Maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal)

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/24-0872 - Maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal )
eelnõu

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 20.03.2025 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/662e565f-dd7f-4fb4-9d60-e2aae16b5e92 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/662e565f-dd7f-4fb4-9d60-e2aae16b5e92?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

EELNÕU
25.02.2025

Maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seadus (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal)

§ 1. Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused:

1)  paragrahvi 14 lõike 21 punktis 3 asendatakse sõna „muude“ sõnadega „punktides 1 ja 2 nimetamata“;

2) paragrahvi 14 lõiget 21 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) kehtiva kaevandamisloaga alale, kus maavara on ammendunud või kus asub KeTS § 91 mõistes energeetilisi maavarasid, kui kaevandamisloa omaja on kirjalikult kinnitanud, et taotletavat ala kaevandamiseks ei kasutata ja on nõustunud ala maakasutusõiguse muutmisega, tegevusega on nõustunud Kliimaministeerium, juhul kui ta ei ole käesolevas lõikes sätestatud loa andjaks, ning kui tegevus ei ole vastuolus riigi energiapoliitikaga, tähtajaliselt kuni 50 aastaks.;“;

3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 4 sätestatut ei kohaldata allmaakaevandamise korral ammendamata mäeeraldisele ja selle teenindusmaale.“;

4) paragrahvi 66 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) kaevandamisloa omaja taotleb mäeeraldise või teenindusmaa pindala vähendamist pärast kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist või kui kaevandamiseks kasutada antud maa-ala on vähendatud käesoleva seaduse § 90 lõike 51 kohaselt ja hoonestusõiguse omaja on saanud taastuvenergia ehitise ehitamiseks ehitusloa.“;

5) paragrahvi 66 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) kaevandamisloa tingimuste muutmist seoses kaevandamiseks kasutada antud ala vähendamisega käesoleva seaduse § 90 lõike 51 kohaselt, kui hoonestusõiguse omaja on saanud taastuvenergia ehitise ehitamiseks ehitusloa;“;

6) paragrahvi 66 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) kaevandamisloa tingimuste muutmisel seoses kaevandamiseks kasutada antud ala vähendamisega käesoleva seaduse § 90 lõikega 51 kohaselt.“;

7) paragrahvi 80 täiendatakse lõigetega 21–27 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse § 90 lõikes 51 sätestatud juhul läheb korrastamiskohustus ala osas, mille ulatuses vähendatakse kaevandamiseks kasutada antud ala, üle hoonestusõiguse omajale ehitusloa saamisel. Käesoleva seaduse § 90 lõike 4 alusel sõlmitud maakasutuslepingus tehakse vastav muudatus.

(22) Seejuures peab kaevandamisloa omaja enne kaevandatud ala üle andmist tagama, et kaevandatud ala oleks mõistlikus korras arvestades võimalusega võtta ala kasutusele ehitiste püstitamiseks, ning ei kujutaks endast ohtu inimestele ja loomadele. Riigivara valitseja või tema volitatud asutus ja kaevandamisloa omaja lepivad vastavad tingimused kokku maakasutuslepingu muutmisel.

(23) Käesolevas paragrahvis sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõudeid ei kohaldata lõikes 21 nimetatud ala korrastamisele, välja arvatud lõiked 22–26 ja 6.

(24) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud ala korrastamise eesmärk, sealhulgas ehitistega mitte koormatava ala korrastamise eesmärk kui see erineb muu ala korrastamise eesmärgist, ning vajadusel muud korrastamise tingimused määratakse planeeringuga, projekteerimistingimustega või muu asjakohase dokumendiga.

(25) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud ala korrastamise eesmärgi määramisel ja korrastamisel lähtutakse eesmärgist saavutada kliimaneutraalsus ning looduslike funktsioonide ja elurikkuse taastumist soodustav lahendus. Kehtivale kaevandamisloale kantud korrastamise suunast lähtutakse juhul, kui see on asjakohane ja täidab eelnimetatud eesmärke.

(26) Käesoleva paragrahvi lõikes 25 sätestatud korrastamise eesmärgi saavutamiseks peab hoonestusõiguse saaja enne hoonestusõiguse lepingu sõlmimist, planeeringu koostamise või projekteerimistingimuste taotlemise raames koostama kava, millest nähtuvad CO2 sidumise või kasvuhoonegaaside vähendamise meetmed. Kava tuleb koostada nii ehitisega koormatava kui mittekoormatava ala kohta.

(27) Käesoleva paragrahvi lõikes 26 viidatud kavast tulenevate meetmetega tuleb arvestada korrastamise eesmärgi ja hoonestusõiguse või muu maakasutuslepingu tingimuste määramisel.“;

8) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva seaduse § 80 lõikes 21 nimetatud hoonestusõiguse omaja korrastab § 14 lõike 21 punktis 4 nimetatud ala:
1) hoonestusõiguse alusel ehitisega koormatava ala enne hoonestusõiguse lõppemist, hoonestusõiguse seadmise lepingus määratud ajaks;
2) ehitistega mitte koormatava ala viie aasta jooksul käesoleva lõike punktis 1 nimetatud alale hoonestusõiguse seadmisest arvates.“;

9) paragrahvi 90 täiendatakse lõigetega 51–54 järgmises sõnastuses:
„(51) Riigile kuuluva kinnisasja või selle osa, mis on kehtiva kaevandamisloaga määratud kaevandamiseks, võib riigivaraseaduses sätestatud korras anda teisele isikule kasutamiseks taastuvenergia ehitise ehitamise eesmärgil käesoleva seaduse § 14 lõike 21 punktis 4 ja lõikes 22 sätestatud tingimustel ning § 14 lõike 21 punktis 4 nimetatud loa saamisel.

(52) Käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud kinnisasja või selle osa taastuvenergia ehitise ehitamise eesmärgil kasutamise õigust taotlev isik esitab riigivara valitsejale või volitatud asutusele hoonestusõiguse taotluse, milles märgitakse vähemalt:
1) taotluse esitaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja kontaktandmed;
2) taotletava kinnisasja aadress, katastritunnus ja koormatava ala pindala;
3) taotleja kinnitus, et ta on teavitanud taotluse esitamisest koormatava ala asukoha kohaliku omavalitsuse üksust;
4) kavandatava ehitise või ehitiste kirjeldus ja püsimise tähtaeg;
5) taotletava hoonestusõiguse tähtaeg;
6) muust õigusaktist tulenevad või pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusõiguse taotlemisega seotud andmed.

(53) Käesoleva paragrahvi lõikes 52 nimetatud taotlusele lisatakse vähemalt:
1) kinnisasja või selle osa asendiplaan, millel on märgitud koormatava ala asukoht kaardil, koordinaadid ja ala pindala;
3) olemasolu korral viide kehtestatud planeeringule ning ehitusprojekt või projekteerimistingimused;
4) markšeiderimõõdistus või geoloogilise uuringu aruanne, millest nähtub maavara ammendumine või ettepanek maavaravaru maha kandmiseks;
5) kaevandamisloa omaja allkirjastatud kinnitus, et maavara on ammendunud või energeetiline maavara ammendamata, taotletavat ala kaevandamiseks ei kasutata ja ta nõustub riigile kuuluva maavara kaevandamisloaga mäeeraldise või selle osa maakasutuslepingu muutmisega;
6) kaevandamisloa omaja allkirjastatud hinnang kaevandamiseks kasutada antud ala vähendamisest tuleneva kaevandamise ümberkorraldamisega kaasnevate kulude summa ja koosseisu kohta ning ülemineva korrastamiskohustuse maksumuse hinnang;
7) muust õigusaktist tulenevad või pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusõiguse taotlemisega seotud dokumendid.

(54) Riigivara valitseja või volitatud asutus esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 52 ja 53 nimetatud dokumendid käesoleva seaduse § 14 lõike 21 punktis 4 nimetatud loa saamiseks.“;

10) paragrahvi 90 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud kinnisasja kasutamiseks andmisega ja kaevandamise ümberkorraldamisega seotud kulud ja kaevandamisloa omajale taastuvenergia ehitise ehitamisest või selle ettevalmistamisest või mittetähtaegsest korrastamisest tekkiva otsese varalise kahju kannab taastuvenergia ehitise ehitamiseks õiguse saanud isik.“;

11) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Pärast käesoleva seaduse § 80 lõikes 21 nimetatud korrastamiskohustuse üleminekut hüvitab hoonestusõiguse omaja taastuvenergia ehitiste ehitamisel, käitamisel, likvideerimisel ja ala korrastamisel tekitatud kahju.“;

12) paragrahvi 93 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 11 ja 2 nimetatud nõue aegub, sõltumata tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 150 lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kaevandamisloa kehtivuse lõppemisest või käesoleva seaduse §-des 95, 96, 99 ja 100 nimetatud maapõue kasutamise lõpetamisest või hoonestusõiguse lõppemisest arvates.“;

(5) Kui kahju on loa alusel kaevandamisel või käesoleva seaduse § 95 lõikes 1, § 96 lõikes 1, § 99 lõikes 1 ja § 100 lõikes 1 nimetatud alusel maapõue kasutamisel või käesoleva seaduse § 80 lõikes 21 sätestatud juhul taastuvenergia ehitise hoonestusõiguse omaja tegevuse tagajärjel tekkinud rohkem kui kümme aastat pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppemist või käesoleva seaduse §-des 95, 96, 99 ja 100 nimetatud maapõue kasutamise lõpetamisest või hoonestusõiguse lõppemist, hüvitab tekkinud kahju riik. Riik hüvitab tekkinud kahju ka juhtudel, kui see tekkis pärast juriidilisest isikust loa omaja või maapõue kasutanud isiku või hoonestusõiguse omaja likvideerimist või maapõue kasutanud isiku surma.“.

§ 2. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduse § 182 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Põhjendatud juhul võib katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määrata mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarbega samal ajal muid sihtotstarbeid, kui muu sihtotstarbe määramiseks on maapõueseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud luba.“.

