

töötav lahendus, kus osa omandi ülemineku kande tegemise aluseks on osaühingu juhatuse poolt esitatud

kandeavaldus. Osa omandi üleandmist puudutava kandeavalduse peaksid esitama osa võõrandaja ja

omandaja ning see peaks sisalduma käsutustehingus, pärast mida esitaks notar vastava muudatuse kohta

äriregistrile teate.

Komisjon on seisukohal, et osaühingu osa võõrandamise juhatuse tahtest sõltuma panemine rikub

osanikule kuuluva osa kui omandi vabalt käsutamise põhiseadusest (edaspidi „PS“) tulenevat õigust.

Hetkel sõltub äriregistris osanike nimekirjas muudatuste kajastamine liialt osaühingu juhatuse volist

ning tekitab Komisjoni liikmete kogemuse kohaselt ikka ja jälle olukordi, kus osanikel on võimatu oma

PS § 32 lg 2 sätestatud omandi vabalt käsutamise õigust teostada. Tegemist ei ole pelgalt teoreetilise

probleemiga, vaid selliseid vaidluseid ja takistusi näevad Komisjoni liikmed ja ka teised Advokatuuri

liikmed sageli.

Lisaks on praktikas esinenud probleeme olukorras, kus osaühingu osa antakse üle mitterahalise

sissemakse teel. Sellisel juhul peavad kandeavalduse osanike nimekirja muutmiseks esitama nii ühing,

millele mitterahaline sissemakse üle antakse (osakapitali suurendamise kohta kande tegemiseks ja

osanike nimekirjas muudatuse tegemiseks) kui ka ühing, mille osa üle anti (osanike nimekirjas

muudatuse tegemiseks). Notar esitab äriregistrile mitterahalise sissemakse üleandmise notariaalse

käsutuslepingu, mille alusel on avaldust menetlevale kohtunikuabile näha, et käsutustehing on

toimunud. Kui ühingu juhatus, mille osaga sissemakse tehti, esitab samaaegselt avalduse osanike

nimekirja muudatuse tegemiseks, siis on ka selle kandevalduse menetlus registris nähtav. Siiski on

esinenud olukordi, kus kandeavaldus kapitali suurendamise kande tegemiseks jäetakse rahuldamata

(eitav kandemäärus) põhjendusega, et osaühingu, mille osaga sissemakse tehti, osanike nimekirjast ei

nähtunud, et mitterahalise sissemakse esemeks olev osa oleks ühingule üle antud (st registri poolt ei ole

muudatust osanike nimekirja kantud). Selliste kandeavalduste esitamine võib aga olla ka ajaliselt nihkes,

kuna kandeavaldusi võivad esitada erinevad isikud (s.t kahe ühingu juhatuse liikmed on erinevad

isikud).

Komisjon leiab, et mõistlik oleks kaotada nõue, kus osaühingu osanike nimekirjas toimuvatest

muutustest äriregistri teavitamine toimub juhatuse esitatud kandeavalduse kaudu. Selle asemel näeb

Komisjon lahendusena olukorda, kus osa omandi üleandmist kajastava kandeavalduse esitaksid

võõrandaja ja omandaja ning see sisalduks käsutustehingus, pärast mida esitaks notar vastava muudatuse

kohta äriregistrile teate (selline kohustus on notaritele juba praegu ÄS § 149 lg 4 teises lauses ette

nähtud) ning registripidaja teeks kande notari vastava teate pinnalt.

2.2. Osa omandi ülemineku sidumine äriregistri kandega ei ole põhjendatud - vastav kanne

äriregistri poolt peetavas osanike nimekirjas peaks olema deklaratiivne, mitte konstitutiivne

Komisjoni hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda äriregistri poolt peetavasse osanike nimekirja tehtava

osaniku muutmise kande konstitutiivse tähenduse kaotamist, kuna praktikas ei ole konstitutiivse osanike

nimekirja loomine end õigustanud. Praktikas soovivad enamik ostjaid ja müüjaid, et neil oleks võimalik

leppida kokku osa omandiõiguse ülemineku hetkes, nt üldjuhul siduda see ostuhinna tasumisega (st osa

omandi üleminek ja ostuhinna tasumine peaksid toimuma samaaegselt või ajaliselt võimalikult

4

lähestikku). Analoogia kinnisasjade käibega pole antud juhul asjakohane, kuna kinnisasjade näol on

tegemist n-ö staatilise varaga, mis on olemuselt väga erinev äriühingu osalusest. Märgime, et avaliku

registri poolt peetav konstitutiivne osanike nimekiri on ka võrdluses teiste riikidega väga erandlik, mis

toetab seisukohta, et vastav regulatsioon ei ole põhjendatud.

Omandi ülemineku sidumine äriregistri kandega töötaks praktikas vaid juhul, kui notar saaks

viivitamatult (st samal päeval) pärast käsutustehingu tõestamist ise vastava kande äriregistris ära teha.

Kui see ei ole tehniliselt võimalik, siis oleks otstarbekas siduda omandi üleminek käsutustehingu

sõlmimise aja, mitte äriregistri kandega, st vastav äriregistri kanne oleks igal juhul deklaratiivne, mitte

konstitutiivne.

Konstitutiivse osanike nimekirja problemaatilisusele on suhtluses Justiitsministeeriumiga viidanud ka

ühinguõiguse revisjonikomisjoni liikmed, kelle hulgas on ka Eesti juhtivaid õigusteadlasi (dr iur Martin

Käerdi jt). Vastav muudatus, st konstitutiivselt osanike nimekirjalt üleminek deklaratiivsele osanike

nimekirjale, oleks väga lihtsasti teostatav – selleks piisaks vaid ÄS § 149 lg 41 kehtetuks tunnistamisest.

2.3. Äriregistri poolt peetavale osanike nimekirjale tuginedes peaks igal juhul olema võimalik osa

heauskselt omandada (st ka siis, kui vastav nimekiri on deklaratiivne)

Osade käibekindluse tagamiseks on ka olukorras, kus äriregistri poolt peetav osanike nimekiri oleks

deklaratiivne (mitte konstitutiivne nagu kehtiv seadus ette näeb), oluline säilitada põhimõte, mille

kohaselt on kolmandal isikul võimalik äriregistri poolt peetavale osanike nimekirjale tuginedes osa

heauskselt omandada (sarnaselt EVKS §-is 9 lg 2 sätestatud regulatsioonile).

