Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/1121 |
Registreeritud | 10.03.2025 |
Sünkroonitud | 11.03.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Ahti Kuningas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kliimaministeerium
kuupäev digiallkirjas nr 1.4-3/198
Regionaalministri määruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks
määruse „Riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. a määruse nr 65 „Toetuse andmise
tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja
elukeskkond“ muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
Regionaal- ja põllumajandusminister
Lisad:
1. Määruse eelnõu, Maaruse_eelnou_EN_PEEK_muudatus2.pdf
2. Määruse eelnõu seletuskiri, Maaruse_eelnou_seletuskiri_SK_PEEK_muudatus2.pdf
Sama:
Riigi Tugiteenuste Keskus
Sotsiaalministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Arvamuse avaldamiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit, MAROd, MTÜ Maakondlikud
Arenduskeskused, Euroopa Komisjon, perioodi 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon
Tea Caeiro Batista
5885 1479 [email protected]
MÄÄRUS
xx.03.2025 nr …..
Riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. a määruse nr 65
„Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes
„Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja
elukeskkond““ muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
Riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. a määruses nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja
kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond““ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikest 6 jäetakse välja sõna „eelneva“;
2) paragrahvi 1 lõike 7 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Lisaks lõikes 6 nimetatud alustele ei kohaldata määrust riigiabi saajale ka muudel üldise
grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 nimetatud alustel ning vähese tähtsusega abi saajale
Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 nimetatud alustel.“;
3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis
käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231/60, 30.06.2021, lk
60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel.“;
4) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust ühiselt
maakonna arengustrateegias määratletud integreeritud koostööprojektide kaudu suunata
maakonna arengustrateegias määratletud sellise ettevõtlusvaldkonna arengut, kus on suhteline
konkurentsieelis, kõige enam potentsiaali tõsta lisandväärtust töötaja kohta või suurem
arenguvõime, soodustada kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist või arendada
sihtrühma vajadustest lähtuvaid terviklikult läbi mõeldud avalike teenuste võrgustikke, tagades
sealjuures erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse puuetega
inimestele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud
horisontaalse põhimõtete kohaselt.“;
5) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
2
„(3) Toetuse andmise tulemusena peab projektiga panustama vähemalt ühe lõike 4 punktides
3–6 nimetatud rahastatava tegevuse väljundnäitaja ja vähemalt ühe rahastatava tegevuse
tulemusnäitaja sihttaseme saavutamisse. Kui projektiga panustatakse mitmesse väljund- või
tulemusnäitajasse, kajastatakse panust kõikidesse asjakohastesse näitajatesse.“;
6) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõna „teenindab“ sõnadega „moodustab ja nende tööd
korraldab“;
7) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„Toetust antakse maakonna arengustrateegia tegevuskavas kajastatud projekti kohta, millega
panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames toetatakse
järgmisi tegevusi:“;
8) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) teadus- ja arendustegevus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses;“;
9) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:
„9) tootearenduskeskuste ja inkubaatorite käivitamine, arendamine ning turundamine;“;
10) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:
„11) turismisektori sihtpiirkonna terviklik arendamine, sealhulgas turismitoodete ja -teenuste,
külastajateekondade ja koostöövõrgustike säästev ja terviklik arendamine ning sihtpiirkonna
turundamine sektori ettevõtjate lisandväärtuse kasvatamiseks.“;
11) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Lõike 1 punktis 11 sätestatud turismisektori sihtpiirkonnana käsitatakse
külastuspiirkonda või ala geograafilise piirkonnana ja turismitoodete kooslusena, mis pakub
külastajale integreeritud elamuse, võimaldab tarbida teenuseid ja ööbida ning mida
külastajad mõistavad kui ühtset tervikut.“;
12) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „punktides 7–9“ tekstiosaga „ja
11“;
13) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „31) kahte või enamat projekti sama maakonna arengustrateegia tegevuskava sama tegevussuuna alt; 32) projekte, mis ei hõlma lõikes 11 nimetatud turismisektori sihtpiirkonda tervikuna;“;
14) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringu puhul peab olema tagatud
kliimakindlus. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu
vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse
energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja projekti tulemusena tekkivate
kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava
kliimaneutraalsuse eesmärgiga.“;
16) paragrahvi 5 lõike 2 punktist 5 jäetakse väljatekstiosa „hangete korraldamise,“;
17) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „sealhulgas“ sõnadega „rajatava
keskkonna“;
3
18) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kaudsed kulud võivad moodustada seitse protsenti projekti abikõlblikest kuludest, välja
arvatud lõikes 3 nimetatud investeeringu kulust. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse
ühendmääruse § 21 lõigetes 4–6 loetletud kulud.“;
19) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiisi, sealhulgas ligipääsetavuse
ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise
uurimistöö, ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude hindamise ja muinsuskaitse eritingimuste
koostamise kulud koos selleks vajalike uuringute tegemise kuludega ning detailplaneeringu
koostamise kulud loetakse ehitamise kulude hulka.“;
20) paragrahvi 5 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Enne taotluse esitamist on lubatud teha ühendmääruse § 16 lõigetele 1–4 vastavaid
personalikulusid üksnes projekti ettevalmistamiseks ja ehitustööde ettevalmistamisega seotud
kulusid, mille all mõistetakse ehitustööde jaoks ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide
ekspertiisi, sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise,
ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö, ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude
hindamise ja muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulusid koos selleks vajalike uuringute
tegemise kuludega ning detailplaneeringu koostamise kulusid. Taotluse rahuldamata jätmise
otsuse korral taotleja tehtud tööde ettevalmistamisega seotud kulusid ei hüvitata.“;
21) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Üldise grupierandi määruse alusel abi andmise korral, välja arvatud kultuuri
edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi andmise korral, kui sama määruse
artiklis 53 sätestatud tingimused on täidetud, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi
ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne rakendusüksusele taotluse esitamist.“;
22) paragrahvi 5 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Lõikes 6 sätestatud ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulud võivad kokku
moodustada kuni kümme protsenti projekti investeeringute abikõlblike kulude kogumahust.“;
23) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel ühendmääruse § 21 lõigete 1 ja
4 kohaselt, välja arvatud juhul, kui abi antakse üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel.“;
24) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik,
millal peab projekti tegevustega alustama ja lõpetama ning mis peab jääma meetme
abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui 36 kuud
alates taotluse esitamise tähtpäevast, kui projekt sisaldab ehitamist või muid investeeringuid.