§ 3. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduse § 19 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel ei ole riigivara kasutamiseks andmisel Vabariigi Valitsuse nõusolekut vaja:
1) eluruumi kasutusse andmisel kohaliku omavalitsuse üksusele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks;
2) käesoleva seaduse § 181 lõike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud juhtudel;
3) kinnisasja kasutamiseks andmisel avalikul enampakkumisel taastuvenergia tootmise eesmärgil.“.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, …. ……. 2025

Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn, …. ……. 2025

25.02.2025

Maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseadusemuutmise seaduse
(taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal)
eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega luuakse võimalus anda kehtiva kaevandamisloaga riigimaa, kus maavara on ammendunud või asub keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 91 mõistes energeetilisi maavarasid, kasutusse taastuvenergia ehitise ehitamiseks, sh taastuvenergiajaamade rajamiseks ja taastuvenergia tootmiseks. Eelnõus sätestatakse kaevandamisloa kohasel mäeeraldisel taastuvenergia ehitise ehitamise lubamise põhilised tingimused ja nõue maa-ala kliimaneutraalseks korrastamiseks. Ammendunud maavaraga mäeeraldiste ning kaevandatud alade kasutamine võimaldab luua täiendavaid võimalusi taastuvenergia kasutuselevõtuks ja aidata sellega saavutada energiamajanduse korralduse seadusega (edaspidi EnKS) seatud eesmärki toota aastast 2030 taastuvelektrit riigisisese aastase elektritarbimisega samas mahus. Eelnõus sätestatut ei kohaldata ammendamata kaevanduste1 mäeeraldistele ja nende teenindusmaale.

Kehtiva kaevandamisloaga energeetilistele maavaradele taastuvenergia ehitiste ehitamise lubamisega antakse maardlatel taastuvenergia ehitiste ehitamisele eelis energeetiliste maavarade kasutamise ees, arvestades, et nende maavarade kasutamine ei ole taastuvenergia ehitiste kasutuse ajal võimalik. See on põhjendatud, kuna energeetilisele maavaradele ei ole enam olulist turunõudlust elektri tootmisel ega turba kui põhikütuse puhul energia tootmisel, küll väikeses mahus biomassi hulgas. Kaevandamisloaga alal teisi tegevusi lubades saab soodustada mitmekülgsemat maakasutust, ergutada majandustegevust ja luua seeläbi täiendavat lisandväärtust ning tõsta kohalike ettevõtete konkurentsivõimet.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunikud Reeli Sildnik (626 0758, [email protected]), Kaur Kõue (625 6338, [email protected]) ja energeetikaosakonna rohepöörde projektijuht Sille Uusna-Rannap (625 4443, [email protected]) ning riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg (639 7618, [email protected]).

Eelnõu sisendandmed valmistasid ette Maa- ja Ruumiameti maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind (5476 0772, [email protected]), riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro (5698 0664, [email protected]), endine geoloogia osakonna juhataja Reet Roosalu ja õigusosakonna jurist Maiu Merisalu (5388 1510, [email protected]).
Keeleliselt toimetas eelnõu Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegid Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Annemari Vene (5565 5707, [email protected]) ja Elin Liik (626 0725, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, sest:
1) eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2024–2027 (seisuga 16.01.2025) punkti 6.1.2 aluspõhimõttega: määrata olemasolevate ja uute arenduste põhjal taastuvenergia eelisarendusalad. Kuulutada välja riigimaa hoonestusloa konkursid, mis võimaldavad riigimaadel rajada kiirendatud korras maismaatuuleparke. Eelnõu eesmärgiks on kiirendada taastuvvõimsuste planeerimist, rajamist ja võimalust võrku pääseda;
2) muudatus on seotud 2023. aasta 20. novembril jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/2413, millega muudeti direktiivi 2018/2001 ja kehtestati ühine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu edendamiseks. Direktiivi artikli 15b lõike 3 kohaselt soosivad liikmesriigid taastuvenergiaks sobivate alade mitmeotstarbelist kasutust. Taastuvenergiaprojektid peavad olema kooskõlas nende alade olemasolevate kasutusviisidega;
3) muudatus on seotud maapõueseaduse § 14 lõike 21 volitusnormi täiendamisega, millega lubatakse juba praegu maardlate vahekasutusse andmist taastuvenergia ehitiste ehitamiseks ja milliseid võimalusi eelnõuga laiendatakse.

Muudatuste tegemisel tuginetakse EnKSis seatud eesmärgile toota aastast 2030 sama palju taastuvelektrit, kui on riigisisene tarbimine. Samuti on muudatuse tegemisel arvestatud pikemaajalisemate kliimaeesmärkide täitmise ja maakasutuse suunamisega kliimaneutraalseks.
Eelnõuga on seotud menetluses olev atmosfääriõhu kaitse seaduse jt teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine), mis puudutab taastuvenergia menetluste üldnorme2.

Muudatuste vastu on huvi üles näidanud erinevad taastuvenergia arendajad. Arutelude põhjal valmistas Maa- ja Ruumiameti (endine Maa-amet) ette esialgsed ettepanekud õigusaktide muutmiseks ja töötas välja maa kasutusse andmise skeemi kaevandamisloaga alal.

Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega, va eelpool märgitud atmosfääriõhu kaitse seaduse üldnormidega, millele on juba viidatud.

Eelnõukohase seadusega muudetakse maapõueseadust (RT I, 21.12.2023, 2), maakatastriseadust (RT I, 17.03.2023, 56) ning riigivaraseadust (RT I, 06.07.2023, 84). Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Kliimamuutuste ja muutunud julgeolekuolukorra tõttu on nii Eestis kui ka Euroopas seatud eesmärk kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu. 2022. aastal võeti vastu energiamajanduse korralduse seaduse muudatus, millega sätestati eesmärgiks, et aastast 2030 peab vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest (elektri-, transpordi-, soojus- ja jahutusenergia lõpptarbimine kokku) moodustama taastuvenergia. Seejuures nähti ette, et aastast 2030 peab elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustama taastuvenergia 100 protsenti. On oluline, et riigis suudetakse pidevalt toota piisavas mahus ja soodsa hinnaga elektrit. Kui lõpptarbijate arv ja tarbimismaht kasvab, peab kasvama ka taastuvelektri tootmise maht.

Eestis on suurim potentsiaal taastuvenergia osakaalu kasvuks tuuleenergial. Seatud eesmärgi saavutamiseks on oluline leida taastuvenergia ehitistele võimalikult sobivad asukohad. Mitmekesise loodusega riigis on tähtis leida tasakaal kasvuhoonegaaside heidet vähendava energiatootmise tehnoloogiliste võimaluste ja võimalikult väikese keskkonnahäiringu vahel. Eriti aktuaalne on see tuuleparkide rajamisel, sest tuulikutel on oluline keskkonnamõju ja need on ka visuaalse häiringu objektid.

Kaevandamisloaga aladel on keskkonnahäiring juba toimunud või toimumas. Näiteks võib olla ammendamata kaevandamisalade hulgas alasid, kus mäetööd on lõpetatud majanduslikel või muudel põhjustel ja kaevandaja ei kavatse kaevandusloa kehtivuse ajal enam sellel alal edasi kaevandada. Seal hulgas on kaevandamisalasid, kus maavara kaevandamine ei ole enam majanduslikult mõistlik või ei toeta sellise maavara kaevandamine riigi seatud kliima- ja energiaeesmärkide täitmist. Seetõttu on mõistlik nende riigile kuuluvate maade võimalikult otstarbekas kasutus ja sinna paremate võimaluste loomine taastuvenergia ehitiste ehitamiseks. Näiteks kütteturvas on maavara, mida tulevikus ei ole mõistlik põletada ega kaevandada. Ka riik on seadnud eesmärgiks turbatootmist piirata ja loonud meetmeid ammendatud turbatootmisalade korrastamiseks. Sageli kehtivad kaevandamisload mitukümmend aastat, mistõttu jäävad suured maa-alad pikaks ajaks aktiivse kasutuseta. Juba kaevandatud alad võivad sobida hästi taastuvenergia tootmiseks koos ala elurikkuse taastumist ja kliimaeesmärke toetava korrastamisega. Taastuvenergia ehitise ehitamine on kehtiva regulatsiooni kohaselt aga lubatud vaid alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud ka kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust3.

Taastuvenergia ehitiste rajamiseks maavarade paiknemise vaates tuleks leida võimalikult vähese keskkonnahäiringuga alad. Ammendatud mäeeraldisega ala on ala, millel keskkonnahäiring on toimunud ja millele taastuvenergia ehitiste rajamine aitaks ühtlasi ala kiiremini korrastada ja kliimamuutuste kontekstis positiivse mõjuga tegevuseks kasutusele võtta, aga kehtiv õigus ei võimalda seda taastuvenergia tootmiseks kasutada.

Eelnõukohane muudatus puudutab taastuvenergia arendajaid, kes otsivad alasid, millel taastuvenergia ehitiste mõju nii keskkonnale kui ka inimestele on võimalikult väike. Sobivate tuuleoludega alade leidmine on samas keeruline. Samuti puudutab probleem kaevandamisloa omajaid, kes lükkavad ammendatud mäeeraldisega alade korrastamist võimalikult kaugele tulevikku, sest varasem korrastamine on kaevandamisloa omajale arvestatav kulu võrreldes tuluga, mis saadakse kasutustasu ja maamaksu vähenemisest. Samuti neid kaevandamisloa omajaid, kellele on antud luba energeetiliste maavarade kaevandamiseks, kuid kes ei soovi teatud aladel vähese majandusliku tasuvuse või kasutusperspektiivi tõttu kaevandamise jätkamist, kuid samas ei ole huvitatud ennetähtaegselt nende alade riigile tagasi andmisest ning loa muutmise menetluse läbimisest.

Puudutatud on ka riik ja ühiskond, sest heade eeldustega riigimaad, mida saaks kasutada taastuvenergia tootmiseks, seisavad kuni kaevandamisloa lõpuni ja ala korrastamiseni kasutuseta. Riik ja ühiskond on samas puudutatud ka selle kaudu, et taastuvenergia ehitiste rajamisel energeetilisele maavarale muudetakse võimatuks selle kasutuselevõtt taastuvenergia ehitiste kasutamise perioodil. Sellega antakse taastuvenergia kasutamisele eelis energeetiliste maavarade kasutamise ees. Turba puhul tähendab ehitamine ka varu mingis osas kasutuskõlbmatuks muutmist, mis tähendab, et seda ei saa ka hiljem, taastuvenergia ehitiste eemaldamisel, kasutusse võtta.

Kuigi huvi alade kasutamiseks on nii taastuvenergia arendajatel kui ka kaevandamisloa omajal, ei näe kehtiv õigus ette võimalust kaevandamisloa alusel lubada muid tegevusi peale kaevandamise.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 14 lõike 21 kohaselt võib Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutus lubada taastuvenergia ehitise ehitamist:
1) turbamaardla alal, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust;
2) savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks;
3) muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Kliimaministeerium, kui ta ei ole käesolevas lõikes sätestatud loa andja, tähtajaliselt kuni 35 aastaks.