Komisjon on nõus ÄRS seletuskirja leheküljel 71 väljendatud seisukohaga, et heauskse omandamise

võimaluse puudumine tekitab võõrandamise tehingute jaoks õiguslikke riske, sest ostjal on praktiliselt

võimatu kontrollida, kas müüjal on müüdavale osale omandiõigus või mitte. Seadus näeb ette mitmeid

erinevaid tühisuse aluseid (abikaasa nõusoleku puudumine, kui osa kuulub ühisvarasse, lisatingimuse

(nt osanike otsus või juhatuse nõusolek) täitmata jätmine, tehing seotud isikuga ilma asjakohase organi

otsuseta jm) - selliste aluste olemasolu või puudumist on mitu aastat hiljem praktiliselt võimatu või väga

keeruline kontrollida. Kui osa omandiõiguse jadas on aastaid tagasi n-ö viga sisse tulnud ja seega on

kogu jada mingist hetkest alates vale, siis sellise olukorra tagantjärele korda tegemine võib olla väga

keeruline kui mitte võimatu, eriti olukorras, kus osaga on pärast tühist tehingut veel palju järgnevaid

tehinguid tehtud, osa on jagatud, kapitali on suurendatud, kapitali on vähendatud jm. Seega on osa

heauskse omandamise võimalus väga oluline.

2.4. Osa heauskne omandamine võiks olla võimalik ka juhul, kui osanike nimekirja peab juhatus

Komisjoni hinnangul tuleks kaaluda lahendust, kus seadus võimaldaks osa heauskset omandamist ka

juhul, kui osanike nimekirja peab vastava osaühingu juhatus. Erinevalt osa omandamisest olukorras, kus

osanike nimekirja peab äriregister või Eesti väärtpaberite registri pidaja, kehtiv seadus sellist võimalust

ette ei näe. Tagamaks osade käibekindlust (vt ka eelmises punktis toodud põhjendusi), peaks ka

olukorras, kus osanike nimekirja peab juhatus, olema võimalik osa heauskselt omandada.

Asjaõigusseadus näeb ette asjade heauskse omandamise võimaluse ning samuti igamise - samu

põhimõtteid võiks laiendada ka osaühingu osadele (sõltumata sellest, kes peab osanike nimekirja).

2.5. Kehtiv seadus on ebaselge selles osas, millal läheb osa omand üle juhul, kui osanike nimekirja

peab juhatus

Alates 01.09.2023 kehtiv ÄS § 150 lg 1 sätestab: Kui osaühing on käesoleva seadustiku § 149 6. lõike

alusel osa võõrandamise vorminõudest loobunud, loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik

vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist.

Enne 01.09.2023 kehtinud ÄS § 150 lg 1 sätestas: Osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine

toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku

tõendamist.

5

Äriseadustiku muudatuste käigus on ÄS § 150 lg 1 läinud kaduma sõnapaar “osaühingu suhtes”, mis on

omakorda toonud kaasa selle, et kehtiv ÄS § 150 lg 1 on ebaselge ja tautoloogiline - sisuliselt ütleb

viidatud säte seda, et osa omandiõigus läheb üle, kui osa omandiõiguse üleminekut on juhatusele

tõendatud. Kehtiv ÄS § 150 lg 1 on problemaatiline mitmest aspektist – mis hetkest osa omandiõigus

üle läheb, mis vormis tuleb juhatust teavitada ja kes seda tegema peab (ostja, müüja või mõlemad?),

millisel juhul on osa üleminekut juhatusele piisavalt tõendatud (ostja ja müüja ei pruugi soovida

konfidentsiaalset osa müügilepingut osaühingu, mille osa võõrandati, juhatusega jagada).

Äriregistri seaduse 493 SE seletuskirjas on ÄS § 150 lg 1 muutmise kohta märgitud järgmist:

Eelviidatud seletuskirjas ei ole kuidagi selgitatud, miks on ÄS § 150 lg 1 kaotatud sõnapaar “osaühingu

suhtes”. Vastava selgituse puudumine viitab sellele, et nimetatud sõnapaar läks n-ö kogemata kaduma.

Veelgi olulisemalt ei nähtu eelviidatud seletuskirjast seadusandja tahe näha ette, et osa omand läheb

võõrandajalt omandajale üle hetkest, mil osaühingu, mille osa võõrandatakse, juhatus on vastavast

tehingust teada saanud ja seda on juhatusele tõendatud. Seega eelviidatud seletuskirjast ei nähtu, et

seadusandja oleks soovinud muuta põhimõtet, mille kohaselt saavad omandaja ja võõrandaja vabalt

kokku leppida, mis hetkest osa omandiõigus võõrandajalt omandajale üle läheb.

Komisjon on seisukohal, et ÄS § 150 lg 1 tuleks muuta, taastades selle sõnastuses sõnapaari “osaühingu

suhtes”, et oleks üheselt selge, et tehingu pooled saavad kokku leppida, mis hetkest nendevahelises

suhtes osa omandiõigus üle läheb ning et osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimuks, kui

osaühingu juhatust on vastavast tehingust teavitatud. Lisaks võiks eemaldada tõendamiskohustuse,

kuivõrd vastava tehingu poolte ühine teade peaks olema selle tõestuseks piisav.

3. Äriregistri poolt peetavas osanike nimekirjas muudatuse tegemise ajakulu ning muudatuse

tegemine osa omandi üleminekul üldõigusjärgluse korral

ÄS-i 2023. a. jõustunud muudatustega, mis puudutasid osaühingute osade käivet, tuleb kõigi muudatuste

tegemiseks osanike nimekirja, mida peab äriregister, esitada juhatuse poolt kandeavaldus ja

kandeavalduselt tasuda riigilõiv. Praktikas ei lahenda register osanike nimekirja muudatuste tegemist

koheselt, vaid selleks kulub menetluseks ette nähtud viis tööpäeva ja mõnel puhul kauemgi. Selliselt ei

saa uus osanik kasutada oma osaniku õigusi koheselt (osaleda osanike koosolekul ega võtta vastu

(ainu)osaniku otsuseid, mh osaühingu juhtorganite liikmete koheseks väljavahetamiseks).