Taotluse esitamise tähtpäevast hilisema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva võib
sätestada juhul, kui projekt ei sisalda ehitamist või muid investeeringuid.“;
25) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui abikõlblike kulude eelarve suureneb ehitustegevuse riigihanke kallinemise tõttu, võib
ehitustegevuse toetuse summat suurendada kuni kümme protsenti juhul, kui omafinantseeringut
suurendatakse proportsionaalselt toetuse suurendamisega ja projektide rahastamise eelarve jääk
4
seda võimaldab. Toetuse suurendamise korral arvestatakse riigiabi reeglistikust tulenevate
piirangutega ja lõikes 1 nimetatud maksimaalse toetuse summaga.“;
26) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Üldise grupierandi määruse artikli 14 tingimustele vastavat investeeringuteks ette nähtud
regionaalabi antakse vastavalt Eesti regionaalabi kaardile. Investeeringuteks ette nähtud
regionaalabi maksimaalne määr on Ida-Virumaal suurettevõtja puhul 25 protsenti, keskmise
suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 45 protsenti
abikõlblikest kuludest ning Lõuna- Eestis suurettevõtja puhul 20 protsenti, keskmise suurusega
ettevõtja puhul 30 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 40 protsenti abikõlblikest
kuludest. Ülejäänud Eestis on regionaalabi maksimaalne määr suurettevõtja puhul 15 protsenti,
keskmise suurusega ettevõtja puhul 25 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 35
protsenti abikõlblikest kuludest.“;
27) paragrahvi 13 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „esitama taotlemisel“ sõnadega
„allkirjaõigusliku isiku“;
28) paragrahvi 13 lõikes 6, § 15 lõike 1 punktides 5 ja 6 ning 18 lõike 3 punktis 3 asendatakse
sõnad „kasu saav“ sõnadega „muu kasu saav“ vastavas käändes;
29) paragrahvi 13 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
30) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
31) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) avaliku kasutamise kokkulepped äriühingutele, sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja
muudele ühingutele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse investeeringu tegemise
korral;“;
32) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõna „kinnitus“ sõnadega „kirjalik kinnitus“;
33) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõna „juurdepääsetavuse“ sõnaga
„ligipääsetavuse“;
34) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:
„12) vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringu puhul kliimakindluse tagamise
hindamise tulemused ühendmääruse lisa 3 B-osas näidatud andmekoosseisus;“;
35) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:
„15) lõigetes 5 ja 6 nimetatud kinnituskirjad.“;
36) paragrahvi 15 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
37) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) MARO annab maakonna arengustrateegia tegevuskava ühe tegevussuuna kohta vaid ühele
projektile kinnituskirja, millega kinnitab, et:
1) projekti tegevus on kajastatud maakonna arengustrateegia tegevuskavas ühe konkreetse
tegevussuuna all;
2) tegemist on maakonnale strateegiliselt olulise projektiga, mille rahastusallikaks on
maakonna arengustrateegia tegevuskavas kavandatud PEEK meede;
5
3) projekti tegevuse mõjupiirkond ja sihtrühm ei ole väiksemad kui ühe maakonna ulatus
ja ning selle projekti eesmärk vastab meetme eesmärgile.
(6) Paragrahvi 21 lõikes 72 nimetatud projekti vastavust regionaalse arenguleppe tegevuskavale
kinnitab kinnituskirjaga Lõuna-Eesti piirkonnas regionaalministri 20.05.2024 käskkirjaga nr
152 „Lõuna-Eesti regionaalse nõukogu moodustamine“ Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe
nõukogu ja Kesk-Eesti piirkonnas riigihalduse ministri 18.02.2023 käskkirjaga nr 47 „Kesk-
Eesti regionaalse nõukogu moodustamine“ Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu.“;
38) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Esimeses ja teises taotlusvoorus kasutamata, vabanevad ja täiendavad vahendid liidetakse
ühtseteks üle-eestilisteks vahenditeks, mis jaotatakse üle-eestilise reservnimekirja alusel.
Reservnimekirjana käsitatakse projektide pingerida, mis on koostatud teise taotlusvooru
hindamiskomisjonide poolt antud koondhinnete alusel.
(6) Lõikes 5 nimetatud reservnimekirja koostamisel võetakse erinevates NUTS 3 piirkondades
hinnatud projektide puhul aluseks piirkondades antud hinnete aritmeetiline keskmine.“;
39) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks;
40) paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Maakonna arengustrateegia tegevuskava tegevussuuna kohta saab taotlusvoorus esitada
vaid ühe taotluse MARO poolt antud § 15 lõike 5 kohase kirjaliku kinnituskirja.“;
41) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui maakonna arengustrateegia sama tegevussuuna kohta esitatakse kaks või enam
taotlust, loetakse kõik sama tegevussuuna kohta esitatud taotlused § 18 lõike 4 alusel nõuetele
mittevastavaks.“;
42) paragrahvi 20 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus neli NUTS 3 piirkondade
hindamiskomisjoni, mille koosseisud kooskõlastatakse enne kinnitamist rakendusasutusega.