MaaPSi § 14 lõike 3 kohaselt ei tohi mäeeraldisest välja jätta maavara, mille kaevandamine ei ole edaspidi majanduslikult või tehnoloogiliselt põhjendatud.

Rakendamiseks vajalikud sätted tulenevad ka riigivaraseadusest, mis reguleerib riigivara kasutamisele andmise tingimusi, ja maakatastriseadusest, milles reguleeritakse, millistel tingimustel on võimalik mäetööstusmaa (turbatootmismaa jms) sihtotstarbega kinnisasjale määrata muud sihtotstarvet.

Selleks, et riigi omandis olevale kinnisasjale, millel on kehtiv kaevandamisluba, kuid enam kaevandamist ei toimu, saaks rajada taastuvenergia ehitisi ja teha ehitamiseks eeluuringuid, on kehtiva õiguse kohaselt vaja muuta kaevandamisluba ja rendilepingut. Kinnisasja osa tuleb arvata välja mäeeraldisest ning rendile antava maa hulgast, kaevandatud ala korrastada ning muuta või lisada uus maa sihtotstarve. Kui see tehtud, saab riik maaomanikuna kuulutada välja enampakkumise hoonestusõiguse seadmiseks, taastuva energia ehitiste ehitamiseks ning majandamiseks.

Kehtiva õiguse kohase protsessi läbimine tähendaks ettevõtjatele suurt aja ja muu ressursi kulu. Samuti tähendaks protsessi läbimine menetlusi mitmes valitsusasutuses, sh Vabariigi Valitsuse tasandil. Seni ei ole ühegi ammendatud mäeeraldisega ala suhtes sellist protsessi ette võetud. Ettevõtjal on otstarbekam enne ala korrastamist oodata ammendatud mäeeraldisega alal kaevandamisloa lõppfaasi. On tõenäoline, et muutusteta õigusaktides taastuvenergia ehitisi ammendatud mäeeraldisega aladele ei ehitata.

Eelnõu eesmärgid on:
1) luua võimalus võtta taastuvenergia majanduslikult efektiivsemalt tootmiseks kasutusele alad, millele taastuvenergia ehitiste rajamine on seni olnud reeglite tõttu keeruline;
2) kiirendada sobivatele aladele juurdepääsu lihtsustamisega taastuvenergia kasutuselevõttu ja üleminekut kliimaneutraalsusele.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist: § 1 sätestab maapõueseaduse muudatused, § 2 maakatastriseaduse muudatuse ja § 3 riigivaraseaduse muudatuse.

§ 1. Maapõuseaduse muutmine

Paragrahvi 1 punkt 1–3 – maapõue ja maavara kaitse põhimõtteid reguleeriva § 14 lõikesse 21 lisatakse punkt 4, mis annab võimaluse kehtiva kaevandamisloaga maardla alale, kus maavara on ammendunud või kus asub KeTS § 91 mõistes energeetilisi maavarasid, Kliimaministeeriumi või Vabariigi Valitsuse volitatud asutuse nõusolekul lubada tähtajaliselt ehitada taastuvenergia ehitisi kuni 50 aastaks. Seejuures võib loa anda kui kaevandamisloa omaja on kirjalikult kinnitanud, et taotletavat ala kaevandamiseks ei kasutata ja on nõustunud ala maakasutusõiguse muutmisega, tegevusega on nõustunud Kliimaministeerium, juhul kui ta ei ole käesolevas lõikes sätestatud loa andjaks, ning kui tegevus ei ole vastuolus riigi energiapoliitikaga.

Punktis 1 sätestatud muudatus, mis puudutab § 14 lõike 21 punkti 3, on tehnilise iseloomuga ja tingitud sellest, et lisatakse ka punkt 4.

Analoogselt punktiga 3 on loa andmiseks vajalik Kliimaministeeriumi nõusolek. Nõusolek on vajalik, kuna tegemist on otsustusega, mis haakub riigi energiapoliitikaga, mille kohta ei saa lõplikku seisukohta anda Eesti Geoloogiateenistus kui volitatud loa andja. Sättes viidatakse ka, et loa saab anda ainult juhul kui tegevus ei ole vastuolus riigi energiapoliitikaga – see võimaldab tagada, et maavara osas tehtav otsus seda igal juhul arvestaks.

Eelnõus sätestatakse riigimaal asuvale mäeeraldisele, kus maavara on ammendunud või kus asub KeTS § 91 mõistes energeetilisi maavarasid, taastuvenergia ehitise rajamiseks tähtaeg, kuna maa on piiratud ressurss ning aja jooksul võib maa osutuda vajalikuks muudeks tegevusteks.

Eelnõus nimetatud 50 aastane periood sisaldab aega, mis kulub projekti kavandamisele ja uuringutele, planeerimis- ja loamenetlusele, ehitise projekteerimisele, ehitamisele, tuuliku eluea jooksul töötamisele, demonteerimisele ja kogu ala (so ehitisega koormatud ja koormamata) kliimaneutraalseks korrastamisele.

Selline tähtaeg on saadud kaalutlusel, et taastuvenergia ehitiste püsivuse eeldatav tähtaeg on 40 aastat. Maismaa tuuleparkidele seatakse hoonestusõigus 39 aastaks. Süsinikpõllundusega seotud maakasutust kavandatakse lubada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/3012 alusel kehtestatava metoodikaga kuni 60 aastaks, mis on hetkel väljatöötamisel. Seega on keskmiseks maakasutuse pikkuseks plaanitud 50aastane tähtaeg. Kuni 40 aastane aeg võib osutuda ebapiisavaks arendusprotsessis võetavate võimalike riskide ja viivituste (kauakestvad planeeringu- või loamenetlused, potentsiaalsed kohtuvaidlused, raskused ehitusprotsessis jmt) tõttu.

Eelnõukohase seaduse järgi (§ 14 lõige 21) ei kohaldata neid sätteid ammendamata kaevandamisloaga aladele, kuna need kvaasistabiilsed allmaakaevandamise alad ei paku vajalikku maatuge ehitiste rajamiseks. Kaevandamise käigus võib ette tulla nii maa vajumist kui varinguid ning ehitamine nendel aladel on keelatud, va geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel. Maavara ammendamise all peetakse käesolevas kontekstis silmas olukorda, kus mäeeraldiselt on kaevandatud loaga kaevandamiseks määratud kaevandamisväärse maavara kogus. See tähendab, et mäeeraldisel ei asu ammendamata maavara, mille kaevandamine oleks majanduslikult põhjendatud ja otstarbekas. Kui eelnevast tulenevalt ei ole maavarade täielik ammendamine põhjendatud, siis lisatakse taotlusele markšeiderimõõdistuse dokumentatsioon või geoloogilise uuringu aruanne koos maavara jääkvaru arvutuse ja maavarade registri kande muutmise avaldusega, kus tuleb välja tuua andmed, kus ja mida ning millisel põhjusel maavarade registris ümber hinnata soovitakse. Sealjuures turba jääkvaru arvutatakse turbavaru hinnanguliselt kaevandatud koguse alusel, mille määramisel tuginetakse kaevandamise, tootmise või laoseisu andmetele või aunade mõõdistamise tulemustele. Teiste maavarade korral lähtutakse registri kande tegemisel lisaks jääkvarude hinnangule ka geoloogilise uuringu aruandest või eksperthinnangust, millise otsuse teeb registripidaja.

Seejärel saab algatada enampakkumise menetluse, sealhulgas vajalikud eeltoimingud ja valmistada ette otsuste eelnõud.

Eelnõukohase seadusega antakse võimalus lubada rajada taastuvenergia ehitisi kehtiva kaevandamisloaga aladele, kus asub KeTSi § 91 mõistes energeetilise maavara varu, mis võib olla ka hea kvaliteediga ja kaevandatav, kuid mida ei ole enam majanduslikult mõistlik kaevandada. Seda sõltumata sellest, milline on maavara kasutusotstarve loal (st kas energeetilisel otstarbel vm). See tähendab, et alale jääb kehtima kaevandamisluba kuid kaevandamine taastuvenergia ehitistega kaetud alal ei ole võimalik nende kasutuse lõppemise ja eemaldamiseni, milleks annab seadus kuni 50 aastat. Maakasutusõigus on sellel alal ja ajal taastuvenergia tootjal. Põlevkivi kaevandamislubade kehtivust on võimalik pikendada, seega on võimalik, et kaevandamisluba kehtib ka pärast selle aja möödumist.

Sellise võimaluse loomine lähtub eeldusest, et KeTSi § 91 mõistes energeetilise maavara kaevandamine ei toeta riigi seatud kliima- ja energiaeesmärkide täitmist, mistõttu antakse eelis taastuvenergia ehitiste rajamisele.

Suurima panuse summaarsesse KHG heitkogusesse annab põlevkivil baseeruv energeetikasektor (sh transpordisektor), mis 2022 aastal moodustas 84% (arvestamata LULUCF sektori mõju). LULUCF sektoris märgalade kategoorias on suurema mõjuga turba kaevandamine. Kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks ja piiramiseks rakendatakse ning plaanitakse tulevikus ellu viia mitmesuguseid meetmeid. Kuna enamik KHG heitkogustest pärineb energeetikasektorist, on selles sektoris ka suurim potentsiaal heitkoguseid vähendada. Positiivne mõju KHG heitkoguste vähendamisele ja piiramisele on taastuvenergial (nt tuule- ja päikeseenergial) ning biokütuste laialdasemal kasutamisel. Taastuvenergia kasutamist toetatakse nii investeeringutoetuste, otsetoetuste kui ka tõhusama koostootmise abil4. Energeetilised maavaraks loetakse põlevkivi ja hästilagunenud turvast. Seetõttu on põhjendatud ka üleminek energeetiliste maavarade kaevandamiselt puhtamale taastuvenergia arendusele. Sellele lisaks on eelnõukohasse kliimakindla majanduse seaduses üheks eesmärgiks edaspidi mitte anda uusi maavara kaevandamise lube põlevkivi kaevandamiseks toodete tootmise eesmärgil, mida ei kasutata lõpp-produktina energiakandjana. Energiamajanduse kava5 (ENMAK 2035 eelnõu seisuga 13.11.2024) alusel on energiamajandus kooskõlas kliimaeesmärkidega, kus taastuvenergia osakaal kasvab ja põlevkivist elektri tootmise vajadus muutub väiksemaks. Energiamajandus 2040+ kohta võetud hinnangute alusel aitab taastuvenergia kasutamine vähendada CO2 heitkogust ja muudab 2040. a lõpuks energiatootmise kliimaneutraalseks. Põlevkivi kasutuse 2022. a 38%-ne vajadus energiamajanduses väheneb 2030. a-ks 7%-le ja 2035. a 5%-ni. Seega, kuna al 2035. a planeeritakse põlevkivist energiatootmise lõpetamist, siis luuakse nendes põlevkivikaevandamise kohtades ülemineku võimalus puhtamale energia tootmisele. Energiakandjaks MaaPS mõistes loetakse põlevkivist toodetud aine või nähtus, millest saab toota energiat. Nendel põlevkivi maardla aladel ja lisaks turbamaardlatel on mõeldud võimaldada ka teiste kütuste tootmist, kui seda on põlevkivist energia tootmine. Samas eelnõus märgitakse, et põlevkivitööstus põhjustab märkimisväärset keskkonnasaastet, sh kasvuhoonegaaside heiteid, õhu- ja veereostust. Eelnõu mõju analüüsis on välja toodud ka põhjalik hinnang põlevkivist elektri tootmise lõpetamise korral 2035. a ning põlevkivi kaevandamise lõpetamisel 2040. aastaks. Turba kaevandamise osas on tegevuse lõpetamine seotud loa kehtivuse lõpptähtaja või turbavaru ammendumisega.