Praktikas esineb probleeme ka muudatuste tegemisel, kui osa omand läheb üle üldõigusjärgluse alusel.

Näide: kui ühe osanikuga osaühingus, mille juhatuse liige on sama osanik, osanik sureb, ei ole võimalik

teha kannet osanike nimekirja ega osa üldõigusjärgluse korras omandanud pärijatel valida uut juhatuse

liiget. Üheks lahenduseks oleks see, et pärijad taotlevad huvitatud isikutena surnud juhatuse liikme

asemele uue juhatuse liikme määramist kohtu poolt, kes teeb pärimistunnistuse alusel avalduse osanike

nimekirjas muudatuste tegemiseks. Selline menetlus ei ole ökonoomne ega praktiline. Komisjoni

hinnangul peaks sellisel juhul tehtama kanne osanike nimekirja pärijate avalduse alusel

(pärimistunnistuse alusel) tuginedes ÄS § 53 lg 1.

Kirjeldatud olukordade ärahoidmiseks ja osanike nimekirjas muudatuste kiireks registreerimiseks oleks

mõistlik anda osanike nimekirjas muudatuse tegemine osa käsutustehingut tõestava või

pärimismenetlust läbi viiva notari pädevusse. Osanike nimekirjas muudatuste tegemine peaks olema

ühtlasi riigilõivust vabastatud. Notarid esitavad nagunii registrile teatise osaniku muudatuse kohta,

6

mistõttu täiendava kandeavalduse esitamise nõue ei ole praktiliselt vajalik ja koormab nii registrit kui

ettevõtjaid.

4. Osa pant

4.1. Osanike nimekirja peab juhatus

Alates 01.09.2023 reguleerib ÄS § 149 lg 4 sätestatud osa võõrandamise vorminõudest loobunud

osaühingu osanike nimekirja pidamist ÄS § 1821, mille lõiked 2-4 sätestavad järgmist:

(2) Osanike nimekirja peab juhatus ja sinna kantakse osaniku kohta äriregistri seaduse järgi osanike

nimekirja kantavad andmed.

(3) Osanik on kohustatud osanike andmetes toimunud muudatusest viivitamata teatama juhatusele.

Juhatus on kohustatud osanike andmetes toimunud muudatusest viivitamata teatama äriregistrile.

(4) Osanike nimekirja kantud andmed, välja arvatud andmed osa pantimise kohta, lisatakse äriregistri

avalikku toimikusse. Äriregistri avalikus toimikus sisalduvatel osanike nimekirja andmetel ei ole

käesoleva seadustiku § 182 15. lõikes sätestatud tähendust.

Registri peetavat osanike nimekirja reguleeriv ÄRS § 14 eristab osanike andmeid (lg 1), andmeid osa

pandi kohta (lg 2) ning andmeid keelumärke ja vastuväidete kohta (lg 3).

Seega tuleneb ÄRS § 14 lg 1 ning ÄS § 1821 lg 2 ja lg 3 koosmõjust, et alates 01.09.2023 kantakse

juhatuse peetavasse osanike nimekirja üksnes osanike endi kohta käivad andmed.

ÄS § 1821 lg 4 tuleneb, et äriregistri avalikku toimikusse kantakse osanike nimekirja andmed, kuid mitte

andmeid osa pantimise kohta. Ka avaliku toimiku andmeid reguleeriv ÄRS § 26 lg 1 punkt 2 sätestab,

et vorminõudest loobunud osaühingu puhul kantakse avalikku toimikusse just osanike andmed.

Samaaegselt kehtib ÄS § 151 lg 4, mille kohaselt kannab juhatus osaniku nõudel pantimise kohta märke

osanike nimekirja. ÄS § 1821 ega ükski muu säte ei näe ette võimalust pandi kohta käivat märget

juhatuse peetavast osanike nimekirjast ka äriregistrisse avalikult edasi kanda.

Kui osa pandi andmeid ei kanta avalikku toimikusse, siis järelikult kantakse need andmed

registritoimikusse, mis aga ei ole igaühele nähtav. Nimelt sätestab ÄRS § 31 lg 3, et registritoimikuga

võib e-äriregistri kaudu tutvuda juriidiline isik ise, pädev riigiasutus, muu hulgas kohus, kohtutäitur,

pankrotihaldur, ajutine haldur ja notar ametiülesannete täitmiseks. Muu isik, kellel notar on tuvastanud

selleks õigustatud huvi, võib tutvuda registritoimikuga notaribüroos. Tutvumisest keeldumisele

kohaldatakse notariaadiseaduse § 41.

See aga tekitab suurema probleemi, sest ÄS § 151 lg 5 kohaselt jääb panditud osa võõrandamisel

pandiõigus osale kehtima, välja arvatud juhul, kui osa omandaja tõendab, et pandiõigusest ei olnud

võõrandamise ajaks äriregistri pidajale teatatud ja ta ei teadnud pandiõigusest ega pidanudki sellest

teadma. Kui osa pandi andmed ei nähtu enam avalikust registrist, siis sisuliselt puudub omandajal

võimalus pandist teada saada. Teoreetiliselt võib omandaja saada pandist teada ka osaühingu juhatuse

poolt peetavast osanike nimekirjast, kuid ei saa eeldada, et omandaja hakkaks taotlema võimalust

tutvuda registritoimikuga, kuivõrd omandajal puudub selleks igasugune vajadus ja huvi. Seega tuleneb

ÄS § 1821 lg 4 ja ÄS § 151 lg 5 koostoimest sisuliselt, et osale seatud pandid osa võõrandamisel

tulevikus enam kehtima ei jää. See aga on vastuolus õiguskindluse põhimõttega, ennekõike nende

pantide puhul, mis alates 01.09.2023 enam avalikus toimikus ei ole. Kindlasti ei saa sellist olukorda

lubada, kuivõrd seadus peab ennekõike tagama olemasolevate õigussuhete toimivuse. Kui osa pant ei

jää osa võõrandamisel enam kehtima, siis muutub osa pant tagatisena sisutühjaks, mis ei saa ühelgi juhul

olla seaduse eesmärk.