(2) Piirkondade hindamiskomisjonid moodustatakse NUTS 3 piirkondade põhiselt järgmiselt:
1) Lääne-Eesti, Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti hindamiskomisjon, kuhu kuulub igast MAROst üks
esindaja ning kokku vähemalt kaks ettevõtjate organisatsiooni esindajat või tunnustatud
ettevõtja juhtorgani liiget;
2) Kirde-Eesti hindamiskomisjon, kuhu kuulub üks MARO esindaja ning vähemalt kaks
ettevõtjate organisatsiooni esindajat või tunnustatud ettevõtja juhtorgani liiget.“;
43) paragrahvi 20 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ning kelle 2021. aasta käive on olnud
vähemalt üks miljon eurot“;
44) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Rakendusüksus kaasab taotluste menetlusse eksperdid. Iga nõuetele vastavaks tunnistatud
taotluse kohta esitab vähemalt üks ekspert hindamiskomisjonile oma põhjendatud hinnangu
koos enda hinnetega § 21 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite kaupa.“;
45) paragrahvi 20 lõike 5 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „liige“ sõnadega „ja
ekspert“;
6
46) paragrahvi 20 lõike 5 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) peab tagama eksperdina menetluses osalemise ning hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal
ja pärast selle aja lõppemist tähtajatult temale eksperdi või hindamiskomisjoni töö käigus
teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse;“;
47) paragrahvi 21 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „projekti mõju maakonna
arengustrateegia“ sõnadega „ja rakenduskava erieesmärgi“;
48) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) projekti põhjendatus – 30 protsenti; hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on
põhjendatud, kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus ning kas
projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus, kas projektis ette nähtud tegevused
võimaldavad parimal moel lahendada maakonna arengustrateegiast lähtuvat probleemi või
kitsaskohta või kasutada arenguvõimalust, sealhulgas võtta uuesti kasutusele kasutusest välja
jäänud hooned ning saavutada planeeritud väljundid ja tulemused, kas nende seotus
eesmärkidega ja mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad ning kas
tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muu hulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist
järgnevust;“;
49) paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi NUTS 3
piirkondades. Kui projekti tegevusi tehakse erinevates NUTS 3 piirkondades mitme maakonna
ühise integreeritud koostööprojektina, viivad hindamise läbi projekti tegevuste NUTS 3
piirkondade hindamiskomisjonid, hinnates projekti kui tervikut.“;
50) paragrahvi 21 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on 2,0 hindepunkti või sellest
madalam, loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja projekti hindamine lõpeb. Mitme
maakonna ühise integreeritud koostööprojekti puhul, kui projekti tegevusi tehakse erinevates
NUTS 3 piirkondades ja projekte hinnatakse erinevates NUTS 3 hindamiskomisjonides ning
kui lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on ühes NUTS 3 piirkonnas 2,0
hindepunkti või sellest madalam, loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja projekti hindamine
lõpeb.“;
51) paragrahvi 21 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kui projekt viiakse ellu mitme maakonna ühise integreeritud koostööprojektina, antakse
taotlusele boonusena 0,5 hindepunkti.“;
52) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:
„(71) Kui projekti elluviimisse kaasatakse erasektor, kelle rahaline panus moodustab vähemalt
10 protsenti projekti abikõlblikust omafinantseeringust, antakse taotlusele boonusena 0,5
hindepunkti, ja kui erasektori panus moodustab vähemalt 50 protsenti projekti abikõlblikust
omafinantseeringust, antakse taotlusele boonusena 0,8 hindepunkti.
(72) Kui projekt tuleneb Regionaal- ja põllumajandusministri x.x.2024 käskkirjas nr xx „Kesk-
Eesti ja Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe kinnitamine“ nimetatud regionaalse arenguleppe
tegevuskavast, antakse taotlusele boonusena 0,5 hindepunkti.“;
53) paragrahvi 21 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:
7
„(8) Positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele lisatakse lõigete 7–72 alusel saadud
boonuspunktid ja seejärel järjestatakse taotlused lõpliku hinde alusel NUTS 3 pingeritta.
Erinevate NUTS 3 piirkondade hindamiskomisjonides antud boonuspunkte ei summeerita. Kui
mitme projekti punktide lõplik hinne on võrdne, eelistatakse projekte, mis said lõike 1 punktis
1 nimetatud hindamiskriteeriumis kõrgema hinde.“;
54) paragrahvi 26 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) toetuse saaja ei ole ehitustegevust sisaldava projekti puhul teinud § 5 lõikes 6 nimetatud
ehitustööde ettevalmistavaid töid ega sõlminud § 9 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul
ehitustööde lepingut;“;
55) paragrahvi 26 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
56) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) tagama, et mitterahalist toetust saanud ettevõtjate andmed on toetuse haldamise keskkonna sündmuste infosüsteemis iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva kuu 15. kuupäevaks;“; 57) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) hiljemalt projekti elluviimise lõpuks tagama, et tal on väärindatava objekti omandi- või kasutusõigus.“; 58) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) moodustama hindamiskomisjonid ning korraldama ekspertide kaasamise taotluste
menetlusse § 20 kohaselt ning korraldama ja juhendama nende tööd.“;
59) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja panus strateegias „Eesti 2035“ kinnitatud
strateegiliste sihtide saavutamisse ja aluspõhimõtete hoidmisse vastavalt taotluses lubatule;“;
60) paragrahvi 31 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, võib teha toetuse
ettemakseid põhjendatud juhtudel ühendmääruse § 30 lõigetes 1–5 kehtestatud tingimustel.
Ettemakse võib teha kuni 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast. Ühendmääruse § 30
lõike 3 kohaselt on ettemaksu kasutamise periood kuni kuus kuud. Toetuse saaja esitab
rakendusüksusele ettemakse kasutamist tõendavad dokumendid ning nende esitamata jätmise
korral tagastab ta toetuse 15 kalendripäeva jooksul.
(2) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha
toetuse ettemakseid ühendmääruse §-des 31 ja 32 kehtestatud tingimustel.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Kantsler
1
SELETUSKIRI
Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. a
määruse nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik
ettevõtlus- ja elukeskkond”“ muutmine“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.
Eelnõu kohaselt täpsustatakse struktuuritoetuste andmist reguleerivat riigihalduse ministri 19.
detsembri 2022. a määruse nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne
piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ toetuse andmise eesmärki ja tulemuste kajastamist,
mitmeid termineid, riigiabi andmisel kulutuste abikõlblikkust ja abi määrasid. Täpsustatakse
olukorda, et taotluse saab esitada maakonna arengustrateegia sama tegevussuuna vaid ühele
tegevustele. Arusaadavuse parandamiseks täpsustatakse turismisektori sihtpiirkonna definitsiooni
ja matkaradade mõistet.
Oluline muudatus puudutab ka kaudsete kulude arvestust, mis nüüd võivad moodustada seitse
protsenti projekti abikõlblikest kuludest, mis ei sisalda ehitamist või muid investeeringuid. Senine
mudel, kus kaudsed kulud kaks protsenti arvestati kõigilt kuludelt, ei rahuldanud osapooli, kuna
erineva arendustegevuste osakaaluga projektide kaudsete kulude vajadus osutus erinevaks.
Muudatusega lubatakse projektidel, mis ei sisalda ehitamist või muid investeeringuid,
paindlikumat projekti abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäeva sätestada.
Muudetakse projektide hindamist hindamiskomisjonidele lihtsamaks, selleks kaasab
rakendusüksus taotluste hindamisse hindamiskomisjoni tööd toetavad eksperdid.