MaaPSi § 14 lõike 2 punkti 3 kohaselt peetakse taastuvenergia ehitisena silmas elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadet ja selleks vajalikku taristut. Eeskätt võib kaevandamisalade kasutamine olla sobiv tuuleparkide ja päikeseparkide rajamiseks. Taristuna võib käsitada teid, kraave, elektriliine ja teisi elektripaigaldisi, salvestusseadmeid jne.

Taastuvenergia tootmisega seotud kliimaneutraalne maakasutus tuleb planeerida kaevandamisaladele taastuvenergia ehitiste ehitamise taotluse käigus sõltumata varasemalt seal kaevandatud maavaraliigist. Infot ammendatud alade potentsiaali kohta ei ole eraldiseisvalt kogutud. Keskkonnaametile keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määrus nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord” Lisa 4 (kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 48 sõnastuses) esitatavas maavara kaevandamisõiguse tasude deklaratsioonis ja maavara kaevandamise mahu aruandes kogutakse andmeid - kaevandatud maa ja selle korrastamise kohta (Tabel 1c). Kehtivaid kaevandamislube on 2024. detsembri seisuga 821.

Paragrahvi 1 punkt 4 – kaevandamisloa muutmisega seoses täiendatakse kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamise võimalusi olukorra võrra, kus kaevandamiseks kasutada antud maa-ala on vähendatud käesoleva seaduse § 90 lõike 51 kohaselt ja hoonestusõiguse omaja on saanud taastuvenergia ehitise ehitamiseks ehitusloa. See on vajalik, et kaevandamisloa andja saaks luba muuta ja hoonestatava ala võrra vähendada mäeeraldise pindala, kui taastuvenergia ehitise ehitamiseks on väljastatud ehitusluba.

Paragrahvi 1 punkt 5 – täiendatakse loamuutmise võimalusi lisaks keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse § 59 lõikes 2 sätestatule juhuks, kui hoonestusõiguse omaja on saanud taastuvenergia ehitise ehitamiseks ehitusloa, siis saaks ka kaevandamiseks kasutada antud ala vähendada käesoleva seaduse § 90 lõike 51 kohaselt.

Paragrahvi 1 punkt 6 – täiendatakse kaevandamisloa muutmise võimalusi otsustuskorras muutmiseks avatud menetluseta lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 5 sätestatule, et kaevandamisloa tingimusi saaks muuta seoses kaevandamiseks kasutada antud ala vähendamisega käesoleva seaduse § 90 lõike 51 kohaselt.

Paragrahvi 1 punkt 7 – uuritud ja kaevandatud maa korrastamise kohustust reguleerivasse § 80 lisatakse lõiked 21–27, mille kohaselt läheb taastuvenergia tootmiseks kaevandamisloaga kasutataval mäeeraldise ja selle teenindusmaa alal kaevandatud maa korrastamiskohustus üle hoonestusõiguse omajale, kui antakse ehitusluba taastuvenergia ehitise ehitamiseks. Vastav muudatus tehakse ka kaevandamisloa omajaga sõlmitud maakasutuse lepingus, millest arvatakse välja hoonestajale antav ala. Korrastamiskohustuse üleminek taastuvenergia arendajale on põhjendatud, kui on juba saadud taastuvenergia ehitise ehitusõigus. Olukorras, kus planeering näeb ette mitme ehitise ehitamist, loetakse korrastamiskohustuse ülemineku hetkeks esimese ehitusloa saamine, kuna see tähistab tegevuse algust. Korrastamiskohustus antakse eelnõukohase seaduse muudatuse alusel üle hoonestusõiguse omajale enampakkumise tulemusel sõlmitava lepinguga, milles määratakse asjakohased tingimused hoonestusõiguse ala korrastamiseks (vt täpsemad selgitused allpool). Samuti maa-alade osas, kus hooneid ei asu, kuid mis on terviklikkuse huvides üle antava ala hulgas, läheb korrastamiskohustus samuti taastuvenergia ehitiste hoonestusõiguse omajale.

Kaevandamisloa omaja maakasutusõigus lõpeb maa-ala osas, mille ulatuses vähendatakse kaevandamiseks kasutada antud ala taastuvenergia tootmise eesmärgil. Seejärel saab kaevandamisloa omaja soovi korral taotleda kaevandamisloa muutmist mitteavatud menetluseta.

Hoonestusõiguse enampakkumise tulemusel sõlmitava lepingu ülesütlemisel või lepingu lõpetamisel enne ehitusloa saamist säilib käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud korrastamiskohustus kaevandamisloa omajal. Riigimaa kasutusse andja teavitab kaevandamisloa omajat maakasutuslepingu muudatuse jõustumisest siis, kui ehitusluba on antud ja hoonestusõigus kinnistusraamatusse kantud. Kui ehitusluba on antud ja hoonestusõigus seatud, jääb korrastamiskohustus hoonestajale sõltumata hoonestusõiguse kehtivusest. Vastav tingimus lisatakse ka maakasutuslepingusse.
Lõigetes 22 - 24 täpsustatakse lõikes 21 nimetatud ala korrastamiskohustusega seotud asjaolusid ja tingimusi. Kaevandamiseks kasutada antud maa-alast eraldatava ala korrastamise eesmärk ning vajaduse korral muud korrastamise tingimused tuleb seada kehtiva planeeringuga, projekteerimistingimuste või muu asjakohase dokumendiga, millega nähakse ette ala kasutamine taastuvenergiaehitise ehitamiseks ja kasutamiseks. Maapõueseaduses sätestatud korrastamise nõuded ja kord sellisel juhul ei kohaldu, välja arvatud § 80 lõige 6, mille kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastamisel tagada, et maa sobiks ümbritsevasse maastikku ega kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele. Kaevandaja peab maa üleandmisel tagama, et kaevandatud ala oleks mõistlikus korras, ei kujutaks endast ohtu inimestele ega loomadele, ning arvestama kinnisasja ökonoomse kasutamise seisukohalt võimalustega jätkata sellel ehitise ehitamisega. Riigivara valitseja või tema volitatud asutus ja kaevandamisloa omaja lepivad vastavad tingimused kokku maakasutuslepingu muutmisel. Mõistlikus korras kaevandatud maa üleandmise all peetakse silmas olukorda, kus kaevandamisega tekkinud suuremad süvendid on suures ulatuses silutud ja tasandatud ning järsud nõlvad muudetud laguemaks, et need ei kujutaks maa edasisel majandamisel ohtu inimestele, keskkonnale ja varale.

Üldjuhul ei ole kaevandatud alade korrastamise eesmärgi reguleerimine planeeringuga kohustuslik. Samas planeerimisseaduse kohaselt ei ole planeeringuga lahendatavate ülesannete loetelu kinnine. Antud olukorras on võimalik ja asjakohane korrastamise tingimused ja maa-ala edasise kasutamise võimalused planeeringuga lahendada.

Lõikes 25 täpsustatakse, et § 80 lõikes 21 nimetatud ala korrastamise suuna määramisel ja korrastamisel lähtutakse eesmärgist saavutada kliimaneutraalsus ja looduslike funktsioonide ning elurikkuse taastumist soodustav korrastamislahendus, mh ala korrastamine märgalaks, sooks, niiduökosüsteemiks, metsaks, haruldaste või ohustatud liikide elupaigaks vm sõltuvalt keskkonnatingimustest ja tulemuslikeimast lähenemistest. Kehtivale kaevandamisloale kantud korrastamissuunast lähtutakse juhul, kui see on asjakohane ja täidab eelnimetatud eesmärke. Asjakohasuse all mõeldakse üldjuhul seda, et eesmärk on kooskõlas planeeringuga. Sättega kaasneb kohustus korrastada kinnisasi kliimaneutraalse ja elurikkust toetava maakasutuse võimendamise eesmärgil.

Lõikes 26 täpsustatakse tingimusi kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Enne hoonestusõiguse lepingu sõlmimist tuleb planeeringute ja projekteerimistingimuste taotlemise raames koostada kava, kus tuuakse välja taotletava ala terviklik kasutuselevõtu lahendus. Kavas selgitatakse kuidas kavandatakse ala muuta ökoloogiliste funktsioonide poolest toimivaks (nt loodusliku veerežiimi taastumine), elurikkuse taastumist toetavaks ja kliimaneutraalseks (CO2 sidumise või kasvuhoonegaaside heite vähendamise kaudu). See on vajalik tõendamaks, kuidas nähakse ette taotletav ala korrastada viisil, mis vastab lõikes 25 sätestatud eesmärkidele. Kavas näidatud kliimaneutraalsuse meetmed peavad toetama ja täpsustama planeeringu lahendust ning olema põhjendatud. Planeeringlahendus, mille osaks on ka kliimaneutraalsuse meetmed, peab olema kooskõlastatud vastavalt planeerimisseaduse § 4 lõikele 4 Kliimaministeeriumi või tema volitatud asutusega, lähtudes Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punktist 3, kuna planeeringualal asub jätkuvalt maavarade registris olev maardla. Planeeringu lahendus peab suunama kliimaneutraalset maakasutust nii ehitiste rajamisel, käitamisel kui ka likvideerimisel ja maa-ala lõplikul korrastamisel.

Kavas kirjeldatud meetmetega tuleb arvestada korrastamise eesmärgi ja hoonestusõiguse lepingu tingimuste määramisel.