Märgime siinkohal, et 01.09.2023 jõustunud muudatuste valguses jääb selgusetuks, kuhu kantakse

selliste osaühingute puhul need osa pandid, mis on praegu äriregistrisse kantud ja avalikult nähtavad

7

kolmandatele isikutele. Lisaks märgime, et on ebaselge , kuhu kantakse pandi kohta teave olukorras,

kus osa võõrandamise notariaalse tõestamise nõudest on loobutud (ehk osanike nimekirja peab juhatus),

kuid pantimisel notariaalse tõestamise nõue kehtib põhikirja järgi edasi, nagu lubab ÄS § 151 lg 7.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta ÄS § 1821 ja ennekõike selle lg 4 sõnastust selliselt, et ka

tulevikus oleksid andmed osa pandi kohta jätkuvalt nähtavad avalikust toimikust, et tagada osa pantide

kehtima jäämine osade võõrandamisel.

4.2. Osanike nimekirja peab äriregister

ÄS § 182 lg 1 sätestab: Osanike nimekirja peetakse äriregistris ja osanike andmed kantakse osaühingu

registrikaardile. Osanike nimekirja kantakse äriregistri seaduse järgi osanike nimekirja kantavad

andmed. ÄS § 151 lg-s 4 nimetatud juhul kantakse osanike nimekirja ka andmed osanikule kuuluva osa

pantimise kohta.

ÄS § 151 lg 4 sätestab: Osaniku nõudel kannab osaühingu juhatus pantimise kohta märke osanike

nimekirja. Osaühingule osa pantimisest teatamine või pandi kandmine osanike nimekirja ei mõjuta

pandi kehtivust.

Kuigi osa pandilepingu tõestanud notaril on kohustus äriregistrit osa pantimisest teavitada (ÄS § 151 lg

2) ning ÄS § 182 lg 1 lause 2 ja ÄRS § 14 koosmõjust võiks järeldada, et osanike nimekirja tuleks igal

juhul kanda ka andmed osa pandi kohta, siis ÄS §-st 151 lg 4 järeldub üheselt, et teave osa pandi kohta

jõuab osanike nimekirja vaid juhul kui osanik seda nõuab (pantijana ei pruugi tal selleks liiga palju

motivatsiooni olla) ning kui juhatus (kelle tegevuse üle ei pruugi pantijal ega pandipidajal kontrolli olla)

esitab äriregistrile vastava kandeavalduse.

Seega ei pruugi ka juhul, kui osanike nimekirja peab äriregister ja sellisele osanike nimekirjale on

kolmandal isikul ÄS § 182 lg 15 alusel võimalik tugineda ning osa pandileping on notariaalselt tõestatud,

jõuda teave osa pantimise kohta osanike nimekirja. See on väga problemaatiline juba eelnevalt viidatud

ÄS § 151 lg 5 kontekstis, mis näeb ette, et panditud osa võõrandamisel jääb pandiõigus osale kehtima,

välja arvatud juhul, kui osa omandaja tõendab, et pandiõigusest ei olnud võõrandamise ajaks äriregistri

pidajale teatatud ja ta ei teadnud pandiõigusest ega pidanudki sellest teadma.

Sarnaselt osa võõrandamisega (vt käesoleva dokumendi punkti 2) on Komisjon seisukohal, et osa

pantimise kohta märke tegemist puudutava kandeavalduse peaks esitama pantija ja/või pandipidaja ning

see peaks sisalduma osa pantimise käsutustehingus, pärast mida esitaks notar vastava muudatuse kohta

äriregistrile teate. Sellisel juhul saab vältida ebakindlust, mis eksisteerib siis, kui pandi andmed oleksid

sõltuvuses osaühingu juhatusele edastatavast teatest ja juhatuse tegevusest, mille üle pantijal ja

pandipidajal sisuliselt kontroll puudub. Pandi jõustumine ei peaks olema seotud registrikande, vaid

lepingu sõlmimisega nii nagu seadus seda ka täna ette näeb.

5. Ühinemiste ja jagunemiste ning likvideerimisel vara jaotamise ooteajad

Ühinemiste ja jagunemiste puhul sätestab seadus ooteajad, enne mida ei saa järgnevaid toiminguid teha:

• ühinemislepingu/jagunemislepingu sõlmimise ja ühinemisotsuse/jagunemisotsuse vastuvõtmise

vaheline ooteaeg (ÄS § 397 lg 2, § 419 lg 1, § 440 lg 3, § 463 lg 1) ning

• ühinemisotsuse/jagunemisotsuse vastuvõtmise ja kandeavalduse esitamise vaheline ooteaeg (ÄS

§ 400 lg 1, § 443 lg 1).

Aastakümneid on register praktikas aktsepteerinud osanike/aktsionäride õigust loobuda esimesest

ooteajast, kui kõik osanikud/aktsionärid on sellega nõus. Nimetatud ooteaja eesmärk on võimaldada

osanikel/aktsionäridel tutvuda ühinemis- või jagunemisdokumentidega. Kuna tegemist on üksnes

osanike/aktsionäride huvide kaitseks kehtestatud ooteajaga, peab olema osanikel/aktsionäridel võimalik

sellest tahteavalduse tegemise läbi loobuda, mis vastab ka ÄS § 173 lg 6 ja 7 ning § 305 mõttele.

8

Viimasel ajal on kohtunikuabid aeg-ajalt keeldunud ooteajast loobumist aktsepteerimast, seda ka

hiljutise kohtupraktika valguses, mis on Komisjoni hinnangul ebaõigesti kinnitanud, et ooteaegadest

loobumine ei ole võimalik. Komisjon on seisukohal, et kui kõik huvitatud ja õigustatud osapooled (s.o

osanikud ja aktsionärid) kinnitavad, et nad loobuvad esimesest ooteajast (s.o. dokumentidega tutvumise

aeg), siis on selline loobumine seaduses sätestatu suhtes ülimuslik.