Määruse muudatusega soodustatakse arenguleppe piirkonna projektide elluviimist. Projektid, mis
viiakse ellu arenguleppe tegevuskava projektina, saavad lisaks 0,5 boonuspunkti. Lisaboonus
võimaldab projektil tõusta pingereas kõrgemale kohale.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
regionaalarengu osakonna peaspetsialist Tea Caeiro Batista (5885 1479, [email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin
Kulp (5885 1442, [email protected]). Eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal
(56983427,[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 59-st punktist.
Eelnõu punktidega 1–2, 4, 6, 27, 31–33, 59 täpsustatakse § 1 lõike 6 ja 7, § 2 lõike 1, § 3 lõike
2, § 5 lõike 2 punkti 12, § 13 lõike 4, § 15 lõike 1 punkti 4, 8 ja 9 ja § 29 lõike 3 punkti 4 sõnastust
selguse huvides. Täpsustused on terminoloogias ja tehnilist laadi. § 15 lõike 1 punkti 4 sõnastust
on korrigeeritud lühemaks, kuna liidud, seltsid ja assotsiatsioonid on üldiselt kas MTÜd või
tulundusühistud, ehk pole vaja määruses eraldi loetleda.
2
Eelnõu punktidega 7–11 täpsustatakse § 4 lõike 1 sissejuhatavat lauset ja punktide 3, 9 ja 11
sõnastatust ning lisatakse lõige 11 õigusselguse huvides. Täpsustusega sätestatakse, et toetust
antakse maakonna arengustrateegias tegevuskavas kajastatud projektile ning alapunktides
loetletakse toetatavad tegevused projektis.
Lisatud lõige 11 on punktist 11 eraldatud lause osa, turismisektori mõiste, selleks, et taotlejal oleks
lihtsam lugeda, mida peetakse silmas turismisektori sihtpiirkonna all. Toetatavate tegevuste osas
muudatust ei ole määruse muutmisega tehtud.
Turismisektori sihtpiirkonna sünonüümina on Eestis turismivaldkonnas ning turismi
arengudokumentides (nt Turismistrateegia 2022-2025 ja Turismi pikk vaade 2025-2035)
kasutusel mõiste turismisihtkoht või lühemalt sihtkoht.
Eelnõu punktiga 12 täpsustatakse meetme raames mittetoetatavaid tegevusi. § 4 lõike 2 punkti 1
on täiendatud viitega § 4 lõikele 11, mis tähendab, et üldiselt investeeringuid jalg- või
jalgrattateedesse liiklusseaduse § 2 punkti 15, 17, 18 või 25 tähenduses ei toetata, välja arvatud
juhul, kui need on otseselt seotud koostöökeskuste ja kaugtöövõimaluste, tööstusalade ja
ettevõtluseks vajaliku muu tehnilise taristu, tootearenduskeskuste ja inkubaatorite, regionaalsete
kompetentsikeskuste ja turismi sihtpiirkonna käivitamise ja arendamisega. Muudatusega tekib
võimalus II taotlusvooru projektides lisada jalgratta- ja jalgteedega seotud kulusid ka
turismisektori sihtpiirkonna arendamise projektidesse, kui need kulud on otseselt seotud
turismitoodete ja -teenuse või külastajateekondade arendamisega. Eelkõige võib
turismiprojektides tekkida vajadus huviväärtustele juurdepääsu tagamiseks jalgradade loomise
näol objekti vahetus läheduses või loodusturismile keskenduvates projektides, näiteks matkateede
korrastamiseks. Selliseid liikumisradu ei loeta teeks liiklusseaduse § 2 punkti 81 mõistes. Samas
võib teatud juhtudel olla vajalik ka juurdepääsu tagamiseks selliste investeeringute tegemine,
mida mõistetakse investeeringuna jalg- või jalgrattateedesse liiklusseaduse tähenduses ning selle
võimaluse määruse muudatus loob. Välistus toetada investeeringuid jalg- või jalgrattateedesse
tuleneb vajadusest vältida toetatavate tegevuste dubleerimist jalgratta- ja jalgteede rajamiseks
välja töötatud toetusmeetmetega, mille eesmärgiks on igapäevasteks tööle ja teenustele
liikumiseks säästvate liikumisviiside arendamine, mitte aga takistada juurdepääsude või
matkaradade rajamist turismiprojektides. Jätkuvalt ei ole meetmest toetatavad sellised jalgratta-
ja jalgteed, mille peamine kasutus on seotud kohalike elanike igapäevase tööle ja teenustele
liikumisega, sest sellised tegevused ja kulud ei panusta meetme eesmärgi ja tulemuse
saavutamisse ning on toetatavate tegevuste ja nende ettevalmistamisega otseselt mitteseotud,
projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud kulud.
Eelnõu punktiga 13 täiendatakse § 4 lõiget 2 punktidega 31 ja 32, milles sätestatakse, et meetme
raames ei toetata kahte või enamat projekti sama maakonna arengustrateegia tegevuskava sama
tegevussuuna alt ja ei toetata ka projekte, mis ei hõlma lõikes 11 sätestatud turismisektori
sihtpiirkonda tervikuna.
Eelnõu punktidega 14–15 tunnistatakse kehtetuks § 4 lõike 2 punkt, kui mitte asjakohane ja
sätestatakse § 4 lõige 3 uues sõnastuses, mille järgi vähemalt viieaastase kestusega
taristuinvesteeringu korral peab olema tagatud kliimakindlus. Eelnõuga sätestatakse
kliimakindluse tagamise definitsioon.
Eelnõu punktidega 16–17 täiendatakse ja täpsustatakse § 5 kulude abikõlblikkuse sätteid.
Lõike 2 punktis 5 võetakse teenuste kulude alt välja hangete korraldamise kulud, kuna need kulud
loetakse üldkulude hulka. Lõike 2 punkti 12 täiendatakse täpsustusega, et abikõlblikud on
sealhulgas ka rajatava keskkonna ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud.
Eelnõu punktiga 18 muudetakse § 5 lõike 4 sõnastust ja sellega ka kaudsete kulude arvestamise
põhimõtteid. Projekti tegevused jagatakse tinglikult investeeringuid mittesisaldavateks (mõeldud
on nn „pehmeid“ ehk arendustegevusi) ja investeeringuid sisaldavateks tegevusteks.