Paragrahvi 1 punkt 8 – korrastamiskohustuse täitmise tähtaega reguleerivasse § 84 lisatakse lõige 3, mis sätestab, millal hoonestusõiguse saanud isik korrastamiskohustuse täidab - korrastamine tuleb ehitisega koormataval alal lõpule viia hoonestusõiguse kehtivuse ajal ja ehitisega koormamata alal kuni viie aastaga. Korrastamise suuna ja tingimuste määramist on kirjeldatud § 80 lõigete 21–27 selgitustes. Korrastamiskohustuse täitmise alguseks loetakse hoonestusõiguse seadmise aeg.

Paragrahvi 1 punkt 9 – riigile kuuluva kinnisasja kasutamist reguleerivat § 90 täiendatakse lõigetega 51–54.

Lõikega 51 luuakse võimalus anda kehtiva kaevandamisloaga riigile kuuluv kinnisasi või selle osa kasutamiseks tähtajaliselt huvitatud isikule taastuvenergia tootmise eesmärgil. Nimetatud eesmärgil võib kinnisasja kasutamiseks anda juhul, kui maavara on ammendunud ning selleks on andnud nõusoleku Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutus ja kaevandamisloa omaja. Riigile kuuluv kinnisasi antakse kasutamiseks avaliku enampakkumise teel riigivaraseaduses sätestatud korras ja alustel ning enampakkumise võitjaga sõlmitakse kokkulepe, millega sätestatakse tingimused planeerimise protsessis osalemiseks, korrastamiskohustuse täitmiseks ja hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks.

Üldreeglina antakse maapõueseaduse § 90 lõike 4 alusel riigile kuuluv kinnisasi kaevandamiseks kasutada rendile andmise teel. Selleks, et riigil oleks võimalik juba kaevandatud, kuid kaevandamisloaga jätkuvalt hõlmatud maad kasutada taastuvenergia ehitise ehitamiseks, tuleb muuta kaevandamisloa omajaga sõlmitud rendilepingut ning vähendada kaevandamiseks kasutada antud renditava ala suurust selle osa ulatuses, kus maavara on juba kaevandatud. Selleks sõlmitakse kaevandamisloa omajaga kokkulepe, et kui ehitusluba taastuvenergia ehitiste ehitamiseks on antud, siis vabaneb kaevandamisloa omaja korrastamiskohustusest alal, mille ulatuses tema maakasutusõigus väheneb. Nii vabaneb ka kaevandamisloa omaja riigile renditasu maksmisest kinnisasja selle osa eest, mida ta kaevandamiseks enam ei kasuta ning kus maavara on ammendunud. Kuna kaasneda võib vajadus muuta mäetööde protsesse, on mäeeraldise alale taastuvenergiaehitiste ehitamiseks igal juhul vaja kaevandamisloa omaja nõusolekut.

Taastuvenergia ehitiste ehitamiseks kehtiva kaevandamisloaga maardla alale tuleb tõendada, et taotletaval alal on mäeeraldise piires maavara ammendatud. Selleks peab olema tehtud markšeiderimõõdistus6 või geoloogiline uuring ja esitatud markšeideridokumentatsioon või geoloogilise uuringu aruanne, muid maapõueseadusega nõutud lisaandmeid maavarade registri vastutavale töötlejale ning mis kinnitavad, et taotletaval alal ei esine aktiivset tarbe- või reservvaru. Ala taastuvenergia ehitise ehitamiseks kasutusse andmisel peab olema tõendatud, et taastuvenergiapotentsiaaliga alal on maavara ammendunud. Aktsepteeritud metoodika mäeeraldisest ülevaate saamiseks on reguleeritud markšeidermõõdistuse täpsustatud nõuetes ja korras7.

Markšeideridokumentatsioon on koostatud maapõueseaduses nimetatud vastutava isiku poolt ja koosneb seletuskirjast, mõõdistuste tulemustest, arvutustest ja graafilisest osast. Markšeiderimõõdistuste tulemused ja arvutused kajastavad muuhulgas kaevandatud, kasutatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud maavara kogust ning jääkvaru, mäeeraldise piires ja väljaspool seda kaevandatud maavara, setendi või kivimi kogust, kaevandamisega rikutud ja korrastatud maa andmeid. Kuid juhul, kui maardla maavaravaru hindamiseks ei piisa ainult markšeideridokumentatsioonist ja see puudutab laiemalt maavaravarusid, nt aktiivseid reservvarusid, siis on vaja teha geoloogiline uuring, et teha asjakohaseid otsuseid.

Riigile kuuluva kinnisasja või selle osa, mis on kehtiva kaevandamisloaga määratud kaevandamiseks, võib riigivaraseaduses sätestatud korras anda teisele isikule kasutamiseks taastuvenergia ehitise ehitamise eesmärgil § 14 lõike 21 punktis 4 nimetatud loa saamisel. Selle loa annab Kliimaministeeriumi kehtiva volituse alusel Eesti Geoloogiateenistus. Ilma selle loata ei ole kehtiva kaevandamisloaga alal ja eriti väljamata maavaraga alal maapõueseadusest tulenevalt muu tegevus lubatud. Seega on otstarbekas selgitada selle loa saamise võimalikkus välja kohe menetluse alguses. Lõige 54 täpsustab MaaPSi § 15 sätestatut, mille lõige 1 ei nimeta konkreetset menetlust, mille raames tuleb Eesti Geoloogiateenistusel luba küsida. Lõike 54 kohaselt ongi selleks hoonestusõiguse menetlus kui kõige varasem etapp maakasutusõiguse muutmises.

Lõige 52 sätestab nõuded taotlusele, mis tuleb esitada riigimaa volitatud asutusele, kui huvitatud isik soovib kehtiva kaevandamisloaga riigimaale ehitada taastuvenergia ehitisi. Kui energiatootjal tekib huvi kaevandamisloaga riigimaale taastuvenergia ehitiste ehitamiseks, siis on infot kaevandamislubade olemasolu ja kehtivuse kohta võimalik saada keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS8. Samuti võib energiatootja pöörduda nimetatud küsimuses Kliimaministeeriumi või kaevandamislubade omajaid ühendava erialaliidu poole, näiteks Turbaliit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit. Infot mäeeraldise piires oleva ala kohta, kus maavara on ammendatud, valdab konkreetse kaevandamisloa omaja.

Lõige 53 sätestab taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu. Taotlusele tuleb lisada kinnisasja või selle osa asendiplaan, millele on märgitud taastuvenergia ehitiste ehitamiseks taotletava ala asukoht kaardil, koordinaadid ja soovitud ala pindala. Esitada tuleb ka kinnitus, et kohaliku omavalitsuse üksust on teavitatud taotluse esitamisest. Nõude eesmärk on tagada omavalitsuse teavitamine tema territooriumil toimuvast tegevusest selle võimalikult varajases staadiumis. Selles etapis ei saa ega peagi kohaliku omavalitsuse üksus olema valmis esitama siduvat seisukohta, küll aga on oluline, et omavalitsusüksus teaks nii pooleliolevate planeeringute kui ka tulevikus võimalikult algatavate planeeringute puhul arvestada, et selline taotlus on Maa- ja Ruumiametile esitatud. Planeeringute kehtestamine ning nende elluviimise küsimused ning planeerimistegevus laiemalt kuulub kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse, samuti projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmine. Konkreetsel kinnisasjal taastuvenergia tootmisest ning taastuvenergia ehitise ehitamisest huvitatud isik peab lõikes 51 nimetatud taotlust esitades arvestama võimaliku kohustusega koostada riigimaal ehitusõiguse aluseks olev planeering, mis loob võimaluse ehitusloa taotlemiseks ning mäeeraldisele soovitud taastuvenergia ehitiste ehitamiseks. Planeeringu koostamise käigus on vaja teha keskkonnamõjude strateegiline hindamine ning asjakohased uuringud (mõju-uuringud, ehitusuuringud, liitumisvõimalused).

Samas ei pea planeering ega projekteerimistingimused olema ilmtingimata olemas juba taotluse esitamise ega isegi maakasutusõiguse andmiseks korraldatava enampakkumise ajaks. Riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks andmise enampakkumine on võimalik korraldada selliselt, et enampakkumise võitjaga sõlmitakse esmalt võlaõiguslik kokkulepe, milles lepitakse kokku enampakkumise võitja õigused ja kohustused planeerimisel ja uuringute tegemisel, tähtaeg ehitusloa saamiseks, õigus saada hoonestusõigus, kui ehitusluba antakse ning maa korrastamiskohustuse üleminek. Ehitusloa väljastamise järel sõlmitakse asjaõiguslik hoonestusõigusleping ja kantakse kinnistusraamatusse hoonestusõigus, mis annab õiguse maa kasutamiseks taastuvenergia ehitise püstitamise eesmärgil, eeldusel, et olemas on planeering, projekteerimistingimused ja ehitusprojekt. Kui planeerimistegevuse tulemusena selgub, et ehitusluba taastuvenergia ehitise ehitamiseks ei anta (näiteks keskkonnamõjude strateegilise hindamise järeldused ei luba ehitustegevust vmt põhjus), siis võlaõiguslik kokkulepe lõpetatakse. Sel juhul hoonestusõigust ei seata ning korrastamiskohustus jääb kaevandamisloa omajale.

Planeeringu olemasolul tuleb lisada taotlusele viide kehtivale planeeringule ja muule asjakohasele dokumendile kavandatava ehitise kohta. Teatud juhtudel on võimalik taastuvenergia ehitisi rajada ainult projekteerimistingimuste alusel. Taotlusele tuleb lisada projekteerimistingimused, kui need on väljastatud. Taotlusele tuleb lisada markšeiderimõõdistus või muid asjakohaseid lisaandmeid (geoloogiline uuring, eksperdihinnang jm), millest nähtub maavara ammendumine, ning kaevandamisloa omaja allkirjastatud kinnitus, et maavara on ammendunud, taotletavat ala kaevandamiseks ei kasutata ja ta nõustub rendilepingu muutmisega. Lõigetes 52 ja 53 nimetatud andmed ja dokumendid on olulised lõikes 51 nimetatud kinnisasja kasutamiseks andmise otsustamisel ja enampakkumise tingimuste kujundamisel.

Enampakkumise tulemus peab viima selleni, et taastuvenergia ehitiste ehitamiseni jõutakse võimalikult kiiresti. Seda aitab tagada tingimus, mille kohaselt juhul, kui hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise järel ei alustata kokkulepitud ajal tuulikute ehitamist, on riigil õigus hoonestusõiguse seadmise leping üles öelda. Enampakkumise tulemusel lepingu sõlmimisel peab lahendama ka olukorra, mis juhtub siis, kui taastuvenergia ehitiste ehitamiseni tähtaja jooksul ei jõuta. Riigi vaatest on oluline, et korrastamiskohustuse täitmisel ei tekiks vaidlusi. Hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel jääb hoonestusõigust omanud isikule endiselt maa korrastamise kohustus.