Ka likvideerimismenetluses on vara jaotamisele kehtestatud osanike/aktsionäride (ÄS § 216 lg 2 ja §

379 lg 1) kaitseks kahe kuuline ooteaeg, enne mille möödumist ei saa vara jaotada, välja arvatud juhul

kui ühingul on vaid üks osanik/aktsionär (ÄS § 216 lg 21 ja § 379 lg 21). Ka viidatud ooteajast peaks

olema osanikel/aktsionäridel õigus ükshäälse otsusega loobuda. Vastavalt peaks sel juhul olema

võimalik esitada ka kustutamise kandeavalduse varem, kui ÄS § 218 lg 1 ette nähtud.

6. Sihtasutuse nõukogu liikmete poolt kirjalikult vormistatud otsuse mitteaktsepteerimine

SAS § 29 näeb ette sihtasutuse nõukogu otsuse vastuvõtmise korra nõukogu koosolekul. SAS § 291 näeb

ette sihtasutuse nõukogu otsuse vastuvõtmise korra koosolekut kokku kutsumata. Käesoleval hetkel

puudub SAS-is säte, mis näeks sõnaselgelt ette võimaluse nõukogul võtta otsus vastu kirjalikult, kõigi

nõukogu liikmete allkirjadega.

Praktikas on esinenud olukordi, kus mõned kohtunikuabid ei ole aktsepteerinud nõukogu otsust, mis on

kõigi nõukogu liikmete poolt allkirjastatud. Põhjenduseks on toodud, et SAS ei näe sellist võimalust

ette. Selline seisukoht ei ole kooskõlas üldise ühinguõiguse loogikaga.

Kohtupraktika on korduvalt kinnitanud, et juriidilise isiku organi otsus kujuneb organi liikmete erinevate

tahteavalduste kogumist, mis on suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Hääle

andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ja hääle andmisele

kohaldatakse tehingu kohta sätestatut. Eelnevast tulenevalt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne

tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes (vt ka Riigikohtu otsused nr 3-2-1-72-13, p 21; nr 3-2-1-

157-10, p 12; nr 3-2-1-38-06, p 10).

TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu

kohustuslikku vormi. Seejuures vormina käsitleb TsÜS kirjalikku vormi, kirjalikku taasesitamist

võimaldavat vormi, elektroonilist vormi, notariaalse kinnitamise vormi ja notariaalse tõestamise vormi.

Seega on võimalik kõiki juriidilise isiku organi otsuseid (sh sihtasutuse nõukogu otsuseid) kui

mitmepoolseid tehinguid vormistada kirjalikult, kui kõik organi liikmed otsusega nõustuvad ja selle

allkirjastavad.

Tõlgendust, et sihtasutuse nõukogu saab ka ühehäälseid kirjalikke otsuseid vastu võtta, toetab ka SAS

varasem redaktsioon. Nimelt nägi kuni 24.05.2020 kehtinud SAS redaktsiooni § 30 lg 2 ette võimaluse

võtta otsus vastu koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu

liikmed. Samuti on otsuse kirjalik vormistamine võimalik teiste juriidiliste isikute puhul (nt ÄS § 173

lg 6 ja lg 7; ÄS § 305 lg 1 ja lg 2; ÄS § 323 lg 6; MTÜS § 221 lg 5; KrtS § 21 lg 6 ja lg 7). 24.05.2020

jõustunud ÄS jt seaduste muudatustega seotud olnud Komisjoni liikmete hinnangul on SAS § 30 lg 2

muudatus ebaõnnestunud, kuna tegelikult oli kogu selle COVID-19 kriisi puhkemise ja eriolukorra

kehtestamise kontekstis kiirelt koostatud muudatustepaketi eesmärk tagada otsuste vastuvõtmiseks

võimalikult paindlik regulatsioon analoogselt kõikidele ühingutele, mitte välistada juba varasemalt

olemas olnud võimalusi otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata. Näib, et SAS § 30 lg 2

kirjutati kiirete muudatuste tegemise ajal kogemata ümber. Seega tuleks SAS-i muuta selliselt, et näha

uuesti seaduse tasandil ette võimalus võtta vastu ühehäälseid otsuseid kirjalikult koosolekut kokku

kutsumata.

7. Sissemakse üleandmise koht (ÄS § 138 lg 2 p 5, § 1921 p 4, § 243 lg 2 p 5 ja § 342 p 5 )

ÄS § 138 lg 2 p 5, § 1921 p 4, § 243 lg 2 p 5 ja § 342 p 5 sätestavad, et asutamisel ning osakapitali ja

aktsiakapitali suurendamise otsuses tuleb ette näha sissemakse üleandmise koht. Praktikas on tulnud ette

probleeme, et kandeavaldus jäetakse rahuldamata, sest otsuses ei ole määratud osa/aktsiate eest tasumise

kohta, kuigi sissemakse esemeks on nt nõue OÜ/AS-i vastu või on tegu rahalise sissemaksega äriühingu

9

pangakontole, mille puhul ei ole koha määratlemine oluline ega oma mitte mingit õiguslikku tähendust.

Registriosakond on asunud seisukohale, et tegemist peab olema geograafilise asukohaga (nt lepingu

sõlmimise koht, notaribüroo, linn jm). Samas on sagedased olukorrad, kus lepingud sõlmitakse

digitaalselt ning eseme üleandmist füüsiliselt ei toimu, samuti ei toimu lepingu allkirjastamine füüsiliselt

teatud asukohas. Seega oleks mis tahes selline teave otsuses ebaõige.

Kuna osa/aktsia eest tasumise koht ei oma sissemakse tegemise vaatest mingisugust tähendust ning seda

ei kanta ka äriregistrisse, siis puudub vajadus sellise nõude olemasoluks ja eelkirjeldatud olukordade

vältimiseks tuleks viide „kohale“ seadusest kustutada.

8. Nõukogu protokolli allkirjastamine koosolekul osalenud nõukogu liikmete poolt (ÄS § 321

lg 4)

ÄS § 321 lg 4 sätestab, et nõukogu koosolek protokollitakse ja protokollile kirjutavad alla kõik

koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme

eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. Komisjoni hinnangul ei ole põhjendatud nõue, et nõukogu

koosoleku protokolli peavad allkirjastama kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed lisaks koosoleku

protokollijale ning mõistlik oleks ÄS § 321 lg-t 4 muuta selliselt, et protokolli allkirjastavad üksnes

koosoleku juhataja ja protokollija.