3
7% kaudsed kulud arvestatakse edaspidi üksnes nende projekti tegevuste abikõlblikest kuludest,
mis ei sisalda investeeringuid, ehk nn „pehmete“ tegevuste kuludest. Projekti tegevustele, mille
sisuks on investeeringud, kaudseid kulusid ei arvestata.
Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõigetes 4-6 loetletud kulusid. Juhul,
kui abi antakse üldise grupierandi määruse artiklite 14, 26 ja 56 alusel, peab kaudsete kulude
arvestuses lähtuma grupierandi määruse artiklite reeglitest.
Projektide kaudse kulu arvestamise põhimõtte muutmise tingis esimese taotlusvooru põhjal
selgunud olukord, et arendusprojektide tegevustega kaasnenud kaudsete kulude vajadus oli
kordades suurem, kui võrdluseks olevates ehitamistegevusi ja muid investeeringu sisaldavates
projekti tegevustes, kus kaudsete kulude vajadus oli oluliselt väiksem. Põhjuseks asjaolu, et
töötajate palkamise, töökohtade loomise ning ka tegevuse elluviimisega kaasnesid kordades
suuremad kaudsed kulud, kui muudes projektides. Selle muudatusega soovime soodustada ja
julgustada arendustegevusi ellu viima suuremal määral.
Määruse § 5 lõike 3 sätestatud investeeringu kulu kokku võib moodustada kuni 80 protsenti
projekti abikõlblikust eelarvest.
Investeeringu all peetakse silmas nii ehitamist kui ka investeeringuid materiaalsesse ja
immateriaalsesse varasse, mis on kooskõlas projekti eesmärgiga ja abikõlblikud. Eesti
Õigekeelsussõnaraamat selgitab, et investeering on kapitalimahutus.
Rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat (kliki SIIN) annab järgneva
selgituse: „Kinnisasja suunatavaks investeeringuks on üldjuhul ehitamine ehitusseadustiku § 4
mõistes (püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine, laiendamine, rekonstrueerimine,
asendamine) ja kinnisasja soetamine.
Kinnisasi võib olla:
1. maa;
2. hoone, hoone osa;
3. rajatis;
4. eelnevate punktidega seotud õigused ning kohustused (hoonestusõigus, kasutusvaldus,
korteriomand, korterihoonestusõigus).
Kinnisasja suunatud investeeringu hulka loetakse ainult need vallasasjad, mis on ehitisega
püsivalt ühendatud ja konkreetsele ehitisele spetsiifilise vajadusega.“.
Eelnõu punktiga 19 täiendatakse § 5 lõikega 41 selguse huvides, nimetades kulud, mida loetakse
ehitamise kulude hulka. Nendeks kuludeks on ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide
ekspertiisi, sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise,
ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö, ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude
hindamise ja muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulusid koos selleks vajalike uuringutega
ning detailplaneeringu koostamise kulud. Täpsustus on oluline nii kaudsete kulude arvestuse
muutumise tõttu, kui ka projekti eelarves ehitustööde ja muu investeeringu kuludele seatud
piirangu tähenduses.
Eelnõu punktiga 20 täiendatakse § 5 lõike 6 sõnastust, millega sätestatakse, et enne taotluse
esitamist on lubatud teha ehitustööde ettevalmistusega seotud kuludele lisaks veel ka
personalikulusid üksnes ja ainult projekti ettevalmistamiseks. Muude personalikuludega võib
jätkuvalt alustada pärast taotluse esitamist. Personalikulud on toetavad vastavalt ühendmääruse §
16 lõigetele 1–4. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse korral taotleja poolt tehtud ettevalmistavaid
kulusid ei hüvitata.
Eelnõu punktiga 21 täiendatakse § 5 lõikega 61, millega täpsustatakse õigusselguse huvides, et
kui abi antakse üldise grupierandi määruse alusel, välja kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi
säilitamiseks antav abi (artikkel 53), kui sama määruse artiklis 53 sätestatud tingimused on
täidetud, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi
4
enne taotluse rakendusüksusele esitamist. Täpsustus on määrusesse sisse toodud, et vähendada
vigu ja suurendada taotleja teadlikkust riigiabi reeglitest tulenevatest teatud piirangutest.
Eelnõu punktiga 22 täpsustatakse § 5 lõike 7 sõnastust ja võetakse kasutusele ühesugune
terminoloogia teenuste meetmega. „Ehitamisega seotud ettevalmistavad tegevused“ asemel
võetakse kasutusele „ehitustööde ettevalmistamisega seotud“ sõnastus. Täpsustus on
terminoloogias ja pigem tehnilist kui sisulist laadi.
Eelnõu punktiga 23 täiendatakse § 7 lõiget 3 teise lauseosaga õigusselguse huvides, kuna kaudsete
kulude arvestamisel riigiabi tegevuste puhul peab lähtuma üldise grupierandi määruse artikli 14
reeglitest. Artiklite 14 alusel antava abi puhul on tegemist investeeringuteks antava
regionaalabiga, mille abikõlblikud kulud on investeeringute kulud. Kaudsed kulud ei ole artikli
14 antava abi puhul abikõlblikud.
Eelnõu punktiga 24 täiendatakse § 9 lõiget 2, millega luuakse täiendav võimalus projektidele, mis
ei sisalda ehitamist või muid investeeringuid.
Juhul, kui projekt ei sisalda ehitamist või muid investeeringuid, võib sätestada taotluse esitamise
tähtpäevast hilisema projekti abikõlblikkuse alguskuupäeva. Projekti abikõlblikkuse
lõppkuupäev on sama, mis meetme abikõlblikkuse lõpp – 2029. aasta 31. detsember.
Juhul, kui projekt sisaldab ehitamist või muid investeeringuid, ei tohi projekti abikõlblikkuse
perioodi lõpp olla hilisem kui 36 kuud alates taotluse esitamise tähtpäevast. Investeeringuprojekti
abikõlblikkuse perioodi algus ei tohi olla hilisem taotluse esitamise tähtpäevast. Põhjuseks on
ehitust sisaldavate projektide venimise risk. Senised kogemused PKT projektidega näitasid, et
ehitustegevused on kõige suurema mahuga ja pikema ajaperspektiiviga tegevused. Reeglina
projektide venimised tekivad kas hangete kallinemise, nurjumise või vaidluste tõttu. Kuna
projektiperioodi pikkus on maksimaalselt 36 kuus kuud ja struktuurivahendite perioodi lõpp
2029, siis pole võimalik ehitustegevust või ka investeeringuid sisaldavatele projektidele
võimaldada valida hilisemat alguse kuupäeva.