Paragrahvi 1 punkt 10 – riigile kuuluva kinnisasja kasutamist käsitlevat § 90 täiendatakse lõikega 81, millega reguleeritakse taastuvenergia ehitise ehitamise eesmärgil kinnisasja kasutamise kulude tasumist. Taastuvenergia tootmise ettevalmistamise ja ehitamisega või ehitisega hõlmatud ala kliimaneutraalseks korrastamisega võivad kaasneda kulud, näiteks kinnisasja jagamine, kaevandamise ümberkorraldamine (nt kaevandamisprojekti ja korrastamiseprojekti muutmisega seotud jms asjakohased kulud), veeärastussüsteemi või veerežiimi muutmine, juurdepääsutee muutmine jmt. Taastuvenergia ehitise ehitamiseks õiguse saanud hoonestusõiguse omaja kohustub lisaks kinnisasja kasutamisega seotud kuludele (hoonestusõigustasu, maamaks) tasuma ka kaevandamisloa omajale otsese varalise kahju selle tekkimisel. Kui ehitusluba ei ole antud, kannab kulud taastuvenergia ehitise ehitamiseks taotluse esitanud isik. Varaline kahju võib tekkida näiteks juhul, kui ehitamise käigus põhjustatakse tulekahju või rikutakse kellegi vara.

Paragrahvi 1 punktidega 11 ja 12 - täpsustatakse vastutust kahju eest, mis tekib alal, mille korrastamiskohustus on kaevandamisloa omajalt üle läinud taastuvenergia ehitise hoonestusõiguse omajale. Kehtiva seaduse kohaselt vastutab kaevandamisloa omaja kaevandamisega tekitatud kahju eest sõltumata oma süüst ning nimetatud nõue aegub hiljemalt 10 aasta möödumisel kaevandamisloa kehtivuse lõppemisest (MaaPS § 93 lõiked 1 ja 4). Põhjendatud on, et taastuvenergia ehitistega seotud kahju hüvitamise kohustus on isikul, kelle tegevuse käigus kahju tekkis, mitte automaatselt kaevandamisloa omajal. Sellest tulenevalt lisatakse nendesse sätetesse hoonestusõiguse omaja kohustus hüvitada taastuvenergia ehitiste ehitamisel, käitamisel ja likvideerimisel tekitatud kahju.

§ 2. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduses § 182 lõiget 4 täiendatakse ja lisatakse võimalus katastriüksusele, millele on antud kaevandamisluba, määrata põhjendatud juhul mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarbega samal ajal muid sihtotstarbeid. Selleks on vajalik maapõueseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud asutuse luba. Muu sihtotstarbe määramine on põhjendatud näiteks juhul, kui kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldise ala on vaja kasutada taastuvenergia tootmiseks, taastuvenergia ehitise ehitamiseks, riigikaitseliseks tegevuseks või muuks riigile strateegiliselt oluliseks tegevuseks. Samuti toetab see kaevandatud maa kiiremat osalist korrastamist ning selle riigile muuks kasutamiseks tagastamist, näiteks maatulundusmaana.

Kehtiva õiguse kohaselt tuleb katastriüksusele, millele on antud kaevandamisluba, määrata kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve. See säte ei võimalda kehtiva kaevandamisloaga maadele muud sihtotstarvet määrata. Muudatusega antakse kohalikule omavalitsusele võimalus põhjendatud juhul määrata kehtiva maavara kaevandamise loa korral katastriüksusele rohkem kui üks sihtotstarve. Sihtotstarbe muutmiseks on vajalik maapõueseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud Kliimaministeeriumi või Vabariigi Valitsuse volitatud asutuse luba.

§ 3. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduse § 19 lõike 2 punkti 2 kohaselt on riigivara pikemaks ajaks kui kümme aastat kasutamiseks andmise otsustamisel vaja Vabariigi Valitsuse nõusolekut. Riigivaraseaduse § 19 lõiget 5 muudetakse ja lisatakse erandina võimalus otsustada riigivara kasutuseks andmine tähtajaga üle kümne aasta Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kinnisasi antakse kasutusse enampakkumise teel taastuvenergia tootmiseks.

Vabariigi Valitsuse nõusolekust loobumine võimaldab vähendada taastuvenergia tootmiseks maakasutusõiguse andmise menetlusteks kuluvat aega ning töö- ja halduskoormust.

Riigivaraseaduse § 19 lõiget 5 muudetakse ülaltoodu alusel ka normitehniliselt: lõike 5 senisest tekstist moodustatakse punktid 1 ja 2 ning lisatakse punkt 3.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata võrreldes kehtiva maapõueseadusega uusi termineid, va kaevandatud ala kliimaneutraalne korrastamine, mida on seletuskirjas kirjeldatud.

Maapõueseaduse § 14 lõike 2 punktis 3 on defineeritud maapõueseaduses kasutuse olev mõiste „taastuvenergia ehitis“, mille all mõeldakse elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja selleks vajaliku taristu ehitamist. Taastuvate energiaallikate loetelu on sätestatud elektrituruseaduse §-s 57. Eelnõus kasutatakse ka mõistet „maa kasutamine taastuvenergia tootmiseks“, kuna lisaks taastuvenergia ehitiste ehitamisele võib olla vaja rajada ka muid taastuvenergia tootmiseks vajalikke rajatisi, näiteks teid, elektripaigaldisi, siderajatisi, salvestusseadmeid jne.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõuga loodava regulatsiooni puhul on hinnatud riigiabi küsimust, kuna eelnõukohase regulatsiooni elluviimisel liigub korrastamiskohustus kaevandamisloa omajalt üle taastuvenergia arendajale. Riigiabi olukorda ei tuvastatud, kuna otseselt riigi ressursside kasutamisega seotud eelise andmist ei tuvastatud (riigiabi analüüs seletuskirjale lisatud). Riigi tulu ega vahendid muudatusega seoses ei vähene.

Kõikidel kaevandamisloa taotlejatel ja omanikel on võrdsed võimalused kaevandamisala edasise kasutuse ja korrastamissuuna valikul. Sealhulgas neil loaomanikel, kes ei soovi kaevandatud alale taastuvenergia ehitiste ehitamist ja sellega ala korrastamist.

Taastuvenergia tootmiseks antakse kaevandamisala üle ja sellega muutub seaduse alusel senine korrastamissuund. Korrastamissuuna muutmine on võimalik ka juhtudel, mis kavandatava regulatsiooni alla ei käi, nt kui muudetakse planeeringut ja kaevandamistegevuse järgselt kavandatakse alale uus otstarve ning loobutakse loas toodud korrastamissuuna nõudmisest.

6. Seaduse mõjud
Seadusemuudatused loovad uue võimaluse leida sobivaid alasid taastuvenergia ehitiste ehitamiseks. Samuti võimaldavad kavandatud muudatused võtta riigimaal kaevandatud alasid kasutusele kliimaneutraalselt ja majanduslikult efektiivsemalt ning kiiremini uuel otstarbel.
Seoses muudatustega energiapoliitikas ei ole vajadust tagada varasemas mahus nende maavarade kaitset ega varustuskindlust, mille energeetiline kasutusvajadus ajas kahaneb (turvas, põlevkivi) ja on sellega kooskõlas. Selleks antakse laiendatud võimalus nende maavarade kehtiva loaga aladele taastuvenergia ehitiste rajamiseks.
Probleemi lahendamiseks on teoreetiline võimalus toetada ettevõtjaid kaevandamisloa muutmise menetluses, vähendades sellega ettevõtjate koormust kehtiva õiguse kohaselt vältimatul kaevandamisloa muutmisel ja seejärel ala uuesti kasutusse andmisel. Samas jääb lahendamata asjaolu, et kaevandamisloa omajal puudub motivatsioon kaevandamisloa muutmise algatamiseks, sest kuigi loa muutmine tähendaks kaevandamisõiguse tasu vähenemist, tähendab see ka ala kiirema korrastamise kohustust. Seega ei ole mitteregulatiivsete lahenduste kasutamine mõistlik lahendus olukorras, kus menetluse keerukus tuleneb normidest, mille vastuvõtmise ajal ei olnud taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine esmatähtis.

Kui õigusakte mitte muuta, on kehtiva õiguse kohaselt kaevandamisloa muutmise alternatiiv riigi nõusolekul kaevandamisloaga turbaala allrendile andmine MaaPSis viidatud uuringutega, millega selgitatakse välja, kas kaevandamisloaga turbaala sobib taastuvenergia ehitiste rajamiseks. Seejuures aga ei ole selge, mis on konkreetse uuringu sisu, kestus ja tulem. Kehtiva õiguse kohaselt on õigussuhe üksnes kaevandamisloa omaja ja riigi vahel ning taastuvenergia arendajast kaevandamisloaga isiku allrentnik ei ole maakasutusõigusega isik, kellel oleks õigus teha taastuvenergia ehitise ehitamiseks vajalikke toiminguid. Näiteks on KOVil võimalik algatada keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH), kui konkreetne arendaja taotleb ehitusluba (KeHJS § 7). Kehtiva kaevandamisloaga katastriüksusele määratakse maakatastriseaduse § 182 lõike 4 järgi kaevandamisloakohane mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve. Säte ei võimalda korrastatuks tunnistatud, kuid jätkuvalt kehtiva kaevandamisloaga maadele muud sihtotstarvet määrata ega anna selleks ka kaalutlusõigust.

Olukorra lahendamiseks on otstarbekas teha muudatused õigusaktides ja lihtsustada menetlust, eeskätt kaevandamisloa muutmise nõudmisest taastuvenergia ehitiste lubamisel ammendatud mäeeraldisega aladele. Samuti andes kaevandajale võimaluse kaevandatud ala üleandmiseks ilma korrastamiskohustust täies mahus täitmata. Sellise olukorra eelnõukohaseks lubamiseks on analüüsitud riigiabi andmise küsimust ehk kas kaevandamisloa omaja poolt ohutuks muudetud, kuid korrastatuks tunnistamata kaevandamisala üleandmine taastuvenergia arendajale on tegu riigiabiga. Analüüsitulemuses on leitud (lisa 1), et kui pole otseselt tegu avalike ressursside kasutamisega, ei teki ettevõtjatele ka eelise andmist.