Praktikas on esinenud olukordi, kus nõukogu koosoleku protokoll on aluseks kande tegemisele (nt

juhatuse liikme valimine), kuid mõni nõukogu liige keeldub protokolli allkirjastamast või venib selline

toiming ebamõistlikult (nt olukorras, kus nõukogu koosolek toimus elektrooniliste vahendite abil ning

mõned nõukogu liikmed elavad välismaal ning neil puudub võimalus anda kvalifitseeritud digiallkirja).

Keeldumise korral ei vasta protokoll seaduses sätestatud nõuetele ja selle alusel ei tehta äriregistrisse

kannet, mistõttu tuleks pöörduda kohtusse nõukogu liikme tahteavalduse asendamise nõudega, et

protokoll nõuetekohaselt allkirjastatuks lugeda.

9. Osanike nõue täiendavate küsimuste päevakorda võtmiseks ja seaduses sätestatud

tähtajad (ÄS § 1711 lg 2 ja § 172 lg 3)

ÄS § 1711 lg 2 sätestab, et osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad

nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Päevakorda ei muudeta enne koosolekut, kui vastav

nõue esitatakse hiljem kui kolm päeva enne osanike koosoleku toimumist.

Samal ajal sätestab ÄS § 172 lg 3, et kui pärast osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmist

päevakorda osanike nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest enne osanike koosoleku

toimumist teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu osanike koosoleku kokkukutsumise teate

saatmisel.

Eeltoodu tähendab, et kui osanik esitab ÄS § 1711 lg 2 alusel nõude päevakorda täiendada, tuleb osanike

koosoleku toimumise aeg igal juhul edasi lükata, sest vastasel juhul ei ole võimalik järgida ÄS § 172 lg-

st 3 tulenevat etteteatamistähtaega. Seda on kinnitatud ka Riigikohtu praktikas (RKTKo 3-2-1-10-17).

Praktikas esineb sageli olukordi, kus konfliktsetes ühingutes keeldutakse päevakorra täiendamisest, sest

vastasel juhul rikutaks ÄS § 172 lg-st 3 tulenevat nõuet. Kui juhatus ei ole nõus päevakorda täiendama

ja olukorras, kus päevakorda ei saa ka osanike nõusolekul täiendada, muutub § 1711 lg-st 2 tulenev

osanike õigus sisutühjaks, sest seda õigust ei ole võimalik sisuliselt teostada. Sageli viidatakse küll

võimalusele täiendavate päevakorrapunktide osas kokku kutsuda uus osanike koosolek, kuid see ei ole

efektiivne meede, kuna juba kokkukutsutud koosoleku päevakord ja täiendamise nõue võivad

moodustada üksteisest põhimõtteliselt sõltuva terviku, mille eraldiseisvatena arutamine ja otsustamine

erinevatel osanike koosolekutel ei ole põhjendatud. Seetõttu on Komisjon arvamusel, et ÄS § 172 lg-t 3

tuleks muuta selliselt, et täiendavatest päevakorrapunktidest oleks võimalik osanikke teavitada ka

lühema etteteatamistähtaja jooksul, et võimaldada osanikel oma seadusest tulenevaid õigusi teostada.

10

10. Audiitorkontrolli nõue laenu konverteerimisel

Teeme ettepaneku muuta ÄS § 143 lg 3 ja välistada selle kohaldumine osaühingu pangakontole kantud

laenude konverteerimisel osaühingu osakapitali.

ÄS § 143 lg 3 sätestab: Kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot või mitterahalise sissemakse

arvel saadud või suurendatava osa nimiväärtus on vähemalt 25 000 eurot, peab mitterahalise

sissemakse väärtuse piisavuse hindamist käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud nõuetele vastavuse

osas kontrollima audiitor. Audiitori vastutusele kohaldatakse vastavalt aktsiaseltsi mitterahalise

sissemakse hindamise ja audiitori vastutuse kohta sätestatut.

Esmalt märgime, et audiitorkontrolli nõue on Eesti õigusesse üle võetud 2. äriühinguõiguse direktiivist,

mis kohaldub üksnes aktsiaseltsidele. Seega ei ole Eestil tulenevalt Euroopa Liidu õigusest kohustust

vastavat nõuet osaühingutele üldse kehtestada ning soovitame kaaluda osaühingute suhtes

audiitorkontrolli nõude tühistamist tervikuna, tagamaks suurem paindlikkus ja kulude vähenemine. Igal

juhul aga puudub audiitorkontrollil igasugune sisuline väärtus osaühingu pangakontole kantud laenude

konverteerimisel osaühingu osakapitali, mistõttu peaks välistama ÄS § 143 lg 3 kohaldumine juhul kui

mitterahalise sissemakse esemeks on osaühingu pangakontole kantud laenu ja intressi tasumise nõue.

11. ÄS § 150 lg 5 alusel teate esitamine

Komisjoni hinnangul tuleks kehtetuks tunnistada ÄS § 150 lg 5, mille kohaselt kui osaühing on

käesoleva seadustiku § 149 6. lõike alusel loobunud osa võõrandamise vorminõudest ja osa

võõrandamise tagajärjel jääb osaühingule üks osanik või kui lisaks ühele osanikule kuulub selle

osaühingu osa ainult osaühingule endale, peab osaühingu juhatus esitama äriregistri pidajale

vastavasisulise kirjaliku teadaande. Teadaandes tuleb ainuosaniku kohta ära näidata äriregistri

seaduses osaühingu osanike nimekirja kantavad andmed. Teadaannet säilitatakse avalikus toimikus.

Andmed osanike koosseisus toimunud muudatuste kohta jõuavad äriregistrini sellisel juhul osaühingu

juhatuse kaudu ÄS § 182 lg 12 alusel. Puudub vajadus, et juhatus peaks äriregistrile veel mingi eraldi

teate tegema, kui võõrandamise tagajärjel jääb osaühingule vaid üks osanik. Seega ei oma selline

formaalne toiming mingit sisulist eesmärki ning ÄS § 150 lg 5 tuleks tühistada.