Eelnõu punktiga 25 täpsustatakse sõnastust, et kui abikõlblik kulu suureneb ehitustegevuse hanke
kallinemise tõttu, võib kallinenud tegevuse toetuse summat suurendada kuni kümme protsenti,
juhul kui omafinantseeringut suurendatakse proportsionaalselt toetuse suurendamisega ja
projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab. Ehitustegevused projektis on kõige suurema
mahuga tegevused ja võivad moodustada kuni 80 protsenti projekti abikõlblikust eelarvest.
Ehituse maksumus selgitatakse välja hankemenetluse kaudu ja hind sõltub suurel määral
ehitusturu trendidest. Ehitusturg on volatiilne ja selleks, et anda taotlejatele kindlustunnet, on
määrusega antud võimalus taotleda juurde ehitustegevuse kallinemisest tulenevalt kuni 10%.
Samas tuleb jälgida, et eelarve suurenemine ei saa ületada ehitustegevuse hanke kallinemist,
eelarvet ei saa tõsta teiste ridade arvelt. Toetuse summa suurendamisel riigihanke kallinemise
tõttu võib kujuneda investeeringute osakaaluks projektis suuremaks kui 80%.
Eelnõu punktiga 26 täpsustatakse regionaalabi määrasid vastavalt Eesti regionaalabi kaardile.
Eelnõu punktiga 28 täpsustatakse meetme tulemusnäitajasse „integreeritud projektidest kasu
saanud organisatsioonide arv“ panustavate organisatsioonide kohta kasutatavat mõistet, kui
tegemist on osapoolega, kes ei ole projekti partner. § 15 lõike 1 punktis 5 ja 6 ja § 18 lõike 6
punktis 3 nimetatud muu kasu saava organisatsiooni all mõistetakse organisatsioone, kes osalevad
projektist toetatavate tegevuste elluviimisel, kuid kellel ei teki projekti rakendamise käigus
kulusid. Muu kasu saava organisatsiooni sünonüüm, sealhulgas e-toetuse keskkonnas, on
kaasatud organisatsioon. Meetme tulemusnäitajas „integreeritud projektidest kasu saanud
organisatsioonide arv“ mõistetakse vastavalt näitajate metoodikale kasu saanud organisatsioonide
all nii neid organisatsioone, kellel tekivad rakendamise käigus kulud (partnerid), kui ka neid kellel
ei teki kulusid (muud kasu saavad organisatsioonid).
5
Eelnõu punktidega 29 ja 30 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõige 7 ja § 15 lõike 1 punkt 3.
Regulatsioonid lisatakse kehtivatest kohustustest selgema ülevaate andmiseks toetuse saaja
kohustuste paragrahvi § 27 lõike 2 punkti 71 ja § 27 lõike 2 punkti 10.
Eelnõu punktiga 34 täpsustatakse § 15 lõike 1 punkt 12 nõuet taristuinvesteeringu kliimakindluse
hindamisele. Enamuse projektide keerukuse tase on selline, et taotlejad suudavad ise hinnata
taristuinvesteeringute kliimakindlust ning esitatud dokumendid kontrollitakse rakendusüksuse
poolt üle. Ei ole otstarbekas seada taotlejale ülemäära bürokraatlikke nõudeid. Kuid vähemalt
viieaastase kestusega taristuinvesteeringu puhul lisatakse taotlusele kliimakindluse tagamise
hindamise tulemused ühendmääruse lisa 3 B-osas näidatud andmekoosseisus.
Ühendmääruse lisa 3 B-osas näidatud andmekoosseisus tähendab seda, et taotluses on oma
sektsioon, millele vastates selgub vajadus kliimamõjude hindamise ja kliimakindluse hinnangu
järele.
Eelnõu punktidega 35 ja 37 täiendatakse § 15 lõiget 1 punktiga 15 ning sama paragrahvi lõigetega
5 ja 6, millega lisatakse kohustus esitada taotlusega maakondliku arendusorganisatsiooni ning
regionaalse arenguleppe nõukogu kinnituskiri, mis on vajalik esimesel juhul taotluse
vastavuskontrolliks ning teisel juhul taotluste hindamiseks vastavalt hindamismetoodikale. Seega
Lõuna-Eesti või Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu kinnituskiri on vajalik vaid juhul,
kui taotluse hindamisel soovitakse sellele taotlusele täiendavaid boonuspunkte hindamisel.
MARO kinnituskiri maakonna arengustrateegiat puudutavates punktides on kohustuslik kõigi
taotluste puhul ning ilma selleta ei ole võimalik taotlust nõuetele vastavaks tunnistada.
Nendeks kinnitusteks on:
1) MARO poolt välja antud kinnituskiri maakonna arengustrateegia tegevuskava ühe
tegevussuuna kohta vaid ühele projektile, millega kinnitatakse, et projekti tegevus on kajastatud
maakonna arengustrateegia tegevuskavas ühe konkreetse tegevussuuna all, et tegemist on
maakonnale strateegiliselt olulise projektiga, mille rahastusallikaks on maakonna
arengustrateegia tegevuskavas kavandatud PEEK meede, et projekti tegevuse mõjupiirkond ja
sihtrühm ei ole väiksemad kui ühe maakonna ulatus ja selle projekti eesmärk vastab meetme
eesmärgile;
2) Lõuna-Eesti või Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu kinnitab kinnituskirjaga, et
esitatud projekt vastab regionaalse arenguleppe tegevuskavale.
Eelnõu punktiga 36 tunnistatakse kehtetuks § 15 lõiked 2 ja 3, kuna juhenditele viitamine
õigusaktis ei ole korrektne. Taotlejal on võimalus ja õigus kasutada rakendusüksuse veebilehel
olevaid juhendeid. Lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna § 15 lõike 1 punkti 12 sõnastust on
täpsustatud viitega ühendmääruse lisa 3 B osale.