Maardlatele ja maavarade perspektiivi ning levialadele tuuleparkide rajamise võimalusi on uuritud kahes Eesti Geoloogiateenistuse analüüsis9, milles otsiti võimalusi, kuidas rajada tuuleparke Kirde- ja Kesk-Eesti ja Lääne-Eesti maardlatele10, mida järgmise 20 ja enama aasta jooksul kasutusele ei võeta, ehk võimaldada nn vahekasutust.

Seadus mõjutab järgmisi sihtrühmi:
• Ettevõtjad:
◦ kaevandamislubade omajad;
◦ taastuvenergia ehitiste arendajad.
• Riigiasutused:
◦ Maa- ja Ruumiamet;
◦ Kliimaministeerium;
◦ Keskkonnaamet;
◦ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
◦ Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus;
◦ Eesti Geoloogiateenistus.
• Kohaliku omavalitsuse üksused (14 maakonnas).

Seaduse rakendamisega kaasneva mõju ulatus ja avaldumise sagedus sõltuvad olulisel määral sellest, kui paljudel juhtudel jõutakse riigiga taastuvenergia arenduste ehitamiseks sobiva kokkuleppeni. Kui seadusega loodavat võimalust kasutatakse sageli, võib mõju uute taastuvenergia ehitiste ehitamise kaudu olla taastuvenergia eesmärkide saavutamisele oluline. Eeldatavasti on muudatustel kõikidele sihtrühmadele positiivne mõju.

Ebasoovitavaid riske sisaldavad järgmised olukorrad:
• ettenägematute takistuste tõttu planeeringu- või loamenetluses võib taastuvenergia ehitise jääda ehitamata. Hoolimata taastuvenergia ehitamiseks tehtud kiirendusest ja kaevandamisloaga mäeeraldise kasutuselevõtmisest taastuvenergia ehitise ehitamise eesmärgil võib esineda ka muid takistusi, mille tõttu ei saavutata eesmärki (kokkulepete puudumine, viivitused jms);
• taastuvenergia ehitistest ja nende tööst võib tekkida võimalikke negatiivseid mõjusid, nagu müra, varjumine, maastiku muutumine;
• kui taastuvenergia ehitiseni ei jõuta, toob see kaasa ka korrastamiskohustuse mittetäitmise ohu nii maa üleminekul kui ka tegevuse lõpetamisel;
• taastuvenergia ehitise ehitamine tegutseva turbatootmisala vahetusse lähedusse või selle ammendatud osale suurendab tuleohtu, mille ennetamiseks tuleb võtta meetmeid, et oht ei realiseeruks;
• taastuvenergia ehitiste ehitamine energeetilise maavara varule võib tekitada olukorra, kus energiapoliitika muutumisel võib olla varu hiljem otstarbekas/vajalik kasutusele võtta, kuid sellel asuvate ehituste tõttu võimatu või oluliselt raskendatud. Seda riski analüüsitakse peatükis 6.2.

Paralleelselt eelnõukohasele seaduse muudatusele on käimas ka planeerimismenetlust reguleeriva planeerimisseaduse muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) 541 SE11 menetlus Riigikogus, millega kavandatakse seadusesse sisse viia mõningad muudatused tuuleparkide planeerimisse, sh kaotatakse ära kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu liik. Peale muudatuse jõustumist on võimalik kavandada tuuleparke detailplaneeringuga, mille koostamine on vähem ajamahukas ja ressurssi nõudev, kui kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu puhul. Tuuleparkide töötamisega seoses on kehtestatud talumistasu, millega kompenseeritakse tuulepargi läheduses elavatele inimestele ja kogukondadele selle töös tekkivaid häiringuid.

6.1. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Kaevandamisalade kasutuselevõtt võrreldes uute alade kasutuselevõtuga ja varasema maakasutuse praktikaga võimaldab rajada taastuvenergiajaamu väiksema keskkonnahäiringuga, kuna kaevandamisala kasutamine maavara kaevandamiseks on juba põhjustanud keskkonnahäiringu. Korrastamisvalikutes tuleb lähtuda iga konkreetse ala tüübist ja mõjust maakasutuse KHG heitele, et mitte põhjustada administratiivseid takistusi taastuvenergia tootmise arendamiseks (nt põlevkivi kaevandamisloaga alad). Ühtlasi, kuna taastuvenergia ehitise ehitamisel lahendatakse kaevandatud maa kasutus terviklikult kliimaneutraalsel ja elurikkuse taastumist ning ökosüsteemide funktsioonide taastumist soodustaval moel, siis sellel on positiivne mõju ka CO2 vähendamisse või sidumisse panustaval ja elurikkust toetaval uudsel maastiku kujundamisel, mis kokkuvõttes parandab elu- ja looduskeskkonda võrreldes kaevandusaladega. Tegevuse mõjusid näiteks elurikkusele ja turbaaladel kuivendamise läbi jääkturbas seotud süsiniku hävimine, sh Natura alale avalduvat mõju, tuleb nõuetekohaselt hinnata, sest tuuleelektrijaama mõju võib olla teistlaadne kui kaevandamistegevusel, samas on kaevandamine paratamatult tegevus, mis elurikkust alal mõjutab. Samuti säilib väljakantavate toitainete ja lahustunud orgaanilise süsiniku negatiivne mõju veekeskkonnale, kui nt ammendatud turbaalal märgala taastada ei saa, kahtluse alla (pikaajalises skaalas) kliimaneutraalsuse. Samas, kui ala enam maavara kaevandamiseks kasutada ei saa, on võimalik kasutada ala taastuvenergia tootmiseks, mis on positiivse kliimamõjuga tegevus. Võimalus rajada taastuvenergiajaam kaevandamissalale vähendab ka vajadust rajada taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks taastuvenergiajaamu tiheasustatud või rikka elusloodusega piirkondadesse. Kaevandamissalal toodetav taastuvenergia aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja saavutada kliimaneutraalsust.

6.2. Mõju majandusele

Muudatustest on mõjutatud nii kaevandamislubasid omavad ettevõtjad kui ka taastuvenergiat arendavad ettevõtjad. Eesti Taastuvenergia Koja andmetel on liidus üheksa liiget, sh MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon ja Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon oma liikmetega. Kokku 32 isikut, kes kõik on huvitatud taastuvenergeetika arendamisest. Kaevandamisloa omajaid, keda muudatus võiks puudutada, on 38 (ettevõtete arv, kes omavad turba ja põlevkivi kaevandamise lube). Kaevandamisloa omaja, kes soovib loovutada oma kaevandamisala taastuvenergia arenduse tarbeks peab sellest teavitama Maa- ja Ruumiametit. Selle teabe alusel saab MaRu algatada riigimaa enampakkumise eeltoimingud ja viia läbi enampakkumise riigile tagastatud maa kasutusele andmiseks.

Kehtivate kaevandamislubadega on põlevkivivarusid kokku kuni 240 839 000 tonni (seisuga oktoober 2024), millest:
Enefit Power AS – 169 215 000 tonni (kaevandused ja pealmaamäeeraldised),
VKG Kaevandused OÜ – 61 821 000 tonni (kaevandused),
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ – 7 815 000 tonni (pealmaamäeeraldised),
Heidelberg Materials Kunda AS – 1 987 000 tonni (pealmaamäeeraldis).

Eeldusel, et ühes aastas kaevandatakse põlevkivi 10 miljonit tonni, siis sellest kogusest jätkub kõikide kaevandamisloa omajate peale põlevkivivarusid ca 24 aastaks. Kaevandamisloa omajate lõikes on varustuskindlus põlevkiviga erinev ja mis sõltub aastasest kaevandamise kogusest. Lähima viie aasta sees on põlevkivi varu tagatud. Pikemas perspektiivis on vajadus prognoosi üle vaatamiseks. Eesti elektritootmise juhitavad võimsused on tagatud Enefit Kaevandused AS-le antud kaevandamislubade põlevkivivarudega, millistes lubades on kaevandatavat põlevkivi varu u 170 mln tonni jagu.

Kehtivate kaevandamislubadega on turba aktiivset tarbevaru kokku kuni 212 518 000 tonni (seisuga 31.12.2024), millest:
hästilagunenud turvas – 163 488 000 tonni;
vähelagunenud turvas – 49 022 000 tonni.

Aktiivset turba tarbevaru jätkub pikaks ajaks. Turba kaevandamine toimub 62 maardlas. Valdav enamus turbast leiab kasutust aianduses, seda sõltumata selle lagunemisastmest. Hästilagunenud turvast põletatakse väheses mahus väikekatlamajades, kuid millel ei ole suuremat potentsiaali energia varustuskindluses.

Taastuvenergia tootmisest huvitatud isikule on muudatuste mõju positiivne, kuna kaevandamisloaga alale, millelt maavara osaliselt juba kaevandatud, tekib taastuvenergia ehitiste tähtajalise ehitamise võimalus. Seni on taastuvenergia arendajatel taastuvenergiajaamade rajamiseks puudunud juurdepääs kaevandamisloaga koormatud riigimaadele. Taastuvenergia arendaja saab seaduse alusel võimaluse luua taastuvenergiajaam piirkonda, kus keskkonnahäiring on juba toimunud, olemas on juurdepääsuteed ja teatud juhtudel ka võrguühendused. Taastuvenergia arendusi ei ole võimalik planeerida aladele, kus esinevad kõrguspiirangud ja mida on hinnanguliselt ~10% kogu Eesti aladest, peamiselt Ida-Eestis. Vabariigi Valitsus otsustega 7. novembril 2019. a ja 29. aprillil 2021.a võeti vastu otsus investeerida täiendavalt radari- ning luuresüsteemidesse, millel on oluline kaudne mõju taastuvenergia kasutuselevõtule. Otsuste järgselt vabaneb kõrguspiirangutest aastal 2025 ligikaudu 65 protsenti Eesti aladest (27 000 ruutkilomeetrit). Antud meetme tulemusel on aktiviseerunud tuuleenergeetika sektor Eestis ja tuuleenergia planeeringud on algatatud 25s KOVis12.

Kaevandamisloa omajale on mõju samuti positiivne. Riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasud suurenesid hiljuti, kuna 2024. jaanuaris hakkasid kehtima uued maa maksustamise hinnad, mille alusel tasu arvestatakse. Seadusega võimaldatakse osadel kaevandamiseks antud riigimaadel alustada taastuvenergia tootmist. Sellega vähenevad kaevandamiseks kasutatavad maa-alad ja seega ka kaevandamisloa omajate tasutavad renditasud. Samuti vabaneb kaevandamisloa omaja täismahus korrastamiskohustuse täitmisest kaevandatud alal, mis võetakse kasutusele taastuvenergia tootmiseks. Kaevandatud ala saab riigile tagastada ka osaliselt, kui kaevandamisloaga ala on täismahus ammendamata.