12. Dokumentide hoidja

Registripidaja on hakanud keelduma välismaise äriühingu kandmisest likvideerimisel dokumentide

hoidjaks isegi kui registrile on esitatud dokumentide osas Eestis asuv aadress. Seadus on selles osas

ebaselge ning registripidaja tõlgendus on meie hinnangul liiga kitsas. Reeglina antakse dokumendid

hoiule osanikule/aktsionärile või siis hoitakse elektroonselt. Palume kaaluda dokumentide hoidja

aadressi kaotamist kohustuslike andmete hulgast, kuna enamus dokumente hoitakse elektroonselt ning

tihti ei ole Eestisse kantud aadressil tegelikult võimalik dokumentidega tutvuda. Pigem võiks lubada

registrisse kanda dokumentide hoidjana emaettevõtja, likvideerija või vastava teenuse pakkuja

kontaktandmed (e-mail ja telefoninumber).

Ka on praktikas probleemne, kui likvideeritaval äriühingul füüsilised dokumendid puuduvad ja

juriidilisel isikul ei ole ühtki isikut, kellel oleks Eestis elu- või tegevuskoht. Arhiveerimisteenuse

pakkujad ei ole nõus enda dokumendi hoidjaks märkimisega, kui dokumente päriselt ei hoiustata,

mistõttu tuleb vahel sellise olukorra lahendamiseks hoiule anda nt juba äriregistris registreeritud

likvideerimisdokumendid, mille tegelik arhiveerimisvajadus puudub.

Lisaks tuleks täiendada ÄS-i ning lisada säte, mis kohustaks esitama registrile ka dokumentide hoidja

nõusoleku, kuivõrd hetkel ei ole selline registripidaja poolt praktikas esitatav nõue seadusest tulenevalt

arusaadav.

11

13. Likvideerijate residentsusnõue

Palume ühtlustada likvideerija elukohanõuded sarnaselt äriühingutega ka teistel ühingutel nagu näiteks

sihtasutustel ja mittetulundusühingutel. Alates 01.02.2023 kaotati äriühingute puhul nõue, kus vähemalt

üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul

kehtib endiselt nõue, et vähemalt poolte likvideerijate elukoht peab olema Eesti (SAS § 49 lg 3, MTÜS

§ 43 lg 3). Komisjoni hinnangul ei ole erisus põhjendatud ning SAS § 49 lg 3, MTÜS § 43 lg 3 sätestatud

nõuded tuleks tühistada.

14. Korrektuur ÄS § 4339 lgsse 6

Piiriüleste restruktureerimiste uuendamisega uuendati 01.02.2023 ka piiriülese ühinemise peatükki,

millesse on jäänud sisse üks viga. Nimelt ÄS § 4339 lg 6 viitab ümberkujundamisotsusele, aga ilmselgelt

on mõeldud ja peaks seal olema “ühinemisotsus”.

15. Korrektuur ÄS § 304 lg 1 punkti 5

ÄS § 304 lg 1 punkti 5 kohaselt kantakse üldkoosoleku protokolli: koosolekul vastuvõetud otsused koos

hääletamistulemustega, muu hulgas aktsiate arv, mille poolt anti hääled, häältega esindatud aktsiate

osakaal aktsiakapitalist, häälte koguarv, iga otsuse poolt ja vastu antud häälte arv ning erapooletuks

jäänud häälte arv.

See sõnastus vajaks täpsustamist, kuivõrd sõnastusest ei ole võimalik üheselt järeldada, mida

allajoonitud osa all täpselt silmas on peetud.

16. ÄS § 2 lg 3 tõlgendamine

ÄS § 2 lg 3 näeb ette, et äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist

kustutamisega, kui äriühingul puudub vara. Sama sätestab üldnormina ka TsÜS § 45 lg 2, mille järgi

eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega varatu juriidiline isik lõpeb.

Praktikas jääb ebaselgeks, milline on õiguslik olukord, kui äriühing on registrist kustutatud. Kuigi

seaduse järgi selline juriidiline isik ei lõppe, ei ole pärast registrist kustutamist juhatusel õigust äriühingu

vara käsutada ja tehniliselt puudub võimalus mis tahes toiminguid teha, mis eeldavad, et äriühing on

äriregistrisse kantud. Seega tuleks komisjoni hinnangul täpsustada õigusvõime ulatust ning juhatuse

liikmete õigusi ja kohustusi olukorras, kus vara omav juriidiline isik ei ole lõppenud, kuid on äriregistrist

kustutatud.

17. MTÜS-i, SAS-i ja TÜS-i täiendamine seoses TsÜS § 331 regulatsiooniga

Alates 24.05.2020 näeb TsÜS § 331 lg 1 juriidilise isiku organi liikmele ette võimaluse osaleda

koosolekul elektrooniliste vahendite abil. Kuigi seadusandja eesmärk oli ette näha üldnorm, on ÄS-is

nii osaühingu, tavalise aktsiaseltsi kui börsiaktsiaseltsi kohta erinormid, mis viitavad TsÜS-i normile

(ÄS § 1701 lg 1 § 2901 lg 1 ja § 2981 lg 1). Õigusselguse huvides teeb komisjon ettepaneku, et sarnased

viited TsÜS-i normile võiksid olla ka MTÜS-is, SAS-is ja TÜS-is, et oleks üheselt selge, et

elektrooniline osalemine koosolekul on võimalik ka viidatud ühinguvormide puhul.

18. Üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldamine üleriigilise levikuga päevalehes

ÄS § 294 lg 1 lg 3 näeb ette koosoleku kokkukutsumise teate avaldamise üleriigilise levikuga

päevalehes. Ennekõike on see probleemiks aktsiaseltsidele, mille aktsiad on avalikult kaubeldavad, kuid

puudutab ka teisi aktsiaseltse, kus on rohkem aktsionäre.

Kuna sätet tõlgendatakse Eesti Meediaettevõtete Liidu hea tava kohaselt, millest tuleneb, et ajaleht on

trükiväljaanne (https://meedialiit.ee/hea-tava-lepped/#1572472006530-27549104-09af), peaks

12

koosoleku kokkukutsumise teate avaldama paberlehes. See on ebamõistlik, kuna (1) trükiga kaasnevad

kulutused emitendile on ebamõistlikult suured, kuna konkurents turul puudub (turule on nüüdseks

jäänud vaid üks paberleht, mis seaduse nõuetele vastab: “Postimees”); (2) arvestades paberlehtede

väikest lugejaskonda, võrreldes online-väljaannetega, ei täida see ka enam samaväärselt eesmärki

teavitada aktsionäre koosolekust. Asjakohasem oleks näha ette teate avaldamine Ametlikes

Teadaannetes või online-ajalehes. Börsiühingute puhul võiks piirduda ka börsiteatega, mis tuleb igal

juhul avaldada ja mida aktsionärid ka päriselt jälgivad.

