Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 10-1/1120-1 |
Registreeritud | 10.03.2025 |
Sünkroonitud | 11.03.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 10 Ettevõtlus ja innovatsioon |
Sari | 10-1 Ettevõtluskeskkonna poliitika kavandamise ning korraldamise kirjavahetus |
Toimik | 10-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Ede Teinbas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Erkki Keldo
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Teie 16.01.2025 nr 10-1/195-1
Meie 10.03.2025 nr 19-1/25/227-2
Pärnu lennujaama erastamisest
Austatud minister
Esitasite ettepaneku Pärnu lennujaama erastamise kaalumiseks lähtudes teie konsultatsioonidest
erinevate ettevõtjatega.
Pärnu lennuühendused ja nende arendamine on kohalikule kogukonnale olnud oluliseks teemaks
nii enne Pärnu lennujaama täielikku rekonstrueerimist kui ka pärast selle taasavamist 2022. aastal.
Kuigi 2017. aasta kolmepoolse 10-aastase kestusega lepingu sõlmimisel ei nähtud ette COVID-19
pandeemia ega Ukraina sõja potentsiaalseid negatiivseid mõjusid Eesti ettevõtluskeskkonnale ja
piirkondlikele lennuühendustele, nägid kõik lepingu pooled selgelt ette vajaduse Pärnu lennujaama
arendada. Riigi rahaline abi kogusummas 18,54 mln eurot anti kesk-pikaks perioodiks just
seetõttu, et lennuühenduste kestlik arendamine nõuab pikaajalist ja süstemaatilist pühendumist.
Samaväärselt riigi ja Tallinna Lennujaam ASga nõustus ka Pärnu linnavalitsus ühendusi edaspidi
toetama, sh iga-aastase rahalise tegevustoetusena kuni 600 000 eurot aastas, milleta
rekonstrueerimistöid ei olekski algatatud. Lisaks linna toetusele maksab riik iga-aastaselt
sihtotstarbelist toetust piirkondlikul lennuväljal vajaliku võimekuse tagamiseks summas 575 000
eurot. Pärnu lennujaamas praeguse funktsionaalsuse lõpetamine tooks mistahes arendajale sarnase
rahalise toetuse pakkumise vajaduse, samuti lennujaamaga seotud vajalike sertifikaatide
taotlemise kohustuse ja teenuseosutamise võimekuse, mis võimaldab Pärnu lennujaama
funktsionaalsust säilitada.
Jagan teiega arvamust, et Pärnu lennujaam on strateegiliselt oluline – lisaks Ruhnu sesoonsele
lennuühendusele, sobib kaasaegne taristu rahvusvaheliste lendude ja eralendude teenindamiseks,
lennuklubide tegevuseks, lennu- ja langevarjuspordi harrastamiseks, teatud määral ka
kaubalennunduseks, õhusõidukite hooldusäriks ning mitmesuguste teiste lennundusega seotud
ürituste korraldamiseks. Pärnu lennuvälja taristu vajalikkus tulevikus võib seostuda ka
kaitselennunduse valdkonna vajadustega. Lisaks tulevikulennundusele, sh uute tehnoloogiate kui
ka mehitamata lennundusele, on Pärnu lennujaama vahetus läheduses kindlasti potentsiaali ka
muude sidusäride tekkimiseks. Otseseid piiranguid antud riigiabiga seotud tingimustest ei tulene,
v.a asjaolu, et Pärnu lennujaama taristule tuleb juurdepääs võimaldada võrdsetel alustel kõikidele
tsiviillennunduse osalistele vähemalt 5 aastat taasavamisest arvates. Kogumis eeldab võimaluste
realiseerimine kohaliku kogukonna ja ettevõtlus- ning turismivaldkonna vahetut toetust ning
rahaliste vahendite planeerimist, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, kvaliteetseid elu- ja
töötingimusi jm.
Senisele Pärnu lennujaama rekonstrueerimisega seotud investeeringule lisaväärtuse loomine ei ole
ainuüksi taristu omaniku ASi Tallinna Lennujaam ülesanne. Piirkondlik lennuühendus Tartu
kogukonna ja lennujaama näitel on tarvilik pigem kohalikule kogukonnale, haridusasutustele ning
turismi- ja meelelahutusäridele. Pärnu eelis on asjaolu, et see on püsivalt vajalik sesoonseks
lennuühenduseks Ruhnu ja mandri vahel. Tulevikus võib ka Rail Balticu raudteeühendus aidata
kaasa Pärnu potentsiaali tõstmisele ning toetada toimivaid lennuühendusi.
Olgu lisatud, et ASil Tallinna Lennujaam on strateegiliste partneritega kaalumisel erinevad
taristuprojektid Pärnu lennuväljal, mis toetaksid tulevikus sidusäride tekkimist, rohetehnoloogiate
arendamist ja ärikeskkonna laienemist. See võimaldaks lähiaastatel teenida lisatulu, s.o taristu
tegevuskulusid vähendada ja panustada tulevikutehnoloogiate arendamisse.
Eelnevat kokku võttes kutsun teid koos partneritega pidama sisukaid arutelusid ja analüüsima
reaalseid võimalusi kvaliteetsete kestlike ühenduste loomiseks ning kestmiseks ja sekundaarselt
sisustama riigi omandis oleva äriühingu taristu erastamise võimalusi. Sarnase arutelu pidasin
möödunud aasta novembris Pärnu kogukonna esindajatega, kellel oli visioon Pärnu kasvavast
potentsiaalist ja püsivast lennuühendusest lähirääkide pealinnadega. Kuigi senini ei ole
Kliimaministeeriumile tasuvusanalüüsi selliste lennuühenduste kohta esitatud, ei tohiks uute
ühenduste võimaluste või puudumiste kohta teha ennatlikke järeldusi soovitades investeeringu
mahakandmist, vaid arutada, millistel tingimustel saab mitmekesiseid ja ühise panusega
lennuühendusi taasluua ning ärivõimalusi kasvatada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Svet
taristuminister
Lisaadressaadid: Pärnu Linnavalitsus, Aktsiaselts Tallinna Lennujaam
Taivo Linnamägi, 639 7607