Eelnõu punktiga 38 täiendatakse § 16 lõigetega 5 ja 6, millega reguleeritakse olukorda, kus
esimeses ja teises taotlusvoorus kasutusele võtmata vahendid, vabanevad vahendid ja täiendavad
vahendid liidetakse ühtseteks üle-eestilisteks vahenditeks, mis jaotatakse üle-eestilise
reservnimekirja alusel. Reservnimekirja all mõistetakse projektide pingerida, mis on koostatud
teise taotlusvooru hindamiskomisjonide poolt antud koondhinnete alusel. Projektide puhul, mida
viiakse ellu ning seega ka hinnatakse mitme NUTS3 piirkonna komisjoni poolt, on täpsustatud,
et reservnimekirja koostamisel võetakse nende projektide puhul aluseks piirkondades antud
hinnete aritmeetiline keskmine. Reservnimekirja lisatakse kõik teises taotlusvoorus positiivse
koondhinde saanud taotlused, mille rahastamiseks taotlusvoorus vahendeid ei piisa. See
võimaldab ilma täiendava ajakuluta valida rahastamiseks täiendavaid projekte ning aitab sellega
kaasa meetme eelarve täielikule ärakasutamisele perioodi lõpuks.
Eelnõu punktiga 39 tunnistatakse kehtetuks § 17, kuna teise vooru projektidele ei kehtestata
lausalist eelnõustamise kohustust. Kui taotleja soovib, siis on tal võimalik saada nõustamist
rakendusüksuses.
6
Eelnõu punktidega 40 ja 41 täpsustatakse § 18 lõike 4 regulatsiooni sõnastust, mille alusel saab
maakonna arengustrateegia tegevuskava tegevussuuna kohta taotlusvoorus esitada vaid ühe
taotluse MARO poolt väljastatud kirjaliku kinnituskirja alusel ning vastavalt juurde lisatud § 19
lõikele 21, kahe või enama taotluse esitamisel maakonna arengustrateegia sama tegevussuuna
tegevustele, loetakse kõik sama tegevussuuna taotlused mittevastavaks. Taotluste vastavaks
tunnistamisel lähtub RTK MARO kinnituskirjast, millest peab selgelt tulenema taotluse seos
tegevuskava konkreetse tegevussuunaga. Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe
tegevuskava alusel esitatud projektide tegevuste arvule piirangut ei seata.
Eelnõu punktiga 42 täiendatakse § 20 lõikeid 1–2, millega muudetakse hindamiskomisjonide tööd
tõhusamaks andes rakendusüksusele õiguse kaasata projektide valimiseks abiks ekspertide
kogud.
Muudetakse ka hindamiskomisjonide koosseisudele esitatavaid nõudeid, võttes arvesse esimese
taotlusvooru kogemust ning MAROdelt saadud tagasisidet. Edaspidi peab Lääne-Eesti, Kesk-
Eesti ja Lõuna-Eesti hindamiskomisjoni kuuluma igast MAROst üks esindaja ning kokku
vähemalt kaks ettevõtjate organisatsiooni esindajat või tunnustatud ettevõtja juhtorgani liiget.
Kirde-Eesti hindamiskomisjoni peab kuuluma üks MARO esindaja ning vähemalt kaks
ettevõtjate organisatsiooni esindajat või tunnustatud ettevõtja juhtorgani liiget.
Eelnõu punktiga 43 muudetakse lihtsamaks § 20 lõike 3 tunnustatud ettevõtja definitsiooni.
Eemaldatakse nõue 2021. aasta käibele.
Eelnõu punktiga 44 lisatakse § 20 lõige 41, millega sätestatakse rakendusüksuse kohustus kaasata
eksperdid taotluse menetlusse ja ekspertide roll menetluses. Iga nõuetele vastavaks tunnistatud
taotluse kohta esitab vähemalt üks ekspert hindamiskomisjonile oma põhjendatud hinnangu koos
enda hinnetega valikukriteeriumite lõikes. Komisjoni liikmetel on õigus oma hinnangutele. Kui
ekspertide põhjendused ja hinded komisjoni liikmetele sobivad, saab komisjon neid arvestada.
Kui hindamiskomisjoni hinne ja hinnang kujuneb eksperdi omast erinevaks, siis tuleb lisaks
hinnetele muuta ka hindamismetoodikale tuginevat sõnalist hinnangut.
Pädevate ja nõuetekohaste ekspertide leidmise ja nendega lepingute sõlmimise eest vastutab
rakendusüksus.
Eelnõu punktidega 45 ja 46 täiendatakse § 20 lõike 5 esimest lauset ja punkti 3, millega
sätestatakse lisaks hindamiskomisjoni liikmetele ka ekspertidele konfidentsiaalsuse nõue.
Eelnõu punktiga 47 täiendatakse § 21 lõike 1 punkti 1 seirekomisjoni poolt 14.06.2024 kinnitatud
esimese valikukriteeriumi sõnastust ja lisatakse mõju hindamise vajadus ka ÜSS2021_2027 § 3
lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) erieesmärgi saavutamisele. Projekti mõju
hinnatakse maakonna arengustrateegia ja rakenduskava erieesmärgi ning meetme eesmärkide
saavutamisele.
Eelnõu punktiga 48 täiendatakse § 21 lõike 1 punkti 2 sõnastust. Valikukriteeriumi „projekti
põhjendatus“ all hinnatakse muuhulgas, kas projektis ette nähtud tegevused võimaldavad parimal
moel lahendada maakonna arengustrateegiast lähtuvat probleemi või kitsaskohta või kasutada
arenguvõimalust. Kui sealhulgas võetakse projektis uuesti kasutusele kasutusest välja jäänud
hooned riigi teenuste väljaviimise järgselt ning kui selle hoone baasil luuakse sihtrühma
vajadustest lähtuvad terviklikult läbi mõeldud teenused, siis hinnatakse projekti kõrgemalt.
Eelnõu punktiga 49 täpsustatakse § 21 lõike 3 sõnastust, et kui projekti tegevusi tehakse
erinevates NUTS 3 piirkondades mitme maakonna ühise projektina, peavad hindamise läbi viima
projekti tegevuste NUTS 3 piirkondade kõik hindamiskomisjonid ja samas ka kõik
hindamiskomisjonid peavad hindama projekti kui tervikut, mitte oma piirkonda jäävat projekti
osa. On eemaldatud regulatsioonist kohustus rakendusüksusele korraldada nende
7
hindamiskomisjonide töö üheaegselt, kuna selleks puudub vajadus ja kõik hindamiskomisjonid
kohustuvad hindama projekti tervikuna. Hindamiskomisjonidele on toeks ekspertide hinnangud,
mis katavad samuti projekti tervikuna ning aitavad esile tuua seoseid teise NUTS piirkonna
maakonna arengustrateegiate, arengu kitsaskohtade jm kohaspetsiifiliste osadega.