19. ÄS § 173 lg 6 ja lg 7 ja § 305 lg 1 ja lg 2 muutmine seoses häälte arvu kajastamise

kaotamisega

ÄS § 173 lg 6 ja § 305 lg 1 reguleerivad kirjaliku otsuse vastuvõtmist ja sellise otsuse kohustuslikke

nõudeid. Lisaks reguleerivad kirjaliku otsuse nõudeid analoogselt mitme osaniku või aktsionäri puhul

ka ÄS § 173 lg 7 ja § 305 lg 2. Muu hulgas näeb seadus ette, et viidatud kirjalikus otsuses tuleb kajastada

häälte arv. Kuna kirjalik otsus eeldab allkirjastamist ainuosaniku või aktsionäri poolt, või mitme osaniku

või aktsionäri korral nende kõigi poolt, ja praktikas on tulnud ette olukordi, kus ilma häälte arvuta on

registriosakond teinud puuduste kõrvaldamise määruse, teeme ettepaneku häälte arvu kajastamise

kohustuslikkus selliste otsuste puhul kaotada.

20. Ühinemiskande tegemisest keeldumine käimasoleva menetluse tõttu (ÄRS § 60 lg 2 p 2)

ÄRS § 60 lg 2 p 2 kohaselt võib juriidilise isiku registrist kustutada, kui juriidiline isik ei osale

menetlusosalisena üheski käimasolevas kohtumenetluses, kriminaalmenetluses ega täitemenetluses.

Praktikas on esinenud olukordi, kus kohtunikuabi on keeldunud ühinemiskande tegemisest, kuna

ühinemisel osalev ühing (ühendatav ühing) on pooleks käimasolevas tsiviilkohtumenetluses. Selline

lähenemine on ebaõige ning võimalik, et seda tuleks ka seaduse tasandil selgelt reguleerida. Ühinemisel

toimub tsiviilõiguslikult üldõigusjärglus ehk ühendav ühing astub menetlusse ühendatava ühingu

asemel.

Ühinemise takistus esineb vaid nendes kriminaalasjades, kus ühendatav ühing on süüdistatav, muudel

juhtudel mitte. Selle kohta on Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas number 2-24-12183 (pooleliolevad

kriminaalasjad) märkinud: „Seega tuleb juriidilise isiku registrist kustutamisel igal juhul hinnata, kas

kustutamine takistaks menetlust, milles kustutatav juriidiline isik on menetlusosaline. Ringkonnakohtu

hinnangul kohaldub TsÜS § 45 lg 1.1 ka juriidilise isiku registrist kustutamisele ühinemisel ja

jagunemisel. Ühendav ühing saab ühendatava ühingu õigusjärglasena jätkata osalemist ka ühineva

ühinguga seotud tsiviil- ja halduskohtumenetlustes, samuti täitemenetlustes ja vahekohtumenetluses,

seega ei takista ühendatava ühingu registrist kustutamine neid menetlusi. Erisuseks on siin ühendatava

ühingu osalemine kriminaalmenetluses. Juriidilisest isikust süüdistatava lõppemisel (registrist

kustutamisel) lõpetatakse ka tema suhtes toimuv kriminaalmenetlus (KrMS § 274 lg 1, § 199 lg 1 p 4).

Juriidilise isiku puhul on välistatud karistusõigusliku vastutuse üleminek õigusjärgluse (sh ühinemise

või jagunemise) korras“.

Komisjon teeb ettepaneku muuta ÄRS § 60 lg 2 p 2 selliselt, et oleks tagatud, et kohtuvaidlused ei

takistaks juriidilise isiku kustutamist olukorras, kus tekib õigusjärglus, ennekõike ühinemise korral.

21. Asendussuhte määramata jätmise võimaldamine jagunemislepingus (ÄS § 435 lg 1 p 2)

ÄS § 435 lg 1 p 2 sätestab, et jagunemislepingus peab muu hulgas ette nägema osade või aktsiate jaotuse

jagunemisel osalevates ühingutes ning asendussuhte ja juurdemaksete suuruse, kui juurdemakseid

tehakse. Praktikas esineb probleeme, kus kohtunikuabid asuvad sisuliselt jagunemislepingut tõlgendama

ning leiavad, et kui asendussuhe ei ole proportsionaalne ja kooskõlas jaguneva ühingu

osalusstruktuuriga, on tegemist ebaehtsa jagunemisega. Selle tulemusel on registriosakond korduvalt

keeldunud jagunemise kandeid tegemast.

Komisjoni hinnangul on tegemist maksuõiguslike küsimustega ehk küsimusega sellest, kas mõnele

osanikule või aktsionärile võib tekkida maksukohustus, kui ta jagunemise tulemusel sisuliselt oma varast

13

ebaproportsionaalselt loobub ehk maksuõiguslikult seda kinkeks kvalifitseeritakse. Küll aga peab

ühinguõiguslikult olema osanikel võimalik kokku leppida asendussuhe neile sobival viisil ning tegemist

ei ole seetõttu ebaehtsa jagunemisega. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta ÄS § 435 lg 1 p 2

viisil, et asendussuhte võib jätta jagunemislepingus määramata.

Oleme meelsasti valmis kohtuma ja ülaltoodud ettepanekuid ning võimalikke lahendusi arutama.

Lugupidamisega,

Piret Jesse

/allkirjastatud digitaalselt/

Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat ja

Komisjoni esimees

Maris Vutt

/allkirjastatud digitaalselt/

Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat ja

Komisjoni liige

Gerda Liik

/allkirjastatud digitaalselt/

Advokaadibüroo Ellex vandeadvokaat ja

Komisjoni liige

Heleri Tammiste

/allkirjastatud digitaalselt/

Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat ja

Komisjoni liige

14