Energeetiliste maavaradega aladest on suurem potentsiaal taastuvenergiaehitiste ehitamiseks turbaaladele ja väiksem põlevkivi kaevandamisaladel, mis suuresti paiknevad Ida-Eesti kõrguspiirangute aladel.

Tallinna Tehnikaülikooli 2024. aasta uuringust „Kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike olulisimate turbasektori lisameetmete makro- ja sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine Kliimaministeeriumile“ on lisatud maarendi tasude ülevaade turba kaevandamisega kaasneva maakasutuse kohta, millised load on peaaegu täielikult välja antud riigimaadele ning vastavat teavet haldab Maa- ja Ruumiamet. Maa on antud kasutusse rendilepingu alusel ning renditasu (ehk maakasutuse õiguse tasu) laekub riigile. Maamaks laekub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse. Maa- ja Ruumiamet ei pea kaevandamiseks kasutada antud maade maamaksu kohta eraldi arvestust. Maksumäär ja seeläbi maamaks võib aastate lõikes erineda. Maamaksu seadus sätestab vahemiku, antud juhul 0,1–1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas, mille piires on kohalikul omavalitsusel kaalutlusruum. 2024. aasta algusest kehtib riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu ajutine abinõu (kuni 2031. aasta lõpuni), mis võimaldab riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu määra tõsta. Maa-ameti 24.09.2024 registritel põhinev ülevaade riigimaadel asuvate turbatootmisalade rendilepingutest. Päringu tegemise hetkel kehtis 170 rendilepingut.

Maakasutuse tasud sõltuvad kaevandamisloaga ala asukohast ja selle pindalast. Tasud erinevad piirkonniti ja on kõrgemad Eesti suuremate linnade vahetus lähiümbruses.


Turba kaevandamise eesmärgil Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud rendilepingute ülevaade13. Allikas: Tallinna Tehnikaülikool 2024.

Taastuvenergia ehitiste ehitamise lubamine kehtiva kaevandamisloaga alale, kus on väljamata energeetilise maavara varu ei too endaga kaasa riski, et sellega langeks potentsiaalselt kasutusest välja oluline osa energeetilise maavara, eriti põlevkivi kaevandamisloaga varust. Kuna võimalus kehtib ainult karjääriviisilise kaevandamisega seoses, siis on näiteks põlevkivi puhul potentsiaalseid lube kuus, millest viis asub Ida-Virumaal, mis ei ole tuulikute kõrguspiirangute tõttu eelistatud ehituskoht. Pealmaa kaevandamiseks kasutada antud maid (load: KMIN-045, KMIN-105, KMIN-074, KMIN-073 ja KMIN-046) on Ida-Virumaal 16 991,71 ha ulatuses ja Lääne-Virumaal -152,22 ha. Kaevandamisload kehtivad hetkel kuni 2038. a või nende kaevandamisalade ammendumiseni. Allmaalaevandustel ei moodustata mäeeraldist maapinnale, teenindusmaa ei moodusta eeldatavalt sellist ala, mis võimaldaks tuuleparkide rajamist. Samuti ei mõjutaks see otseselt maavaravaru kasutusvõimalust. Juba kaevandatud allmaakaevanduste kohale tuuleparkide rajamist lubada ei saa.

Kuna tuuleenergia ehtiste ehitamist saab lubada ainult juhul kui kaevandamisloa omaja on selle tegevusega nõus, ei anta sellist nõusolekut, kui maavara kaevandamine on majanduslikult mõistlik. Põlevkivi kasutamine seda praegu üldjuhul on. Seega ei ole eeldada, et seaduse vastuvõtmisel hakataks taotlema hulgaliselt põlevkivilubadega antud maa-alade maakasutusõiguse ümbervormistamist.

Turba puhul saab tuuleenergia ehitiste ehitamist lubada, kui kaevandamisloa omaja on tegevusega nõustunud ning maavara kaevandamine ei ole nendel aladel majanduslikult põhjendatud. Selline olukord võib esineda näiteks turba kaevandamisaladel, kus asub hästilagunenud turvas ja mille energia tootmise potentsiaal on ajas väärtus kaotamas. Seda eriti juhul, kui lõpetatakse riiklike toetuste maksmine biomasskütustest (sh turvas) toodetud elektrienergiale ning energia tootmine ei ole toetusteta majanduslikult kasumlik. Samaaegselt sobib hästilagunenud turvas sarnaselt vähelagunenud turbale kasutamiseks aianduses, kuid seda väiksemas mahus. Seetõttu ei saa eeldada, et turba kaevandamisloaga aladel jääb maavara ammendamata ja kõikidel nendel aladel taotletakse maakasutuse muutust. Seega tehakse seda vaid juhul, kui taastuvenergia ehitiste ehitamine on majanduslikult otstarbekam.

6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele

Muudatustega kaasneb mõningane töökoormuse kasv riigivara valitsejatele ja volitatud asutustele, eelkõige Maa- ja Ruumiametile, kuna taastuvenergia ehitiste rajamiseks kaevandamisloaga riigimaal tuleb toimetada menetlused kasutuseesmärgi muutmiseks ja ala teisel eesmärgil kasutusse andmiseks.

Kohaliku omavalitsuse üksuste töökoormuse mõningane kasv kaasneb planeeringute, projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetlustega. Eelnõukohaseid menetluste konkreetset arvu ei ole ette teada ja mis sõltub koostatavast regulatsiooni paindlikkusest. Nendel juhtudel, kui alale taastuvenergiajaama rajamist lubavat planeeringut ei ole kehtestatud, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel algatada ala taastuvenergia jaoks kasutuselevõtuks planeerimismenetlus.

Samuti suureneb töökoormus mõningal määral Maa- ja Ruumiametis ja kohalikes omavalitsustes asjakohaste nõusolekute, lubade ja arvamuste andmisest. Seadusemuudatuse eesmärgiks on võimaldada tegevust ilma kaevandamisluba muutmata, aga kui korrastamiskohustus on üle läinud, on loa omajatel võimalik soovikorral lube muuta ning, siis tekib KeA-le mõnedel juhtudel ka vähene mõju nende muudatuste menetlemisel.

Eesti Geoloogiateenistuse töökoormus on peamiselt seotud maavarade registri pidamise ja registrisse kantavate andmete õigsuse tagamisega. See ülesanne on kuni 2024. aasta lõpuni Maa- ja Ruumiametil ning läheb 2025. aastast üle Eesti Geoloogiateenistusele.

Eesti Geoloogiateenistusele kaasneb täiendav töökoormus ka taastuvenergia ehitiste kehtiva maavara kaevandamisloaga aladele rajamise taotluste menetlemisega. Eeldada võib taotluste arvu suurenemist. Vastavalt seni taastuvenergia tootmisest huvitatud isikute poolt näidatud huvile võib eeldada, et asutuse töökoormuse suurenemine on pigem väiksema poolsem.

Muudatuste tulemusel väheneb vajadus küsida Vabariigi Valitsuselt nõusolekut ja valmistada selleks ette dokumente. Ühtlasi väheneb ka valitsuse koormamine küsimustega, mis ei ole riigivalitsemise seisukohalt olulised ja mille lahendamine võiks kuuluda ministeeriumite (Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) valitsemisalasse. Taastuvenergia ehitise ehitamist ja kasutuselevõtu kiirendamist toetab võimalus liikuda aladele, mille taastuvenergia jaoks kasutuselevõtuks tuleks muidu läbida kaevandamisala korrastamine, kaevandamisloa lõpetamine ja seejärel taastuvenergia ehitiste rajamise menetluse alustamine.

Kiirenduse taastuvenergia eesmärkide saavutamisele võib anda see, et uuringute vajadus on väiksem, sest tegemist on aladega, kus on keskkonnahäiring toimunud ja tegevuse mõju elurikkusele ei ole võrreldav uue ala kasutuselevõtmise mõjuga.

Seadusel puudub otsene sotsiaalne mõju, sh demograafiline mõju, mõju haridusele, kultuurile ja spordile, mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, riigikaitsele ja välissuhetele ning siseturvalisusele. Kui uute taastuvenergia ehitistega kaasneb ka teatav sotsiaalne ja regionaalne häiring tuuleparkide naabruses elavatele inimestele ning kogukondadele, siis see saab kompenseeritud 2023. aasta 1. juulil jõustunud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu läbi, mida makstakse uute enam kui 30 m kõrgete tuulikute naabruses elavatele inimestele ja kogukondadele. Maismaa tuuleparkidelt kogutud tasud jaotatakse hüvitisteks kohaliku omavalitsuse üksustele ning tuulikute lähistel asuvatele majapidamistele. Hüvitist saavad kuni 250 meetristest tuulikutest kuni kahe kilomeetri kaugusel asuvad majapidamised ning üle 250 meetri kõrguste tuulikute puhul kuni kolme kilomeetri kaugusel asuvad majapidamised. Kui tuulik alustab tööd, sõltub tasu suurus eelmise kvartali elektri börsihinnast ja tuulikuga toodetud elektrienergia mahust.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei too lähiaastatel kaasa lisakulusid, vaid suurendab kaudselt mõningal määral riigimaa kasutamiseks andmisest laekuvat tulu, kui riigivara läheb uuel eesmärgil kasutusele. Täiendav tulu tekib eelkõige lisanduvatest tuuleparkidest ja tuulikutest, kui need töötavad ja millelt makstakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. Kasu saavad nii riik kui KOV.

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja täiendav tegevus.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, kuna enne jõustumist ei ole rakendamiseks täiendavaid tegevused vajalikud.

9. Rakendusaktid

Seaduse jõustamisel ei ole vaja muuta ega kehtestada rakendusakte.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Turbaliidule, Eesti Taastuvenergia Kojale ja Tuuleenergia Assotsiatsioonile. Eelnõu on 28.10.2024 tutvustatud huvigruppidele ja ministeeriumi esindajatele, kus kõik soovijad said eelnõu valmimisele kaasa rääkida. Eelnõu tutvustusel tekkis vajadus eelnõuga seotud riigiabi hindamiseks, millise analüüsi Kliimaministeerium ka tegi (vt punkt 5). Tabel esitatud märkuste kohta on lisatud seletuskirjale.




Algatab Vabariigi Valitsus… …. …….2025.“

„(allkirjastatud digitaalselt)“
allkirjastaja nimi
allkirjastaja ametinimetus