Eelnõu punktiga 50 täiendatakse § 21 lõiget 6 teise lausega, mis reguleerib olukorda, et kui mitme
maakonna ühisprojektis, kui projekti tegevusi tehakse erinevates NUTS 3 piirkondades ja
projekte hinnatakse erinevates NUTS 3 hindamiskomisjonides, kui esimese ja teise
valikukriteeriumi hinne on 2,0 hindepunkti või sellest madalam ühes NUTS 3 piirkonnas,
loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja taotluse hindamine lõpeb.
Eelnõu punktidega 51–53 muudetakse § 21 lõike 7 sõnastust ja erinevad boonuspunktide andmise
alused paigutatakse erinevatesse lõigetesse. Projektide koondhindele boonuspunktide lisamise
järgselt võib taotluse lõplik hinne olla kõrgem kui 4,0.
Lõikes 7 sätestatakse juht, kui projekt viiakse ellu mitme maakonna ühise integreeritud
koostööprojektina, antakse taotlusele boonusena 0,5 hindepunkti.
Lisatud lõige 71 sätestab juhu, kui projekti elluviimiseks kaasatakse erasektori rahaline panus,
mis moodustab vähemalt 10 protsenti projekti abikõlblikust omafinantseeringust, antakse
boonusena 0,5 hindepunkti, ja kui erasektor panustab vähemalt 50 protsenti projekti abikõlblikust
omafinantseeringust, antakse boonusena 0,8 hindepunkti.
Lisatud lõige 72 sätestab juhu, kui projekt viiakse ellu arenguleppe piirkonna tegevuskava
tegevusena, antakse boonusena 0,5 hindepunkti.
Positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele lisatakse lõike 7 kuni 72 alusel saadud
boonuspunktid ja seejärel järjestatakse taotlused lõpliku hinde alusel NUTS 3 pingeritta. Lisatud
boonuspunktide tulemusel võib koondhinne olla kõrgem, kui 4.
Õigusselguse huvides on § 21 lõikele 8 lisatud täpsustus, et erinevates NUTS 3 piirkondade
hindamiskomisjonides samale projektile antud boonuspunkte ei summeerita. Boonuspunktide
andmise aluseks on faktilised asjaolud, mis välistavad olukorra, et üks komisjon lisab taotlusele
boonuspunktid, aga teised mitte.
Kui integreeritud koostööprojekt viiakse ellu erinevates NUTS 3 piirkondades, antakse sellele
positiivse hinnangu korral boonuspunktid kõigis NUTS 3 piirkondades.
Eelnõu punktidega 54–55 täpsustatakse § 26 lõike 2 punkti 1 sõnastust ja tunnistatakse kehtetuks
punkt 6. Täpsustatakse juhtu, et kui toetuse saaja ei ole ehitustegevust sisaldavas projektis § 5
lõikes 6 nimetatud ehitustööde ettevalmistavaid töid ega sõlminud ehitustööde lepingut § 9 lõikes
4 sätestatud tähtaja jooksul (18 kuu jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates), tunnistab
rakendusüksus taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise
otsuse kehtetuks.
Eelnõu punktidega 56 ja 57 täiendatakse § 27 lõiget 2 punktidega 71 ja 9, millega lisatakse toetuse
saaja kohustuseks tagada mitterahalist toetust saanud ettevõtjate andmete olemasolu toetuse
haldamise keskkonna sündmuste infosüsteemis iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale
järgneva kuu 15. kuupäevaks ja hiljemalt projekti elluviimise lõpuks tagama, et tal on
väärindatava objekti omandi- või kasutusõigus. HMS kohaselt, kui tähtpäev langeb
nädalavahetusele, loetakse tähtajaks järgmine tööpäev.
Eelnõu punktiga 58 täiendatakse § 28 lõiget 1 punktiga 11, millega sätestatakse rakendusüksuse
kohustus moodustada hindamiskomisjonid ning korraldada ekspertide kaasamise taotluste
menetlusse vastavalt §-le 20 ning korraldada ja juhendada nende tööd.
8
Eelnõu punktiga 60 täiendatakse § 31 lõikeid 1 ja 2, millega sätestatakse täiendav võimalus
ettemaksu võimaldamiseks taotlejale vastavalt ühendmääruses sätestatud tingimustel, et
ettemakse võib teha kuni 40% ulatuses määratud toetuse summast. Ühendmääruse § 30 lõike 3
kohaselt on ettemaksu kasutamise periood kuni kuus kuud. Elluviija peab esitama ettemakse
kasutamist tõendavad dokumendid ning nende mitteesitamise korral peab ta toetuse tagastama 15
kalendripäeva jooksul. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud
juhtudel teha toetuse ettemakseid ühendmääruse §-des 31 ja 32 kehtestatud tingimustel.
§ 2. Määruse rakendamine
Määruse muudatused rakendatakse üldises korras.
3. Määruse mõjud
Muudatusega ei lisandu täiendavaid mõjusid meetme rakendamisel. Eelnõu määrusena jõustumine
aitab kaasa rakenduskava poliitikaeesmärgi „Inimestele lähedasem Eesti“ erieesmärkide
„Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri,
looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades“ ja „Tervikliku ja
kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi,
säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades“ saavutamisse.
Majanduslikku, sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja
looduskeskkonnale määruse muudatusega ei kaasne. Muudatustega kaasneb teatud piires
positiivne mõju regionaalarengule, mis loob soodsamad tingimused piirkonna konkurentsivõime
suurenemisele. Muudatusega ei kaasne taotleja halduskoormuse tõusu ega kasva rakendusüksuse
töökoormus. Muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid.
4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Eelnõuga ei kaasne kulusid ega tulusid riigieelarvele.
5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus ja MAROd.
Määruse muudatused saadetakse kooskõlastamisele Rahandusministeeriumile,
Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse
avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, maakondlikele arendusorganisatsioonidele, ÜKP
seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-0251 - Riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. a määruse nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond““ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.03.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/835d460b-a5b6-4712-b246-e6e711b20e00 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/835d460b-a5b6-4712-b246-e6e711b20e00?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main